Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1
[email protected]
Meie 21.09.2018 nr 1.4-4/22056
Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele
Sotsiaalministeeriumi algatus töötada välja tööõnnetuskindlustus, mis leevendab tööõnnetuse
kannatanud kahjuhüvitiste saamise keerulist ja aeganõudvat protsessi ja tagab tööõnnetuse tõttu
tekkinud kulude efektiivse hüvitamise kannatanule, vajadusel rehabilitatsiooni ja raviga tööturule
naasmiseks, on kahtlemata tervitatav.
Toome välja alljärgnevad tähelepanekud, mis seaduseandjal tuleks läbi mõelda ja kavandatavas
eelnõus täpsemalt lahti kirjutada:
1. Kavatsuses on viidatud (lk 7), et erakindlustusel põhinev hüvitamise süsteem aitab vähendada
nii avaliku kui erasektori kulusid. Sotsiaalkindlustusameti näitel ei ole lähiaastatel toimunud
märkimisväärseid tööõnnetusjuhtumeid, mis oleks tinginud kahju hüvitamise vajaduse. Seega
kavandatav muudatus ei vähenda vaid suurendab tööandja kulusid ning sellest tulenevalt ka
kulusid riigieelarves. Antud asjaoluga tuleb eelnõu mõjude hindamisel arvestada. Samuti ei
välista kavandatav kindlustuskaitse töötaja võimalust nõuda tööandjalt täiendava kahju
hüvitamist.
Avaliku halduse tööjõukulude kasvule viitab ka Liikluskindlustuse Fondi hinnang (lk 20). Lisaks,
riigiasutuste kanda jäävad võimalikud tururiskid (lk 9).
2. Kindlustusmakse kujunemine vajab täpsemat lahti kirjutust (lk 13-17).
3. Täna puudub riigiasutustel ühtne töökeskkonna standard, erisused füüsilise keskkonna
tingimustes on pigem suured. Investeeringud töökeskkonda on piiratud osaliselt eelarvevahendite
puuduse tõttu, aga ka põhjusel, et kogu riigimajade kontseptsioon on veel lahtine, mistõttu
regionaalsetes üksustes arvestatavate investeeringute tegemine ei ole majanduslikult
põhjendatud.
4. Selgitusi vajab, kuidas hakatakse kindlustusriske hindama kaugtöö lahendusi kasutavates
organisatsioonides, kus tööandjal puudub võimalus töötajate kodukontorite töökeskkonna riskide
osas kaasa rääkida. Tööõnnetuskindlustusega eelnõuga paralleelselt tuleb hinnata ka täna kehtiv
töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni ajakohasust (TTOS).
5. Leiame, et prognoositud halduskoormus kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole adekvaatne (lk 22-
23). Riigiasutuse suurusest tulenevalt tuleb siin arvestada erinevate hankeprotsessi menetluste ja
tähtaegadega.
Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360; 16106 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Registrikood 70001975
6. Teeme ettepaneku lisada väljatöötamiskavatsusse lisaks tööõnnetuses vigasaanutele või
hukkunutele ka kutsehaiged (uusi juhtumeid lisandub aasta keskmiselt 25) ja kutsehaigusest
tingitud tervisekahju hüvitised.
Kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral on töötajal samuti õigus esitada nõue
tööandja vastu. Hüvitise arvestuse metoodika, alused ja tõendamiskohustus on sama
nagu tööõnnetuse puhul. Seega tuleb väljatöötamiskavatsuses käsitleda nii tööõnnetusest
kui ka kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise kindlustussüsteemi ühtsena.
Vastasel korral tuleb kutsehaiguse ja tööõnnetuse tagajärgede hüvitamiseks tööandjatel ja
Sotsiaalkindlustusametil pidada üleval kahte süsteemi.
Kutsehaigeid, kes pöörduvad Sotsiaalkindlustusameti poole kahjuhüvitise saamiseks, on
rohkem kui tööõnnetusest tingitud tervisekahju taotlejaid. Seega kutsehaigete olukord
antud seadusega ei parane. Kutsehaigete puhul on hüvitise saamine asutusest
keerulisem. Kutsehaigus tekib pika perioodi jooksul, mistõttu tööandja süü tõestamine on
aeganõudev ning enamasti on haigus kujunenud välja mitme tööandja juures, mistõttu
osapooli mitu, kelle vastu kahjuhüvitise nõue esitada.
Tööõnnetuskindlustus peab katma ka kutsehaiguse tõttu tervisekahju hüvitamise juhtumid,
sest see aitab lihtsustada töötajatel kahjuhüvitise saamist ning motiveerib tööandjaid
töökeskkonda parendama ning ennetavaid meetmeid välja töötama.
Jääb ära vajadus töötada välja eraldi õigusakt kutsehaigusest tingitud tervisekahju
hüvitamiseks.
Sotsiaalkindlustusameti poolne kahjuhüvitise maksmine väheneb kindlustusskeemi
rakendumisel järk-järgult tulenevalt kutsehaiguse väljakujunemise perioodist
(kindlustatusest) ja liiguks edaspidi täies mahus kindlustusfirmale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
peadirektor
Eleen Lilienthal
640 8115
[email protected]
2