Tervise 28, 13419 Tallinn
+372 6977131
[email protected]
14.aug.2018
Hasartmängumaksu Nõukogu
EV Sotsiaalministeerium
Õiend.
Käesolevaga kinnitan, et omafinantseeringuna on Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA
nõus panustama Hasartmängumaksu laekumisest eraldatava toetuse taotluse
(projektile “Liigu nutikalt 2!”) raames 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot.
Lugupidamisega
Inna Kramer
Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA
Juhataja
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/721-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, september 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, registrikood 90000647 , asukoht Tervise 28, Tallinn, keda
põhikirja alusel esindab juhatuse liige Inna Kramer (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või
koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. septembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 1
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2)
sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 6000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Liigu nutikalt 2!
5. Projekti eesmärk on seada koos lapse ja vanemaga reaalsed eesmärgid kehakaalu kontrolli
alla saamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja kogu pere eluviisi muutmiseks
mõjutades käitumise võtmekomponente
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on ellu viidud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.11.2018 kuni 31.05.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.02.2019 ja koondaruande
20.06.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 6000 eurot (kuus tuhat eurot) Toetuse saaja kontole
EE142200221001137609 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu
jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Alati tuleb lisada viitenumber
2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Inna Kramer, tel
527 7017, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikirjad
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Registrikood 70001952 Registrikood 90000647
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tervise 28, Tallinn 13419
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 697 7131; +372 527 7017
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 EE14 2200 2210 0113 7609 Swedbank
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA
Toetuse saaja
2. Nimi Tallinna Lastehaigla Toetusfond SA
3. Registrikood 90000647
4. Juriidiline aadress Tervise 28, 13521 Tallinn
5. Postiaadress Tervise 28, 13521 Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE142200221001137609 Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Inna Kramer, juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Inna Kramer
9. Telefon +372 6977131, +372 5277017
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Liigu nutikalt 2!
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.november 2018 − 31.mai 2019
13. Projekti üldmaksumus 9700 eurot
14. Hasartmängumaksu 6000 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 2700 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa- SA 1000 eurot
Tallinna Lastehaigla
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Inna Kramer, juhataja 14.august 2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 6000 Projektijuhi töötasu ja 1010
Nõukogu sellega kaasnevad maksud
Raamatupidaja töötasu ja 490
kaasnevad maksud
Füsioterapeutiline 3500
hindamine ja tegevuste
juhendamine (2 inimest)
IT platvormi kasutamise ja 1000
haldamise teenus
Omafinantseering 2700 X Arstlik motiveeriva 2490
intervjueerimiste läbiviimine
peredele, jägimine,
soovitused, kokkuvõtted ja
tulemuste analüüs
Teabepäev/koolitus lastele ja 210
vanematele 2 x
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
SA Tallinna 1000 Treeningsaalide ja ujula, 1000
Lastehaigla konverentsisaali ja
esitlustehnika rent
(mitterahaline finantseering)
TULUD KOKKU 9700 KULUD KOKKU 9700
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte –
Projekt „Liigu nutikalt 2!“ on jätkuprojektiks 2017a. HMN poolt rahastatud projektile „Liigu nutikalt!“.
Selleks, et projekti tulemusi objektiivselt hinnata on vajalik vähemalt 3 aastase tegevuse kokkuvõte.
Projekt pakub kooliealistele ülekaalulistele ja/või adipoossetele (rasvunud) lastele regulaarset kehalise
aktiivsuse võimalust koolivälisel ajal, võttes kasutusele info-kommunikatsiooni tehnoloogilised vahendid
lapse liikumise ja kehakaalu monitoorimiseks ning pideva tagasiside loomiseks vanemate kaasamise.
Projekt keskendub personaalselt lapse tervislikule toitumisele ja indiviidile vajaliku liikumisharrastuse
kujundamisele ja selleks võimaluste loomisele.
Ülekaalulisus suurendab paljude somaatiliste haiguste, sh südamehaiguste, diabeedi, ortopeediliste haiguste
riski kuni 75%-ni uuritud lastest (Salzburgi Euroopa Adipoossuse konverents 2014). Tallinna Lastehaiglas
käesoleval aastal ravil viibinud ülekaalulistel lastel leiti 20%-l kõrgenenud vererõhk ja 46%- maksa
rasvtõbi (steatoos) (L.Suurorg, 2018 isiklikud andmed). Lisaks kaasnevad mitmed psühholoogilised
probleemid: TLH TF varasemas projektis osalenud lastel esines: 38%-l depressiooni (6 korda sagedamini
kui laste populatsioonis), 91% olid mures enda rasvumise pärast, kolmandikul lastest puudus sotsiaalne
toetus.
Maailma kogemused näitavad, et head lahendust pakub tänapäeva IT-maailm. Eriti lastele, kelle jaoks
nutiseadmed ja –lahendused on atraktiivsed ja saanud igapäevaelu osaks.
Projekt hõlmab spetsiaalset nutilahendust (netiliikumispäevik) ja selle läbi laste personaalset juhendamist
treenerite poolt. Haarame projekti 7 kuu jooksul 20 last, keda iganädalaselt juhendavad kaks treenerit. Läbi
personaalse juhendamise ja eksperdi hinnangu/jälgimise saavad lapsed ja nende pered soovitused ning
oskused mobiiliäpi abil tervisliku toitumise ja optimaalse kehalise aktiivsuse omandamiseks, mille tagajärjel
kaal alaneb.
IT vahendid võimaldavad efektiivselt korraldada nõustajate ja laste/lapsevanemate vahelist
kommunikatsiooni ja jälgida aktiivsust väljaspool treeningsaali. Lapsed saavad mänguliselt jälgida enda
liikumisaktiivsust, sõpradega aktiivsuses võistelda ja seda aktiivsuse infot või oma muresid spetsiaalses
keskkonnas treener-nõustajaga jagada. Treeneriteks on füsioterapeudid, kelle supervisioon tagab
liikumisharjutuste asjakohasuse ja ohutuse. Treeneri kohene tagasiside võimestab vanemad vajalike
nõuannetega, et nad oskaks oma lapse tervise eest ise vastutust võtta. Samuti on võimalik kiirelt tuvastada
lapsi/vanemaid, kes on passiivseks muutunud ja sekkuda. Nõustamine ja tagasisidestatud suhtlus pakuvad
lapsevanemale turvatunnet, kuid mõjutavad teda aktiivselt protsessis osalema. Kaasatus ja eduelamus
võimaldavad suurendada motivatsiooni muutuste tekkeks kogu pere eluviisis. IT lahenduses tekkiv info on
masinloetav, kasutatav mustrite analüüsiks ja edasiste interventsioonide planeerimiseks.
Integreeritud personaalses lapse käsitluses ei keskendu tegevused mitte ainult lastele, vaid esmaselt
vanematele kui peamistele vastutajatele laste tervise ja tervisekäitumise eest, mis on viinud lapse
ülekaalulisuse tekkele. Projektis kasutatakse vanemate ja laste eluviisi ja tervise riskitegurite analüüsimist ja
soovi muutusteks läbi motiveeriva intervjueerimise, nõustamise ja teavitamise ning võimestamisega.
Projekti multiprofiilse meeskonna moodustavad kogemusega tervishoiutöötajad ja
infokommunikatsioonitehnoloogia spetsialistid.
Projekti vajaduse aluseks võeti TAI poolt COSI uuringu andmed, kus iga kolmas 7-15 aasta vanune laps
on liigse kehakaaluga. Arvestuslikult tähendab see rohkem kui 30000 ülekaalulist/adipoosset last EVs, kes
vajaksid aktiivseid sekkumisprogramme. Projekti ülesehitus baseerub rahvusvahelisele tõenduspõhisele
teadmisele, mille alusel rasvunud laste puhul peab toimuma tertsiaarsel tasemel interventsioon
multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kellel on kogemused laste adipoossuse ravi alal (Spear BA, Barlow
SE, Ervin C, et al. Recommendations for treatment of child and adolescent overweight and obesity.
Pediatrics. 2007;120(4S):S254–S288Pediatrics.aappublications.org/cgi/reprint/120/Supplement_4/S254)
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgid: seada koos lapse ja vanemaga reaalsed eesmärgid kehakaalu kontrolli alla saamiseks ja
liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja kogu pere eluviisi muutmiseks mõjutades käitumise
võtmekomponente :
1. Muuta/kinnistada muutused toitumismustrit (kaloriterikkad väheväärtuslikud toidud asendada
suurendatud puu-ja juurvilja tarbimisega)
2.Suurendada mõõduka & intensiivse kehalise liikumise hulka, liikumine treeningrupis lastehaiglas jätkub.
Lisaks õpetada ja monitoorida iseseisvat liikumist kodus
3.Vähendada ekraaniaega lastel ≤ 2 tunnini/päeva jooksul
4. Tagada lastel soovitustele vastav une kestvus
5.Selgitada > 12 a vanustel noorukitel toidusõltuvuse esinemist
6. Selgitada ülekaalulise lapse elukvaliteeti (MAPi Instituudi PedsQL™ instrumendiga)
7.Lapse ravisoostumuse parandamiseks ja igapäevaseks enesejälgimiseks võtta kasutusele
infokommunikatsiooni tehnoloogiavahendid (IKT)-pulsikellapõhise treeningpäeviku lahenduse
patsienditestimine noorukitel. IKT lahendus eelpool nimetatud eesmärkide täitmiseks, mõõtmiseks,
analüüsiks ja ravisoostumuse ning treener-laps-lapsevanem kommunikatsiooni parandamiseks:
- Võimaldada lastele igapäevaseks enesejälgimiseks kasutatav virtuaalne tervisepäevik
- Nõustada lapsi ja lapsevanemaid äppide, treeningu- ja unemonitoride osas mis võimaldavad objektiivselt
aktiivsust ja und hinnata.
- Tagada treeneritele infohaldus keskkond, mis võimaldab näha laste aktiivsust, motiveerida lapsi ja
nõustada lapsevanemaid.
8.Leida igale projektis osalevale lapsele kehaliseks aktiivsuseks lemmiktegevus, millega tegeleda projekti
lõppemise järgselt.
Projekti sihtgrupiks on Tallinnas ja selle ümbruses elavad ülekaalulised või adipoossed lapsed vanuses 7-17a
ja nende vanem(ad)
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Kehakaalu ja KMI objektiivsed andmed dünaamikas projekti alguses ja lõpul; dünaamika 2 aasta
kokkuvõttes
2. Toitumismustri muutused – ankeetküsitluse alusel projekti alguses ja lõpul; võrdlus eelmise aastaga
(korduvalt osalejatel)
3. Kehalise võimekuse testide suundumus dünaamikas - projekti alguses ja lõpul; võrdlus eelmise aastaga
4. Liikumisaktiivsuse monitooringu tulemused (nii projekti tegevustes kui vaba aja aktiivsuse monitooring)
sh IK tehnoloogia kasutusele võtmise tulemused ja suhtumine laste ja vanemate poolt –selgitamine
kvalitatiivsel meetodil (ema-lapse kirjaliku nõusoleku alusel).
5.Tervisepäeviku kasutamise tulemused - uudsesse meetodisse laste, vanemate ja meedikute suhtumise
selgitamine kvalitatiivsel meetodil (ema-lapse kirjaliku nõusoleku alusel)
6.Elukvaliteedi hinnangu tulemused lapse ja vanema poolt- üks kord projekti ajal ja võrdluses eelmise
aastaga
7. Lastehaiglas läbiviidud treeningtundides osalemine vähemalt 70% kordadest
8. Lapsevanema hinnang sekkumisele vähemalt 70% osalenutest
9.Projekti-järgselt vähemalt 50% laste osavõtt erinevatest treeningtundidest/spordiringidest
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
1. Projekti meeskonnas tegevuste planeerimine ja arutelu- projektijuht, arst-ekspert, IT meeskond,
füsioterpeudid – oktoober 2018
2. Projekti valimi moodustamine ( paar „ laps ja vanem“) 20 paari - oktoober 2018
3. Arsti poolne hindamine ja nõustamine , võttes aluseks projekti läbiviimiseks arendatud küsimustikud ja
koos perega seatud eesmärgid ning vererõhu kontroll. Arst kasutab järgmisi instrumente : a) Kirjanduses
avaldatud lühike adipoosse lapse hindamise ja vanema nõustamise ankeet (Tõlgitud eesti keelde)(Woolford
SJ et al. Feasiblity and Accepütability of a 1-Page Tool to Help Physicians Assess and Discuss Obesity
With parents of Preschoolers. Clinical Pediatrics ,2009:954-959; b) Lapse ja vanema eluviisiuuringu ankeet
(sisaldab küsimusi pärilikkuse, söömis-ja liikumisharjumuste, enesetunde ja võimaliku depressiooni ning
lapse ja vanema arvamust valmidusest muutusteks lapse tervise nimel) (USA CDC ankeet Nutritional
Health Screening Survey , tõlgitud eesti keelde 2014: The Stages of Change Model Prochasks JO,1992); c)
Vanemate motivatsiooni ja muutusteks valmisoleku hindamine LINE tool Visual Analogue Scale (VAS)
from 1-10 (WHO,2012);
d) Lapse toidusõltuvuse selgitamine ( Gearhardt, Corbin,Brownell, Yale’ Food Addiction Scale ,2016);
e) lapse elukvaliteedi uurimine (kasutades PEDsQL™ elukvaliteedi hindamise lühivormi SF-15 lapsele ja
vanemale . Instrument on eestindatud ja valideeritud) – jooksvalt nov. 2018 kuni mai 2019
4. Füsioterapeudi projektieelne lapse hindamine (a) antropomeetrilised mõõtmised, kehamassiindeksi (KMI)
arvutamine ja ülekaalulisuse kategooria määramine, võttes aluseks rahvusvahelised KMI kõverad (Body
mass index for-age percentiles. Developed by the National Center for Health Statistics in collaboration with
the National Center for Chronic Disease Prevention and Health Promotion,
2000.httpp://www.cdc.gov/Growthcharts : avaldatud eesti keeles ajakirjas L.Suurorg. PerearstNov 2013,lk
45-53); b) kehalise võimekuse testid: 6minuti kõnnitest ja selle hindamine lapse pikkuse järgi nomogrammi
abil (Albert M, Li JY et al. Standard Reference for Six-Minute –Walk test in Healthy Children Aged 7-16
years. Am J Respiratory Critical Care 2007; 176:174-180); c ) Istessetõusude korduste arv 60 sek jooksul
ja tulemuste hindamine protsentiilides vastavalt lapse vanusele ja soole (MacKenzie B. Sit-Up Tests
:http://www.brianmac.co.uk/situptst.htm) projekti alguses november 2018 ja projekti lõpus mai 2019
5. Füsioterapeudi poolt individuaalse liikumisprogrammi koostamine (anamneesi ja testide alusel) ja
treeningtundide läbi viimine lastehaiglas (töövälisel ajal) - Vastavalt lapse eelnevale
liikumiskogemusele ja kehalisele võimekusele koostatakse liikumisraviplaan (võimlemine, vesiravi,
jõusaal, tegevused vabas õhus- kepikõnd jm.). Lapsed osalevad 2 korda nädalas (a’1 tundi) projekti
plaanijärgses tegevuses füsioterapeudi kontrolli all. Füsioterapeudi supervisioon tagab liikumisharjutuste
asjakohasuse ja ohutuse. Toimub iganädalane kaalukontroll.
Kättesaadavuse tagamiseks toimuvad liikumistunnid koolivälisel ajal haigla ruumides, mis on sisustatud
spetsiifilisteks füsioterapeutilisteks tegevusteks. Sobiva ilma korral toimub liikumissessioon ka värskes
õhus.
Pidev tagasiside lastevanematele – pidev 8 kuu jooksul nov. 2018 ja mai 2019
6. IK tehnoloogia täiendamine ja kasutuselevõtt (positiivsed ja negatiivsed aspektid, kvalitatiivne uuring).
Veebipõhisel vormil põhinev tervisepäevik, mis võimaldab lapsel ja lapsevanemal oma aktiivsust ning
treeninguid jälgida ning füsioterapeudil pakkuda individuaalset tagasisidet.
Treeningutest puudumiste, kaalu ja progressi hindamise lahendus, mis hoiab vanemad treeningutel
toimuvaga kursis. Võimaldab treeneril anda individuaalseid soovitusi ja omada ülevaadet laste arengust ja
treeningute osavõtust.
Kasutatatkse erinevaid äppe ja aktiivsusmonitore või muud kaasaskantavaid seadmeid, mis võimaldavad
objektiviseerida liikumise, une ja treeningkoormuse näitajaid väljaspool haiglas tehtavaid treeninguid ja neid
treeneriga läbi tervisepäeviku jagada.
Interventsiooni lõpus hinnatakse tugimeeskonna ja laste/vanemate rahulolu IKT lahendusega ja selle
kasutusmugavust ja skaleeritavust, antakse hinnang lahenduse edasise arenduse perspektiivile.
november 2018- mai 2019
7. Lastevanemate nõustamine ja koolitus - arutada ja leida lahendusi lastevanemate võimalikele
probleemidele. Teemavalik sõltub vanemate hindamise tulemustest, sh vanematel esinevatest
riskifaktoritest, ja nende soovidest. Ühine teema on motiveerimine ja võimestamine muutuste
saavutamiseks lapse ja pere eluviisis. Eluviisi ja harjumuste muutmine ei ole kerge ülesanne, vaatamata
ilmsest vajadusest oma lapse tervise nimel midagi ette võtta. Meeskonnas töötavad spetsialistid saavad
kasutada meetodit, kus ettekirjutuste asemel püütakse esile tuua isiklikke põhjusi, soove, vajadusi ja
vastuolusid muutusteks. Võetakse arvesse vanemate arvamusi ja antakse nõuandeid koduseks tegutsemiseks.
Planeerime 2 kohtumist – üks projekti alguses novembris 2018 ja teine mais 2019