Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta
20.09.1018, Tv – 46
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, tema juhatus ja
liikmesliidud, tutvunud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse
materjalidega / TVK, osalenud teemaga seotud erinevatel aruteludel ja avaldanud
esmaseid seisukohti - hindab TVK arendamiseks ettevalmistatud
materjale sisuväärtuslikeks, mis võimaldavad vajaliku ja toimiva
õigusregulatiooni väljatöötamist.
Avaldame lootust, et nimetatud seaduse ja seonduvate regulatiivaktide
ettevalmsiatmise käigus saavutatakse sotsiaalpartnerite ja tööturu osapoolte
vahel konsensus ning seadus saab rakenduse esimesel võimalusel.
Materjali sisust tulenevate ja praktikale tuginevate teadmise baasil tekib ka
mitmeid küsimusi ja arvamusi.
Esimeseks.
Hinnates teema olulisust ja tema keerukust ning puutumust paljude teiste tööturu
regulatsioonidega, kas siiski ei oleks otstarbekas laiendada VTK sisu ka
töötervishoiule, st tegemist oleks komplekse tööõnnetus ja -
töötervishoiukindlustuse väljatöötamise kavatsusega.
Senised arutelud on selle teema mitmel korral tõstatnud.
Seega oleks tegemist töötervishoiu ja -ohutuse süsteemi reformiga, mis
realiseeruks töötervishoiu ja tööohutuse õigusruumi tänaseks tööturul toimunud
ja jätkuvate muutustega vastavusse viimise kaudu.
Koos sellega tuleks granteerida piisavas mahus valdkonnaga seotud adekvaatse
statistika kogumine, selle analüüs, mis oleks aluseks kindlustusüsteemi
rakendmise struktuuri ülesehitamisel, finantseerimispõhimõtete kujundamisel ja
kindlustushüvitise põhjendatud väljamaksete tagamisel.
Teine probleem. Tööturul toimunud tegelikud muutused ei taga praeguses
õigusruumis adekvaatseid töösuhete lepinguid. Nn a-tüüpilised töösuhted ja
nende juriidiline vormistuslik sisu ei taga kõigi tööga seotud isikute võrdset ja
vajalikku kaitset tööga seotud ohutegurite eest.
Seega peaks uus regulatsioon võimaldama ühetaolise kaitse erinevates
haldusalluvustes ning töövormides olevatele isikutele.
VTK kohaselt kuuluvad kaitse alla TLS ja ATS ja selle eriliikide alusel töötajad.
Samas on mitmeid valdkondi, kus samalaadset tööd samas asutuses tehakse
erinevate lepingute alusel. Nt teatrites on osa näitlejaid TLS alusel, osa aga
vabakutselised või võlaõiguslike lepingutega. Kuna see teema puudutab mitmeid
kultuurivaldkondi siis ei saa aktsepteerida VTK seisukohta, mille alusel peetakse
võimaliku kaitse alt välja arvata loovisikud.
Milliseid seadusmuudatusi see nõuab, tuleb analüüsida ja sellest lähtudes
toimida.
VTK peab arvestama ka sellega, et nö kõigile sektoritele ühtse TÕKSi
väljatöötamine ei ole praktiliselt võimalik. Kõrge riskiastmega valdkonnad vs
madala riskiastmega valdkonnad, lähtudes oma töökeskkonna erisustest, peaks
olema ka erinevalt koheldud.
Sama puudutab asutuse/ettevõtte suurust, tema lokatsiooni erinevates
piirkondades, sh välisosalusega ettevõtete erisused.
Vastasel juhul tekib osadel sektoritel nö kindlustusmakse ülemaksmise kohustus,
teised saavad aga nende arvelt soodustust.
Kindlasti peab kindlustussüsteem tagama maksjatele, st tööandjatele
motivatasiooni panustada töökeskkonna parendamisse, omades selleks
legaalseid, seadusulikke soodustusi.
Millised on erinevate sektorite/tööde kindlustusmakse määrad, selle määrab
kindlustusandja riskianalüüs.
VTK on üles ehitatud à priori erakindlustusele orienteerituna. Mõistes praegu
kindlustusturul opereerijate teatud kogemusbaasi, väljakujunenud teadmis
riskianalüüsist, vastavaid eksperte, tekib siiski põhjendatud küsimus.
Kuna tegemist on erafirmadega siis on nende tegevushuvi suunatud kasumi
teenimisele, vaba kindlsutusfondi kasvatamisele ning edaspidiseks oma
erahuvides kasutamisele, investeerimisele.
Selleks eesmärgi realiseerimiseks on aga võimalik koostada riskianlüüs ja
määrata kimdlustusmakse, mis on piisavalt kasumlik kindlustusfirmale.
Lisandub oht väljamaksete optimeerimiseks, väljamakse ajastamiseks, etc, mis
aga ei ole tööõnnetuskindlustuse sisseviimise eesmärgiga vastavuses.
Kindlasti tuleb süsteemi loomisel mõelda sõltumatu hindamis-,
järelvalvesüsteemi ( kas selleks saab avalik-õigusliku süsteemi korral olla Eesti
Kindlustusseltside Liidu vastav organ?) loomisele ning koostada võimalike
vaiete lahendamise põhimõtted ja realiseerimisvõimalused. See puudutab nii
kindlustusvõtjaid, kindlustussumma saajaid kui kindlustusandjaid.
Olles põhjendanud eraõigusliku süsteemi ohtusid - konkreetne ettepanek.
Moodustada tööõnnetuskindlustussüsteemi rakendamsieks avalik-õiguslik
institutsioon, analoogselt haigekassa ja töötukassa juhtimise kolmepoolsuse
mudelile.
Tuleb lisada, et tööohutuse ja töötervishoiu eest seismise kohustused on mitmetes
normdokumentides määratud riigi vastutusalasse.
Ka oleks sellisel juhul maksemäärast laekuvad vahendid nö riigi reservis,
analoogselt eelnimetatud haigekassa ja töötukassa laekumistele.
Vastuväited, et avalik-õiguslik kindlustus kasvataks avaliku sektori
töötajaskonda, on muidugi mõistetav, kuid muude positiivsete tegurite kõrval
oleks see minimaalne probleem.
Tulenevalt soovitame meie ettepanek läbi analüüsida ning esitada
võrdushinnangutes menetlusprotsessi kaasatutele arutelude jätkamiseks.
Teemaks on tõstatunud, kas maksemäär on vaid tööandja kohustus või oleks
rakendatav ka nö töötajaga jagatud makse. Kuna hetkel puudub sellise variandi
majanduslik analüüs siis esmaselt võiks hinnata seda vaid kaalumist väärivaks
ettepanekuks. Positiivne - selle kaudu saaks suunata töötaja vastutuskohustust,
millele peaks eelnema aga tööandja toimingud nõutavate töökeskkonna
parendusmuudatuste tegemiseks ning töötajate koolituste ja tööeelsete selgituste
kohustuslikuks läbiviimiseks.
Selline toimimine võimaldaks ka tööinspektsioonil parima järelvalve ja kontrolli
teostamist. Vajadusel tuleks tagada TI vastav töökorralduse muutus ja kaasnev
lisarahastus. Kuna VTK käsitleb TI funktsioonina nende kohustust
kindlustusjärelvalvele, seega võiks tegevusõiguse laiendamist kaaluda.
Eeltoodu rakendumise kaudu saaks ka TI spetsialiste kasutada
kindlustussüsteemi ülesehitamisse, nõudmata täiendavaid inimressursse.
On esitataud arvamusi, et kindlustuse rahastamiseks võiks kasutada
sotsiaalmaksu teatud osa. Leiame, et praeguses olukorras ja prognoositavates
arengutes ei kata sotsiaalmaks ettenähtud kohustuste täitmist piisavas mahus ja
kvaliteedis. Tulenevalt ei saa nõustuda selle ettepanekuga.
Üheks soovituseks oleks veel, et uue TÕKS õigusregulatsiooni menetluse käigus
peaks konkretiseerima ka terminoloogiat. Ja seda mitmeid töövaldkonna seadusi
läbivalt – termin töötaja ja tema variatsioonid a-tüüpilistes olukordades,
tööõnnetus klassikalise juhtumina, tänapäeval aga nö läbipõlemine, tööstress,
kaugtöö korral kohustuste ja vastutusmäära defineerimine, sh ohuolukorrad
liikumisel tööga seotud trajektooril, etc, etc.
Käesolevas arvamuses me ei süüvinud detailidesse, vaid edastame seisukohad,
mis on meie liikmeskonnalt laekunud.
Oleme jätkuvald valmis osalema debattides, aruteludes kogu mentlusprotsessi
jooksul.
Küsimuste korral pöörduda TALO juhatuse poole.
Ago Tuuling
TALO juhatuse esimees
55667536 //
[email protected]
----- Original Message -----
From:
[email protected]
To: Eesti Tööandjate Keskliit ; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ; Eesti Ametiühingute Keskliit ;
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ; MTÜ Teenusmajanduse Koda ; Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ; Eesti Advokatuur ; Eesti Kutsehaigete Liit ; Eesti
Töötervishoiuarstide Selts ; Eesti Töötukassa ; Maksu- ja Tolliamet ; Eesti Kindlustusseltside Liit ;
Eesti Maksumaksjate Liit ; Eesti Konjuktuuriinstituut
Sent: Tuesday, July 10, 2018 9:55 AM
Subject: Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus
Registreerimise kuupäev: 09.07.2018
Registreerimise number: 1.2-1/2371-1
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee