dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tööõnnetuskindllustuse väljatöötamise kavatsus: EKsL arvamused ja ettepanekud

Sotsiaalministeerium · 20. september 2018
Viit
1.2-1/2371-7
Registreeritud
20. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kindlustusseltside Liit/ Eesti Liikluskindlustuse Fond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎TQK_VTK_EKsL_september2018.bdoc221 KB

Sisu (failidest)

Riina Sikkut Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1 Sotsiaalministeerium Meie 20.09.2018 nr 564 Suur- Ameerika 1 10122 Tallinn Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Lugupeetud Riina Sikkut Eesti Kindlustusseltside Liit kiidab väljatöötamise kavatsuse heaks. Peamised põhjused selleks on loetletud allpool ja kindlustusandjate arvamused ning ettepanekud on kirjale lisatud. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus puudub kohustuslik tööõnnetuskindlustus. Seetõttu on tööõnnetuse korral kaitseta nii tööandjad kui töövõtjad ning ühiskonna kulud ennetuslike meetmete piiratud kasutamise tõttu kasvavad. Samuti muutub ajas üha olulisemaks küsimus kulude õiglasest jaotusest- maksutulu arvelt kaetakse üha suurenevas mahus tööõnnetustega seotud kulud, mille suhtes vastutus lasub aga konkreetselt tööandjatel. Soomes ja mujal Põhja- Euroopas aastakümneid edukalt toiminud ning Eesti liikluskindlustuse süsteemiga sarnane mudelid on meie hinnangul optimaalseks lahenduseks ka Eestis eelkirjeldatud probleemide lahendamisel. Sellise süsteemi ellu rakendamine Eestis ei eelda ulatuslikku ülesehitust ega sellega seotud määramatust- väikeste muudatustega on võimalik kahjunõuete tõhusaks menetlemiseks kasutada juba 25 aastat toimivat liikluskindlustuse süsteemi, mille raames menetletakse igal aastal umbes 2000 uut liiklusõnnetuses kehavigastusi saanud kannatanu kahjunõuet. Kriitilisi tähelepanekuid, mis eelnõu välja töötamise protsessi takistada võiks, kindlustusandjad- EKsL liikmed- väljatöötamise kavatsuse suhtes meile ei edastanud. Küll aga laekus mitmeid ettepanekuid ja arvamusi oluliste üksikasjade kohta, mille täpsustamine seisab tõenäoliselt ees eelnõu menetluse käigus edaspidi. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Piirsalu Juhatuse liige Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee -2- Tööõnnetuskindlustus KINDLUSTUSANDJATE ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD VTK SUHTES 2018. AASTA SÜGISEL 1 ÜLDISED SEISUKOHAD Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuses (VTK) välja pakutud lahendus kindlustusandjatele suures plaanis sobib. Loomulikult tuleb arvestada eelnõu välja töötamisel Eesti spetsiifikaga aga VTK koostamisel lähtutud suund, rakendada Eestis Soome ja teistes Põhja- Euroopa maades toimivat mudelit, on õige. See vabastab ühelt poolt tööandjad tööõnnetustega seotud ootamatutest rahalistest kohustustest, samas tagab kannatanule piisava rahalise kaitse ning lisaks võimaldab tänu tõhusale rehabilitatsioonile töötajad tuua kiiremini tagasi tööturule. Samuti on läbi riskipõhise hinnastamise koos keskse andmestiku oskusliku kasutamisega välja pakutud tööõnnetuskindlustuse rakendamise korral ka kahjuennetuslik mõju. Eestis on sarnane lahendus liikluskindlustuse näol praktikas rakendatud aastal 1993 ning erinevalt tööõnnetuskindlustusest ei protesteeri ükski huvigrupp selle vastu, ehkki seaduse jõustamisel oli vastuseis sarnane nende huvigruppide retoorikaga, kes täna tööõnnetuskindlustuse eelnõu vastu sõna on võtnud. Samas on siin vastus ka väitele, justkui oleks eraõigusliku tööõnnetuskindlustuse käivitamine pretsedenditu selles mõttes, et riik kohustab antud nätie korral esmakordselt ettevõtteid kasutama eraõiguslikku teenust. Seda tehakse juba liikluskindlustuse näitel viimased 25 aastat ning süsteem toimib analoogselt juurutatava tööõnnetuskindlustusega avalikes huvides- kahju tekitajad osalevad ise ka nende kahjude katmisel läbi kindlustusskeemi ning ühiskond tervikuna ei pea seda kulu katma. Muu hulgas toob tööõnnetuskindlustuse juurutamine välja pakutud viisil kaasa Haigekassa, teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutuste ning ka laiemalt avaliku sektori eelarvele leevendust. Läbi ennetusliku efekti ei pruugi pikemas perspektiivis suureneda ka tööandjate kulud. Maksulangetuste korral koos tööõnnetuskindlustuse juurutamisega võib efekt olla tööandjatele isegi vastupidine. Kindlustuse kontekstis võib veel mainida, et Eestis on eraõiguslikul alusel juurutatud ligi 40 kohustusliku kindlustuse liiki. Näiteks võib tuua kemikaalide käitlemise või raudteevedudega seotud ettevõtted, kellele rakendub kohustusliku kindlustuse nõue. Mõnes spetsiifilises valdkonnas võib isegi täheldada vastupidist reaktsiooni kohustusliku kindlustuse küsimuses e. valdkonna esindajatel endil on huvi kohustusliku kindlustuse juurutamiseks. Aga erasektori kohustuslikus korras kaasamise küsimus ei piirdu ainult kindlustusteenustega. Paralleele võime leida veel mitmestki teisest sektorist (n. audiitorettevõtted, muud finantssektori ettevõtted lisaks kindlustusele jne.). Eesti liikluskindlustuse süsteemis käsitletakse igal aastal keskmiselt 2000 uut inimvigastusega seotud kahjunõuet. Kahjud hüvitatakse kannatanule kiiresti ja tõrgeteta. Vaidlusi praktiliselt ei ole- aastas keskmiselt menetletakse kindlustuse lepitusorganis, kuhu absoluutne enamus kindlustusvaidlusi jõuab, 10- 20 liikluskindlustuse isikukahju juhtumit. Enamus nendest vaidlustest laheneb positiivselt ehk lepituskokkuleppega. Täna ei ole võrdväärsel tasemel olemas analoogset süsteemi kahjude hüvitamiseks Eestis ning kui valitakse VTK-s kirjeldatust erinev tee, tuleb süsteem algusest peale üles ehitada ja ei ole kindel, kas selle kaudu oleks võimalik hüvitada kõik reaalselt tekkinud kahjud sama tõhusalt täna juba toimiva süsteemiga võrreldes. Olemasolevat süsteemi on aga võimalik (alternatiividega võrreldes) lihtsasti rakendada ka tööõnnetuskindlustuses, nagu see on näiteks Soomes. See, aga lisaks ka mitmed teised argumendid (riskipõhine hinnastamine, tegelike tekkinud kahjude hüvitamine, optimaalne kulu kindlustusvõtjale konkurentsi tingimustes jne.) räägivad eraõigusliku kindlustuse juurutamise kasuks. Kasutamiseks EKsL-i siseselt. -2- Ühiskond on liikluskindlustuse omaks võtnud ja ei ole põhjust arvata, et mõistlikel tingimustel tööõnnetuskindlustuse käivitamise korral juhtuks tööõnnetuskindlustusega kuidagi teisiti. See, et me ühiskonnana täna tolereerime üksikuid töökeskkonnast mitte hoolivaid ettevõtteid, kes ühiskonna arvel (töötajast kannatanu ravikulud jne.) saavad konkurentsieelise, on aja küsimus. EL ülese konkurentsi tingimustes (NB! konkurents tööjõu üle samuti suureneb) ning eriti juhul, kui tegevus on ekspordile suunatud, sellised ettevõtted varem või hiljem lakkavad toimimast. Tööõnnetuskindlustuse juurutamine vaid kiirendab seda protsessi: tugevamad, riskijuhtimisse, ohutusse sh tööohutusse panustavad ettevõtted saavad tänasega võrreldes paremad konkurentsitingimused nii sise- kui välisturul. Pikemaajalised positiivsed mõjud avalduvad selle teenuse juurutamisel ka tööturu olukorrale. Kohustuslikust tööõnnetuskindlustusest võidaksid rahaliselt (eriti veel maksude paralleelse leevendamise korral) kindlasti need ettevõtted, sektorid ja valdkonnad, kus eksisteerib keskmisest madalam tööõnnetuse toimumise risk. 2 KINDLUSTUSANDJATE ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD Teema Kommentaar 1. Kulude hinnang ja VTK välja töötamise raames on koostatud kuluhinnang nii summaarselt kui ka kindlustusmakse eeldatav keskmine kulu tööandjale. arvutuse spetsiifika Eeldades, et tööõnnetuskindlustuse juurutamisel on positiivne mõju ning suurus tööohutusele, võivad tegelikud kulud pikemas perioodis mitme aasta tööandjale keskmisena osutuda esialgu planeeritust väiksemaks aga erinevate tegurite tulemusena ei ole välistatud ka, et mingil perioodil on need hoopis esialgselt planeeritust suuremad. Selline võimalik areng on kindlustusvaldkonnas tavapärane: peamiselt paneb iga kindlustusteenuse hinna paika kahjustatistika ja turukonkurents. Seega- süsteemi tegelikud kulud selguvad eelmainitud kahe asjaolu tõttu alles pärast süsteemi käivitamist ja need võivad esialgsest hinnangust olla nii suuremad kui ka väiksemad. 2. Kahjude hüvitamise Siin on kindlustusandjad välja toonud mitmeid spetsiifilisi aspekte, mida põhimõtted eeldatavasti saab üle rääkida ja täpsustada eelnõu koostamise protsessi raames aga need on kindlustussektori jaoks väga olulised ja väärisid seetõttu kindlustusandjate poolt korduvat ära märkimist. Näiteks on VTK-s viide liikluskindlustuse seaduses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetele. Liikluskindlustuse seaduse alusel toimib kahjude hüvitamine täna väga tõhusalt ning seal sätestatu võiks täiel määral inimvigastustega seotud kahjude hüvitamise põhimõtete osas üle võtta. Erandiks võib olla vaid mittevaraline kahju, mille suhtes tuleks kindlasti kokku leppida mõistlik(ud) kindlustussumma(d) ja selle kahju hindamise metoodika. Selle kahjuliigi täpne reguleerimine on väga tähtis seetõttu, et ühelt poolt tuleb tagada mõistlik ja piisav kahjude hüvitamine kannatanule aga teisalt ei tohi seetõttu olla süsteemi kulud ülemäära suured. Mittevaralise kahju hüvitistel võib olla väga oluline seos süsteemi kuludega. 3. Kindlustatud isikud Ettepanek on vähemalt tööõnnetuskindlustuse käivitamisfaasis kindlustatud isikute hulgast välja jätta kinnipeetavad. Vajadusel selgitame üksikasjalikumalt. Eelnõu koostamise käigus tuleks ka kokku leppida, kes on kindlustusvõtjaks renditööjõu puhul- kas renditöötajat kasutav ettevõte või seda rentiv ettevõte. Samuti on avaldatud arvamust, et tööõnnetuskindlustuse seadusega kehtestatud kohustuslik kindlustus võiks siiski hõlmata ka juhatuse liikmeid ja praktikante. Samuti tekkis küsimus, miks ei ole kindlustatud võlaõiguslike lepingute alusel töötajad. 4. Kindlustuskaitse Kindlustusandjate tagasiside raames on välja toodud risk, et kindlustusleping puudumine on sõlmitud aga kindlustusmakse on osaliselt või täielikult tasumata, mistõttu kindlustusvõtja on kindlustusvõtja ning tema töötajad tegelikult kindlustuskaitseta. Hilisemas, kohustuste täitmata eelnõu koostamise etapis tuleb see võimalus läbi analüüsida ning vajadusel jätmisel ära reguleerida. -3- Teema Kommentaar 5. Piiriülesed Eelduslikult on kaetud ka töötajad, kes Eesti tööandjaga sõlmitud töölepingu olukorrad või muu antud seaduse raames kaetava lepingu raames töötavad alaliselt välismaal. See põhimõte tuleks eelnõu menetluse raames läbi rääkida. Samuti on kindlustusandjate seisukoht, et ravikulud välismaal on kaetud täpselt nii nagu näeb ette Eestis raviteenuste regulatsioon muudel juhtumitel, sh on kannatanute raviteenused reguleeritud ka EL-is piiriüleselt. 6. Riiklikes registrites Kindlustusandjad on osundanud, et väga oluline on ka antud teenuse raames olevate andmete lähtuda põhimõttest, et konkreetselt kindlustusteenuse osutamise eesmärgil on kasutamine kindlustusandjatel õigus kasutada erinevate, selle teenuse osutamiseks vajalike riiklike registrite andmeid analoogselt liikluskindlustusega. Selle põhimõtte rakendamine tagab kulutõhusa teenuse, sh kiire ja tõhusa kahjukäsitluse. 7. Kindlustussumma Kindlustussumma määratlemise põhimõtete ja suuruse osas on kindlustusandjatelt laekunud erinevaid täiendavaid ettepanekuid ja mõtteid, mida võiks ka eelnõu välja töötamise raames veel arutada. Parim lõpptulemus on saavutatud, kui: 1) Absoluutne enamus kõikide kindlustusjuhtumitega seotud kogukahjust saab hüvitatud; 2) Kindlustussumma on optimaalne ja ei too kaasa põhjendamatult kõrgeid kindlustusmakseid tööandjatele- kui näiteks on teada, et kahjusumma ei ületa mingit konkreetset kindlustussumma suurust, siis ei ole põhjendatud sellest summast kõrgema kindlustussumma kehtestamine, sest isegi siis kui sellise „kõrgendatud kindlustussummani“ ulatuva kindlustusjuhtumi esinemise tõenäosus on kaduvväike, kaasnevad sellega ikkagi lisakulud. Näiteks peab kindlustusandja ostma täiendava edasikindlustuskaitse, mida praktikas tarvis ei lähe jne. 8. Spetsiifilised töö Eelnõu välja töötamise käigus tuleks täpsustada ka küsimus, kuidas tuleks vormid ja olukorrad käsitleda kaugtööga seotud olukordi. Kodukontori jm kaugtöö töötajate puhul peab olema selge, mis on sellisel juhul töökeskkonnaks tööõnnetuskindlustuse mõistes. 9. Töötamine mitmes Selline, mitte just harva esinev olukord tekitab samuti küsimusi ja võimalusel ettevõttes tuleks regulatsiooni välja töötamisel täpsemalt läbi mõelda. Näiteks mis saab siis, kui tööandja on ühes ettevõttes õnnetuses kannatada saanud töötaja ära kindlustanud aga teine tööandja on jätnud tööõnnetuskindlustuse oma töötajatele jätnud tegemata jne. 10. Garantiifondi roll ja Kriitikat on saanud kindlustusandjate seas põhimõte, mille raames saab mõni kohustused konkreetne ettevõte või asutus soodsamatel tingimustel kindlustuskaitse garantiifondist kui see turutingimustel võimalik on. 11. Tööandja Üks kindlustusandja on välja pakkunud, et kaaluda võiks alternatiivina tööandja vastutuskindlustus vastutuskindlustuse juurutamist. EKsL ei ole hetkel seda võimalust toetamas kui alternatiiv aga eelnõu menetluse raames võib piisava huvi korral sellise alternatiivi positiivsed ja negatiivsed küljed samuti läbi arutada. 12. Kutsehaiguse riski Kindlustusandjad on nõus ja toetavad mõtet, et vähemalt käivitamisfaasis võiks katmise küsimus leida lahenduse tööõnnetutuste riski katmiseks. Samas on täna vabatahtlikul alusel pakutava tööandja vastutuskindlustuse raames pakutud kindlustuskaitset ka kutsehaiguskindlustuse riskile. Sellega seoses on laekunud ettepanek, et riik võiks paralleelselt üle vaadata ka tänase kutsehaigusega seotud kahjude hüvitamise skeemi ning see võiks vähemalt esialgu olla koordineeritud ja rahastatud riiklikult maksuraha arvel. Probleemid on kutsehaiguste kindlustamisel üldteada aga vajadusel on EKsL valmis sellel teemal täiendavat teavet jagama. 13. Ellu rakendamise Eelnõu edasise menetlemise käigus tuleb arvestada, et eelnõu vastu võtmise ajakava peab olema ja jõustamise vahele peab jääma piisavalt pikk ajavahemik. Ühest küljest võib realistlik see olla vajalik ka tööandjate ja laiemalt ühiskonna ette valmistamiseks kuid kindlustuse suunal tuleb kindlasti arvestada minimaalselt 1,5 kuni 2 aastaga otsusest juurutamiseni. Iga kindlustusteenuse käivitamine eeldab kindlustusandjatelt suurt hulka erinevaid ettevalmistavaid tegevusi. Äärmuslikul juhul võib ettevalmistus alata turu- uuringutest, äriplaanist jmt -4- Teema Kommentaar sisendina tegevusloa taotlemiseks finantsjärelvalvelt. Lisaks on vaja välja arendada riski hindamise metoodika, infosüsteemid, leida ja koolitada töötajaid, sõlmida edasikindlustuslepingud, välja töötada kahjukäsitluse reeglid jne. jne.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →