dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 21. september 2018
Viit
1.2-1/2371-10
Registreeritud
21. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse tag_22056-2.bdoc104 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1 [email protected] Meie 21.09.2018 nr 1.4-4/22056 Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele Sotsiaalministeeriumi algatus töötada välja tööõnnetuskindlustus, mis leevendab tööõnnetuse kannatanud kahjuhüvitiste saamise keerulist ja aeganõudvat protsessi ja tagab tööõnnetuse tõttu tekkinud kulude efektiivse hüvitamise kannatanule, vajadusel rehabilitatsiooni ja raviga tööturule naasmiseks, on kahtlemata tervitatav. Toome välja alljärgnevad tähelepanekud, mis seaduseandjal tuleks läbi mõelda ja kavandatavas eelnõus täpsemalt lahti kirjutada: 1. Kavatsuses on viidatud (lk 7), et erakindlustusel põhinev hüvitamise süsteem aitab vähendada nii avaliku kui erasektori kulusid. Sotsiaalkindlustusameti näitel ei ole lähiaastatel toimunud märkimisväärseid tööõnnetusjuhtumeid, mis oleks tinginud kahju hüvitamise vajaduse. Seega kavandatav muudatus ei vähenda vaid suurendab tööandja kulusid ning sellest tulenevalt ka kulusid riigieelarves. Antud asjaoluga tuleb eelnõu mõjude hindamisel arvestada. Samuti ei välista kavandatav kindlustuskaitse töötaja võimalust nõuda tööandjalt täiendava kahju hüvitamist. Avaliku halduse tööjõukulude kasvule viitab ka Liikluskindlustuse Fondi hinnang (lk 20). Lisaks, riigiasutuste kanda jäävad võimalikud tururiskid (lk 9). 2. Kindlustusmakse kujunemine vajab täpsemat lahti kirjutust (lk 13-17). 3. Täna puudub riigiasutustel ühtne töökeskkonna standard, erisused füüsilise keskkonna tingimustes on pigem suured. Investeeringud töökeskkonda on piiratud osaliselt eelarvevahendite puuduse tõttu, aga ka põhjusel, et kogu riigimajade kontseptsioon on veel lahtine, mistõttu regionaalsetes üksustes arvestatavate investeeringute tegemine ei ole majanduslikult põhjendatud. 4. Selgitusi vajab, kuidas hakatakse kindlustusriske hindama kaugtöö lahendusi kasutavates organisatsioonides, kus tööandjal puudub võimalus töötajate kodukontorite töökeskkonna riskide osas kaasa rääkida. Tööõnnetuskindlustusega eelnõuga paralleelselt tuleb hinnata ka täna kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni ajakohasust (TTOS). 5. Leiame, et prognoositud halduskoormus kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole adekvaatne (lk 22- 23). Riigiasutuse suurusest tulenevalt tuleb siin arvestada erinevate hankeprotsessi menetluste ja tähtaegadega. Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360; 16106 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee Registrikood 70001975 6. Teeme ettepaneku lisada väljatöötamiskavatsusse lisaks tööõnnetuses vigasaanutele või hukkunutele ka kutsehaiged (uusi juhtumeid lisandub aasta keskmiselt 25) ja kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitised.  Kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral on töötajal samuti õigus esitada nõue tööandja vastu. Hüvitise arvestuse metoodika, alused ja tõendamiskohustus on sama nagu tööõnnetuse puhul. Seega tuleb väljatöötamiskavatsuses käsitleda nii tööõnnetusest kui ka kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise kindlustussüsteemi ühtsena. Vastasel korral tuleb kutsehaiguse ja tööõnnetuse tagajärgede hüvitamiseks tööandjatel ja Sotsiaalkindlustusametil pidada üleval kahte süsteemi.  Kutsehaigeid, kes pöörduvad Sotsiaalkindlustusameti poole kahjuhüvitise saamiseks, on rohkem kui tööõnnetusest tingitud tervisekahju taotlejaid. Seega kutsehaigete olukord antud seadusega ei parane. Kutsehaigete puhul on hüvitise saamine asutusest keerulisem. Kutsehaigus tekib pika perioodi jooksul, mistõttu tööandja süü tõestamine on aeganõudev ning enamasti on haigus kujunenud välja mitme tööandja juures, mistõttu osapooli mitu, kelle vastu kahjuhüvitise nõue esitada.  Tööõnnetuskindlustus peab katma ka kutsehaiguse tõttu tervisekahju hüvitamise juhtumid, sest see aitab lihtsustada töötajatel kahjuhüvitise saamist ning motiveerib tööandjaid töökeskkonda parendama ning ennetavaid meetmeid välja töötama.  Jääb ära vajadus töötada välja eraldi õigusakt kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamiseks.  Sotsiaalkindlustusameti poolne kahjuhüvitise maksmine väheneb kindlustusskeemi rakendumisel järk-järgult tulenevalt kutsehaiguse väljakujunemise perioodist (kindlustatusest) ja liiguks edaspidi täies mahus kindlustusfirmale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe peadirektor Eleen Lilienthal 640 8115 [email protected] 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel