Sotsiaalministeerium · 14. september 2018
Sisu (failidest)
Hea AI õigusloomehuviline jurist!
See on üleskutse ministeeriumitele ja eriti just ministeeriumite juristidele, et mõelda korra
autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate peale.
Oleme koos Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (Marten Kaevats, Siim
Sikkut) ette valmistamas tehisintellekti ehk krattide kasutuselevõttu Eestis. Selle raames on meie
ühiseks ülesandeks töötada järgmise aasta aprilliks välja Eesti tehisintellekti strateegia ning õiguslikud
ettepanekud. Oled väga oodatud meiega ühinema!
Oleme AI õiguseloome initsiatiivgrupiga (Kristi Talving, Kai Härmand, Elis Prangli, Sandra Särav, Mirjam
Rannula, Artur Lundalin ja Hindrek Allvee) juba veidi mõttetalguid pidanud ning arutanud, kuidas oleks
kõige parem töörühma tööd korraldada ning õigusloomeks vajalikku valdkondlikku sisendit koondada.
Töörühma töö osas oleks siis esialgne plaan selline, et palume kõiki ministeeriumeid osalema ning
kaasama oma valdkonnad (haldusala), kus AI-d kasutatakse või hakatakse kasutama. Loodame, et igast
ministeeriumist ja/või valdkonnast saame oma riigiülesesse AI õigusloome töörühma esindaja või
saadiku, kes aitab tekkinud mõtetel lõpuks õigusloomekavadesse jõuda. Info kogumisel ja intervjuude
läbiviimisel tuleb meile appi ka meie hea koostööpartner Ernst & Young.
Kuna mõte on koguda ja analüüsida infot valdkondade kaupa, siis AI õigusloome töörühma sees võiksid
tiimid olla valdkonnapõhised. Iga valdkonnapõhise tiimi tööd toetavad vähemalt üks Ernst & Young’i
ekspert ja mina. Tõenäoliselt teavad selles valdkonnas tegutsevad juristid ise kõige paremini, mis
probleemid neil hetkel haldusalas on ning milliseid probleeme nad tulevikus näevad, seega oleks selliselt
planeerides töö efektiivsus kõige suurem.
Küsin juba kohe ka paar olulist küsimust, mille vastused võite mulle aegsasti meilile saata:
1) kas ja millistes teie maja poolt juhitavates valdkondades juba kasutatakse tehisintellekti
või on plaanis hakata seda lähiajal tegema? On teil välja töötatud mõni juhis, määruse või selle
muudatuse eelnõu tehisintellekti kasutusevõtuks? (nt SiM on valmis saanud määruse eelnõu, mis
annab esimest korda Eestis targale robotile õiguse langetada otsuseid inimese üle -tuvastada
isikut)
2) kas AI kasutamisel on esinenud takistusi või tundub, et kasutaks küll, aga õigusruum ei
võimalda? Palun tooge välja enda haldusala õigusaktid, mis on/võivad olla seotud tehisintellekti
kasutuselevõtuga. Võimalusel tooge iga õigusakti puhul välja seos.
(Olgu siinkohal öeldud, et tehisintellekt või AI, mille käsitlemisele käesoleva töö käigus keskendume, põhineb tarkvaralisel
algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid ja langetab
otsuseid. Seejuures ei ole oluline, kas algoritm õpib töö käigus juurde või on varem välja õpetatud ning töö käigus enam juurde
ei õpi. Näiteks fotolt või videolt objektide tuvastus, loomuliku keele töötlus ja nende integreeritud rakendused.)
Hetkel on valmimas ka pakkumuskutse AI õigusloomepartneri hankimiseks: “Autonoomsete
intelligentsete (AI) tehnoloogiate kasutamisega seotud küsimuste reguleerimiseks vajalike õigusloome
probleemide tuvastamine ja lahendusettepanekute tegemine“. See pakkumuskutse on ka kirja lisas
kenasti näha – milline on taust, eesmärgid, hanke objekt jne. Selle hanke tulemusena valminud töö on ka
AI õiguse töögrupi eesmärk ja tulemus. Kui tekib soov midagi muuta või täiendada, andke mulle julgelt
teada!
Palun ettepanekut teie esindaja(te) kohta (nimi, kontakt) ning vastust kahele esimesele küsimusele
hiljemalt kolmapäevaks 28. septembriks 2018.
Suur tänu Sulle riigile olulise panuse eest!
AI õigusloome töörühma nimel
Reet Pärgmäe
5138868
Riigikantselei
Autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate (tehisintellekt/robot-agent/kratt) kasutamisega
seotud küsimuste reguleerimiseks vajalike õigusloome probleemide tuvastamine ja
lahendusettepanekute tegemine
Hankedokumendid
Lihthanke menetlus
Riigihanke viitenumber: XXXXXX
Hange viiakse läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel autonoomsete intelligentsete
tehnoloogiate ekspertrühma raames ja seda rahastatakse vastavalt ühtekuuluvusfondide 2014-
2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise
kvaliteedi arendamine“ tingimustes sätestatule. Projekti koostööpartner on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
1. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS
Tehisintellekt on kohal, olgu siis tegemist lemmiklaulude valimise, auto parkimise või krooniliste
haiguste raviga - ta aitab muuta elu mugavamaks ja lahendada lihtsalt ka globaalseid valukohti.
Digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on öelnud, et:
„Tehisintellekt muudab meie maailma samuti, nagu seda kunagi tegid auruvedurid või elekter. See
esitab uusi väljakutseid, millega tuleb meil Euroopas ühiselt tegeleda, et tehisintellektist tõuseks
kasu kõigile. Peame 2020. aasta lõpuks investeerima vähemalt 20 miljardit eurot. Komisjonil on
selles oma osa: toetame teadlasi uue põlvkonna tehisintellekti tehnoloogiate ja rakenduste
väljatöötamisel ja ettevõtjaid nende kasutamisvõimaluste alal“.
Masinõppe, süvaõppe, närvivõrkude jms lahendused ehk tehisintellekti alustehnoloogia on
viimase viie aasta jooksul läbinud oma arengus olulise hüppe ja seda suuresti tänu kasvanud
suurandmete töötlemisele ning robootika võimekuse kasvule. Kuivõrd paljud riigid ja ettevõtted
suurendavad pidevalt investeeringuid tehisintellektiga seotud teadustegevusse ja innovatsiooni,
liigume kindlalt suunas, kus tehisintellekt on muutumas tavakodaniku igapäevaseks kaaslaseks.
Investeeringud tehisintellekti rakenduste arendamisesse suurendavad oluliselt fookuses olevate
sektorite konkurentsivõimet, millest kõige aktiivsemad on hetkel transport ja tervishoid. Euroopa
Komisjon on öelnud, et jätkab tööd investeeringuid soodustava keskkonna loomiseks ning kuna
andmed on tooraine, mida on pea kõigil tehisintellektitehnoloogiatel vaja, on komisjon teinud
ettepaneku avada taaskasutuseks rohkem andmeid ja võtta meetmeid andmete jagamise
lihtsustamiseks. Andmete avamine ja andmete jagamise lihtsustamine on tehisintellekti
toimimiseks vajalike algoritmide väljakoolitamiseks olulise kaaluga.
Avalikus sektoris on olulisemateks valdkondadeks küberkaitse, korrakaitse ja julgeolek.
Tehisintellekt, mille käsitlemisele käesoleva hanke käigus keskendutakse, põhineb tarkvaralisel
algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt
tehtavaid toiminguid ja langetab otsuseid. Seejuures ei ole oluline, kas algoritm õpib töö käigus
juurde või on varem välja õpetatud ning töö käigus enam juurde ei õpi. Näiteks fotolt või videolt
objektide tuvastus, loomuliku keele töötlus ja nende integreeritud rakendused.
Oleme ühte meelt, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ei tähenda uute väärtuste loomist. Maailm
jääb endiseks, kuid juba on näha, et õigusselguse huvides vajavad uued olukorrad täpsustamist.
Olulisemad õiguslikud küsimused, mida seoses tehisintellekti kasutuselevõtuga juba arutatakse,
puudutavad ühest küljest inimeste õigustatud ootusi uuele ohutule tehnoloogiale1, ent teisest
küljest muret uute võimalike ohtude ees, mida uus tehnoloogia võib endas kätkeda (toote-, disaini-
ja turustusvead). Sellest tulenevalt võivad probleemid seostuda nii vastutusega (riskivastutus,
tootjavastutus) kui ka nn tehisintellekti poolt tehtud (erapoolikute) otsustega (nt tehisintellekti
algoritm on puudulik, vale või pahatahtlik). 2019. aasta keskpaigaks annab Euroopa Komisjon
välja ka juhenddokumendi, milles tõlgendatakse tootevastutuse direktiivi, võttes arvesse
tehnoloogia arengut, et tagada tarbijatele ja tootjatele õigusselgus defektsete toodete puhul.
Avaliku õiguse teemadest vajavad läbi mõtlemist eelkõige majandushalduse, korrakaitse ja
kriminaalõiguse küsimused.
Ühiskonnale vajalikku kindlustunnet suurendab kindlasti ka eetiliste küsimuste ühine
läbiarutamine. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga koostab komisjon 2018. aasta lõpuks
eetikasuunised tehisintellekti arendamiseks, milles järgitakse ka andmekaitse ja läbipaistvuse
põhimõtteid ning tuginetakse teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma tööle.
Kõnealuste suuniste väljatöötamiseks toob komisjon Euroopa tehisintellekti liidus kokku kõik
asjaomased sidusrühmad.
Käesoleva hanke eesmärgiks on Eesti seadusloome korrastamine viisil, mis aitaks iseõppiva
intelligentse tehnoloogia valdkonnas luua Eesti riigi ja inimeste jaoks õigusselguse ning annaks
hoogu juurde uute tehnoloogiate testimisele ja kasutusele võtmisele. Selleks tuleb koguda kokku
riigis eksisteerivad võimalikud probleemid ja kitsaskohad, koondada valdkonnapõhine sisend,
sõnastada küsimused, millele otsitakse regulatiivset lahendust ning teha probleemidele võrdlev
õigusanalüüs (sh eraldi EL õiguse osa). Analüüsi käigus on oluline leida kohad, kus on meie õiguse
puudujäägid. Analüüsi tulemusena selgunud õigusloomealased vajadused tuleb vormistada
väljatöötamiskavatsusena (edaspidi VTK), kirjutada eelnõu ja seletuskiri.
Töö on edukas juhul, kui protsessi on kaasatud kõik olulised huvigrupid (erialaliidud, ülikoolid,
ettevõtted, start-up ühendused jt), Euroopa Liidu institutsioonid, ministeeriumid, allasutused, jt.
Erinevates vaheetappides tutvustab pakkuja töö tulemusi kantsleritele (kantslerite nõupidamised),
valitsusele (valitsuse istungid) ja Riigikogule (komisjonide istungid). Kindlasti tuleb töö käigus
suhelda ka meediaga (intervjuud, jutupunktid, artiklid).
Pakkuja kogub valdkondliku sisendi ning süstematiseerib ja analüüsib materjali koos Ernst &
Young’i ja autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühma õiguse alatöörühmaga. See
eeldab pakkujalt tugevat projektijuhtimisvõimekust.
1 Kuivõrd kannatanu peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote
puuduse ja tekkinud kahju vahel, siis võib tarbijal olla liialt keeruline esitada nõuet tootja vastu,
arvestades kasutusel oleva tehnoloogia komplekssust.
Kuna Eestis ei ole väga palju arutelusid intelligentsete tehnoloogiate testimise ja kasutamise
reguleerimisest peetud, siis on selge, et sellised arutelud on väga olulised2. Iseõppiv tehnoloogia
on lähitulevikus saamas osaks inimeste igapäevaelust, seega on oluline harjuda mõttega uuest
normaalsusest ning leida uutele olukordadele võimalikult lihtne ja selge regulatiivne lahendus.
2. HANKE OBJEKT
2.1. Hanke objekt hõlmab seega autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate (tehisintellekt/robot-
agent/kratt) kasutamisega seotud küsimuste lahendamist järgmiselt:
1) huvigruppide kaasamist (erialaliidud, ülikoolid, ettevõtted, start-up ühendused jt);
2) koguda kokku riigis eksisteerivad võimalikud probleemid ja kitsaskohad ning koondada
vajalik lahendamist vajavate ettepanekute sisend valdkondade kaupa (nt transport (sh
maantee- ja lennutransport), tervishoid, robootika, haridus, tööstus, standardid, korrakaitse,
küberturvalisus, julgeolek, ohutus, tarbijakaitse, andmekaitse jt);
3) küsimuste sõnastamist, millele otsitakse regulatiivset lahendust;
4) võrdlevat õigusanalüüsi (sh EL osa eraldi);
5) seaduseelnõu VTK-d (üks või mitu, vastavalt analüüsi tulemusele) ja selle kooskõlastamist
ministeeriumide ja huvirühmadega;
6) seaduseelnõu ja seletuskirja (üks või mitu, vastavalt analüüsi tulemusele).
2.2. Töö on edukas juhul, kui protsessi on kaasatud kõik olulised huvigrupid, ministeeriumid,
allasutused, jt. Erinevates vaheetappides tutvustab pakkuja vajadusel töö tulemusi kantsleritele,
valitsusele ja Riigikogule erinevate koosolekute formaadis. Kindlasti tuleb töö käigus suhelda ka
meediaga (intervjuud, jutupunktid, artiklid).
2.3. Hankes osalemiseks palume pakkujal esitada ajakava, mis sisaldab plaani tööde
korraldamiseks, arvestades, et
1) sisend peab olema kogutud hiljemalt oktoobris 2018;
2) analüüs peab olema valmis hiljemalt novembris 2018;
3) p 2.1 alapunktid 1-4 on õiguse töörühmas heaks kiidetud hiljemalt detsembri alguseks
2018;
4) p 2.1 alapunkt 5 ehk VTK õiguse töörühmas heaks kiidetud hiljemalt jaanuari lõpuks 2019;
5) VTK kooskõlastatud EISis hiljemalt veebruaris 2019;
6) p 2.1 alapunkt 6 ehk seaduseelnõu ja seletuskirja kokku leppimine õigusloome töörühmas
hiljemalt aprill 2019.
2 Kindlasti soovitame tutvuda 20.04.2017 välja kuulutatud hanke nr 184967 alusel valminud analüüsi ja
poliitikasoovitustega Eesti õigusruumi kohandamiseks, sh seaduseelnõuga väljatöötamiskavatuse Society
of Automotive Engineers International poolt defineeritud isejuhtiva sõiduki autonoomsuse tase 4 ja 5
sõidukite kasutusele võtmiseks.
2.4. Teha jooksvalt ettepanekud täiendavateks rakendusaktideks ning poliitikasoovitusteks
küsimustes, mis on hankija poolt jäänud nimetamata (suuliselt või kirjalikult), ent vajavad siiski
tähelepanu.
Pakkuja võib teha põhjendatud ettepanekuid hankeobjekti täpsustamiseks ja täiendamiseks
kooskõlastades ettepanekud hankijaga.
Õigusakt(ide) eelnõud ja seletuskirjad luuakse koostöös ministeeriumitega. Kontaktid lepitakse
kokku peale regulatsioonivajaduse selgumist.
3. AJAKAVA
Hankelepingu täitmise tähtaeg on aprill 2019.
Etapp 1: Vaheraport, mis vastab hanke ülesandele 2.1. ning sisaldab kogutud andmete pealt
analüüsi koos ülevaatega huvigruppide kaasamisest, esitatakse hiljemalt detsembris 2018.
Analüüsi vaheraport saadetakse tutvumiseks ja kommenteerimiseks autonoomsete intelligentsete
tehnoloogiate ekspertrühma õiguse alatöörühmale ja lõpptulemust tutvustatakse autonoomsete
intelligentsete tehnoloogiate ekspertrühmale.
Etapp 2: Vaheraport, mis arvestab 1. etapis tehtud ettepanekutega, mille põhjal on koostatud VTK.
Selles etapis on planeeritud avalikud arutelud ja esmaste tulemuste/tagasiside kogumine
koostatud analüüsi põhjal: ettepanekute avalik arutelu, tutvustamine kantslerite nõupidamisel,
VTK muutmine ja täiendamine vastavalt esitatud tagasisidele (Hiljemalt jaanuaris 2019).
Etapp 3: Lõppraport, mis arvestab VTK põhjal koostatud seaduse eelnõu(de) ja seletuskirja(de)
ning on õiguse töörühmas kokku lepitud. Tellijapoolne kontakt asjaomases ministeeriumis
antakse jooksvalt. (Hiljemalt aprillis 2019)
4. NÕUDED PAKKUJALE
4.1. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse kvalifitseerimisnõuetele vastavuse kohta ning kinnitab
riigihangete seaduse § 38 lg 1 ja 2 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist
vormil I.
4.2. Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi.
Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse, et tal on kõik
hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused vormil I.
4.3. Pakkuja viimase kolme (2013, 2014, 2015) lõppenud majandusaasta keskmine netokäive peab
olema vähemalt 10 000 eurot aastas. Pakkuja esitab vastava kinnituse ja andmed kolme viimase
majandusaasta netokäivete kohta vormil III.
4.4. Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul (2015, 2016, 2017) läbi viinud vähemalt ühe
hanke objektiga sarnase töö, mille sisuks on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud
õigusloome. Pakkuja esitab vastava kinnituse ja andmed lepingu kohta vormil IV. Teostatud
töödeks loetakse vaid pakkumuse esitamise ajaks lõpetatud tööd.
4.5. Hankija kvalifitseerib pakkuja, kes omab töö teostamiseks vähemalt kolmeliikmelist
meeskonda ning kelle meeskonnas on hankelepingu täitmiseks:
4.5.1. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad
ning on spetsialiseerunud andmekaitse- ja IKT (infoõigus, küberõigus) õiguse valdkonnale ja
avalikule õigusele;
4.5.2. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad
ning on spetsialiseerunud tarbijakaitsele ja eraõigusele;
4.5.3. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad
ning on spetsialiseerunud majandushaldusõigusele;
4.5.4. vähemalt üks ekspert, kellel on õigusteaduses magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad
ning on spetsialiseerunud karistusõigusele;
4.5.5. vähemalt kolm eksperti, kellel on eelnevalt olemas õigusloomekogemus;
4.5.6. vähemalt üks ekspert, kellel on väga hea projektijuhtimise võimekus.
4.6. Pakkuja võib esitada oma nägemuse meeskonnaliikmetest lisaks hankedokumentides nõutud
liikmetele.
4.7. Pakkuja esitab projektimeeskonna liikmete CV-d koos rolli kirjeldusega vormil V. Pakkuja
on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud projektimeeskonna liikmeid või
Hankija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja
kogemused. Üks projektimeeskonna liige võib vastata mitmele projektimeeskonna
kvalifikatsiooninõudele ja täita vastavalt paralleelselt kuni kahte rolli projektimeeskonnas (punktid
4.5.1.-4.5.6.).
4.8. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud
toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise
pakkumusega vormil II.
4.9. Ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
5. NÕUDED PAKKUMUSELE
Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon:
5.1. Pakkuja arusaam hanke eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt;
5.2. Pakkuja meeskonna, sh rollikirjeldus töö läbiviimisel koos meeskonnaliikmete CV-dega,
millest nähtub nende kogemus valdkonnas (vorm IV);
5.3. Töö koostamise detailne tegevus- ja ajakava, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas
projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on
ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja
vastutus;
5.4. Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga;
5.5. Töö läbiviimisega kaasnevate võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise
võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi
läbiviimisega kaasneda (riskid seoses projektiga või meeskonnaga).
5.6. Hinnapakkumus, mis esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil. Pakkumuse
eeldatav kogumaksumus on 45 000 eurot koos kõikide maksudega (sh käibemaksuga). Pakkumuse
maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs,
tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid, makse ja makseid.
5.7. Pakkumuse maksumus esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil.
Ülaltoodud punktide kirjelduse maksimaalne kogupikkus on 10 lehekülge.
6. PAKKUMUSTE ESITAMINE
Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtajaks.
Küsimused pakkumuskutse kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu
(https://riigihanked.riik.ee/register), mis eeldab, et pakkuja on end registreerinud keskkonnas
käesoleva hankemenetluse juurde. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite
tehnilise toimimise eest.
Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul.
7. PAKKUMUSTE HINDAMINE
7.1 Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele:
7.1.1 Pakkumus esitatakse õigeaegselt vastavalt hanketeates avaldatud tähtajale;
7.1.2 Pakkumus sisaldab punktis 5 nõutud informatsiooni;
7.1.3 Pakkuja vastab punktis 4 nõutud tingimustele.
7.2 Pakkumusi hinnatakse parima pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste kriteeriumite
alusel:
7.2.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt (vt 5.1), maksimaalne
punktide arv 35, komponendi osakaal lõpphindest 35%;
7.2.2 Projektimeeskonna ja selle tööjaotuse sobivus töö teostamiseks (vt 5.2), maksimaalne
punktide arv 15, komponendi osakaal lõpphindest 15%;
7.2.3 Töö teostamise detailne tegevus- ja ajakava, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas
projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht (vt 5.3), maksimaalne punktide arv 10,
komponendi osakaal lõpphindest 10%;
7.2.4 Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga töö teostamise käigus (vt 5.4), maksimaalne punktide
arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;
7.2.5 Projekti elluviimisega seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus (vt 5.5),
maksimaalne punktide arv 5, komponendi osakaal lõpphindest 5%.
7.2.6. Pakkumuse maksumus, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%.
Kriteeriume hinnatakse vastavalt lisas 2 toodud tabelile skaalal 0-10 lähtuvalt tabelis esitatud
tasemete kirjeldusest. Punktide saamiseks korrutatakse hinnang (punktid 1-10) vastava
komponendi kaaluga, mis on esitatud tabeli viimases reas.
Kriteeriumi 7.2.6. osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: 25 x
madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus.
8. AUTORIÕIGUSED
Käesoleva hanke tulemusena valminud eelnõu, seletuskiri, ettepanekud täiendavateks
rakendusaktideks ning poliitikasoovitused on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Teosega seotud
kõik varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale pärast temapoolsete lepingutingimuste täitmist.
Isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad lepingu sõlmivale Pakkujale ning
Hankija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
Hankijal, kes esindab riiki, on õigus Teost kasutada viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua
Teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus töötlemise, sealhulgas tõlkimise,
kohandused ja kokkuvõtted.
Kõik töö käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (näiteks skeemid,
joonised, juhendid, lisaandmed) kuuluvad Hankijale. Pärast töö valmimist annab Pakkuja kõik
andmed ja materjalid Hankijale üle. Pakkuja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad,
kuid ilma Hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud
eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös.
9. LEPING
Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on pakkumuskutse lisas 3.
Kõik õigusanalüüsi läbiviimisega seotud tegevused, mille parim pakkuja viib läbi enne lepingu
mõlemapoolset allkirjastamist, toimuvad eduka pakkuja enda (materiaalsel) vastutusel.
Lepingu sõlmimine parima Pakkujaga toimub pärast pakkumuste hindamist ja parima Pakkuja
väljaselgitamist.