Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta
Poliitikavahend Koondatavate töötajate arvu ning koondamise perioodi pikkuse muutmine
Mõju olulisus
Mõju valdkond,
alavaldkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus
sihtrühm Ebasoovitavate
Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang
mõjude risk
SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD
Eelnõu mõjutab tööturgu
Koondatud töötajad
keskmine väike väike väike
Võrreldes kehtiva määrusega vähendatakse
eelnõuga EGF toetuse taotlemiseks nõutavat Ei ole võimalik ennustada,
EGF-i vahenditest
koondatute arvu poole võrra (kehtiv 500). Kuna kui palju kriteeriumitele
osutatakse suuremahuliste Kuna EGF
sellega leevendatakse EGFi sekkumiskriteeriume, vastavaid ning EGF abi
koondamiste korral vahendid võetakse
võib tulevikus EGFist kasusaajate arv suureneda, vajavaid koondamisi võib
koondatud töötajatele kasutusele
mõjutades senisest suurema hulga inimeste alates 2021. aastast Eestis Vähe oluline
aktiivseid tööturumeetmeid. äärmuslikes
tööturule naasmist ja mobiilsust sektorite ning aset leida. Indikatiivselt võib
Kuna muudatus võimaldab olukordades, on Ei tuvastatud.
ametikohtade vahel. Samuti lühendatakse perioodi, välja tuua, et perioodil märts
enamatel koondatutel saada sihtrühma
mille jooksul sektoripõhised koondamised peavad 2014 kuni august 2018
tööturumeetmeid, võib see kokkupuude
olema toimunud, kehtivalt 9 kuult 6-le kuule, mis teavitati töötukassat
kaasa tuua muutusi muutustega väga
peaks võimaldama pakkuda abi kiiremini. koondamistest, mis hõlmasid
sihtrühma toimimises harv.
enam kui 250 koondatuga
töötuse perioodil.
juhtumeid, viiel korral.
MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE
Mõju puudub
MÕJU MAJANDUSELE
Eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 1
Ettevõtted
EGFst rahalist toetust saanud aktiivsete väike väike väike väike
tööturumeetmete eesmärk on pakkuda toetust, et
aidata suurendada digitaaloskuste omandamist, Kuna ei ole võimalik
seega on sekkumiskriteeriumite leevendamisel ennustada, kui palju
vähene mõju infoühiskonna arengule. Digioskuste kriteeriumitele vastavaid ning
kasv ja mobiilsuse suurenemine võib kaasa tuua Muudatuse mõju ulatus Kuna EGFi EGF abi vajavaid koondamisi
tööjõu liikumise kõrgema lisandväärtusega sihtrühmale on väike, kuna kasutatakse võib alates 2021. aastast Vähe oluline
tegevus-valdkondadesse, mis kätkeb endas ettevõtetel puudub sellest äärmuslikes Eestis aset leida, on ka raske
suuremat tootlikkust ja majanduskasvu. Ei tuvastatud.
tulenevalt tarvidus olukordades, on ennustada mõjutatud
Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste kohanemisele suunatud mõju sagedus ettevõtete arvu. Võrreldes
tulemusel suureneb maailma majanduste tegevusteks. harv. ettevõtete koguarvuga
omavaheline seotus, mis muudab ka Eesti (2017. aastal 127 622) võib
ettevõtted senisest enam vastuvõtlikuks võimalikku sihtrühma pidada
välisšokkide suhtes. väikeseks.
MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE
Mõju puudub
MÕJU REGIONAALARENGULE
Eelnõu mõjutab eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 2
Eesti piirkonnad
keskmine väike keskmine väike
EGF-i vahendeid saavad
muudatuse tulemusel
edaspidi kasutada ka
EGF on püsivalt üks erivahenditest, mis võimaldab piirkonnad, kus suurem osa
reageerida ettenägematutele asjaoludele, suurte Muudatuse tulemusel on elanikest on hõivatud
struktuurimuutuste tagajärjel aset leidnud rohkemates piirkondades väikestes ja keskmise
koondamistele, millel on märgatav kahjulik mõju võimalik suuremahuliste suurusega ettevõtetes (VKE)
Kuna EGFi
piirkonnale või kohalikule majandusele. EGF koondamiste korral ning koondamisi esineb
kasutatakse Oluline
taotluse kriteeriumite lõdvendamine võimaldab koondatud töötajatele EGF väiksemas mastaabis. Eesti
äärmuslikes
senisest enamatel piirkondadel toetust taotleda. vahenditest täiendavaid Statistikaameti andmetel Ei tuvastatud
olukordades, on
Seega võimaldaks EGFi senisest laiem kasutamine aktiivseid tööturumeetmeid töötab enamik hõivatutest
mõju sagedus
vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi (nt piirkondlik osutada, mis võib avaldada VKE-s - 2017. aastal töötas
harv.
tööpuuduse määrade erinevusi). mõju piirkondade tööhõivele 61% ettevõtetes, kus oli
ning seeläbi töötajaid 1 kuni 49, ja 14%
regionaalarengule. ettevõtetes, kus töötas 200
ja enam inimest. Seega võib
lisanduda piirkondi, mis
võivad kvalifitseeruda EGF
toetusele.
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid?
Töötukassa
EGF-l ei tohiks olla liikmesriigi poolt täna väike väike väike väike
rakendatavatele tegevustele asendavat mõju (ei
kaasne kulude kokkuhoidu), kuna EGF-i rahaline
toetus ei saa asendada liikmesriikide meetmeid või
meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele
Kuna EGF
liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel
vahendid võetakse
kohustuslikud. Samas vähendab EGF täiendavaid Vähe oluline
Puudub tarvidus kasutusele
kulusid, mida riik peaks tegema suurkoondamistes Mõjutab otseselt vaid ühte
kohanemisele suunatud äärmuslikes Ei tuvastatud.
töö kaotanud isikutele täiendavate teenuste riigiasutust.
tegevusteks. olukordades, on
osutamiseks. Muudatuste tulemusel võib EGF-ist
kokkupuude
kasusaajate arv suureneda ning lüheneda
muudatusega harv.
koondatute töötuse periood, seega võivad
väheneda kulud töötushüvitistele ja teenustele.
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 3
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta
Poliitikavahend Kaasfinantseeringu määra muutmine
Mõju olulisus
Mõju valdkond,
Mõju avaldumisega seotud asjaolude
alavaldkond,
kirjeldus Ebasoovitavate mõjude
sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang
risk
SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD
Mõju puudub
MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE
Mõju puudub
MÕJU MAJANDUSELE
Mõju puudub
MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE
Mõju puudub
MÕJU REGIONAALARENGULE
Mõju puudub
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid?
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 4
Riigiasutused (töötukassa)
Eesti on liikumas vähem arenenud väike väike väike väike
piirkonnast üleminekupiirkonnaks. Nende
muudatuste tulemusel langeks EL
kaasfinantseeringu määr Eestile
minimaalselt 55%-ni. Kehtival perioodil on
Eestis kaetakse aktiivsete Riskiks võib olla
ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määr Mõju ulatus avaliku sektori
tööturumeetmete siseriiklike kulude
Eestile 85% ja EGFi kaasrahastamise määr kuludele on väike, kuna
EGF-ist toetuse kaasrahastamise kulud suurenemine, mis võib Vähe oluline
on ühtne kõikidele regioonidele ehk 60% fondi rakendamisel saadud
taotlemine on harv tööturuteenuste eelarvest. muuta fondi
kogukuludest. Muudatused tähendaks, et kogemused on näidanud,
ja ebaregulaarne Seega mõjutab muudatus kasutuselevõtu
Eesti omafinantseeringu määr ÜKP et liikmesriigid taotlevad
sündmus. EGF kaasfinantseeringu ebamõistlikuks, mistõttu
vahendite puhul suureneks võrreldes fondi kasutuselevõttu ainult
määras otseselt ühte jääb sihtrühm
kehtiva perioodiga 3 korda, EGF tõelistes hädaolukordades.
riigiasutust. täiendavast abist ilma.
omafinatseeringu määr tõuseks 15
protsendipunkti võrra.
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 5
Täpsustavad küsimused
Edasine analüüs:
Miks ei plaanita oluliseks hinnatud mõju täiendavalt analüüsida?:
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 6
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise
selgitus
1. Eesti Töötukassa EGF programmi rakendamise kogemusele Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
toetudes ei pea me põhjendatuks piirangut, mille
kohaselt võib aktiivsetes tööturumeetmetes
osalemist/tööle asumist otseselt soodustavate
rahaliste toetuste kulu moodustada mitte rohkem
kui 35% kogu EGF meetmete paketi
maksumusest. Toetame põhimõtet, et EGF
vahenditest rahastataks aktiivseid
tööturumeetmeid koondatud töötajate kiiresti
tööle aitamiseks, mitte ei suunataks neid
tööotsijatele asendussissetulekut pakkuvate
rahaliste toetuste või ettevõtetele subsiidiumite
maksmiseks.
Vältimaks EGF vahendite kasutamist
passiivseteks meetmeteks, võiks aktiivsete-
passiivsete meetmete kulu suhte
kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid
kulusid EGF vahenditest ei rahastata
2. Eesti Ametiühingute Keskliit Kaaluda abi osutamise alusena muid aluseid Mittearvestatud. Toetame EGFi eesmärgina
(majandusprognoos, sotsiaalpartnerite ühisotsus konkreetsetele eriolukordadele reageerimist.
või muu) kui reaalsed koondamisteated Ennetustegevuste kaasamine muudab meie
vähemalt 250-le töötajale. See võimaldaks hinnangul fondi vahendite kasutuselevõtu
pakkuda tööturuteenuseid varem ja hajutada ka keerukamaks ja aeglasemaks, kuna
koondamisi pikema aja peale, suurendades nii suurendab põhjendamiskoormust.
koondatutele tööle saamise võimalusi. Väljatoodud tegevused on väga olulised,
kuid neid on võimalik toetada ESFist.
1
Kaaluda finantseeritavate tegevuste loetelu Arvestatud. VV seisukohas toetame
laiendamist, et tagada, et töötajatel on reaalne põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse
võimalus võtta vastu töökohti elukohast aktiivseid tööturumeetmeid koondatud
kaugemal või et piirkonnas on loomisel uued töötajate kiiresti tööle aitamiseks.
töökohad, mille täitmiseks valmistuda. Mobiilsustoetused on fondist lubatud, kuid
kuuluvad nö lühiajaliste erimeetmete alla,
millele tehtavad kulutused ei tohi ületada 35
% teenuste paketi kogumaksumusest.
Võimaldamaks koondatud inimestel
võimalikult kiiresti tööturule naasta, leiame,
et aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte
kindlaksmääramise asemel võiks sätestada,
milliseid kulusid EGF vahenditest ei
rahastata, lugedes otseselt õpinguid või
muud aktiivset tegevust soodustavad
toetused (sh mobiilsustoetus) aktiivsete
meetmete hulka.
Kaaluda siiski sektoripõhiste päästelahenduste Mittearvestatud. Toetame EGFi eesmärgina
finantseerimist EGF-ist, ootamata ära konkreetsetele eriolukordadele reageerimist.
tõenäoliselt saabuvate riskide realiseerumist. Ennetustegevuste kaasamine muudab meie
Näiteks põlevkivikaevanduste sulgemine vajab hinnangul fondi vahendite kasutuselevõtu
mitmeaastast ettevalmistust ja turvatunnet keerukamaks ja aeglasemaks, kuna
töötajatele enne koondamisteadete kätteandmist. suurendab põhjendamiskoormust.
Väljatoodud tegevused on väga olulised,
kuid neid on võimalik toetada ESFist.
2
3. Kaubandus-töötuskoda Mõnevõrra ebaselgeks jääb artikkel 5 punkt 4 Arvestatud. VV seisukohtades toome välja,
sõnastus: „EGFi ei tohi kasutusele võtta, kui et toetame piirangut kui see ei hõlma
töötajad on koondatud liikmesriigi riigiosalusega äriettevõtteid. KOM on EL
eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis ja
sektoreid, mis sõltuvad avaliku sektori kahepoolsel kohtumisel selgitanud, et
rahastamisest.“ Kaubandus-töötuskojal tekib piirang ei ole mõeldud hõlmama
küsimus, et kas näiteks suure töötajate arvuga riigiosalusega äriettevõtteid, vaid üksnes
riigi äriühingute (nt Eesti Energia) puhul ei ole riigi- ja avalik-õiguslikke asutusi.
edaspidi võimalik EGF-st toetust taotleda.
Sellele viitab ettepaneku selgitus (lk 10), kus on
kirjas, et EGF ei anna toetust töötajaid
koondavale ettevõttele, kelleks kõnealusel juhul
oleks EGFi toetust taotlevad liikmesriikide
avaliku sektori asutused.
4. Tööandjate Keskliit Määruses toodud mõiste „füüsilisest isikust Selgitatud. Komisjon on töögrupis
ettevõtja“ on liialt kitsendav ning võiks määruse selgitanud, et mõeldud on laiemat „iseendale
sisu arvestades olla pigem „ (mikro)ettevõtja“ tööd andvaid isikuid“ ja pakub eelduslikult
või „iseendale tööd andev isik“. välja paindlikuma sõnastuse.
5. Rahandusministeerium Toetada EGF toetuse taotlemise alampiiri Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
nihutamist 500-lt 250 töökoha kaotanule.
Toetame EGF toetuse taotlemisvõimaluse Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
lisamist töökohtade kaotamise korral CO2-
vähesele majandusele ülemineku mõju tõttu jt
alustel (art 3.2), mida 2014-2020 perioodi EGF
korral veel ei arvestata.
3
Põhimõtteliselt toetame EGF kõrgeima lubatava Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
toetusmäära ühtlustamist ESF määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine
erinevates fondides on üldiselt positiivne.
Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP
vahendite EL kaasfinantseeringu määra
alanemist. Me ei saa nõustuda kolmekordse
tõusuga omafinantseeringus võrreldes
kehtiva perioodiga. Lõplik seisukoht EGF
kaasfinantseeringu määra osas sõltub seega
2021-2027 MFF perioodi toetuse määrade
osas saavutatud kokkulepetest.
Toetame EGF võimalikult suure sünergia Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
saavutamist ESF+programmi jt EL Peame oluliseks EGFi võimalikult suurt
programmide kavandamise ja elluviimisega. koostööd ESF+ programmi jt EL
Seejuures tuleb arvestada EGF toetuse programmide kavandamise ja elluviimisega,
taotlemisega seotud (ESF kontekstis suhteliselt kuid peame samas tähtsaks, et
lühikesi) tähtaegu, nt toetuse kasutus kuni 24 EGF vahendid on liikmesriikidele
kuu jooksul toetuse eraldamise otsusest arvates. täiendavad ning need ei mõjuta muu
struktuuritoetuse, sh ESF vahendite suurust.
Toetame taotlemisperioodide lühenemist
ning samuti toetame analüüsikoormuse
vähendamist, mis lihtsustab ja kiirendab
taotluse esitamist.
Sõltumata sellest, kas EGF ja ESF jätkavad Arvestatud. Lisatud VV seisukohta.
eraldi fondidena või mitte, on otstarbekas EGF
tarvis andmete kogumine maksimaalsel
võimalikul viisil ja ulatuses ühildada nii muude
EL vahendite (ESF jt fondid-programmid)
kasutamisel vajalike andmete kogumisega kui
EE statistika kogumise ja töötlemisega.
4
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi“ kohta.
Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (komisjon) avaldas 30. mail ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF)“ kohta.
Vabariigi Valitsuse seisukoht on vajalik, kuna eelnõu rakendamise korral toob see kaasa olulise
majandusliku ja sotsiaalse mõju. Eelnõu näol on tegemist kolmanda korraga, kui räägitakse läbi
vastavasisulise finantsinstrumendi kasutamise raamistik. Võrreldes varasemaga on eelnõus
muudatusi, mistõttu peame vajalikuks kujundada enne võimalikku fondi rakendama hakkamist
selle läbirääkimisteks seisukoht.
2007. aastal käivitunud fondi1 eesmärgiks on leevendada globaliseerumisega seotud struktuuri-
muudatuste kahjulikku mõju Euroopa Liidu tööturule. Fondi poolt rahastatavad
tööturumeetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid ning olemasolevaid ühenduse
rahastamisvahendeid nagu Euroopa Sotsiaalfond. Fondist on liikmeriikidel võimalik taotleda
sihtotstarbelist toetust suuremahuliste koondamiste korral koondatud töötajatele aktiivsete
tööturumeetmete osutamiseks. EGF pakub ühekordset, ajaliselt piiratud toetust. Fondi
tingimusi on selle toimimise aja jooksul lihtsustatud ning perioodil 2014-2020 on hõlmatud ka
koondamised, mis on tingitud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjudest.
Fondist on selle tegutsemise jooksul abi saanud üle 150 tuhande koondatud töötaja. EGFi abi
on kasutanud enamik liikmesriike, toetust ei ole küsinud vaid 7 liikmesriiki. Eesti taotles EGFilt
toetust 2016. aastal seoses 2015-2016 Ida-Virumaa kolmes suurettevõttes (Eesti Energia;
Nitrofert; Viru Keemia Grupp) toimunud koondamistega, kus töö kaotas ligikaudu 1500
inimest. Sihtrühmale pakuti EGF programmist täiendavaid tööturuteenuseid 890 korral.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et EGF jätkaks tegutsemist ka pärast 31. detsembrit
2020. Samuti lihtsustatakse ettepanekuga toetuse kasutamise tingimusi ja taotlemise menetlust,
mis muudab EGF abi liikmesriikidele kättesaadavamaks ning võimaldab seda kiiremini
kasutusele võtta. EGFi eesmärgiks on pakkuda abi eriolukordades ja ootamatutel asjaoludel,
mistõttu on see väljaspool mitmeaastasest finantsraamistikust ja sellele ei kohaldata
mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmäärasid.
Vabariigi Valitsuse seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik
Annika Sepp (
[email protected], 6269722), strateegia, eelarve osakonna nõunik Maris
Mälzer (
[email protected], 6269174), struktuurivahendite juht Janar Kriiska
(
[email protected], 626 9185), peaspetsialist Jüri Lõssenko (
[email protected], 6269186)
ning eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna nõunik Triin Ott (
[email protected], 6269243).
Mõjuanalüüsi koostasid analüüsi ja statistika osakonna nõunik Brit Rammul
(
[email protected], 6269 734) ja Liina Kaldmäe (liina.kaldmä
[email protected], 626 9726).
1
EGF loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006 perioodiks 2007–2013. Perioodi 2014-2020 fondi kasutamise
tingimused on sätestatud kehtivas määruses (EL) nr 1309/2013.
1
MÄÄRUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Reguleerimisese, missioon, eesmärgid (artiklid 1-3)
Määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), sätestatakse fondi
missioon ja eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ning rahastamise ja toetuse taotlemise
eeskirjad.
EGF-i missiooniks on globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu ühtlasem
jaotamine, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega.
EGF-i eesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, mille
põhjuseks on eelkõige globaliseerumisega seotud probleemid. Võrreldes kehtiva määrusega on
põhjuste ring, mille tõttu aset leidnud koondamiste korral saab EGF-i kasutada, laiem ja
paindlikum. Kehtiva määruse kohaselt peavad koondamised olema aset leidnud kas maailma
kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel või
ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu. Eelnõuga lisanduvad kaubandusvaidlused,
üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Samas on
loetelu jäetud lahtiseks ja välistatud ei ole ka muud põhjuseid, kuna avatud kaubanduse,
tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite (nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele)
koostoime ja vastastikuse mõju tõttu on järjest raskem nimetada üht konkreetset tegurit, mis
põhjustab töökohtade koondamist. Eesti seisukohast on eriti tervitatav EGF toetuse
taotlemisvõimaluse lisamine töökohtade kaotamise korral CO2-vähesele majandusele
ülemineku mõju tõttu. See on oluline arvestades Eesti CO2 heitkoguste vähendamise ja
taastuvenergeetika edendamise sihttasemeid ja sellega seotud majanduse eeldatavat
ümberstruktureerimist, eriti energiatootmise seisukohalt olulistes piirkondades.
Sisuliselt EGF hakkab pakkuma abi igat liiki ootamatu ulatusliku restruktureerimise korral, mis
võimaldab fondi kohandada vastavalt praegustele ja tulevastele majandusprobleemidele.
Eesti seisukoht:
Arvestades EGFi eesmärki toetada liikmesriikide tööturge eriolukordades, lihtsustatud
tingimusi ja menetluse skeemi, toetame EGFi käsitlemist eraldi instrumendina, kui selle
kavandamine ja kasutus sätestatakse tihedas kooskõlas ja koosmõjus ESF+ jt ESI fondidega.
Oluline on, et EGF vahendid on liikmesriikidele täiendavad ning need ei mõjuta muu
struktuuritoetuse, sh ESF+ vahendite suurust. EGFi abi laiendamine igat liiki ootamatu
ulatusliku restruktureerimise korral toimunud koondamisele on asjakohane ja kooskõlas
kiirenevate muutustega majanduses ja tööturul.
Sekkumiskriteeriumid ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad (artikkel 5 ja 7)
EGF toetust saab taotleda, kui:
(a) ühes ettevõttes ja selle tarne- ja tootmisahela järgmises etapis koondatakse 4 kuu jooksul
250 töötajat;
(b) ühes piirkonnas või kõrvuti asuvates piirkondades kaotab 6 kuu jooksul ühes
majandussektoris töö 250 töötajat;
(c) ühes piirkonnas, ühes või mitmes majandussektoris koondatakse 4 kuu jooksul 250
töötajat;
2
(d) väikestel tööturgudel või eriolukordades ka juhul kui eespool nimetatud tingimused pole
kaetud, kui koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele
negatiivne mõju.
Võrreldes kehtiva määrusega vähendatakse eelnõuga nõutavat koondatute arvu poole võrra
(kehtiv 500), lühendatakse perioodi, mille jooksul sektoripõhised koondamised peavad olema
toimunud (kehtiv 9 kuud), mida komisjon selgitab vajadusega pakkuda abi kiiremini, ning
lubatakse enam paindlikkust piirkondade ja sektorite osas. Uue piiranguna on sätestatud, et
EGFist ei saa toetust kui avalikus sektoris aset leidev koondamine on otseselt põhjustatud
avaliku sektori eelarvekärbetest. St EGF ei anna toetust liikmesriikide avaliku sektori asutuste
koondatud töötajatele. Piirang on ajendatud liikmesriikide taotlustest, kus toetust küsiti avalik-
õiguslikes ülikoolides jms asutustes koondatud töötajate abistamiseks. Komisjoni selgitusel ei
välista piirang riigiosalusega ettevõtteid (nt Eesti Energia).
EGF programmist võib tööturuteenuseid osutada koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust
ettevõtjatele, kes on tegevuse lõpetanud määruses sätestatud võrdlusperioodi jooksul ning kelle
arv on arvutatud määrusele vastavalt. Lisaks võib tööturuteenuseid pakkuda isikutele, kes on
töö kaotanud võrdlusperioodile vahetult eelneval (kuni kuus kuud) või järgneval (kuni komisjon
on taotlusele andnud oma hinnangu) perioodil, juhul kui need koondamised on selgelt seotud
samade sündmustega, mis põhjustasid võrdlusperioodil toimunud koondamised.
Eesti seisukoht:
Toetame EGF toetuse taotlemisel nõutava koondatavate arvu vähendamist 500-lt 250-ni.
Oluline on samuti väikeste tööturgude vajadustega arvestamine ning tööturgude ja
eriolukordade erandi säilitamine.
Toetame suuremat paindlikkust piirkondade ja majandussektorite osas. Sama piirkonna, kuid
erinevates sektorites toimuvate koondamiste arvestamine on oluline muudatus, mis arvestab
piirkondlike eripäradega ja toetab regionaalset arengut.
Oleme nõus tingimusega, et EGF toetust ei anta avaliku sektori asutustest koondatud töötajate
abistamiseks, eeldusel, et see piirang ei hõlma riigiosalusega äriettevõtteid.
Rahastamiskõlblikud meetmed (artikkel 8)
EGFist toetatakse mitmesuguste tööturuteenuste osutamist: koolitus ja ümberõpe, sh info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaalased ning muud digitaalajastul vajalikud oskused, omandatud
kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused,
juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise
ja ettevõtte asutamise toetamine jne.
Teenuste pakett võib sisalda ka lühiajalisi erimeetmeid, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise
stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sh toetus hooldajatele.
Kulutused erimeetmetele ei tohi aga ületada 35 % teenuste paketi kogumaksumusest. Näiteks
Eestis EGF meetmete raames koondatud töötajatele ümberõppeks makstud tasemeõppes
osalemise toetus täitis sisuliselt aktiivse tööturumeetme rolli.
Rahastamiskõlblikud ei ole lühiajalised erimeetmed, mille puhul ei nõuta aktiivseid
tööotsinguid või koolitustegevust ning ka meetmed, mida ettevõtjad peavad rakendama
3
siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. EGFist toetatavad meetmed ei tohi
asendada passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.
Võrreldes kehtiva määrusega ei ole rahastamiskõlblike teenuste loetelu oluliselt muutunud.
Lisandunud on tingimus, et digitaalajastul vajalike oskuste levitamine peab olema teenuste
paketi kohustuslik horisontaalne element. Ettevõtluse alustamise või füüsilisest isikust
ettevõtjana tegutsemise alustamise maksimaalset toetust on suurendatud 15 000 eurolt 20 000
euroni.
Eesti seisukohad
Toetame põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid koondatud
töötajate kiiresti tööle aitamiseks. Samas ei pea põhjendatuks, et lühiajalisi erimeetmeid
(tööturumeetmetes osalemist või tööle asumist soodustavad toetused) käsitletakse passiivsete
tööturumeetmetena, mistõttu nende kulu ei tohi moodustada üle 35% kogu EGF teenuste
paketi maksumusest. Praktikas ei ole tööturumeetmete jaotus aktiivseteks ja passiivseteks
alati selgepiiriline. Toetused, mis on otseselt seotud tööle asumisega või võimaldavad
koolitusel osalemist, loetakse Eesti aktiivseteks tööturumeetmeteks ning nende osakaalu
piiramine teenuste paketis ei ole põhjendatud. Samas oleme nõus, et EGF vahendeid ei peaks
üldiselt suures mahus toetusteks kasutama. Selle vältimiseks tuleks aktiivsete-passiivsete
meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid toetuspõhiseid
tööturumeetmeid EGFist rahastatakse, lubades seejuures otseselt õpinguid või tööle asumist
soodustavaid toetusi.
Taotlused (Artikkel 9)
Taotluse menetluse lühendamiseks vähendatakse aega, mis liikmesriikidel on komisjoni
lisateabe küsimisele, 6 nädalalt (= 30 tööpäeva) 10 tööpäevani.
Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud nõue, et taotlus peab sisaldama põhjendatud
analüüsi, mis näitab koondamiste seost maailma kaubanduses toimunud oluliste
struktuurimuutustega või globaliseerumise või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi poolt
vallandatud kohaliku, piirkondliku ja riigi majanduse tõsise häirega, mis lihtsustab ja kiirendab
taotluste koostamist ja esitamist.
Eesti seisukohad
Toetame põhimõtteliselt muudatusi, mille eesmärgiks on lühendada taotlemisperioodi
pikkust ning võimaldada liikmesriikidel võimalikult kiiresti koondatud töötajatele meetmete
pakkumist alustada. Samuti toetame analüüsikoormuse vähendamist, mis lihtsustab ja
kiirendab taotluse esitamist.
4
Rahalise toetuse kindlaksmääramine; Eelarvemenetlus; (artiklid 14-16)
Artiklis 14 sätestatakse EGFi kaasrahastamise määrana ESF+ kõrgeim kaasrahastamise määr
vastavas liikmesriigis. 29. mail 2018 avalikustas Euroopa Komisjon 2021-2027 perioodi
ühissätete määruse eelnõu2, milles teeb ettepaneku uuel perioodil läbivalt vähendada
ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) vahendite EL kaasfinantseeringu määra. Lisaks on Eesti
liikumas vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks. Nende muudatuste tulemusel
langeks EL kaasfinantseeringu määr Eestile minimaalselt 55%-ni. Kehtival perioodil on ÜKP
vahendite EL kaasfinantseeringu määr Eestile 85% ja EGFi kaasrahastamise määr on ühtne
kõikidele regioonidele ehk 60% kogukuludest. Muudatused tähendaks, et Eesti
omafinantseeringu määr ÜKP vahendite puhul suureneks võrreldes kehtiva perioodiga 3 korda,
EGF omafinatseeringu määr tõuseks 15 protsendipunkti võrra ehk ka EGFi kasutamine oleks
meile senisest ebasoodsam.
Artiklis 16 sätestatakse eelarvemenetlus. Komisjon otsustab, kas toetuse andmise tingimused
on täidetud ja esitab vahendite üleviimise taotluse koos taotluse lühikokkuvõttega Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. Varasema kahe otsuse asemel (eelarverea eraldamine, eelarve
kasutuselevõtt), on üks menetlus, mis lihtsustab ja kiirendab taotlemise protsessi ning tagab
rahalise toetuse kiirema kasutuselevõtu.
Eesti seisukoht
Toetame põhimõtteliselt EGF kõrgeima lubatava EL kaasrahastamise määra ühtlustamist
ESF+ määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine erinevates fondides on üldiselt
positiivne. Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määra
alanemist ja sellest tulenevalt ka EGF EL kaasfinantseeringu määra alanemist.
Toetame taotlusemenetlus ja otsustusprotsesside lihtsustumist, arvestades abi kiire
kättesaadavuse olulisust eriolukordadele reageerimisel.
Näitajad, Lõpparuanne ja lõpetamine (artiklid 19-20)
Artikliga 19 kehtestatakse näitajad, mille abil antakse aru programmi eesmärkide saavutamisel
tehtud edusammude kohta. Näitajad on esitatud määruse lisas. Artiklis 20 sätestatakse
lõpparuande esitamise kohustus seitse kuud pärast rakendusperioodi lõppu, mis peab mh
sisaldama ka artiklis 19 sätestatud näitajaid. Uue kohustusena sätestatakse, et liikmesriik peab
19 kuud pärast rahastamisotsuses täpsustatud rakendusperioodi lõppu, esitama andmekogumi
pikemaajaliste tulemuste näitajate kohta, mis näitab EGFist toetust saavate palgatöötajate,
sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaalu 18 kuud pärast rakendusperioodi lõppu.
Pikemaajaliste tulemuste näitaja esitamine on programmi lõpetamise eeltingimuseks.
2
2018/0196/COD: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0375&from=ET
5
Eesti seisukoht
Eesti ei toeta pikemaajaliste tulemusnäitajate esitamise nõuet programmi lõpetamise
tingimusena, kuna ei näe sellisel täiendaval halduskoormusel lisandväärtust. 18 kuud on liiga
pikk aeg, et seostada programmis osalenute hõiveseisundit otseselt meetmete mõjuga,
arvestades tööturul toimuvaid pidevaid ja kiireid muutusi. Kogutavad näitajad võiks olla
kooskõlas sarnaste skeemide (nt 2014-2020 perioodi ESF, FEAD) andmetega, kus sellised
pikaajalised tulemusnäitajad puuduvad ja pikim periood tulemuste fikseerimiseks on kuus
kuud pärast programmi lõppu.
ANALÜÜS EL ASJA VASTAVUSE KOHTA PÄDEVUSE ANDMISE,
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping), eriti selle
artikli 175 kolmas lõik.
Artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui osutuvad vajalikuks struktuurifondide välised
erimeetmed ja ilma, et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist,
võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, tehes otsuse seadusandliku
tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning
Euroopa Regioonide Komiteega.
Eelnõu ei lähe pakutavate meetmetega kaugemale eesmärkide saavutamiseks vajalikust ning
vastab seega proportsionaalsuse põhimõttele.
Liidu eelarvest toimuva rahastamise keskmes on meetmed, mille eesmärke ei suuda
liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning mille puhul liidu sekkumine võib tuua kaasa
lisaväärtust võrreldes ainult liikmesriikide tegevusega. Kui EGFi kasutatakse selliste meetmete
kaasrahastamiseks, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel uut töökohta leida, siis
austatakse subsidiaarsuse põhimõtet ja luuakse Euroopa lisaväärtust.
EGFi kasutuselevõtt loob lisaväärtust võrreldes üksnes liikmesriikide enda võetavate
meetmetega. EGFi kaasrahastatavad meetmed ei suurenda mitte ainult koondatud töötajatele
pakutavate teenuste üldarvu, vaid ka erinevate teenuste arvu ja nende mahtu.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
EGFi eesmärk on hõlbustada töötajate tööle naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades
või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. EGF meetmete abil aidatakse
koondatud töötajatel naasta tööturule soodustades seega tööjõu ametialast ja sektorite vahelist
ümberpaiknemist ning suurendades seeläbi liikmesriigi majanduslikku võimekust. Seega on
muudatustel sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju regionaalarengule, mõju avaliku sektori
töökorraldusele ja kuludele.
6
Sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm 1: koondatud töötajad ja FIE-d
Tööjõu ümberjaotumine on suurte ettenägematute majanduslike restruktureerimiste lahutamatu
osa, mille negatiivseid sotsiaalseid mõjusid saab EGFi abil leevendada. EGF keskendub
aktiivsetele tööturumeetmetele, millega soovitakse tagada, et koondatud töötajad saaksid
kiiresti uue stabiilse töökoha. EGFi tegevused ei asenda liikmesriigis kasutusel olevaid (sh
ESFist rahastatud) meetmeid, seega saab EGFil olla täiendav mõju sihtrühma tööhõive
tõstmisele ja töötuse vähendamisele. EGFi potentsiaalse sihtrühma suurust on keeruline
hinnata, kuna EGFi võetakse kasutusele äärmuslikes olukordades. Kuna eelnõuga
leevendatakse EGFi sekkumiskriteeriume, võib tulevikus EGFist kasusaajate arv suureneda,
mõjutades senisest suurema hulga inimeste tööturule naasmist ja mobiilsust sektorite ning
ametikohtade vahel. Ei ole võimalik ennustada, kui palju kriteeriumitele vastavaid ning EGF
abi vajavaid koondamisi võib alates 2021. aastast Eestis aset leida. Indikatiivselt võib välja
tuua, et perioodil märts 2014 kuni august 2018 teavitati töötukassat koondamistest, mis
hõlmasid enam kui 250 koondatuga juhtumeid, viiel korral.
Majanduslikud mõjud
Sihtrühm 2: muutustega kohanevad ettevõtted
EGFst rahalist toetust saanud aktiivsete tööturumeetmete eesmärk on pakkuda toetust, et aidata
suurendada digitaaloskuste omandamist, seega on muudatusel vähene mõju infoühiskonna
arengule, ja vajaduse korral toetada mobiilsust. Digioskuste kasv ja mobiilsuse suurenemine
võib kaasa tuua tööjõu liikumise kõrgema lisandväärtusega tegevusvaldkondadesse, mis kätkeb
endas suuremat tootlikkust ja majanduskasvu. Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste
tulemusel suureneb maailma majanduste omavaheline seotus, mis muudab ka Eesti ettevõtted
senisest enam vastuvõtlikuks välisšokkide suhtes. EGFist toetatud tegevuste kaasabil võib aset
leida tööjõu ümberjaotumine. Kuna EGFi kasutatakse äärmuslikes olukordades, võib
majanduslikku mõju ettevõtlusele ning infoühiskonna arengule kokkuvõttes pidada
väheoluliseks.
Mõju regionaalarengule
EGF on püsivalt üks erivahenditest, mis võimaldab reageerida ettenägematutele asjaoludele,
suurte struktuurimuutuste tagajärjel aset leidnud koondamistele, millel on märgatav kahjulik
mõju piirkonna või kohalikule majandusele. EGF taotluse kriteeriumite lõdvendamine
võimaldab senisest enamatel piirkondadel toetust taotleda. Seega võimaldaks EGFi senisest
laiem kasutamine vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi (nt piirkondlikke tööpuuduse määrade
erinevusi).
EGF võetakse kasutusele ainult siis, kui restruktureerimine avaldab märkimisväärset mõju,
mida väljendab künnis 250 koondatud töötajat. Asjaolu, et väga ulatuslike
restruktureerimisjuhtumite, millega kaasneb üle 500 töötaja koondamine (nagu näeb ette kehtiv
EGF), arv on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud, mõjutab fondi
kasutamist. Seega saavad EGF-i vahendeid edaspidi kasutada ka piirkonnad, kus suurem osa
7
elanikest on hõivatud väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes3(VKE) ning koondamisi
esineb väiksemas mastaabis. Eesti Statistikaameti andmetel töötab enamik hõivatutest VKE-s,
2017. aastal töötas 61% ettevõtetes, kus oli töötajaid 1 kuni 49, ja 14% ettevõtetes, kus töötas
200 ja enam inimest.
Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on
võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste
väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas
äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, võib
taotluse esitada ka väiksema koondamiste arvu puhul.
Mõjud avalikule sektorile
Sihtrühm 3: rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, töötukassa ja Euroopa
Komisjoni EGF üksus
Töökorraldus
Eelnõu muudatuste rakendamisel võib olla väheoluline mõju avaliku sektori töökorraldusele.
Avaliku sektori töökoormust sekkumiskriteeriumite lõdvendamised ilmselt vähendavad.
Eelnõu kohaselt loobutakse põhjendatud analüüsi koostamisest, mis vähendab liikmesriigi ja
EL vastavate otsustusprotsessi kuuluvate asutuste töökoormust. Taotluse koostamiseks ning
sekkumist tõendavaks olukorraks loetakse edaspidi künnist 250 koondatut. Samas sekkumist
eeldavate kriteeriumite lõdvendamine võimaldab majandusolukorra kiirete muutuste korral
liikmesriigil suurema tõenäosusega EGFist toetust taotleda, mis toob liikmesriigi avaliku
sektori asutustele kaasa rahade kasutamise korraldamise ja seirega seotud kohustused.
Fondi kasutamist on seni pärssinud EGF otsustusprotsessi pikkus ja menetluslikud nõuded.
Muudatusega väheneb mõju kõigi otsustusprotsessis olevate osapoolte töökoormusele. Kuna
taotlused põhinevad täielikult sellel, kas restruktureerimisel on oluline mõju, mida väljendab
250 koondatud töötaja künnis, puuduvad edaspidi ulatuslikud taotluse esitamise nõuded, mis
kehtisid praeguse ja endiste programmitöö perioodide ajal ja takistasid sageli liikmesriike
avaldusi esitamast. Seetõttu väheneb töökoormus liikmesriigi asutuste jaoks taotluse esitamisel
ja komisjoni jaoks toetuskõlblikkuse kontrollimisel. Mõju ulatus avaliku sektori
töökorraldusele on väike, kuna fondi rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et
liikmesriigid taotlevad fondi kasutuselevõttu ainult tõelistes hädaolukordades. Kuna EGF-i
kasutatakse vaid erandolukordades, siis on avaliku sektori asutuste kokkupuude muudatusega
ebaregulaarne ja pigem harva esinev sündmus.
Kulud
EGF-l ei tohiks olla liikmesriigi poolt täna rakendatavatele tegevustele asendavat mõju (ei
kaasne kulude kokkuhoidu), kuna EGF-i rahaline toetus ei saa asendada liikmesriikide
meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või
kollektiivlepingute alusel kohustuslikud. Samas vähendab EGF täiendavaid kulusid, mida riik
peaks tegema suurkoondamistes töö kaotanud isikutele täiendavate teenuste osutamiseks.
3
EL-i mõistes loetakse väikeettevõtteks kuni 50 töötajaga ettevõtet, keskmise suurusega ettevõtteks kuni 250
töötajaga ettevõtet.
8
Muudatuste tulemusel võib lüheneda koondatute töötus, seega võivad väheneda riigieelarvest
rahastatavad kulud töötushüvitistele ja teenustele. EGF rakendamisega kaasneb liikmesriigile
omaosaluse kohustus. Eestis kaetakse aktiivsete tööturumeetmete kaasrahastamise kulud
tööturuteenuste eelarvest.
Erinevate fondide vahendite konkurentsi vältimiseks ühtlustatakse EGFi kaasrahastamise
määra Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) kõrgeima kaasrahastamise määragaga vastavas
liikmesriigis, mis suure tõenäosusega suurendab Eesti omafinantseeringu osa EGF meetmete
osutamisel.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Ettepanek esitati arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile. Lisaks konsulteeriti
järgnevate sotsiaalpartneritega: Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingu Keskliit, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.
9
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
september 2018. a nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi“
kohta.
1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fondi“ kohta.
1.1. Arvestades EGFi eesmärki toetada liikmesriikide tööturge eriolukordades, lihtsustatud
tingimusi ja menetluse skeemi, toetame EGFi käsitlemist eraldi instrumendina, kui
selle kavandamine ja kasutus sätestatakse tihedas kooskõlas ja koosmõjus ESF+ jt ESI
fondidega. Oluline on, et EGF vahendid on liikmesriikidele täiendavad ning need ei
mõjuta muu struktuuritoetuse, sh ESF+ vahendite suurust. EGFi abi laiendamine igat
liiki ootamatu ulatusliku restruktureerimise korral toimunud koondamisele on
asjakohane ja kooskõlas kiirenevate muutustega majanduses ja tööturul.
1.2. Toetame EGF toetuse taotlemisel nõutava koondatavate arvu vähendamist 500-lt 250-
ni. Oluline on samuti väikeste tööturgude vajadustega arvestamine ning tööturgude ja
eriolukordade erandi säilitamine.
Toetame suuremat paindlikkust piirkondade ja majandussektorite osas. Sama
piirkonna, kuid erinevates sektorites toimuvate koondamiste arvestamine on oluline
muudatus, mis arvestab piirkondlike eripäradega ja toetab regionaalset arengut.
Oleme nõus tingimusega, et EGF toetust ei anta avaliku sektori asutustest koondatud
töötajate abistamiseks, eeldusel, et see piirang ei hõlma riigiosalusega äriettevõtteid.
1.3. Toetame põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid
koondatud töötajate kiiresti tööle aitamiseks. Samas ei pea põhjendatuks, et lühiajalisi
erimeetmeid (tööturumeetmetes osalemist või tööle asumist soodustavad toetused)
käsitletakse passiivsete tööturumeetmetena, mistõttu nende kulu ei tohi moodustada üle
35% kogu EGF teenuste paketi maksumusest. Praktikas ei ole tööturumeetmete jaotus
aktiivseteks ja passiivseteks alati selgepiiriline. Toetused, mis on otseselt seotud tööle
asumisega või võimaldavad koolitusel osalemist, loetakse Eesti aktiivseteks
tööturumeetmeteks ning nende osakaalu piiramine teenuste paketis ei ole põhjendatud.
Samas oleme nõus, et EGF vahendeid ei peaks üldiselt suures mahus toetusteks
kasutama. Selle vältimiseks tuleks aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte
kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid toetuspõhiseid tööturumeetmeid EGFist
rahastatakse, lubades seejuures otseselt õpinguid või tööle asumist soodustavaid
toetusi.
1
1.4. Toetame põhimõtteliselt muudatusi, mille eesmärgiks on lühendada taotlemisperioodi
pikkust ning võimaldada liikmesriikidel võimalikult kiiresti koondatud töötajatele
meetmete pakkumist alustada. Samuti toetame analüüsikoormuse vähendamist, mis
lihtsustab ja kiirendab taotluse esitamist.
1.5. Toetame põhimõtteliselt EGF kõrgeima lubatava EL kaasrahastamise määra
ühtlustamist ESF+ määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine erinevates
fondides on üldiselt positiivne. Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP vahendite EL
kaasfinantseeringu määra alanemist ja sellest tulenevalt ka EGF EL kaasfinantseeringu
määra alanemist.
Toetame taotlusemenetlus ja otsustusprotsesside lihtsustumist, arvestades abi kiire
kättesaadavuse olulisust eriolukordadele reageerimisel.
1.6. Eesti ei toeta pikemaajaliste tulemusnäitajate esitamise nõuet programmi lõpetamise
tingimusena, kuna ei näe sellisel täiendaval halduskoormusel lisandväärtust. 18 kuud
on liiga pikk aeg, et seostada programmis osalenute hõiveseisundit otseselt meetmete
mõjuga, arvestades tööturul toimuvaid pidevaid ja kiireid muutusi. Kogutavad näitajad
võiks olla kooskõlas sarnaste skeemide (nt 2014-2020 perioodi ESF, FEAD)
andmetega, kus sellised pikaajalised tulemusnäitajad puuduvad ja pikim periood
tulemuste fikseerimiseks on kuus kuud pärast programmi lõppu.
2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas
Peaminister Heiki Loot
Riigisekretär
2