dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. september 2018
Viit
1.2-1/2371-6
Registreeritud
20. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf724 KB

Sisu (failidest)

Arvamus tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse kohta 20.09.1018, Tv – 46 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, tema juhatus ja liikmesliidud, tutvunud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse materjalidega / TVK, osalenud teemaga seotud erinevatel aruteludel ja avaldanud esmaseid seisukohti - hindab TVK arendamiseks ettevalmistatud materjale sisuväärtuslikeks, mis võimaldavad vajaliku ja toimiva õigusregulatiooni väljatöötamist. Avaldame lootust, et nimetatud seaduse ja seonduvate regulatiivaktide ettevalmsiatmise käigus saavutatakse sotsiaalpartnerite ja tööturu osapoolte vahel konsensus ning seadus saab rakenduse esimesel võimalusel. Materjali sisust tulenevate ja praktikale tuginevate teadmise baasil tekib ka mitmeid küsimusi ja arvamusi. Esimeseks. Hinnates teema olulisust ja tema keerukust ning puutumust paljude teiste tööturu regulatsioonidega, kas siiski ei oleks otstarbekas laiendada VTK sisu ka töötervishoiule, st tegemist oleks komplekse tööõnnetus ja - töötervishoiukindlustuse väljatöötamise kavatsusega. Senised arutelud on selle teema mitmel korral tõstatnud. Seega oleks tegemist töötervishoiu ja -ohutuse süsteemi reformiga, mis realiseeruks töötervishoiu ja tööohutuse õigusruumi tänaseks tööturul toimunud ja jätkuvate muutustega vastavusse viimise kaudu. Koos sellega tuleks granteerida piisavas mahus valdkonnaga seotud adekvaatse statistika kogumine, selle analüüs, mis oleks aluseks kindlustusüsteemi rakendmise struktuuri ülesehitamisel, finantseerimispõhimõtete kujundamisel ja kindlustushüvitise põhjendatud väljamaksete tagamisel. Teine probleem. Tööturul toimunud tegelikud muutused ei taga praeguses õigusruumis adekvaatseid töösuhete lepinguid. Nn a-tüüpilised töösuhted ja nende juriidiline vormistuslik sisu ei taga kõigi tööga seotud isikute võrdset ja vajalikku kaitset tööga seotud ohutegurite eest. Seega peaks uus regulatsioon võimaldama ühetaolise kaitse erinevates haldusalluvustes ning töövormides olevatele isikutele. VTK kohaselt kuuluvad kaitse alla TLS ja ATS ja selle eriliikide alusel töötajad. Samas on mitmeid valdkondi, kus samalaadset tööd samas asutuses tehakse erinevate lepingute alusel. Nt teatrites on osa näitlejaid TLS alusel, osa aga vabakutselised või võlaõiguslike lepingutega. Kuna see teema puudutab mitmeid kultuurivaldkondi siis ei saa aktsepteerida VTK seisukohta, mille alusel peetakse võimaliku kaitse alt välja arvata loovisikud. Milliseid seadusmuudatusi see nõuab, tuleb analüüsida ja sellest lähtudes toimida. VTK peab arvestama ka sellega, et nö kõigile sektoritele ühtse TÕKSi väljatöötamine ei ole praktiliselt võimalik. Kõrge riskiastmega valdkonnad vs madala riskiastmega valdkonnad, lähtudes oma töökeskkonna erisustest, peaks olema ka erinevalt koheldud. Sama puudutab asutuse/ettevõtte suurust, tema lokatsiooni erinevates piirkondades, sh välisosalusega ettevõtete erisused. Vastasel juhul tekib osadel sektoritel nö kindlustusmakse ülemaksmise kohustus, teised saavad aga nende arvelt soodustust. Kindlasti peab kindlustussüsteem tagama maksjatele, st tööandjatele motivatasiooni panustada töökeskkonna parendamisse, omades selleks legaalseid, seadusulikke soodustusi. Millised on erinevate sektorite/tööde kindlustusmakse määrad, selle määrab kindlustusandja riskianalüüs. VTK on üles ehitatud à priori erakindlustusele orienteerituna. Mõistes praegu kindlustusturul opereerijate teatud kogemusbaasi, väljakujunenud teadmis riskianalüüsist, vastavaid eksperte, tekib siiski põhjendatud küsimus. Kuna tegemist on erafirmadega siis on nende tegevushuvi suunatud kasumi teenimisele, vaba kindlsutusfondi kasvatamisele ning edaspidiseks oma erahuvides kasutamisele, investeerimisele. Selleks eesmärgi realiseerimiseks on aga võimalik koostada riskianlüüs ja määrata kimdlustusmakse, mis on piisavalt kasumlik kindlustusfirmale. Lisandub oht väljamaksete optimeerimiseks, väljamakse ajastamiseks, etc, mis aga ei ole tööõnnetuskindlustuse sisseviimise eesmärgiga vastavuses. Kindlasti tuleb süsteemi loomisel mõelda sõltumatu hindamis-, järelvalvesüsteemi ( kas selleks saab avalik-õigusliku süsteemi korral olla Eesti Kindlustusseltside Liidu vastav organ?) loomisele ning koostada võimalike vaiete lahendamise põhimõtted ja realiseerimisvõimalused. See puudutab nii kindlustusvõtjaid, kindlustussumma saajaid kui kindlustusandjaid. Olles põhjendanud eraõigusliku süsteemi ohtusid - konkreetne ettepanek. Moodustada tööõnnetuskindlustussüsteemi rakendamsieks avalik-õiguslik institutsioon, analoogselt haigekassa ja töötukassa juhtimise kolmepoolsuse mudelile. Tuleb lisada, et tööohutuse ja töötervishoiu eest seismise kohustused on mitmetes normdokumentides määratud riigi vastutusalasse. Ka oleks sellisel juhul maksemäärast laekuvad vahendid nö riigi reservis, analoogselt eelnimetatud haigekassa ja töötukassa laekumistele. Vastuväited, et avalik-õiguslik kindlustus kasvataks avaliku sektori töötajaskonda, on muidugi mõistetav, kuid muude positiivsete tegurite kõrval oleks see minimaalne probleem. Tulenevalt soovitame meie ettepanek läbi analüüsida ning esitada võrdushinnangutes menetlusprotsessi kaasatutele arutelude jätkamiseks. Teemaks on tõstatunud, kas maksemäär on vaid tööandja kohustus või oleks rakendatav ka nö töötajaga jagatud makse. Kuna hetkel puudub sellise variandi majanduslik analüüs siis esmaselt võiks hinnata seda vaid kaalumist väärivaks ettepanekuks. Positiivne - selle kaudu saaks suunata töötaja vastutuskohustust, millele peaks eelnema aga tööandja toimingud nõutavate töökeskkonna parendusmuudatuste tegemiseks ning töötajate koolituste ja tööeelsete selgituste kohustuslikuks läbiviimiseks. Selline toimimine võimaldaks ka tööinspektsioonil parima järelvalve ja kontrolli teostamist. Vajadusel tuleks tagada TI vastav töökorralduse muutus ja kaasnev lisarahastus. Kuna VTK käsitleb TI funktsioonina nende kohustust kindlustusjärelvalvele, seega võiks tegevusõiguse laiendamist kaaluda. Eeltoodu rakendumise kaudu saaks ka TI spetsialiste kasutada kindlustussüsteemi ülesehitamisse, nõudmata täiendavaid inimressursse. On esitataud arvamusi, et kindlustuse rahastamiseks võiks kasutada sotsiaalmaksu teatud osa. Leiame, et praeguses olukorras ja prognoositavates arengutes ei kata sotsiaalmaks ettenähtud kohustuste täitmist piisavas mahus ja kvaliteedis. Tulenevalt ei saa nõustuda selle ettepanekuga. Üheks soovituseks oleks veel, et uue TÕKS õigusregulatsiooni menetluse käigus peaks konkretiseerima ka terminoloogiat. Ja seda mitmeid töövaldkonna seadusi läbivalt – termin töötaja ja tema variatsioonid a-tüüpilistes olukordades, tööõnnetus klassikalise juhtumina, tänapäeval aga nö läbipõlemine, tööstress, kaugtöö korral kohustuste ja vastutusmäära defineerimine, sh ohuolukorrad liikumisel tööga seotud trajektooril, etc, etc. Käesolevas arvamuses me ei süüvinud detailidesse, vaid edastame seisukohad, mis on meie liikmeskonnalt laekunud. Oleme jätkuvald valmis osalema debattides, aruteludes kogu mentlusprotsessi jooksul. Küsimuste korral pöörduda TALO juhatuse poole. Ago Tuuling TALO juhatuse esimees 55667536 // [email protected] ----- Original Message ----- From: [email protected] To: Eesti Tööandjate Keskliit ; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ; Eesti Ametiühingute Keskliit ; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ; MTÜ Teenusmajanduse Koda ; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ; Eesti Advokatuur ; Eesti Kutsehaigete Liit ; Eesti Töötervishoiuarstide Selts ; Eesti Töötukassa ; Maksu- ja Tolliamet ; Eesti Kindlustusseltside Liit ; Eesti Maksumaksjate Liit ; Eesti Konjuktuuriinstituut Sent: Tuesday, July 10, 2018 9:55 AM Subject: Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus Registreerimise kuupäev: 09.07.2018 Registreerimise number: 1.2-1/2371-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →