dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisendi kogumine

Sotsiaalministeerium · 14. september 2018
Viit
1.7-2/2902-1
Registreeritud
14. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AI töörühm
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2018
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. september 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf533 KB
  • 📎Pakkumuskutse_AI õigusloome 0.1.pdf521 KB

Sisu (failidest)

Hea AI õigusloomehuviline jurist! See on üleskutse ministeeriumitele ja eriti just ministeeriumite juristidele, et mõelda korra autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate peale. Oleme koos Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (Marten Kaevats, Siim Sikkut) ette valmistamas tehisintellekti ehk krattide kasutuselevõttu Eestis. Selle raames on meie ühiseks ülesandeks töötada järgmise aasta aprilliks välja Eesti tehisintellekti strateegia ning õiguslikud ettepanekud. Oled väga oodatud meiega ühinema! Oleme AI õiguseloome initsiatiivgrupiga (Kristi Talving, Kai Härmand, Elis Prangli, Sandra Särav, Mirjam Rannula, Artur Lundalin ja Hindrek Allvee) juba veidi mõttetalguid pidanud ning arutanud, kuidas oleks kõige parem töörühma tööd korraldada ning õigusloomeks vajalikku valdkondlikku sisendit koondada. Töörühma töö osas oleks siis esialgne plaan selline, et palume kõiki ministeeriumeid osalema ning kaasama oma valdkonnad (haldusala), kus AI-d kasutatakse või hakatakse kasutama. Loodame, et igast ministeeriumist ja/või valdkonnast saame oma riigiülesesse AI õigusloome töörühma esindaja või saadiku, kes aitab tekkinud mõtetel lõpuks õigusloomekavadesse jõuda. Info kogumisel ja intervjuude läbiviimisel tuleb meile appi ka meie hea koostööpartner Ernst & Young. Kuna mõte on koguda ja analüüsida infot valdkondade kaupa, siis AI õigusloome töörühma sees võiksid tiimid olla valdkonnapõhised. Iga valdkonnapõhise tiimi tööd toetavad vähemalt üks Ernst & Young’i ekspert ja mina. Tõenäoliselt teavad selles valdkonnas tegutsevad juristid ise kõige paremini, mis probleemid neil hetkel haldusalas on ning milliseid probleeme nad tulevikus näevad, seega oleks selliselt planeerides töö efektiivsus kõige suurem. Küsin juba kohe ka paar olulist küsimust, mille vastused võite mulle aegsasti meilile saata: 1) kas ja millistes teie maja poolt juhitavates valdkondades juba kasutatakse tehisintellekti või on plaanis hakata seda lähiajal tegema? On teil välja töötatud mõni juhis, määruse või selle muudatuse eelnõu tehisintellekti kasutusevõtuks? (nt SiM on valmis saanud määruse eelnõu, mis annab esimest korda Eestis targale robotile õiguse langetada otsuseid inimese üle -tuvastada isikut) 2) kas AI kasutamisel on esinenud takistusi või tundub, et kasutaks küll, aga õigusruum ei võimalda? Palun tooge välja enda haldusala õigusaktid, mis on/võivad olla seotud tehisintellekti kasutuselevõtuga. Võimalusel tooge iga õigusakti puhul välja seos. (Olgu siinkohal öeldud, et tehisintellekt või AI, mille käsitlemisele käesoleva töö käigus keskendume, põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid ja langetab otsuseid. Seejuures ei ole oluline, kas algoritm õpib töö käigus juurde või on varem välja õpetatud ning töö käigus enam juurde ei õpi. Näiteks fotolt või videolt objektide tuvastus, loomuliku keele töötlus ja nende integreeritud rakendused.) Hetkel on valmimas ka pakkumuskutse AI õigusloomepartneri hankimiseks: “Autonoomsete intelligentsete (AI) tehnoloogiate kasutamisega seotud küsimuste reguleerimiseks vajalike õigusloome probleemide tuvastamine ja lahendusettepanekute tegemine“. See pakkumuskutse on ka kirja lisas kenasti näha – milline on taust, eesmärgid, hanke objekt jne. Selle hanke tulemusena valminud töö on ka AI õiguse töögrupi eesmärk ja tulemus. Kui tekib soov midagi muuta või täiendada, andke mulle julgelt teada! Palun ettepanekut teie esindaja(te) kohta (nimi, kontakt) ning vastust kahele esimesele küsimusele hiljemalt kolmapäevaks 28. septembriks 2018. Suur tänu Sulle riigile olulise panuse eest! AI õigusloome töörühma nimel Reet Pärgmäe 5138868 Riigikantselei Autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate (tehisintellekt/robot-agent/kratt) kasutamisega seotud küsimuste reguleerimiseks vajalike õigusloome probleemide tuvastamine ja lahendusettepanekute tegemine Hankedokumendid Lihthanke menetlus Riigihanke viitenumber: XXXXXX Hange viiakse läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühma raames ja seda rahastatakse vastavalt ühtekuuluvusfondide 2014- 2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tingimustes sätestatule. Projekti koostööpartner on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS Tehisintellekt on kohal, olgu siis tegemist lemmiklaulude valimise, auto parkimise või krooniliste haiguste raviga - ta aitab muuta elu mugavamaks ja lahendada lihtsalt ka globaalseid valukohti. Digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on öelnud, et: „Tehisintellekt muudab meie maailma samuti, nagu seda kunagi tegid auruvedurid või elekter. See esitab uusi väljakutseid, millega tuleb meil Euroopas ühiselt tegeleda, et tehisintellektist tõuseks kasu kõigile. Peame 2020. aasta lõpuks investeerima vähemalt 20 miljardit eurot. Komisjonil on selles oma osa: toetame teadlasi uue põlvkonna tehisintellekti tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamisel ja ettevõtjaid nende kasutamisvõimaluste alal“. Masinõppe, süvaõppe, närvivõrkude jms lahendused ehk tehisintellekti alustehnoloogia on viimase viie aasta jooksul läbinud oma arengus olulise hüppe ja seda suuresti tänu kasvanud suurandmete töötlemisele ning robootika võimekuse kasvule. Kuivõrd paljud riigid ja ettevõtted suurendavad pidevalt investeeringuid tehisintellektiga seotud teadustegevusse ja innovatsiooni, liigume kindlalt suunas, kus tehisintellekt on muutumas tavakodaniku igapäevaseks kaaslaseks. Investeeringud tehisintellekti rakenduste arendamisesse suurendavad oluliselt fookuses olevate sektorite konkurentsivõimet, millest kõige aktiivsemad on hetkel transport ja tervishoid. Euroopa Komisjon on öelnud, et jätkab tööd investeeringuid soodustava keskkonna loomiseks ning kuna andmed on tooraine, mida on pea kõigil tehisintellektitehnoloogiatel vaja, on komisjon teinud ettepaneku avada taaskasutuseks rohkem andmeid ja võtta meetmeid andmete jagamise lihtsustamiseks. Andmete avamine ja andmete jagamise lihtsustamine on tehisintellekti toimimiseks vajalike algoritmide väljakoolitamiseks olulise kaaluga. Avalikus sektoris on olulisemateks valdkondadeks küberkaitse, korrakaitse ja julgeolek. Tehisintellekt, mille käsitlemisele käesoleva hanke käigus keskendutakse, põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid ja langetab otsuseid. Seejuures ei ole oluline, kas algoritm õpib töö käigus juurde või on varem välja õpetatud ning töö käigus enam juurde ei õpi. Näiteks fotolt või videolt objektide tuvastus, loomuliku keele töötlus ja nende integreeritud rakendused. Oleme ühte meelt, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ei tähenda uute väärtuste loomist. Maailm jääb endiseks, kuid juba on näha, et õigusselguse huvides vajavad uued olukorrad täpsustamist. Olulisemad õiguslikud küsimused, mida seoses tehisintellekti kasutuselevõtuga juba arutatakse, puudutavad ühest küljest inimeste õigustatud ootusi uuele ohutule tehnoloogiale1, ent teisest küljest muret uute võimalike ohtude ees, mida uus tehnoloogia võib endas kätkeda (toote-, disaini- ja turustusvead). Sellest tulenevalt võivad probleemid seostuda nii vastutusega (riskivastutus, tootjavastutus) kui ka nn tehisintellekti poolt tehtud (erapoolikute) otsustega (nt tehisintellekti algoritm on puudulik, vale või pahatahtlik). 2019. aasta keskpaigaks annab Euroopa Komisjon välja ka juhenddokumendi, milles tõlgendatakse tootevastutuse direktiivi, võttes arvesse tehnoloogia arengut, et tagada tarbijatele ja tootjatele õigusselgus defektsete toodete puhul. Avaliku õiguse teemadest vajavad läbi mõtlemist eelkõige majandushalduse, korrakaitse ja kriminaalõiguse küsimused. Ühiskonnale vajalikku kindlustunnet suurendab kindlasti ka eetiliste küsimuste ühine läbiarutamine. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga koostab komisjon 2018. aasta lõpuks eetikasuunised tehisintellekti arendamiseks, milles järgitakse ka andmekaitse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning tuginetakse teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma tööle. Kõnealuste suuniste väljatöötamiseks toob komisjon Euroopa tehisintellekti liidus kokku kõik asjaomased sidusrühmad. Käesoleva hanke eesmärgiks on Eesti seadusloome korrastamine viisil, mis aitaks iseõppiva intelligentse tehnoloogia valdkonnas luua Eesti riigi ja inimeste jaoks õigusselguse ning annaks hoogu juurde uute tehnoloogiate testimisele ja kasutusele võtmisele. Selleks tuleb koguda kokku riigis eksisteerivad võimalikud probleemid ja kitsaskohad, koondada valdkonnapõhine sisend, sõnastada küsimused, millele otsitakse regulatiivset lahendust ning teha probleemidele võrdlev õigusanalüüs (sh eraldi EL õiguse osa). Analüüsi käigus on oluline leida kohad, kus on meie õiguse puudujäägid. Analüüsi tulemusena selgunud õigusloomealased vajadused tuleb vormistada väljatöötamiskavatsusena (edaspidi VTK), kirjutada eelnõu ja seletuskiri. Töö on edukas juhul, kui protsessi on kaasatud kõik olulised huvigrupid (erialaliidud, ülikoolid, ettevõtted, start-up ühendused jt), Euroopa Liidu institutsioonid, ministeeriumid, allasutused, jt. Erinevates vaheetappides tutvustab pakkuja töö tulemusi kantsleritele (kantslerite nõupidamised), valitsusele (valitsuse istungid) ja Riigikogule (komisjonide istungid). Kindlasti tuleb töö käigus suhelda ka meediaga (intervjuud, jutupunktid, artiklid). Pakkuja kogub valdkondliku sisendi ning süstematiseerib ja analüüsib materjali koos Ernst & Young’i ja autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühma õiguse alatöörühmaga. See eeldab pakkujalt tugevat projektijuhtimisvõimekust. 1 Kuivõrd kannatanu peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel, siis võib tarbijal olla liialt keeruline esitada nõuet tootja vastu, arvestades kasutusel oleva tehnoloogia komplekssust. Kuna Eestis ei ole väga palju arutelusid intelligentsete tehnoloogiate testimise ja kasutamise reguleerimisest peetud, siis on selge, et sellised arutelud on väga olulised2. Iseõppiv tehnoloogia on lähitulevikus saamas osaks inimeste igapäevaelust, seega on oluline harjuda mõttega uuest normaalsusest ning leida uutele olukordadele võimalikult lihtne ja selge regulatiivne lahendus. 2. HANKE OBJEKT 2.1. Hanke objekt hõlmab seega autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate (tehisintellekt/robot- agent/kratt) kasutamisega seotud küsimuste lahendamist järgmiselt: 1) huvigruppide kaasamist (erialaliidud, ülikoolid, ettevõtted, start-up ühendused jt); 2) koguda kokku riigis eksisteerivad võimalikud probleemid ja kitsaskohad ning koondada vajalik lahendamist vajavate ettepanekute sisend valdkondade kaupa (nt transport (sh maantee- ja lennutransport), tervishoid, robootika, haridus, tööstus, standardid, korrakaitse, küberturvalisus, julgeolek, ohutus, tarbijakaitse, andmekaitse jt); 3) küsimuste sõnastamist, millele otsitakse regulatiivset lahendust; 4) võrdlevat õigusanalüüsi (sh EL osa eraldi); 5) seaduseelnõu VTK-d (üks või mitu, vastavalt analüüsi tulemusele) ja selle kooskõlastamist ministeeriumide ja huvirühmadega; 6) seaduseelnõu ja seletuskirja (üks või mitu, vastavalt analüüsi tulemusele). 2.2. Töö on edukas juhul, kui protsessi on kaasatud kõik olulised huvigrupid, ministeeriumid, allasutused, jt. Erinevates vaheetappides tutvustab pakkuja vajadusel töö tulemusi kantsleritele, valitsusele ja Riigikogule erinevate koosolekute formaadis. Kindlasti tuleb töö käigus suhelda ka meediaga (intervjuud, jutupunktid, artiklid). 2.3. Hankes osalemiseks palume pakkujal esitada ajakava, mis sisaldab plaani tööde korraldamiseks, arvestades, et 1) sisend peab olema kogutud hiljemalt oktoobris 2018; 2) analüüs peab olema valmis hiljemalt novembris 2018; 3) p 2.1 alapunktid 1-4 on õiguse töörühmas heaks kiidetud hiljemalt detsembri alguseks 2018; 4) p 2.1 alapunkt 5 ehk VTK õiguse töörühmas heaks kiidetud hiljemalt jaanuari lõpuks 2019; 5) VTK kooskõlastatud EISis hiljemalt veebruaris 2019; 6) p 2.1 alapunkt 6 ehk seaduseelnõu ja seletuskirja kokku leppimine õigusloome töörühmas hiljemalt aprill 2019. 2 Kindlasti soovitame tutvuda 20.04.2017 välja kuulutatud hanke nr 184967 alusel valminud analüüsi ja poliitikasoovitustega Eesti õigusruumi kohandamiseks, sh seaduseelnõuga väljatöötamiskavatuse Society of Automotive Engineers International poolt defineeritud isejuhtiva sõiduki autonoomsuse tase 4 ja 5 sõidukite kasutusele võtmiseks. 2.4. Teha jooksvalt ettepanekud täiendavateks rakendusaktideks ning poliitikasoovitusteks küsimustes, mis on hankija poolt jäänud nimetamata (suuliselt või kirjalikult), ent vajavad siiski tähelepanu. Pakkuja võib teha põhjendatud ettepanekuid hankeobjekti täpsustamiseks ja täiendamiseks kooskõlastades ettepanekud hankijaga. Õigusakt(ide) eelnõud ja seletuskirjad luuakse koostöös ministeeriumitega. Kontaktid lepitakse kokku peale regulatsioonivajaduse selgumist. 3. AJAKAVA Hankelepingu täitmise tähtaeg on aprill 2019. Etapp 1: Vaheraport, mis vastab hanke ülesandele 2.1. ning sisaldab kogutud andmete pealt analüüsi koos ülevaatega huvigruppide kaasamisest, esitatakse hiljemalt detsembris 2018. Analüüsi vaheraport saadetakse tutvumiseks ja kommenteerimiseks autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühma õiguse alatöörühmale ja lõpptulemust tutvustatakse autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühmale. Etapp 2: Vaheraport, mis arvestab 1. etapis tehtud ettepanekutega, mille põhjal on koostatud VTK. Selles etapis on planeeritud avalikud arutelud ja esmaste tulemuste/tagasiside kogumine koostatud analüüsi põhjal: ettepanekute avalik arutelu, tutvustamine kantslerite nõupidamisel, VTK muutmine ja täiendamine vastavalt esitatud tagasisidele (Hiljemalt jaanuaris 2019). Etapp 3: Lõppraport, mis arvestab VTK põhjal koostatud seaduse eelnõu(de) ja seletuskirja(de) ning on õiguse töörühmas kokku lepitud. Tellijapoolne kontakt asjaomases ministeeriumis antakse jooksvalt. (Hiljemalt aprillis 2019) 4. NÕUDED PAKKUJALE 4.1. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse kvalifitseerimisnõuetele vastavuse kohta ning kinnitab riigihangete seaduse § 38 lg 1 ja 2 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist vormil I. 4.2. Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi. Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused vormil I. 4.3. Pakkuja viimase kolme (2013, 2014, 2015) lõppenud majandusaasta keskmine netokäive peab olema vähemalt 10 000 eurot aastas. Pakkuja esitab vastava kinnituse ja andmed kolme viimase majandusaasta netokäivete kohta vormil III. 4.4. Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul (2015, 2016, 2017) läbi viinud vähemalt ühe hanke objektiga sarnase töö, mille sisuks on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud õigusloome. Pakkuja esitab vastava kinnituse ja andmed lepingu kohta vormil IV. Teostatud töödeks loetakse vaid pakkumuse esitamise ajaks lõpetatud tööd. 4.5. Hankija kvalifitseerib pakkuja, kes omab töö teostamiseks vähemalt kolmeliikmelist meeskonda ning kelle meeskonnas on hankelepingu täitmiseks: 4.5.1. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning on spetsialiseerunud andmekaitse- ja IKT (infoõigus, küberõigus) õiguse valdkonnale ja avalikule õigusele; 4.5.2. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning on spetsialiseerunud tarbijakaitsele ja eraõigusele; 4.5.3. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning on spetsialiseerunud majandushaldusõigusele; 4.5.4. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning on spetsialiseerunud karistusõigusele; 4.5.5. vähemalt kolm eksperti, kellel on eelnevalt olemas õigusloomekogemus; 4.5.6. vähemalt üks ekspert, kellel on väga hea projektijuhtimise võimekus. 4.6. Pakkuja võib esitada oma nägemuse meeskonnaliikmetest lisaks hankedokumentides nõutud liikmetele. 4.7. Pakkuja esitab projektimeeskonna liikmete CV-d koos rolli kirjeldusega vormil V. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud projektimeeskonna liikmeid või Hankija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. Üks projektimeeskonna liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele ja täita vastavalt paralleelselt kuni kahte rolli projektimeeskonnas (punktid 4.5.1.-4.5.6.). 4.8. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega vormil II. 4.9. Ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 5. NÕUDED PAKKUMUSELE Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon: 5.1. Pakkuja arusaam hanke eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt; 5.2. Pakkuja meeskonna, sh rollikirjeldus töö läbiviimisel koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas (vorm IV); 5.3. Töö koostamise detailne tegevus- ja ajakava, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus; 5.4. Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga; 5.5. Töö läbiviimisega kaasnevate võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega kaasneda (riskid seoses projektiga või meeskonnaga). 5.6. Hinnapakkumus, mis esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil. Pakkumuse eeldatav kogumaksumus on 45 000 eurot koos kõikide maksudega (sh käibemaksuga). Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid, makse ja makseid. 5.7. Pakkumuse maksumus esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil. Ülaltoodud punktide kirjelduse maksimaalne kogupikkus on 10 lehekülge. 6. PAKKUMUSTE ESITAMINE Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtajaks. Küsimused pakkumuskutse kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu (https://riigihanked.riik.ee/register), mis eeldab, et pakkuja on end registreerinud keskkonnas käesoleva hankemenetluse juurde. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul. 7. PAKKUMUSTE HINDAMINE 7.1 Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele: 7.1.1 Pakkumus esitatakse õigeaegselt vastavalt hanketeates avaldatud tähtajale; 7.1.2 Pakkumus sisaldab punktis 5 nõutud informatsiooni; 7.1.3 Pakkuja vastab punktis 4 nõutud tingimustele. 7.2 Pakkumusi hinnatakse parima pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste kriteeriumite alusel: 7.2.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt (vt 5.1), maksimaalne punktide arv 35, komponendi osakaal lõpphindest 35%; 7.2.2 Projektimeeskonna ja selle tööjaotuse sobivus töö teostamiseks (vt 5.2), maksimaalne punktide arv 15, komponendi osakaal lõpphindest 15%; 7.2.3 Töö teostamise detailne tegevus- ja ajakava, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht (vt 5.3), maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%; 7.2.4 Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga töö teostamise käigus (vt 5.4), maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%; 7.2.5 Projekti elluviimisega seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus (vt 5.5), maksimaalne punktide arv 5, komponendi osakaal lõpphindest 5%. 7.2.6. Pakkumuse maksumus, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%. Kriteeriume hinnatakse vastavalt lisas 2 toodud tabelile skaalal 0-10 lähtuvalt tabelis esitatud tasemete kirjeldusest. Punktide saamiseks korrutatakse hinnang (punktid 1-10) vastava komponendi kaaluga, mis on esitatud tabeli viimases reas. Kriteeriumi 7.2.6. osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: 25 x madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus. 8. AUTORIÕIGUSED Käesoleva hanke tulemusena valminud eelnõu, seletuskiri, ettepanekud täiendavateks rakendusaktideks ning poliitikasoovitused on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Teosega seotud kõik varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale pärast temapoolsete lepingutingimuste täitmist. Isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad lepingu sõlmivale Pakkujale ning Hankija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. Hankijal, kes esindab riiki, on õigus Teost kasutada viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus töötlemise, sealhulgas tõlkimise, kohandused ja kokkuvõtted. Kõik töö käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (näiteks skeemid, joonised, juhendid, lisaandmed) kuuluvad Hankijale. Pärast töö valmimist annab Pakkuja kõik andmed ja materjalid Hankijale üle. Pakkuja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. 9. LEPING Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on pakkumuskutse lisas 3. Kõik õigusanalüüsi läbiviimisega seotud tegevused, mille parim pakkuja viib läbi enne lepingu mõlemapoolset allkirjastamist, toimuvad eduka pakkuja enda (materiaalsel) vastutusel. Lepingu sõlmimine parima Pakkujaga toimub pärast pakkumuste hindamist ja parima Pakkuja väljaselgitamist.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →