Tere
Saadame käesolevaga ametühingute poolse seisukoha paindlike töösuhete väljatöötamiskavatsusele.
Tervitades
Peep Peterson │ Esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 501 5446
[email protected]
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1
[email protected] Meie 07.09.2018 nr 1-12/43
Ametiühingute seisukohad paindlike töösuhete
regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse kohta
Austatud väljatöötamiskavatsuse autorid
Eesti Ametiühingute Keskliit tänab esitatud töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuste eest (edaspidi VTK) ja esitab siin
liikmesorganisatsioonidega läbiarutatud ühisarvamuse selle kohta.
Kokkuvõtvalt märgime, et VTK autorid ei ole piisavalt analüüsinud probleemi olemust, ajavad segi
põhjused ja tagajärjed ning jõuavad seetõttu järeldusteni, mis ei aita saavutada VTK-s kirjeldatud
eesmärki. Sellegipoolest oleme veendunud, et mitmekesistuv, järjest suuremale tootlikkusele suunatud
majandus ja fragmenteeruv tööturg vajavad tööõiguse põhimõttelist muudatust, mis võimaldab rohkem
valdkondlikult spetsialiseeritud reeglistikku.
Oleme veendunud, et säärase spetsialiseerumise allikaks saavad efektiivselt olla vaid valdkondlike
sotsiaalpartnerite kokkulepped, mis ühelt poolt loovad majandussektoritele sobivama, tootlikkust
suurendava regulatsiooni ja teiselt poolt tasakaalustavad seda konkreetses valdkonnas tegutsevate
töötajate haavatavusele vastava kaitsepaketiga.
Ametiühingute arvates peab Eesti loobuma idaeuroopalikust tööõiguse mudelist ja võtma kasutusele
elemente põhjamaisest mudelist, laiendades derogatsiooniõigust sektori- ja ettevõttetaseme
kollektiivlepingutega.
Üldised tõdemused VTK kohta:
1. VTK toob probleemi kirjelduses välja, et teatud sorti kokkulepete jäik keelamine töölepingu
seaduses on suurendanud töötamist võlaõiguslike lepingute alusel, mistõttu jäävad töötajad
ilma sotsiaalkindlustuse ja töölepinguseaduse kaitsest. Ametiühingud hindavad, et VTK
koostajad on siin põhjuseid esitanud tagajärgedena. Ametiühingute hinnangul on võlaõiguslike
lepingute sõlmimise põhjused kahanevas tähtsuse järjekorras järgmised: a) tööjõumaksude
optimeerimine, b) äririskide jätmine töötaja kanda, c) töölepinguseadusest tulenevate kulude
(puhkus, koondamistasud) vältimine ja d) TLS-ist tulenevad piirangud. Sõltuvast sektorist võib
põhjuste tähtsusjärjekord olla erinev.
2. Eelnevast tulenevalt oleme veendunud, et VTK-s püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada
ilma maksu-, töö- ja sotsiaalpoliitiliste otsusteta, mis võrdsustavad töötegijate kohtlemist nende
lepingutüübist sõltumata. See tähendab muu hulgas sotsiaalmaksu miinimummäära
ühtlustamist, maksuvastutuse panemist VÕS-lepinguga töötegija tellijale,
sotsiaalkindlustussüsteemide avamist muu lepingu alusel tegutsevatele töötegijatele,
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
lepingutüübi tuvastusvaidluste lihtsustamist, töötegija mõiste laiendamist ILO regulatsioonidest
lähtuvalt, ühinemisõiguse ja kollektiivsete õiguste tagamist võlaõiguslike lepingute aluselt
tegutsevatele töötegijatele jne. Pakume kaalumiseks ka motiveerida tööandjaid loobuma
teeseldud võlaõiguslepingutest, kui töölepingu tuvastusvaidluse tulemused edastatakse maksu-
ja tolliametile tasumata tööjõumaksude sissenõudmiseks ning töötaja saab piiranguteta nõuda
hüvitist kõigi saamata puhkuste eest.
3. Kiiresti fragmenteeruv tööturg tähendab korraga nii väga kaitstud, suure valikuvabaduse ja ka
suure paindlikkushuviga töötajaid kui ka väga kaitsetuid töötajate gruppe, kus tsükliline
tööjõupuudus ei ole toonud kaasa olulist töötingimuste paranemist ega valikuvabaduse
suurenemist. Igale töötajate grupile mõjuvad kavandatavad regulatsioonid väga erinevalt. VTK-s
kirjeldatud paindlikkus võib väga järsult halvendada kümnete tuhandete töötegijate olukorda,
parandades samal ajal tuhandete olukorda ja mõjudes neutraalselt sadadele tuhandetele.
4. Tootlikkuse tõusuks vajavad majandusharud suuremat vabadust tööõiguslikke reegleid oma
spetsiifikale kohandada. Juba aastaid on olnud mitmed sektorid probleemi ees, kus ühtse
tööõiguse reegleid ei ole võimalik rakendada spetsiifilisele tootmisprotsessile või pärsib
regulatsioon tootlikkuse tõusu. Võrdse konkurentsi ja efektiivse tasakaalustatuse tagamiseks
tuleb siinkohal eelistada „teisiti kokkuleppimise õiguse“ ehk derogatsiooniõiguse andmist just
sektoritaseme sotsiaalpartneritele, kus on ka suurem kompetents ja valitseb parem jõudude
tasakaal.
5. Oluliste muudatuste sisseviimisel tuleb Eestil järgida Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba
põhimõtteid, mis rõhutavad vajadust ja liikmesriikide kohustust toetada sotsiaaldialoogi igal
tasandil, sealhulgas vähendada vahet tava- ja veidrate lepingutega töötajate vahel. Õigusnormid
peavad soodustama sotsiaaldialoogi ainuüksi seetõttu, et töötaja ja tööandja on töötamise
tingimuste kokkuleppimisel väga ebavõrdses positsioonis. Ida-Euroopa tööõigust iseloomustab
sotsiaalpartnerite õiguste piiratus, kuivõrd regulatsioon on mahukas ja jäik ning sisaldab väga
vähe volitusi derogatsiooniks. Muude põhjuste kõrval on see andnud tulemuseks
sotsiaalpartnerite tagasihoidliku organiseerumismäära. Maailmapraktika ajalooline kogemus
näitab, et just õiguste laiendamine ja riigipoolne usaldus sotsiaalpartnerite suhtes on
määravaks, kui tugevad on sotsiaalpartnerid oma ühiskondlike funktsioonide täitmisel.
6. Töölepingu seaduse avamisel tuleb võtta arvesse ka osapoolte teisi aastate jooksul tehtud
ettepanekuid. Leiame, et TLS-s sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni tuleb muuta selgemaks,
üheselt mõistetavaks igale töötajale ja tööandjale. Muutmist vajavad muuhulgas ka töötajate
esindaja kaitset, töölepingu ülesütlemist (töötaja tervise tõttu) käsitlevad õigusnormid.
Edasi käsitleme täpsemalt iga muutmisettepanekut.
1. TLS-i miinimum-maksimum tundidega töölepingu sõlmimise võimalus
Oleme vastu TLS muutmisele selliselt kujul. Laialdast vajadust TLS-i täiendamiseks miinimum-
maksimumtundidega töölepingu sõlmimise võimalusega ei ole, kuna summeeritud tööaja regulatsioon
õigesti kasutades tagab ka täna hooajaliste vajaduste katmise töötajate turvatunnet oluliselt
vähendamata. Siiski võib olla sektoreid, kus tööaja pikaajaline summeerimine ei täida nimetatud
eesmärki töölepingu lühiduse või muu tõttu (jäätisemüüjad, hooajaliste teenuste pakkujad). Meie
hinnangul ei ole need mahud aga piisavad, et muuta üldregulatsiooni töötajatele kahjulikumaks. Pigem
võiks olla võimalus regulatsiooni muutvaks tasakaalustatud kokkuleppeks konkreetsetes sektorites.
Pakutud lahendus ei paku tavapärasest kergemat juurdepääsu tööjõuturule, pigem vastupidi toob kaasa
olukorra, kus inimeste kindlus- ja turvatunne väheneb ning suureneb majanduslik ebakindlus. Töötajad
vajavad kindlust tööaja ja sissetuleku osas, seetõttu töötaja peab üldjuhul teadma kui palju ja millal ta
töötab ja kui palju saab tasu tehtud töö eest. Oluline on mõista, et kohustus olla maksimumtundide
mahus tööandjale kättesaadav kahandab võimalusi täiendada sissetulekut teise tööandja kasuks
töötamisel. Miinimum- ja maksimumtundidega töölepingu sõlmimise võimalus vähendab võlaõiguslike
lepingu kasvu minimaalselt, sest võlaõiguslik leping on töö tegijale tõenäoliselt selgem ja konkreetsem.
Kehtivas TLS-s sätestatud töö-ja puhkeaja regulatsioon on juba praegu piisavalt paindlik. Kehtiv TLS ei
kohusta ühtegi tööandjat sõlmima ainult täistööajaga töölepinguid. Pooltel on võimalik kokku leppida
mõlemale poolele sobiv töökoormus, töö tegemise aeg, tööaja summeerimine jm. Alati on võimalik
vajadusel töölepingute kõiki punkte kokkuleppel ka muuta. Paindlikkust tööandjatele peaks suurendama
muutes maksuseadusi, mis tegelikult põhjustavad olukorra, kus tööandjatel pole kasulik sõlmida osalise
tööajaga töölepinguid.
Hindame parandamist vajavaks eksimuseks VTK lause, et miinimum-maksimumtundidega töölepingu
korral loetakse ületunnitööks vaid need töötunnid, mis ületavad täistööaega ja mitte töölepingus kokku
lepitud maksimumtunde.
2. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste
Nõustume sellise muudatusega, kuid soovime selle sõnastuse ja vajalikud lisasätted põhjalikult läbi
rääkida. VTK kohaselt iseseisva otsustuspädevusega töötaja määraks ise oma tööaja. Leiame, et iseseisva
otsustuspädevusega töötaja saab olla ainult selline töötaja, kes teadlikult oskab hoida enda tervist
tööülesannete täitmisel, sest on oht ületöötamiseks ja selle tagajärjel tervisekahjustusteks. Seega võiks
iseseisva otsustuspädevusega töötajaks olla ainult väga väike arv töötajaskonnast (näiteks ainult väga
kõrget tasu teenivad n.ö. juhtivtöötajad). Kindlasti tuleb välistada olukord, kus kõik või enamus töötajaid
saaksid olla iseseisva otsustuspädevusega.
3. Tähtajaliste töölepingute paindlikkuse suurendamiseks
Oleme vastu TLS-i muutmisele sellisel kujul. VTK järgi võiksid pooled sõlmida tähtajalisi töölepinguid ilma
tähtajalisuse põhjuseta, kolme aasta jooksul võiks tähtajalisi töölepinguid sõlmida korduvalt, ühe
tähtajalise lepingu kogukestus ei tohiks ületada 3 aastast perioodi.
VTK järgi on eesmärgiks soodustada lühiajalist töötamist ja sihtgrupiks on töötajad, kes ei soovi
tähtajatuid töölepinguid (noored, kes soovivad erinevate tööandjate juures lühiajaliselt töötada). EAKL
hinnangul ei ole töötajate enamusel nende perekondlikest kohustustest lähtuvalt soovi töötada
lühiajaliselt. Samaaegselt mitme tööandja juures töötamise põhjuseks on aga madalad sissetulekud, mis
sunnivad töötajaid otsima lisasissetuleku teenimise võimalusi. Paraku seavad töötajad sel viisil ohtu oma
tervise. Seaduse eesmärk ei peaks olema lühiajalise töötamise propageerimine.
Praegu kehtiv TLS võimaldab lühiajalist töötamist ja seetõttu ei ole vajadust suurendada paindlikkust
tähtajaliste lepingute osas. Kui tööandja pakutav töö on lühiajaline, siis on ka olemas ka põhjus
tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. TLS eeldab, et üldjuhul tööleping on tähtajatu ja see põhimõte peaks
ka säilima.
Seadustades üldisena võimaluse sõlmida tähtajalisi töölepinguid ilma põhjuseta tekitatakse olukord, kus
tööandjad hakkavad määrama töölepingute kestvuste aega, millele töölepingu nõrgem pool pole
võimeline vastu vaidlema. Tööandjate määratavad töölepingute kehtivuse tähtajad võivad hakata
piirama töötajate õigust vabalt valida tööd ja tööandjat ning see võib kaasa tuua negatiivsed tagajärjed
tööturul.
VTK arutelu tulemusel suutsime siiski tuvastada mõned sektorid, kus võlaõiguslike lepingute eelistamise
põhjuseks võib olla tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise keeld: ülikoolide õppejõud,
välisrahastusega projektide juhtimine, tele- ja filmiproduktsioon. Näeme lahendusena
derogatsiooniõiguse andmist sektoritaseme sotsiaalpartneritele, kus kokkuleppe sisuks poleks ainul
reeglistiku muutmine vaid ka kokkulepe, et võlaõiguslikele lepingutele hakkavad tööandjad eelistama
töölepingulisi suhteid.
4. IKT-põhine kaugtöö
Nõustume sellise muudatusega, kuid soovime selle sõnastuse ja vajaliku lisasätted põhjalikult läbi
rääkida. VTK kohaselt määratletakse uue töövormina IKT-põhine kaugtöö, töötingimuste ja
töökeskkonna korralduse määravad lepingu pooled kokkuleppega ja tööandja kohustuseks jääb IKT-
põhist kaugtööd tegeva töötaja juhendamine ning teavitamine töökeskkonnaga seotud võimalikest
ohuteguritest.
Nõustume, et kaugtööd tegevate töötajate osas on vajalikud töötajate ja tööandjate kokkulepped,
kusjuures eesmärgiks tuleks seada IKT-põhist kaugtööd tegeva töötaja töövõime ja tervise säilitamist.
Ühe ettevõtte/tööandja töötajate kaugtöö reeglid peaksid olema kõikide töötajatele võimalikult võrdsed
ja üheselt mõistetavad, seetõttu näeme et kaugtöö kokkulepped võiksid sisalduda kollektiivlepingutes.
VTK järgi peab tööandja saatma IKT-põhist kaugtööd tegeva töötaja tervisekontrolli. Tervisekontrolli
sagedus võiks sõltuda sellest kui suure osa tööajast moodustab kaugtöö. Tervisekontrolli teostaja
sõltumatuse tagamiseks peaksid tervisekontrolli teostaja valima tööandja ja töötajad ühiselt. Ka
tervisekontrolli küsimusi saaksid pooled kokku leppida kollektiivlepingutes.
5. Kolmandast riigist ajutiselt Eestisse lähetatud töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine
Peame muudatust hädavajalikuks. EAKL pooldab ebavõrduse kaotamist ja kolmandatest riikidest
Eestisse ajutiselt tööle lähetatud isikutele TTOS kohaldusala laiendamist. Samas tuleks nende töötajate
suhtes kohaldada ka teisi Eestis kehtivaid töötingimusi.
6. Ühisel töökohal nii töölepingute kui ka võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute tervise ja
ohutuse kaitsmine
Peame muudatust hädavajalikuks. Pooldame muudatusi, mis kaasavad võlaõiguslike lepingute alusel
teenust osutavad isikud töötervishoiu ja tööohutusalasesse ühistegevusse ning tagavad võlaõiguslike
lepingute alusel teenust osutavatele isikutele töö ohutuse ja tervise kaitse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Peterson
Esimees