dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (Tallinna Lastehaigla Toetusfond)

Sotsiaalministeerium · 20. september 2018
Viit
3-3/721-1
Registreeritud
20. september 2018
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎3-3721-1 20.09.2018 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc2215 KB

Sisu (failidest)

Tervise 28, 13419 Tallinn +372 6977131 [email protected] 14.aug.2018 Hasartmängumaksu Nõukogu EV Sotsiaalministeerium Õiend. Käesolevaga kinnitan, et omafinantseeringuna on Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA nõus panustama Hasartmängumaksu laekumisest eraldatava toetuse taotluse (projektile “Liigu nutikalt 2!”) raames 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot. Lugupidamisega Inna Kramer Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA Juhataja HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/721-1 ERITINGIMUSED Tallinn, september 2018. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, registrikood 90000647 , asukoht Tervise 28, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Inna Kramer (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. septembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 1 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 6000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Liigu nutikalt 2! 5. Projekti eesmärk on seada koos lapse ja vanemaga reaalsed eesmärgid kehakaalu kontrolli alla saamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja kogu pere eluviisi muutmiseks mõjutades käitumise võtmekomponente 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on ellu viidud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.11.2018 kuni 31.05.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.02.2019 ja koondaruande 20.06.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 6000 eurot (kuus tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE142200221001137609 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 1 (3) 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Alati tuleb lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Inna Kramer, tel 527 7017, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikirjad 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2 (3) 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond Registrikood 70001952 Registrikood 90000647 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tervise 28, Tallinn 13419 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 697 7131; +372 527 7017 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 EE14 2200 2210 0113 7609 Swedbank Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA Toetuse saaja 2. Nimi Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA 3. Registrikood 90000647 4. Juriidiline aadress Tervise 28, 13521 Tallinn 5. Postiaadress Tervise 28, 13521 Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE142200221001137609 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Inna Kramer, juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Inna Kramer 9. Telefon +372 6977131, +372 5277017 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Liigu nutikalt 2! 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.november 2018 − 31.mai 2019 13. Projekti üldmaksumus 9700 eurot 14. Hasartmängumaksu 6000 eurot Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 2700 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa- SA 1000 eurot Tallinna Lastehaigla KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Inna Kramer, juhataja 14.august 2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 6000 Projektijuhi töötasu ja 1010 Nõukogu sellega kaasnevad maksud Raamatupidaja töötasu ja 490 kaasnevad maksud Füsioterapeutiline 3500 hindamine ja tegevuste juhendamine (2 inimest) IT platvormi kasutamise ja 1000 haldamise teenus Omafinantseering 2700 X Arstlik motiveeriva 2490 intervjueerimiste läbiviimine peredele, jägimine, soovitused, kokkuvõtted ja tulemuste analüüs Teabepäev/koolitus lastele ja 210 vanematele 2 x Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) SA Tallinna 1000 Treeningsaalide ja ujula, 1000 Lastehaigla konverentsisaali ja esitlustehnika rent (mitterahaline finantseering) TULUD KOKKU 9700 KULUD KOKKU 9700 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte – Projekt „Liigu nutikalt 2!