dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. september 2018
Viit
1.2-1/2370-12
Registreeritud
13. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎13.09.2018_3.1-1_97_SM_TLS ja TTOS muutmine.bdoc156 KB
  • 📎E-kiri.pdf189 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 13.09.2018 nr 3.1-1/97 Arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Sotsiaalministeerium on saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi TLS ja TTOS VTK). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tervitab sotsiaalministeeriumi algatust muuta töötegemise võimalused paindlikumaks ning vaadata üle tööandja vastutus töökeskkonna üle olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd. Kinnitame, et need muudatused tulenevad praktilisest vajadusest kohaneda tänapäevase digitaalse ühiskonna võimalustega. Järgnevalt esitab ITL TLS ja TTOS VTK kohta oma kommentaarid ja ettepanekud. 1. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja kasutamine ITL toetab ministeeriumi plaani suurendada töö- ja puhkeaja paindlikkust ning eriti väärib tunnustust ettepanek sätestada TLS-is iseseisva otsustuspädevusega isiku mõiste, mis on ITL-i hinnangul eelduseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) põhise kaugtöö tegemisele. Nõustume ministeeriumi väitega, et kehtiv regulatsioon, mille kohaselt vastutab tööandja töö- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamise eest ka siis, kui töötaja teeb kaugtööd, muudab tööandjad paindlike töövormide rakendamise osas ettevaatlikuks. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ja erisuste sätestamine julgustab tööandjaid paindlikumaid töötamise viise kasutama ning annab tööandjatele kindlustunde, et sellega ei kaasne töö- ja puhkeaja reeglite rikkumisi. TLS VTK-s toodud võimaliku regulatsiooni kirjelduses märgitakse, et iseseisva otsustuspädevusega töötajal peaks olema õigus öelda töölepingus sõlmitud erisuse rakendamise kokkulepe igal ajal üles, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Sarnaselt töötajale võib ka tööandja leida, et erisuse kohaldamine talle siiski ei sobi ning tööülesandeid on võimalik efektiivsemalt täita tavapärast tööaja arvestust kasutades. 2 Poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu tagamiseks teeb ITL ettepaneku anda erisuse rakendamise kokkuleppe ülesütlemise õigus töötajaga samadel tingimustel ka tööandjale. 2. Miinimum- ja maksimum töötundidega töölepingu sõlmimise võimaldamine ITL-i hinnangul on positiivne ka ministeeriumi ettepanek legaliseerida tööaja paindlikkuse suurendamiseks miinimum-maksimum töötundidega tööleping. VTK vastavat osa analüüsides tekkis küsimus, kas miinimum-maksimum töötundidega töölepingu korral kohalduv konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise keeld on ikka mõistlik ja põhjendatud ning toetab VTK-s märgitud eesmärki, milleks on pakkuda paindlikkust vajavale grupile tavapärasest kergemat juurdepääsu tööjõuturule Näiteks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoris on konkurentsipiirangu kokkulepped sektori eripärast tulenevalt väga levinud ning ettevõtjad ei pea töölepingu konkurentsipiirangu kokkuleppeta sõlmimist võimalikuks. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise keeld võib seega kujuneda miinimum- ja maksimum töötundidega töölepingu sõlmimisel takistuseks. Seetõttu ei pruugi muudatus täita VTK-s püstitatud eesmärke. Eeltoodule tuginedes teeb ITL ettepaneku kaaluda konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise keelu miinimum- ja maksimum töötundidega töölepingu regulatsioonist väljajätmist. 3. Tähtajaline tööleping Sarnaselt eelnevatele ettepanekutele toetab ITL ka ministeeriumi ettepanekut muuta tähtajaliste töölepingute sõlmimine paindlikumaks. Küll aga jäi meie jaoks arusaamatuks, miks lühendatakse tähtajalise töölepingu maksimaalset kogukestust viielt aastalt kolmele. Ühelt poolt viidatakse töötajate soovile töötada tööandjate juures lühiajaliselt ning teiselt poolt räägitakse vajadusest vältida olukordi, kus tööandja sõlmib tähtajalise töölepingu pikemaks ajaks, kuid mõne aasta pärast selgub, et töötajale ei ole enam tööd anda. Leiame, et kuivõrd TLS VTK kohaselt kaotatakse ära tähtajalise töölepingu korduva pikendamise piirang, peaks see tagama nii töötajale kui ka tööandjale piisavalt vabadust neile sobiva pikkusega töösuhete kujundamisel. Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kuigi väljapakutud muudatustega pikendatakse töölepingute järjestikuseks lugemise perioodi, ei ole muudatuse vajalikkust ega eesmärke TLS VTK-s põhjendatud. Nimelt muutub TLS VTK kohaselt tööleping tähtajatuks juhul, kui pooled sõlmivad pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul uue lepingu. Kehtiva TLS § 10 lõike 1 kohaselt aga loetakse töölepingute sõlmimine järjestikuseks juhul, kui töölepingute sõlmimise vahele jääb kaks kuud. Eeltoodule tuginedes teeb ITL ettepaneku analüüsida tähtajaliste töölepingute maksimaalse kogukestuse lühendamise ning töölepingute järjestikuseks lugemise perioodi pikendamise vajalikkust. 3 4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine IKT-põhise kaugtöö korral 4.1. ITL tunnustab ministeeriumit plaani kaasajastada tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning viia need tegelikkusega vastavusse. Nõustume, et üha enam võimaldavad tööandjad töötajatel täita tööülesandeid töötajate poolt valitud kohas väljaspool tööandja kontrolli all olevat territooriumit. Kuivõrd kaugtöö korral puudub tööandjal võimalus tagada töökoha TTOS nõuetele vastavust, on ministeeriumi poolt VTK-s pakutud muudatused tööandjate poolt väga oodatud. Küll aga rõhutame vajadust IKT-põhise kaugtöö reguleerimisel selgelt sätestada, et IKT-põhisest kaugtööst tulenevate ohutegurite kaardistamine ei eelda iga võimaliku töö tegemise kohaga seotud ohutegurite kaardistamist, vaid piirdub IKT-põhise kaugtöö iseloomust tulenevate ohutegurite kaardistamisega. 4.2. Lisaks VTK-s väljapakutud lahendustele teeb ITL ettepaneku kaaluda muudatust, mis võimaldab tööandjal hüvitada kaugtööd tegeva töötaja poolt soetatud töövahendid erisoodustusmaksu tasumata. Alternatiivselt võiks tööandjal olla võimalik maksta töötajale töövahendite hankimiseks maksuvaba teotust. Maksuvabastus võib olla piiratud näiteks kindla summaga aastas. Kirjeldatud muudatus annaks kaugtööd tegevale töötajale võimaluse sisustada talle sobiv töökeskkond. Kuivõrd töötaja teeb kaugtööd enamasti kodus, peaks tal olema suurem vabadus töökeskkonna kujundamisel, näiteks valgustuse ning töötooli- ja laua valimisel. Tööandja poolt vahendite kasutada andmine taolist vabadust ei võimalda. 5. Valveaja regulatsiooni täiendamine ITL leiab, et lisaks VTK-s toodud töö- ja puhkeaja paindlikumaks muutmise ettepanekutele on jätkuvalt asjakohane ka valveaja kohaldamise erisuste kehtestamine. Kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu ning teenustega tegelevate töötajate valveaja regulatsiooni muutmine oli menetluses 2016. aastal ning selle aasta mais saadeti eelnõu uuesti kooskõlastusringile. ITL on jätkuvalt seisukohal, et kõnealuse erisuse kehtestamine on väga vajalik selleks, et võimaldada IKT-sektori töötajatele senisest paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja kestust. Samas toetame valveaja erisuste kehtestamist vajadusel ka teistele kriitilise tähtsusega taristut haldavatele töötajatele. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ülaltoodud ettepanekutega arvestada. Oleme valmis ülaltoodud seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt selgitama. Samuti soovib ITL olla kaasatud TLS-i ja TTOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Kätlin Šahmatova, [email protected] Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 13.09.2018 kirja nr 3.1-1/97 „Arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 6 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel