Riina Sikkut Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1
Sotsiaalministeerium Meie 20.09.2018 nr 564
Suur- Ameerika 1
10122 Tallinn
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Lugupeetud Riina Sikkut
Eesti Kindlustusseltside Liit kiidab väljatöötamise kavatsuse heaks. Peamised põhjused selleks on loetletud
allpool ja kindlustusandjate arvamused ning ettepanekud on kirjale lisatud.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus puudub kohustuslik tööõnnetuskindlustus. Seetõttu on
tööõnnetuse korral kaitseta nii tööandjad kui töövõtjad ning ühiskonna kulud ennetuslike meetmete piiratud
kasutamise tõttu kasvavad.
Samuti muutub ajas üha olulisemaks küsimus kulude õiglasest jaotusest- maksutulu arvelt kaetakse üha
suurenevas mahus tööõnnetustega seotud kulud, mille suhtes vastutus lasub aga konkreetselt tööandjatel.
Soomes ja mujal Põhja- Euroopas aastakümneid edukalt toiminud ning Eesti liikluskindlustuse süsteemiga
sarnane mudelid on meie hinnangul optimaalseks lahenduseks ka Eestis eelkirjeldatud probleemide
lahendamisel.
Sellise süsteemi ellu rakendamine Eestis ei eelda ulatuslikku ülesehitust ega sellega seotud määramatust-
väikeste muudatustega on võimalik kahjunõuete tõhusaks menetlemiseks kasutada juba 25 aastat toimivat
liikluskindlustuse süsteemi, mille raames menetletakse igal aastal umbes 2000 uut liiklusõnnetuses
kehavigastusi saanud kannatanu kahjunõuet.
Kriitilisi tähelepanekuid, mis eelnõu välja töötamise protsessi takistada võiks, kindlustusandjad- EKsL
liikmed- väljatöötamise kavatsuse suhtes meile ei edastanud. Küll aga laekus mitmeid ettepanekuid ja
arvamusi oluliste üksikasjade kohta, mille täpsustamine seisab tõenäoliselt ees eelnõu menetluse käigus
edaspidi.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Piirsalu
Juhatuse liige
Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648
Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
Tel 667 1800,
[email protected], www.eksl.ee
-2-
Tööõnnetuskindlustus
KINDLUSTUSANDJATE ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD VTK SUHTES 2018.
AASTA SÜGISEL
1 ÜLDISED SEISUKOHAD
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuses (VTK) välja pakutud lahendus kindlustusandjatele suures
plaanis sobib. Loomulikult tuleb arvestada eelnõu välja töötamisel Eesti spetsiifikaga aga VTK koostamisel
lähtutud suund, rakendada Eestis Soome ja teistes Põhja- Euroopa maades toimivat mudelit, on õige. See
vabastab ühelt poolt tööandjad tööõnnetustega seotud ootamatutest rahalistest kohustustest, samas tagab
kannatanule piisava rahalise kaitse ning lisaks võimaldab tänu tõhusale rehabilitatsioonile töötajad tuua
kiiremini tagasi tööturule. Samuti on läbi riskipõhise hinnastamise koos keskse andmestiku oskusliku
kasutamisega välja pakutud tööõnnetuskindlustuse rakendamise korral ka kahjuennetuslik mõju.
Eestis on sarnane lahendus liikluskindlustuse näol praktikas rakendatud aastal 1993 ning erinevalt
tööõnnetuskindlustusest ei protesteeri ükski huvigrupp selle vastu, ehkki seaduse jõustamisel oli vastuseis
sarnane nende huvigruppide retoorikaga, kes täna tööõnnetuskindlustuse eelnõu vastu sõna on võtnud.
Samas on siin vastus ka väitele, justkui oleks eraõigusliku tööõnnetuskindlustuse käivitamine pretsedenditu
selles mõttes, et riik kohustab antud nätie korral esmakordselt ettevõtteid kasutama eraõiguslikku teenust.
Seda tehakse juba liikluskindlustuse näitel viimased 25 aastat ning süsteem toimib analoogselt juurutatava
tööõnnetuskindlustusega avalikes huvides- kahju tekitajad osalevad ise ka nende kahjude katmisel läbi
kindlustusskeemi ning ühiskond tervikuna ei pea seda kulu katma. Muu hulgas toob tööõnnetuskindlustuse
juurutamine välja pakutud viisil kaasa Haigekassa, teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutuste
ning ka laiemalt avaliku sektori eelarvele leevendust. Läbi ennetusliku efekti ei pruugi pikemas perspektiivis
suureneda ka tööandjate kulud. Maksulangetuste korral koos tööõnnetuskindlustuse juurutamisega võib
efekt olla tööandjatele isegi vastupidine.
Kindlustuse kontekstis võib veel mainida, et Eestis on eraõiguslikul alusel juurutatud ligi 40 kohustusliku
kindlustuse liiki. Näiteks võib tuua kemikaalide käitlemise või raudteevedudega seotud ettevõtted, kellele
rakendub kohustusliku kindlustuse nõue. Mõnes spetsiifilises valdkonnas võib isegi täheldada vastupidist
reaktsiooni kohustusliku kindlustuse küsimuses e. valdkonna esindajatel endil on huvi kohustusliku
kindlustuse juurutamiseks. Aga erasektori kohustuslikus korras kaasamise küsimus ei piirdu ainult
kindlustusteenustega. Paralleele võime leida veel mitmestki teisest sektorist (n. audiitorettevõtted, muud
finantssektori ettevõtted lisaks kindlustusele jne.).
Eesti liikluskindlustuse süsteemis käsitletakse igal aastal keskmiselt 2000 uut inimvigastusega seotud
kahjunõuet. Kahjud hüvitatakse kannatanule kiiresti ja tõrgeteta. Vaidlusi praktiliselt ei ole- aastas
keskmiselt menetletakse kindlustuse lepitusorganis, kuhu absoluutne enamus kindlustusvaidlusi jõuab, 10-
20 liikluskindlustuse isikukahju juhtumit. Enamus nendest vaidlustest laheneb positiivselt ehk
lepituskokkuleppega. Täna ei ole võrdväärsel tasemel olemas analoogset süsteemi kahjude hüvitamiseks
Eestis ning kui valitakse VTK-s kirjeldatust erinev tee, tuleb süsteem algusest peale üles ehitada ja ei ole
kindel, kas selle kaudu oleks võimalik hüvitada kõik reaalselt tekkinud kahjud sama tõhusalt täna juba
toimiva süsteemiga võrreldes.
Olemasolevat süsteemi on aga võimalik (alternatiividega võrreldes) lihtsasti rakendada ka
tööõnnetuskindlustuses, nagu see on näiteks Soomes. See, aga lisaks ka mitmed teised argumendid
(riskipõhine hinnastamine, tegelike tekkinud kahjude hüvitamine, optimaalne kulu kindlustusvõtjale
konkurentsi tingimustes jne.) räägivad eraõigusliku kindlustuse juurutamise kasuks.
Kasutamiseks EKsL-i siseselt.
-2-
Ühiskond on liikluskindlustuse omaks võtnud ja ei ole põhjust arvata, et mõistlikel tingimustel
tööõnnetuskindlustuse käivitamise korral juhtuks tööõnnetuskindlustusega kuidagi teisiti. See, et me
ühiskonnana täna tolereerime üksikuid töökeskkonnast mitte hoolivaid ettevõtteid, kes ühiskonna arvel
(töötajast kannatanu ravikulud jne.) saavad konkurentsieelise, on aja küsimus. EL ülese konkurentsi
tingimustes (NB! konkurents tööjõu üle samuti suureneb) ning eriti juhul, kui tegevus on ekspordile
suunatud, sellised ettevõtted varem või hiljem lakkavad toimimast. Tööõnnetuskindlustuse juurutamine vaid
kiirendab seda protsessi: tugevamad, riskijuhtimisse, ohutusse sh tööohutusse panustavad ettevõtted
saavad tänasega võrreldes paremad konkurentsitingimused nii sise- kui välisturul. Pikemaajalised
positiivsed mõjud avalduvad selle teenuse juurutamisel ka tööturu olukorrale.
Kohustuslikust tööõnnetuskindlustusest võidaksid rahaliselt (eriti veel maksude paralleelse leevendamise
korral) kindlasti need ettevõtted, sektorid ja valdkonnad, kus eksisteerib keskmisest madalam tööõnnetuse
toimumise risk.
2 KINDLUSTUSANDJATE ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD
Teema Kommentaar
1. Kulude hinnang ja VTK välja töötamise raames on koostatud kuluhinnang nii summaarselt kui ka
kindlustusmakse eeldatav keskmine kulu tööandjale.
arvutuse spetsiifika Eeldades, et tööõnnetuskindlustuse juurutamisel on positiivne mõju
ning suurus tööohutusele, võivad tegelikud kulud pikemas perioodis mitme aasta
tööandjale keskmisena osutuda esialgu planeeritust väiksemaks aga erinevate tegurite
tulemusena ei ole välistatud ka, et mingil perioodil on need hoopis esialgselt
planeeritust suuremad.
Selline võimalik areng on kindlustusvaldkonnas tavapärane: peamiselt paneb
iga kindlustusteenuse hinna paika kahjustatistika ja turukonkurents. Seega-
süsteemi tegelikud kulud selguvad eelmainitud kahe asjaolu tõttu alles pärast
süsteemi käivitamist ja need võivad esialgsest hinnangust olla nii suuremad kui
ka väiksemad.
2. Kahjude hüvitamise Siin on kindlustusandjad välja toonud mitmeid spetsiifilisi aspekte, mida
põhimõtted eeldatavasti saab üle rääkida ja täpsustada eelnõu koostamise protsessi
raames aga need on kindlustussektori jaoks väga olulised ja väärisid seetõttu
kindlustusandjate poolt korduvat ära märkimist.
Näiteks on VTK-s viide liikluskindlustuse seaduses sätestatud kahju
hüvitamise põhimõtetele. Liikluskindlustuse seaduse alusel toimib kahjude
hüvitamine täna väga tõhusalt ning seal sätestatu võiks täiel määral
inimvigastustega seotud kahjude hüvitamise põhimõtete osas üle võtta.
Erandiks võib olla vaid mittevaraline kahju, mille suhtes tuleks kindlasti kokku
leppida mõistlik(ud) kindlustussumma(d) ja selle kahju hindamise metoodika.
Selle kahjuliigi täpne reguleerimine on väga tähtis seetõttu, et ühelt poolt tuleb
tagada mõistlik ja piisav kahjude hüvitamine kannatanule aga teisalt ei tohi
seetõttu olla süsteemi kulud ülemäära suured. Mittevaralise kahju hüvitistel
võib olla väga oluline seos süsteemi kuludega.
3. Kindlustatud isikud Ettepanek on vähemalt tööõnnetuskindlustuse käivitamisfaasis kindlustatud
isikute hulgast välja jätta kinnipeetavad. Vajadusel selgitame üksikasjalikumalt.
Eelnõu koostamise käigus tuleks ka kokku leppida, kes on kindlustusvõtjaks
renditööjõu puhul- kas renditöötajat kasutav ettevõte või seda rentiv ettevõte.
Samuti on avaldatud arvamust, et tööõnnetuskindlustuse seadusega
kehtestatud kohustuslik kindlustus võiks siiski hõlmata ka juhatuse liikmeid ja
praktikante.
Samuti tekkis küsimus, miks ei ole kindlustatud võlaõiguslike lepingute alusel
töötajad.
4. Kindlustuskaitse Kindlustusandjate tagasiside raames on välja toodud risk, et kindlustusleping
puudumine on sõlmitud aga kindlustusmakse on osaliselt või täielikult tasumata, mistõttu
kindlustusvõtja on kindlustusvõtja ning tema töötajad tegelikult kindlustuskaitseta. Hilisemas,
kohustuste täitmata eelnõu koostamise etapis tuleb see võimalus läbi analüüsida ning vajadusel
jätmisel ära reguleerida.
-3-
Teema Kommentaar
5. Piiriülesed Eelduslikult on kaetud ka töötajad, kes Eesti tööandjaga sõlmitud töölepingu
olukorrad või muu antud seaduse raames kaetava lepingu raames töötavad alaliselt
välismaal. See põhimõte tuleks eelnõu menetluse raames läbi rääkida. Samuti
on kindlustusandjate seisukoht, et ravikulud välismaal on kaetud täpselt nii
nagu näeb ette Eestis raviteenuste regulatsioon muudel juhtumitel, sh on
kannatanute raviteenused reguleeritud ka EL-is piiriüleselt.
6. Riiklikes registrites Kindlustusandjad on osundanud, et väga oluline on ka antud teenuse raames
olevate andmete lähtuda põhimõttest, et konkreetselt kindlustusteenuse osutamise eesmärgil on
kasutamine kindlustusandjatel õigus kasutada erinevate, selle teenuse osutamiseks
vajalike riiklike registrite andmeid analoogselt liikluskindlustusega.
Selle põhimõtte rakendamine tagab kulutõhusa teenuse, sh kiire ja tõhusa
kahjukäsitluse.
7. Kindlustussumma Kindlustussumma määratlemise põhimõtete ja suuruse osas on
kindlustusandjatelt laekunud erinevaid täiendavaid ettepanekuid ja mõtteid,
mida võiks ka eelnõu välja töötamise raames veel arutada.
Parim lõpptulemus on saavutatud, kui:
1) Absoluutne enamus kõikide kindlustusjuhtumitega seotud kogukahjust
saab hüvitatud;
2) Kindlustussumma on optimaalne ja ei too kaasa põhjendamatult
kõrgeid kindlustusmakseid tööandjatele- kui näiteks on teada, et
kahjusumma ei ületa mingit konkreetset kindlustussumma suurust, siis
ei ole põhjendatud sellest summast kõrgema kindlustussumma
kehtestamine, sest isegi siis kui sellise „kõrgendatud
kindlustussummani“ ulatuva kindlustusjuhtumi esinemise tõenäosus
on kaduvväike, kaasnevad sellega ikkagi lisakulud. Näiteks peab
kindlustusandja ostma täiendava edasikindlustuskaitse, mida
praktikas tarvis ei lähe jne.
8. Spetsiifilised töö Eelnõu välja töötamise käigus tuleks täpsustada ka küsimus, kuidas tuleks
vormid ja olukorrad käsitleda kaugtööga seotud olukordi. Kodukontori jm kaugtöö töötajate puhul
peab olema selge, mis on sellisel juhul töökeskkonnaks tööõnnetuskindlustuse
mõistes.
9. Töötamine mitmes Selline, mitte just harva esinev olukord tekitab samuti küsimusi ja võimalusel
ettevõttes tuleks regulatsiooni välja töötamisel täpsemalt läbi mõelda. Näiteks mis saab
siis, kui tööandja on ühes ettevõttes õnnetuses kannatada saanud töötaja ära
kindlustanud aga teine tööandja on jätnud tööõnnetuskindlustuse oma
töötajatele jätnud tegemata jne.
10. Garantiifondi roll ja Kriitikat on saanud kindlustusandjate seas põhimõte, mille raames saab mõni
kohustused konkreetne ettevõte või asutus soodsamatel tingimustel kindlustuskaitse
garantiifondist kui see turutingimustel võimalik on.
11. Tööandja Üks kindlustusandja on välja pakkunud, et kaaluda võiks alternatiivina tööandja
vastutuskindlustus vastutuskindlustuse juurutamist. EKsL ei ole hetkel seda võimalust toetamas
kui alternatiiv aga eelnõu menetluse raames võib piisava huvi korral sellise alternatiivi
positiivsed ja negatiivsed küljed samuti läbi arutada.
12. Kutsehaiguse riski Kindlustusandjad on nõus ja toetavad mõtet, et vähemalt käivitamisfaasis võiks
katmise küsimus leida lahenduse tööõnnetutuste riski katmiseks. Samas on täna vabatahtlikul
alusel pakutava tööandja vastutuskindlustuse raames pakutud
kindlustuskaitset ka kutsehaiguskindlustuse riskile. Sellega seoses on
laekunud ettepanek, et riik võiks paralleelselt üle vaadata ka tänase
kutsehaigusega seotud kahjude hüvitamise skeemi ning see võiks vähemalt
esialgu olla koordineeritud ja rahastatud riiklikult maksuraha arvel. Probleemid
on kutsehaiguste kindlustamisel üldteada aga vajadusel on EKsL valmis sellel
teemal täiendavat teavet jagama.
13. Ellu rakendamise Eelnõu edasise menetlemise käigus tuleb arvestada, et eelnõu vastu võtmise
ajakava peab olema ja jõustamise vahele peab jääma piisavalt pikk ajavahemik. Ühest küljest võib
realistlik see olla vajalik ka tööandjate ja laiemalt ühiskonna ette valmistamiseks kuid
kindlustuse suunal tuleb kindlasti arvestada minimaalselt 1,5 kuni 2 aastaga
otsusest juurutamiseni. Iga kindlustusteenuse käivitamine eeldab
kindlustusandjatelt suurt hulka erinevaid ettevalmistavaid tegevusi.
Äärmuslikul juhul võib ettevalmistus alata turu- uuringutest, äriplaanist jmt
-4-
Teema Kommentaar
sisendina tegevusloa taotlemiseks finantsjärelvalvelt. Lisaks on vaja välja
arendada riski hindamise metoodika, infosüsteemid, leida ja koolitada
töötajaid, sõlmida edasikindlustuslepingud, välja töötada kahjukäsitluse reeglid
jne. jne.