dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 11. september 2018
Viit
1.3-4/2871-1
Registreeritud
11. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2018
Vastutaja
Evelin Pungas (Sotsiaalministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎10-56980-1 11.09.2018 Väljaminev kiri.bdoc706 KB

Sisu (failidest)

Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi projektide ning rakendusüksuse SA Innove juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit toetuse saaja: Sotsiaalministeerium rakendusüksus: Sihtasutus Innove Lõpparuanne FEAD-3/2017 10.09.2018 KOKKUVÕTE AUDITI TOIMINGUTE TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes. SA Innove kui Abifondi rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria1). Põhinõuetele antud hinnangud on toodud aruande B- osas ning aruande lisas 2. Märge struktuuritoetuse registris2: märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad välispakkujate suhtes. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 341 733,20 eurot sellest auditi ulatuses 70 515,95 eurot (oluline). Olulised tähelepanekud3 rakendusüksusele: Tähelepanek nr 1 – Riigihanke nr 157505 kontrolli käigus ei ole rakendusüksuse esimese ja teise tasandi kontrollijad tuvastanud, et riigihankes nr 157505 on välispakkuja jaoks piirav pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimus. Audit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 I kategooria – JKS toimib hästi; II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud; III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud; IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 3 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist. Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist. 2 Sisukord A - OSA .................................................................................................................................................................................. 4 1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ....................................................................................................................... 4 2. VALIMI MOODUSTAMISE METOODIKA ..................................................................................................................... 5 3. PIIRANGUD ........................................................................................................................................................ 6 4. JÄRELTOIMINGUD ............................................................................................................................................... 7 5. TAUSTINFO ........................................................................................................................................................ 7 B-OSA .................................................................................................................................................................................... 9 AUDITI TULEMUSED JA TÄHELEPANEKUD TOETUSE SAAJALE....................................................................... 9 AUDITI TULEMUSED JA TÄHELEPANEKUD RAKENDUSÜKSUSELE ............................................................... 18 LISA 1 –MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD ........................................................................................................................ 22 LISA 2 – KOONDHINNANG RAKENDUSÜKSUSE JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMILE ..................................................... 23 3 A - OSA 1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest Struktuuritoetuse seaduse § 11 lõike 3, Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020 auditeerimise strateegia ja Finantskontrolli osakonna tööplaani järgi viis auditeeriv asutus (Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakond, edaspidi FKO) läbi „Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi“ (edaspidi Abifond) auditi Sotsiaalministeeriumis ja Sihtasutuses Innove. Kuna I rakenduskavale abifondist eraldatava toetuse kogusumma ei ületa 10 000 000 eurot, lähtub AA rakenduskava auditeerimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 223/2014 artiklist 34 (1), mille järgi võib auditeerimisasutus juhtudel, kui I rakenduskavale abifondist eraldatava toetuse kogusumma ei ületa 35 000 000 eurot piirduda oma auditis iga-aastase süsteemiauditiga, mis hõlmab substantiivset testimist. Sellest tulenevalt viis AA samaaegselt läbi nii aruandeaastal 1.07.2016 – 30.06.2017 deklareeritud kuludele kui ka rakendussüsteemi toimimisele hinnangu andmiseks vajalikud kontrollitoimingud. Auditi toimingud teostati ajavahemikul 27.10.2017.a kuni 25.01.2018.a. Auditi töörühma kuulusid FKO I auditi talituse audiitorid Grigori Ošomkov (auditi juht) ja Elis Kõrvek ning FKO I auditi talituse juhataja Kai Paalberg (auditi eest vastutav isik). Abifondi juhtimis- ja kontrollisüsteemi osas oli auditi toimingute eesmärk anda hinnang rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhususele juhtkonna kontrollide teostamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014.a määruse nr 127 § 3 lõikele 1. Juhtimis- ja kontrollisüsteemile hinnangu andmisel tugineti järgmistele põhinõuetele4: Põhinõue 1 – piisav kohustuste lahusus ning aruandlus- ja järelevalve süsteem kontrolli teostamiseks delegeeritud funktsioonide täitmise üle; Põhinõue 4 – piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid; Põhinõue 5 – piisav kontroll-jälg. Abifondi juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi ulatuses olid rakendusüksuse SA Innove ülesannete kirjeldus ja jaotus, kohustuste lahusus, väljamaksetaotluste (s.h hangete) kontrolli, paikvaatluste ja eesmärkide täitmise seire protseduurid. Auditi ulatusse ei kuulunud vaidemenetlemise läbiviimise, rikkumisest teavitamise ning finantskorrektsiooni tegemise hindamine. Auditi toimingute teostamisel tugineti muuhulgas järgmistele dokumentidele: - Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 233/2014; - Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020; - Enim puudust kannatavate inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused (TAT); - Rakendusüksuse SA Innove juhtimissüsteemi kirjeldus; - SA Innove tööprotseduuride kirjeldus Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2014-2020; - SA Innove perioodi 2014-2020 tööprotseduuride struktuuritoetuse maksete menetlemise kord; 4 Põhinõuded ja hindamiskriteeriumid tuginevad EK määrusele 480/2014 ning EK välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common methodology for the assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014). 4 - SA Innove perioodi 2014-2020 tööprotseduuride toetuse kasutamise järelevalve kord; - SA Innove perioodi 2014-2020 tööprotseduuride struktuurivahendite rakendamisega seotud seirearuannete menetlemise töökord. Projektide auditeerimise objekt ja auditeeritud kulud toodud alljärgnevas tabelis: Projekti number ja nimetus 14.01.001.01.15-0001„Toiduainete hankimine ja transport struktuuritoetuse registris (edaspidi ladustamiskohta“ SFOS): 14.01.001.01.15-0002 „Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtgrupile“ 14.02.15-0001 „Sotsiaalministeerium toiduabi tehniline abi“ Toetuse saaja, kontaktisik: Sotsiaalministeerium, Merle Ploompuu, Sirje Suviste Taotluse rahuldamise otsuse (otsuse Projektide kirjeldused, eesmärgid, eelarve, ajaraam ning indikaatorid ja muutmise) number ja kuupäev: plaanitavad tulemused on toodud TATis (kinnitatud Sotsiaalkaitseministri 27.02.2015.a käskkirjaga nr 34). TATi on muudetud 9.09.2015.a sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr 130. Rakendusüksus: Sihtasutus Innove, tehnilise abi osas Rahandusministeerium Projekti kulude abikõlblikkuse periood: 1.10.2014.a – 31.12.2023.a Auditi eesmärk: Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõikele 1. Deklareeritud kulude üldkogum (toetuse Euroopa Komisjonile deklareeritud Abifondi kulud (VMT-d 42435, 43687 saajale tehtud väljamakse(d)), millele ja 44946) summas 741 976,66 eurot: antakse kuludokumentide põhjal hinnang: 42435; 08.08.2016.a; 1 619,36 eurot 43687; 17.01.2017.a; 705 159,51 eurot 44846; 13.06.2017.a; 35 197,79 eurot Auditi toimingute läbiviimisel lähtuti FKO „Perioodi 2014-2020 projektiauditi käsiraamatus“ ning „Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast. 2. Valimi moodustamise metoodika Kuludele hinnangu andmiseks ja nende testimiseks moodustas AA valimi EK-le aruandlusperioodil deklareeritud kuludest. Aruandlusperioodi 01.07.2016-30.06.2017 osas deklareeris korraldusasutus EK-le rakenduskavaga seotud kolme projekti kulusid järgnevalt: Projekti nimi Deklareeritud Projekti nr Makse nr kulud Toiduainete hankimine ja transport 42160 705 664,54 Abifond.14.01.001.01.15-0001 ladustamiskohta 43687 705 159,51 44840 710 995,34 Partnerorganisatsioonide leidmine ning 42182 34 933,89 Abifond.14.01.001.01.15-0002 toiduabi jagamine sihtgrupile 43692 34 908,89 5 44846 35 197,79 Sotsiaalministeeriumi tehniline abi 42435 1 619,36 43704 10 100,50 Abifond.14.02.15-0001 44411 14 036,56 42885 1 399,84 3 projekti 2 254 016,22 Kokku üldkogumis: 10 makset eurot Üldkogumi testimiseks moodustas AA valimi kasutades mittestatistilist meetodit (juhuvalimit) ning võttes arvesse EK juhendmaterjalis5 toodud nõudeid ja juhiseid. Üldkogumis olev iga projekt moodustas eraldi kihi, igast kihist valiti juhumeetodil välja ühe makse, kusjuures kõikidel maksetel oli võrdne võimalus valimisse sattuda. Valiku tegemisel kasutas AA IDEA tarkvara. Lõpliku valimi moodustasid järgmised kuluread: Projekti nimi makse Deklareeritud Projekti nr number kulud Toiduainete hankimine ja transport 705 159,51 Abifond.14.01.001.01.15-0001 ladustamiskohta 43687 Partnerorganisatsioonide leidmine ning 35 197,79 Abifond.14.01.001.01.15-0002 toiduabi jagamine sihtgrupile 44846 Abifond.14.02.15-0001 Sotsiaalministeeriumi tehniline abi 42435 1 619,36 Kokku valimis 3 makset 741 976,66 eurot Valimi kogumahuks sai 741 976,66 eurot (3 makset), mis moodustavad üldkogumi rahalisest mahust 32,92%, ühikute arvust katab valim 30 %. Maksete auditeerimisel alavalimeid ei moodustatud (kulusid auditeeriti 100%). Sama valimit kasutas AA nii deklareeritud kuludele hinnangu andmiseks kui ka rakendusüksuse juhtkonnakontrollide JKSi tõhususe testimiseks. 3. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 5 EGESIF 16-0014-01 (20/01//2017) Guidance on sampling methods for audit authorities. 6 4. Järeltoimingud Auditeeritavatel tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus, rakendusüksusele suunatud soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoimingud korraldusasutus. Järeltegevuste tulemustest annavad asutused tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning annab lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5. Taustinfo Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi Abifond) toetab Euroopa Liidu liikmesriikide meetmeid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele materiaalset abi, Eestis toiduabi. Abifondi ülesanne on tugevdada sotsiaalselt ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele, toetades riiklikke kavasid, millega antakse mitterahalist abi toidupuuduse ja tõsise materiaalse ilmajäetuse leevendamiseks ja aidatakse kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele. Materiaalne abi käib käsikäes sotsiaalse kaasatuse meetmetega. Euroopa Liidu liikmesriikides on Abifondile kokku ajavahemikuks 2014–2020 eraldatud üle 3,8 miljardi euro. Lisaks sellele kaasrahastavad Euroopa Liidu liikmesriigid oma riiklikku programmi vähemalt 15% ulatuses omavahenditest. Abifondi vahendite kasutamiseks Eestis perioodil 2014-2020 on aluseks Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ning Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava. Rakenduskava koostati Abifondi vahendite kasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. märtsi 2014. a määrusele (EL) nr 223/2014, millega kehtestatakse toetuse kasutamise üldsätted ning sellega lepitakse liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel kokku Abifondi kasutamise raamistik. Rakenduskavas määratletakse abifondi vahendite kasutamise konkreetsem eesmärk, eesmärgi elluviimiseks kavandatavad tegevused, vastutuse jagunemine, sihtrühma välja selgitamise loogika, nõuded toetuse saajatele ja partnerorganisatsioonidele, partnerorganisatsioonide ülesanded, abifondi seire põhimõtted ning finantskava. Rakenduskava finantskavas on sätestatud toetusmahu jaotus aastate lõikes, olles aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. Riiklik toiduabiskeem Eestis puudub, aastatel 2007-2013 jagas Euroopa Komisjon toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD), Eestis PRIA eestvedamisel. 2014-2020 kavandatakse Abifond ellu viia keskse, riigi poolt algatatud tegevusena ning eesmärgiks on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust. Tähtis on tagada abile juurdepääs kohalikul tasandil üle kogu Eesti. Perioodil 2014-2020 on Abifondi mahuks Eestis kavandatud 8 002 026 eurot ning sellele lisandub riiklik kaasfinantseerimine 1 412 123 eurot. Kokku on rakenduskava elluviimiseks planeeritud avaliku sektori kulusid 9 414 149 eurot, sellest 8 943 443 eurot on planeeritud Abifondi TATide tegevuste elluviimiseks ning 470 706 eurot moodustab tehniline abi. Tehnilise abiga6 toetatakse rakenduskava ettevalmistamist, eesmärgipärast ja efektiivset elluviimist, tagatakse seireprotsesside toimimine ja tulemuslikkus. Rakenduskava korraldusasutuse, auditeeriva asutuse ning sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab sarnaselt perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavale Rahandusministeerium. Vastavalt VV otsusele täidab rakendusasutuse ülesandeid Sotsiaalministeerium ning rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove. 6 Perioodi 2014 –2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused 7 Rakenduskava järgi plaanitakse Abifondist toetada nelja tüüpi tegevusi: • toidu ostmine (s.h transport partnerorganisatsiooni ladudesse); • ostetud toidu jagamine partnerorganisatsiooni poolt; • toiduannetuste kogumine/jagamine partnerorganisatsiooni poolt (auditi läbiviimise hetkel selliste tegevuste kohta TATi veel kinnitatud ei olnud); • tehniline abi. Esimese kahe tegevuse elluviimiseks on rakendusasutus välja töötanud (kinnitatud 27.02.2015.a) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ (edaspidi TAT), mille järgi on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium. TAT sisaldab kahte projekti, mida mõlemat auditeeriti ka käesoleva auditi raames (lisaks auditeeriti ka tehnilise abi kulusid). TATi eelarve on 7 669 425 eurot ja 379 674 eurot, mis moodustab kogu Abifondi TATide tegevusteks mõeldud eelarvest üle 85%. Projektide abikõlblikeks kuludeks on toidu ostukulud, mis selguvad raamhanke minikonkursi tulemusena, toidu transpordikulud, mida arvutatakse kindla määrana (1% toidu ostukuludest) ja partnerorganisatsiooni kulud, mis arvutatakse samuti kindla määrana (5% toidu ostukuludest). Toidu ostmiseks ja transpordiks ning partnerorganisatsiooni leidmiseks on toetuse saaja läbi viinud hanked ning sõlminud lepingud järgmiste organisatsioonidega: 1. toetuse saaja partnerorganisatsiooniks TAT-i tegevuste elluviimisel (eelkõige toidu komplekteerimisel toidupakkideks ja toidupakkide jagamisel abisaajatele) on SA Eesti- Hollandi heategevusorganisatsioon (Toidupank), kelle leidmiseks viis Sotsiaalministeerium 2015. aastal läbi hanke. Koostööleping perioodiks 2015- 2018 sõlmiti 20. veebruaril 2015.a; 2. toidu ostmise ja transpordi hanget alustas toetuse saaja 2014. a detsembris ning sõlmis 17.02.2015.a raamlepingu perioodiks 2015-2017 kolme ettevõttega: AS Tartu Mill, AS Kaupmees ja KO ning OÜ Sanitex Estonia. Minikonkursside tulemusena sõlmib toetuse saaja ühega neist igal aastal aastase lepingu toidu ostuks ja transpordiks; 3. käesolevaks hetkeks on toetuse saaja korraldanud uue hanke toidu ostmiseks ja selle transportimiseks. Riigihanke hanketeade avaldati 27.07.2017.a ning 13.11.2017.a sõlmiti raamlepingud perioodiks 2018-2020 kolme ettevõttega: AS Tartu Mill, Balti Veski AS ja KO ning OÜ Sanitex Estonia. Minikonkursside tulemusena sõlmib toetuse saaja ühega neist igal aastal aastase lepingu toidu ostuks ja transpordiks. Toiduabi jagatakse abisaajatele toidupakkidena kaks korda aastas (kevadel ja sügisel), igal jagamisel saab toidupaki üle 20 000 inimese. Toiduabi saajate sihtrühmaks on toimetulekutoetuse saajad ning taotlejad. Lisaks on toiduabi saamisele õigustatud kodutud, kes kasutavad kodutute öömaja teenust. 8 B-OSA AUDITI TULEMUSED JA TÄHELEPANEKUD TOETUSE SAAJALE 1. Toetuse eesmärgipärane kasutamine Toetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsuses või programmis toodud eesmärkidele ja tingimustele. 2. Raamatupidamisarvestuse õigsus Toetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele õigusaktidele. 3. Toetuse maht ning ajastus Toetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja on hangete läbiviimisel esines puudusi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes. Oluline tähelepanek 4.1 – riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 341 733,20 eurot. Riigihanke (edaspidi RH) nr 157505 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija hanketeates (edaspidi HT) nõudnud pakkujalt hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduametilt (edaspidi VTA). Pakkujal tuli esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number. RH 157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus, ning kehtiva dokumendi sõnastus on: „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V.“ Lisas 2 vormil V kinnitas pakkuja, et on täitnud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- või loakohustust. Kinnitust tunnustuse kohta ega tunnustamise numbrit pakkuja esitama ei pidanud. Toetuse saaja on nõustunud sellega, et varasema nõude (tunnustuse ja selle numbri esitamine) puhul on tegemist piirava tingimusega. Kuigi hankija on muutnud nimetatud nõuet hankedokumentides, jäi see HT-s muutmata (HT-s on endiselt tunnustuse ja selle numbri esitamise nõue). RHS §-dest 39 - 41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas HT-s. See tähendab, et hankija peab pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pakkujate vastavust ainult HT-s sisalduvatele tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel rangelt vastava teksti sõnastusest. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-2-127 öeldu järgi ei märgita nõudeid pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta hankelepingu eseme tehnilisesse kirjeldusse, vaid need tuleb määratleda HT-s (RHS § 39 lg-d 1 ja 3, § 41 lg 1). Sellega aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba ilma HD-ga 7 Riigikohtu otsus nr 3-3-1-2-12, http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-2-12. 9 tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui ka hankelepingu eseme osas. Samuti võimaldab see ette näha, millised on õiguslikud tagajärjed, kui pakkuja või hankelepingu ese ei vasta tingimustele. Hanke korraldamise ajal kehtinud riigihangete seaduse § 41 lg 3 sätestab, et „kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata“. Hankija on nõudnud pakkujatelt kinnitust VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise numbrit ning ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi analoogset tõendit. Samuti ei ole nõuete loetlemisel kasutatud sõna „samaväärne“ vms, mis võimaldaks pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. Lisaks sellele leiavad audiitorid, et ka muudetud kujul nõue „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust“ on piirav, kuna potentsiaalne välispakkuja ei saa osaleda hankes ilma VTA-lt vastava kinnituse saamist. Pakkuja võimekuse tõendamiseks piisab, kui tal on analoogne tõend väljastatud oma asukohamaal pädeva asutuse poolt. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab mitte osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib tundunda temale liigse koormusena. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte ja toidukäitlejad peavad juhinduma eelkõige Euroopa Liidu määrustest ja tegutsemisekoha riigi siseriiklikest õigusaktidest. Välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi või tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule. Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Teatamis- ja loakohustus ei ole konkreetselt toiduseaduse poolt kehtestatud erinõue. Toiduseadus küll laiendab EL sätestatud teatamis- ja loakohustuse sisu, kuid üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest, mis on liikmesriikidele otsekohalduvad ja kõikidele liikmesriikidele võrdväärselt kohustuslikud järgimiseks. Samasugune nõue pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija poolt seatud ka 2017. a lõpus korraldatud hankes (RH-s 189564), millega otsiti lepingupartnereid uueks raamlepingu perioodiks (periood 2018-2020): „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V.“ Sellest tulenevalt on ka RH 189564 kvalifitseerimistingimused vastuolus RHS § 41 lk-s 3 sätestatuga (viimase hanke alusel tehtud kulud ei ole auditi ulatuses). RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. 10 Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 1438 § 22 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille alusel hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna vaatamata piirava kvalifitseerimise tingimuse olemasolule esines siiski hankemenetluses teatav konkurents, leivad audiitorid, et antud juhul võib rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RH 157505 ja selle alusel läbi viidud minikonkursside tulemusena (nr 160442, 169497 ja 180598) on toetuse saaja seni kogu programmi rakendamisel teinud kulusid kokku 3 417 331,95 euro ulatuses. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kulusse kantud hankelepingu raames toetuse saajale välja makstud 3 417 331,95 eurost (koos KM-ga) 10% ehk 341 733,20 eurot mitteabikõlblik, sellest auditi ulatuses 70 515,95 eurot – vaata täpsemalt aruande lisa 1. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on liialt piirav, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 341 733,20 eurot. Toetuse saaja kommentaar: Ekslik on auditis esitatud väide, et toetuse saaja on nõustunud, et kvalifitseerimistingimuse varasema sõnastuse puhul on tegemist piirava tingimusega. Hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimus ja hiljem hankedokumendis tehtud muudatus on sisult samad. Muudatuse tegemisega hankija üksnes loobus VTA numbri esitamise nõudest, kuna hanke käigus selgus, et hankijal oli võimalik ise saada vastav number avalikust andmekogust, mistõttu ei olnud vastava nõude sätestamine enam põhjendatud. Mis puutub aga sõna „VTA tunnustuse“ asendamisesse sõnadega „teatamis- ja loakohustuse“, siis kõnealuse muudatusega toodi selgemini välja, mida hankija mõtleb VTA tunnustuse all ehk sisuliselt on tegemist täpsustusega. Asjakohaseks ei saa lugeda praegusel juhul ka auditis viidatud Riigikohtu otsusust nr 3-3-1-2-12, kuna otsuses Riigikohus andis hinnangu olukorrale, kus pakkujale esitatud nõue puudus üleüldse hanketeates ning oli märgitud üksnes hankedokumendis. Riigikohus ei andnud aga hinnangut olukorrale, kus nõue oli hanketeates ja hankedokumendis märgitud, kuid märgitu vahel esinesid mõningad erisused. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-2-12 punktis 15.2 märkinud, et pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus näitab seda, kas pakkujal on piisav kohasuse aste, täitmaks hankelepingut nõuetekohaselt ning, et vastavad nõuded tuleb määratleda hanketeates, mida toiduabi riigihankes nr 157505 on tehtud. Toiduabi riigihankes 157505 on teavitus või loakohustuse nõue sätestatud nii hanketeates kui hankedokumendis kvalifitseerimistingimustena. Vaidlust ei ole selle üle, et hankija on 08.01.2015 muutnud hanke kvalifitseerimistingimusi ning teinud ka vastava muudatuse riigihangete registris, kuid inimliku eksimuse tõttu on vajalik osa jäänud hanketeates muutmata. 8 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143. 11 Oluline on siinjuures välja tuua, et hankija teavitas hanketeate muudatusest kõiki potentsiaalseid pakkujaid läbi riigihangete registri teabevahetuse (14 isikut) ning kõigile pakkujatele, kes hanke vastu huvi tundsid oli teave tingimuse muudatuse kohta riigihangete registrist kättesaadav ilma selleks eraldi hanke juurde registreerumata. Pealegi tõi hankija riigihangete registrisse laetud hankedokumendis muudatused kvalifitseerimistingimustes eraldi kollasega välja. Hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS sätestas, et kvalifitseerimistingimused tuleb kehtestada hanketeates, kuid erinevalt praegu kehtivast RHSist ei sätestanud seadus, milline dokument on ülimuslik siis, kui hanketeate ja hankedokumendi nõuete vahel on erisusi. Olukorras, kus pakkuja oleks esitanud dokumendid kvalifitseerimistingimuse algsest sõnastusest lähtuvalt oleks pakkuja vastanud kvalifitseerimisnõuetele ka uuest sõnastusest lähtuvalt. Ekslik on auditis toodud väide, et RHS § 41 lõike 3 alusel oleks võimalik esitada õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks „samaväärset“ dokumenti. RHS § 41 lõige 3 kohustab hankijat kontrollima eriseadustest tulenevaid tegevusloa nõudeid. RHS § 41 lõige 3 sõnastus võimaldab samaväärsust arvestada üksnes organisatsioonidesse kuulumise puhul. Toetuse saaja on RHS § 41 lõike 3 osas konsulteerinud riigihangete ja riigiabi osakonnaga, kes on toetuse saajale on kinnitatud, et samaväärsust saab arvestada üksnes organisatsioonide puhul. RHS § 41 lõige 3 sätestab, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Teavitus- või loakohustuse nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning kehtib EL üleselt kõikides liikmesriikides. Teavitus ja loakohustuse täitmise nõue liidu üleselt on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta artiklis 6. Teatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest. EÜ määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja liikmesriikidele kõikidele võrdväärselt kohustuslikud järgimiseks (vt VTA 25.01.18 e- kiri). Seega toiduseaduse regulatsiooni aluseks, sh paragrahvide § 7 ja 8 aluseks (lisaks määruse 852/2004 artiklile 6), on neli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust: 1) Euroopa Parlament ja nõukogu määrus (EÜ) 178/2002 toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32002R0178&from=ET 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0852 3) Euroopa Parlament ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004 toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0853 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32004R1935&from=ET 12 Auditis toodud tõlgendus, et välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi toidu käitlemiseks Eestis, on õigusvastane nii RHSist kui toiduseadusest ja EL määrustest lähtudes. EL määrused kohustavad liikmesriike toidukäitlejaid kontrollima enne kui need alustavad tegevust tema territooriumil. Riigihankel ostetakse lisaks toidule ka toidu transporti partnerorganisatsiooni lattu ning vajadusel kauba maha laadimist. Lepingu täitmine, kasutamata Eestis asuvat vaheladu või transporti ei ole võimalik arvestades järgmisi asjaolusid: 1) toidu tarnimise lühike aeg (kahe nädala jooksul), 2) sihtkohtade rohkust (32 sihtkohta üle Eesti, mõnda sihtkohta tarnitakse kaupa mitu korda), 3) ajalist täpsust kauba kohale toimetamisel (toidu tarnijaga lepitakse kokku täpne aeg ning kauba vastuvõtmine peab toimuma mõne tunni jooksul). 4) sihtkoha kauba vastuvõtu tingimused ja ligipääsetavus on väga erinevad (nt ei ole ligipääsetavad rekkale ja suurele kaubaautole ning tuleb kasutada väiksemat transpordivahendit). 5) Operatiivsust purunenud/rikutud/puudu oleva kauba vahetamisel kuna kaup tuleb asendada 2-3 päeva jooksul. Toidukäitlemise9 riik ei saa arvestada, et teises riigis on toidukäitlejale juba vastav luba antud. See, et ettevõtte tegevus vastab tema asukoha riigis (nt Leedu) asukoha riigis esitatud nõuetele ei taga, et Eestis toidu käitlemisel kasutatavad vahendid, nt käitlemise ruum, vastab nõuetele. Ettevõtte asukohamaa pädev asutus ei kontrolli Eestis asuvaid toidu käitlemise ruume, kuna selleks tal pädevus puudub. Ühe liikmesriigi territooriumil teise liikmesriigi pädev asutus kontrolli teostada ei saa. Nõude eesmärgiks on tagada toidu tarbijale toidu ohutu liikumine ühest liikmesriigist teise. Euroopa Liidus kehtivad nõuded toidukäitlemisele on rangemad kui toidule endale. Erinevalt toidukäitlemisest (nt ladustamine) piisab toidu tootmisel nõuetele vastavuseks sellest, et toidu tootmise asukohariigis on tema vastavust kontrollitud. Ehk siis kui isik toodab (käitleb) kalakonserve oma asukohariigis, (näiteks Lätis) siis toidu tootjale Eesti õigust ei kohaldata, sest ta ei käitle toitu Eestis. Küll aga kohaldatakse Eesti õigust nende kalakonservide käitlemisele (ladustamine) Eestis. Kui toidu käitlemist nii rangelt ei kontrollitaks tuleks igas liikmesriigis eraldi kontrollida ega toit ei ole käitlemise käigus riknenud. Ekslikult on auditis jõutud järeldusele, et välispakkuja ei saa hankes osaleda ilma VTA kinnituseta. Rõhutame, et hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks piisas teavituskohustuse täitmisest ning loakohustuse menetlus ei pidanud olema lõppenud. Ehk siis nõudele vastamiseks piisas sellest, et (välis)pakkuja teavitas Veterinaar ja Toiduametit kirjaga tegevuse alustamisest (nimetatud teade registreeritakse VTAs ning see ei eelda ameti vastust). Kuid arvestades rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise tähtaega (minimaalselt 40 päeva) ning toiduseaduses sätestatud loamenetlustähtaega (30 päeva), oli huvitatud ning kogenud pakkujal võimalik soovi korral kõnealune luba kätte saada pakkumuse esitamise ajaks. Samuti oli hankes lubatud teha ühispakkumisi ning tugineda alltöövõtja vastavale kvalifikatsioonile. Kui välispakkuja X oleks kinnitanud, et täidab teavitus ja loakohustuse alltöövõtja Y abil oleks ta vastanud hanketeates sätestatud nõudele. 9 Toidukäitlemise mõistest arusaamise muudab keeruliseks asjaolu, et vastavalt määruse nr 178/2002 artikli 3 lõikele 16 on toidukäitlemisettevõtja - avalik või eraõiguslik kasumit taotlev või kasumitaotluseta juriidiline isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega. Ehk toidu käitlemise mõiste all on toidu valmistamine/tootmine ja selle vedamine ning ladustamine. 13 Euroopa Kohus on kohtuotsuses C-423/0710 märkinud, et pakkujad peavad olema arukad, kogenud ja mõistlikult hoolsad. Seega hanke tingimust ei saa lugeda piiravaks seetõttu, et pakkujale võib tunduda toiduseaduse ja EL õigusaktide täitmine liigselt koormav. EL üleselt on Euroopa Komisjoni lehel kättesaadav loetelu EL pädevatest asutustest https://ec.europa.eu/food/safety/biosafety/food_hygiene/eu_food_establishments_en, mis tagab pakkujale kohese võimaluse võtta ühendust vastava liikmesriigi pädeva asutusega ning asuda nõudeid täitma. Auditi tähelepanekud riigihanke nr 189564 osas Õige on auditis hanke nr 189564 sedastatu, et teavitus- ja loakohustus ei ole kohalik nõue vaid tegemist on Euroopa Liidus kõigile toidukäitlejatele ühtemoodi kehtivate nõuetega, mida toiduseadus on vaid täpsustanud. Õige on ka väide, et hankija peab RHS § 3 punkti 3 kohaselt kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Ainuüksi RHS § 3 punkti 3 sõnastus välistab igasuguse võimaluse, et välisriigi pakkujalt ei nõutaks teatamis- või loakohustuse täitmist võrdselt Eesti ettevõtetega. Kui hankija ei nõuaks välismaistelt pakkujatelt teatamis- või loakohustuse täitmist rikuks hankija RHS § 3 punkti 3. Eesti pakkuja oleks võrreldes teise liikmesriigi pakkujaga halvemas olukorras, mis on selges vastuolus RHS § 3 sätestatuga. Olukorras, kus hankija nõuaks EL määrustest ja toiduseadusest tulenevate kohustuste täitmist üksnes Eesti pakkujate puhul rikuks hankija sellega ka EL määrustest tulenevaid nõudeid. Kui vaadata hanke kvalifitseerimistingimusi Euroopa Kohtu praktika valguses on selles kohus korduvalt otsustanud, et kaupade liikumist võib takistada näiteks rahvatervisest tulenevatel kaalutlustel, siis kõnealuste hangete tingimused vastavad neile igati. Juba esimeses kaupade vaba liikumist puudutavas Euroopa Kohtu kohtuotsuses Cassid De Dion, mis sätestas esmased kaupade vaba liikumise põhimõtted, luges kohus rahvatervisest ja tarbijakaitsest tulenevaid piiranguid õigustatuks. Samuti ei ole Euroopa Kohutu praktika kohaselt tingimused, mida kohaldatakse võrdselt siseriiklikele ja välisettevõtetele oma olemuselt piiravad ega häiri ettevõtete turule juurdepääsu (vt Liidetud kohtuasjad C-267/91 ja C-268/91 Bernard Keck’i vs Daniel Mithouard’i punkt 16). Käesoleval juhul kohalduvad riigihangetes sätestatud tingimused võrdselt nii siseriiklikele ja välisettevõtele, mistõttu ei piira need turule juurdepääsu. Selguse huvides rõhutame, et teatamis- ja loakohustus ei piira kaupade liikumist, vaid allutab ettevõtte liikmesriigi pädeva asutuse järelevalvele, mis tuleneb EL õigusest. Järelevalvele allutamine ei anna siseriiklikule pakkujale mingeid eeliseid. Lisaks toome välja, et toiduabi riigihanke 157505 raamlepingu kõik minikonkursid ja riigihanke189564 esimese minikonkursi võitis OÜ Sanitex, kes kuulub Leedu UAB SANITEX kontserni11 ehk sisuliselt täidab hankelepinguid teise liikmesriigi pakkuja. UAB SANITEX kontserni kuulumisele viitab Sanitex OÜ 2016 majandusaasta aruande (vt 10 Euroopa Kohtu 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr C-423/07: Euroopa Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, punktis 58 märkinud: Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus. 11 Äriseadustiku § 6. Kontsern (1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. (3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. 14 lk 3). Euroopa Liidus on ettevõtjatel võimalus valida, millises vormis oma ettevõtte tegevust korraldada sh asutada kontserni kuuluvaid tütarettevõtteid. Eelnevast tulenevalt on kõnealustes hangetes sätestatud kriteeriumid ja piirangud proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning võimaldavad hangetes võrdselt osaleda kõigil isikutel, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmeriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 358 650,68 eurot tagasi nõuda. Soovitame ka edaspidi tähelepanekus nimetatud hangete (RH 157505 ja RH 189564) alusel tehtavatest kuludest 10% mitteabikõlblikuks tunnistada. Rakendusüksuse kommentaar: Esmalt juhib rakendusüksus tähelepanu, et hanget viitenumbriga 157505 on auditeeritud eelnevalt samade audiitorite (Kai Paalberg ja Grigori Ošomkov) poolt kahel korral (märtsis 2016 ja märtsis 2017). Mõlemal korral on audiitorid leidnud, et hange on läbi viidud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestades käesoleva auditi tähelepanekus 4.1 kirjeldatud võimaliku rikkumise iseloomu ja potentsiaalse finantskorrektsiooni suurust, on rakendusüksusele arusaamatu, miks ei ole rikkumist välja toodud varasemate auditite raames. Varasemates auditites antud hinnangutest sai rakendusüksus ka täiendava kindluse oma seisukohale, et projekti hanked on läbi viidud õiguspäraselt. Mis aga puutub käesolevas auditis esitatud etteheitesse põhjendamatult piirava kvalifitseerimistingimuse kohta hankes, siis selles osas on rakendusüksus seisukohal, et rikkumist ei esine. Nii hange nr 157505 kui ka hange nr 189564 on suunatud toidukäitlemisega seotud teenuste tellimisele, mis tähendab, et teenuse osutamiseks Eestis on edukal pakkujal vajalik täita toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust. Rakendusüksus nõustub audiitorite seisukohaga, et EL liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte ja toidukäitlejad peavad juhinduma EL määrustest ja tegutsemiskoha riigi siseriiklikest õigusaktidest, kuid ei nõustu seisukohaga, et välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi või tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda hankes ja tulla Eesti turule. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, kehtestatakse küll üldised nõuded toidukäitlemisele ja kontrollisüsteemile, kuid vastavalt viidatud määruse artikkel 17 lõikele 2 jõustavad liikmesriigid toidualased õigusnormid ning jälgivad ja kontrollivad, et toidukäitlejad täidaksid toidualaste õigusnormide asjakohaseid nõudeid kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta, artikkel 6 lg 2 kohaselt teavitab iga toidukäitleja asjakohast pädevat asutust viimase nõutavas vormis igast tema juhitavast ettevõttest, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi, pidades silmas iga sellise ettevõtte registreerimist. See tähendab, et toidukäitlemise puhul ei toimu liikmesriikide vahelist vastastikust tunnustamist ning juhul kui välismaine pakkuja soovib tegeleda tegevusega, mis eeldab toidukäitlemist Eesti Vabariigi territooriumil, siis tuleb tal täita toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust ning antud ettevõte Eestis toimuv 15 toidukäitlemine peab alluma VTA kontrollile. Kuivõrd puudused toidukäitlemisel võivad ohustada rahvatervise kaitset ning on seotud ka tarbijakaitsega, siis ei ole toidukaupade absoluutne vaba liikumine liikmesriikide vahel eelkirjeldatud kontrolli tõttu võimalik. Seega esines Eestis toimuva toidukäitlemise osas toiduseaduses erinõue (teatamis- ja loakohustus VTA-le). Mis aga puutub ilmselgelt inimliku eksituse tõttu HT-s muutmata jäänud nõude sõnastusse, siis selles osas rakendusüksus möönab, et hanke korraldamise ajal kehtinud toiduseaduses ei ole mõistet „tunnustamine“ teatamis- ja loakohustuse täitmise seisukohast avatud. Samas on rakendusüksus seisukohal, et HT-s oleva nõude sõnastusest on hõlpsasti võimalik aru saada, et tunnustamise all on silmas peetud just teatamis- ja loakohustust. Seega on HT-s olev nõue ja HD-s olev nõue (muudetud kujul) oma sisult samad. Ebaotstarbekaks võib pidada üksnes VTA tunnustamise numbri esitamise kohustust, sest seda oli hankijal võimalik ilma liigse vaevata ise vastavast andmekogust kätte saada. Samas olukorras, kus pakkuja oleks esitanud dokumendid HT-s sätestatud nõudest tulenevalt, oleks pakkuja vastanud ka HD-s muudetud nõudele. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 41 lg 3 kohaselt tuli hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks kehtestatud erinõue nimetada kvalifitseerimistingimustes, mis tähendab, et selliste erinõuete täitmata jätmisel ei saa pakkuja edukalt hankes osaleda. Kuivõrd toidukäitlemise osas vastastikuse tunnustamise protseduuri ei ole, siis ei olnud välismaisel pakkujal mingilgi moel võimalik Eestis toimuva toidukäitlemise osas esitada oma asukohariigi analoogset tõendit teatamis- ja loakohustuse täitmise kohta. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole hankes 157505 ega 189564 seadnud pakkujatele põhjendamatult piiravat kvalifitseerimistingimust, vaid on lähtunud hanke alustamise ajal kehtinud RHS § 41 lõikest 3 ning nimetanud kvalifitseerimistingimustes ära erinõude, millele pakkuja peab vastama. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja ja rakendusüksuse kommentaaridega ja käesolevaga esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta. Jah, audiitorid on riigihanget nr 157505 auditeerinud enne käesolevat auditit kahel korral ja ei ole rikkumisi tuvastanud. Alates 2017. aasta kevadest, kui Euroopa Komisjon külastas auditeerivat asutust ning kontrollis üle Eesti projektides riigihangete auditeerimist, siis on ka viimased saanud palju teadmisi juurde ning sellest tulenevalt auditis nr FEAD/3-2017 on kasutatud komisjonilt saadud suuniseid ja teadmisi kvalifitseerimistingimuste hindamisel ja tänu sellele sai leitud ka varasemalt märkamatuks jäänud rikkumine. Toetuse saaja sõnul on ekslik auditis esitatud väide, et toetuse saaja on nõustunud, et kvalifitseerimistingimuse varasema sõnastuse puhul on tegemist piirava tingimusega. Grigori Ošomkovi ja Merle Ploompuu omavahelises kirjavahetuses on viimane 13.12.2017.a kell 11:11 edastanud e-kirja, milles on muuhulgas öeldud „Teie poolt toodud sõnastus on tunnistatud kehtetuks Sotsiaalministeeriumi kantsleri 08.01.2015 käskkirjaga nr 2. Muutmise põhus oli, et esialgses sõnastuses oli see liialt piirav“. Sellest nähtuvalt on toetuse saaja nõustunud sellega, et kvalifitseerimistingimuse varasema sõnastuse puhul oli tegemist piirava tingimusega. Toetuse saaja toob välja järgmise „Teavitus- või loakohustuse nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning kehtib EL üleselt kõikides liikmesriikides. Teavitus ja loakohustuse täitmise nõue liidu üleselt on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta artiklis 6“. Samas aga toonitab, et Toidukäitlemise riik ei saa arvestada, et teises riigis on toidukäitlejale juba vastav luba antud. Audiitorid on asunud seisukohale, et kuna nimetatud nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja kehtib EL üleselt kõikides liikmesriikides, siis toidukäitlemise riik ei saa jätta arvestamata kellelegi teises riigis väljastatud toidukäitlemise luba ning sellega tuleb arvestada riigihangete kvalifitseerimisnõuete kontrollimisel. Lisaks sellele on vale toetuse saaja väide, 16 et „Auditis toodud tõlgendus, et välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi toidu käitlemiseks Eestis, on õigusvastane nii RHSist kui toiduseadusest ja EL määrustest lähtudes“. Audiitorid ei ole öelnud, et välispakkuja ei pea toidu käitlemiseks Eestis täitma täiendavaid teavitamis- ja loakohustusi. Välispakkuja võib hanke raames esitada oma asukohariigi samaväärse tõendi/tunnustuse ja hiljem, kui ta osutub võitjaks, täita nõutava teavitus- ja loakohustuse . Ka portaal eesti.ee järgi „kui ettevõtja on registreeritud ja tegutseb kaubandustegevuse valdkonnas teises Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis, aga soovib tegutseda püsivalt Eestis, tuleb ettevõtjal esitada majandustegevuse registrile majandustegevusteade. Majandustegevuse teadet ei pea esitama Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi ettevõtjad, kes müüvad kaupa Eestis ajutiselt“. Järelikult näiteks ajutise tegutsemise korral ei pea ettevõtja majandustegevuse teadet esitama. Lisaks sellele, kuna Teavitus- või loakohustuse nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest ning kehtib EL üleselt kõikides liikmesriikides, ei ole õige toetuse saaja väide „Ekslik on auditis toodud väide, et RHS § 41 lõike 3 alusel oleks võimalik esitada õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks „samaväärset“ dokumenti“. Audiitorid on samuti konsulteerinud riigihangete- ja riigiabi osakonnaga ning kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva nõudega, mis kehtib EL üleselt, siis toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimise tingimustes võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude täitmist. Samuti on vale toetuse saaja väide, et „Ekslikult on auditis jõutud järeldusele, et välispakkuja ei saa hankes osaleda ilma VTA kinnituseta“. Kuna riigihanke hanketeates on öeldud, et „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V“. Kuna pakkuja peab esitama nõutud kinnitust koos pakkumusega, siis see tähendab, et pakkumuse esitamiseks peab nimetatud kinnitus VTA’lt juba saadud olema, mis omakorda tähendab, et välispakkuja ei saa hankes osaleda ilma VTA kinnituseta. Toetuse saaja tõi ühe argumendina välja ka järgmist: „Kui vaadata hanke kvalifitseerimistingimusi Euroopa Kohtu praktika valguses on selles kohus korduvalt otsustanud, et kaupade liikumist võib takistada näiteks rahvatervisest tulenevatel kaalutlustel, siis kõnealuste hangete tingimused vastavad neile igati“, kuid audiitorite seisukohalt ei puutu nimetatud rahvatervisest tulenevad kaalutlused antud juhul asjasse kuna tegemist toiduabi puhul ei ole tegemist samalaadse teemaga. Toetuse saaja välja toodud asjaolu, et toiduabi riigihangete nr 157505 ja 189564 minikonkursse võitis OÜ Sanitex, kes kuulub Leedu UAB SANITEX kontserni ei ole antud juhul asjakohane, kuna tegelikult hangetes osales ja neid võitis OÜ Sanitex, kes on Eesti äriühing ja kes tegutseb siin juba pikemat aega, seega kõik tööks vajalikud load ja tunnustused on nimetatud ettevõttel olemas. Audiitorid soovivad siinkohal välja tuua Veterinaar- ja Toiduameti seisukohta antud kaasuses: „välispakkuja ei pea täitma täiendavaid kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule … Hankija jaoks on oluline kontrollida, kas välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole nn. ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Kahtluse korral (kinnituse tõelevastavuse osas) on võimalik kontrollimiseks (nt: kvalifitseerimise etapis) ise pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole ning paluda kinnitust kas ettevõte X on allutatud tema järelevalvele ja vastab kehtestatud nõuetele“. Toetuse saaja ei nõustunud audiitorite seisukoha ja tehtud tähelepanekuga ning esitas ametliku päringu Euroopa Komisjonile, et teada saada kas tähelepanekus toodud kvalifitseerimisnõue on tõepoolest piirav ja toetuse saaja on sellega kehtivaid õigusaktidest tulenevaid reegleid rikkunud. Ametlik päring Euroopa Komisjonile saadeti 23. märtsil 2018.a. Euroopa Komisjon oma vastuses auditeerivale asutusele kinnitas, et nõustuvad auditi raames tehtud tähelepanekuga ning täiendavalt palusid audiitoritel esitada omapoolsed 17 argumendid, mille põhjal viimased on otsustanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 14312 § 22 lõike 12 alusel vähendada finantskorrektsiooni määra 10% peale. Oma vastuses audiitorid nimetasid peamised argumendid finantskorrektsiooni määra vähendamiseks, milleks olid konkurentsi olemasolu ja asjaolu, et üheks osalejatest on välismaa kontserni Eestis toimetav filiaal ning Euroopa Komisjon nõustus audiitorite argumentidega. Võttes kokku kõik ülalpool lahti kirjutatud jäävad audiitorid oma seisukohale, et FEAD-3/2017 auditi tähelepanek 4.1 „riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav“ ja soovitavad mitteabikõlblik summa tagasi maksta. 30.07.2018.a on vastu võetud ja avaldatud uus EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018. Selle määruse artiklite 276 ja 282 kohaselt Abifondi raames soetatud toidukaupade ostu ja selle transportimisega seotud mitteabikõlblikud kulud ei too kaasa otseselt nimetatud kuludega seotud partnerorganisatsioonidele välja makstavate kulude mitteabikõlblikkust (16 917,49 eurot). Nimetatud reeglid kehtivad tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014.a. Sellest tulenevalt vähendavad audiitorid FEAD-3/2017 raames tuvastatud mitteabikõlblikke kulude summat (võrreldes aruande projektiga). Mitteabikõlblikud kulud kokku on 341 733,20 eurot (sellest auditi ulatuses 70 515,95 eurot) – vaata täpsemalt aruande lisa 1. 5. Riigiabi andmine Programm ei sisalda riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist. 6. Teavitamine ja avalikustamine Toetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. AUDITI TULEMUSED JA TÄHELEPANEKUD RAKENDUSÜKSUSELE Hinnang rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhususele juhtkonna kontrollide teostamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 § 3 lõikele 1. Põhinõue 1 – Selge ülesannete ja vastutuse jaotus Audiitorite hinnangul on rakendusüksuses selge ülesannete ja vastutuse jaotus olulises osas tagatud (I kategooria). Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid Rakendusüksuses on välja töötatud kirjalikud ja kõikehõlmavad protseduurireeglid, sh maksetaotluse, riigihangete, paikvaatluse ja seirearuannete kontroll-lehed, oluliste vigade tuvastamiseks ja menetlemiseks. Esineb puudusi kontrollide sisulisel läbiviimisel. Rakendusüksuse esimese ja teise tasandi maksetaotluste kontrollid ei ole tuvastanud probleeme riigihangete läbiviimisel (II kategooria). Tehti üks oluline tähelepanek. 12 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143. 18 Oluline tähelepanek nr 4.1 – Riigihanke nr 157505 kontrolli käigus ei ole rakendusüksuse esimese ja teise tasandi kontrollijad tuvastanud, et riigihangetes nr 157505 on välismaise pakkuja jaoks piirav tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimus Projekti nr Abifond.14.01.001.01.15-0001 „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“ raames korraldatud riigihankes nr 157505 on välismaise pakkuja jaoks piirav pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimus, mida rakendusüksus riigihanke nr 157505 kontrolli käigus 08.07.2015. a ning 29.07.2015. a ei ole tuvastanud. Riigihankes nr 157505 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija hanketeates mh nõudnud pakkujalt hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduametilt – pakkujal tuleb esitada kinnitus Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse kohta ja tunnustamise number. vt lisaks tähelepanek 4.1 Hankija on muutnud nimetatud nõuet hankedokumentides, kuid hanketeates jäi nimetatud nõue muutmata (hanketeates on endiselt tunnustuse ja selle numbri esitamise nõue). RHS §-dest 39 - 41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas hanketeates. See tähendab, et hankija peab pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pakkujate vastavust ainult hanketeates sisalduvatele tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel rangelt vastava teksti sõnastusest. Rakendusüksuse abifondi koordinaator on teostanud 08.07.2015. a riigihanke nr 157505 kontrolli ja täitnud rakendusüksuse maksetaotluste menetlemise töökorra lisa 2 riigihangete kontroll-lehe. Rakendusüksuse riigihanke kontroll-leht on põhjalik, sisaldab mh hanketeate ja hankedokumentide muutmise kontrolli (riigihanke kontroll-lehe eriosa punktid 14-17). Rakendusüksuse teise tasandi kontroll riigihanke nr 157505 korrektsuse hindamiseks on läbi viidud 29.07.2015. a. Rakendusüksuse esimese ja teise tasandi kontrollijad ei ole tuvastanud kontrolli käigus, et hankija on muutnud kvalifitseerimistingimuste nõuet hankedokumentides, kuid hanketeates jäi see muutmata. Lisaks sellele leiavad audiitorid, et ka muudetud kujul nõue „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust“ on piirav, kuna potentsiaalne välispakkuja ei saa osaleda hankes ilma VTA-lt vastava kinnituse saamist. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab mitte osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib tundunda temale liigse koormusena. Risk: Kuigi RÜs on kehtestatud põhjalikud protseduurireeglid maksetaotluste kontrollimiseks (sh on väljatöötatud riigihanke kontrollimiseks kontroll-lehed), on risk, et RÜ esimese ja teise tasandi maksetaotluste kontrollid ei tuvasta probleeme riigihangete läbiviimisel. Juhul kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 341 733,20 eurot tagasi nõuda. Soovitame hangete kontrolli läbiviimisel tõhustada kontrolli kvalifitseerimistingimuste üle. 19 Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu tähelepanekus toodud etteheitega ning jääb hangete läbiviimise tähelepaneku 4.1 juures toodud seisukoha juurde ega pea vajalikuks seda siinkohal üle korrata. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja ja rakendusüksuse kommentaaridega ning esitanud täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta. Audiitorid jäävad tähelepaneku 4.1 juures toodud seisukoha juurde. Seetõttu soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 341 733,20 eurot tagasi nõuda. Väheoluline tähelepanek nr 4.2 - Kohapealse kontrolli andmed rakendusüksuse koostatud kohapealse kontrolli aktis ning SFOSi sisestatud kohapealse kontrolli tulemused erinevad Rakendusüksuse kohapealse kontrolli aktis nr 2014-2010/1 (31.03.2016. a) p.4 kohaselt ei olnud toetuse avalikustamise ning teavitamisnõuete täitmine kontrolli eesmärgiks. Kohapealse kontrolli andmed on seejärel sisestatud SFOSi. SFOSis on kontrolli tulemuste lahtris märge (jah), et täidetud on toetuse avalikustamise ning sellest teavitamise nõudeid. Kuna kohapealse kontrolli andmed rakendusüksuse 31.03.2016. a koostatud kohapealse kontrolli aktis ning SFOSi sisestatud kohapealse kontrolli tulemused erinevad, puudub selgus, kas kohapealse kontrolli käigus veenduti, et toetuse avalikustamise ning sellest teavitamise nõudeid on täidetud või ei olnud toetuse avalikustamise ning teavitamisnõuete täitmine kohapealse kontrolli eesmärgiks. Risk: Kuna kohapealse kontrolli andmed rakendusüksuse koostatud kohapealse kontrolli aktis ning SFOSi sisestatud kohapealse kontrolli tulemused erinevad, ei ole kohapealse kontrolli tulemused üheselt mõistetavad. Soovitus: Soovitame SFOSi andmete sisestamisel veenduda, et kohapealse kontrolli andmed rakendusüksuse koostatud kohapealse kontrolli aktis ning SFOSi sisestatud kohapealse kontrolli tulemused on samad. Rakendusüksuse kommentaar: Kohapealses kontrollis ei olnud eesmärk kontrollida teavitustegevust, kuna kontrolli ei teostatud jagamispunktides ehk tegevuse toimumise asukohas. SFOS-is saab kontrolli tulemusele „täidetud on toetuse avalikustamise ning sellest teavitamise nõudeid“ vastata ainult „jah“ või „ei“. Korraldusasutuse poolt korraldatud seminaridel on öeldud, et märge „ei „ tuleb panna siis, kui tõepoolest on esinenud rikkumisi või puuduseid, kõigil muudel juhtudel vastata „jah“. Sellest on lähtunud ka RÜ kohapealse kontrolli aruannet sisestades. Antud tähelepanek tuleb suunata korraldusasutusele. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud rakendusüksuse ja korraldusasutuse kommentaaridega ning sellest tulenevalt soovitavad rakendusüksusel lisada märke „jah“ korral märkuste lahtrisse täpsustuse, et antud kohapealse kontrolli eesmärk ei olnud kontrollida teavitustegevust. 20 Korraldusasutuse kommentaar: SFOSi paikvaatluse moodul on arendatud vastavalt struktuurivahendite projektide äriloogikale, mille kohaselt on paikvaatluse käigus kohustuslik kontrollida, kas: 1. tegevuste elluviimine, infrastruktuuri loomine, toodete tarnimine (sh investeerimine) ja teenuste osutamine on toimunud vastavalt TAT-ile ning neid kasutatakse sihipäraselt; 2. teavitusnõuded on täidetud. Nimetatud nõuded tulenevad KAMIN p. 6.2. Muudele välisabi fondidele ei ole eraldiseisvad mooduleid süsteemis arendatud, seega kasutavad ka muud välisabi fondid (antud juhul FEAD) SF süsteemi äriloogikat. Antud juhul on eeldus, et kohapeal kontrollitakse muuhulgas ka teavitusnõuete täitmist, seega isegi kui kontrolli fookus on objektil/ sündmusel/esemel, saab anda ka hinnangu teavitusnõude täitmise kohta (eeldusel, et selline nõue kohaldub). Kuna tegemist on nõudega, on ka kaks valikut „Ei“ ja „JAH“. Juhul, kui antud kaasuse puhul ei ole FEAD projekti osas nõude täitmine oluline, tuleks märkida süsteemis „JAH“ (ja lisada täpsustus märkuste lahtrisse), sest „EI“ valikuga tuleb tähelepanek lisada. Lisaks on käitumisjuhised selles osas ära tood SFOS kasutusjuhendis: SFOS kasutusjuhend p.12.1 sätestab järgmist: Kui paikvaatluse liigiks on "Projekti vältel", kuvab süsteem lisaks üleval toodud paikvaatluse sisestamise vormile veel ka järgmised tulemuste ja nõuete sisestamise vormi, kus tulemuse real on valikväli väärtustega "Jah", "Ei" ja "Ei kohaldu" (kui nõude juures ei ole märgitud teisiti). Vaikimisi on valitud tühi väärtus. Iga nõude täitmise kontrollimise kohta tuleb valida korrektne väärtus vastavalt kontrolli tulemustele. Kolme nõude juures ei kuvata väärtust "ei kohaldu" seetõttu, et neid tuleb alati kontrollida ning vastata "jah" või "ei". Põhinõue 5 – Piisav kontroll-jälg Rakendusüksuses on säilitatud piisav kontrolljälg projekti menetlemisest (sh maksetaotluste, kulude ja riigihangete läbiviimise kontrollimine, paikvaatlused, seirearuannete kontroll). Audiitorite hinnangul on rakendusüksuses piisav kontroll-jälg olulises osas tagatud (I kategooria). Kinnitame aruande 21 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Paalberg Grigori Ošomkov I auditi talituse juht I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 10.09.2018.a 21 LISA 1 –mitteabikõlblikud kulud FEAD-3/2017 Lõpparuande lisa 1 - mitteabikõlblikud kulud, mis on TS saaja poolt deklareeritud ja välja makstud. 1 Mitteabikõlblikud kulud auditi ulatuses (aruandeaasta 2016/2017) Auditis tuvastatud mittabikõlblikud Auditi valimis olnud kuluread: summad Väljamakse Kuludokum Kuludokumendi Abikõlblik Projekti number taotluse endi Kuludokumendis Makses kogusumma summa number kuupäev 42435 6.04.2016 637,61 605,16 N/A 42435 5.05.2016 397,28 14,28 N/A 42435 3.06.2016 114,65 114,65 N/A Abifond.14.02.15-0001 42435 30.04.2016 3 478,80 18,62 N/A N/A 42435 2,79 2,79 N/A 42435 30.06.2016 5 820,30 751,18 N/A 42435 112,68 112,68 N/A 43687 30.11.2016 698 177,74 698 177,73 69 817,77 Abifond.14.01.001.01.15-0001 70 515,95 43687 30.11.2016 6 981,78 6 981,78 698,18 Abifond.14.01.001.01.15-0002 44846 31.03.2017 35197,79 35197,79 N/A N/A Kokku 750 921,42 741 976,66 70 515,95 70 515,95 Valimis olnud abikõlblikud kulud kokku: 741 976,66 eurot. Valimis olnud mitteabikõlblikud kulud kokku: 74 035,73 eurot. Auditi veamäär 9,50% Mitteabikõlblikud kulud 2 Mitteabikõlblikud kulud väljaspool auditi ulatust Väljamakse Kuludokum Kuludokumendi Abikõlblik Projekti number taotluse endi kuludokumendis makses projektis Aruandeaasta kogusumma summa number kuupäev 14.04.2015 414 108,44 410 008,40 41 000,84 14.04.2015 414 108,44 4 100,04 410,00 39262 49 453,62 28.04.2015 80 427,78 79 631,47 7 963,15 2015/2016 28.04.2015 80 427,78 796,31 79,63 18.11.2015 800 976,34 793 045,87 79 304,59 Abifond.14.01.001.01.15-0001 41402 80 097,63 271 217,24 18.11.2015 800 976,34 7 930,47 793,05 22.04.2016 698 677,76 698 677,76 69 867,78 42160 70 566,45 22.04.2016 6 986,84 6 986,78 698,68 2016/2017 24.04.2017 710 995,34 703 955,78 70 395,58 44840 71 099,53 7 039,56 703,96 39204 20.02.2015 24 487,49 24 481,99 N/A N/A 2015/2016 41416 29.10.2015 39 652,29 39 652,29 N/A N/A Abifond.14.01.001.01.15-0002 0,00 42182 29.03.2016 34 934,25 34 933,89 N/A N/A 2016/2017 43692 28.10.2016 34 908,89 34 908,89 N/A N/A Kokku 4 141 667,98 2 846 149,50 271 217,24 271 217,24 271 217,24 mitteabikõlblikud kulud 3 Mitteabikõlblikud kulud kokku: Projekti number AK kulud kokku s.h 2015/2016 s.h 2016/2017 Abifond.14.01.001.01.15-0001 3 417 331,95 341 733,20 129 551,26 212 181,94 Abifond.14.01.001.01.15-0002 169 174,85 0,00 0,00 0,00 3 586 506,80 341 733,20 129 551,26 212 181,94 341 733,20 22 LISA 2 – Koondhinnang rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemile Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Asjakohane info ja strateegia x toetuse saajatele juhiste andmiseks Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased x juhtkonna kontrollid Põhinõue 5. Piisav kontroll-jälg x Koondhinnang x 23 Kaia Iva Meie 11.09.2018 nr 10-5/6980-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua minister Edastame Teile Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi projektide ning rakendusüksuse SA Innove juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande nr FEAD-3/2017. Lõpparuandesse on lisatud toetuse saaja ja rakendusüksuse esitatud kommentaarid. Aruandes toodud soovituste rakendamist hindab korraldusasutus. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Täname toetuse saajat ja rakendusüksust meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (21 lehel) Sama: Pr Birgit Lao, Innove SA ([email protected]) Teadmiseks: Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Monika Kont, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Grigori Ošomkov 6113258 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel