HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING
3. Registrikood 80192232
4. Juriidiline aadress Puusepa 8, Tartu
5. Postiaadress Puusepa 8, Tartu
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE662200221020632800, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Marge Mahla, president
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Marge Mahla, president
9. Telefon +372 5151387
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus „Rinnaga toitmise juhendamine ja süsteemse koostöö
toetamise integreerimine esmatasandil”
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.09 – 31.12.2018.a.
13. Projekti üldmaksumus 6000.-
14. Hasartmängumaksu 5400.-
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 10% - 600.-
16. Kaasfinantseeringute summa 0.-
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Marge Mahla, EÄÜ president allkirjastatud digitaalselt 29.06.2018.a.
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
1
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE (lahtiseletatult eraldi peatükkidena)
Rinnaga toitmise edendamine Eestis emadushoolduses ja esmatasandi tervishoiutöötajate
pädevuse parandamise kaudu.
Emadushoolduses ja esmatasandil töötavate tervishoiutöötajate baaskoolitus “Rinnaga
toitmise edendamine” läbi viimine. Koolitus “Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
tervishoiutöötajatele loodi 2013.a. ning viidi projektipõhiselt ellu ajavahemikul 2013 – 2014.a,
kokku 45 koolitust, kuid süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkata. Vahepealsel perioodil
süsteemset koolitust ei toimunud seoses ebapiisava rahastusega. Projekti käigus planeeritava
koolituse puhul on tegemist baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja
esmatasandil töötavate perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku
haigla põhimõtete rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete
ühtlustamine. Rinnaga toitmist käsitlevate süsteemsete koolituste jätkumine on vajalik rinnaga
toitmise edendamise eesmärgipäraseks toetamiseks. Mitmed emadushooldust osutavad
tervishoiuasutused võimaldavad emade ja lastega töötavatele tervishoiutöötajatele vastavasisulisi
sisekoolitusi, kahjuks ei ole see jõukohane väiksematele haiglatele ning esmatasandile.
Seoses Eesti Haiglavõrgu Arengukava ja haiglate võrgustumise rakendumisega, vajavad
vastavate piirkondade tervishoiutöötajad rinnaga toitmist käsitleva teabe uuendamist, sest
tööd imetavate ja toetust vajavate emade ja peredega alustatakse kohe. Baaskoolituse
eesmärgiks on ühtlustada tervishoiutöötajate rinnaga toitmisega seotud teadmised ja hoiakud ning
luua süsteemseks koostööks teadmistepõhine alus.
Planeeritud on läbi viia 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja SA Tartu
Ülikooli Kliinikum, eesmärgiga kaasata emadushoolduse ja esmatasandil emade ja lastega
töötavaid tervishoiutöötajaid Viljandi, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt. Orienteeruv
koolitusgrupi suurus on kuni 25 inimest, kokku maksimaalselt 50 koolitatud tervishoiutöötajat.
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu Lektorite tasu
Nõukogu 2 koolituspäeva + iseseisvate 3478,80
tööde hindamine = 26
akadeemilist tundi
26 h x 50.- = 1300 EUR
(lisanduvad tööandja kulud,
sots.maks, töötuskindlustus
jne).
koolituse (maht 26
akadeemilist h) tasu (sisaldab
kõik maksud) = 1739.40 EUR;
neto = 1091 EUR.
Koolitusgrupi suurus max 20 -
25 in.
2 koolitust Lõuna-Eestis
2 x 1739.40 – 3478,8
2
Lektorite transpordikulud
Valga haiglasse
1 koolituspäev - 240,00
90 km x 2 x 0,3 – 60 EUR
sõidukulu kogukoolituspaketi
kogumaksumus 2 päeva x 60x
2 = 240 EUR
Koolitusel kohvilaud
osalejatele (max 25 in): 316,44
1 koolituspäev x 79,11.-
4 koolituspäeva x 79,11-=
316,44 EUR
Projekti juhtimisega seotud
kulud:
Koolituste korraldamine
(ajakava kokkuleppimine, 401,40
ruumide ajakava, kohvilaua
tellimused, teavitus
osalejatele, tagasiside
kogumine, tunnistuste
vormistamine jms)
2x2 koolituspäeva 10 tundi x
30 eur – 300 EUR (lisanduvad
tööandja kulud 401, 40)
Veebikursuse 802,80
administreerimine ja
koolitajate ja kursuslaste
tehniline tugi -
Lektoritega läbirääkimised,
lepingute sõlmimine, projekti
aruandlus.
1 koolitus x 30EUR x 10 h –
300
2 koolitus 2 x 300 – 600
(lisanduvad tööandja kulud
802,80)
Raamatupidamine: 160,56
1 koolitus 3 h x 20 = 60EUR
2 koolitust = 120 EUR,
lisanduvad tööandja kulud,
kokku 160.56
Pangateenused: 15 EUR 15,00
Omafinantseering 600.- X Ruumi ja koolitustehnika
rent 360,00
1 koolituspäev 90 EUR
4 x 90 EUR
Õppevahendid:
Nukud, mulaažid, 215,00
rinnapumbad – 5 komplekti (a
45 EUR)
Kaasfinantseerijad X X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
3
tõendavad dokumendid)
TULUD KOKKU KULUD KOKKU 5400.-
Omafinantseering
10% 600.-
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
Rinnaga toitmise edendamine Eestis tervishoiutöötajate pädevuse parandamise kaudu.
2013.a. loodud tervishoiutöötajatele suunatud koolituse „Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
jätkumine 2018. aastal. Planeeritud on 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja
SA Tartu Ülikooli Kliinikum perioodil 01.september -31.dets.2018.a. Tegemist on uuendatud
baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja esmatasandil töötavate
perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku haigla põhimõtete
rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete ühtlustamine.
Samanimelised koolitused on toimunud üle Eesti perioodil 2013-2014, kokku 45 koolitust, kuid
süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkusuutlikult uuendatud baaskoolitusega jätkata. Lähtudes
Eesti Haiglavõrgu Arengukava rakendumisest on Lõuna-Eesti piirkonna esmatasandil töötavad
tervishoiutöötajad piisava toetuseta rinnaga toitmise juhendamise õnnestumiseks. Kohalike
omavalitsuste piires peab olema tagatud adekvaatne ning kaasaegne rinnaga toitmise nõustamine ja
juhendamine, mis lähtub beebisõbraliku haigla algatuse põhimõtetest tagades adekvaatse toetuse
imetavatele emadele eranditult rinnaga toitmise jätkumiseks kuni lapse kuue kuu vanuseks
saamiseni ning paralleelselt tahke toiduga alustamisega kuni vähemalt lapse 1 aasta vanuseks
saamiseni või kauem (http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1).
1. Projekti sisuline kokkuvõte.
Rinnaga toitmine on tunnustatud tervisekäitumine, mis omab positiivset mõju rahvatervise
tulemustele, parandab elanikkonna elukvaliteeti ning vähendab pikemas perspektiivis kulutusi
tervishoiuteenustele. Ühtlustatud teadmised, arusaamad ja hoiakud aitavad efektiivselt toetada
imetavat ema ning seeläbi panustada rahva tervisesse.
Tänapäevane pere ei ole enam traditsiooniline mitmetest kooselavatest põlvkondadest
moodustunud võrgustik ning ajalooline elukogemus sh soovitused oma laste rinnaga toitmiseks on
kiired kaduma või hajuvad infotulva. Käesoleval hetkel võib öelda, et internetist saadav infomüra
ning sotsiaalses võrgustikus jagatavad vastukäivad nõuanded mõjutavad märkimisväärselt meie
emade oskusi ja arusaamasid laste rinnaga toitmisest tervikuna.
Rinnaga toitmine on ema ja pere valik, mille tegemiseks vajab naine ning pere asjakohast,
tõenduspõhist ja eesmärgistatult edastatud informatsiooni. Sünnitusmajast lahkudes on noor pere
ootamatult üksinda, sest puudub sünnitusjärgse koduvisiidi süsteem ning pöördumine erinevate
tervishoiutöötajate poole rinnaga toitmise küsimustes ei pruugi anda positiivset tulemust. Lisaks on
Eestis rinnaga toitmise rakendumise üheks probleemiks kujunenud asjaolu, et emasid nõustavad
spetsialistid (perearst, pereõde, ämmaemandad, MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu (SIET
imetamisnõustajad jt), ei oma ühtset seisukohta mitmetes väga olulistes küsimustes ning segaduses
emad ei suuda tihti saadud vastuolulise informatsiooni põhjal õigeid otsuseid langetada. Tavaliselt
valitakse kergem tee ja sageli ei ole see rinnaga toitmine.
4
Ka Tervise Arengu Instituudi 2015.aasta tulemustest nähtub, et rinnapiimaga toidetud laste osakaal
on ühe nädala vanuselt 87,9%, ühe kuu vanuselt 79,6%, kolme kuu vanuselt 64,4% ja kuue kuu
vanuselt 29,9%. Siinjuures ei ole võimalik eristada eranditult rinnapiimaga ning kombineeritult
toidetud laste osakaalu (TAI tervisestatistika andmebaas). Seega saavad hinnanguliselt vaid
veerand lastest rinnapiima kuni soovitatud vanuseni. Märkimisväärne imetamisnäitajate langus
toimub 1. elunädala ning 3. elukuu vahel. See on periood, mil ema koos lapsega on peamiselt
esmatasandi tervishoiutöötajate huviorbiidis. Rinnaga toitmiseks loobumiseks on kahtlemata väga
erinevaid põhjusi, kuid siinkohal on üheks oluliseks mõjutatavaks teguriks tervishoiutöötajate
tõenduspõhised ja ühtlustatud teadmised ning koostöö erinevatel tervishoiusüsteemi tasanditel.
Eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi (SoM) juurde kuuluva Rinnaga toitmise edendamise
Eesti Komitee (RTTEK) poolt püsitatud eesmärkide elluviimist panustades jätkusuutlikult kahes
suunas: sihtrühma teadlikkuse parandamisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse eesmärgiga
parandada süsteemset koostööd ja integreerida rinnaga toitmise juhendamine esmatasandile.
Rinnaga toitmise juhendamist käsitlev koolitus „Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
jätkumine 2018. aastal keskendudes emadushoolduses ja esmatasandil töötavatele
tervishoiutöötajatele ja koostööle. Baaskoolitustega jätkamine on vajalik, et 2013-2014 aastal
läbiviidud koolituste läbinud tervishoiutöötajad ei jääks oma seisukohtadega meeskonnas üksi.
Sellest tulenevalt on vajalik jätkata haiglate ja perearsti- ja tervisekeskuste personali koolitamist
noorte perede eesmärgistatud juhendamiseks ja toetamiseks.
Beebisõbralik Haigla Algatuse tõhusust on järjepidevalt kinnitatud erinevate randomiseeritud
uurimistööde tulemustega, mis tõestavad rinnaga toitmise pikaajalist positiivset mõju nii ema kui
lapse tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni uuendatud versioonid imiku ja laste toitmisega
seotud juhenditest kinnitavad veelkord, et imetamine omab positiivset mõju vastsündinu kasvule,
füüsilisele ja neurokognitiivsele arengule ning soodustab kiindumussuhte kujunemist ema ja lapse
vahel. Rinnapiim on vastsündinu liigiomane toit, millel on mitmeid kasutegureid. Lisaks
sobivaimale toitainete koostisele, on oluline nimetada immunoloogilist kaitset hingamisteede,
kõrva-ja seedetrakti infektsioonidesse haigestumise eest, väiksem kroonilistesse haigustesse
haigestumine (sh. lapseea aneemia, vähkkasvajad, diabeet, rasvumine ja südame-veresoonkonna
haigused hilisemas elus). Lisaks on varasemates töödes on välja toodud, et rinnaga toitmine omab
positiivset mõju laste käitumuslike probleemide, psühholoogilise stressi ja teiste vaimse tervise
tulemitele, rinnapiimaga toidetud lastel esineb hilisemas elus vähem depressiooni, ärevuse
sümptomeid, sügavat depressiooni ja tähelepanuhäireid.
Imetamine mõjutab positiivselt naise tervist soodustades rasedusest ja sünnitusest taastumist,
väheneb sünnitusjärgsete infektsioonide ja aneemia risk. Rinnaga toitmine vähendab haigestumist
osteoporoosi ning väheneb risk haigestuda rinna-, endomeetriumi- ja munasarjavähki (Giugliani
2000, WHO 2000, Meyer ja de Oliveira 2003, Page & Percival 2003, Khoury jt 2005, Schlickau ja
Wilson 2005, Horta & Victora, 2013a, Horta & Victora 2013b). Sünnitusjärgsed hormonaalsed
muutused mõjutavad ema kohanemist vanemarolliga, hormoonidel oksütotsiin ja prolaktiin on
oluline roll imetamise õnnestumisel. Oksütotsiin omab positiivset mõju naise meeleolule, heaolule
ning sünnitusjärgsele toimetulekule. Eduka imetamise korral väheneb depressiivsete sümptomite
väljendumine ning sünnitusjärgse depressiooni risk märkimisväärselt.
Seega vähenevad kulutused tervishoiuteenustele läbi elukaare
(http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
2013.a. läbis koolituse 333 tervishoiutöötajat, 2014.a. 207 tervishoiutöötajat (ämmaemandad,
naistearstid, lastearstid, lasteosakonna õed, õed, perearstid, pereõed, hooldajad, SIETi nõustajad).
5
Oma valikutes toetub ema ja pere teadlikule tervishoiutöötajatele, kes lähtuvad teaduspõhiselt
kinnitatud soodsast beebisõbraliku haigla algatuse praktikast, sellest lähtudes on 2018.a. eesmärk
jätkata eelistatult koolitustega Lõuna-Eesti piirkonna emadushoolduse ja esmatasandi
tervishoiutöötajatele ajavahemikul september-detsember 2018.a.
Emadushooldust osutavate tervishoiuasutuste huviorbiidis on ema ja noor pere üsna lühikese
perioodi vältel ning järjest enam on hooldusesse kaasatud esmatasandi tervishoiutöötajad. Sellest
tulenevalt on oluline kaasata koolituste sihtrühma koosseisu suurem arv perearste, –õdesid ja
ämmaemandaid, sest nende osalus on käesolevaks hetkeks vähene ning nende ettevalmistus ning
vähene kogemus ei võimalda täiel määral pakkuda kaasaegset rinnaga toitmise juhendamist,
mistõttu on juhendamise soovitused ja praktika ebaühtlane. Baaskoolituse läbimine loob soodsad
tingimused sünnitusmajade ning perearsti- ja/või tervisekeskuste omavahelise koostöö
edendamiseks ja integreerimiseks, jagatud imetamisalaste soovituste ühtlustamiseks ning rinnaga
toitmise jätkusuutlikuks edendamiseks ja kaitsmiseks. Käesoleval hetkel võib öelda, et esmatasandi
ja emadushooldusteenust osutavate tervishoiuasutuste omavaheline koostöö on pigem juhuslik.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Viia läbi 2 koolitust, iga koolituse osalejate grupi maksimaalne suurus 25 inimest.
Koolituse läbinute maksimaalne arv 50. Esmatasandil töötavatest tervishoiutöötajatest soovitakse kaasata
vähemalt 50%.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
4.1 1.09 – 1.10.2018.a. Taotluse positiivse vastuse järgselt väljastatakse koolituse eelteade toimuvate
koolituste ajakava planeerimiseks. Koostatakse ajakava ning väljastatakse registreerimisvorm.
Lektorite kaasamine, veebikursuse ettevalmistamine
4.2. Koolituste läbiviimine ajavahemikul oktoober – november 2018.
4.2.1. Oktoobris – 4.-18.10 – koolituspäevad 4.10 ja 18.10
Novembris– 15.-29.11 – koolituspäevad 15.10 ja 29.11
4.3. 1.12 – 31.12.18 koolituste tagasiside, kokkuvõtetetegemine, projekti aruande koostamine.
6
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/707-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, september 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
Eesti Ämmaemandate Ühing, registrikood 80052212, asukoht Puusepa 8, Tartu, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Marge Mahla (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 27. augusti 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 4
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 5083 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Rinnaga toitmise juhendamine ja süsteemse koostöö toetamise
integreerimine esmatasandil
5. Projekti eesmärk on jätkata koolitustega Lõuna-Eesti piirkonna emadushoolduse ja
esmatasandi tervishoiutöötajatele.
6. Oodatav tulemus: plaanitud koolitused soovitud osalejate arvuga on läbi viidud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.09.2018 kuni 31.12.2018.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu aruande 22.01.2019. Aruandevorm on
kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-
toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 5083 eurot (viis tuhat kaheksakümmend kolm eurot) Toetuse
saaja kontole EE332200001120147839 Swedbankis esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu aruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu
pikendamist. Toetuse jääk kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või
Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on president Marge
Mahla, tel 515 1387, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Eesti Ämmaemandate Ühing
Registrikood 70001952 Registrikood 80052212
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Puusepa 8, Tartu 50406
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 515 1387
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE33 2200 0011 2014 7839
Viitenumber 2800048574
3 (3)
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING
3. Registrikood 80052212
4. Juriidiline aadress Puusepa 8, Tartu, 50406
5. Postiaadress Puusepa 8, Tartu, 50406
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE332200001120147839, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Marge Mahla, president
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Marge Mahla, president
9. Telefon +372 5151387
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus „Rinnaga toitmise juhendamine ja süsteemse koostöö
toetamise integreerimine esmatasandil”
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.09 – 31.12.2018.a.
13. Projekti üldmaksumus 6000.-
14. Hasartmängumaksu 5083.-
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 917.-
16. Kaasfinantseeringute summa 0.-
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Marge Mahla, EÄÜ president allkirjastatud digitaalselt 30.08.2018.a.
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
1
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE (lahtiseletatult eraldi peatükkidena)
Rinnaga toitmise edendamine Eestis emadushoolduses ja esmatasandi tervishoiutöötajate
pädevuse parandamise kaudu.
Emadushoolduses ja esmatasandil töötavate tervishoiutöötajate baaskoolitus “Rinnaga
toitmise edendamine” läbi viimine. Koolitus “Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
tervishoiutöötajatele loodi 2013.a. ning viidi projektipõhiselt ellu ajavahemikul 2013 – 2014.a,
kokku 45 koolitust, kuid süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkata. Vahepealsel perioodil
süsteemset koolitust ei toimunud seoses ebapiisava rahastusega. Projekti käigus planeeritava
koolituse puhul on tegemist baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja
esmatasandil töötavate perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku
haigla põhimõtete rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete
ühtlustamine. Rinnaga toitmist käsitlevate süsteemsete koolituste jätkumine on vajalik rinnaga
toitmise edendamise eesmärgipäraseks toetamiseks. Mitmed emadushooldust osutavad
tervishoiuasutused võimaldavad emade ja lastega töötavatele tervishoiutöötajatele vastavasisulisi
sisekoolitusi, kahjuks ei ole see jõukohane väiksematele haiglatele ning esmatasandile.
Seoses Eesti Haiglavõrgu Arengukava ja haiglate võrgustumise rakendumisega, vajavad
vastavate piirkondade tervishoiutöötajad rinnaga toitmist käsitleva teabe uuendamist, sest
tööd imetavate ja toetust vajavate emade ja peredega alustatakse kohe. Baaskoolituse
eesmärgiks on ühtlustada tervishoiutöötajate rinnaga toitmisega seotud teadmised ja hoiakud ning
luua süsteemseks koostööks teadmistepõhine alus.
Planeeritud on läbi viia 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja SA Tartu
Ülikooli Kliinikum, eesmärgiga kaasata emadushoolduse ja esmatasandil emade ja lastega
töötavaid tervishoiutöötajaid Viljandi, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt. Orienteeruv
koolitusgrupi suurus on kuni 25 inimest, kokku maksimaalselt 50 koolitatud tervishoiutöötajat.
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu Lektorite tasu
Nõukogu 2 koolituspäeva + iseseisvate 3478,80
tööde hindamine = 26
akadeemilist tundi
26 h x 50.- = 1300 EUR
(lisanduvad tööandja kulud,
sots.maks, töötuskindlustus
jne).
koolituse (maht 26
akadeemilist h) tasu (sisaldab
kõik maksud) = 1739.40 EUR;
neto = 1091 EUR.
Koolitusgrupi suurus max 20 -
25 in.
2 koolitust Lõuna-Eestis
2 x 1739.40 – 3478,8
2
Lektorite transpordikulud
Valga haiglasse
1 koolituspäev - 240,00
90 km x 2 x 0,3 – 60 EUR
sõidukulu kogukoolituspaketi
kogumaksumus 2 päeva x 60x
2 = 240 EUR
Projekti juhtimisega seotud
kulud:
Koolituste korraldamine
(ajakava kokkuleppimine, 401,40
ruumide ajakava, kohvilaua
tellimused, teavitus
osalejatele, tagasiside
kogumine, tunnistuste
vormistamine jms)
2x2 koolituspäeva 10 tundi x
30 eur – 300 EUR (lisanduvad
tööandja kulud 401, 40)
Veebikursuse 802,80
administreerimine ja
koolitajate ja kursuslaste
tehniline tugi -
Lektoritega läbirääkimised,
lepingute sõlmimine, projekti
aruandlus.
1 koolitus x 30EUR x 10 h –
300
2 koolitus 2 x 300 – 600
(lisanduvad tööandja kulud
802,80)
Raamatupidamine: 160,00
1 koolitus 3 h x 20 = 60EUR
2 koolitust = 120 EUR,
lisanduvad tööandja kulud,
kokku 160,00
Omafinantseering 600.- X Ruumi ja koolitustehnika
rent 360,00
1 koolituspäev 90 EUR
4 x 90 EUR
Koolitusel kohvilaud
osalejatele (max 25 in): 312,00
1 koolituspäev x 78,00.-
4 koolituspäeva x 78,00-=
324,00 EUR
Õppevahendid:
Nukud, mulaažid, 230,00
rinnapumbad – 5 komplekti (a
45 EUR)
Raamatupidamine: 15,00
Pangateenused: 15 EUR
Kaasfinantseerijad X X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
3
TULUD KOKKU KULUD KOKKU 5083.-
Omafinantseering
10% 917.-
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
Rinnaga toitmise edendamine Eestis tervishoiutöötajate pädevuse parandamise kaudu.
2013.a. loodud tervishoiutöötajatele suunatud koolituse „Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
jätkumine 2018. aastal. Planeeritud on 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja
SA Tartu Ülikooli Kliinikum perioodil 01.september -31.dets.2018.a. Tegemist on uuendatud
baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja esmatasandil töötavate
perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku haigla põhimõtete
rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete ühtlustamine.
Samanimelised koolitused on toimunud üle Eesti perioodil 2013-2014, kokku 45 koolitust, kuid
süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkusuutlikult uuendatud baaskoolitusega jätkata. Lähtudes
Eesti Haiglavõrgu Arengukava rakendumisest on Lõuna-Eesti piirkonna esmatasandil töötavad
tervishoiutöötajad piisava toetuseta rinnaga toitmise juhendamise õnnestumiseks. Kohalike
omavalitsuste piires peab olema tagatud adekvaatne ning kaasaegne rinnaga toitmise nõustamine ja
juhendamine, mis lähtub beebisõbraliku haigla algatuse põhimõtetest tagades adekvaatse toetuse
imetavatele emadele eranditult rinnaga toitmise jätkumiseks kuni lapse kuue kuu vanuseks
saamiseni ning paralleelselt tahke toiduga alustamisega kuni vähemalt lapse 1 aasta vanuseks
saamiseni või kauem (http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1).
1. Projekti sisuline kokkuvõte.
Rinnaga toitmine on tunnustatud tervisekäitumine, mis omab positiivset mõju rahvatervise
tulemustele, parandab elanikkonna elukvaliteeti ning vähendab pikemas perspektiivis kulutusi
tervishoiuteenustele. Ühtlustatud teadmised, arusaamad ja hoiakud aitavad efektiivselt toetada
imetavat ema ning seeläbi panustada rahva tervisesse.
Tänapäevane pere ei ole enam traditsiooniline mitmetest kooselavatest põlvkondadest
moodustunud võrgustik ning ajalooline elukogemus sh soovitused oma laste rinnaga toitmiseks on
kiired kaduma või hajuvad infotulva. Käesoleval hetkel võib öelda, et internetist saadav infomüra
ning sotsiaalses võrgustikus jagatavad vastukäivad nõuanded mõjutavad märkimisväärselt meie
emade oskusi ja arusaamasid laste rinnaga toitmisest tervikuna.
Rinnaga toitmine on ema ja pere valik, mille tegemiseks vajab naine ning pere asjakohast,
tõenduspõhist ja eesmärgistatult edastatud informatsiooni. Sünnitusmajast lahkudes on noor pere
ootamatult üksinda, sest puudub sünnitusjärgse koduvisiidi süsteem ning pöördumine erinevate
tervishoiutöötajate poole rinnaga toitmise küsimustes ei pruugi anda positiivset tulemust. Lisaks on
Eestis rinnaga toitmise rakendumise üheks probleemiks kujunenud asjaolu, et emasid nõustavad
spetsialistid (perearst, pereõde, ämmaemandad, MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu (SIET
imetamisnõustajad jt), ei oma ühtset seisukohta mitmetes väga olulistes küsimustes ning segaduses
emad ei suuda tihti saadud vastuolulise informatsiooni põhjal õigeid otsuseid langetada. Tavaliselt
valitakse kergem tee ja sageli ei ole see rinnaga toitmine.
Ka Tervise Arengu Instituudi 2015.aasta tulemustest nähtub, et rinnapiimaga toidetud laste osakaal
on ühe nädala vanuselt 87,9%, ühe kuu vanuselt 79,6%, kolme kuu vanuselt 64,4% ja kuue kuu
vanuselt 29,9%. Siinjuures ei ole võimalik eristada eranditult rinnapiimaga ning kombineeritult
4
toidetud laste osakaalu (TAI tervisestatistika andmebaas). Seega saavad hinnanguliselt vaid
veerand lastest rinnapiima kuni soovitatud vanuseni. Märkimisväärne imetamisnäitajate langus
toimub 1. elunädala ning 3. elukuu vahel. See on periood, mil ema koos lapsega on peamiselt
esmatasandi tervishoiutöötajate huviorbiidis. Rinnaga toitmiseks loobumiseks on kahtlemata väga
erinevaid põhjusi, kuid siinkohal on üheks oluliseks mõjutatavaks teguriks tervishoiutöötajate
tõenduspõhised ja ühtlustatud teadmised ning koostöö erinevatel tervishoiusüsteemi tasanditel.
Eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi (SoM) juurde kuuluva Rinnaga toitmise edendamise
Eesti Komitee (RTTEK) poolt püsitatud eesmärkide elluviimist panustades jätkusuutlikult kahes
suunas: sihtrühma teadlikkuse parandamisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse eesmärgiga
parandada süsteemset koostööd ja integreerida rinnaga toitmise juhendamine esmatasandile.
Rinnaga toitmise juhendamist käsitlev koolitus „Rinnaga toitmise edendamine Eestis”
jätkumine 2018. aastal keskendudes emadushoolduses ja esmatasandil töötavatele
tervishoiutöötajatele ja koostööle. Baaskoolitustega jätkamine on vajalik, et 2013-2014 aastal
läbiviidud koolituste läbinud tervishoiutöötajad ei jääks oma seisukohtadega meeskonnas üksi.
Sellest tulenevalt on vajalik jätkata haiglate ja perearsti- ja tervisekeskuste personali koolitamist
noorte perede eesmärgistatud juhendamiseks ja toetamiseks.
Beebisõbralik Haigla Algatuse tõhusust on järjepidevalt kinnitatud erinevate randomiseeritud
uurimistööde tulemustega, mis tõestavad rinnaga toitmise pikaajalist positiivset mõju nii ema kui
lapse tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni uuendatud versioonid imiku ja laste toitmisega
seotud juhenditest kinnitavad veelkord, et imetamine omab positiivset mõju vastsündinu kasvule,
füüsilisele ja neurokognitiivsele arengule ning soodustab kiindumussuhte kujunemist ema ja lapse
vahel. Rinnapiim on vastsündinu liigiomane toit, millel on mitmeid kasutegureid. Lisaks
sobivaimale toitainete koostisele, on oluline nimetada immunoloogilist kaitset hingamisteede,
kõrva-ja seedetrakti infektsioonidesse haigestumise eest, väiksem kroonilistesse haigustesse
haigestumine (sh. lapseea aneemia, vähkkasvajad, diabeet, rasvumine ja südame-veresoonkonna
haigused hilisemas elus). Lisaks on varasemates töödes on välja toodud, et rinnaga toitmine omab
positiivset mõju laste käitumuslike probleemide, psühholoogilise stressi ja teiste vaimse tervise
tulemitele, rinnapiimaga toidetud lastel esineb hilisemas elus vähem depressiooni, ärevuse
sümptomeid, sügavat depressiooni ja tähelepanuhäireid.
Imetamine mõjutab positiivselt naise tervist soodustades rasedusest ja sünnitusest taastumist,
väheneb sünnitusjärgsete infektsioonide ja aneemia risk. Rinnaga toitmine vähendab haigestumist
osteoporoosi ning väheneb risk haigestuda rinna-, endomeetriumi- ja munasarjavähki (Giugliani
2000, WHO 2000, Meyer ja de Oliveira 2003, Page & Percival 2003, Khoury jt 2005, Schlickau ja
Wilson 2005, Horta & Victora, 2013a, Horta & Victora 2013b). Sünnitusjärgsed hormonaalsed
muutused mõjutavad ema kohanemist vanemarolliga, hormoonidel oksütotsiin ja prolaktiin on
oluline roll imetamise õnnestumisel. Oksütotsiin omab positiivset mõju naise meeleolule, heaolule
ning sünnitusjärgsele toimetulekule. Eduka imetamise korral väheneb depressiivsete sümptomite
väljendumine ning sünnitusjärgse depressiooni risk märkimisväärselt.
Seega vähenevad kulutused tervishoiuteenustele läbi elukaare
(http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
2013.a. läbis koolituse 333 tervishoiutöötajat, 2014.a. 207 tervishoiutöötajat (ämmaemandad,
naistearstid, lastearstid, lasteosakonna õed, õed, perearstid, pereõed, hooldajad, SIETi nõustajad).
Oma valikutes toetub ema ja pere teadlikule tervishoiutöötajatele, kes lähtuvad teaduspõhiselt
kinnitatud soodsast beebisõbraliku haigla algatuse praktikast, sellest lähtudes on 2018.a. eesmärk
jätkata eelistatult koolitustega Lõuna-Eesti piirkonna emadushoolduse ja esmatasandi
5
tervishoiutöötajatele ajavahemikul september-detsember 2018.a.
Emadushooldust osutavate tervishoiuasutuste huviorbiidis on ema ja noor pere üsna lühikese
perioodi vältel ning järjest enam on hooldusesse kaasatud esmatasandi tervishoiutöötajad. Sellest
tulenevalt on oluline kaasata koolituste sihtrühma koosseisu suurem arv perearste, –õdesid ja
ämmaemandaid, sest nende osalus on käesolevaks hetkeks vähene ning nende ettevalmistus ning
vähene kogemus ei võimalda täiel määral pakkuda kaasaegset rinnaga toitmise juhendamist,
mistõttu on juhendamise soovitused ja praktika ebaühtlane. Baaskoolituse läbimine loob soodsad
tingimused sünnitusmajade ning perearsti- ja/või tervisekeskuste omavahelise koostöö
edendamiseks ja integreerimiseks, jagatud imetamisalaste soovituste ühtlustamiseks ning rinnaga
toitmise jätkusuutlikuks edendamiseks ja kaitsmiseks. Käesoleval hetkel võib öelda, et esmatasandi
ja emadushooldusteenust osutavate tervishoiuasutuste omavaheline koostöö on pigem juhuslik.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Viia läbi 2 koolitust, iga koolituse osalejate grupi maksimaalne suurus 25 inimest.
Koolituse läbinute maksimaalne arv 50. Esmatasandil töötavatest tervishoiutöötajatest soovitakse kaasata
vähemalt 50%.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
4.1 1.09 – 1.10.2018.a. Taotluse positiivse vastuse järgselt väljastatakse koolituse eelteade toimuvate
koolituste ajakava planeerimiseks. Koostatakse ajakava ning väljastatakse registreerimisvorm.
Lektorite kaasamine, veebikursuse ettevalmistamine
4.2. Koolituste läbiviimine ajavahemikul oktoober – november 2018.
4.2.1. Oktoobris – 4.-18.10 – koolituspäevad 4.10 ja 18.10
Novembris– 15.-29.11 – koolituspäevad 15.10 ja 29.11
4.3. 1.12 – 31.12.18 koolituste tagasiside, kokkuvõtete tegemine, projekti aruande koostamine.
6
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: