EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0941 - Politsei ja piirivalve seaduse ning
päästeteenistuse seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium;
Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/766d9d20-2126-4935-8f95-
555d868e3aa7
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/766d9d20-2126-4935-8f95-
555d868e3aa7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium 20.09.2018 nr 1-6/1683-1
Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud ministrid
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Lisa: 1) Eelnõu 5-l lehel;
2) Eelnõu seletuskiri 36-l lehel;
3) Eelnõu kooskõlastustabel 22-l lehel;
4) Rakendusaktide kavandid 3-l lehel;
5) Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel 4-l lehel
Arvamuse andmiseks: 1) Politsei- ja Piirivalveamet
2) Kaitsepolitseiamet
3) Päästeamet
4) Sisekaitseakadeemia
5) Häirekeskus
6) Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
16.07.2018
Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse
muutmise seadus
§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud
presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel määratud
objektide valvamine;“;
2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik määrab vajaduse korral
kaitsealused isikud, nende kaitsmise viisid ja kestuse.“;
3) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „riigipiiri valvamise,“ sõnadega „objektide
valvamise, isikute kaitsmise“;
4) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõna „Teabeametis“ sõnaga „Välisluureametis“;
5) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjale ja prefektile esitatavad nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
6) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori
asetäitja – viieks aastaks;“;
7) paragrahvi 56 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või § 58 lõikes 3“;
8) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
1
„(6) Kui käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku ametikohale
üleviimisel põhjendatud ülendada tema teenistusaste vastavaks selle ametikoha kõige madalama
teenistusastmega, ülendab politseiametniku teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav
isik. Muudel käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel ülendab politseiametniku
teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor
ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.“;
9) paragrahvi 96 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „rektor“ sõnadega „või nende volitatud isik“;
10) seadust täiendatakse §-ga 11916 järgmises sõnastuses:
„§ 11916. Määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
asetäitja ja Kaitsepolitseiameti asetäitja teenistustähtaja arvestamine
Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja loetakse
ametisse nimetatuks seaduse jõustumise päevast kuni 2023. aasta 31. detsembrini.“.
§ 2. Päästeteenistuse seaduse muutmine
1) paragrahvi 8 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „nimetab“ sõnadega „viieks aastaks“;
2) paragrahvi 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises
sõnastuses:
„(2) Isikul, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks täitunud vajalik
teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni
suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva seaduse § 18
lõikele 2.
(3) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud vanaduspensioni suurendusele on õigus
päästeteenistujal, kellele määratakse vanaduspension pärast 2008. aasta 29. veebruari ning kellel
on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž.“;
4) seadust täiendatakse §-ga § 333 järgmises sõnastuses:
„§ 333. Määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse peadirektori asetäitja ja
Päästeameti keskuse juhi teenistustähtaja arvestamine
Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse
peadirektori asetäitja ja Päästeameti keskuse juht loetakse ametisse nimetatuks seaduse
jõustumise päevast kuni 2023. aasta 31. detsembrini.“.
2
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ................................... 2018
______________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2018
3
Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine
ja politseiametnike teenistusastmete ülendamine, anda PPA peadirektorile õigus
volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta
tippjuhtide ametikoht tähtajaliseks, tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine
avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi
ning täiendada õigusselguse huvides päästeteenistujate pensioni suurendamise
rakendussätet.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna
õigusnõunik Svetlana Meister (
[email protected], tel 612 5012).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected], tel
612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi
õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (
[email protected],
tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS)
avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 6 ning päästeteenistuse seadust (edaspidi
PäästeTS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 8.
Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist.
Seaduseelnõu VTK ei ole nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei
kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju1. Eelnõu ei too suures osas
kaasa olulisi õiguslikke muudatusi ega muud olulist mõju, vaid sellega lahendatakse
PPA sisemise töökorralduse probleem politseiteenistusse peadirektori asetäitjate
värbamisel, teenistusastmete ülendamisel ja kaitsealuste isikute määramisel ning
tagatakse politseiteenistuse jätkusuutlikkus ja õigusselgus, kui päästeteenistujatele
kohaldatakse valveaega ja pensioni suurendamist.
Eelnõu mõjutab küll PPA, Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) ja päästeasutuste
peadirektori asetäitjate ning Päästeameti (edaspidi PÄA) keskuse juhtide
teenistusaega, kuid ka seda ei saa pidada väga suureks õiguslikuks muudatuseks ega
oluliseks mõjuks, kuna juba praegu on kehtivas õiguses paljude tippjuhtide
ametikohad tähtajalised. Muudatusega pigem suurendatakse tippjuhtide võrdset
kohtlemist, kuna peadirektorite ja prefektide erinev kohtlemine peadirektori
asetäitjatest ja keskuse juhtidest ei ole põhjendatud.
1
vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lg 2 punkti 5.
1
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on muuta seadustes PPA ja PÄA töö korraldamise regulatsioon
paindlikumaks ja õigusselgeks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 kohaselt täiendatakse PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 8 PPA
peadirektori õigusega volitada teist isikut määrama kaitsealused isikud. Samuti
muudetakse kaitsealuste isikute kaitse teostamise viisi volitusnormi. Kehtiva PPVS-i
§ 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt on politsei ülesanne Vabariigi Presidendi ja tema
perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri,
välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning PPA peadirektori poolt
määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike
4 alusel või PPA peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel määratud
objektide valvamine. PPVS-i § 3 lõige 3 sätestab, et PPA peadirektor määrab
vajaduse korral käskkirjaga kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja
kestuse.
Muudatus võimaldab PPA peadirektoril anda volitus ka muule isikule, kes otsustab
kaitsealused isikud. See annab võimaluse isikute kaitse alla võtmise protsess muuta
senisest lihtsamaks ja tõhusamaks. Isikule kaitse kohaldamise vajaduse hindamisel
lähtutakse konkreetsest ohuhinnangust ning kaitset vajavast isikust, tema tegevusalast,
ja ametikohast ning väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast ja muudest olulistest
asjaoludest. Enamasti on sellisel puhul tegemist tüüpkaitse kohaldamisega, millega on
arvestatud politsei igapäevatöös ja ressursi plaanimisel. Selliseid isikuid on aastas
ca 20. Rakendatavad meetmed on kaitset vajavate isikute puhul üldiselt minimaalsed
ja lühiajalised, ei too PPA-le kaasa ressursikulu ega eelda ei koostööpartnerite ega
lisaüksuste kaasamist. Seega on mõistlik ja otstarbekas, et PPA peadirektor saaks
vajaduse korral edasi volitada PPVS-i § 3 lõikes 3 toodud kaitsealuste isikute
määramist. Volitatud ametnik määratakse peadirektori käskkirjaga. Muudatus
võimaldaks isikute kaitse alla võtmise protsessi muuta vahetumaks ja tõhusamaks,
arvestades iga juhtumi asjaolusid.
Eeltoodud põhjustel ei ole vajadust seaduse tasemel sätestada, millises vormis toimub
kaitsealuse isiku kaitse teostamine ja selle kestuse määramine. Tegemist on pigem
asutuse töökorralduse küsimusega, mida on võimalik ja mõistlik reguleerida asutuse
sees. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb seaduses nimetamata isikute kaitse alla võtmine
kinnitada peadirektori käskkirjaga. Sellist piirangut ei ole mõistlik kehtestada, kuna
kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja kestus on võimalik määrata
näiteks käskkirjaga, korraldusega või reguleerida isikukaitse teostamise korras.
Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse PPVS-i § 4 lõiget 5, mille kohaselt on
edaspidi ka isikute kaitse ja objektide valvamise korralduse struktuur,
teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave
2
avaliku teabe seaduse tähenduses. Sättesse isikute kaitse ja objektide valvamise
funktsiooni lisamise eesmärk on tagada riigi julgeolekuvõimekuse parem kaitstus.
Avaliku teabe seaduse kohaselt on teave politsei tegevuse meetodite ja taktika ning
politsei relvastuse hulga kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave2. Samas
on isikute kaitsmise ja objektide valvamise korralduse struktuur, teenistuskohtade
koosseis ja isikkoosseis avalik teave, mis aga võib ohustada nii isikute kaitsmist kui
ka objektide valvamist.
Sisejulgeoleku huvides on oluline mitte avalikustada isikute kaitsmise ja objektide
valvamisega seotud ametnike arvu ja nende teenistuskohti, mis näitaks otseselt riigi
võimekust selles valdkonnas. Samuti on oluline kaitsta ametnikke senisest enam
võimalike surveavalduste eest, arvestades nende ametikohtadega kaasneva infoga.
Isikukaitset ja objektivalvet teostavad ametnikud võivad töös puutuda kokku nii
riigisaladuse kui ka salastatud välisteabega, mis võib samuti suurendada huvi nende
isiku vastu.
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 210 „Isikute kaitse ja
objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord“ sätestab
muuhulgas isikukaitse- ja objektivalve teostamise viisid. Teave üksuste struktuuri ja
isikkoosseisu kohta annab võimaluse hinnata olemasoleva ressursi suurust, mida
politsei isikukaitse teostamisel ja objektide valvamisel rakendab. Teave ressursside
kohta annab võimaluse teha järeldusi politseis isikukaitse teostamisel ja objektide
valvamisel kasutatavate taktikate ja töökorralduse kohta.
Isikukaitset teostavad ametnikud puutuvad muuhulgas kokku ka kaitsealuseid
puudutava delikaatse informatsiooniga, mis pakub huvi nii meediale kui ka
avalikkusele laiemalt. Ressursi, taktikate ja töökorralduse avalikuks tulek loob aga
eelduse riigi julgeolekut, rahvusvahelist mainet mõjutavate ning kaitstava isiku elu ja
tervist ohustavate rünnete oluliselt lihtsamaks ja tõenäoliselt edukamaks
kavandamiseks.
Objektivalve on muutunud väga oluliseks ja prioriteetseks valdkonnaks nii riigi
sisejulgeoleku kui ka riigikaitse laia käsituse vaates, kajastudes riigikaitse olulistes
dokumentides, nagu näiteks riigikaitseseaduses, riigikaitse arengukavades,
kriisiplaanides jts.
Riigikaitseseaduse kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille
ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule
või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi
tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist
või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi
hävimist. Riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kui riigikaitseobjekt on
lisatud PPVS-i alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega3 kehtestatud politsei
valvatavate objektide loetellu4.
2
AvTS § 35 lõike 1 punkt 51 ja 52
3
Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“
4
RiKS-i § 83 lõige 1 ja § 86 lõige 2
3
Politsei valvab sadu objekte nii Eesti Vabariigis, sealhulgas välisriikide
suursaatkonnad, suursaadikute elukohad ja diplomaatilised esindused kui ka
väljaspool seda. Mehitatud valve tagatakse avaliku võimu organi kasutuses olevatel
riigikaitseobjektidel nagu näiteks Riigikogu hoone ja Vabariigi Valitsuse hoone.
Seega tuleks hoiduda sellise teabe avalikustamisest, mis võib ohustada nii politseile
pandud ülesannete täitmist kui ka riigi sisejulgeoleku tagamist laiemalt. Eriti
arvestades, et tänapäeval on võimalik näiteks interneti teel üsna lihtsalt teada saada,
milliseid objekte politsei valvab ja milline on selles politsei füüsiline võimekus.
Eelnõu § 1 punktide 4 ja 5 kohaselt muudetakse PPVS-i § 43 lõikeid 3 ja 8.
Kehtiva PPVS-i § 43 lõike 3 kohaselt võib PPA peadirektoriks nimetada isiku, kellel
on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline
juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis,
Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu-
ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus. Alates 1. juulist
2017. aastal muudeti Teabeameti nimi Välisluureametiks, mistõttu muudetakse
kõnesoleva eelnõuga vastavalt ka PPVS-i § 43 lõiget 3.
Kehtiva PPVS-i § 43 lõige 8 sätestab, et PPA peadirektori asetäitjaks või prefektiks
võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, PPA
büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi
asetäitja, osakonna juhi või prefektina või valitsusasutuse kohaliku täidesaatva
riigivõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri
või struktuuriüksuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtuniku, prokuröri,
Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi
või osakonna juhina. PPA peadirektoril on kolm asetäitjat: peadirektori asetäitja
arenduse, teabehalduse ja menetluse ning varade alal. Peadirektori asetäitjale arenduse
alal allub arendusosakond, peadirektori asetäitjale teabehalduse ja menetluse alal
teabehaldus- ja menetlusosakond ning peadirektori asetäitjale varade alal
administratsioon5.
PPVS-i § 43 lõige 8 kitsendab PPA peadirektori asetäitja või prefekti ametikohale
nimetamise valikuid, määrates võimaliku kandidaadina üksnes turvalisuse valdkonnas
töötanud isiku. Samas on näiteks PPA peadirektori asetäitja varade alal peamine
ülesanne juhtida kinnisvara, transpordi, varustuse ja hangetega seonduvat. Nende
ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused võiksid olla pigem seotud
näiteks majanduse või õigusega. Seega peaks sellele ametikohale olema võimalik
nimetada ka isikuid teistest ministeeriumidest, asutustest või ka erasektorist.
Tippjuhile esitatavate nõuete võrdluseks võib tuua ka ATS-i alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määrustes esitatavad nõuded ministeeriumi kantslerile,
asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile, tippjuhi
asetäitjale ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhile. Määruste kohaselt peab tippjuhil
olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte
oskus, tippjuhi asetäitjal ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhil peab olema vähemalt
2-aastane juhtimiskogemus või selle puudumisel kõrghariduse omandamisele
5
Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 11 lõiked
1–4.
4
järgnenud vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuse või ametikoha
töövaldkonnas.
Kui PPA peadirektori asetäitja ametikoht on politseiametniku ametikoht, on
peadirektori asetäitjale lisaks kehtestatud tervisenõuded ja kutsesobivusnõuded,
sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuded6. Täiendavatele nõuetele
mittevastavuse korral ei ole isikul võimalik PPA peadirektori asetäitjaks kandideerida
ega teda ka ametikohale nimetada.
Kuna PPVS-i § 43 lõige 8 kitsendab PPA peadirektori asetäitja või prefekti vabale
ametikohale kandideerimist ja värbamist, siis muudetakse sätet ning antakse
valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamise volitus, mille kohaselt
kehtestab PPA peadirektori asetäitjale ja prefektile esitatavad nõuded valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
PPVS-i kohaselt laieneb politseiteenistusele ATS PPVS-st tulenevate erisustega7.
Kuna PPVS ei reguleeri politseiametnikule katseaja kohaldamist, laieneb
politseiteenistusele selles osas ATS. ATS-i järgi kohaldab ametisse nimetamise
õigusega isik ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise
kuupäevast arvates. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus,
teadmised ja oskused vastavad piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud
nõuetele8.
ATS-i käsiraamat9 selgitab, et „ametiasutuse juht on kohustatud tagama ametiasutuse
tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult
töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Kuna ametiasutus peab tagama, et
teenistusülesandeid täidetakse parimal võimalikul viisil, siis on põhjendatud ka
ametisse nimetamise õigust omava isiku diskretsioon ametniku ametikohale sobivuse
väljaselgitamisel. Katseaja eesmärk on vältida ametikohtade täitmist selleks
mittesobivate isikutega10. Katseajal on ametiasutusel võimalus ametnikuga rohkem
tuttavaks saada, sealhulgas saada parem ülevaade ametniku teadmistest ja oskustest.
Katseaeg peaks näitama, kas ametnik tuleb peale esialgset juhendamist oma uute
ülesannetega toime, samuti saab ametniku vahetu juht esmased teadmised sellest,
milleks ametnik võimeline on ja kas ta vastab ametikohale esitatavatele ootustele ja
nõuetele. Seega on katseaja käigus ametniku teadmistele ja oskustele hinnangu
andmine väga olulise kaaluga.“
Lisaks selgitab ATS-i käsiraamat, et ametikohtade teenistusülesannete iseloomu
arvesse võttes tuleb täpsemad nõuded haridusele näha ette määruses, ametiasutuste
kordades ja ametijuhendis. Seega saab ka PPA peadirektori asetäitja või prefekti kohta
kehtestada täpsemad nõuded määruses. Samamoodi on ka ministeeriumi kantslerile,
asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile, tippjuhi
6 Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määrus nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti
struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused
ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“
7 PPVS-i § 6 lg 6
8 ATS-i § 24 lõiked 1 ja 2
9 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika
10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,3,16710,16755&tekst=RK/3-3-1-27-01
5
asetäitjale ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhile esitatavad nõuded kehtestatud
määrustes.
Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i § 44 lõiget 2, mis reguleerib
tähtajalisi teenistuskohti. Kehtiva PPVS-i § 44 lõige 2 sätestab viieaastase tähtajaga
teenistuskohtadena PPA ja KAPO peadirektori, PPA prefekti ja KAPO regionaalse
osakonna juhi ning SKA politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ja
politseiametnikust õppejõu ametikoha. Muudatuse kohaselt kehtestatakse viieaastane
teenistustähtaeg ka PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele.
Kehtivas õiguses kehtestati viieaastane teenistustähtaeg 1. aprillil 2013. aastal
jõustunud avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS) avaliku teenistuse
tippjuhtidele, kelleks on Riigikantselei veebilehe kohaselt ministeeriumide kantslerid
ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid,
Häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar, Kaitseväe juhataja ning riigi peaprokurör.
ATS-i käsiraamat selgitab: „Ministeeriumide kantslerid ja osa valitsusasutuste juhid
on varasemalt juba tähtaegselt ametikohale nimetatud (vt nt 1996. a ATS § 21 lg 2 p
51). ATS kehtestab teenistustähtaja ka ministeeriumide asekantsleritele, Riigikantselei
direktoritele ning nendele valitsusasutuste juhtidele, kes siiani on ametikohale
nimetatud määramata ajaks. Asekantslerid ja Riigikantselei direktor kuuluvad juba
täna kantslerite ning ametite ja inspektsioonide peadirektorite kõrval avaliku
teenistuse tippjuhtide gruppi, kellele kehtivad ühesugused nõuded ning valiku,
hindamise ja arendamise põhimõtted. Nende ametikohale nimetamine kantslerite ja
peadirektoritega samadel alustel aitab kaasa rotatsioonisüsteemi käivitamisele ning
tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse kasvule.“
Kuigi PPA ja KAPO peadirektori asetäitja ametikohti ei ole Riigikantselei koostatud
tippjuhtide loetelus, on ka nende näol tegemist tippjuhtidega, kellele peaks kehtima
peadirektoritega samad nõuded. Nende ametikohale nimetamine avaliku teenistuse
tippjuhtidega samadel alustel aitab samuti kaasa rotatsioonisüsteemi käivitamisele
ning kompetentsuse ja pühendumuse kasvule. Teiselt poolt võib määratud
teenistustähtaeg toetada tippjuhtide motiveerimist ja suurendada tippjuhtide grupi
sisest mobiilsust, ennetades näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või
isegi terviseprobleeme.
Lisaks annab seadusmuudatus võimaluse paindlikumaks personaliplaneerimiseks ja
vajaduse korral uue meeskonna loomiseks uue peadirektori ametisseasumisel.
Peadirektoril peab olema usaldus oma asetäitja suhtes, kuid kui seda ei ole ning
peadirektori ja tema asetäitja koostöö ei laabu, võib see pärssida kogu asutuse tööd.
Eelnõu § 1 punktide 7 ja 8 järgi muudetakse politseiametniku teenistusastme
ülendamise pädevust. Politseiametnike teenistusastmete muutmise pädevust muudeti
2017. aastal politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise
seadusega (416 SE). Muudatuse kohaselt anti politseiametniku ametikohale
nimetamise õigust omavale isikule õigus anda teenistusaste politseiametnikule, kes
võetakse politseiteenistusse, ning ametikohale nimetamisel antakse talle ametikoha
kõige madalam teenistusaste. Kuna õigusaktide kohaselt oli politseiametniku
teenistusse võtmine (v.a büroo ja politseijaoskonna juht) volitatud põhimäärusega
peadirektori asetäitjatele ja prefektidele, kuid PPVS-i kohaselt oli teenistusastme
andmise pädevus peadirektoril, tuli vormistada kaks käskkirja: 1) peadirektori
6
asetäitja või prefekti käskkiri politseiametniku teenistusse võtmise ja 2) peadirektori
käskkiri politseiametnikule teenistusastme andmise kohta. Kuna muudatus andis
võimaluse vormistada politseiametniku teenistusse võtmisel ainult üks käskkiri,
vähendas see oluliselt PPA peadirektori töökoormust.
Praeguseks on selgunud, et nii nagu eelmise aasta muudatuse korral, on vaja
ametikohale nimetamise õigusega isikule anda lisaõigus, et ta võiks muuta
politseiametniku teenistusastet.
PPVS-i § 58 lõige 3 sätestab, et kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille
kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib
politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme
vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest
kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel
ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
PPVS-i § 56 lõikes 5 on sätestatud erisused politseiametniku teenistusastme
ülendamisel PPVS-i § 53 lõike 5 ja § 58 lõike 3 alusel – kui politseiametniku
teenistusastme ülendamine on põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra
korraga, ülendab politseiametniku teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli
rektor.
Kui politseiametnik viiakse PPVS § 58 lõike 3 alusel üle ametikohale, mille kõige
madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, siis juhul
kui politseiametniku teenistusaste ülendatakse vastavaks selle ametikoha kõige
madalamale teenistusastmele, peaks teenistusastme ülendamise pädevus olema
ametisse nimetamise õigust omaval isikul. See on sarnane 2017. aasta PPVS-i
muudatusega, mille kohaselt annab politseiametniku ametikohale nimetamisel
teenistusastme ametikohale nimetamise õigust omav isik, kui antav teenistusaste on
madalaim vastava ametikoha teenistusastmetest.
Muudatust kirjeldavad järgmised kaks näidet.
Näide 1. Politseiametnik on vanemspetsialisti ametikohal, tema teenistusaste on
ülemkonstaabel. Nõusolekul viiakse ta üle juhtivspetsialisti ametikohale, mille
teenistusaste on komissar. Kuna juhtivspetsialisti ametikoha kõige madalam
teenistusaste on komissar, siis annab teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav
isik.
Näide 2. Politseiametnik on vanemspetsialisti ametikohal, tema teenistusaste on
ülemkonstaabel. Politseiametniku nõusolekul viiakse ta üle peaspetsialisti
ametikohale, mille teenistusaste on vanemkomissar. Kuna peaspetsialisti ametikoha
madalaim teenistusaste on vanemkomissar, annab teenistusastme ametisse nimetamise
õigust omav isik, hoolimata sellest, et üks teenistusaste (komissar) jääb vahele.
Kehtima jääb põhimõte, et kui politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale
antakse talle ametikoha madalaimast teenistusastmest kõrgem teenistusaste, muudab
teenistusastet PPA või KAPO peadirektor või Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA)
rektor. Kuna KAPO-s ja SKA-s nimetavad politseiametniku ametikohale vastavalt
7
peadirektor ja rektor, s.t politseiametniku ametikohale nimetamise pädevust ei ole
edasi volitatud, puudutab muudatus sisuliselt ainult PPA politseiametnikke.
Eelnõu § 1 punkti 9 muudatuse kohaselt antakse PPA ja KAPO peadirektorile ja
SKA rektorile õigus volitada tema määratud isikut pikendama politseiametniku
teenistusaega pärast piirvanuse saabumist. Kehtiva PPVS-i § 96 lõike 3 kohaselt on
politseiametniku teenistustähtaja pikendamise õigus peadirektoritel või rektoril.
Näiteks annab muudatus PPA peadirektorile õiguse volitada politseiametniku
teenistustähtaja pikendamine ametikohale nimetamise õigust omavale isikule, kelleks
on PPA-s lisaks peadirektorile ka peadirektori asetäitja ja prefekt.
Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt kehtestatakse enne seadusmuudatuse jõustumist
määramata ajaks teenistusse võetud PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele
viieaastane üleminekuaeg. Peadirektori asetäitjatel on õigustatud ootus, et kuigi nende
ametikohale kehtestatakse teenistustähtaeg, siis nende teenistussuhe jätkub mõistliku
aja jooksul. Võib eeldada, et tähtajatult ametikohale nimetatud peadirektori
asetäitjatel on õiguspärane ootus, et ametikohale nimetamisel kehtinud reegleid nende
ametioleku ajal ei muudeta. Samas aga ei tähenda õiguspärane ootus, et muudatuste
tegemine on üldse lubamatu. Sama on leidnud ka Riigikohus: „/…/ Õiguspärase
ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib
õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult
halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme
läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja
pädevuses“11. Küll aga on Riigikohus oma otsuses sedastanud, et „/…/ uute
regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid
saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.“
Viieaastast üleminekuaega võib pidada mõistlikuks ja piisavaks, et peadirektori
asetäitjatel oleks aega muudatusega harjuda ja sellega oma edaspidise tööelu
korraldamisel arvestada.
Kuna PPVS-i muudatused on plaanitud jõustada 1. jaanuaril 2018. aastal, siis loetakse
PPA ja KAPO peadirektori asetäitjad ametikohale nimetatuks kuni 2023. aasta
31. detsembrini.
Eelnõu § 2 punkti 1 järgi täiendatakse PäästeTS-i Päästeameti ja Häirekeskuse
peadirektori asetäitja ning Päästeameti päästekeskuse juhi ametikohale nimetamise
tähtajaga. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse päästeasutuse peadirektori asetäitja ja
Päästeameti keskuse juht ametisse tähtajatult. Samas on peadirektoritele ja ka PPA
prefektidele kehtestatud viieaastane ametiaeg. Peadirektori asetäitja ametikoht on
võrreldav peadirektori ametikohaga ning PPA prefekti ametikoht PÄA keskuse juhi
ametikohaga, mistõttu kehtestatakse ka asetäitjatele ja keskuse juhtide ametikohtadele
viieaastane tähtaeg.
Vaata ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitusi.
Eelnõu § 1 punkti 2 järgi tunnistatakse kehtetuks PäästeTS-i § 20 lõige 7.
11 Riigikohtu 2. detsembri 2004. aasta lahend 3-4-1-20-04, punkt 14
8
1. oktoobril 2017. aastal jõustunud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse
seaduse12 (edaspidi PäästeTS) muudatuste kohaselt tunnistati kehtetuks PäästeTS-i
§ 20 lõiked 4 ja 5, mis reguleerisid päästeteenistuja valveaega. PäästeTS-i § 20 lõige 4
sätestas, et kui päästeteenistuja peab teenistuslike huvide tõttu olema päästeasutusele
kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus
sisaldub tema ametijuhendis, siis seda arvestatakse tema põhipalga määramisel. Selle
eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata. Sama
paragrahvi lõige 5 sätestas, et kui päästeteenistuja peab teenistuslike huvide tõttu
olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega,
kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema
põhipalga määramisel, tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab
moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab
moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tunnistati PäästeTS-i § 20 lõiked 4 ja 5 kehtetuks, kuna
sarnane regulatsioon on nii ATS-is kui TLS-is ning puudub põhjendatud vajadus
dubleerida valveaja regulatsiooni eriteenistuste seadustes.
Kehtiva PäästeTS-i § 20 lõige 7 sätestab, et valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja
kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule ATS-i §-s 38 sätestatut ja päästetöötajale
töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 48 sätestatut.
ATS-i § 38 lõike 1 kohaselt peab ametnik teenistushuvi tõttu olema ametiasutusele
kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui nimetatud kohustus
sisaldub tema ametijuhendis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et valveaja eest tuleb
ametnikule maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast,
või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt
1/4 valveaja kestusest. TLS-i § 48 lõige 1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on kokku
leppinud, et töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega
kättesaadav, tuleb töötajale maksta tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 1/10
kokkulepitud töötasust.
PäästeTS-i § 20 lõige 5, mis reguleeris päästeteenistujale valveaja eest lisatasu
maksmist 1/10 ulatuses põhipalgast või valveaja hüvitamist vaba ajaga 1/4 ulatuses
valveajast, tunnistati 1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatustega kehtetuks. Samas
sätestab kehtiva PäästeTS-i § 20 lõige 7, et päästeteenistuja valveaja kohaldamisel ei
rakendata ATS-i ja TLS-i lisatasu maksmise või vaba ajaga hüvitamise regulatsiooni.
Politsei ja piirivalve ning päästeteenistuse seaduse13 menetlemise ajal jäi eelnõust
ekslikult välja PäästeTS-i § 20 lõike 7 kehtetuks tunnistamine. Kuna PäästeTS-i § 20
lõike 7 kehtima jäämine võib rikkuda päästeteenistujate õigusi, siis tuleb see
kehtetuks tunnistada. Päästeteenistujatele valveaja kohaldamist reguleerivad ATS-i
§ 38 ja TLS-i § 48.
Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni
suurendamise regulatsiooni rakendussätet. PäästeTS-i § 33 sätestab, et PäästeTS-i §-d
12
Kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fe51cb57-eaa8-
4017-b58e-
7279c9dd1377/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20päästeteenistuse%20seaduse%20
muutmise%20seadus
13
Viide 1
9
18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide
kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension. Muudatuse
kohaselt loetakse PäästeTS-i § 33 sõnastus lõikeks 1 ning sätet täiendatakse lõigetega
2 ja 3.
Kehtiva PäästeTS-i § 18 lõike 2 punktide 1–5 kohaselt suurendatakse
päästeteenistujate riiklikke vanaduspensione vastavalt staažile 10–50%. Nii
suurendatakse näiteks 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral vanaduspensioni
10% võrra ja üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral 50% võrra. PäästeTS-i § 33
reguleerib päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise rakendamist, mille kohaselt
PäästeTS-i § 18 kehtib 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud
paragrahvi kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.
Kehtiva PäästeTS-i § 33 sõnastus on ebaselge, kuna sellest võib välja lugeda, et pärast
2023. aasta 1. märtsi on õigus päästeteenistuja pensioni suurendusele ainult neil
päästeteenistujatel, kellele on pension juba määratud. Tõlgendades sätet võib seda aga
lugeda ka nii, et need, kellel on selleks ajaks staažitingimused täidetud, ei võeta
samuti suurendust ära. Ka seletuskiri ei täpsusta seadusandja mõtet, kuna kordab üle
seaduse sõnastust: „Päästeteenistujate pensionide erisused kehtivad 15 aastat ning
nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud
pension (§ 31).“
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) kommenteeritud väljaande kohaselt tuleneb
PS §-st 10 õiguskindluse printsiip, mis kõige üldisemalt peab looma kindluse kehtiva
õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide
sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise
suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõte keelab riigivõimu
omavoli, st tagab, et riigiorganite käitumist oleks võimalik teatava tõenäosusega ette
näha ja sellega arvestada. „Seadusi ette valmistades tuleb järgida õigustloovate aktide
keele- ja stiilinõudeid, sh on vaja silmas pidada, et laused poleks liiga pikad ja
keeruka konstruktsiooniga. […] Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik
ja täpne.” (RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113).
Lisaks tuleb arvestada päästeteenistujate õiguspärase ootusega. „Õiguspärase ootuse
põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus
ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad
stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas” (RKPJKo 02.12.2004, 3-
4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49). Õiguspärase ootuse printsiibi
kohaselt “on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb
kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada
vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla
õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik” (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94;
02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49 ja 50; 16.12.2013, 3-
4-1-27-13, p 46; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78; 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p
89). Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud
eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni
kohaldamisele” (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90; 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p
55; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 50; 29.05.2015, 3-4-1-1-15, p 38).
10
Kuigi PäästeTS-i sätte sõnastus ei ole kõige õnnestunum, võib eeldada, et seadusandja
mõte ei olnud, et regulatsiooni kehtestamisest 15 aasta möödumisel on õigus
päästeteenistuja pensioni suurendusele ainult neil päästeteenistujatel, kellele on
pension juba määratud. Alates 1. märtsist 2023. aastal ei jätku päästeteenistuja
vanaduspensioni suurendamise eelduseks oleva päästeteenistuja staaži arvestus.
Samas kõigil, kellel on selleks ajaks olemas päästeteenistuja vanaduspensioni
suurendamiseks vajalik staaž, saavad seda õigust kasutada ka pärast nimetatud tähtaja
saabumist. See tähendab, et kui päästeteenistujal on 1. märtsiks 2023. aastal näiteks
21-aastane päästeteenistuja staaž, aga pensioniiga saabub alles 2028. aastal, siis on tal
pensioni määramisel 2028. aastal õigus pensioni suurendusele.
Kui päästeteenistujalt, kellel on 2023. aastaks täidetud pensioni suurendamiseks
vajalik staažinõue, aga ta ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka ning talt võetakse
seetõttu pensioni suurendus ära, oleks kindlasti tegemist õiguspärase ootuse
rikkumisega. Päästeteenistuja on 15 aastat teadnud, et kui tal on 2023. aastaks 10 kuni
üle 30-aastane päästeteenistuja staaž, siis suurendatakse tema pensioni vastavalt 10–
50%.
Võrdluseks, samasugune on regulatsioon ka ATS-is. ATS-i § 113 lõike 7 kohaselt
suurendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud ametniku
vanaduspensioni olenevalt staažist 10–50%. Regulatsioon kehtis kuni 1. aprillini
2018. aastal, kuid see ei tähenda, et ametnik, kellel on selleks kuupäevaks vastav staaž
olemas, jääb pensioni suurendusest ilma põhjusel, et ta ei ole regulatsiooni kadumise
ajal pensioniealine. Näiteks on ametnikul 1. aprilliks 2018. aastal 20-aastane avaliku
teenistuse staaž, aga ta on sel ajal 40-aastane ehk ta läheb pensionile alles 25 aasta
pärast, siis 25 aasta pärast on tal ikkagi õigus pensioni suurendusele 20% võrra.
Erinevus ATS-i ja PäästeTS-i vahel seisneb selles, et ATS-is on selgelt sõnastatud
rakendussätted. ATS sätestab, et isikule, kellele makstakse uue ATS-i jõustumise ajal
riikliku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist ning isikul, kellel on
uue ATS-i jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni
suurendamiseks enne uue ATS-i jõustumist kehtinud ATS-i alusel, säilib õigus saada
vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse
vastavalt omandatud staažile. Kui uue ATS-i alusel sõlmitakse isikuga
soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust, siis jätkub
tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul uue ATS-i jõustumisest.
Soodustingimustel teenistuse jätkamisel loetakse isiku teenistusstaaži hulka vana
ATS-i alusel arvestatud teenistusstaaž ja uue ATS-i jõustumisest arvates viie aasta
jooksul ametiasutuses ametnikuna või töölepingulise töötajana töötatud aeg (ATS-i §
113 lõiked 1–4).
ATS-i käsiraamat selgitab14: „ATS-is ei nähta enam ette võimalust suurendada
pensione teenistusstaažist lähtudes (kehtib üksnes üldise avaliku teenistuse kohta).
Tulenevalt sellest, et ametnikule kindlustatakse vanaduspension riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras ning kuna ei nähta ette ametnike
vanaduspensioni erisusi võrreldes vanaduspensioniga üldiselt, ei reguleerita ATS-is
enam ametnike pensioniga seonduvat. Samas ATS § 113 sisaldab endas
eriregulatsiooni, et tagada staažiga seotud vanaduspensionite osas õiguspärase ootuse
14K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu (03.05.2013). Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Tallinn,
Justiitsministeerium
11
printsiibi järgimist. See tähendab, et on sätestatud nii kindlad jätkuvad õiguse
realiseerimise võimalused kui ka üleminekuperiood vastavate staažialaste muudatuste
osas. Isikule, kellele makstakse ATS-i jõustumise ajal riikliku vanaduspensioni
suurendust, jätkatakse selle maksmist (ATS § 113 lg 1 alusel). ATS § 113 lg 1
kohaldub neile, kes juba saavad vanaduspensioni suurendust. Isikul, kellel on ATS-i
jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni
suurendamiseks 1996. a ATS-i alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust
ning tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse nii, nagu 1996. a ATS sätestas.
ATS § 113 lg 2 kohaldub neile, kes on avalikust teenistusest lahkunud, kuid ei saa
veel vanaduspensioni suurendust.“
Kuna kõnealune PäästeTS-i § 33 sõnastus ei ole ühetähenduslik ega selge,
täiendatakse sätet lõikega 2, milles sätestatakse, et päästeteenistujal, kellel on 2023.
aasta 1. märtsiks olemas pensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuja staaž, on
õigus pensioni suurendusele ka siis, kui ta läheb pensionile pärast nimetatud tähtaega.
Lisaks täiendatakse PäästeTS-i § 33 lõikega 3, milles täpsustatakse, et õigus
päästeteenistuja vanaduspensioni suurendusele on neil päästeteenistujatel, kellele
määratakse vanaduspension alates 1. märtsist 2008. aastal, kui jõustus
päästeteenistuse seadus, ning kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik
päästeteenistuse staaž.
Enne PäästeTS-i jõustumist reguleeris päästeteenistujate teenistusküsimusi avaliku
teenistuse seadus (edaspidi ATS), Eesti Vabariigi töölepingu seadus ja päästeseadus
(edaspidi PäästeS). PäästeTS-i eelnõu seletuskiri selgitab: „Päästeteenistujate
päästeteenistusalased küsimusi reguleerib üldise regulatsiooniga avaliku teenistuse
seadus ja Eesti Vabariigi töölepingu seadus. Kumbki seadus ei arvesta
päästeteenistuse eripäraga, mistõttu on osutunud problemaatiliseks kohaldada
teenistusalaseid probleeme käsitlevaid üldseadusi päästeteenistuses. Päästeteenistuse
eripära on hetkel mõningal määral reguleeritud päästeseaduses, kuid see ei ole
piisav“. See tähendab, et päästeametnike teenistust reguleeris ATS, milles oli
sätestatud ka ametnike pensioni suurendamine, päästetöötajate tööd reguleeris aga
TLS, mis ei näinud töötajate pensioni suurendamist ette. PäästeS ei reguleerinud
samuti päästetöötajate ega -ametnike pensioni suurendamist. Päästeteenistujate
pensioni suurendamise regulatsioon kehtestati PäästeTS-is alates 1. märtsist 2008.
aastal.
Päästetöötajate pensionisuurenduse regulatsioon kehtestati alles 2008. aasta
1. märtsist, seega ei saa enne seda pensioneerunud või päästeteenistusest lahkunud
päästetöötajatel olla õiguspärast ootust nende pensioni suurendamiseks tagantjärele.
Seisukohale, et teenistujatel ei saa olla õiguspärast ootust neile juba määratud
sotsiaalsete tagatiste muutmiseks, kui pärast seda tehakse olulisi muudatusi,
sealhulgas muudetakse õigusakte, on jõudnud ka Riigikohus kohtuasjades nr 3-3-1-
44-16 (kaitseväelaste kaebus) ja 3-4-1-1-15 (riigikontrolöride kaebus). Nendes asjades
lähtuti sellest, et palgakorralduses tehti olulisi struktuurseid muudatusi, mille
tagajärjel osutusid hiljem määratud palgad ja pensionid varem määratutest
märgatavalt suuremateks. Kaebajad taotlesid pensionide ümberarvestamist vastavalt
muudetud palgasüsteemile, kuid Riigikohus jättis mõlemal juhul kaebuse
rahuldamata, tuues ühe põhjendusena ka selle, et juba pensionile jäänud teenistujate
õiguspärast ootust ei ole rikutud.
12
Põhimõte, et eripensioni ega vanaduspensioni suurendusele ei ole õigust isikutel, kes
vastava regulatsiooni kehtestamise ajal ei ole teenistuses, on sätestatud ka
prokuratuuriseaduses (edaspidi ProkS) ja kuni 1. aprillini 2013. aastal kehtinud ATS-
is. ProkS-i kohaselt kohaldatakse prokuröri vanaduspensioni regulatsiooni isikute
suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse
jõustumist. Kuni 1. aprillini 2013. aastal kehtinud ATS sätestas, et ametniku
vanaduspensioni suurendamine ei laiene isikule, kes 1996. aasta 1. jaanuariks on
teenistusest vabastatud.
Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt kehtestatakse enne seadusmuudatuse jõustumist
määramata ajaks teenistusse võetud PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjate ja
PÄA keskuse juhtide ametikohtade teenistustähtaja kohta viieaastane üleminekuaeg.
Vt ka eelnõu § 1 punkti 10 selgitusi.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. PPVS-i muutmine
Kavandatav muudatused 1 ja 2
Muudatuse kohaselt on PPA peadirektoril õigus anda volitus kaitsealuste isikute ja
kaitse teostamise viiside määramiseks.
Sihtrühm
PPA peadirektor ja isikute kaitse korraldusega tegelevad politseiametnikud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatuse mõju on väikese ulatusega, kuna võrreldes kehtiva olukorraga
töökorraldus ei muutu. Muudatus võib vähendada PPA peadirektori töökoormust,
muutes samas isikute kaitsmise tõhusamaks.
Kavandatav muudatus 3
Muudatuse kohaselt määratakse ka isikute kaitse ja objektide valvamise korralduse
struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks.
Sihtrühm
Isikute kaitse ja objektide valvamise korraldusega tegelevad politseiametnikud.
Kaasnev mõju
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
13
Muudatuse mõju on väikese ulatusega, kuna võrreldes kehtiva olukorraga
töökorraldus ei muutu. Muudatusega tagatakse isikute kaitse ja objektide valvamise
korralduse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu salastatus, mis
suurendab riigi turvalisust.
Kavandatav muudatus 4
Muudatuse kohaselt asendatakse Teabeameti nimi Välisluureameti nimega.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA peadirektori ametikohale kandideerivad isikud,
Välisluureamet ja PPA.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatustega muudetakse seaduses korrektseks Välisluureameti nimi, millega
tagatakse õigusselgus ja korrektsus.
Kavandatav muudatus 5
Muudatusega volitatakse ministrit kehtestama peadirektori asetäitja nõuded määruses.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA peadirektori asetäitja või prefekti ametikohale
kandideerivad isikud, PPA peadirektor ja siseminister.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatus võimaldab PPA-l paindlikult korraldada vabadele ametikohtadele inimeste
värbamist ja suurendab inimeste ringi, kes vastavad PPA peadirektori asetäitja või
prefekti ametikohale esitatavatele nõuetele.
Kavandatav muudatus 6
Muudatuse kohaselt kehtestatakse PPA ja KAPO peadirektori asetäitjate
ametikohtadele viieaastane teenistustähtaeg.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektori asetäitja, PPA ja KAPO
peadirektor, siseminister ja personalitöötajad.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatus võib peadirektori asetäitja teenistustähtaja saabumisel suurendada seoses
vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga PPA ja KAPO töökoormust.
Praegu on nii PPA kui ka KAPO peadirektoril kolm asetäitjat. Kui saabub nende
viieaastase teenistustähtaja lõpp, oleks mõlemas asutuses vaja korraldada kolm
konkurssi. See suurendaks ajutiselt ka ametite personalitöötajate töökoormust. Samas
kui peadirektori asetäitja ametikoht on politseiametniku ametikoht, võib peadirektori
asetäitja nimetada ametikohale ka konkursita.
14
Lisaks suureneb vähesel määral siseministri töökoormus, kes peadirektori asetäitjad
ametikohale nimetab.
Majanduslik mõju
Muudatus võib mõjutada peadirektori asetäitjate leibkondade toimetulekut ja
majanduslikke otsuseid, kuna viieaastase teenistustähtaja saabumisel võivad nad ilma
jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks. Samas on peadirektori
asetäitjatel aega plaanida oma tööd ja tegevust viis aastat, mis peaks olema ka
Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg. Samuti tuleb arvesse võtta, et peale
teenistustähtaja saabumist on peadirektori asetäitjal õigus töötuskindlustuse seaduse
alusel töötuskindlustushüvitisele, mida olenevalt staaži pikkusest makstakse 180–360
kalendripäeva. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut töökohta ning töökoha
otsimise ajaks on tagatud ka piisav sissetulek.
Sotsiaalne mõju
Kuna politseiametnikel on õigus eripensionile, siis võiks teenistustähtaja möödumisel
politseiteenistusest vabastamine mõjutada eripensioni saamist. Alates 2020. aasta
1. jaanuarist politseiametniku eripension kaotatakse, kuid see jääb kehtima enne
seadusmuudatust kehtinud tingimustel kõigile, kes 2020. aasta 1. jaanuaril on
politseiteenistuses. Kuna kõnesolev seadusmuudatus võimaldab peadirektori asetäitjal
töötada oma ametikohal kuni 2023. aasta 31. detsembrini, säilib tal õigus eripensionile
ning muudatus ei mõjuta eripensioni saamist. PPA koosseisus on praegu 5570
teenistuskohta, millest politseiametniku ametikohti on 4283. Teenistustähtaja
saabumisel on peadirektori asetäitjal suur võimalus jätkata muul ametikohal politseis.
Kavandatavad muudatused 7 ja 8
Muudatuse kohaselt antakse ametikohale nimetamise õigust omavale isikule õigus
anda teenistusaste politseiametnikule, kes viiakse üle teisele ametikohale, ning
ametikohale nimetamisel antakse talle ametikoha kõige madalam teenistusaste.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on politseiametnik, kes teisele ametikohale üle viiakse ning PPA
peadirektor, peadirektori asetäitja ja prefekt.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
PPA peab politseiametniku üleviimisel uuele ametikohale nimetamisel kehtestama
kaks käskkirja: peadirektori asetäitja või prefekt annab ametikohale nimetamise
käskkirja, peadirektor teenistusastme andmise käskkirja. Muudatus vähendab PPA
töökoormust ja bürokraatiat ning kaotab tarbetu dubleerimise. Samuti vähendab
muudatus peadirektori töökoormust, see võimaldab tal tegeleda oluliste otsustamist
vajavate teemadega.
Kavandatav muudatus 9
Muudatuse kohaselt täiendatakse politseiametniku teenistustähtaja pikendamiseks
õigustatud isikut PPA või KAPO peadirektori või SKA rektori volitatud isikuga.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektor, SKA rektor ning volitatud isik.
15
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatus võimaldab vähendada peadirektorite ja rektori töökoormust.
Kavandatav muudatus 10
Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg tähtajatult teenistusse võetud peadirektori
asetäitjate ametikoha teenistustähtajale.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektori asetäitjad.
Kaasnev mõju
Sotsiaalne mõju
Viieaastane üleminekuaeg annab peadirektori asetäitjatele mõistliku aja, et oma elu
ümber korraldada. Samuti tagab viieaastane üleminekuaeg õiguskindluse põhimõtte,
mis muuhulgas tähendab, et õiguslike muudatuste tegemiseks tuleb ette näha mõistlik
aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse
vastavalt ümber korraldada.15
6.2. PäästeTS-i muutmine
Kavandatav muudatus 1
Muudatuse kohaselt kehtestatakse PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjate ning
PÄA keskuse juhtide ametikohtadele viieaastane teenistustähtaeg.
Sihtrühm
Muudatused avaldavad mõju päästeasutuste peadirektor asetäitjatele, PÄA keskuse
juhtidele, siseministrile ja personalitöötajatele.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatus võib peadirektori asetäitja teenistustähtaja saabumisel seoses vabaneva
ametikoha täitmisega korraldava konkursiga suurendada PÄA ja Häirekeskuse
töökoormust. Praegu on PÄA peadirektoril kaks ja Häirekeskuse peadirektoril üks
asetäitja ning PÄA-s on neli keskuse juhi ametikohta. Kui saabub nende viieaastane
teenistustähtaeg, oleks PÄA-s vaja korraldada kuus konkurssi ja Häirekeskuses üks
konkurss. See suurendaks ajutiselt ka ametite personalitöötajate töökoormust. Samas
kui peadirektori asetäitja ja keskuse juhi ametikoht on päästeteenistuja ametikoht,
võib peadirektori asetäitja ja keskuse juhi nimetada ametikohale ka konkursita.
Lisaks suureneb vähesel määral siseministri töökoormus, kes peadirektori asetäitjad ja
keskuse juhid ametikohale nimetab.
Majanduslik mõju
Muudatus võib mõjutada peadirektori asetäitjate ja keskuse juhtide leibkondade
toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna viieaastase teenistustähtaja saabumisel
võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks.
15
Riigikohtu 02.12.2004 lahend 3-4-1-20-04
16
Samas on peadirektori asetäitjatel ja keskuse juhtidel aega plaanida oma tööd ja
tegevust viis aastat, mis peaks olema ka Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg. Ka tuleb
arvesse võtta, et pärast teenistustähtaja saabumist on peadirektori asetäitjal ja keskuse
juhil õigus töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitisele, mida olenevalt
staaži pikkusest makstakse 180–360 kalendripäeva. Selle aja jooksul on võimalik
otsida uut töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud piisav sissetulek.
Sotsiaalne mõju
Kuna päästeteenistujal on õigus vanaduspensioni suurendusele, võiks teenistustähtaja
möödumisel päästeteenistusest vabastamine mõjutada vanaduspensioni suurust. Kuna
kõnesolev seadusmuudatus võimaldab peadirektori asetäitjal töötada oma ametikohal
kuni 2023. aasta 31. detsembrini ning päästeteenistuja vanaduspensioni aluseks olevat
staaži saab teenida ainult kuni 2023. aasta 29. veebruarini, ei mõjuta muudatus
päästeteenistuja pensioni suurust.
Kavandatav muudatus 2
Muudatusega tunnistatakse PäästeTS-is kehtetuks säte, mille kohaselt ei kohaldata
päästeteenistujatele ATS-i ja TLS-i valveaja sätteid.
Sihtrühm
Muudatused avaldavad mõju päästeteenistujatele, kelle suhtes kohaldatakse
valveaega. Muudatus puudutab umbes sadat päästeteenistujat, kuid tegemist ei ole
sisulise muudatusega, kuna ka praegu kohaldatakse nende suhtes valveaega ning
valveaeg hüvitatakse samamoodi ATS-is ja TLS-is sätestatuga.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatusega kõrvaldatakse vastuolu PäästeTS-i § 20 lõike 7 ja põhimõtte, et
päästeteenistujatele rakendatakse valveaja kohaldamisel ATS-i ja TLS-i regulatsiooni,
vahel. Muudatus tagab õigusselguse ja õigusaktidest ühese arusaamise.
Muudatus ei mõjuta PÄA töökoormust ega eelarvet. Ka praegu maksab PÄA
päästeteenistujatele valveaja kohaldamise korral lisatasu ning see raha on ette nähtud
PÄA eelarves.
Sotsiaalsed mõjud
Muudatus ei mõjuta päästeteenistujate sissetulekut, sest ka praegu makstakse
päästeteenistujale valveaja kohaldamise korral selle eest lisatasu.
Kavandatav muudatus 3
Muudatustega täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise
rakendussätteid.
Sihtrühm
Muudatused avaldavad mõju päästeteenistujatele, kellel on õigus päästeteenistuja
vanaduspensioni suurendamisele.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
17
Muudatused ei ole sisulised, kuna ei muudeta päästeteenistuja vanaduspensioni
suurendamise põhimõtteid, vaid täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni
suurendamise regulatsiooni, et tagada õigusselgus ja seadusest ühene arusaam.
Kavandatav muudatus 4
Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg tähtajatult teenistusse võetud päästeasutuste
peadirektori asetäitjate ja PÄA keskuse juhtide ametikohtade teenistustähtajale.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjad ning PÄA
keskuse juhid.
Kaasnev mõju
Sotsiaalne mõju
Viieaastane üleminekuaeg annab peadirektori asetäitjatele ja keskuse juhtidele aega
viis aastat, mida võib pidada mõistlikuks ja piisavaks ajaks, et oma elu ümber
korraldada. Samuti tagab viieaastane üleminekuaeg õiguskindluse põhimõtte, mis
muuhulgas tähendab, et õiguslike muudatuste tegemiseks tuleb ette näha mõistlik aeg,
mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse
vastavalt ümber korraldada.16
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
Seaduse rakendamisega lisakulutusi ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks muudetakse siseministri 12. aprilli 2013. aasta määrust nr 15
„Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal
teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja
kord“ avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 25.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks PPA-le, PÄA-le, KAPO-le,
Häirekeskusele ja SKA-le.
16
Riigikohtu 02.12.2004 lahend 3-4-1-20-04
18
Politsei ja piirivalve seaduse ning
päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
lisa
KAVAND
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15
„Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti
struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva
ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise
tingimused ja kord” muutmine
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 61 lõike 3, § 39 lõike 2 ja § 43 lõike 8
alusel.
Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja
Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku
kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirja, § 1 lõiget 1, § 2 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning § 2 lõiget 3
täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveameti“ sõnadega „peadirektori asetäitja ja“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Politseiteenistusse ning Politsei- ja
Piirivalveameti“ sõnadega „peadirektori asetäitja ja“.
(allkirjastatud digitaalselt)
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
kantsler