dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

Sotsiaalministeerium · 4. september 2018
Viit
1.4-1.1/2830-1
Registreeritud
4. september 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Triin Ott (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)

Failid

  • 📎1.4-1.12830-1 04.09.2018 Väljaminev kiri.bdoc1093 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta Poliitikavahend Koondatavate töötajate arvu ning koondamise perioodi pikkuse muutmine Mõju olulisus Mõju valdkond, alavaldkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus sihtrühm Ebasoovitavate Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang mõjude risk SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD Eelnõu mõjutab tööturgu Koondatud töötajad keskmine väike väike väike Võrreldes kehtiva määrusega vähendatakse eelnõuga EGF toetuse taotlemiseks nõutavat Ei ole võimalik ennustada, EGF-i vahenditest koondatute arvu poole võrra (kehtiv 500). Kuna kui palju kriteeriumitele osutatakse suuremahuliste Kuna EGF sellega leevendatakse EGFi sekkumiskriteeriume, vastavaid ning EGF abi koondamiste korral vahendid võetakse võib tulevikus EGFist kasusaajate arv suureneda, vajavaid koondamisi võib koondatud töötajatele kasutusele mõjutades senisest suurema hulga inimeste alates 2021. aastast Eestis Vähe oluline aktiivseid tööturumeetmeid. äärmuslikes tööturule naasmist ja mobiilsust sektorite ning aset leida. Indikatiivselt võib Kuna muudatus võimaldab olukordades, on Ei tuvastatud. ametikohtade vahel. Samuti lühendatakse perioodi, välja tuua, et perioodil märts enamatel koondatutel saada sihtrühma mille jooksul sektoripõhised koondamised peavad 2014 kuni august 2018 tööturumeetmeid, võib see kokkupuude olema toimunud, kehtivalt 9 kuult 6-le kuule, mis teavitati töötukassat kaasa tuua muutusi muutustega väga peaks võimaldama pakkuda abi kiiremini. koondamistest, mis hõlmasid sihtrühma toimimises harv. enam kui 250 koondatuga töötuse perioodil. juhtumeid, viiel korral. MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE Mõju puudub MÕJU MAJANDUSELE Eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 1 Ettevõtted EGFst rahalist toetust saanud aktiivsete väike väike väike väike tööturumeetmete eesmärk on pakkuda toetust, et aidata suurendada digitaaloskuste omandamist, Kuna ei ole võimalik seega on sekkumiskriteeriumite leevendamisel ennustada, kui palju vähene mõju infoühiskonna arengule. Digioskuste kriteeriumitele vastavaid ning kasv ja mobiilsuse suurenemine võib kaasa tuua Muudatuse mõju ulatus Kuna EGFi EGF abi vajavaid koondamisi tööjõu liikumise kõrgema lisandväärtusega sihtrühmale on väike, kuna kasutatakse võib alates 2021. aastast Vähe oluline tegevus-valdkondadesse, mis kätkeb endas ettevõtetel puudub sellest äärmuslikes Eestis aset leida, on ka raske suuremat tootlikkust ja majanduskasvu. Ei tuvastatud. tulenevalt tarvidus olukordades, on ennustada mõjutatud Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste kohanemisele suunatud mõju sagedus ettevõtete arvu. Võrreldes tulemusel suureneb maailma majanduste tegevusteks. harv. ettevõtete koguarvuga omavaheline seotus, mis muudab ka Eesti (2017. aastal 127 622) võib ettevõtted senisest enam vastuvõtlikuks võimalikku sihtrühma pidada välisšokkide suhtes. väikeseks. MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE Mõju puudub MÕJU REGIONAALARENGULE Eelnõu mõjutab eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 2 Eesti piirkonnad keskmine väike keskmine väike EGF-i vahendeid saavad muudatuse tulemusel edaspidi kasutada ka EGF on püsivalt üks erivahenditest, mis võimaldab piirkonnad, kus suurem osa reageerida ettenägematutele asjaoludele, suurte Muudatuse tulemusel on elanikest on hõivatud struktuurimuutuste tagajärjel aset leidnud rohkemates piirkondades väikestes ja keskmise koondamistele, millel on märgatav kahjulik mõju võimalik suuremahuliste suurusega ettevõtetes (VKE) Kuna EGFi piirkonnale või kohalikule majandusele. EGF koondamiste korral ning koondamisi esineb kasutatakse Oluline taotluse kriteeriumite lõdvendamine võimaldab koondatud töötajatele EGF väiksemas mastaabis. Eesti äärmuslikes senisest enamatel piirkondadel toetust taotleda. vahenditest täiendavaid Statistikaameti andmetel Ei tuvastatud olukordades, on Seega võimaldaks EGFi senisest laiem kasutamine aktiivseid tööturumeetmeid töötab enamik hõivatutest mõju sagedus vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi (nt piirkondlik osutada, mis võib avaldada VKE-s - 2017. aastal töötas harv. tööpuuduse määrade erinevusi). mõju piirkondade tööhõivele 61% ettevõtetes, kus oli ning seeläbi töötajaid 1 kuni 49, ja 14% regionaalarengule. ettevõtetes, kus töötas 200 ja enam inimest. Seega võib lisanduda piirkondi, mis võivad kvalifitseeruda EGF toetusele. MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? Töötukassa EGF-l ei tohiks olla liikmesriigi poolt täna väike väike väike väike rakendatavatele tegevustele asendavat mõju (ei kaasne kulude kokkuhoidu), kuna EGF-i rahaline toetus ei saa asendada liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele Kuna EGF liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel vahendid võetakse kohustuslikud. Samas vähendab EGF täiendavaid Vähe oluline Puudub tarvidus kasutusele kulusid, mida riik peaks tegema suurkoondamistes Mõjutab otseselt vaid ühte kohanemisele suunatud äärmuslikes Ei tuvastatud. töö kaotanud isikutele täiendavate teenuste riigiasutust. tegevusteks. olukordades, on osutamiseks. Muudatuste tulemusel võib EGF-ist kokkupuude kasusaajate arv suureneda ning lüheneda muudatusega harv. koondatute töötuse periood, seega võivad väheneda kulud töötushüvitistele ja teenustele. Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 3 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta Poliitikavahend Kaasfinantseeringu määra muutmine Mõju olulisus Mõju valdkond, Mõju avaldumisega seotud asjaolude alavaldkond, kirjeldus Ebasoovitavate mõjude sihtrühm Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Koondhinnang risk SOTSIAALSED, SEALHULGAS DEMOGRAAFILISED MÕJUD Mõju puudub MÕJU RIIGI JULGEOLEKULE JA VÄLISSUHETELE Mõju puudub MÕJU MAJANDUSELE Mõju puudub MÕJU LOODUS- JA ELUKESKKONNALE Mõju puudub MÕJU REGIONAALARENGULE Mõju puudub MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE NING AVALIKU SEKTORI KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulusid ja tulusid? Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 4 Riigiasutused (töötukassa) Eesti on liikumas vähem arenenud väike väike väike väike piirkonnast üleminekupiirkonnaks. Nende muudatuste tulemusel langeks EL kaasfinantseeringu määr Eestile minimaalselt 55%-ni. Kehtival perioodil on Eestis kaetakse aktiivsete Riskiks võib olla ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määr Mõju ulatus avaliku sektori tööturumeetmete siseriiklike kulude Eestile 85% ja EGFi kaasrahastamise määr kuludele on väike, kuna EGF-ist toetuse kaasrahastamise kulud suurenemine, mis võib Vähe oluline on ühtne kõikidele regioonidele ehk 60% fondi rakendamisel saadud taotlemine on harv tööturuteenuste eelarvest. muuta fondi kogukuludest. Muudatused tähendaks, et kogemused on näidanud, ja ebaregulaarne Seega mõjutab muudatus kasutuselevõtu Eesti omafinantseeringu määr ÜKP et liikmesriigid taotlevad sündmus. EGF kaasfinantseeringu ebamõistlikuks, mistõttu vahendite puhul suureneks võrreldes fondi kasutuselevõttu ainult määras otseselt ühte jääb sihtrühm kehtiva perioodiga 3 korda, EGF tõelistes hädaolukordades. riigiasutust. täiendavast abist ilma. omafinatseeringu määr tõuseks 15 protsendipunkti võrra. Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 5 Täpsustavad küsimused Edasine analüüs: Miks ei plaanita oluliseks hinnatud mõju täiendavalt analüüsida?: Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta 6 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja arvestamata jätmise selgitus 1. Eesti Töötukassa EGF programmi rakendamise kogemusele Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. toetudes ei pea me põhjendatuks piirangut, mille kohaselt võib aktiivsetes tööturumeetmetes osalemist/tööle asumist otseselt soodustavate rahaliste toetuste kulu moodustada mitte rohkem kui 35% kogu EGF meetmete paketi maksumusest. Toetame põhimõtet, et EGF vahenditest rahastataks aktiivseid tööturumeetmeid koondatud töötajate kiiresti tööle aitamiseks, mitte ei suunataks neid tööotsijatele asendussissetulekut pakkuvate rahaliste toetuste või ettevõtetele subsiidiumite maksmiseks. Vältimaks EGF vahendite kasutamist passiivseteks meetmeteks, võiks aktiivsete- passiivsete meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid kulusid EGF vahenditest ei rahastata 2. Eesti Ametiühingute Keskliit Kaaluda abi osutamise alusena muid aluseid Mittearvestatud. Toetame EGFi eesmärgina (majandusprognoos, sotsiaalpartnerite ühisotsus konkreetsetele eriolukordadele reageerimist. või muu) kui reaalsed koondamisteated Ennetustegevuste kaasamine muudab meie vähemalt 250-le töötajale. See võimaldaks hinnangul fondi vahendite kasutuselevõtu pakkuda tööturuteenuseid varem ja hajutada ka keerukamaks ja aeglasemaks, kuna koondamisi pikema aja peale, suurendades nii suurendab põhjendamiskoormust. koondatutele tööle saamise võimalusi. Väljatoodud tegevused on väga olulised, kuid neid on võimalik toetada ESFist. 1 Kaaluda finantseeritavate tegevuste loetelu Arvestatud. VV seisukohas toetame laiendamist, et tagada, et töötajatel on reaalne põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse võimalus võtta vastu töökohti elukohast aktiivseid tööturumeetmeid koondatud kaugemal või et piirkonnas on loomisel uued töötajate kiiresti tööle aitamiseks. töökohad, mille täitmiseks valmistuda. Mobiilsustoetused on fondist lubatud, kuid kuuluvad nö lühiajaliste erimeetmete alla, millele tehtavad kulutused ei tohi ületada 35 % teenuste paketi kogumaksumusest. Võimaldamaks koondatud inimestel võimalikult kiiresti tööturule naasta, leiame, et aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel võiks sätestada, milliseid kulusid EGF vahenditest ei rahastata, lugedes otseselt õpinguid või muud aktiivset tegevust soodustavad toetused (sh mobiilsustoetus) aktiivsete meetmete hulka. Kaaluda siiski sektoripõhiste päästelahenduste Mittearvestatud. Toetame EGFi eesmärgina finantseerimist EGF-ist, ootamata ära konkreetsetele eriolukordadele reageerimist. tõenäoliselt saabuvate riskide realiseerumist. Ennetustegevuste kaasamine muudab meie Näiteks põlevkivikaevanduste sulgemine vajab hinnangul fondi vahendite kasutuselevõtu mitmeaastast ettevalmistust ja turvatunnet keerukamaks ja aeglasemaks, kuna töötajatele enne koondamisteadete kätteandmist. suurendab põhjendamiskoormust. Väljatoodud tegevused on väga olulised, kuid neid on võimalik toetada ESFist. 2 3. Kaubandus-töötuskoda Mõnevõrra ebaselgeks jääb artikkel 5 punkt 4 Arvestatud. VV seisukohtades toome välja, sõnastus: „EGFi ei tohi kasutusele võtta, kui et toetame piirangut kui see ei hõlma töötajad on koondatud liikmesriigi riigiosalusega äriettevõtteid. KOM on EL eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis ja sektoreid, mis sõltuvad avaliku sektori kahepoolsel kohtumisel selgitanud, et rahastamisest.“ Kaubandus-töötuskojal tekib piirang ei ole mõeldud hõlmama küsimus, et kas näiteks suure töötajate arvuga riigiosalusega äriettevõtteid, vaid üksnes riigi äriühingute (nt Eesti Energia) puhul ei ole riigi- ja avalik-õiguslikke asutusi. edaspidi võimalik EGF-st toetust taotleda. Sellele viitab ettepaneku selgitus (lk 10), kus on kirjas, et EGF ei anna toetust töötajaid koondavale ettevõttele, kelleks kõnealusel juhul oleks EGFi toetust taotlevad liikmesriikide avaliku sektori asutused. 4. Tööandjate Keskliit Määruses toodud mõiste „füüsilisest isikust Selgitatud. Komisjon on töögrupis ettevõtja“ on liialt kitsendav ning võiks määruse selgitanud, et mõeldud on laiemat „iseendale sisu arvestades olla pigem „ (mikro)ettevõtja“ tööd andvaid isikuid“ ja pakub eelduslikult või „iseendale tööd andev isik“. välja paindlikuma sõnastuse. 5. Rahandusministeerium Toetada EGF toetuse taotlemise alampiiri Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. nihutamist 500-lt 250 töökoha kaotanule. Toetame EGF toetuse taotlemisvõimaluse Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. lisamist töökohtade kaotamise korral CO2- vähesele majandusele ülemineku mõju tõttu jt alustel (art 3.2), mida 2014-2020 perioodi EGF korral veel ei arvestata. 3 Põhimõtteliselt toetame EGF kõrgeima lubatava Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. toetusmäära ühtlustamist ESF määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine erinevates fondides on üldiselt positiivne. Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määra alanemist. Me ei saa nõustuda kolmekordse tõusuga omafinantseeringus võrreldes kehtiva perioodiga. Lõplik seisukoht EGF kaasfinantseeringu määra osas sõltub seega 2021-2027 MFF perioodi toetuse määrade osas saavutatud kokkulepetest. Toetame EGF võimalikult suure sünergia Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. saavutamist ESF+programmi jt EL Peame oluliseks EGFi võimalikult suurt programmide kavandamise ja elluviimisega. koostööd ESF+ programmi jt EL Seejuures tuleb arvestada EGF toetuse programmide kavandamise ja elluviimisega, taotlemisega seotud (ESF kontekstis suhteliselt kuid peame samas tähtsaks, et lühikesi) tähtaegu, nt toetuse kasutus kuni 24 EGF vahendid on liikmesriikidele kuu jooksul toetuse eraldamise otsusest arvates. täiendavad ning need ei mõjuta muu struktuuritoetuse, sh ESF vahendite suurust. Toetame taotlemisperioodide lühenemist ning samuti toetame analüüsikoormuse vähendamist, mis lihtsustab ja kiirendab taotluse esitamist. Sõltumata sellest, kas EGF ja ESF jätkavad Arvestatud. Lisatud VV seisukohta. eraldi fondidena või mitte, on otstarbekas EGF tarvis andmete kogumine maksimaalsel võimalikul viisil ja ulatuses ühildada nii muude EL vahendite (ESF jt fondid-programmid) kasutamisel vajalike andmete kogumisega kui EE statistika kogumise ja töötlemisega. 4 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi“ kohta. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (komisjon) avaldas 30. mail ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF)“ kohta. Vabariigi Valitsuse seisukoht on vajalik, kuna eelnõu rakendamise korral toob see kaasa olulise majandusliku ja sotsiaalse mõju. Eelnõu näol on tegemist kolmanda korraga, kui räägitakse läbi vastavasisulise finantsinstrumendi kasutamise raamistik. Võrreldes varasemaga on eelnõus muudatusi, mistõttu peame vajalikuks kujundada enne võimalikku fondi rakendama hakkamist selle läbirääkimisteks seisukoht. 2007. aastal käivitunud fondi1 eesmärgiks on leevendada globaliseerumisega seotud struktuuri- muudatuste kahjulikku mõju Euroopa Liidu tööturule. Fondi poolt rahastatavad tööturumeetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid ning olemasolevaid ühenduse rahastamisvahendeid nagu Euroopa Sotsiaalfond. Fondist on liikmeriikidel võimalik taotleda sihtotstarbelist toetust suuremahuliste koondamiste korral koondatud töötajatele aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks. EGF pakub ühekordset, ajaliselt piiratud toetust. Fondi tingimusi on selle toimimise aja jooksul lihtsustatud ning perioodil 2014-2020 on hõlmatud ka koondamised, mis on tingitud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõjudest. Fondist on selle tegutsemise jooksul abi saanud üle 150 tuhande koondatud töötaja. EGFi abi on kasutanud enamik liikmesriike, toetust ei ole küsinud vaid 7 liikmesriiki. Eesti taotles EGFilt toetust 2016. aastal seoses 2015-2016 Ida-Virumaa kolmes suurettevõttes (Eesti Energia; Nitrofert; Viru Keemia Grupp) toimunud koondamistega, kus töö kaotas ligikaudu 1500 inimest. Sihtrühmale pakuti EGF programmist täiendavaid tööturuteenuseid 890 korral. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et EGF jätkaks tegutsemist ka pärast 31. detsembrit 2020. Samuti lihtsustatakse ettepanekuga toetuse kasutamise tingimusi ja taotlemise menetlust, mis muudab EGF abi liikmesriikidele kättesaadavamaks ning võimaldab seda kiiremini kasutusele võtta. EGFi eesmärgiks on pakkuda abi eriolukordades ja ootamatutel asjaoludel, mistõttu on see väljaspool mitmeaastasest finantsraamistikust ja sellele ei kohaldata mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmäärasid. Vabariigi Valitsuse seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp ([email protected], 6269722), strateegia, eelarve osakonna nõunik Maris Mälzer ([email protected], 6269174), struktuurivahendite juht Janar Kriiska ([email protected], 626 9185), peaspetsialist Jüri Lõssenko ([email protected], 6269186) ning eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna nõunik Triin Ott ([email protected], 6269243). Mõjuanalüüsi koostasid analüüsi ja statistika osakonna nõunik Brit Rammul ([email protected], 6269 734) ja Liina Kaldmäe (liina.kaldmä[email protected], 626 9726). 1 EGF loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006 perioodiks 2007–2013. Perioodi 2014-2020 fondi kasutamise tingimused on sätestatud kehtivas määruses (EL) nr 1309/2013. 1 MÄÄRUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Reguleerimisese, missioon, eesmärgid (artiklid 1-3) Määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), sätestatakse fondi missioon ja eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ning rahastamise ja toetuse taotlemise eeskirjad. EGF-i missiooniks on globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu ühtlasem jaotamine, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF-i eesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, mille põhjuseks on eelkõige globaliseerumisega seotud probleemid. Võrreldes kehtiva määrusega on põhjuste ring, mille tõttu aset leidnud koondamiste korral saab EGF-i kasutada, laiem ja paindlikum. Kehtiva määruse kohaselt peavad koondamised olema aset leidnud kas maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu. Eelnõuga lisanduvad kaubandusvaidlused, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Samas on loetelu jäetud lahtiseks ja välistatud ei ole ka muud põhjuseid, kuna avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite (nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele) koostoime ja vastastikuse mõju tõttu on järjest raskem nimetada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist. Eesti seisukohast on eriti tervitatav EGF toetuse taotlemisvõimaluse lisamine töökohtade kaotamise korral CO2-vähesele majandusele ülemineku mõju tõttu. See on oluline arvestades Eesti CO2 heitkoguste vähendamise ja taastuvenergeetika edendamise sihttasemeid ja sellega seotud majanduse eeldatavat ümberstruktureerimist, eriti energiatootmise seisukohalt olulistes piirkondades. Sisuliselt EGF hakkab pakkuma abi igat liiki ootamatu ulatusliku restruktureerimise korral, mis võimaldab fondi kohandada vastavalt praegustele ja tulevastele majandusprobleemidele. Eesti seisukoht: Arvestades EGFi eesmärki toetada liikmesriikide tööturge eriolukordades, lihtsustatud tingimusi ja menetluse skeemi, toetame EGFi käsitlemist eraldi instrumendina, kui selle kavandamine ja kasutus sätestatakse tihedas kooskõlas ja koosmõjus ESF+ jt ESI fondidega. Oluline on, et EGF vahendid on liikmesriikidele täiendavad ning need ei mõjuta muu struktuuritoetuse, sh ESF+ vahendite suurust. EGFi abi laiendamine igat liiki ootamatu ulatusliku restruktureerimise korral toimunud koondamisele on asjakohane ja kooskõlas kiirenevate muutustega majanduses ja tööturul. Sekkumiskriteeriumid ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad (artikkel 5 ja 7) EGF toetust saab taotleda, kui: (a) ühes ettevõttes ja selle tarne- ja tootmisahela järgmises etapis koondatakse 4 kuu jooksul 250 töötajat; (b) ühes piirkonnas või kõrvuti asuvates piirkondades kaotab 6 kuu jooksul ühes majandussektoris töö 250 töötajat; (c) ühes piirkonnas, ühes või mitmes majandussektoris koondatakse 4 kuu jooksul 250 töötajat; 2 (d) väikestel tööturgudel või eriolukordades ka juhul kui eespool nimetatud tingimused pole kaetud, kui koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele negatiivne mõju. Võrreldes kehtiva määrusega vähendatakse eelnõuga nõutavat koondatute arvu poole võrra (kehtiv 500), lühendatakse perioodi, mille jooksul sektoripõhised koondamised peavad olema toimunud (kehtiv 9 kuud), mida komisjon selgitab vajadusega pakkuda abi kiiremini, ning lubatakse enam paindlikkust piirkondade ja sektorite osas. Uue piiranguna on sätestatud, et EGFist ei saa toetust kui avalikus sektoris aset leidev koondamine on otseselt põhjustatud avaliku sektori eelarvekärbetest. St EGF ei anna toetust liikmesriikide avaliku sektori asutuste koondatud töötajatele. Piirang on ajendatud liikmesriikide taotlustest, kus toetust küsiti avalik- õiguslikes ülikoolides jms asutustes koondatud töötajate abistamiseks. Komisjoni selgitusel ei välista piirang riigiosalusega ettevõtteid (nt Eesti Energia). EGF programmist võib tööturuteenuseid osutada koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on tegevuse lõpetanud määruses sätestatud võrdlusperioodi jooksul ning kelle arv on arvutatud määrusele vastavalt. Lisaks võib tööturuteenuseid pakkuda isikutele, kes on töö kaotanud võrdlusperioodile vahetult eelneval (kuni kuus kuud) või järgneval (kuni komisjon on taotlusele andnud oma hinnangu) perioodil, juhul kui need koondamised on selgelt seotud samade sündmustega, mis põhjustasid võrdlusperioodil toimunud koondamised. Eesti seisukoht: Toetame EGF toetuse taotlemisel nõutava koondatavate arvu vähendamist 500-lt 250-ni. Oluline on samuti väikeste tööturgude vajadustega arvestamine ning tööturgude ja eriolukordade erandi säilitamine. Toetame suuremat paindlikkust piirkondade ja majandussektorite osas. Sama piirkonna, kuid erinevates sektorites toimuvate koondamiste arvestamine on oluline muudatus, mis arvestab piirkondlike eripäradega ja toetab regionaalset arengut. Oleme nõus tingimusega, et EGF toetust ei anta avaliku sektori asutustest koondatud töötajate abistamiseks, eeldusel, et see piirang ei hõlma riigiosalusega äriettevõtteid. Rahastamiskõlblikud meetmed (artikkel 8) EGFist toetatakse mitmesuguste tööturuteenuste osutamist: koolitus ja ümberõpe, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalased ning muud digitaalajastul vajalikud oskused, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte asutamise toetamine jne. Teenuste pakett võib sisalda ka lühiajalisi erimeetmeid, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sh toetus hooldajatele. Kulutused erimeetmetele ei tohi aga ületada 35 % teenuste paketi kogumaksumusest. Näiteks Eestis EGF meetmete raames koondatud töötajatele ümberõppeks makstud tasemeõppes osalemise toetus täitis sisuliselt aktiivse tööturumeetme rolli. Rahastamiskõlblikud ei ole lühiajalised erimeetmed, mille puhul ei nõuta aktiivseid tööotsinguid või koolitustegevust ning ka meetmed, mida ettevõtjad peavad rakendama 3 siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. EGFist toetatavad meetmed ei tohi asendada passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole rahastamiskõlblike teenuste loetelu oluliselt muutunud. Lisandunud on tingimus, et digitaalajastul vajalike oskuste levitamine peab olema teenuste paketi kohustuslik horisontaalne element. Ettevõtluse alustamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise maksimaalset toetust on suurendatud 15 000 eurolt 20 000 euroni. Eesti seisukohad Toetame põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid koondatud töötajate kiiresti tööle aitamiseks. Samas ei pea põhjendatuks, et lühiajalisi erimeetmeid (tööturumeetmetes osalemist või tööle asumist soodustavad toetused) käsitletakse passiivsete tööturumeetmetena, mistõttu nende kulu ei tohi moodustada üle 35% kogu EGF teenuste paketi maksumusest. Praktikas ei ole tööturumeetmete jaotus aktiivseteks ja passiivseteks alati selgepiiriline. Toetused, mis on otseselt seotud tööle asumisega või võimaldavad koolitusel osalemist, loetakse Eesti aktiivseteks tööturumeetmeteks ning nende osakaalu piiramine teenuste paketis ei ole põhjendatud. Samas oleme nõus, et EGF vahendeid ei peaks üldiselt suures mahus toetusteks kasutama. Selle vältimiseks tuleks aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid toetuspõhiseid tööturumeetmeid EGFist rahastatakse, lubades seejuures otseselt õpinguid või tööle asumist soodustavaid toetusi. Taotlused (Artikkel 9) Taotluse menetluse lühendamiseks vähendatakse aega, mis liikmesriikidel on komisjoni lisateabe küsimisele, 6 nädalalt (= 30 tööpäeva) 10 tööpäevani. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud nõue, et taotlus peab sisaldama põhjendatud analüüsi, mis näitab koondamiste seost maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutustega või globaliseerumise või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku ja riigi majanduse tõsise häirega, mis lihtsustab ja kiirendab taotluste koostamist ja esitamist. Eesti seisukohad Toetame põhimõtteliselt muudatusi, mille eesmärgiks on lühendada taotlemisperioodi pikkust ning võimaldada liikmesriikidel võimalikult kiiresti koondatud töötajatele meetmete pakkumist alustada. Samuti toetame analüüsikoormuse vähendamist, mis lihtsustab ja kiirendab taotluse esitamist. 4 Rahalise toetuse kindlaksmääramine; Eelarvemenetlus; (artiklid 14-16) Artiklis 14 sätestatakse EGFi kaasrahastamise määrana ESF+ kõrgeim kaasrahastamise määr vastavas liikmesriigis. 