dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. september 2018
Viit
1.2-1/2371-4
Registreeritud
4. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf548 KB

Sisu (failidest)

Tere Edastan Maksu- ja Tolliameti kommentaarid/tähelepanekud tööõnnetuskindlustuse VTK-le. 1) lk 23 - Maksu- ja Tolliametile kaasnevad infosüsteemi arendamise kulud seoses vajadusega luua töötamise registrisse (TÖR) järelevalvet teostavatele asutustele nähtav andmeväli, mis kajastaks seda, kas töötaja kohta on kindlustusleping olemas või mitte. Samuti kaasneb vajadus arendustööde järele seoses kindlustusregistri ja TÖR-i andmete ühendamisega. Ühtlasi juhime tähelepanu, et tõenäoliselt kaasneb ka vajadus maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise järgi. 2) Kuna tööõnnetuskindlustuse hüvitis töötajale hakkab sõltuma tema sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, siis suure tõenäosusega on vajalik ka vastavate andmete edastamine kindlustusseltsidele, mis omakorda eeldab taas MKS-i muutmist. 3) Väga lakooniliselt ja segaselt on kirjeldatud kompenseerimise mehhanismi alternatiive lk-l 23: "Vabariigi Valitsus on vastavalt kabinetinõupidamise otsusele (05.04.2018) võtnud eesmärgiks, et erakindlustusel põhinev tööõnnetuskindlustuse süsteem tööandjate ettevõtluskulu tervikuna ei suurenda. Kuna aga kehtestatava sundkindlustusega tööandjate otsesed ettevõtlusega seonduvad kulud kasvavad, tuleb see kulude kasv kompenseerida. Täiendav otsene lisanduv kulu (kindlustusmaksed) sõltub ettevõtetel eelkõige töötajate arvust, mistõttu on kompenseerimiseks võimalik kõige otsesemalt kasutada tööandjate tööjõuga seonduvat riigipoolset maksukohustust. Kindlustusmaksed sõltuvad ka riskitasemest, kuid selle osas ei ole head riigipoolset kompenseerimiseks üldkasutatavat hooba, kui välja arvata otsene kindlustuspreemiate hüvitamine. Üldine maksulangetus ei kompenseeri kõikidele ettevõtjatele kulu võrdselt. Kui ettevõtte riskitase on suur, siis võivad kogukulud suureneda, kui madal, võivad kogukulud väheneda. Tööandjatel on töötajatega seonduvalt kaks riigipoolset maksukohustust – sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Sotsiaalmaks on kontseptuaalselt kõige loogilisem koht kulude kasvu kompenseerimiseks, kuna sellest rahastatakse juba suurt osa praegusest tööõnnetustega seonduvatest kuludest (ravi- ja ravimikulud, haigushüvitised, töövõimetuspension). Tööandjate täiendava kulu kompenseerimiseks tuleks sotsiaalmaksu langetada 0,3% punkti võrra. Kuna sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, tekib vajadus see maksulangetus süsteemile (ravi- ja pensionikindlustus) kompenseerida näiteks riigieelarveliste eraldiste näol. See suurendab riigi kulu ja halduskoormust. Töötuskindlustusmakse langetamine on samuti kontseptuaalselt põhjendatav, kuid seos on kaugem kui sotsiaalmaksu puhul." Meie hinnangul tuleks kõigepealt selgus saada, kuidas konkreetselt kindlustusmakseid tööandjale kompenseeritakse, kuid arvestama peab, et kõik sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse deklareerimise ja tasumise erisused (TSD rakendus, arvestus ja raha eraldamine) on nii aja- kui ka rahakulukad. 4) VTK-s on öeldud, et muudatusega ei kaasne mõju välissuhetele. Meie hinnangul peab arvestama, et tööõnnetuskindlustus kuulub EL sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse 883/2004 reguleerimisalasse. Seetõttu on seoses sellega teatud protseduurid ikkagi vajalikud ning ilmselt peab ka kahepoolsetes sotsiaalkindlustuslepingutes tööõnnetuskindlustust käsitlema. Lugupidamisega Piret Põld jurist | juriidiline osakond 676 1089 Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a | 15176 Tallinn 880 0810 | www.emta.ee, Facebook Käesolev e-kiri ja/või sellega saadetavad lisad võivad olla üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ja mõeldud vaid e-kirja adressaadile - teavet ei ole lubatud saatja loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui olete saanud käesoleva kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage see e-kiri ja kaasasolevad lisad oma arvutisüsteemist. Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel