Pr Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 21.09.2018 nr 3.1-1/100
Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta
Sotsiaalministeerium on saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele
tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis seda ning esitab
omapoolse arvamuse.
ITL-i hinnangul on mõistetav VTK-s väljendatud mure, et sageli on tööõnnetuste
põhjuseks tööandjate piiratud motivatsioon tööõnnetuste ennetamisel. Samuti
mööname, et välistatud ei ole olukorrad, kus tööandjale kahjuhüvitise nõude
esitamine võib töötaja jaoks lõppeda koormava aastatepikkuse kohtuteega. Olgugi,
et peame tööõnnetuste temaatikat aktuaalseks, ei nõustu me meetoditega, millega
probleemi lahendada püütakse. ITL-i hinnangul ei nähtu VTK-st piisava selgusega,
kas ja milliseid tööandjat vähem koormavaid lahendusi peale olemasoleva olukorra
säilitamise on riik kaalunud.
ITL palub muudatuste väljatöötamisel arvestada järgmiste tähelepanekutega:
1. VTK-st ei selgu, miks plaanib ministeerium muuta ainult ühte inimese tervisega
seotud elementi. Isiku ühel või teisel viisil töölepingu alusel tegutsemise mõju
tema tervisele ei ole enamikel juhtudel eristatav muu tervisekäitumisega seotud
mõjudest. Isegi kõrge riskiga töökeskkonnas esinev tervisekahjustuse ühekordne
juhtum on enamasti põhjustatud mitme faktori kombinatsioonist, millest kõiki ei ole
tööandjal võimalik oma kontrolli alla võtta. Leiame, et avatud majandusega riigis
isiku tervishoiu rahastamiseks erinevate allikate loomine administratiivsest
mugavusest ja üle-eelmise sajandi parimast praktikast lähtudes ei ole kohane.
2
2. ITL märgib, et kuigi VTK kohaselt ei finantseerita tööõnnetustega seotud kulusid
enam tööjõumaksudest, ei näe VTK ette seniste tööjõumaksude proportsionaalset
vähendamist. Ühelt poolt nenditakse, et tööõnnetuskindlustus toob tööandjate
jaoks kaasa tööjõukulude kasvu. VTK punktist 13 võib jääda mulje, et riik kaalub
kulude tõusu kompenseerimiseks tööjõumaksude vähendamist. Leiame, et
lahendus administratiivselt reguleeritud kulude kasvu “korvamiseks” peab olema
VTK osaks, et anda ettevõtjatele võimalus hinnata VTK reaalset majanduslikku
mõju.
ITL-i hinnangul on kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamise eelduseks
seniste tööjõumaksude proportsionaalne vähendamine. Seega eeldab
kohustusliku tööõnnetuskindlustuse regulatsiooni väljatöötamisega jätkamine
samaaegselt ka seniste tööjõumaksude proportsionaalseks vähendamiseks
vajalike eelnõude väljatöötamist.
3. VTK kohaselt laieneb kohustuslik tööõnnetuskindlustus ühetaoliselt kõigile
tööandjatele olenemata nende tegevusala ja konkreetse töökoha riskiastmest.
Tööinspektsiooni 2017. aasta töökeskkonna ülevaate kohaselt toimus enim
õnnetusi metallitööstuses (528), riigikaitses (446) ja kaubanduses (444)1, samas
kui info ja side valdkonnas registreeriti üksnes 28 ning finantsi ja kindlustuse
valdkonnas kõigest 11 tööõnnetust. Seega varieeruvad erinevate tegevusalade
tööõnnetuste numbrid kümnetes kordades. Tegevusala sees aga varieerub
tööõnnetustesse sattumise tõenäosus veel omakorda ka töökohtade lõikes – on
ju kontoritöötaja tööõnnetustesse sattumise risk oluliselt väiksem näiteks
mobiilimastide tehniku riskist. Eeltoodu pinnalt on ITL seisukohal, et kohustusliku
tööõnnetuskindlustuse laiendamine kõigile tööandjatele ning töötajatele ei pruugi
olla reaalset olukorda arvestades õiglane ega põhjendatud.
4. VTK kohaselt on muudatuse üheks eesmärgiks see, et töötajatele oleks tagatud
tööõnnetusega kaasneva kahju kiire hüvitamine. Kui kehtiva süsteemi kohaselt
peab töötaja hüvitise saamiseks tõendama, et tööandja on rikkunud töölepingut
või tekitanud õigusvastaselt kahju, siis väljapakutud süsteemi kohaselt on oluline
tööõnnetuse toimumise fakt ning tööandja tegevus või tegevusetus kahjuhüvitise
väljamaksmisel tähtsust ei oma. ITL-i hinnangul võib kahju hüvitamise üheks
tagajärjeks olla see, et töötajad hakkavad hooletumalt käituma ning välistatud ei
ole ka kahju tahtliku tekitamise juhtumid.
5. Kuigi VTK-s rõhutatakse muudatuse ühe peamise eesmärgina tööõnnetuste
ennetamist, ei pruugi kohustuslik tööõnnetuskindlustus kõnealust eesmärki täita.
VTK-s nähakse ette varieeruva sissemaksega kindlustussüsteem, mille korral
peaksid kindlustusmakse hakkama sõltuma tööandja tegevusalast ning tööandja
panusest töökeskkonna parendamisse. Ministeeriumi nägemuses aitaks
varieeruva kindlustusmaksega süsteem motiveerida tööandjaid ennetusse
investeerima ning looma töötajatele turvalisemat töökeskkonda.
1
http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/statistika/statistika/2017/
3
Samas ei viidata VTK-s ühelegi uuringule, millest nähtuks, et varieeruvad
kindlustusmaksed muude toetavate meetmeteta on ka reaalselt suurendanud
tööandjate tööohutusega seotud investeeringuid. Ka ei ole VTK-st võimalik aru
saada, kuidas on plaanis tagada, et kindlustusandjad sissemakseid varieerima
hakkavad ning kirjeldatud ei ole komponente, mida tuleb kindlustuspreemia
kujundamisel arvesse võtta.
6. ITL on seisukohal, et tööõnnetuste ennetamise väga oluliseks elemendiks on
tööandjate tööohutusalane toetamine ja nõustamine. Tööandjate teavitus- ja
nõustamistegevusele viidatakse ka Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud
„Heaolu arengukavas 2016-2023“ 2 ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2017-
2020 arengukavas 3 . Ka teiste riikide töötervishoiu süsteemides on tööandjate
toetamine ja nõustamine väga oluline element. ITL-i hinnangul võivad paljud
tööõnnetused olla põhjustatud just nimelt tööandjate tööohutust puudutavatest
puudulikest teadmistest. Seega teeb ITL ettepaneku kaaluda, kas ja kuidas oleks
võimalik tööõnnetuste ennetamise eesmärki täita tööandjate nõustamise ja
toetamisega.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ülaltoodud ettepanekutega arvestada. Oleme
valmis ülaltoodud seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Kätlin Šahmatova,
[email protected]
2
https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023, lk 11.
3
https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve, lk 20.
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 21.09.2018 kirja nr 3.1-1/100
„Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 6
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee