Tere!
Edastame teile Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamuse töölepingu seaduse ja
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse osas. Arvamus tuleb küll väikese hilinemisega, sest meil tekkis reedel
probleeme digiallkirja lisamisega. Vabandame ning loodame, et saate meie mõtteid siiski
arvestada.
Tervitades
Helen Kask
EPIKoda
P r Riina Sikkut Teie: 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1 tervise ja tööminister Meie : 10 .0 9 .2018 nr 38 Sotsiaalministeerium
[email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas Lugupeetud pr Sikkut Täname, et olete kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoja) arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse väljatöötamisse . Olles tutvunud väljatöötmis e kavatsuse ning planeeritavate muudatustega , oleme seisukohal , et muutuvas majanduses ning tööturu vajadustes on oluline kaasajastada ka töötegemise võimalusi ning tegel e da senisest enam ka paindlike töötingimuste loomisega, mis vastavad töötajate ootuste le ning ühtivad igapäeva vajadustega. Nõustume, et traditsioonilise töösuhte kõrval on oluline luua ja arendada töötegemise viise, mis võimaldavad töötajatele senisest enam paindlikkust ja otsustusvabadust. P aindlikumad töötingimused võimaldaksid EPIKoja hinnangul senisest paremini kaasata tööturule puudega inimesi ja nende lähedasi ning tagada töövõimereformiga seatud eesmärke ning leevendada mõnda reformi edu takistavat asjaolu: pakutavate töökohtade puudus, töökohtade ühekülgsus maapiirkondades ja väiksemates keskustes, transpordiühenduste kättesaadavus, vähene mobiilsus ning tööandjate aeglasem kohandumine muutustega. EPIKoja kommentaarid planeeritavatele muudatustele: Nõ ustu m e , et tänane Töölepingu seadus ei võimalda piisavat paindlikkust tööaja, töökoha ega töösuhte kestuse osas, soodustades seeläbi muude võlaõiguslike lepingute või töö tegemise vormide kasutamist, mistõttu väheneb tööd tegevate isikute so tsiaalsed tagatised . Näiteks töötab täna suurem osa tugiisikutest käsunduslepinguga, mistõttu ei ole tagatud ligipääs sotsiaal setele garantiidele, sealhulgas pole alati tagatud püsiv ravikindlustuskaitse. Väljatöötamise kavatsuse s väljatoodud idee rakendada miinimum-maksimum töötundidega tööleping ut võimaldab küll senisest paremini kaasata tööturule isikuid, kes vajavad ajapaindlikkust, väiksemat töökoormust või kelle töötamist täistööajaga võivad takistada muud kohustused (nt omastehooldus). Samas tööandjate kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt eelmise aasta töötasu alamääralt ei pruugi motiveerida tööandjaid sõlmima ka maksimum-miinimum tundidega töölepingut isikutega, kelle puhul võib töötasu alla selle piiri jääda. Seetõttu on oluline, et säiliksid sihtrühmad kellele sotsiaalmaksu miinimumkohustused ei kehti: riikliku pensioni saajad, alla kolmeaastast või kolme või enamat alla 19-aastast last kasvatavad inimesed, üliõpilased, pikaajalised töötud, osalise või puuduva töövõimega isikud, alaealised töötajad ja haridustöötajad, kes töötavad lühendatud tööajaga. Miinimum-maksimum töötajaga töötamine võib teatavatel juhtudel takistada ka töö- ja muu elu ühildamist, sest töötaja ei tea ette töömahtu ja -aega kuu lõikes. See omakorda tekitab ebakindlust sissetuleku osas, mis omakorda ei pruugi endiselt tagada ka piisava id sotsiaalseid garantiisid, sh ravikindlustuskaitset . EPIK oda tõi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis (2018) välja, et üheks takistuseks erivajadustega inimese tööle palkamisel võib tööandjate jaoks olla suurem toetusvajadus ning asjaolu, et palkamisel võib töötajaga kaasa tull a veel inimesi, nt tugiisik. Lisaks tööandjate valmisolekule ning tööturuteenustele mõjutab puuetega inimeste tööle saamist ja tööl püsimist ka kohalike omavalituste pakutavate sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Paindlike töötingimuste arenda misel on vajalik paralleelselt mõelda läbi , kas ja mil määral toetavad tööl käimist nii kohalike omavalituste kui ka riigi poolt osutatavad teenused ja toetused. Meie esindatava sihtgrupi puhul tagaks v aid süsteemne ja valdkondade ülene lähenemine , et kavandatavates seadusemuudatustel oleks positiivne mõju erivajadustega inimeste tööle saamisel ja tööl püsimisel. Lisaks märgime, et p aindlike töötingimustega töötamine eeldab töötajalt pädevust hinnata, millistel tingimustel on tagatud sotsiaalsed garantiid . Oskus orienteeruda vastavas seadusandluses ei ole kindlasti võimetekohane kõigile vähenenud töövõimega inimestele ja nende seaduslike esindajatele. EPIKoda on seisukohal, et nii täna kui tulevikus tuleb senisest enam tegeleda teadlikkuse tõstmisega so tsiaal sete garantiide saam ise ja tagamise võimaluste osas erinevatele sihtgruppidele. Planeeritavates muudatustes on toodud välja tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamine, mille puhul lubaks kolmeaastane periood tööandja ja töötaja vahel sõlmida korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid. Puuetega ning vähenenud töövõimega inimesed eelistavad sageli just tähtajatuid ning püsivad töölepinguid, mis tagab omakorda kindlustunde tööturul – leiame, et planeeritav muudatus võib asetada erivajadusega töötajad pigem haavatavamasse olukorda. M uudatus, mis puudutab iseseisva otsu stuspädevusega töötaja kasutamis e ni ng kaugtöö tegemise võimaldamist aitab kindlasti seni sest paremini kaasata tööturule kõrgema kvalifikatsiooni erivajadustega inimesi. Samas juhime tähelepanu, et Riigikontrolli audit tõi aastal 201 7 välja, et tööandjatel puudub valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata – ligi 44% tööandjatest ei näe selleks võimalust. Ühe peamise takistusena näevad tööandjad, et töövõimekaoga inimese oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele, lisaks puudub neis t osal tööharjumus. Seega võimalus olla kaasatud tööturule läbi kaugtöö vormi puudutab kõrgema haridustaseme ning võimekusega töötajaid ehk täna väikest osa vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestest. O hukohana näeme, et tööandjate l puuduvad piisavad oskused ja teadmised , samuti motivatsioon ja laiem huvi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel kaugtöö vormis. Paindlike töötingimuste rakendamine erivajadustega inimestele nõuab täiendavaid teadmisi, valmisolekut ja juhendamist nii tööandjale kui töötajale. Ühe olulise riskina näeb EPIKoda töö- ja puhkeaja piiride hägu stumist , mistõttu on oht ületöötamisele, mis omakorda võib halvendada vähenenud töövõimega inimese tervislikku seisundit ning tekitada täiendavaid ja püsivad terviseprobleeme , nt põhjustada või süvendad a kroonilist haigust või kutsehaigust. Samuti t ähendab töötamine kaugtöö vormis töötaja jaoks suurem at vastutus t tagada tööohutuse ja töötervishoidu puudutava te nõu ete täitmine. EPIKoda peab oluliseks, et puuetega inimeste ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel paindlikesse töövormidesse taga taks täiendav koolitus nii tööandjatele kui ka töötajatele – töökeskkonna, -vahendite valimisel ning võimalike riskide hindamisel ja nende maandamisel. K augtöö võimalus ei pruugi sobida kõigile inimestel, nt omastehooldajatele olukorras, kus elatakse hooldatavaga koos. EPIKoda toetab ideed kaasajastada seniseid töövorme ning pakkuda töötajatele täiendavaid võimalusi töösuhete näol. Peame oluliseks, et m uudatuste planeerimisel ja rakendamisel arvesta taks erinevate sihtgruppide, sh puuetega inimeste ja vähenenud töövõimega inimeste vajadustega - töövormide juurutamine ei tohi kahjustada inimeste kaasatust tööturule ning õig usi töösuhetes või töötervi s hoiu ja tööohutuse tagamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
[email protected] tel 5688 0320 Koostas: Helen Kask,
[email protected]