Pr Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 13.09.2018 nr 3.1-1/97
Arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Sotsiaalministeerium on saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele
töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi TLS ja TTOS VTK).
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tervitab sotsiaalministeeriumi
algatust muuta töötegemise võimalused paindlikumaks ning vaadata üle tööandja
vastutus töökeskkonna üle olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd. Kinnitame, et need
muudatused tulenevad praktilisest vajadusest kohaneda tänapäevase digitaalse
ühiskonna võimalustega. Järgnevalt esitab ITL TLS ja TTOS VTK kohta oma
kommentaarid ja ettepanekud.
1. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja kasutamine
ITL toetab ministeeriumi plaani suurendada töö- ja puhkeaja paindlikkust ning eriti
väärib tunnustust ettepanek sätestada TLS-is iseseisva otsustuspädevusega isiku
mõiste, mis on ITL-i hinnangul eelduseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
põhise kaugtöö tegemisele. Nõustume ministeeriumi väitega, et kehtiv regulatsioon,
mille kohaselt vastutab tööandja töö- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamise eest ka siis,
kui töötaja teeb kaugtööd, muudab tööandjad paindlike töövormide rakendamise osas
ettevaatlikuks. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ja erisuste sätestamine
julgustab tööandjaid paindlikumaid töötamise viise kasutama ning annab tööandjatele
kindlustunde, et sellega ei kaasne töö- ja puhkeaja reeglite rikkumisi. TLS VTK-s
toodud võimaliku regulatsiooni kirjelduses märgitakse, et iseseisva
otsustuspädevusega töötajal peaks olema õigus öelda töölepingus sõlmitud erisuse
rakendamise kokkulepe igal ajal üles, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette.
Sarnaselt töötajale võib ka tööandja leida, et erisuse kohaldamine talle siiski ei sobi
ning tööülesandeid on võimalik efektiivsemalt täita tavapärast tööaja arvestust
kasutades.
2
Poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu tagamiseks teeb ITL ettepaneku anda
erisuse rakendamise kokkuleppe ülesütlemise õigus töötajaga samadel
tingimustel ka tööandjale.
2. Miinimum- ja maksimum töötundidega töölepingu sõlmimise võimaldamine
ITL-i hinnangul on positiivne ka ministeeriumi ettepanek legaliseerida tööaja
paindlikkuse suurendamiseks miinimum-maksimum töötundidega tööleping. VTK
vastavat osa analüüsides tekkis küsimus, kas miinimum-maksimum töötundidega
töölepingu korral kohalduv konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise keeld on ikka
mõistlik ja põhjendatud ning toetab VTK-s märgitud eesmärki, milleks on pakkuda
paindlikkust vajavale grupile tavapärasest kergemat juurdepääsu tööjõuturule Näiteks
infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoris on konkurentsipiirangu kokkulepped
sektori eripärast tulenevalt väga levinud ning ettevõtjad ei pea töölepingu
konkurentsipiirangu kokkuleppeta sõlmimist võimalikuks. Konkurentsipiirangu
kokkuleppe sõlmimise keeld võib seega kujuneda miinimum- ja maksimum
töötundidega töölepingu sõlmimisel takistuseks. Seetõttu ei pruugi muudatus täita
VTK-s püstitatud eesmärke.
Eeltoodule tuginedes teeb ITL ettepaneku kaaluda konkurentsipiirangu
kokkuleppe sõlmimise keelu miinimum- ja maksimum töötundidega töölepingu
regulatsioonist väljajätmist.
3. Tähtajaline tööleping
Sarnaselt eelnevatele ettepanekutele toetab ITL ka ministeeriumi ettepanekut muuta
tähtajaliste töölepingute sõlmimine paindlikumaks. Küll aga jäi meie jaoks
arusaamatuks, miks lühendatakse tähtajalise töölepingu maksimaalset kogukestust
viielt aastalt kolmele. Ühelt poolt viidatakse töötajate soovile töötada tööandjate
juures lühiajaliselt ning teiselt poolt räägitakse vajadusest vältida olukordi, kus
tööandja sõlmib tähtajalise töölepingu pikemaks ajaks, kuid mõne aasta pärast
selgub, et töötajale ei ole enam tööd anda. Leiame, et kuivõrd TLS VTK kohaselt
kaotatakse ära tähtajalise töölepingu korduva pikendamise piirang, peaks see
tagama nii töötajale kui ka tööandjale piisavalt vabadust neile sobiva pikkusega
töösuhete kujundamisel.
Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kuigi väljapakutud muudatustega
pikendatakse töölepingute järjestikuseks lugemise perioodi, ei ole muudatuse
vajalikkust ega eesmärke TLS VTK-s põhjendatud. Nimelt muutub TLS VTK kohaselt
tööleping tähtajatuks juhul, kui pooled sõlmivad pärast kolmeaastase perioodi lõppu
kuue kuu jooksul uue lepingu. Kehtiva TLS § 10 lõike 1 kohaselt aga loetakse
töölepingute sõlmimine järjestikuseks juhul, kui töölepingute sõlmimise vahele jääb
kaks kuud.
Eeltoodule tuginedes teeb ITL ettepaneku analüüsida tähtajaliste töölepingute
maksimaalse kogukestuse lühendamise ning töölepingute järjestikuseks
lugemise perioodi pikendamise vajalikkust.
3
4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine IKT-põhise kaugtöö korral
4.1. ITL tunnustab ministeeriumit plaani kaasajastada tööohutuse ja töötervishoiu
nõudeid ning viia need tegelikkusega vastavusse. Nõustume, et üha enam
võimaldavad tööandjad töötajatel täita tööülesandeid töötajate poolt valitud kohas
väljaspool tööandja kontrolli all olevat territooriumit. Kuivõrd kaugtöö korral puudub
tööandjal võimalus tagada töökoha TTOS nõuetele vastavust, on ministeeriumi poolt
VTK-s pakutud muudatused tööandjate poolt väga oodatud. Küll aga rõhutame
vajadust IKT-põhise kaugtöö reguleerimisel selgelt sätestada, et IKT-põhisest
kaugtööst tulenevate ohutegurite kaardistamine ei eelda iga võimaliku töö
tegemise kohaga seotud ohutegurite kaardistamist, vaid piirdub IKT-põhise
kaugtöö iseloomust tulenevate ohutegurite kaardistamisega.
4.2. Lisaks VTK-s väljapakutud lahendustele teeb ITL ettepaneku kaaluda
muudatust, mis võimaldab tööandjal hüvitada kaugtööd tegeva töötaja poolt
soetatud töövahendid erisoodustusmaksu tasumata. Alternatiivselt võiks
tööandjal olla võimalik maksta töötajale töövahendite hankimiseks maksuvaba
teotust. Maksuvabastus võib olla piiratud näiteks kindla summaga aastas. Kirjeldatud
muudatus annaks kaugtööd tegevale töötajale võimaluse sisustada talle sobiv
töökeskkond. Kuivõrd töötaja teeb kaugtööd enamasti kodus, peaks tal olema
suurem vabadus töökeskkonna kujundamisel, näiteks valgustuse ning töötooli- ja
laua valimisel. Tööandja poolt vahendite kasutada andmine taolist vabadust ei
võimalda.
5. Valveaja regulatsiooni täiendamine
ITL leiab, et lisaks VTK-s toodud töö- ja puhkeaja paindlikumaks muutmise
ettepanekutele on jätkuvalt asjakohane ka valveaja kohaldamise erisuste
kehtestamine. Kriitilise tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu
ning teenustega tegelevate töötajate valveaja regulatsiooni muutmine oli menetluses
2016. aastal ning selle aasta mais saadeti eelnõu uuesti kooskõlastusringile. ITL on
jätkuvalt seisukohal, et kõnealuse erisuse kehtestamine on väga vajalik selleks, et
võimaldada IKT-sektori töötajatele senisest paindlikumat ning konkreetse valdkonna
iseloomu arvestavat valveaja kestust. Samas toetame valveaja erisuste kehtestamist
vajadusel ka teistele kriitilise tähtsusega taristut haldavatele töötajatele.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ülaltoodud ettepanekutega arvestada. Oleme valmis
ülaltoodud seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt selgitama. Samuti soovib ITL olla
kaasatud TLS-i ja TTOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Kätlin Šahmatova,
[email protected]
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 13.09.2018 kirja nr 3.1-1/97
„Arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 6
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee