dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 21. september 2018
Viit
1.2-1/2371-8
Registreeritud
21. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎21.09.2018_3.1-1_100_SM_TÕK_VTK.bdoc189 KB
  • 📎E-kiri.pdf189 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 21.09.2018 nr 3.1-1/100 Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta Sotsiaalministeerium on saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis seda ning esitab omapoolse arvamuse. ITL-i hinnangul on mõistetav VTK-s väljendatud mure, et sageli on tööõnnetuste põhjuseks tööandjate piiratud motivatsioon tööõnnetuste ennetamisel. Samuti mööname, et välistatud ei ole olukorrad, kus tööandjale kahjuhüvitise nõude esitamine võib töötaja jaoks lõppeda koormava aastatepikkuse kohtuteega. Olgugi, et peame tööõnnetuste temaatikat aktuaalseks, ei nõustu me meetoditega, millega probleemi lahendada püütakse. ITL-i hinnangul ei nähtu VTK-st piisava selgusega, kas ja milliseid tööandjat vähem koormavaid lahendusi peale olemasoleva olukorra säilitamise on riik kaalunud. ITL palub muudatuste väljatöötamisel arvestada järgmiste tähelepanekutega: 1. VTK-st ei selgu, miks plaanib ministeerium muuta ainult ühte inimese tervisega seotud elementi. Isiku ühel või teisel viisil töölepingu alusel tegutsemise mõju tema tervisele ei ole enamikel juhtudel eristatav muu tervisekäitumisega seotud mõjudest. Isegi kõrge riskiga töökeskkonnas esinev tervisekahjustuse ühekordne juhtum on enamasti põhjustatud mitme faktori kombinatsioonist, millest kõiki ei ole tööandjal võimalik oma kontrolli alla võtta. Leiame, et avatud majandusega riigis isiku tervishoiu rahastamiseks erinevate allikate loomine administratiivsest mugavusest ja üle-eelmise sajandi parimast praktikast lähtudes ei ole kohane. 2 2. ITL märgib, et kuigi VTK kohaselt ei finantseerita tööõnnetustega seotud kulusid enam tööjõumaksudest, ei näe VTK ette seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Ühelt poolt nenditakse, et tööõnnetuskindlustus toob tööandjate jaoks kaasa tööjõukulude kasvu. VTK punktist 13 võib jääda mulje, et riik kaalub kulude tõusu kompenseerimiseks tööjõumaksude vähendamist. Leiame, et lahendus administratiivselt reguleeritud kulude kasvu “korvamiseks” peab olema VTK osaks, et anda ettevõtjatele võimalus hinnata VTK reaalset majanduslikku mõju. ITL-i hinnangul on kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamise eelduseks seniste tööjõumaksude proportsionaalne vähendamine. Seega eeldab kohustusliku tööõnnetuskindlustuse regulatsiooni väljatöötamisega jätkamine samaaegselt ka seniste tööjõumaksude proportsionaalseks vähendamiseks vajalike eelnõude väljatöötamist. 3. VTK kohaselt laieneb kohustuslik tööõnnetuskindlustus ühetaoliselt kõigile tööandjatele olenemata nende tegevusala ja konkreetse töökoha riskiastmest. Tööinspektsiooni 2017. aasta töökeskkonna ülevaate kohaselt toimus enim õnnetusi metallitööstuses (528), riigikaitses (446) ja kaubanduses (444)1, samas kui info ja side valdkonnas registreeriti üksnes 28 ning finantsi ja kindlustuse valdkonnas kõigest 11 tööõnnetust. Seega varieeruvad erinevate tegevusalade tööõnnetuste numbrid kümnetes kordades. Tegevusala sees aga varieerub tööõnnetustesse sattumise tõenäosus veel omakorda ka töökohtade lõikes – on ju kontoritöötaja tööõnnetustesse sattumise risk oluliselt väiksem näiteks mobiilimastide tehniku riskist. Eeltoodu pinnalt on ITL seisukohal, et kohustusliku tööõnnetuskindlustuse laiendamine kõigile tööandjatele ning töötajatele ei pruugi olla reaalset olukorda arvestades õiglane ega põhjendatud. 4. VTK kohaselt on muudatuse üheks eesmärgiks see, et töötajatele oleks tagatud tööõnnetusega kaasneva kahju kiire hüvitamine. Kui kehtiva süsteemi kohaselt peab töötaja hüvitise saamiseks tõendama, et tööandja on rikkunud töölepingut või tekitanud õigusvastaselt kahju, siis väljapakutud süsteemi kohaselt on oluline tööõnnetuse toimumise fakt ning tööandja tegevus või tegevusetus kahjuhüvitise väljamaksmisel tähtsust ei oma. ITL-i hinnangul võib kahju hüvitamise üheks tagajärjeks olla see, et töötajad hakkavad hooletumalt käituma ning välistatud ei ole ka kahju tahtliku tekitamise juhtumid. 5. Kuigi VTK-s rõhutatakse muudatuse ühe peamise eesmärgina tööõnnetuste ennetamist, ei pruugi kohustuslik tööõnnetuskindlustus kõnealust eesmärki täita. VTK-s nähakse ette varieeruva sissemaksega kindlustussüsteem, mille korral peaksid kindlustusmakse hakkama sõltuma tööandja tegevusalast ning tööandja panusest töökeskkonna parendamisse. Ministeeriumi nägemuses aitaks varieeruva kindlustusmaksega süsteem motiveerida tööandjaid ennetusse investeerima ning looma töötajatele turvalisemat töökeskkonda. 1 http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/statistika/statistika/2017/ 3 Samas ei viidata VTK-s ühelegi uuringule, millest nähtuks, et varieeruvad kindlustusmaksed muude toetavate meetmeteta on ka reaalselt suurendanud tööandjate tööohutusega seotud investeeringuid. Ka ei ole VTK-st võimalik aru saada, kuidas on plaanis tagada, et kindlustusandjad sissemakseid varieerima hakkavad ning kirjeldatud ei ole komponente, mida tuleb kindlustuspreemia kujundamisel arvesse võtta. 6. ITL on seisukohal, et tööõnnetuste ennetamise väga oluliseks elemendiks on tööandjate tööohutusalane toetamine ja nõustamine. Tööandjate teavitus- ja nõustamistegevusele viidatakse ka Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Heaolu arengukavas 2016-2023“ 2 ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017- 2020 arengukavas 3 . Ka teiste riikide töötervishoiu süsteemides on tööandjate toetamine ja nõustamine väga oluline element. ITL-i hinnangul võivad paljud tööõnnetused olla põhjustatud just nimelt tööandjate tööohutust puudutavatest puudulikest teadmistest. Seega teeb ITL ettepaneku kaaluda, kas ja kuidas oleks võimalik tööõnnetuste ennetamise eesmärki täita tööandjate nõustamise ja toetamisega. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ülaltoodud ettepanekutega arvestada. Oleme valmis ülaltoodud seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Kätlin Šahmatova, [email protected] 2 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023, lk 11. 3 https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve, lk 20. Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 21.09.2018 kirja nr 3.1-1/100 „Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 6 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel