Tere! Teie 27.08.2018
nr 2-5.1.33/2540
Meie
03.09.2018 nr 3-3.1/10191-1
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lõike 1
alusel, edastame Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka vaide esitaja) vaide SA Innove 26.07.2018 otsusele nr
3-3.1/313 „Meetme “Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” toetuse
andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014- 2020.3.02.17-0083)
osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine“ lahendamiseks Sotsiaalministeeriumile. Vaide esitaja palub
tunnistada nimetatud otsuse kehtetuks.
Rakendusüksus (edaspidi ka RÜ) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vastavust haldusmenetluse
seaduse § 76 lõikele 2 ning leiab, et vaie vastab nõuetele.
Vaide esitaja on seisukohal, et partneri Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi hankija) poolt
läbiviidud rahvusvahelises avatud hankes nr 167872 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri „STAR“
arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel“ seatud eesti keele oskuse nõue programmeerijatele ja
arhitektidele vastab kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetele ega ole
piiranud pakkujate osalemist hankes. Vaide esitaja leiab, et juhul, kui hankija oleks võimaldanud läbi
tõlketeenuse kasutamise ka muukeelsete meeskonnaliikmetega pakkujatel hankes osaleda, siis oleks
tulnud arvestada täiendava ajaressursiga ja tõlketeenuse kvaliteediga seonduvate aspektidega. Hankijal
oleks tulnud tõlkida infosüsteemide mahukas dokumentatsioon ja hankedokumendid. Samuti oleks
tõlketeenuse lisamine mõjutanud oluliselt teenuse hinda, mis oleks võinud kajastuda tunnihinna tõusus
või arveldamiseks esitatud töötundide arvus. Vaide esitaja leiab, et kuivõrd hangitud oli
sotsiaalkaitsevaldkonna infosüsteemi arendamis- ja hooldusteenust, ei saanud kvaliteetse tõlketeenuse
tagamine jääda teenuse osutaja vastutusele ning kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda
väljaspool hankija kontrolli olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust
saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt
teostamata ja infosüsteemi vastavad funktsionaalsused loomata. Kokkuvõttes on vaide esitaja
seisukohal, et vaidlusaluse tingimuse kehtestamata jätmisel poleks hankija saanud majanduslikult
soodsaimat pakkumust.
RÜ ei nõustu vaides toodud seisukohtadega, jääb oma otsuses esitatud põhjenduste juurde ning toob
vastuseks vaides esitatule välja järgmist:
1. Olenemata RHS § 39 lõikes 1 seatud kohustusest, peab hankija hanketingimuste sätestamisel
arvestama RHS §-st 3 tulenevate üldpõhimõtetega ning rahvusvahelise hanke läbiviimisel jätma
kehtestamata tingimused, mis võivad piirata välismaiste pakkujate osavõttu hankest olukorras,
kus selliste tingimuste seadmisel soovitud eesmärki on võimalik saavutada vähempiiravate
meetmetega. Vaide esitaja seisukohtadest nähtuvalt oli tingimuse seadmise eesmärgiks
hankelepingu kvaliteetse ja nõuetekohase täitmise tagamine. RÜ möönab, et ühe ja sama keele
kasutamine pakkuja meeskonnas võib lihtsustada meeskonnaliikmete vahelist suhtlust, kuid see ei
ole lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast määrav nende meeskonnaliikmete puhul, kes ei
ole nn võtmeisikud ning ei suhtle hankijaga regulaarselt ja otseselt. Lepingu täitmise
nõuetekohasust saab hankija hinnata tehtud töö ja saavutatud tulemuste pinnalt, mitte eeldada
pakkuja sisemise töömeetodi või tööülesannete jaotuse põhjal.
2. Töö teostamiseks kuluv aeg või töö valmisoleku tähtaeg on hankija määrata ning pakkuja peab
nendega töö teostamisel arvestama olenemata oma sisemise töökorralduse spetsiifikast, sh
vajadusest kasutada tõlki või korraldada tööks vajalike dokumentide tõlkimine. Vajadusel on
hankijal võimalik kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võib eeldada, et
pakkuja, kes hankedokumentidega tutvumisel leiab, et tal puudub võimekus soovitud tööd nõutud
tähtajaks teostada, ei esita pakkumust. Samuti ei ole hankedokumentide või töö teostamise
alusdokumentide tõlkimise kohustust hankija, kui hankija ei ole vastavat kohustust endale
lepinguga võtnud.
3. Mis aga puutub pakkuja töö korraldamise lisakuludest tingitud töö teostamise hinna eeldatavasse
tõusu, siis RÜ möönab, et üldjuhul sisalduvad kõik pakkuja kulud pakkumuse maksumuses, kuid
pakkumuse maksumuse kujundamine on siiski pakkuja risk. Juhul kui pakkumuse maksumus on
võrreldes teiste pakkumustega kõrgem, siis ei pruugi antud pakkumus edukaks osutuda. Seevastu
juba pakutud tunnihinna muutmine saab toimuda üksnes hankija nõusolekul ja vastavuses
hankelepingu muutmise regulatsiooniga. Samuti peab hankija olema suuteline hindama töö
teostamiseks kuluvate töötundide arvu mõistlikkust enne töö vastu võtmist.
Kuivõrd nii vaide esitajaks kui lahendajaks on Sotsiaalministeerium, siis eeldame, et ministeeriumil on
kõik vaidega seotud dokumendid olemas ning otstarbekusest lähtuvalt ei lisa me antud kirjale vaiet ega
selle aluseks olevaid dokumente.
Oleme valmis edastama vajadusel täiendavaid selgitusi ning dokumente.
Lugupidamisega
Katri Oja
jurist
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
tel 735 0569
mob 56 642 949
[email protected]
www.innove.ee