dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 20. september 2018
Viit
1.2-3/2968-1
Registreeritud
20. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
18. oktoober 2018

Failid

  • 📎1-61683-1 20.09.2018 Väljaminev kiri.asice1840 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0941 - Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/766d9d20-2126-4935-8f95- 555d868e3aa7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/766d9d20-2126-4935-8f95- 555d868e3aa7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 20.09.2018 nr 1-6/1683-1 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Lisa: 1) Eelnõu 5-l lehel; 2) Eelnõu seletuskiri 36-l lehel; 3) Eelnõu kooskõlastustabel 22-l lehel; 4) Rakendusaktide kavandid 3-l lehel; 5) Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel 4-l lehel Arvamuse andmiseks: 1) Politsei- ja Piirivalveamet 2) Kaitsepolitseiamet 3) Päästeamet 4) Sisekaitseakadeemia 5) Häirekeskus 6) Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 16.07.2018 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel määratud objektide valvamine;“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik määrab vajaduse korral kaitsealused isikud, nende kaitsmise viisid ja kestuse.“; 3) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „riigipiiri valvamise,“ sõnadega „objektide valvamise, isikute kaitsmise“; 4) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõna „Teabeametis“ sõnaga „Välisluureametis“; 5) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjale ja prefektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja – viieks aastaks;“; 7) paragrahvi 56 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või § 58 lõikes 3“; 8) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 1 „(6) Kui käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku ametikohale üleviimisel põhjendatud ülendada tema teenistusaste vastavaks selle ametikoha kõige madalama teenistusastmega, ülendab politseiametniku teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav isik. Muudel käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel ülendab politseiametniku teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.“; 9) paragrahvi 96 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „rektor“ sõnadega „või nende volitatud isik“; 10) seadust täiendatakse §-ga 11916 järgmises sõnastuses: „§ 11916. Määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti asetäitja teenistustähtaja arvestamine Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja loetakse ametisse nimetatuks seaduse jõustumise päevast kuni 2023. aasta 31. detsembrini.“. § 2. Päästeteenistuse seaduse muutmine 1) paragrahvi 8 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „nimetab“ sõnadega „viieks aastaks“; 2) paragrahvi 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Isikul, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 2. (3) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud vanaduspensioni suurendusele on õigus päästeteenistujal, kellele määratakse vanaduspension pärast 2008. aasta 29. veebruari ning kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž.“; 4) seadust täiendatakse §-ga § 333 järgmises sõnastuses: „§ 333. Määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse peadirektori asetäitja ja Päästeameti keskuse juhi teenistustähtaja arvestamine Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse peadirektori asetäitja ja Päästeameti keskuse juht loetakse ametisse nimetatuks seaduse jõustumise päevast kuni 2023. aasta 31. detsembrini.“. 2 § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ................................... 2018 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 2018 3 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ja politseiametnike teenistusastmete ülendamine, anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta tippjuhtide ametikoht tähtajaliseks, tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi ning täiendada õigusselguse huvides päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seadust (edaspidi PPVS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 6 ning päästeteenistuse seadust (edaspidi PäästeTS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2017, 8. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist. Seaduseelnõu VTK ei ole nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju1. Eelnõu ei too suures osas kaasa olulisi õiguslikke muudatusi ega muud olulist mõju, vaid sellega lahendatakse PPA sisemise töökorralduse probleem politseiteenistusse peadirektori asetäitjate värbamisel, teenistusastmete ülendamisel ja kaitsealuste isikute määramisel ning tagatakse politseiteenistuse jätkusuutlikkus ja õigusselgus, kui päästeteenistujatele kohaldatakse valveaega ja pensioni suurendamist. Eelnõu mõjutab küll PPA, Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) ja päästeasutuste peadirektori asetäitjate ning Päästeameti (edaspidi PÄA) keskuse juhtide teenistusaega, kuid ka seda ei saa pidada väga suureks õiguslikuks muudatuseks ega oluliseks mõjuks, kuna juba praegu on kehtivas õiguses paljude tippjuhtide ametikohad tähtajalised. Muudatusega pigem suurendatakse tippjuhtide võrdset kohtlemist, kuna peadirektorite ja prefektide erinev kohtlemine peadirektori asetäitjatest ja keskuse juhtidest ei ole põhjendatud. 1 vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 punkti 5. 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta seadustes PPA ja PÄA töö korraldamise regulatsioon paindlikumaks ja õigusselgeks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 kohaselt täiendatakse PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 8 PPA peadirektori õigusega volitada teist isikut määrama kaitsealused isikud. Samuti muudetakse kaitsealuste isikute kaitse teostamise viisi volitusnormi. Kehtiva PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt on politsei ülesanne Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning PPA peadirektori poolt määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või PPA peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel määratud objektide valvamine. PPVS-i § 3 lõige 3 sätestab, et PPA peadirektor määrab vajaduse korral käskkirjaga kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja kestuse. Muudatus võimaldab PPA peadirektoril anda volitus ka muule isikule, kes otsustab kaitsealused isikud. See annab võimaluse isikute kaitse alla võtmise protsess muuta senisest lihtsamaks ja tõhusamaks. Isikule kaitse kohaldamise vajaduse hindamisel lähtutakse konkreetsest ohuhinnangust ning kaitset vajavast isikust, tema tegevusalast, ja ametikohast ning väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast ja muudest olulistest asjaoludest. Enamasti on sellisel puhul tegemist tüüpkaitse kohaldamisega, millega on arvestatud politsei igapäevatöös ja ressursi plaanimisel. Selliseid isikuid on aastas ca 20. Rakendatavad meetmed on kaitset vajavate isikute puhul üldiselt minimaalsed ja lühiajalised, ei too PPA-le kaasa ressursikulu ega eelda ei koostööpartnerite ega lisaüksuste kaasamist. Seega on mõistlik ja otstarbekas, et PPA peadirektor saaks vajaduse korral edasi volitada PPVS-i § 3 lõikes 3 toodud kaitsealuste isikute määramist. Volitatud ametnik määratakse peadirektori käskkirjaga. Muudatus võimaldaks isikute kaitse alla võtmise protsessi muuta vahetumaks ja tõhusamaks, arvestades iga juhtumi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ei ole vajadust seaduse tasemel sätestada, millises vormis toimub kaitsealuse isiku kaitse teostamine ja selle kestuse määramine. Tegemist on pigem asutuse töökorralduse küsimusega, mida on võimalik ja mõistlik reguleerida asutuse sees. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb seaduses nimetamata isikute kaitse alla võtmine kinnitada peadirektori käskkirjaga. Sellist piirangut ei ole mõistlik kehtestada, kuna kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja kestus on võimalik määrata näiteks käskkirjaga, korraldusega või reguleerida isikukaitse teostamise korras. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse PPVS-i § 4 lõiget 5, mille kohaselt on edaspidi ka isikute kaitse ja objektide valvamise korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave 2 avaliku teabe seaduse tähenduses. Sättesse isikute kaitse ja objektide valvamise funktsiooni lisamise eesmärk on tagada riigi julgeolekuvõimekuse parem kaitstus. Avaliku teabe seaduse kohaselt on teave politsei tegevuse meetodite ja taktika ning politsei relvastuse hulga kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave2. Samas on isikute kaitsmise ja objektide valvamise korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis avalik teave, mis aga võib ohustada nii isikute kaitsmist kui ka objektide valvamist. Sisejulgeoleku huvides on oluline mitte avalikustada isikute kaitsmise ja objektide valvamisega seotud ametnike arvu ja nende teenistuskohti, mis näitaks otseselt riigi võimekust selles valdkonnas. Samuti on oluline kaitsta ametnikke senisest enam võimalike surveavalduste eest, arvestades nende ametikohtadega kaasneva infoga. Isikukaitset ja objektivalvet teostavad ametnikud võivad töös puutuda kokku nii riigisaladuse kui ka salastatud välisteabega, mis võib samuti suurendada huvi nende isiku vastu. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 210 „Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord“ sätestab muuhulgas isikukaitse- ja objektivalve teostamise viisid. Teave üksuste struktuuri ja isikkoosseisu kohta annab võimaluse hinnata olemasoleva ressursi suurust, mida politsei isikukaitse teostamisel ja objektide valvamisel rakendab. Teave ressursside kohta annab võimaluse teha järeldusi politseis isikukaitse teostamisel ja objektide valvamisel kasutatavate taktikate ja töökorralduse kohta. Isikukaitset teostavad ametnikud puutuvad muuhulgas kokku ka kaitsealuseid puudutava delikaatse informatsiooniga, mis pakub huvi nii meediale kui ka avalikkusele laiemalt. Ressursi, taktikate ja töökorralduse avalikuks tulek loob aga eelduse riigi julgeolekut, rahvusvahelist mainet mõjutavate ning kaitstava isiku elu ja tervist ohustavate rünnete oluliselt lihtsamaks ja tõenäoliselt edukamaks kavandamiseks. Objektivalve on muutunud väga oluliseks ja prioriteetseks valdkonnaks nii riigi sisejulgeoleku kui ka riigikaitse laia käsituse vaates, kajastudes riigikaitse olulistes dokumentides, nagu näiteks riigikaitseseaduses, riigikaitse arengukavades, kriisiplaanides jts. Riigikaitseseaduse kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kui riigikaitseobjekt on lisatud PPVS-i alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega3 kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu4. 2 AvTS § 35 lõike 1 punkt 51 ja 52 3 Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ 4 RiKS-i § 83 lõige 1 ja § 86 lõige 2 3 Politsei valvab sadu objekte nii Eesti Vabariigis, sealhulgas välisriikide suursaatkonnad, suursaadikute elukohad ja diplomaatilised esindused kui ka väljaspool seda. Mehitatud valve tagatakse avaliku võimu organi kasutuses olevatel riigikaitseobjektidel nagu näiteks Riigikogu hoone ja Vabariigi Valitsuse hoone. Seega tuleks hoiduda sellise teabe avalikustamisest, mis võib ohustada nii politseile pandud ülesannete täitmist kui ka riigi sisejulgeoleku tagamist laiemalt. Eriti arvestades, et tänapäeval on võimalik näiteks interneti teel üsna lihtsalt teada saada, milliseid objekte politsei valvab ja milline on selles politsei füüsiline võimekus. Eelnõu § 1 punktide 4 ja 5 kohaselt muudetakse PPVS-i § 43 lõikeid 3 ja 8. Kehtiva PPVS-i § 43 lõike 3 kohaselt võib PPA peadirektoriks nimetada isiku, kellel on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus. Alates 1. juulist 2017. aastal muudeti Teabeameti nimi Välisluureametiks, mistõttu muudetakse kõnesoleva eelnõuga vastavalt ka PPVS-i § 43 lõiget 3. Kehtiva PPVS-i § 43 lõige 8 sätestab, et PPA peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, PPA büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja, osakonna juhi või prefektina või valitsusasutuse kohaliku täidesaatva riigivõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtuniku, prokuröri, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi või osakonna juhina. PPA peadirektoril on kolm asetäitjat: peadirektori asetäitja arenduse, teabehalduse ja menetluse ning varade alal. Peadirektori asetäitjale arenduse alal allub arendusosakond, peadirektori asetäitjale teabehalduse ja menetluse alal teabehaldus- ja menetlusosakond ning peadirektori asetäitjale varade alal administratsioon5. PPVS-i § 43 lõige 8 kitsendab PPA peadirektori asetäitja või prefekti ametikohale nimetamise valikuid, määrates võimaliku kandidaadina üksnes turvalisuse valdkonnas töötanud isiku. Samas on näiteks PPA peadirektori asetäitja varade alal peamine ülesanne juhtida kinnisvara, transpordi, varustuse ja hangetega seonduvat. Nende ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused võiksid olla pigem seotud näiteks majanduse või õigusega. Seega peaks sellele ametikohale olema võimalik nimetada ka isikuid teistest ministeeriumidest, asutustest või ka erasektorist. Tippjuhile esitatavate nõuete võrdluseks võib tuua ka ATS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustes esitatavad nõuded ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile, tippjuhi asetäitjale ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhile. Määruste kohaselt peab tippjuhil olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus, tippjuhi asetäitjal ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhil peab olema vähemalt 2-aastane juhtimiskogemus või selle puudumisel kõrghariduse omandamisele 5 Siseministri 17. juuli 2014. aasta määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 11 lõiked 1–4. 4 järgnenud vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuse või ametikoha töövaldkonnas. Kui PPA peadirektori asetäitja ametikoht on politseiametniku ametikoht, on peadirektori asetäitjale lisaks kehtestatud tervisenõuded ja kutsesobivusnõuded, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuded6. Täiendavatele nõuetele mittevastavuse korral ei ole isikul võimalik PPA peadirektori asetäitjaks kandideerida ega teda ka ametikohale nimetada. Kuna PPVS-i § 43 lõige 8 kitsendab PPA peadirektori asetäitja või prefekti vabale ametikohale kandideerimist ja värbamist, siis muudetakse sätet ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamise volitus, mille kohaselt kehtestab PPA peadirektori asetäitjale ja prefektile esitatavad nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. PPVS-i kohaselt laieneb politseiteenistusele ATS PPVS-st tulenevate erisustega7. Kuna PPVS ei reguleeri politseiametnikule katseaja kohaldamist, laieneb politseiteenistusele selles osas ATS. ATS-i järgi kohaldab ametisse nimetamise õigusega isik ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele8. ATS-i käsiraamat9 selgitab, et „ametiasutuse juht on kohustatud tagama ametiasutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Kuna ametiasutus peab tagama, et teenistusülesandeid täidetakse parimal võimalikul viisil, siis on põhjendatud ka ametisse nimetamise õigust omava isiku diskretsioon ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Katseaja eesmärk on vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega10. Katseajal on ametiasutusel võimalus ametnikuga rohkem tuttavaks saada, sealhulgas saada parem ülevaade ametniku teadmistest ja oskustest. Katseaeg peaks näitama, kas ametnik tuleb peale esialgset juhendamist oma uute ülesannetega toime, samuti saab ametniku vahetu juht esmased teadmised sellest, milleks ametnik võimeline on ja kas ta vastab ametikohale esitatavatele ootustele ja nõuetele. Seega on katseaja käigus ametniku teadmistele ja oskustele hinnangu andmine väga olulise kaaluga.“ Lisaks selgitab ATS-i käsiraamat, et ametikohtade teenistusülesannete iseloomu arvesse võttes tuleb täpsemad nõuded haridusele näha ette määruses, ametiasutuste kordades ja ametijuhendis. Seega saab ka PPA peadirektori asetäitja või prefekti kohta kehtestada täpsemad nõuded määruses. Samamoodi on ka ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile, tippjuhi 6 Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määrus nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ 7 PPVS-i § 6 lg 6 8 ATS-i § 24 lõiked 1 ja 2 9 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika 10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,3,16710,16755&tekst=RK/3-3-1-27-01 5 asetäitjale ja ministeeriumi struktuuriüksuse juhile esitatavad nõuded kehtestatud määrustes. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i § 44 lõiget 2, mis reguleerib tähtajalisi teenistuskohti. Kehtiva PPVS-i § 44 lõige 2 sätestab viieaastase tähtajaga teenistuskohtadena PPA ja KAPO peadirektori, PPA prefekti ja KAPO regionaalse osakonna juhi ning SKA politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ja politseiametnikust õppejõu ametikoha. Muudatuse kohaselt kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg ka PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele. Kehtivas õiguses kehtestati viieaastane teenistustähtaeg 1. aprillil 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS) avaliku teenistuse tippjuhtidele, kelleks on Riigikantselei veebilehe kohaselt ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, Häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar, Kaitseväe juhataja ning riigi peaprokurör. ATS-i käsiraamat selgitab: „Ministeeriumide kantslerid ja osa valitsusasutuste juhid on varasemalt juba tähtaegselt ametikohale nimetatud (vt nt 1996. a ATS § 21 lg 2 p 51). ATS kehtestab teenistustähtaja ka ministeeriumide asekantsleritele, Riigikantselei direktoritele ning nendele valitsusasutuste juhtidele, kes siiani on ametikohale nimetatud määramata ajaks. Asekantslerid ja Riigikantselei direktor kuuluvad juba täna kantslerite ning ametite ja inspektsioonide peadirektorite kõrval avaliku teenistuse tippjuhtide gruppi, kellele kehtivad ühesugused nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted. Nende ametikohale nimetamine kantslerite ja peadirektoritega samadel alustel aitab kaasa rotatsioonisüsteemi käivitamisele ning tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse kasvule.“ Kuigi PPA ja KAPO peadirektori asetäitja ametikohti ei ole Riigikantselei koostatud tippjuhtide loetelus, on ka nende näol tegemist tippjuhtidega, kellele peaks kehtima peadirektoritega samad nõuded. Nende ametikohale nimetamine avaliku teenistuse tippjuhtidega samadel alustel aitab samuti kaasa rotatsioonisüsteemi käivitamisele ning kompetentsuse ja pühendumuse kasvule. Teiselt poolt võib määratud teenistustähtaeg toetada tippjuhtide motiveerimist ja suurendada tippjuhtide grupi sisest mobiilsust, ennetades näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme. Lisaks annab seadusmuudatus võimaluse paindlikumaks personaliplaneerimiseks ja vajaduse korral uue meeskonna loomiseks uue peadirektori ametisseasumisel. Peadirektoril peab olema usaldus oma asetäitja suhtes, kuid kui seda ei ole ning peadirektori ja tema asetäitja koostöö ei laabu, võib see pärssida kogu asutuse tööd. Eelnõu § 1 punktide 7 ja 8 järgi muudetakse politseiametniku teenistusastme ülendamise pädevust. Politseiametnike teenistusastmete muutmise pädevust muudeti 2017. aastal politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega (416 SE). Muudatuse kohaselt anti politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omavale isikule õigus anda teenistusaste politseiametnikule, kes võetakse politseiteenistusse, ning ametikohale nimetamisel antakse talle ametikoha kõige madalam teenistusaste. Kuna õigusaktide kohaselt oli politseiametniku teenistusse võtmine (v.a büroo ja politseijaoskonna juht) volitatud põhimäärusega peadirektori asetäitjatele ja prefektidele, kuid PPVS-i kohaselt oli teenistusastme andmise pädevus peadirektoril, tuli vormistada kaks käskkirja: 1) peadirektori 6 asetäitja või prefekti käskkiri politseiametniku teenistusse võtmise ja 2) peadirektori käskkiri politseiametnikule teenistusastme andmise kohta. Kuna muudatus andis võimaluse vormistada politseiametniku teenistusse võtmisel ainult üks käskkiri, vähendas see oluliselt PPA peadirektori töökoormust. Praeguseks on selgunud, et nii nagu eelmise aasta muudatuse korral, on vaja ametikohale nimetamise õigusega isikule anda lisaõigus, et ta võiks muuta politseiametniku teenistusastet. PPVS-i § 58 lõige 3 sätestab, et kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks. PPVS-i § 56 lõikes 5 on sätestatud erisused politseiametniku teenistusastme ülendamisel PPVS-i § 53 lõike 5 ja § 58 lõike 3 alusel – kui politseiametniku teenistusastme ülendamine on põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga, ülendab politseiametniku teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. Kui politseiametnik viiakse PPVS § 58 lõike 3 alusel üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, siis juhul kui politseiametniku teenistusaste ülendatakse vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele, peaks teenistusastme ülendamise pädevus olema ametisse nimetamise õigust omaval isikul. See on sarnane 2017. aasta PPVS-i muudatusega, mille kohaselt annab politseiametniku ametikohale nimetamisel teenistusastme ametikohale nimetamise õigust omav isik, kui antav teenistusaste on madalaim vastava ametikoha teenistusastmetest. Muudatust kirjeldavad järgmised kaks näidet. Näide 1. Politseiametnik on vanemspetsialisti ametikohal, tema teenistusaste on ülemkonstaabel. Nõusolekul viiakse ta üle juhtivspetsialisti ametikohale, mille teenistusaste on komissar. Kuna juhtivspetsialisti ametikoha kõige madalam teenistusaste on komissar, siis annab teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav isik. Näide 2. Politseiametnik on vanemspetsialisti ametikohal, tema teenistusaste on ülemkonstaabel. Politseiametniku nõusolekul viiakse ta üle peaspetsialisti ametikohale, mille teenistusaste on vanemkomissar. Kuna peaspetsialisti ametikoha madalaim teenistusaste on vanemkomissar, annab teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav isik, hoolimata sellest, et üks teenistusaste (komissar) jääb vahele. Kehtima jääb põhimõte, et kui politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale antakse talle ametikoha madalaimast teenistusastmest kõrgem teenistusaste, muudab teenistusastet PPA või KAPO peadirektor või Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) rektor. Kuna KAPO-s ja SKA-s nimetavad politseiametniku ametikohale vastavalt 7 peadirektor ja rektor, s.t politseiametniku ametikohale nimetamise pädevust ei ole edasi volitatud, puudutab muudatus sisuliselt ainult PPA politseiametnikke. Eelnõu § 1 punkti 9 muudatuse kohaselt antakse PPA ja KAPO peadirektorile ja SKA rektorile õigus volitada tema määratud isikut pikendama politseiametniku teenistusaega pärast piirvanuse saabumist. Kehtiva PPVS-i § 96 lõike 3 kohaselt on politseiametniku teenistustähtaja pikendamise õigus peadirektoritel või rektoril. Näiteks annab muudatus PPA peadirektorile õiguse volitada politseiametniku teenistustähtaja pikendamine ametikohale nimetamise õigust omavale isikule, kelleks on PPA-s lisaks peadirektorile ka peadirektori asetäitja ja prefekt. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt kehtestatakse enne seadusmuudatuse jõustumist määramata ajaks teenistusse võetud PPA ja KAPO peadirektori asetäitjatele viieaastane üleminekuaeg. Peadirektori asetäitjatel on õigustatud ootus, et kuigi nende ametikohale kehtestatakse teenistustähtaeg, siis nende teenistussuhe jätkub mõistliku aja jooksul. Võib eeldada, et tähtajatult ametikohale nimetatud peadirektori asetäitjatel on õiguspärane ootus, et ametikohale nimetamisel kehtinud reegleid nende ametioleku ajal ei muudeta. Samas aga ei tähenda õiguspärane ootus, et muudatuste tegemine on üldse lubamatu. Sama on leidnud ka Riigikohus: „/…/ Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses“11. Küll aga on Riigikohus oma otsuses sedastanud, et „/…/ uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.“ Viieaastast üleminekuaega võib pidada mõistlikuks ja piisavaks, et peadirektori asetäitjatel oleks aega muudatusega harjuda ja sellega oma edaspidise tööelu korraldamisel arvestada. Kuna PPVS-i muudatused on plaanitud jõustada 1. jaanuaril 2018. aastal, siis loetakse PPA ja KAPO peadirektori asetäitjad ametikohale nimetatuks kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Eelnõu § 2 punkti 1 järgi täiendatakse PäästeTS-i Päästeameti ja Häirekeskuse peadirektori asetäitja ning Päästeameti päästekeskuse juhi ametikohale nimetamise tähtajaga. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse päästeasutuse peadirektori asetäitja ja Päästeameti keskuse juht ametisse tähtajatult. Samas on peadirektoritele ja ka PPA prefektidele kehtestatud viieaastane ametiaeg. Peadirektori asetäitja ametikoht on võrreldav peadirektori ametikohaga ning PPA prefekti ametikoht PÄA keskuse juhi ametikohaga, mistõttu kehtestatakse ka asetäitjatele ja keskuse juhtide ametikohtadele viieaastane tähtaeg. Vaata ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitusi. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi tunnistatakse kehtetuks PäästeTS-i § 20 lõige 7. 11 Riigikohtu 2. detsembri 2004. aasta lahend 3-4-1-20-04, punkt 14 8 1. oktoobril 2017. aastal jõustunud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse12 (edaspidi PäästeTS) muudatuste kohaselt tunnistati kehtetuks PäästeTS-i § 20 lõiked 4 ja 5, mis reguleerisid päästeteenistuja valveaega. PäästeTS-i § 20 lõige 4 sätestas, et kui päästeteenistuja peab teenistuslike huvide tõttu olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis, siis seda arvestatakse tema põhipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata. Sama paragrahvi lõige 5 sätestas, et kui päästeteenistuja peab teenistuslike huvide tõttu olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel, tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast. Eelnõu seletuskirja kohaselt tunnistati PäästeTS-i § 20 lõiked 4 ja 5 kehtetuks, kuna sarnane regulatsioon on nii ATS-is kui TLS-is ning puudub põhjendatud vajadus dubleerida valveaja regulatsiooni eriteenistuste seadustes. Kehtiva PäästeTS-i § 20 lõige 7 sätestab, et valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule ATS-i §-s 38 sätestatut ja päästetöötajale töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 48 sätestatut. ATS-i § 38 lõike 1 kohaselt peab ametnik teenistushuvi tõttu olema ametiasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et valveaja eest tuleb ametnikule maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast, või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest. TLS-i § 48 lõige 1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav, tuleb töötajale maksta tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. PäästeTS-i § 20 lõige 5, mis reguleeris päästeteenistujale valveaja eest lisatasu maksmist 1/10 ulatuses põhipalgast või valveaja hüvitamist vaba ajaga 1/4 ulatuses valveajast, tunnistati 1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatustega kehtetuks. Samas sätestab kehtiva PäästeTS-i § 20 lõige 7, et päästeteenistuja valveaja kohaldamisel ei rakendata ATS-i ja TLS-i lisatasu maksmise või vaba ajaga hüvitamise regulatsiooni. Politsei ja piirivalve ning päästeteenistuse seaduse13 menetlemise ajal jäi eelnõust ekslikult välja PäästeTS-i § 20 lõike 7 kehtetuks tunnistamine. Kuna PäästeTS-i § 20 lõike 7 kehtima jäämine võib rikkuda päästeteenistujate õigusi, siis tuleb see kehtetuks tunnistada. Päästeteenistujatele valveaja kohaldamist reguleerivad ATS-i § 38 ja TLS-i § 48. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise regulatsiooni rakendussätet. PäästeTS-i § 33 sätestab, et PäästeTS-i §-d 12 Kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fe51cb57-eaa8- 4017-b58e- 7279c9dd1377/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20päästeteenistuse%20seaduse%20 muutmise%20seadus 13 Viide 1 9 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension. Muudatuse kohaselt loetakse PäästeTS-i § 33 sõnastus lõikeks 1 ning sätet täiendatakse lõigetega 2 ja 3. Kehtiva PäästeTS-i § 18 lõike 2 punktide 1–5 kohaselt suurendatakse päästeteenistujate riiklikke vanaduspensione vastavalt staažile 10–50%. Nii suurendatakse näiteks 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral vanaduspensioni 10% võrra ja üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral 50% võrra. PäästeTS-i § 33 reguleerib päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise rakendamist, mille kohaselt PäästeTS-i § 18 kehtib 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvi kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension. Kehtiva PäästeTS-i § 33 sõnastus on ebaselge, kuna sellest võib välja lugeda, et pärast 2023. aasta 1. märtsi on õigus päästeteenistuja pensioni suurendusele ainult neil päästeteenistujatel, kellele on pension juba määratud. Tõlgendades sätet võib seda aga lugeda ka nii, et need, kellel on selleks ajaks staažitingimused täidetud, ei võeta samuti suurendust ära. Ka seletuskiri ei täpsusta seadusandja mõtet, kuna kordab üle seaduse sõnastust: „Päästeteenistujate pensionide erisused kehtivad 15 aastat ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension (§ 31).“ Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) kommenteeritud väljaande kohaselt tuleneb PS §-st 10 õiguskindluse printsiip, mis kõige üldisemalt peab looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõte keelab riigivõimu omavoli, st tagab, et riigiorganite käitumist oleks võimalik teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. „Seadusi ette valmistades tuleb järgida õigustloovate aktide keele- ja stiilinõudeid, sh on vaja silmas pidada, et laused poleks liiga pikad ja keeruka konstruktsiooniga. […] Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.” (RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113). Lisaks tuleb arvestada päästeteenistujate õiguspärase ootusega. „Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas” (RKPJKo 02.12.2004, 3- 4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49). Õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt “on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik” (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49 ja 50; 16.12.2013, 3- 4-1-27-13, p 46; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78; 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 89). Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele” (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 90; 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p 55; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 50; 29.05.2015, 3-4-1-1-15, p 38). 10 Kuigi PäästeTS-i sätte sõnastus ei ole kõige õnnestunum, võib eeldada, et seadusandja mõte ei olnud, et regulatsiooni kehtestamisest 15 aasta möödumisel on õigus päästeteenistuja pensioni suurendusele ainult neil päästeteenistujatel, kellele on pension juba määratud. Alates 1. märtsist 2023. aastal ei jätku päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise eelduseks oleva päästeteenistuja staaži arvestus. Samas kõigil, kellel on selleks ajaks olemas päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamiseks vajalik staaž, saavad seda õigust kasutada ka pärast nimetatud tähtaja saabumist. See tähendab, et kui päästeteenistujal on 1. märtsiks 2023. aastal näiteks 21-aastane päästeteenistuja staaž, aga pensioniiga saabub alles 2028. aastal, siis on tal pensioni määramisel 2028. aastal õigus pensioni suurendusele. Kui päästeteenistujalt, kellel on 2023. aastaks täidetud pensioni suurendamiseks vajalik staažinõue, aga ta ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka ning talt võetakse seetõttu pensioni suurendus ära, oleks kindlasti tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Päästeteenistuja on 15 aastat teadnud, et kui tal on 2023. aastaks 10 kuni üle 30-aastane päästeteenistuja staaž, siis suurendatakse tema pensioni vastavalt 10– 50%. Võrdluseks, samasugune on regulatsioon ka ATS-is. ATS-i § 113 lõike 7 kohaselt suurendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud ametniku vanaduspensioni olenevalt staažist 10–50%. Regulatsioon kehtis kuni 1. aprillini 2018. aastal, kuid see ei tähenda, et ametnik, kellel on selleks kuupäevaks vastav staaž olemas, jääb pensioni suurendusest ilma põhjusel, et ta ei ole regulatsiooni kadumise ajal pensioniealine. Näiteks on ametnikul 1. aprilliks 2018. aastal 20-aastane avaliku teenistuse staaž, aga ta on sel ajal 40-aastane ehk ta läheb pensionile alles 25 aasta pärast, siis 25 aasta pärast on tal ikkagi õigus pensioni suurendusele 20% võrra. Erinevus ATS-i ja PäästeTS-i vahel seisneb selles, et ATS-is on selgelt sõnastatud rakendussätted. ATS sätestab, et isikule, kellele makstakse uue ATS-i jõustumise ajal riikliku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist ning isikul, kellel on uue ATS-i jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne uue ATS-i jõustumist kehtinud ATS-i alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt omandatud staažile. Kui uue ATS-i alusel sõlmitakse isikuga soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust, siis jätkub tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul uue ATS-i jõustumisest. Soodustingimustel teenistuse jätkamisel loetakse isiku teenistusstaaži hulka vana ATS-i alusel arvestatud teenistusstaaž ja uue ATS-i jõustumisest arvates viie aasta jooksul ametiasutuses ametnikuna või töölepingulise töötajana töötatud aeg (ATS-i § 113 lõiked 1–4). ATS-i käsiraamat selgitab14: „ATS-is ei nähta enam ette võimalust suurendada pensione teenistusstaažist lähtudes (kehtib üksnes üldise avaliku teenistuse kohta). Tulenevalt sellest, et ametnikule kindlustatakse vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras ning kuna ei nähta ette ametnike vanaduspensioni erisusi võrreldes vanaduspensioniga üldiselt, ei reguleerita ATS-is enam ametnike pensioniga seonduvat. Samas ATS § 113 sisaldab endas eriregulatsiooni, et tagada staažiga seotud vanaduspensionite osas õiguspärase ootuse 14K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu (03.05.2013). Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Tallinn, Justiitsministeerium 11 printsiibi järgimist. See tähendab, et on sätestatud nii kindlad jätkuvad õiguse realiseerimise võimalused kui ka üleminekuperiood vastavate staažialaste muudatuste osas. Isikule, kellele makstakse ATS-i jõustumise ajal riikliku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist (ATS § 113 lg 1 alusel). ATS § 113 lg 1 kohaldub neile, kes juba saavad vanaduspensioni suurendust. Isikul, kellel on ATS-i jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks 1996. a ATS-i alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ning tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse nii, nagu 1996. a ATS sätestas. ATS § 113 lg 2 kohaldub neile, kes on avalikust teenistusest lahkunud, kuid ei saa veel vanaduspensioni suurendust.“ Kuna kõnealune PäästeTS-i § 33 sõnastus ei ole ühetähenduslik ega selge, täiendatakse sätet lõikega 2, milles sätestatakse, et päästeteenistujal, kellel on 2023. aasta 1. märtsiks olemas pensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuja staaž, on õigus pensioni suurendusele ka siis, kui ta läheb pensionile pärast nimetatud tähtaega. Lisaks täiendatakse PäästeTS-i § 33 lõikega 3, milles täpsustatakse, et õigus päästeteenistuja vanaduspensioni suurendusele on neil päästeteenistujatel, kellele määratakse vanaduspension alates 1. märtsist 2008. aastal, kui jõustus päästeteenistuse seadus, ning kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Enne PäästeTS-i jõustumist reguleeris päästeteenistujate teenistusküsimusi avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS), Eesti Vabariigi töölepingu seadus ja päästeseadus (edaspidi PäästeS). PäästeTS-i eelnõu seletuskiri selgitab: „Päästeteenistujate päästeteenistusalased küsimusi reguleerib üldise regulatsiooniga avaliku teenistuse seadus ja Eesti Vabariigi töölepingu seadus. Kumbki seadus ei arvesta päästeteenistuse eripäraga, mistõttu on osutunud problemaatiliseks kohaldada teenistusalaseid probleeme käsitlevaid üldseadusi päästeteenistuses. Päästeteenistuse eripära on hetkel mõningal määral reguleeritud päästeseaduses, kuid see ei ole piisav“. See tähendab, et päästeametnike teenistust reguleeris ATS, milles oli sätestatud ka ametnike pensioni suurendamine, päästetöötajate tööd reguleeris aga TLS, mis ei näinud töötajate pensioni suurendamist ette. PäästeS ei reguleerinud samuti päästetöötajate ega -ametnike pensioni suurendamist. Päästeteenistujate pensioni suurendamise regulatsioon kehtestati PäästeTS-is alates 1. märtsist 2008. aastal. Päästetöötajate pensionisuurenduse regulatsioon kehtestati alles 2008. aasta 1. märtsist, seega ei saa enne seda pensioneerunud või päästeteenistusest lahkunud päästetöötajatel olla õiguspärast ootust nende pensioni suurendamiseks tagantjärele. Seisukohale, et teenistujatel ei saa olla õiguspärast ootust neile juba määratud sotsiaalsete tagatiste muutmiseks, kui pärast seda tehakse olulisi muudatusi, sealhulgas muudetakse õigusakte, on jõudnud ka Riigikohus kohtuasjades nr 3-3-1- 44-16 (kaitseväelaste kaebus) ja 3-4-1-1-15 (riigikontrolöride kaebus). Nendes asjades lähtuti sellest, et palgakorralduses tehti olulisi struktuurseid muudatusi, mille tagajärjel osutusid hiljem määratud palgad ja pensionid varem määratutest märgatavalt suuremateks. Kaebajad taotlesid pensionide ümberarvestamist vastavalt muudetud palgasüsteemile, kuid Riigikohus jättis mõlemal juhul kaebuse rahuldamata, tuues ühe põhjendusena ka selle, et juba pensionile jäänud teenistujate õiguspärast ootust ei ole rikutud. 12 Põhimõte, et eripensioni ega vanaduspensioni suurendusele ei ole õigust isikutel, kes vastava regulatsiooni kehtestamise ajal ei ole teenistuses, on sätestatud ka prokuratuuriseaduses (edaspidi ProkS) ja kuni 1. aprillini 2013. aastal kehtinud ATS- is. ProkS-i kohaselt kohaldatakse prokuröri vanaduspensioni regulatsiooni isikute suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist. Kuni 1. aprillini 2013. aastal kehtinud ATS sätestas, et ametniku vanaduspensioni suurendamine ei laiene isikule, kes 1996. aasta 1. jaanuariks on teenistusest vabastatud. Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt kehtestatakse enne seadusmuudatuse jõustumist määramata ajaks teenistusse võetud PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjate ja PÄA keskuse juhtide ametikohtade teenistustähtaja kohta viieaastane üleminekuaeg. Vt ka eelnõu § 1 punkti 10 selgitusi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. PPVS-i muutmine Kavandatav muudatused 1 ja 2 Muudatuse kohaselt on PPA peadirektoril õigus anda volitus kaitsealuste isikute ja kaitse teostamise viiside määramiseks. Sihtrühm PPA peadirektor ja isikute kaitse korraldusega tegelevad politseiametnikud. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuse mõju on väikese ulatusega, kuna võrreldes kehtiva olukorraga töökorraldus ei muutu. Muudatus võib vähendada PPA peadirektori töökoormust, muutes samas isikute kaitsmise tõhusamaks. Kavandatav muudatus 3 Muudatuse kohaselt määratakse ka isikute kaitse ja objektide valvamise korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sihtrühm Isikute kaitse ja objektide valvamise korraldusega tegelevad politseiametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 13 Muudatuse mõju on väikese ulatusega, kuna võrreldes kehtiva olukorraga töökorraldus ei muutu. Muudatusega tagatakse isikute kaitse ja objektide valvamise korralduse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu salastatus, mis suurendab riigi turvalisust. Kavandatav muudatus 4 Muudatuse kohaselt asendatakse Teabeameti nimi Välisluureameti nimega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA peadirektori ametikohale kandideerivad isikud, Välisluureamet ja PPA. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustega muudetakse seaduses korrektseks Välisluureameti nimi, millega tagatakse õigusselgus ja korrektsus. Kavandatav muudatus 5 Muudatusega volitatakse ministrit kehtestama peadirektori asetäitja nõuded määruses. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA peadirektori asetäitja või prefekti ametikohale kandideerivad isikud, PPA peadirektor ja siseminister. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võimaldab PPA-l paindlikult korraldada vabadele ametikohtadele inimeste värbamist ja suurendab inimeste ringi, kes vastavad PPA peadirektori asetäitja või prefekti ametikohale esitatavatele nõuetele. Kavandatav muudatus 6 Muudatuse kohaselt kehtestatakse PPA ja KAPO peadirektori asetäitjate ametikohtadele viieaastane teenistustähtaeg. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektori asetäitja, PPA ja KAPO peadirektor, siseminister ja personalitöötajad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võib peadirektori asetäitja teenistustähtaja saabumisel suurendada seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga PPA ja KAPO töökoormust. Praegu on nii PPA kui ka KAPO peadirektoril kolm asetäitjat. Kui saabub nende viieaastase teenistustähtaja lõpp, oleks mõlemas asutuses vaja korraldada kolm konkurssi. See suurendaks ajutiselt ka ametite personalitöötajate töökoormust. Samas kui peadirektori asetäitja ametikoht on politseiametniku ametikoht, võib peadirektori asetäitja nimetada ametikohale ka konkursita. 14 Lisaks suureneb vähesel määral siseministri töökoormus, kes peadirektori asetäitjad ametikohale nimetab. Majanduslik mõju Muudatus võib mõjutada peadirektori asetäitjate leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna viieaastase teenistustähtaja saabumisel võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks. Samas on peadirektori asetäitjatel aega plaanida oma tööd ja tegevust viis aastat, mis peaks olema ka Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg. Samuti tuleb arvesse võtta, et peale teenistustähtaja saabumist on peadirektori asetäitjal õigus töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitisele, mida olenevalt staaži pikkusest makstakse 180–360 kalendripäeva. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud ka piisav sissetulek. Sotsiaalne mõju Kuna politseiametnikel on õigus eripensionile, siis võiks teenistustähtaja möödumisel politseiteenistusest vabastamine mõjutada eripensioni saamist. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist politseiametniku eripension kaotatakse, kuid see jääb kehtima enne seadusmuudatust kehtinud tingimustel kõigile, kes 2020. aasta 1. jaanuaril on politseiteenistuses. Kuna kõnesolev seadusmuudatus võimaldab peadirektori asetäitjal töötada oma ametikohal kuni 2023. aasta 31. detsembrini, säilib tal õigus eripensionile ning muudatus ei mõjuta eripensioni saamist. PPA koosseisus on praegu 5570 teenistuskohta, millest politseiametniku ametikohti on 4283. Teenistustähtaja saabumisel on peadirektori asetäitjal suur võimalus jätkata muul ametikohal politseis. Kavandatavad muudatused 7 ja 8 Muudatuse kohaselt antakse ametikohale nimetamise õigust omavale isikule õigus anda teenistusaste politseiametnikule, kes viiakse üle teisele ametikohale, ning ametikohale nimetamisel antakse talle ametikoha kõige madalam teenistusaste. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on politseiametnik, kes teisele ametikohale üle viiakse ning PPA peadirektor, peadirektori asetäitja ja prefekt. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele PPA peab politseiametniku üleviimisel uuele ametikohale nimetamisel kehtestama kaks käskkirja: peadirektori asetäitja või prefekt annab ametikohale nimetamise käskkirja, peadirektor teenistusastme andmise käskkirja. Muudatus vähendab PPA töökoormust ja bürokraatiat ning kaotab tarbetu dubleerimise. Samuti vähendab muudatus peadirektori töökoormust, see võimaldab tal tegeleda oluliste otsustamist vajavate teemadega. Kavandatav muudatus 9 Muudatuse kohaselt täiendatakse politseiametniku teenistustähtaja pikendamiseks õigustatud isikut PPA või KAPO peadirektori või SKA rektori volitatud isikuga. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektor, SKA rektor ning volitatud isik. 15 Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võimaldab vähendada peadirektorite ja rektori töökoormust. Kavandatav muudatus 10 Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg tähtajatult teenistusse võetud peadirektori asetäitjate ametikoha teenistustähtajale. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA ja KAPO peadirektori asetäitjad. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Viieaastane üleminekuaeg annab peadirektori asetäitjatele mõistliku aja, et oma elu ümber korraldada. Samuti tagab viieaastane üleminekuaeg õiguskindluse põhimõtte, mis muuhulgas tähendab, et õiguslike muudatuste tegemiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.15 6.2. PäästeTS-i muutmine Kavandatav muudatus 1 Muudatuse kohaselt kehtestatakse PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjate ning PÄA keskuse juhtide ametikohtadele viieaastane teenistustähtaeg. Sihtrühm Muudatused avaldavad mõju päästeasutuste peadirektor asetäitjatele, PÄA keskuse juhtidele, siseministrile ja personalitöötajatele. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus võib peadirektori asetäitja teenistustähtaja saabumisel seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldava konkursiga suurendada PÄA ja Häirekeskuse töökoormust. Praegu on PÄA peadirektoril kaks ja Häirekeskuse peadirektoril üks asetäitja ning PÄA-s on neli keskuse juhi ametikohta. Kui saabub nende viieaastane teenistustähtaeg, oleks PÄA-s vaja korraldada kuus konkurssi ja Häirekeskuses üks konkurss. See suurendaks ajutiselt ka ametite personalitöötajate töökoormust. Samas kui peadirektori asetäitja ja keskuse juhi ametikoht on päästeteenistuja ametikoht, võib peadirektori asetäitja ja keskuse juhi nimetada ametikohale ka konkursita. Lisaks suureneb vähesel määral siseministri töökoormus, kes peadirektori asetäitjad ja keskuse juhid ametikohale nimetab. Majanduslik mõju Muudatus võib mõjutada peadirektori asetäitjate ja keskuse juhtide leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna viieaastase teenistustähtaja saabumisel võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks. 15 Riigikohtu 02.12.2004 lahend 3-4-1-20-04 16 Samas on peadirektori asetäitjatel ja keskuse juhtidel aega plaanida oma tööd ja tegevust viis aastat, mis peaks olema ka Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg. Ka tuleb arvesse võtta, et pärast teenistustähtaja saabumist on peadirektori asetäitjal ja keskuse juhil õigus töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitisele, mida olenevalt staaži pikkusest makstakse 180–360 kalendripäeva. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud piisav sissetulek. Sotsiaalne mõju Kuna päästeteenistujal on õigus vanaduspensioni suurendusele, võiks teenistustähtaja möödumisel päästeteenistusest vabastamine mõjutada vanaduspensioni suurust. Kuna kõnesolev seadusmuudatus võimaldab peadirektori asetäitjal töötada oma ametikohal kuni 2023. aasta 31. detsembrini ning päästeteenistuja vanaduspensioni aluseks olevat staaži saab teenida ainult kuni 2023. aasta 29. veebruarini, ei mõjuta muudatus päästeteenistuja pensioni suurust. Kavandatav muudatus 2 Muudatusega tunnistatakse PäästeTS-is kehtetuks säte, mille kohaselt ei kohaldata päästeteenistujatele ATS-i ja TLS-i valveaja sätteid. Sihtrühm Muudatused avaldavad mõju päästeteenistujatele, kelle suhtes kohaldatakse valveaega. Muudatus puudutab umbes sadat päästeteenistujat, kuid tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna ka praegu kohaldatakse nende suhtes valveaega ning valveaeg hüvitatakse samamoodi ATS-is ja TLS-is sätestatuga. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatusega kõrvaldatakse vastuolu PäästeTS-i § 20 lõike 7 ja põhimõtte, et päästeteenistujatele rakendatakse valveaja kohaldamisel ATS-i ja TLS-i regulatsiooni, vahel. Muudatus tagab õigusselguse ja õigusaktidest ühese arusaamise. Muudatus ei mõjuta PÄA töökoormust ega eelarvet. Ka praegu maksab PÄA päästeteenistujatele valveaja kohaldamise korral lisatasu ning see raha on ette nähtud PÄA eelarves. Sotsiaalsed mõjud Muudatus ei mõjuta päästeteenistujate sissetulekut, sest ka praegu makstakse päästeteenistujale valveaja kohaldamise korral selle eest lisatasu. Kavandatav muudatus 3 Muudatustega täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise rakendussätteid. Sihtrühm Muudatused avaldavad mõju päästeteenistujatele, kellel on õigus päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamisele. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 17 Muudatused ei ole sisulised, kuna ei muudeta päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise põhimõtteid, vaid täpsustatakse päästeteenistuja vanaduspensioni suurendamise regulatsiooni, et tagada õigusselgus ja seadusest ühene arusaam. Kavandatav muudatus 4 Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg tähtajatult teenistusse võetud päästeasutuste peadirektori asetäitjate ja PÄA keskuse juhtide ametikohtade teenistustähtajale. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PÄA ja Häirekeskuse peadirektori asetäitjad ning PÄA keskuse juhid. Kaasnev mõju Sotsiaalne mõju Viieaastane üleminekuaeg annab peadirektori asetäitjatele ja keskuse juhtidele aega viis aastat, mida võib pidada mõistlikuks ja piisavaks ajaks, et oma elu ümber korraldada. Samuti tagab viieaastane üleminekuaeg õiguskindluse põhimõtte, mis muuhulgas tähendab, et õiguslike muudatuste tegemiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.16 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Seaduse rakendamisega lisakulutusi ei kaasne. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse siseministri 12. aprilli 2013. aasta määrust nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 25. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks PPA-le, PÄA-le, KAPO-le, Häirekeskusele ja SKA-le. 16 Riigikohtu 02.12.2004 lahend 3-4-1-20-04 18 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 61 lõike 3, § 39 lõike 2 ja § 43 lõike 8 alusel. Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja, § 1 lõiget 1, § 2 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning § 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveameti“ sõnadega „peadirektori asetäitja ja“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Politseiteenistusse ning Politsei- ja Piirivalveameti“ sõnadega „peadirektori asetäitja ja“. (allkirjastatud digitaalselt) siseminister (allkirjastatud digitaalselt) kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel