dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastus

Sotsiaalministeerium · 10. september 2018
Viit
1.2-1/2370-8
Registreeritud
10. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf389 KB
  • 📎EAKL_vastus_TLS ja TTOS VTK_07092018.bdoc180 KB

Sisu (failidest)

Tere Saadame käesolevaga ametühingute poolse seisukoha paindlike töösuhete väljatöötamiskavatsusele. Tervitades Peep Peterson │ Esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 501 5446 [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1 [email protected] Meie 07.09.2018 nr 1-12/43 Ametiühingute seisukohad paindlike töösuhete regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse kohta Austatud väljatöötamiskavatsuse autorid Eesti Ametiühingute Keskliit tänab esitatud töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuste eest (edaspidi VTK) ja esitab siin liikmesorganisatsioonidega läbiarutatud ühisarvamuse selle kohta. Kokkuvõtvalt märgime, et VTK autorid ei ole piisavalt analüüsinud probleemi olemust, ajavad segi põhjused ja tagajärjed ning jõuavad seetõttu järeldusteni, mis ei aita saavutada VTK-s kirjeldatud eesmärki. Sellegipoolest oleme veendunud, et mitmekesistuv, järjest suuremale tootlikkusele suunatud majandus ja fragmenteeruv tööturg vajavad tööõiguse põhimõttelist muudatust, mis võimaldab rohkem valdkondlikult spetsialiseeritud reeglistikku. Oleme veendunud, et säärase spetsialiseerumise allikaks saavad efektiivselt olla vaid valdkondlike sotsiaalpartnerite kokkulepped, mis ühelt poolt loovad majandussektoritele sobivama, tootlikkust suurendava regulatsiooni ja teiselt poolt tasakaalustavad seda konkreetses valdkonnas tegutsevate töötajate haavatavusele vastava kaitsepaketiga. Ametiühingute arvates peab Eesti loobuma idaeuroopalikust tööõiguse mudelist ja võtma kasutusele elemente põhjamaisest mudelist, laiendades derogatsiooniõigust sektori- ja ettevõttetaseme kollektiivlepingutega. Üldised tõdemused VTK kohta: 1. VTK toob probleemi kirjelduses välja, et teatud sorti kokkulepete jäik keelamine töölepingu seaduses on suurendanud töötamist võlaõiguslike lepingute alusel, mistõttu jäävad töötajad ilma sotsiaalkindlustuse ja töölepinguseaduse kaitsest. Ametiühingud hindavad, et VTK koostajad on siin põhjuseid esitanud tagajärgedena. Ametiühingute hinnangul on võlaõiguslike lepingute sõlmimise põhjused kahanevas tähtsuse järjekorras järgmised: a) tööjõumaksude optimeerimine, b) äririskide jätmine töötaja kanda, c) töölepinguseadusest tulenevate kulude (puhkus, koondamistasud) vältimine ja d) TLS-ist tulenevad piirangud. Sõltuvast sektorist võib põhjuste tähtsusjärjekord olla erinev. 2. Eelnevast tulenevalt oleme veendunud, et VTK-s püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma maksu-, töö- ja sotsiaalpoliitiliste otsusteta, mis võrdsustavad töötegijate kohtlemist nende lepingutüübist sõltumata. See tähendab muu hulgas sotsiaalmaksu miinimummäära ühtlustamist, maksuvastutuse panemist VÕS-lepinguga töötegija tellijale, sotsiaalkindlustussüsteemide avamist muu lepingu alusel tegutsevatele töötegijatele, Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee lepingutüübi tuvastusvaidluste lihtsustamist, töötegija mõiste laiendamist ILO regulatsioonidest lähtuvalt, ühinemisõiguse ja kollektiivsete õiguste tagamist võlaõiguslike lepingute aluselt tegutsevatele töötegijatele jne. Pakume kaalumiseks ka motiveerida tööandjaid loobuma teeseldud võlaõiguslepingutest, kui töölepingu tuvastusvaidluse tulemused edastatakse maksu- ja tolliametile tasumata tööjõumaksude sissenõudmiseks ning töötaja saab piiranguteta nõuda hüvitist kõigi saamata puhkuste eest. 3. Kiiresti fragmenteeruv tööturg tähendab korraga nii väga kaitstud, suure valikuvabaduse ja ka suure paindlikkushuviga töötajaid kui ka väga kaitsetuid töötajate gruppe, kus tsükliline tööjõupuudus ei ole toonud kaasa olulist töötingimuste paranemist ega valikuvabaduse suurenemist. Igale töötajate grupile mõjuvad kavandatavad regulatsioonid väga erinevalt. VTK-s kirjeldatud paindlikkus võib väga järsult halvendada kümnete tuhandete töötegijate olukorda, parandades samal ajal tuhandete olukorda ja mõjudes neutraalselt sadadele tuhandetele. 4. Tootlikkuse tõusuks vajavad majandusharud suuremat vabadust tööõiguslikke reegleid oma spetsiifikale kohandada. Juba aastaid on olnud mitmed sektorid probleemi ees, kus ühtse tööõiguse reegleid ei ole võimalik rakendada spetsiifilisele tootmisprotsessile või pärsib regulatsioon tootlikkuse tõusu. Võrdse konkurentsi ja efektiivse tasakaalustatuse tagamiseks tuleb siinkohal eelistada „teisiti kokkuleppimise õiguse“ ehk derogatsiooniõiguse andmist just sektoritaseme sotsiaalpartneritele, kus on ka suurem kompetents ja valitseb parem jõudude tasakaal. 5. Oluliste muudatuste sisseviimisel tuleb Eestil järgida Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, mis rõhutavad vajadust ja liikmesriikide kohustust toetada sotsiaaldialoogi igal tasandil, sealhulgas vähendada vahet tava- ja veidrate lepingutega töötajate vahel. Õigusnormid peavad soodustama sotsiaaldialoogi ainuüksi seetõttu, et töötaja ja tööandja on töötamise tingimuste kokkuleppimisel väga ebavõrdses positsioonis. Ida-Euroopa tööõigust iseloomustab sotsiaalpartnerite õiguste piiratus, kuivõrd regulatsioon on mahukas ja jäik ning sisaldab väga vähe volitusi derogatsiooniks. Muude põhjuste kõrval on see andnud tulemuseks sotsiaalpartnerite tagasihoidliku organiseerumismäära. Maailmapraktika ajalooline kogemus näitab, et just õiguste laiendamine ja riigipoolne usaldus sotsiaalpartnerite suhtes on määravaks, kui tugevad on sotsiaalpartnerid oma ühiskondlike funktsioonide täitmisel. 6. Töölepingu seaduse avamisel tuleb võtta arvesse ka osapoolte teisi aastate jooksul tehtud ettepanekuid. Leiame, et TLS-s sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni tuleb muuta selgemaks, üheselt mõistetavaks igale töötajale ja tööandjale. Muutmist vajavad muuhulgas ka töötajate esindaja kaitset, töölepingu ülesütlemist (töötaja tervise tõttu) käsitlevad õigusnormid. Edasi käsitleme täpsemalt iga muutmisettepanekut. 1. TLS-i miinimum-maksimum tundidega töölepingu sõlmimise võimalus Oleme vastu TLS muutmisele selliselt kujul. Laialdast vajadust TLS-i täiendamiseks miinimum- maksimumtundidega töölepingu sõlmimise võimalusega ei ole, kuna summeeritud tööaja regulatsioon õigesti kasutades tagab ka täna hooajaliste vajaduste katmise töötajate turvatunnet oluliselt vähendamata. Siiski võib olla sektoreid, kus tööaja pikaajaline summeerimine ei täida nimetatud eesmärki töölepingu lühiduse või muu tõttu (jäätisemüüjad, hooajaliste teenuste pakkujad). Meie hinnangul ei ole need mahud aga piisavad, et muuta üldregulatsiooni töötajatele kahjulikumaks. Pigem võiks olla võimalus regulatsiooni muutvaks tasakaalustatud kokkuleppeks konkreetsetes sektorites. Pakutud lahendus ei paku tavapärasest kergemat juurdepääsu tööjõuturule, pigem vastupidi toob kaasa olukorra, kus inimeste kindlus- ja turvatunne väheneb ning suureneb majanduslik ebakindlus. Töötajad vajavad kindlust tööaja ja sissetuleku osas, seetõttu töötaja peab üldjuhul teadma kui palju ja millal ta töötab ja kui palju saab tasu tehtud töö eest. Oluline on mõista, et kohustus olla maksimumtundide mahus tööandjale kättesaadav kahandab võimalusi täiendada sissetulekut teise tööandja kasuks töötamisel. Miinimum- ja maksimumtundidega töölepingu sõlmimise võimalus vähendab võlaõiguslike lepingu kasvu minimaalselt, sest võlaõiguslik leping on töö tegijale tõenäoliselt selgem ja konkreetsem. Kehtivas TLS-s sätestatud töö-ja puhkeaja regulatsioon on juba praegu piisavalt paindlik. Kehtiv TLS ei kohusta ühtegi tööandjat sõlmima ainult täistööajaga töölepinguid. Pooltel on võimalik kokku leppida mõlemale poolele sobiv töökoormus, töö tegemise aeg, tööaja summeerimine jm. Alati on võimalik vajadusel töölepingute kõiki punkte kokkuleppel ka muuta. Paindlikkust tööandjatele peaks suurendama muutes maksuseadusi, mis tegelikult põhjustavad olukorra, kus tööandjatel pole kasulik sõlmida osalise tööajaga töölepinguid. Hindame parandamist vajavaks eksimuseks VTK lause, et miinimum-maksimumtundidega töölepingu korral loetakse ületunnitööks vaid need töötunnid, mis ületavad täistööaega ja mitte töölepingus kokku lepitud maksimumtunde. 2. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste Nõustume sellise muudatusega, kuid soovime selle sõnastuse ja vajalikud lisasätted põhjalikult läbi rääkida. VTK kohaselt iseseisva otsustuspädevusega töötaja määraks ise oma tööaja. Leiame, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja saab olla ainult selline töötaja, kes teadlikult oskab hoida enda tervist tööülesannete täitmisel, sest on oht ületöötamiseks ja selle tagajärjel tervisekahjustusteks. Seega võiks iseseisva otsustuspädevusega töötajaks olla ainult väga väike arv töötajaskonnast (näiteks ainult väga kõrget tasu teenivad n.ö. juhtivtöötajad). Kindlasti tuleb välistada olukord, kus kõik või enamus töötajaid saaksid olla iseseisva otsustuspädevusega. 3. Tähtajaliste töölepingute paindlikkuse suurendamiseks Oleme vastu TLS-i muutmisele sellisel kujul. VTK järgi võiksid pooled sõlmida tähtajalisi töölepinguid ilma tähtajalisuse põhjuseta, kolme aasta jooksul võiks tähtajalisi töölepinguid sõlmida korduvalt, ühe tähtajalise lepingu kogukestus ei tohiks ületada 3 aastast perioodi. VTK järgi on eesmärgiks soodustada lühiajalist töötamist ja sihtgrupiks on töötajad, kes ei soovi tähtajatuid töölepinguid (noored, kes soovivad erinevate tööandjate juures lühiajaliselt töötada). EAKL hinnangul ei ole töötajate enamusel nende perekondlikest kohustustest lähtuvalt soovi töötada lühiajaliselt. Samaaegselt mitme tööandja juures töötamise põhjuseks on aga madalad sissetulekud, mis sunnivad töötajaid otsima lisasissetuleku teenimise võimalusi. Paraku seavad töötajad sel viisil ohtu oma tervise. Seaduse eesmärk ei peaks olema lühiajalise töötamise propageerimine. Praegu kehtiv TLS võimaldab lühiajalist töötamist ja seetõttu ei ole vajadust suurendada paindlikkust tähtajaliste lepingute osas. Kui tööandja pakutav töö on lühiajaline, siis on ka olemas ka põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. TLS eeldab, et üldjuhul tööleping on tähtajatu ja see põhimõte peaks ka säilima. Seadustades üldisena võimaluse sõlmida tähtajalisi töölepinguid ilma põhjuseta tekitatakse olukord, kus tööandjad hakkavad määrama töölepingute kestvuste aega, millele töölepingu nõrgem pool pole võimeline vastu vaidlema. Tööandjate määratavad töölepingute kehtivuse tähtajad võivad hakata piirama töötajate õigust vabalt valida tööd ja tööandjat ning see võib kaasa tuua negatiivsed tagajärjed tööturul. VTK arutelu tulemusel suutsime siiski tuvastada mõned sektorid, kus võlaõiguslike lepingute eelistamise põhjuseks võib olla tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise keeld: ülikoolide õppejõud, välisrahastusega projektide juhtimine, tele- ja filmiproduktsioon. Näeme lahendusena derogatsiooniõiguse andmist sektoritaseme sotsiaalpartneritele, kus kokkuleppe sisuks poleks ainul reeglistiku muutmine vaid ka kokkulepe, et võlaõiguslikele lepingutele hakkavad tööandjad eelistama töölepingulisi suhteid. 4. IKT-põhine kaugtöö Nõustume sellise muudatusega, kuid soovime selle sõnastuse ja vajaliku lisasätted põhjalikult läbi rääkida. VTK kohaselt määratletakse uue töövormina IKT-põhine kaugtöö, töötingimuste ja töökeskkonna korralduse määravad lepingu pooled kokkuleppega ja tööandja kohustuseks jääb IKT- põhist kaugtööd tegeva töötaja juhendamine ning teavitamine töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest. Nõustume, et kaugtööd tegevate töötajate osas on vajalikud töötajate ja tööandjate kokkulepped, kusjuures eesmärgiks tuleks seada IKT-põhist kaugtööd tegeva töötaja töövõime ja tervise säilitamist. Ühe ettevõtte/tööandja töötajate kaugtöö reeglid peaksid olema kõikide töötajatele võimalikult võrdsed ja üheselt mõistetavad, seetõttu näeme et kaugtöö kokkulepped võiksid sisalduda kollektiivlepingutes. VTK järgi peab tööandja saatma IKT-põhist kaugtööd tegeva töötaja tervisekontrolli. Tervisekontrolli sagedus võiks sõltuda sellest kui suure osa tööajast moodustab kaugtöö. Tervisekontrolli teostaja sõltumatuse tagamiseks peaksid tervisekontrolli teostaja valima tööandja ja töötajad ühiselt. Ka tervisekontrolli küsimusi saaksid pooled kokku leppida kollektiivlepingutes. 5. Kolmandast riigist ajutiselt Eestisse lähetatud töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine Peame muudatust hädavajalikuks. EAKL pooldab ebavõrduse kaotamist ja kolmandatest riikidest Eestisse ajutiselt tööle lähetatud isikutele TTOS kohaldusala laiendamist. Samas tuleks nende töötajate suhtes kohaldada ka teisi Eestis kehtivaid töötingimusi. 6. Ühisel töökohal nii töölepingute kui ka võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute tervise ja ohutuse kaitsmine Peame muudatust hädavajalikuks. Pooldame muudatusi, mis kaasavad võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavad isikud töötervishoiu ja tööohutusalasesse ühistegevusse ning tagavad võlaõiguslike lepingute alusel teenust osutavatele isikutele töö ohutuse ja tervise kaitse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson Esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel