Sotsiaalministeerium Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1
[email protected]
Meie 21. september 2018
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse dokumendis on rõhuasetus peamiselt
tööõnnetustel. WHO andmete alusel moodustavad töövigastused ainult 22% kõikidest tööga
seotud terviseprobleemidest.
Recent publication from WHO Preventing Disease through a Healthier and Safer Workplace
– provides a comprehensive review of the key evidence linking diseases and injuries to
occupational risks, estimates of the disease burden attributable to work together with
examples of interventions that work.
World Health Organization 2018 document: Preventing Disease Through A Healthier and
Safer Workplace:
This study estimates that in 2015, more than 1.2 million deaths globally were attributable
to occupational risks, which represent 2.1% of all deaths in the general population. When
accounting for both deaths and disability, the fraction of the global disease burden in
the general population due to occupation amounts to 2.7%. Noncommunicable diseases
contribute 70%, injuries 22% and infectious diseases 8% to the total disease burden from
occupational risks. Low- and middle-income countries are disproportionally affected by
occupational death and disease.
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad
muudatused ja nende mõjud
11.1. Kavandatav muudatus 1: tööõnnetuskindlustuse loomine
Erakindlustusel põhineva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi eesmärk on lahendada hetkel
kehtiva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi kaks peamist probleemi – lihtsustada töötajatel
kahjuhüvitise saamist ning motiveerida tööandjaid panustama töökeskkonda.
Kavandatavatel muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju majandusele, riigiasutuste ja
kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustega ei kaasne mõjusid
keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Planeeritavad
muudatused avaldavad mõju töötajale, tööandjale, Tööinspektsioonile, Haigekassale,
Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale, kindlustusettevõtetele, riigieelarvele.
Makrotasemel on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) koos koostööpartneritega20
hinnanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu on Euroopa Liidus 3,3% aastasest SKPst.
Sellest kulust 11,5% ehk 0,4% SKPst moodustavad tööõnnetused. Eesti kohta on hinnatud,
et õnnetuste osakaal selles kulus on suurem – 15% ehk 0,5% SKPst. Kulu majandusele
väljendub läbi selle, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega
kaasneb töövõimekadu, loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Hinnangud
Euroopa Liidu parimate töötervishoiu ja tööohutuse praktikatega riikide (21) tööõnnetuste
tõttu kaotatud eluaastatele on 2-3 korda väiksemad, kui hinnang Eesti praegusele kaotusele.
Euroopa Liidu keskmine on ca 10% väiksem.
Uus hüvitamiste süsteem loob tööandjatele tugevama rahalise motivaatori töökeskkonda
parandada läbi selle, et vastasel juhul suureneb nende kindlustuspreemia. On raske
kvantitatiivselt hinnata, kui suur see motivatsioon saab olema. Kui see motivatsioon on
piisav, väheneb tööõnnetuste hulk või tõsidus, mistõttu väheneb ka kulu majandusele.
Süsteem võib motiveerida rohkem kasutama õnnetuse tagajärjel vähenenud töövõime
taastamise meetmeid (et vähendada rahalise hüvitamise koormust), mis samuti
majanduslikku kulu vähendab. Empiiriliselt on leitud (22), et erakindlustusel põhinevas
süsteemis (OECD riikide võrdluses ja arvestades muude faktoritega) on tööõnnetusi (ja ka
kutsehaigusi) vähem ning seda statistiliselt olulise hinnangu järgi. Samas leitakse selles
uuringus, et diferentseeritud kindlustuspreemiaid kasutavates riikides on tööõnnetuste hulk
veidi suurem (1% võrra(23)). Tulemus on
20 https://osha.europa.eu/en/about-eu-osha/press-room/eu-osha-presents-new-figures-
costs-poor-workplace-safety-and-health-world
21 https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/eu-analysis-illness
22 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2093791111220067
23 Kõikide muude tingimuste võrdsena hoidmise puhul on kahe erineva kindlustuspreemia
skeemiga riikide tööõnnetuste arvus erinevus keskmiselt 0,985%.
Seega - nagu järeldub ILO andmetest - moodustavad Euroopa Liidus keskmiselt riigi kulud
kutsehaigustest ja tööõnnetustest tingitult 2,8 - 3,5% SKP-st, Eestis vastavalt moodustavad
tööõnnetustest põhjustatud kulud 0,5% SKP-st - seega on kutsehaigustest/tööga seotud
haigustest põhjustatud kulud 6-7x suuremad ja riigi SKP-le tunduvalt koormavamad .
Teisest küljest on Eesti töötajad olnud aastaid pandud halvemasse seisu võrreldes
naaberriikidega kutsehaiguste just sotsiaalsetel põhjustel madala diagnoosimise tõttu
(inimeste hirm töökohakaotuse ja sissetulekuta jäämise pärast jms )
Eesti Töötervishoiuarstide Selts ei nõustu, et Eesti riigis jääb jätkuvalt reguleerimata
kutsehaiguste kindlustamine ja tegeldakse isoleeritult vaid tööõnnetustega. Nende koos
ühes seaduses käsitlemine on põhjendatud ja vajalik kuna nii tekkemehhanism kui ka
tagajärjed ning ennetamisabinõud on kattuvad.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) hüvitab isikule tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse
tagajärjel kaotatud sissetuleku ning lisakulud, sh nt abivahendid, retseptiravimid, kulutused
taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanu hooldamiskulud. SKA maksis 2016. aastal
tööõnnetuste tagajärjel kahjuhüvitist summas 0,9 miljonit eurot. Lisaks kahjuhüvitistele
maksab Sotsiaalkindlustusamet ka tööõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõimetutele
töövõimetuspensioni.
Kindlustuse kehtestamisel lähevad kõik uute tööõnnetusjuhtumitega seotud kulude
hüvitamised üle kindlustusasutusele. Sotsiaalkindlustusameti tööõnnetustega seotud kulud
2016. aastal olid kokku 3,2 mln eurot. Kuna enne kindlustuse kehtestamist toimunud
tööõnnetuste kulusid kindlustus katma ei hakka, siis ei vähene Sotsiaalkindlustusameti kulud
lähiaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt vaid hakkavad vähenema järk-järgult.
Eelnõu mõjutab Haigekassa kulutusi vähesel määral. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt
hüvitatakse tööõnnetusega seotud haigushüvitised, ravikulud ning soodusravimite kulud
Haigekassa poolt. 2016. aastal oli tööõnnetustega seotud kulu Haigekassale kokku 5,7 mln
eurot (sh haigushüvitised 4,0 mln eurot; ravikulud 1,6 mln eurot ja ravimikulud 0,1 mln
eurot). Eelduslikult on Haigekassa kulutused suuremas osas seotud viimase aasta jooksul
toimunud tööõnnetustega, mistõttu vähenevad kindlustuse kehtestamisel Haigekassa kulud
2016. aasta andmetele tuginedes eelduslikult 5,7 mln euro võrra aastas.
Lugupidamisega
Viive Pille
juhatuse esinaine
MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Hiiu 44, 11619 Tallinn