Riigikantselei 12.09.2018 nr 1-9/1013
Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele
Esitan Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele memorandumi „Lähisuhtevägivalla all
kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused".
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Sisekaitseakadeemia
Lisa 1. Memorandum
Jenny Jakobson 6125048
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ESITATUD: 13.09.2018 valitsuskabineti nõupidamisele
ESITAJA: siseminister Andres Anvelt
ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas
TEEMA: Lähisuhtevägivalla all kannatanute kaitse Pärnu projekti tulemused
1. SISUKOKKUVÕTE
Siseminister ja tervise- ja tööminister algatasid 2017. aastal projekti lähisuhtevägivalla all kannatanute
kaitseks. Projekt viidi läbi Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist 2017 kuni 31. märtsini 2018.
Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisviise, mis tagavad kannatanu turvalisuse ja
võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa vajaduspõhise sotsiaal-
psühholoogilise toetuse osapooltele. Parema kannatanu kaitse eesmärgil katsetati muu hulgas
võimalusi eemaldada vägivalda kasutanud isik sündmuskohalt ja pakkuda kannatanule koheselt
abiorganisatsioonide tuge. Projekti eesmärgi täitmiseks tehti koordineeritumalt koostööd ja vahetati
senisest kiiremini teavet. Memorandumis esitatakse1 juhtrühma2 järeldused katsetatud praktika
kohta ja ettepanekud muudatusteks õiguskaitse- ja sotsiaalvaldkondade, kohaliku omavalitsuse ning
abiorganisatsioonide töökorralduses ja ressurssides ning õigusloomes. Projekti tulemusel jätkatakse
katsetatud koostöötegevuse juurutamisega ja soovitakse võtta see kasutusele püsiva praktikana järk-
järgult üle Eesti aastaks 2021.
2. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD PÄRNU PROJEKTI PÕHJAL
2.1. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse koostöötegevuse üldpõhimõtted
Tõsiselt tuleb suhtuda igasse juhtumisse, kus on märke võimalikust lähisuhtevägivallast.
Koostöötegevuses lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni3 vägivalla määratlusest.
1
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 (uuendamine heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 26.
aprillil 2018) prioriteedi „Eesti julgeoleku hoidmine ja tugevdamine“ punktist 10.10 „Ennetame ja vähendame
lähisuhtevägivalda süsteemse riskiperede kaardistamise ja suunamise ning ametkondade koostöö abil. Ratifitseerime ja
rakendame Istanbuli konventsiooni“ esitab siseminister koostöös justiitsministri ning tervise- ja tööministriga
valitsuskabinetile memorandumi Pärnu katseprojekti järeldustest ja edasistest ettepanekutest lähisuhtevägivalla ohvrite
kaitseks ja vägivallatseja kodust eemaldamiseks.
2
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet.
3
Vägivald on inimese tahtlik käitumine, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele,
mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, arenguhäireid jm negatiivseid tagajärgi. – World Health
Organization (2002). World Report on Violence and Health. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lähtub samuti
kõnesolevast määratlusest.
1
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Koostöötegevuse eeldusena on tähtis mõista lähisuhtes olevate isikute vahelise vägivalla olemust,
selle tekkepõhjuseid ja tõsidust ning tagada spetsialistide teadlikkus, metoodilised juhendid ja
töövahendid. Spetsialistidele tähendab uus lähenemisviis alates esmasest kokkupuutest pidevat
lähisuhtevägivalla osapoolte ja teiste seotud isikute vajaduste ja vägivallaga kaasnevate riskide
hindamist. Lähtuvalt tuvastatud individuaalsetest vajadustest ja vägivallariskist valib spetsialist
kannatanu (ja tema laste) kaitse- ja abimeetmed ning vägivalla toimepanija mõjutamise meetmed, mis
erinevad intensiivsuse astme poolest ning võivad olla ajas muutuvad, sest vägivald on dünaamiline.
Teave abi saamise võimalustest ja vajalikkusest peab olema lihtsasti kättesaadav ning kannatanule
kõikide asjaomaste poolt ettevaatavalt, arusaadavalt ja motiveerivalt selgitatud. Samuti tuleb
avalikkusele anda järjepidevalt infot vägivaldse käitumise olemuse ja selle sallimatuse kohta,
sealhulgas läbi positiivsete lahendite. Oluline on katkestada vägivallaringi jätkumine võimalikult
varakult ning pöörata tähelepanu menetluse korraldusele, spetsialistide hoiakutele ja suhtlemisviisile,
mis peavad võimaldama kannatanu taastumise.
Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik asutuste hästi koordineeritud koostöös.
Praktikamuudatuste jõustumise aluseks on oluline koostööpartnerite arusaam üksteise rollidest ja
vastutusest ning kokkulepe eesmärkides ja töökorralduses. Koostöötegevust viivad läbi politsei,
ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskus, tervishoiuteenuse
osutajad, prokuratuur, kohus ja kriminaalhooldajad. Lähtuvalt lähisuhtevägivalla juhtumist kaasatakse
koostöötegevusse muud riigi-, era- või kolmanda sektori esindajad. Koostöötegevust viiakse läbi
piirkondlikes4 lähisuhtevägivalla võrgustikes, sealhulgas kõrge riskiga5 lähisuhtevägivalla
juhtumites MARAC6 mudeli abil. Töökorraldusliku muudatuse järel hakkab kohalikul tasandil
koostöötegevust koordineerima Sotsiaalkindlustusameti piirkonna ohvriabi töötaja.
Koostöötegevusele aitab kaasa senisest selgem politsei- ja sotsiaalvaldkonna infovahetuse ja tegevuste
kavandamine. Projekti tulemuste põhjal saab eeldada, et IKT-lahenduste kasutuselevõtmine
võimaldab kiiremat menetlust ja vajadusepõhisemat abi kannatanule ning vähendab oluliselt
halduskoormusega seotud kulutusi. Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule
valdkondadeülene, kompetentsem, toetavam ja kiirem kaitse, sealhulgas tuleb kõigil
valdkondadel menetleda lähisuhtevägivalla juhtumeid senisest põhjalikumalt ja süsteemsemalt, et
mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult.
4
Koostöötegevuse piirkonnana mõistetakse Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskondi ning Sotsiaalkindlustusameti
ohvriabi piirkondi.
5
Võimalikule kõrgele riskile viitavad näiteks vägivalla korduvus ning selle eskaleerumisvõimalus, vahetu ja jätkuv risk
kannatanu elule ja tervisele, konflikt või vägivald lapse juuresolekul, lapse suhtes või laste olemasolu peres, haavatavas
olukorras inimesed (eakas/ pensionär, vaimse tervise probleemid, puudega inimene, rasedus).
6
MARAC-i mudelis toimub juhtumi hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine asjaosaliste spetsialistide
(politsei, ohvriabi, kohalik omavalitsus, naiste tugikeskused jt) koostöös ja jagatud vastutusel. Ohvrile pakutakse
tugiisikuteenust, muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja
töövaldkonnale. MARAC-is kasutavad erinevate asutuste spetsialistid hinnangu kujundamiseks ühtset töövahendit – 24
küsimusega riskihindamise ankeeti DASH. DASH (Domestic Abuse, Stalking and Harassment and Honour Based
Violence) ankeet on rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhine vahend kaardistamaks lähisuhtevägivalda ja selle
eskaleerumise riske. DASH-ankeet on kujundatud Eestile sobivaks.
2
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
Lähisuhtevägivalla sündmuskohal tuleb luua vägivalda kasutanud isiku ja kannatanu vahel
füüsiline distants. Eesti kohaldab Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni7, mille artikkel 52 järgi
on otsese ohu korral ohvri ja vägivallatseja eraldamine üheks meetmeks, et vägivalla jätkumine
peatada ja rõhutada vägivallatseja vastutust. Selle kaudu tagatakse kannatanule aeg, et ta saaks
rahulikult võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, näiteks kas ja kuidas vägivaldsest suhtest
lahkuda, otsida abi, teha avalikuks varasemalt toimepandud vägivald, teha õiguskaitseasutustega
aktiivselt koostööd vms. Haldusmenetluse raames on politseil võimalik kohaldada 12-tunnist ja
prefekti loal ka pikemaajalist viibimiskeeldu, mille eesmärk on avaliku korra kaitse ja ühekordse ohu
tõrjumine või korrarikkumise lõpetamine. Projekti ajal leidis see turvalisuse tagamise meede vähe
kasutust, sest arvati, et see ei ole sobivaim lahendus lähisuhtevägivalla juhtumites vägivalla jätkumise
või eskaleerumise ennetamiseks. Sobivaim on vägivallatseja eemaldamine kriminaalmenetluse
raames selliselt, et prokuröri taotlusel määratakse kohtu poolt ajutine lähenemiskeeld. Projektis
katsetati ajutise lähenemiskeelu määramist 12 tunni jooksul. Projektis ilmnes, et kannatanute
paremaks ja kiiremaks kaitseks on vajalik täiendavate õiguste andmine prokurörile, et ta saaks
määrata edasilükkamatutel juhtudel ajutise lähenemiskeelu, mille kohus hiljem kinnitab. Lisaks
on Sotsiaalministeerium teinud ettepaneku kaaluda, kas teatud juhtudel oleks põhjendatud loobuda
kannatanu nõusolekust ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks. Silmas tuleb pidada, et eraldamise
mõjususeks peab see olema piisavalt kiire ja pika-ajaline. Eraldamise tegelikuks rakendamiseks
on määrava tähtsusega omavalitsuse roll majutuspinna tagamisel isikule, kes on saanud
vägivallajuhtumi järgselt keelu läheneda enda elukohale. Üle tuleb vaadata ka kannatanu taotlusel
tsiviilmenetlusliku lähenemiskeelu kasutamise praktika ja leida lahendused selle senisest
aktiivsemaks rakendamiseks.
Õiguskaitseasutuste tegevusele lisaks on vaja koheselt alustada kannatanut võimestavate
tegevustega. Sündmuskohalt vägivallatseja eemaldamise järgselt saab politsei motiveerida
kannatanut võtma vastu esmast emotsionaalset ja praktilist toetust nõustamistelefoni teenuse kaudu
ning pöörduma ohvriabisse, kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda või naiste tugikeskusesse.
Sündmuse järgselt käivitavad sotsiaalvaldkonna spetsialistid koostöö kõigi vajalike valdkondade
vahel, et pakkuda tuge vägivalda kogenud inimesele. Ohvriabi ja kohalik omavalitsus lepivad kokku
juhtumikorralduse8 alustamises alustades samaaegselt tööd vägivalda kasutanud isikuga. Kõikide
menetluste ja tegevuste kõikides etappides tuleb rõhutada vägivalda kasutanud inimese vastutust.
Tegeleda tuleb laiemalt lähisuhtevägivalla riskiteguriteks olevate sotsiaalprobleemidega,
sealhulgas alkoholi liigtarvitamisega. Projektis selgus, et vägivalda kasutanud isikuid tuleb senisest
7
Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. 20.09.2017. – RT
II, 26.09.2017, 1. Konventsioonile on Eesti Vabariik alla kirjutanud 2014. aasta 2. detsembril.
8
Juhtumikorraldus on üks sotsiaaltöö meetoditest. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 9 lõike 1 järgi kasutatakse
juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi,
mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Abi andmine hõlmab muu hulgas
juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist;
juhtumi koordineerija määramist; vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist.
3
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
tõhusamalt, muuhulgas kohtuotsusega, suunata sotsiaalprogrammidesse, mis keskenduvad
lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja vägivallavaba käitumise arendamisele. Mõju saavutamiseks tuleb
edendada turvalisi suhteid ning vähendada alkoholi- ja uimastisõltuvusega seotud probleeme
teadus- ja tõenduspõhiste meetoditega. Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut toetavad
selles omavalitsusi.
Oluline on kogu perekonna vajadusi hõlmav vaade, sealhulgas võimalike seoste nägemine
kaaslase vastu suunatud lähisuhtevägivalla ja lapse väärkohtlemise vahel. Eesmärgiga tagada
abi ja vajalikud teenused, tuleb lastekaitse- ja sotsiaaltöös senisest enam tähelepanu pöörata lisaks
otsesele lähisuhtevägivalla ohvrile ka ohvri ja juhtumiga seotud lähedastele. Vaja on kujundada
praktika selliselt, et lähisuhtevägivalla keskele sattunud laps saab tuge viivitamata, kuid mitte
hiljem kui kahe päeva jooksul pärast juhtunut. Erilist tähelepanu ja kohest tuge
lastekaitsespetsialistidelt vajavad need lapsed, kes on hädaohu tõttu kodust ja perekonnast eraldatud.
Kriminaalmenetlusega sekkumise korral peab tõusma menetluste osakaal, kus jõutakse 10
päevaga lõpliku menetlusotsuseni. Kriminaalmenetluse kiirus lähisuhtevägivalla asjades tõusis
projekti käigus oluliselt, sealhulgas esitas prokuratuur senisest enam taotlusi kriminaalasja
lahendamiseks 48 tunni jooksul. Juhtumite menetlemisel on võtmetähtsusega vägivalla
tundemärkide ja muu tõendusteabe fikseerimine ning selleks peab muu hulgas tegelema esmaste
reageerijate oskuse tõstmisega.
Lähisuhtevägivalla info- ja kuriteoteadete järelkontrolli tuleb läbi viia politsei ja
sotsiaalvaldkonna koostöös. Üle Eesti muudatuste elluviimiseks tuleb määratleda erinevate
osapoolte selged rollid ning välja töötada selged ja läbi mõeldud juhised. Projektis leidis kinnitust, et
järelkontrolli on võimalik teostada kiiremini kui 10 tööpäeva jooksul. Teostamise täpsem tähtaeg
määratletakse juhtumipõhiselt. Järelkontrolli raames hindab politsei üle vägivallariski olemasolu ja
astme ning süüteotunnuste esinemise. Kohaliku omavalitsuse ja vajaduse korral kaasatud ohvriabi
spetsialistid hindavad lähisuhtevägivalla märke, et mõista kannatanute ja teiste lähisuhtevägivallaga
seotud isikute vajadusi ning võimestada ja pakkuda abi osapooltele.
2.2. Töökorralduslikud muudatused ja ressursivajadused
1) Politsei- ja Piirivalveamet ja Sotsiaalkindlustusamet valmistavad ette alates 01.10.2018
piirkondlike infopäevade ja koolituste programmi ning korraldamise lähisuhtevägivallast
teadlikkuse tõstmiseks ning viivad läbi infopäevad ja koolitused tähtajaga 01.01.2020. Olulised
partnerid infopäevade läbiviimisel on piirkonna kohalikud omavalitsused. Sotsiaalministeerium
on selleks taotlenud täiendavaid rahalisi vahendeid 2019. aasta riigieelarvest
Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse.
4
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
2) Politsei- ja Piirivalveamet valmistab ette alates 01.10.2018 täiustatud töövahendid9, mis
võimaldavad lähisuhtevägivalla väljakutsele või teatele reageerides ning järelkontrollis
teadmispõhiselt selgitada välja lähisuhtevägivalla olemuse, hinnata kannatanule vägivallaga
kaasnevaid riske ja tema vajadusi ning rakendada kannatanu turvalisuse ja võimestamise
eesmärgil kohaseid kaitse- ja abimeetmeid. Töövahenditest valmistab Siseministeerium koostöös
Politsei- ja Piirivalveametiga ette riskipõhise hindamisvahendi kohaliku omavalitsuse
teavitamiseks abi vajavast isikust tähtajaga 01.07.2019. Politsei- ja Piirivalveamet analüüsib
koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ka vajadusi ja võimalusi lihtsustada lähisuhtevägivalla
juhtumite info edastamist politseilt ohvriabile tähtajaga 01.09.2019 ning esitab vajadusel
ettepanekud koostöökorralduse ja õigusloome muutmiseks. Politsei- ja Piirivalveamet katsetab
järjepidevalt täiustatavaid töövahendeid ning valmistab ette töövahendite tutvustamise koolituste
programmi ja nende korraldamise ning viib koolitused läbi selliselt, et praktikamuudatused
politseis saab kasutusele võtta alates 01.01.2020. Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet tagavad tegevuste kulud asutuse eelarves (2019. aasta osas ei ole ette näha
täiendavaid kulusid).
3) Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga algatab 2018. aastal ja juurutab
tähtajaga 01.01.2020 vastavalt vajadusele Eesti erinevates piirkondades riiklikult rahastatavad
sotsiaalprogrammid lähisuhtes vägivalda kasutanud inimestele. Sotsiaalministeerium on selleks
taotlenud täiendavaid rahalisi vahendeid 2019. aasta riigieelarvest.
4) Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajal on alates 01.01.2019 keskne roll vägivalla ohvritele
suunatud tegevuse koordineerimisel ning koostöövõrgustike juhtimisel. Sotsiaalministeerium on
taotlenud ohvriabi süsteemi arendamiseks, sealhulgas ohvriabitöötajate supervisioonide
läbiviimiseks täiendavaid rahalisi vahendeid 2019. aasta riigieelarvest. Töö mõju suurendamiseks
laiendab Sotsiaalkindlustusamet kõrge riskiga juhtumite jaoks MARAC võrgustikud üle Eesti.
Eesmärk on, et Euroopa Sotsiaalfondi toetusel on 2021. aastaks MARAC juhtumikorralduse
mudeli abil tegeletud 300 isiku probleemi väljaselgitamise ja lahendamisega ning mudel on võetud
kasutusele vähemalt kümnes piirkonnas. Laienemine ühte piirkonda Euroopa Sotsiaalfondi
rahastamise perioodil tähendab keskmiselt kulusid ligikaudu 40 000 eurot aastas.
Siseministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga tagab MARAC võrgustike jätkurahastamise
pärast Euroopa Sotsiaalfondi toetuse lõppemist 2021. aastal riigi- või kohalike omavalitsuste
eelarvest või projekti toetuste kaudu. Kava kohaselt nähakse ette, et Sotsiaalkindlustusamet
konsulteerib, koolitab ja juhendab olemasolevate ning uute võrgustike meeskondi.
5) Sotsiaalkindlustusamet käivitab alates 01.01.2019 ööpäevaringse üleriigilise kannatanute
kriisinõustamise teenuse, mis on kättesaadav kõigile lähisuhtevägivalla kuriteo, hooletuse või
halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvritele. Sotsiaalministeerium on
selleks taotlenud täiendavaid rahalisi vahendeid 2019. aasta riigieelarvest.
9
Politsei ametniku poolt täidetav lähisuhtevägivalla infoleht, mille abil kaardistatakse lähisuhtevägivalla juhtumid, vorm
viibimiskeelu otsustamiseks, järelkontrolli raames täidetav filterküsimustik ja kiirema infoedastamise korra täitmine ning
lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemise kord ja riskipõhise järelkontrolli teostamise kord.
5
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
6) Sisekaitseakadeemia koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga aja- ja asjakohastab patrull- ja
piirkonnapolitsei tasemekoolituse õppekavasid ja nende rakendamist, et tagada uue praktika
käsitlemine õppes alates 01.09.2019.
7) Politsei- ja Piirivalveamet jätkab Euroopa Sotsiaalfondi toetusel aastatel 2017–2019 andme- ja
teabevahetuslahenduse arendamist, et võimaldada politseiametnikel, kohalike omavalitsuste
lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatel ning Sotsiaalkindlustusameti töötajatel vahetada automatiseeritult
osapoolte infosüsteemides olevaid andmeid abi vajavate isikute kohta. Andme- ja
teabevahetuslahendus peab olema valmis ja töötama alates 01.01.2020. Euroopa Sotsiaalfondi
toetuse lõppemisel alatest 2020. aastast on andme- ja teabevahetuslahenduse töös hoidmine ja
arendamine ning kasutajate toetamine Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja
Sotsiaalministeeriumi igapäevaseks ülesandeks ning tegevuste kulud tagatakse asutuse eelarves
(täiendavaid kulusid ei ole ette näha).
8) Politsei- ja Piirivalveameti andme- ja teabevahetuslahenduse täiustamise etapis töötab
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt tähtajaga 01.11.2020 välja tulenevalt
Politsei- ja Piirivalveameti lähteülesandest IKT-lahendused lähisuhtevägivalla infolehe ja muu
vajaliku infovahetuse elektrooniliseks menetlemiseks. Praktika võetakse kasutusele võimalusel
alates 01.01.2021. Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus tagavad tegevuste kulud asutuste eelarvetes (vajaduste selgumisel taotletakse
täiendavaid rahalisi vahendeid riigieelarvest).
9) Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakond tagab tähtajaga 01.01.2020 kõrge riskiga
lähisuhtevägivalla juhtumites kannatanule vabatahtlike tugiisikute teenuse kättesaadavuse.
10) Justiitsministeerium vajab lähenemiskeeldude menetlemise ja kiirmenetluste lahendamiseks
kohtus nädalavahetusel ja töövälisel ajal tagamise eesmärgil täiendavaid rahalisi vahendeid nii
kohtule kui prokuratuurile (kohtunike valveaja tasustamist puudutava lisataotluse esitab
Justiitsministeerium riigieelarve menetlemise käigus). Menetlustähtaegade lühendamiseks ja
ohvrite kohtlemise parendamiseks tuleb jätkata prokuratuuris konsultantide projektiga
(Justiitsministeerium esitab lisataotluse riigieelarve menetlemise protsessis). Muudatused on
seotud kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu menetlemisega (jõustumine on kavandatud 2020.
aastal).
11) Justiitsministeerium analüüsib tähtajaga 01.01.2020 tsiviilõigusliku lähenemiskeelu rakendamise
praktikat lähisuhtevägivalla juhtumites ja teeb ettepanekud rakendamise parendamiseks.
12) Sotsiaalministeerium koostab tähtajaga 01.01.2020 lähisuhtevägivalla lahendamise hea praktika
põhjal soovitused kohaliku omavalitsuse lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatele lähisuhtevägivalla
juhtumitega tegelemiseks. Samuti, Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudiga
täiendab tähtajaga 01.01.2021 lastekaitsetöötajate täienduskoolituse programmi, et tagada
lähisuhtevägivallast mõjutatud lastele senisest parem abi.
6
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
2.3. Õigusloome muudatused
Justiitsministeerium on algatanud 2018. aastal10 kriminaalmenetluse seadustiku muutmise, et anda
prokurörile õigus edasilükkamatutel juhtudel määrata hiljem kohtu poolt kinnitatav ajutine
lähenemiskeeld. Justiitsministeerium analüüsib koostöös Siseministeeriumiga täiendavaid lahendusi
vägivalda kasutanud isiku eemaldamiseks sündmuskohalt, et tagada kannatanu kohene turvalisus
kriminaalmenetluse väliselt. Samuti analüüsib Justiitsministeerium Sotsiaalministeeriumi ettepanekut
luua võimalus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks leibkondsete või praeguste või endiste
perekonnaliikmete juhtumites kannatanu nõusolekuta.
2.4. Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse koostöötegevuse rakendamise eesmärk
Memorandumiga kavandatud muudatused aitavad saavutada riiklikult laiemalt seatud eesmärki
vähendada lähisuhtevägivalda ja peatada vägivallaringi jätkumine. Oodata on, et langeb
lähisuhtevägivalla varjatuse määr, lähisuhtevägivalla tagajärjel hukkunute arv ja isiklik ohuhinnang
lähisuhtevägivallale ning kasvab lähisuhtevägivalda kogenute heaolu ja nende kaitstus, samuti
avalikkuse hukkamõist vägivalda kasutanud isikute suhtes. Üldistesse eesmärkidesse panustamist
seiratakse Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, Siseturvalisuse arengukava 2015–
2020, Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 ja Heaolu arengukava 2016–2023 mõõdikute
täitmise raames. Üle Eesti tõhustub ja ühtlustub koostöötegevuse otsesel mõjul menetluspraktika.
Koostöötegevus panustab Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kuritegevusvastase võitluse
prioriteetide seadmise raames kokkulepitavate indikaatorite täitmisesse.
Lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse koostöötegevuse rakendumiseks vajalikud muudatused
algatatakse järk-järgult ja nende elluviimine on omavahelises seoses. Tulenevalt sellest on
koostöötegevuse eesmärgi täitumine seatud aastaks 2021. Praktika rakendumist hinnatakse ja selle
tulemuslikkust seiratakse juhtrühmas.
Seiramise indikaatorid:
Indikaator Tähtaeg Vastutaja/ vastutajad
1. Vabariigi Valitsusele on 01.01.2019 Justiitsministeerium
kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise eelnõu esitatud
2. Üle Eesti on kannatanute 01.01.2019 Sotsiaalkindlustusamet
kriisinõustamise teenus kättesaadav
3. Üle Eesti on vähemalt 15 01.01.2020 Sotsiaalkindlustusamet,
lähisuhtevägivalla infopäeva ja Politsei- ja Piirivalveamet,
koolitust läbi viidud piirkonna kohalik omavalitsus
10
Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitati ministeeriumitele kooskõlastamiseks
eelnõude infosüsteemi kaudu 04.05.2018.
7
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
4. Politsei, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- 01.01.2020 Politsei- ja Piirivalveamet
ja lastekaitsetöötajad ning
Sotsiaalkindlustusameti töötajad
vahetavad lähisuhtevägivalla osapoolte
ja abi vajavate isikute kohta andmeid
automatiseeritult
5. Üle Eesti on vähemalt 15 01.01.2021 Sotsiaalkindlustusamet,
lähisuhtevägivalla piirkondlikku ja Politsei- ja Piirivalveametiga
kõrge riskiga juhtumite jaoks MARAC
võrgustikku käivitatud, võrgustikud
käivad koos
6. Ohvriabiteenusele pöördunud 01.01.2021 Sotsiaalkindlustusamet,
lähisuhtevägivalla kannatanute arv Politsei- ja Piirivalveamet,
kohalik omavalitsus
7. Alustatud kriminaalmenetluste osakaal 01.01.2021 Politsei- ja Piirivalveamet,
lähisuhtevägivalla infoteadetest Prokuratuur
8. Kriminaalmenetluse kiirus 01.01.2021 Politsei- ja Piirivalveamet,
Prokuratuur
Oodatavad tulemused aastaks 2021:
Mõõdik Algtase Allikas
1. Lähisuhtevägivalla teavitamise määr on 11% (2012) Euroopa Liidu Põhiõiguste
kasvanud11 Amet/ Naistevastane vägivald:
Euroopa Liitu hõlmav uuring
2. Isiklik ohuhinnang lähisuhtevägivallale 16% (2017) Politsei- ja Piirivalveameti
on vähenenud avaliku arvamuse uuring
3. Lähisuhtevägivalla tõttu hukkunute arv/ 10/ 14 (2017) Politsei- ja Piirivalveamet,
lähisuhtevägivallaga seotud tapmiste ja Kriminaalstatistika
mõrvade arv koos katsetega on
vähenenud
4. Lähisuhtevägivalla korduvate juhtumite 40% (2017) Politsei- ja Piirivalveamet
osakaal lähisuhtevägivalla infoteadetest
on vähenenud
11
Naised, kes märgivad, et kõige raskemast vägivallajuhtumist lähisuhtes teavitati politseid.
8
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
3. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSTEKS
3.1. Võtta teadmiseks lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse Pärnu projekti juhtrühma
valitsuskabineti nõupidamisele esitatud järeldused ja ettepanekud.
3.2. Ministeeriumide valitsemisaladel muuta valdkondlik töökorraldus vastavaks Pärnu projektis
tehtud järeldustele ja ettepanekutele, kujundades riigi eelarvestrateegia raames vajaduse korral
ümber ressursse ja õiguskeskkonda, et 2021. aastaks üle Eesti püsivalt ellu rakendada
lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse koostöötegevust.
3.3. Sotsiaalkindlustusametil koordineerida alates 2019. aastast kohalikul tasandil
lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse koostöötegevust.
3.4. Siseministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning kaasates
valitsemisala asutusi koordineerida riiklikul tasandil lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse
koostöötegevuse arendamist, laiendamist ja rakendumist memorandumi punktis 2.4
kokkulepitu kohaselt.
4. KOOSTAJAD
Jenny Jakobson, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik, tel 612 5048
Kadri-Ann Lee, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik, tel 612 5131
LISA
Lähisuhtevägivalla ulatus – Eesti ja Pärnu projekti statistika
9
LISA. Lähisuhtevägivalla (LSV) ulatus – Eesti ja Pärnu projekti statistika1
Pärnu linn ja maakond Eesti Eesti
15.12.2017–31.03.2018 2017, 12 kuud 2018, 5 kuud
(15.12.2016–31.03.2017)
Politseis koostatud 113 (218) 12 155 4453
LSV infoteadete arv
Ohvriabile edastatud 47 2191 (9057-st) 1016 (3482-st)
LSV infolehtede arv
Ohvriabisse pöördunute arv 120 (80)2 8118 korda (selgitamisel)
(ligikaudu 60%
on LSV
juhtumid)
Naiste tugikeskusesse 115 3135 1721
pöördumiste arv (sealhulgas (esmakordsed
korduvad pöördujad)
pöördujad)
Ajutiste lähenemiskeeldude 3 (2) 22 20
arv
(Kriminaalmenetluse
seadustik § 1411)
Registreeritud 46 (30) 26323 1443
LSV kuriteojuhtumite arv
Pärnu projekti andmed 113 täidetud LSV infolehe ja muude allikate põhjal:
- Abikaasa/ elukaaslane oli vägivalla kasutaja 59% juhtudest, tütar/ poeg 16%, endine
abikaasa/ elukaaslane 12%, õde/ vend 6%, lapsevanem/ hooldaja 6% ja muu isik 1%
juhtudest.
- Nii vägivalla toimepanija kui ohver olid keskmiselt 41-aastased. Noorim kannatanu oli
11- ja vanim 86-aastane. Noorim vägivalla toimepanija oli 13- ja vanim 68-aastane.
- Vägivalla toimepanijatest 82% on mehed ja ohvritest 74% naised.
- 70% juhtumitest (112 juhtumit) oli vähemalt üks tüli osaline tarbinud alkoholi. Joobes oli
44% kannatanutest ja 71% vägivalla toimepanijatest. 35% juhtumitest olid mõlemad
osapooled alkoholi tarvitamise tunnustega.
- Ohtlik aeg on õhtuti ajavahemikus kell 18.00–23.00. Juhtumitest, kus alustati
kriminaalmenetlus, pandi ligi pooled toime õhtul ajavahemiku kell 19.00–22.00.
- Kokku üle pooltel juhtumitest (90 juhtumit) lahkus või eemaldati kodust vägivalda
kasutanud inimene, sealhulgas 47 juhul lahkus inimene ise. Näiteks sündmuskohalt
kainenema toimetati 21 isikut, kahtlustatavana peeti kinni 22 isikut arv, viibimiskeelde
kohaldati kahel korral.
- Naiste tugikeskuse või ohvriabi kriisinõustamise teenust sai 103 lähisuhtevägivalla
kannatanut.
- Laste juuresolekul toimus 41 juhtumit, mille kohta edastati teade lastekaitsetöötajale.
1
Justiitsministeerium (2018). Kuritegevus Eestis 2017. Kättesaadav:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01;
Politsei- ja Piirivalveamet (2018); Sotsiaalkindlustusamet (2018); Naiste tugikeskuste perevägivalla juhtumite
analüüsid 2017 (2018); Pärnu projekti esmane lühikokkuvõte (20.04.2018).
2
Periood jaanuar-märts 2018. a ja 2017. a samal perioodil.
3
Kuriteojuhtumitest oli 14 lähisuhtevägivallaga seotud tapmist, mõrva või nende katset.