“ on jätkuprojektiks 2017a. HMN poolt rahastatud projektile „Liigu nutikalt!“. Selleks, et projekti tulemusi objektiivselt hinnata on vajalik vähemalt 3 aastase tegevuse kokkuvõte. Projekt pakub kooliealistele ülekaalulistele ja/või adipoossetele (rasvunud) lastele regulaarset kehalise aktiivsuse võimalust koolivälisel ajal, võttes kasutusele info-kommunikatsiooni tehnoloogilised vahendid lapse liikumise ja kehakaalu monitoorimiseks ning pideva tagasiside loomiseks vanemate kaasamise. Projekt keskendub personaalselt lapse tervislikule toitumisele ja indiviidile vajaliku liikumisharrastuse kujundamisele ja selleks võimaluste loomisele. Ülekaalulisus suurendab paljude somaatiliste haiguste, sh südamehaiguste, diabeedi, ortopeediliste haiguste riski kuni 75%-ni uuritud lastest (Salzburgi Euroopa Adipoossuse konverents 2014). Tallinna Lastehaiglas käesoleval aastal ravil viibinud ülekaalulistel lastel leiti 20%-l kõrgenenud vererõhk ja 46%- maksa rasvtõbi (steatoos) (L.Suurorg, 2018 isiklikud andmed). Lisaks kaasnevad mitmed psühholoogilised probleemid: TLH TF varasemas projektis osalenud lastel esines: 38%-l depressiooni (6 korda sagedamini kui laste populatsioonis), 91% olid mures enda rasvumise pärast, kolmandikul lastest puudus sotsiaalne toetus. Maailma kogemused näitavad, et head lahendust pakub tänapäeva IT-maailm. Eriti lastele, kelle jaoks nutiseadmed ja –lahendused on atraktiivsed ja saanud igapäevaelu osaks. Projekt hõlmab spetsiaalset nutilahendust (netiliikumispäevik) ja selle läbi laste personaalset juhendamist treenerite poolt. Haarame projekti 7 kuu jooksul 20 last, keda iganädalaselt juhendavad kaks treenerit. Läbi personaalse juhendamise ja eksperdi hinnangu/jälgimise saavad lapsed ja nende pered soovitused ning oskused mobiiliäpi abil tervisliku toitumise ja optimaalse kehalise aktiivsuse omandamiseks, mille tagajärjel kaal alaneb. IT vahendid võimaldavad efektiivselt korraldada nõustajate ja laste/lapsevanemate vahelist kommunikatsiooni ja jälgida aktiivsust väljaspool treeningsaali. Lapsed saavad mänguliselt jälgida enda liikumisaktiivsust, sõpradega aktiivsuses võistelda ja seda aktiivsuse infot või oma muresid spetsiaalses keskkonnas treener-nõustajaga jagada. Treeneriteks on füsioterapeudid, kelle supervisioon tagab liikumisharjutuste asjakohasuse ja ohutuse. Treeneri kohene tagasiside võimestab vanemad vajalike nõuannetega, et nad oskaks oma lapse tervise eest ise vastutust võtta. Samuti on võimalik kiirelt tuvastada lapsi/vanemaid, kes on passiivseks muutunud ja sekkuda. Nõustamine ja tagasisidestatud suhtlus pakuvad lapsevanemale turvatunnet, kuid mõjutavad teda aktiivselt protsessis osalema. Kaasatus ja eduelamus võimaldavad suurendada motivatsiooni muutuste tekkeks kogu pere eluviisis. IT lahenduses tekkiv info on masinloetav, kasutatav mustrite analüüsiks ja edasiste interventsioonide planeerimiseks. Integreeritud personaalses lapse käsitluses ei keskendu tegevused mitte ainult lastele, vaid esmaselt vanematele kui peamistele vastutajatele laste tervise ja tervisekäitumise eest, mis on viinud lapse ülekaalulisuse tekkele. Projektis kasutatakse vanemate ja laste eluviisi ja tervise riskitegurite analüüsimist ja soovi muutusteks läbi motiveeriva intervjueerimise, nõustamise ja teavitamise ning võimestamisega. Projekti multiprofiilse meeskonna moodustavad kogemusega tervishoiutöötajad ja infokommunikatsioonitehnoloogia spetsialistid. Projekti vajaduse aluseks võeti TAI poolt COSI uuringu andmed, kus iga kolmas 7-15 aasta vanune laps on liigse kehakaaluga. Arvestuslikult tähendab see rohkem kui 30000 ülekaalulist/adipoosset last EVs, kes vajaksid aktiivseid sekkumisprogramme. Projekti ülesehitus baseerub rahvusvahelisele tõenduspõhisele teadmisele, mille alusel rasvunud laste puhul peab toimuma tertsiaarsel tasemel interventsioon multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kellel on kogemused laste adipoossuse ravi alal (Spear BA, Barlow SE, Ervin C, et al. Recommendations for treatment of child and adolescent overweight and obesity. Pediatrics. 2007;120(4S):S254–S288Pediatrics.aappublications.org/cgi/reprint/120/Supplement_4/S254) 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid: seada koos lapse ja vanemaga reaalsed eesmärgid kehakaalu kontrolli alla saamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja kogu pere eluviisi muutmiseks mõjutades käitumise võtmekomponente : 1. Muuta/kinnistada muutused toitumismustrit (kaloriterikkad väheväärtuslikud toidud asendada suurendatud puu-ja juurvilja tarbimisega) 2.Suurendada mõõduka & intensiivse kehalise liikumise hulka, liikumine treeningrupis lastehaiglas jätkub. Lisaks õpetada ja monitoorida iseseisvat liikumist kodus 3.Vähendada ekraaniaega lastel ≤ 2 tunnini/päeva jooksul 4. Tagada lastel soovitustele vastav une kestvus 5.Selgitada > 12 a vanustel noorukitel toidusõltuvuse esinemist 6. Selgitada ülekaalulise lapse elukvaliteeti (MAPi Instituudi PedsQL™ instrumendiga) 7.Lapse ravisoostumuse parandamiseks ja igapäevaseks enesejälgimiseks võtta kasutusele infokommunikatsiooni tehnoloogiavahendid (IKT)-pulsikellapõhise treeningpäeviku lahenduse patsienditestimine noorukitel. IKT lahendus eelpool nimetatud eesmärkide täitmiseks, mõõtmiseks, analüüsiks ja ravisoostumuse ning treener-laps-lapsevanem kommunikatsiooni parandamiseks: - Võimaldada lastele igapäevaseks enesejälgimiseks kasutatav virtuaalne tervisepäevik - Nõustada lapsi ja lapsevanemaid äppide, treeningu- ja unemonitoride osas mis võimaldavad objektiivselt aktiivsust ja und hinnata. - Tagada treeneritele infohaldus keskkond, mis võimaldab näha laste aktiivsust, motiveerida lapsi ja nõustada lapsevanemaid. 8.Leida igale projektis osalevale lapsele kehaliseks aktiivsuseks lemmiktegevus, millega tegeleda projekti lõppemise järgselt. Projekti sihtgrupiks on Tallinnas ja selle ümbruses elavad ülekaalulised või adipoossed lapsed vanuses 7-17a ja nende vanem(ad) 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1. Kehakaalu ja KMI objektiivsed andmed dünaamikas projekti alguses ja lõpul; dünaamika 2 aasta kokkuvõttes 2. Toitumismustri muutused – ankeetküsitluse alusel projekti alguses ja lõpul; võrdlus eelmise aastaga (korduvalt osalejatel) 3. Kehalise võimekuse testide suundumus dünaamikas - projekti alguses ja lõpul; võrdlus eelmise aastaga 4. Liikumisaktiivsuse monitooringu tulemused (nii projekti tegevustes kui vaba aja aktiivsuse monitooring) sh IK tehnoloogia kasutusele võtmise tulemused ja suhtumine laste ja vanemate poolt –selgitamine kvalitatiivsel meetodil (ema-lapse kirjaliku nõusoleku alusel). 5.Tervisepäeviku kasutamise tulemused - uudsesse meetodisse laste, vanemate ja meedikute suhtumise selgitamine kvalitatiivsel meetodil (ema-lapse kirjaliku nõusoleku alusel) 6.Elukvaliteedi hinnangu tulemused lapse ja vanema poolt- üks kord projekti ajal ja võrdluses eelmise aastaga 7. Lastehaiglas läbiviidud treeningtundides osalemine vähemalt 70% kordadest 8. Lapsevanema hinnang sekkumisele vähemalt 70% osalenutest 9.Projekti-järgselt vähemalt 50% laste osavõtt erinevatest treeningtundidest/spordiringidest 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 1. Projekti meeskonnas tegevuste planeerimine ja arutelu- projektijuht, arst-ekspert, IT meeskond, füsioterpeudid – oktoober 2018 2. Projekti valimi moodustamine ( paar „ laps ja vanem“) 20 paari - oktoober 2018 3. Arsti poolne hindamine ja nõustamine , võttes aluseks projekti läbiviimiseks arendatud küsimustikud ja koos perega seatud eesmärgid ning vererõhu kontroll. Arst kasutab järgmisi instrumente : a) Kirjanduses avaldatud lühike adipoosse lapse hindamise ja vanema nõustamise ankeet (Tõlgitud eesti keelde)(Woolford SJ et al. Feasiblity and Accepütability of a 1-Page Tool to Help Physicians Assess and Discuss Obesity With parents of Preschoolers. Clinical Pediatrics ,2009:954-959; b) Lapse ja vanema eluviisiuuringu ankeet (sisaldab küsimusi pärilikkuse, söömis-ja liikumisharjumuste, enesetunde ja võimaliku depressiooni ning lapse ja vanema arvamust valmidusest muutusteks lapse tervise nimel) (USA CDC ankeet Nutritional Health Screening Survey , tõlgitud eesti keelde 2014: The Stages of Change Model Prochasks JO,1992); c) Vanemate motivatsiooni ja muutusteks valmisoleku hindamine LINE tool Visual Analogue Scale (VAS) from 1-10 (WHO,2012); d) Lapse toidusõltuvuse selgitamine ( Gearhardt, Corbin,Brownell, Yale’ Food Addiction Scale ,2016); e) lapse elukvaliteedi uurimine (kasutades PEDsQL™ elukvaliteedi hindamise lühivormi SF-15 lapsele ja vanemale . Instrument on eestindatud ja valideeritud) – jooksvalt nov. 2018 kuni mai 2019 4. Füsioterapeudi projektieelne lapse hindamine (a) antropomeetrilised mõõtmised, kehamassiindeksi (KMI) arvutamine ja ülekaalulisuse kategooria määramine, võttes aluseks rahvusvahelised KMI kõverad (Body mass index for-age percentiles. Developed by the National Center for Health Statistics in collaboration with the National Center for Chronic Disease Prevention and Health Promotion, 2000.httpp://www.cdc.gov/Growthcharts : avaldatud eesti keeles ajakirjas L.Suurorg. PerearstNov 2013,lk 45-53); b) kehalise võimekuse testid: 6minuti kõnnitest ja selle hindamine lapse pikkuse järgi nomogrammi abil (Albert M, Li JY et al. Standard Reference for Six-Minute –Walk test in Healthy Children Aged 7-16 years. Am J Respiratory Critical Care 2007; 176:174-180); c ) Istessetõusude korduste arv 60 sek jooksul ja tulemuste hindamine protsentiilides vastavalt lapse vanusele ja soole (MacKenzie B. Sit-Up Tests :http://www.brianmac.co.uk/situptst.htm) projekti alguses november 2018 ja projekti lõpus mai 2019 5. Füsioterapeudi poolt individuaalse liikumisprogrammi koostamine (anamneesi ja testide alusel) ja treeningtundide läbi viimine lastehaiglas (töövälisel ajal) - Vastavalt lapse eelnevale liikumiskogemusele ja kehalisele võimekusele koostatakse liikumisraviplaan (võimlemine, vesiravi, jõusaal, tegevused vabas õhus- kepikõnd jm.). Lapsed osalevad 2 korda nädalas (a’1 tundi) projekti plaanijärgses tegevuses füsioterapeudi kontrolli all. Füsioterapeudi supervisioon tagab liikumisharjutuste asjakohasuse ja ohutuse. Toimub iganädalane kaalukontroll. Kättesaadavuse tagamiseks toimuvad liikumistunnid koolivälisel ajal haigla ruumides, mis on sisustatud spetsiifilisteks füsioterapeutilisteks tegevusteks. Sobiva ilma korral toimub liikumissessioon ka värskes õhus. Pidev tagasiside lastevanematele – pidev 8 kuu jooksul nov. 2018 ja mai 2019 6. IK tehnoloogia täiendamine ja kasutuselevõtt (positiivsed ja negatiivsed aspektid, kvalitatiivne uuring). Veebipõhisel vormil põhinev tervisepäevik, mis võimaldab lapsel ja lapsevanemal oma aktiivsust ning treeninguid jälgida ning füsioterapeudil pakkuda individuaalset tagasisidet. Treeningutest puudumiste, kaalu ja progressi hindamise lahendus, mis hoiab vanemad treeningutel toimuvaga kursis. Võimaldab treeneril anda individuaalseid soovitusi ja omada ülevaadet laste arengust ja treeningute osavõtust. Kasutatatkse erinevaid äppe ja aktiivsusmonitore või muud kaasaskantavaid seadmeid, mis võimaldavad objektiviseerida liikumise, une ja treeningkoormuse näitajaid väljaspool haiglas tehtavaid treeninguid ja neid treeneriga läbi tervisepäeviku jagada. Interventsiooni lõpus hinnatakse tugimeeskonna ja laste/vanemate rahulolu IKT lahendusega ja selle kasutusmugavust ja skaleeritavust, antakse hinnang lahenduse edasise arenduse perspektiivile. november 2018- mai 2019 7. Lastevanemate nõustamine ja koolitus - arutada ja leida lahendusi lastevanemate võimalikele probleemidele. Teemavalik sõltub vanemate hindamise tulemustest, sh vanematel esinevatest riskifaktoritest, ja nende soovidest. Ühine teema on motiveerimine ja võimestamine muutuste saavutamiseks lapse ja pere eluviisis. Eluviisi ja harjumuste muutmine ei ole kerge ülesanne, vaatamata ilmsest vajadusest oma lapse tervise nimel midagi ette võtta. Meeskonnas töötavad spetsialistid saavad kasutada meetodit, kus ettekirjutuste asemel püütakse esile tuua isiklikke põhjusi, soove, vajadusi ja vastuolusid muutusteks. Võetakse arvesse vanemate arvamusi ja antakse nõuandeid koduseks tegutsemiseks. Planeerime 2 kohtumist – üks projekti alguses novembris 2018 ja teine mais 2019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel