Sotsiaalministeerium · 4. september 2018
- Viit
- 1.2-1/2371-4
- Registreeritud
- 4. september 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maksu- ja Tolliamet
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-1/2018
- Vastutaja
- Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)
Sisu (failidest)
Tere
Edastan Maksu- ja Tolliameti kommentaarid/tähelepanekud tööõnnetuskindlustuse VTK-le.
1) lk 23 - Maksu- ja Tolliametile kaasnevad infosüsteemi arendamise kulud seoses vajadusega luua
töötamise registrisse (TÖR) järelevalvet teostavatele asutustele nähtav andmeväli, mis kajastaks seda,
kas töötaja kohta on kindlustusleping olemas või mitte. Samuti kaasneb vajadus arendustööde järele
seoses kindlustusregistri ja TÖR-i andmete ühendamisega. Ühtlasi juhime tähelepanu, et tõenäoliselt
kaasneb ka vajadus maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise järgi.
2) Kuna tööõnnetuskindlustuse hüvitis töötajale hakkab sõltuma tema sotsiaalmaksuga maksustatavast
tulust, siis suure tõenäosusega on vajalik ka vastavate andmete edastamine kindlustusseltsidele, mis
omakorda eeldab taas MKS-i muutmist.
3) Väga lakooniliselt ja segaselt on kirjeldatud kompenseerimise mehhanismi alternatiive lk-l 23:
"Vabariigi Valitsus on vastavalt kabinetinõupidamise otsusele (05.04.2018) võtnud eesmärgiks, et
erakindlustusel põhinev tööõnnetuskindlustuse süsteem tööandjate ettevõtluskulu tervikuna ei suurenda.
Kuna aga kehtestatava sundkindlustusega tööandjate otsesed ettevõtlusega seonduvad kulud kasvavad,
tuleb see kulude kasv kompenseerida. Täiendav otsene lisanduv kulu (kindlustusmaksed) sõltub
ettevõtetel eelkõige töötajate arvust, mistõttu on kompenseerimiseks võimalik kõige otsesemalt kasutada
tööandjate tööjõuga seonduvat riigipoolset maksukohustust. Kindlustusmaksed sõltuvad ka riskitasemest,
kuid selle osas ei ole head riigipoolset kompenseerimiseks üldkasutatavat hooba, kui välja arvata otsene
kindlustuspreemiate hüvitamine. Üldine maksulangetus ei kompenseeri kõikidele ettevõtjatele kulu
võrdselt. Kui ettevõtte riskitase on suur, siis võivad kogukulud suureneda, kui madal, võivad kogukulud
väheneda.
Tööandjatel on töötajatega seonduvalt kaks riigipoolset maksukohustust – sotsiaalmaks ja
töötuskindlustusmakse. Sotsiaalmaks on kontseptuaalselt kõige loogilisem koht kulude kasvu
kompenseerimiseks, kuna sellest rahastatakse juba suurt osa praegusest tööõnnetustega seonduvatest
kuludest (ravi- ja ravimikulud, haigushüvitised, töövõimetuspension). Tööandjate täiendava kulu
kompenseerimiseks tuleks sotsiaalmaksu langetada 0,3% punkti võrra. Kuna sotsiaalmaks on
sihtotstarbeline maks, tekib vajadus see maksulangetus süsteemile (ravi- ja pensionikindlustus)
kompenseerida näiteks riigieelarveliste eraldiste näol. See suurendab riigi kulu ja halduskoormust.
Töötuskindlustusmakse langetamine on samuti kontseptuaalselt põhjendatav, kuid seos on kaugem kui
sotsiaalmaksu puhul."
Meie hinnangul tuleks kõigepealt selgus saada, kuidas konkreetselt kindlustusmakseid tööandjale
kompenseeritakse, kuid arvestama peab, et kõik sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse deklareerimise
ja tasumise erisused (TSD rakendus, arvestus ja raha eraldamine) on nii aja- kui ka rahakulukad.
4) VTK-s on öeldud, et muudatusega ei kaasne mõju välissuhetele. Meie hinnangul peab arvestama,
et tööõnnetuskindlustus kuulub EL sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse 883/2004
reguleerimisalasse. Seetõttu on seoses sellega teatud protseduurid ikkagi vajalikud ning ilmselt peab
ka kahepoolsetes sotsiaalkindlustuslepingutes tööõnnetuskindlustust käsitlema.
Lugupidamisega
Piret Põld
jurist | juriidiline osakond
676 1089
Maksu- ja Tolliamet
Lõõtsa 8a | 15176 Tallinn
880 0810 | www.emta.ee, Facebook
Käesolev e-kiri ja/või sellega saadetavad lisad võivad olla üksnes asutusesiseseks kasutamiseks ja mõeldud vaid e-kirja adressaadile - teavet ei ole
lubatud saatja loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui olete saanud käesoleva kirja eksituse tõttu, teavitage
sellest koheselt saatjat ning kustutage see e-kiri ja kaasasolevad lisad oma arvutisüsteemist.
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.