29. mail 2018 avalikustas Euroopa Komisjon 2021-2027 perioodi ühissätete määruse eelnõu2, milles teeb ettepaneku uuel perioodil läbivalt vähendada ühtekuuluvuspoliitika fondide (ÜKP) vahendite EL kaasfinantseeringu määra. Lisaks on Eesti liikumas vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks. Nende muudatuste tulemusel langeks EL kaasfinantseeringu määr Eestile minimaalselt 55%-ni. Kehtival perioodil on ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määr Eestile 85% ja EGFi kaasrahastamise määr on ühtne kõikidele regioonidele ehk 60% kogukuludest. Muudatused tähendaks, et Eesti omafinantseeringu määr ÜKP vahendite puhul suureneks võrreldes kehtiva perioodiga 3 korda, EGF omafinatseeringu määr tõuseks 15 protsendipunkti võrra ehk ka EGFi kasutamine oleks meile senisest ebasoodsam. Artiklis 16 sätestatakse eelarvemenetlus. Komisjon otsustab, kas toetuse andmise tingimused on täidetud ja esitab vahendite üleviimise taotluse koos taotluse lühikokkuvõttega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Varasema kahe otsuse asemel (eelarverea eraldamine, eelarve kasutuselevõtt), on üks menetlus, mis lihtsustab ja kiirendab taotlemise protsessi ning tagab rahalise toetuse kiirema kasutuselevõtu. Eesti seisukoht Toetame põhimõtteliselt EGF kõrgeima lubatava EL kaasrahastamise määra ühtlustamist ESF+ määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine erinevates fondides on üldiselt positiivne. Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määra alanemist ja sellest tulenevalt ka EGF EL kaasfinantseeringu määra alanemist. Toetame taotlusemenetlus ja otsustusprotsesside lihtsustumist, arvestades abi kiire kättesaadavuse olulisust eriolukordadele reageerimisel. Näitajad, Lõpparuanne ja lõpetamine (artiklid 19-20) Artikliga 19 kehtestatakse näitajad, mille abil antakse aru programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Näitajad on esitatud määruse lisas. Artiklis 20 sätestatakse lõpparuande esitamise kohustus seitse kuud pärast rakendusperioodi lõppu, mis peab mh sisaldama ka artiklis 19 sätestatud näitajaid. Uue kohustusena sätestatakse, et liikmesriik peab 19 kuud pärast rahastamisotsuses täpsustatud rakendusperioodi lõppu, esitama andmekogumi pikemaajaliste tulemuste näitajate kohta, mis näitab EGFist toetust saavate palgatöötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaalu 18 kuud pärast rakendusperioodi lõppu. Pikemaajaliste tulemuste näitaja esitamine on programmi lõpetamise eeltingimuseks. 2 2018/0196/COD: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0375&from=ET 5 Eesti seisukoht Eesti ei toeta pikemaajaliste tulemusnäitajate esitamise nõuet programmi lõpetamise tingimusena, kuna ei näe sellisel täiendaval halduskoormusel lisandväärtust. 18 kuud on liiga pikk aeg, et seostada programmis osalenute hõiveseisundit otseselt meetmete mõjuga, arvestades tööturul toimuvaid pidevaid ja kiireid muutusi. Kogutavad näitajad võiks olla kooskõlas sarnaste skeemide (nt 2014-2020 perioodi ESF, FEAD) andmetega, kus sellised pikaajalised tulemusnäitajad puuduvad ja pikim periood tulemuste fikseerimiseks on kuus kuud pärast programmi lõppu. ANALÜÜS EL ASJA VASTAVUSE KOHTA PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 175 kolmas lõik. Artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui osutuvad vajalikuks struktuurifondide välised erimeetmed ja ilma, et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Euroopa Regioonide Komiteega. Eelnõu ei lähe pakutavate meetmetega kaugemale eesmärkide saavutamiseks vajalikust ning vastab seega proportsionaalsuse põhimõttele. Liidu eelarvest toimuva rahastamise keskmes on meetmed, mille eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning mille puhul liidu sekkumine võib tuua kaasa lisaväärtust võrreldes ainult liikmesriikide tegevusega. Kui EGFi kasutatakse selliste meetmete kaasrahastamiseks, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel uut töökohta leida, siis austatakse subsidiaarsuse põhimõtet ja luuakse Euroopa lisaväärtust. EGFi kasutuselevõtt loob lisaväärtust võrreldes üksnes liikmesriikide enda võetavate meetmetega. EGFi kaasrahastatavad meetmed ei suurenda mitte ainult koondatud töötajatele pakutavate teenuste üldarvu, vaid ka erinevate teenuste arvu ja nende mahtu. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE EGFi eesmärk on hõlbustada töötajate tööle naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. EGF meetmete abil aidatakse koondatud töötajatel naasta tööturule soodustades seega tööjõu ametialast ja sektorite vahelist ümberpaiknemist ning suurendades seeläbi liikmesriigi majanduslikku võimekust. Seega on muudatustel sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju regionaalarengule, mõju avaliku sektori töökorraldusele ja kuludele. 6 Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm 1: koondatud töötajad ja FIE-d Tööjõu ümberjaotumine on suurte ettenägematute majanduslike restruktureerimiste lahutamatu osa, mille negatiivseid sotsiaalseid mõjusid saab EGFi abil leevendada. EGF keskendub aktiivsetele tööturumeetmetele, millega soovitakse tagada, et koondatud töötajad saaksid kiiresti uue stabiilse töökoha. EGFi tegevused ei asenda liikmesriigis kasutusel olevaid (sh ESFist rahastatud) meetmeid, seega saab EGFil olla täiendav mõju sihtrühma tööhõive tõstmisele ja töötuse vähendamisele. EGFi potentsiaalse sihtrühma suurust on keeruline hinnata, kuna EGFi võetakse kasutusele äärmuslikes olukordades. Kuna eelnõuga leevendatakse EGFi sekkumiskriteeriume, võib tulevikus EGFist kasusaajate arv suureneda, mõjutades senisest suurema hulga inimeste tööturule naasmist ja mobiilsust sektorite ning ametikohtade vahel. Ei ole võimalik ennustada, kui palju kriteeriumitele vastavaid ning EGF abi vajavaid koondamisi võib alates 2021. aastast Eestis aset leida. Indikatiivselt võib välja tuua, et perioodil märts 2014 kuni august 2018 teavitati töötukassat koondamistest, mis hõlmasid enam kui 250 koondatuga juhtumeid, viiel korral. Majanduslikud mõjud Sihtrühm 2: muutustega kohanevad ettevõtted EGFst rahalist toetust saanud aktiivsete tööturumeetmete eesmärk on pakkuda toetust, et aidata suurendada digitaaloskuste omandamist, seega on muudatusel vähene mõju infoühiskonna arengule, ja vajaduse korral toetada mobiilsust. Digioskuste kasv ja mobiilsuse suurenemine võib kaasa tuua tööjõu liikumise kõrgema lisandväärtusega tegevusvaldkondadesse, mis kätkeb endas suuremat tootlikkust ja majanduskasvu. Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb maailma majanduste omavaheline seotus, mis muudab ka Eesti ettevõtted senisest enam vastuvõtlikuks välisšokkide suhtes. EGFist toetatud tegevuste kaasabil võib aset leida tööjõu ümberjaotumine. Kuna EGFi kasutatakse äärmuslikes olukordades, võib majanduslikku mõju ettevõtlusele ning infoühiskonna arengule kokkuvõttes pidada väheoluliseks. Mõju regionaalarengule EGF on püsivalt üks erivahenditest, mis võimaldab reageerida ettenägematutele asjaoludele, suurte struktuurimuutuste tagajärjel aset leidnud koondamistele, millel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. EGF taotluse kriteeriumite lõdvendamine võimaldab senisest enamatel piirkondadel toetust taotleda. Seega võimaldaks EGFi senisest laiem kasutamine vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi (nt piirkondlikke tööpuuduse määrade erinevusi). EGF võetakse kasutusele ainult siis, kui restruktureerimine avaldab märkimisväärset mõju, mida väljendab künnis 250 koondatud töötajat. Asjaolu, et väga ulatuslike restruktureerimisjuhtumite, millega kaasneb üle 500 töötaja koondamine (nagu näeb ette kehtiv EGF), arv on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud, mõjutab fondi kasutamist. Seega saavad EGF-i vahendeid edaspidi kasutada ka piirkonnad, kus suurem osa 7 elanikest on hõivatud väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes3(VKE) ning koondamisi esineb väiksemas mastaabis. Eesti Statistikaameti andmetel töötab enamik hõivatutest VKE-s, 2017. aastal töötas 61% ettevõtetes, kus oli töötajaid 1 kuni 49, ja 14% ettevõtetes, kus töötas 200 ja enam inimest. Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, võib taotluse esitada ka väiksema koondamiste arvu puhul. Mõjud avalikule sektorile Sihtrühm 3: rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, töötukassa ja Euroopa Komisjoni EGF üksus Töökorraldus Eelnõu muudatuste rakendamisel võib olla väheoluline mõju avaliku sektori töökorraldusele. Avaliku sektori töökoormust sekkumiskriteeriumite lõdvendamised ilmselt vähendavad. Eelnõu kohaselt loobutakse põhjendatud analüüsi koostamisest, mis vähendab liikmesriigi ja EL vastavate otsustusprotsessi kuuluvate asutuste töökoormust. Taotluse koostamiseks ning sekkumist tõendavaks olukorraks loetakse edaspidi künnist 250 koondatut. Samas sekkumist eeldavate kriteeriumite lõdvendamine võimaldab majandusolukorra kiirete muutuste korral liikmesriigil suurema tõenäosusega EGFist toetust taotleda, mis toob liikmesriigi avaliku sektori asutustele kaasa rahade kasutamise korraldamise ja seirega seotud kohustused. Fondi kasutamist on seni pärssinud EGF otsustusprotsessi pikkus ja menetluslikud nõuded. Muudatusega väheneb mõju kõigi otsustusprotsessis olevate osapoolte töökoormusele. Kuna taotlused põhinevad täielikult sellel, kas restruktureerimisel on oluline mõju, mida väljendab 250 koondatud töötaja künnis, puuduvad edaspidi ulatuslikud taotluse esitamise nõuded, mis kehtisid praeguse ja endiste programmitöö perioodide ajal ja takistasid sageli liikmesriike avaldusi esitamast. Seetõttu väheneb töökoormus liikmesriigi asutuste jaoks taotluse esitamisel ja komisjoni jaoks toetuskõlblikkuse kontrollimisel. Mõju ulatus avaliku sektori töökorraldusele on väike, kuna fondi rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et liikmesriigid taotlevad fondi kasutuselevõttu ainult tõelistes hädaolukordades. Kuna EGF-i kasutatakse vaid erandolukordades, siis on avaliku sektori asutuste kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja pigem harva esinev sündmus. Kulud EGF-l ei tohiks olla liikmesriigi poolt täna rakendatavatele tegevustele asendavat mõju (ei kaasne kulude kokkuhoidu), kuna EGF-i rahaline toetus ei saa asendada liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud. Samas vähendab EGF täiendavaid kulusid, mida riik peaks tegema suurkoondamistes töö kaotanud isikutele täiendavate teenuste osutamiseks. 3 EL-i mõistes loetakse väikeettevõtteks kuni 50 töötajaga ettevõtet, keskmise suurusega ettevõtteks kuni 250 töötajaga ettevõtet. 8 Muudatuste tulemusel võib lüheneda koondatute töötus, seega võivad väheneda riigieelarvest rahastatavad kulud töötushüvitistele ja teenustele. EGF rakendamisega kaasneb liikmesriigile omaosaluse kohustus. Eestis kaetakse aktiivsete tööturumeetmete kaasrahastamise kulud tööturuteenuste eelarvest. Erinevate fondide vahendite konkurentsi vältimiseks ühtlustatakse EGFi kaasrahastamise määra Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) kõrgeima kaasrahastamise määragaga vastavas liikmesriigis, mis suure tõenäosusega suurendab Eesti omafinantseeringu osa EGF meetmete osutamisel. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Ettepanek esitati arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile. Lisaks konsulteeriti järgnevate sotsiaalpartneritega: Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingu Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. 9 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2018. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi“ kohta. 1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi“ kohta. 1.1. Arvestades EGFi eesmärki toetada liikmesriikide tööturge eriolukordades, lihtsustatud tingimusi ja menetluse skeemi, toetame EGFi käsitlemist eraldi instrumendina, kui selle kavandamine ja kasutus sätestatakse tihedas kooskõlas ja koosmõjus ESF+ jt ESI fondidega. Oluline on, et EGF vahendid on liikmesriikidele täiendavad ning need ei mõjuta muu struktuuritoetuse, sh ESF+ vahendite suurust. EGFi abi laiendamine igat liiki ootamatu ulatusliku restruktureerimise korral toimunud koondamisele on asjakohane ja kooskõlas kiirenevate muutustega majanduses ja tööturul. 1.2. Toetame EGF toetuse taotlemisel nõutava koondatavate arvu vähendamist 500-lt 250- ni. Oluline on samuti väikeste tööturgude vajadustega arvestamine ning tööturgude ja eriolukordade erandi säilitamine. Toetame suuremat paindlikkust piirkondade ja majandussektorite osas. Sama piirkonna, kuid erinevates sektorites toimuvate koondamiste arvestamine on oluline muudatus, mis arvestab piirkondlike eripäradega ja toetab regionaalset arengut. Oleme nõus tingimusega, et EGF toetust ei anta avaliku sektori asutustest koondatud töötajate abistamiseks, eeldusel, et see piirang ei hõlma riigiosalusega äriettevõtteid. 1.3. Toetame põhimõtet, et EGF vahenditest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid koondatud töötajate kiiresti tööle aitamiseks. Samas ei pea põhjendatuks, et lühiajalisi erimeetmeid (tööturumeetmetes osalemist või tööle asumist soodustavad toetused) käsitletakse passiivsete tööturumeetmetena, mistõttu nende kulu ei tohi moodustada üle 35% kogu EGF teenuste paketi maksumusest. Praktikas ei ole tööturumeetmete jaotus aktiivseteks ja passiivseteks alati selgepiiriline. Toetused, mis on otseselt seotud tööle asumisega või võimaldavad koolitusel osalemist, loetakse Eesti aktiivseteks tööturumeetmeteks ning nende osakaalu piiramine teenuste paketis ei ole põhjendatud. Samas oleme nõus, et EGF vahendeid ei peaks üldiselt suures mahus toetusteks kasutama. Selle vältimiseks tuleks aktiivsete-passiivsete meetmete kulu suhte kindlaksmääramise asemel sätestada, milliseid toetuspõhiseid tööturumeetmeid EGFist rahastatakse, lubades seejuures otseselt õpinguid või tööle asumist soodustavaid toetusi. 1 1.4. Toetame põhimõtteliselt muudatusi, mille eesmärgiks on lühendada taotlemisperioodi pikkust ning võimaldada liikmesriikidel võimalikult kiiresti koondatud töötajatele meetmete pakkumist alustada. Samuti toetame analüüsikoormuse vähendamist, mis lihtsustab ja kiirendab taotluse esitamist. 1.5. Toetame põhimõtteliselt EGF kõrgeima lubatava EL kaasrahastamise määra ühtlustamist ESF+ määraga. Kaasfinantseeringu määrade ühtlustamine erinevates fondides on üldiselt positiivne. Samas ei toeta Eesti nii järsku ÜKP vahendite EL kaasfinantseeringu määra alanemist ja sellest tulenevalt ka EGF EL kaasfinantseeringu määra alanemist. Toetame taotlusemenetlus ja otsustusprotsesside lihtsustumist, arvestades abi kiire kättesaadavuse olulisust eriolukordadele reageerimisel. 1.6. Eesti ei toeta pikemaajaliste tulemusnäitajate esitamise nõuet programmi lõpetamise tingimusena, kuna ei näe sellisel täiendaval halduskoormusel lisandväärtust. 18 kuud on liiga pikk aeg, et seostada programmis osalenute hõiveseisundit otseselt meetmete mõjuga, arvestades tööturul toimuvaid pidevaid ja kiireid muutusi. Kogutavad näitajad võiks olla kooskõlas sarnaste skeemide (nt 2014-2020 perioodi ESF, FEAD) andmetega, kus sellised pikaajalised tulemusnäitajad puuduvad ja pikim periood tulemuste fikseerimiseks on kuus kuud pärast programmi lõppu. 2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel