dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 21. september 2018
Viit
1.2-1/2371-9
Registreeritud
21. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎MTÜ ETTAS seisukoht TÕKS väljatöötamise kavatsuse kohta (2).pdf650 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1 [email protected] Meie 21. september 2018 Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse dokumendis on rõhuasetus peamiselt tööõnnetustel. WHO andmete alusel moodustavad töövigastused ainult 22% kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest. Recent publication from WHO Preventing Disease through a Healthier and Safer Workplace – provides a comprehensive review of the key evidence linking diseases and injuries to occupational risks, estimates of the disease burden attributable to work together with examples of interventions that work. World Health Organization 2018 document: Preventing Disease Through A Healthier and Safer Workplace: This study estimates that in 2015, more than 1.2 million deaths globally were attributable to occupational risks, which represent 2.1% of all deaths in the general population. When accounting for both deaths and disability, the fraction of the global disease burden in the general population due to occupation amounts to 2.7%. Noncommunicable diseases contribute 70%, injuries 22% and infectious diseases 8% to the total disease burden from occupational risks. Low- and middle-income countries are disproportionally affected by occupational death and disease. Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1: tööõnnetuskindlustuse loomine Erakindlustusel põhineva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi eesmärk on lahendada hetkel kehtiva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi kaks peamist probleemi – lihtsustada töötajatel kahjuhüvitise saamist ning motiveerida tööandjaid panustama töökeskkonda. Kavandatavatel muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju majandusele, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustega ei kaasne mõjusid keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Planeeritavad muudatused avaldavad mõju töötajale, tööandjale, Tööinspektsioonile, Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale, kindlustusettevõtetele, riigieelarvele. Makrotasemel on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) koos koostööpartneritega20 hinnanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu on Euroopa Liidus 3,3% aastasest SKPst. Sellest kulust 11,5% ehk 0,4% SKPst moodustavad tööõnnetused. Eesti kohta on hinnatud, et õnnetuste osakaal selles kulus on suurem – 15% ehk 0,5% SKPst. Kulu majandusele väljendub läbi selle, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega kaasneb töövõimekadu, loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Hinnangud Euroopa Liidu parimate töötervishoiu ja tööohutuse praktikatega riikide (21) tööõnnetuste tõttu kaotatud eluaastatele on 2-3 korda väiksemad, kui hinnang Eesti praegusele kaotusele. Euroopa Liidu keskmine on ca 10% väiksem. Uus hüvitamiste süsteem loob tööandjatele tugevama rahalise motivaatori töökeskkonda parandada läbi selle, et vastasel juhul suureneb nende kindlustuspreemia. On raske kvantitatiivselt hinnata, kui suur see motivatsioon saab olema. Kui see motivatsioon on piisav, väheneb tööõnnetuste hulk või tõsidus, mistõttu väheneb ka kulu majandusele. Süsteem võib motiveerida rohkem kasutama õnnetuse tagajärjel vähenenud töövõime taastamise meetmeid (et vähendada rahalise hüvitamise koormust), mis samuti majanduslikku kulu vähendab. Empiiriliselt on leitud (22), et erakindlustusel põhinevas süsteemis (OECD riikide võrdluses ja arvestades muude faktoritega) on tööõnnetusi (ja ka kutsehaigusi) vähem ning seda statistiliselt olulise hinnangu järgi. Samas leitakse selles uuringus, et diferentseeritud kindlustuspreemiaid kasutavates riikides on tööõnnetuste hulk veidi suurem (1% võrra(23)). Tulemus on 20 https://osha.europa.eu/en/about-eu-osha/press-room/eu-osha-presents-new-figures- costs-poor-workplace-safety-and-health-world 21 https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/eu-analysis-illness 22 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2093791111220067 23 Kõikide muude tingimuste võrdsena hoidmise puhul on kahe erineva kindlustuspreemia skeemiga riikide tööõnnetuste arvus erinevus keskmiselt 0,985%. Seega - nagu järeldub ILO andmetest - moodustavad Euroopa Liidus keskmiselt riigi kulud kutsehaigustest ja tööõnnetustest tingitult 2,8 - 3,5% SKP-st, Eestis vastavalt moodustavad tööõnnetustest põhjustatud kulud 0,5% SKP-st - seega on kutsehaigustest/tööga seotud haigustest põhjustatud kulud 6-7x suuremad ja riigi SKP-le tunduvalt koormavamad . Teisest küljest on Eesti töötajad olnud aastaid pandud halvemasse seisu võrreldes naaberriikidega kutsehaiguste just sotsiaalsetel põhjustel madala diagnoosimise tõttu (inimeste hirm töökohakaotuse ja sissetulekuta jäämise pärast jms ) Eesti Töötervishoiuarstide Selts ei nõustu, et Eesti riigis jääb jätkuvalt reguleerimata kutsehaiguste kindlustamine ja tegeldakse isoleeritult vaid tööõnnetustega. Nende koos ühes seaduses käsitlemine on põhjendatud ja vajalik kuna nii tekkemehhanism kui ka tagajärjed ning ennetamisabinõud on kattuvad. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) hüvitab isikule tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse tagajärjel kaotatud sissetuleku ning lisakulud, sh nt abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanu hooldamiskulud. SKA maksis 2016. aastal tööõnnetuste tagajärjel kahjuhüvitist summas 0,9 miljonit eurot. Lisaks kahjuhüvitistele maksab Sotsiaalkindlustusamet ka tööõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõimetutele töövõimetuspensioni. Kindlustuse kehtestamisel lähevad kõik uute tööõnnetusjuhtumitega seotud kulude hüvitamised üle kindlustusasutusele. Sotsiaalkindlustusameti tööõnnetustega seotud kulud 2016. aastal olid kokku 3,2 mln eurot. Kuna enne kindlustuse kehtestamist toimunud tööõnnetuste kulusid kindlustus katma ei hakka, siis ei vähene Sotsiaalkindlustusameti kulud lähiaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt vaid hakkavad vähenema järk-järgult. Eelnõu mõjutab Haigekassa kulutusi vähesel määral. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt hüvitatakse tööõnnetusega seotud haigushüvitised, ravikulud ning soodusravimite kulud Haigekassa poolt. 2016. aastal oli tööõnnetustega seotud kulu Haigekassale kokku 5,7 mln eurot (sh haigushüvitised 4,0 mln eurot; ravikulud 1,6 mln eurot ja ravimikulud 0,1 mln eurot). Eelduslikult on Haigekassa kulutused suuremas osas seotud viimase aasta jooksul toimunud tööõnnetustega, mistõttu vähenevad kindlustuse kehtestamisel Haigekassa kulud 2016. aasta andmetele tuginedes eelduslikult 5,7 mln euro võrra aastas. Lugupidamisega Viive Pille juhatuse esinaine MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts Hiiu 44, 11619 Tallinn
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel