EELNÕU Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § 1 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: ” 3 2 . peatükk TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM § 50 7 . Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm ) on digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektroonilise retsepti ja patsiendi haigusloo kokkuvõtte vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud. (2) P atsiendi haigusloo kokkuvõte käesoleva peatüki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte. § 50 8 . Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamüügi andmed . (2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvõtte ga seotud andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed. (3) A ndmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid: 1) proviisorite ja farmatseutide register; 2) rahvastikuregister; 3) R avimiameti tegevuslubade register; 4) ravimiregister; 5) retseptikeskus; 6) tervise infosüsteem; 7) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register; 8) tervishoiutöötajate riiklik register. ( 4 ) A ndmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 50 9 . Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs ( 1 ) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium. ( 2 ) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi i siku juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskõlas selle välisriigi õigusega. ( 3 ) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 50 7 lõikes 1 nimetatud välisriiki. ” . § 2 . Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 33 lõiget 1 1 täiendatakse teis e lausega järgmises sõnastuses: ” Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel võib ravim eid väljasta da tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50 7 lõikes 1 nimetatud terviseandmete piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel isikule, kellele retsept on välja kirjutatud. ” . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 17. 09.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees
Seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisuskokkuvõte Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ( TTKS ) täiendamine uue peatükiga on seotud andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriüleselt. Direktiivi ülevõtmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ülesehitus ega selle realiseerimise tulem. Kuna tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hõlmatud osapooled (vastutavad töötlejad) ja sellega seotud andmekogud (tervise infosüsteem ja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb parema õigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab olema selge ülevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal õiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetõtu täiendatakse TTKS-i uue peatükiga, mis reguleerib piiriülest terviseandmete vahetamist. See hõlmab endas nii TTKSi ptk 3 1 piiriülese tervishoiuteenuse mõiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse osutamiseks vajamineva andmevahetuse. Nimelt on ptk 3 1 mõiste oma olemuselt kitsam, reguleerides vaid ravi kindlustatud isikute piiriülest tervishoiuteenust. TTKS § 50 3 lg 5 sätestab täna kohustuse - piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia. Terviseandmete piiriülest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Komisjon on vastu võtnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20.12. 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosüsteemi lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise võimaldamine arstile, õele või apteekrile. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tõlkida need andmed ka vastava riigi keelde. Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegur ja eesmärk. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt
[email protected] ). Eelnõu käigus on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumi. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse re daktsiooni RT I, 22.05.2018, 12 ja ravimiseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2017, 59. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Muudatuse eesmärk on võimaldada terviseandmeid digitaalselt (st nii raviandmeid kui ka retsepte) piirüleselt vahetada. Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad edaspidi parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse tervishoiuteenuste korral damise seaduse (TTKS) muudatus ja teises ravimiseaduse (RavS) muudatus. Eelnõu paragrahv 1 (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine) Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 2 . peatükiga. Tegemist on andmevahetusplatvormiga, mis vahendab andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti (tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile). Paragrahvis 50 7 tuuakse andmevahetusplatvormi mõiste. Lõikes 1 tuuakse selgitus, mille kohaselt on t erviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektr oonilise retsepti ja pa tsiendi haigusloo kokkuvõtte vahendamiseks. Liitunud riikideks võivad olla peale Eesti veel teise d Euroopa Liidu liikmesriigi d , samuti Euroop a Majanduspiirkonna liikmesriik või ka Šveits. Andmevahetus saab toimuda vaid juhul, kui riik on platvormiga liitunud. Lõikes 2 tuuakse patsiendi haigusloo kokkuvõtte selgitus, kuna seda ei ole Eesti õiguses kasutatud (vastupidiselt retseptile). See on isiku kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte, mille andmetes on Euroopa töögrupp kokku leppinud (mida vahetada ja mis on vajalik isiku haiglasse sattumisel välisriigis). Paragrahvis 50 8 tuuakse nii a ndmevahetusplatvormi andmevahetuses osalevate andmekogude nimetused kui ka selle vahendusel töödeldavad andmed . Lõikes 1 tuuakse a ndmevahetusplatvormi vahendusel tö ödeldavate elektroonilise retsepti kokkuvõtvad andmed, nagu : 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamüügi andmed . Lõikes 2 tuuakse a ndmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad haigusloo kokkuvõttega seotud kokkuvõttev andmekoosseis, nagu: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed. Lõikes 3 on toodud andmevahetus teiste riiklike andmekogudega ning täpsem andmekoosseis, mida platvorm vahendab. Riiklike andmekogusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel, et omakorda tagada piiriülesest andmevahetusest tulenevad nõuded (st turvalisuse ja andmekoosseisuga seotud nõuded): Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osu tajate õigused teenust kasutada, tuleb enne seda kontrollida, kas see isik on registris olemas ja kas tal on õigus seega vastav päring sooritada. See tähendab, et hetkel, kui apteeker (farmatseut või proviisor) või teine tervishoiuteenuse osutaja (arst, õde, ämmaemand) soovib hakata teenust kasutama, toimub automaatne kontroll vastavalt apteekri koodile või tervishoiutöötaja koodile siinses registris (vastavalt proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiutöötajate riiklik register) . Selleks, et identifitseerida välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsient, tehakse päring rahvastikuregistrisse, et kontrollida isikukoodi alusel sellise isiku olemasolu ning tuvastatakse isiku ees-ja perekonnanimi. Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiutee nuse osutajate asutuse õigused, ehk kas asutusel on kehtiv tegevusluba, et päring oleks eesmärgipärane, kontrollitakse vastavast registrist eelnevalt selle olemasolu (apteekide puhul R avimiameti tegevuslubade register ja tervishoiuteenuse osutajate puhul tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register) . Selleks, et edastada välisriiki Eesti apteegis välja müüdud ravimi andmed, tehakse päring ravimiregistrisse, et täiendada infot vastavalt apteegist saadud ravimi koodile (lisatakse koodile vastava ravimi nimetus, ravimvorm, ATC kood, toimeaine(d) jm). Ravimi kood on Eesti siseselt unikaalne kood, mille alusel on võimalik need andmed üks-ühele lisada ilma, et apteek peaks need sisestama. Samuti kontrollitakse ravimiregistrist, et välja müüdud ravimi koodiga ravimil oleks Eestis kehtiv müügiluba. Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse päring retseptikeskusesse ning selleks, et lisada retseptikeskusest saadud teatud andmetele (andmed, mis on retseptikeskuses olemas retseptidel ainult kodeerituna) juurde nimetused, tehakse päring ravimiregistrisse. Selleks, et tuvastada välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsiendi nõusoleku olemasolu (see tähendab, et patsient ei ole teinud tahteavaldust piiriülese andmevahetuse teenusest keeldumiseks), tehakse päring tervise infosüsteemi. Samuti selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva tervishoiutö ötaja päringu alusel Eesti patsiendi haigusloo kokkuvõte, tehakse samuti kindlate andmete päring tervise infosüsteemi. Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse lisaks päring tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, et lisada retseptil oleva tervishoiutöötaja koodile vastav tervishoiutöötaja nimi. Seega on oluline tagada andmevahetus mitme riikliku andmekogu vahel ja vahendada õigele isikule õiged andmed. Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm, millega täpsustatakse nii vahendatavate andmete koosseis (mida ja kust), samuti muud korraldusküsimused ja logide säilitamise tähtaeg. Nii on ühes õigusaktis kokkuvõtvalt olemas nii digiretsepti kui haigusloo kokkuvõtet puudutav andmevahetus ja neid puudutav andmestik. Paragrahvis 50 9 sätestatakse a ndmevahetusplatvormi haldamine ning sellele juurdepääs . Lõike 1 alusel tuuakse selgelt välja, et a ndmevahetusplatvormi toimi mise tagab Sotsiaalministeerium. Kohustus selle toimimine tagada on küll ministeeriumil, kuid viimane võib selle omakorda volitada nt Te rvise ja Heaolu Infosüsteemide K eskusele (TEHIK) . Lõiked 2 ja 3 reguleerivad juurdepääsu küsimusi. Nimelt tagatakse Eestis andmevahetusplatvormile j uurdepääs vastavalt TTKS - i §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale ja seda lähtuvalt tema pädevusest (arst näeb haigusloo kokkuvõtet, apteeker mitte) . Välisriigi isikute juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse aga kooskõlas selle välisriigi õigusega, kust päring algatati. Lõike 3 alusel on jäetud p atsiendil e õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata andmete edastamine välisriiki , st nii haigusloo kui ka retsepti andmed . Lahendus on sarnane juba täna olemasolevaga ehk patsient saab piirata oma andmete vaatamist tervise infosüsteemis. Eelnõu paragrahv 2 (ravimiseaduse muutmine) Ravimiseaduse § 33 lõiget 1 1 täiendatakse viitega andmevahetusplatvormile, et tagada selgus, millisel moel tagatakse digiretsepti vahetus ühinenud riikide vahel. Viide platvormile annab ka andmesubjektile õigusselguse, kus ja kes ning milliseid andmeid, tema kohta töötleb. Viimane on sarnane paberil kasutatava EL-i retseptiga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu defineerib terviseandmete platvormi ning haigusloo kokkuvõtte andmed, mida piiriüleselt vahendatakse. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Komisjon i rakendusdirektiivi ga 2012/52/EL, 20.12. 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Ühelt poolt täidetakse komisjoni otsust – paremini rakendada nö andmevahetus retseptide osas. Teisalt tuginetakse 09.03.2011 Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv ile 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamis e kohta piiriüleses tervishoius, et tagada nö parem tervishoiuteenus piiriüleselt, et tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule asjaomases liikmesriigis ja töötada selle nimel, et saavutada Euroopa e-tervise süsteemidest ja teenustest ning koostalitlusvõimelistest rakendustest tulenev püsiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada kõrgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, tõhustada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele . 6 . Seaduse mõjud Sotsiaalne mõju Muudatusel on positiivne mõju tervishoiu süsteemi toimimisele , kvaliteedile ja kättesaadavusele üldiselt. Patsient saab mugavamalt kasutada digitaalset lahendust terviseandmete piiriülesel töötlusel kui ka kasutada digiretsepti võimalust väljaspool Eestit . Selline muudatus mõjub positiivselt ka teenuse osutajatele. Nii saab arst edaspidi tutvuda patsiendi olulisemate terviseandmetega (operatsioonid, diagnoosid, allergiad) ning pakkuda seeläbi parema kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Apteeker aga kiirelt ja mugavalt välja müüa patsiendi koduriigis väljastatud retsepti. Kuna t erviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on lisaks andmete vahenda misele need ka tõlkida vastava riigi keelde, o n selle l suur kasutegur nii teenuse osutajale kui ka patsiendile nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse mõttes . Seega on mõju positiivne mõlemale osapoolele. Majanduslik mõju Näiteks lisandub a pteekrile uus tööprotsess, mis võimaldab välisriigi isikule välja müüa ravimi teise teenusega liitunud Euroopa riigi digiretsepti alusel. See, kas kasutusele võetakse eraldi portaal või on teenus apteegi enda infosüsteemi integreeritud, võib kaasa tuua erinevusi protsessides, kuid üldjoontes on tegevused samad. See tähendab kindlasti mõningast lisakoormust uue protsessiga kohanemisel, kuid arvestades selle toimereegleid kehtiva paberretsepti väljamüümisel, ei too see kaasa olulist töökoormuse kasvu. Välisriigi digiretsepti alusel ravimi väljamüügile kehtivad reeglid, mis erinevad kohati hetkel Eesti digiretsepti realiseerimise reeglitest, näiteks: Välisriigi digiretsept peab alati sisaldama märget selle kohta, kas välja kirjutatud ravimit on lubatud asendada või mitte ning apteeker peab seda arvesse võtma. See tähendab, et kui on tegemist pakendipõhise retseptiga ja retseptil on märge, et asendamine on lubatud, siis võib apteeker pakkuda patsiendile asendusravimit. Retseptil märgitud ravimvormi, ravimi tugevust või toimeainet ei ole lubatud piiriüleste retseptide puhul väljamüügil asendada. Kui retseptil on märge, et asendamine on lubatud, siis võib asendada vaid teise ( tootja ) ravimiga. Välisriigi digiretsepti alusel ei ole võimalik ravimit välja osta teisele isikule. See kehtib ka siis kui ravimit ostetakse alaealisele. Sellises olukorras peavad apteegis viibima nii alaealine ise kui tema esindaja . Juhul, kui apteekril jääb retsepti andmetes midagi arusaamatuks, tekib kahtlus, kas asendust on lubatud teha või on mõni muu väljamüüki takistav asjaolu, siis on apteekril alati õigus ravimi väljamüümisest keelduda. Kuigi seni on teiste Euroopa riikide paberretseptide alusel ravimite väljaostu number Eestis olnud pigem väike (näiteks 2016. aastal 3374 retsepti), siis võime eeldada , et digiretseptide kasutusele võtmisel inimeste huvi kasvab. Seda näiteks juba seetõttu, et enam ei pea Eestisse reisiv inimene küsima siin retseptiravimi ostmiseks oma arsti käest spetsiaalselt paberretsepti. Kui ühelt poolt peab apteeker küll harjuma digitaalselt lahendatud protsessiga, siis teisalt lihtsustub informatsiooni (liikuva teabe) käitlemine ning lõppastmes ületab positiivne mõju sellega kaasneva negatiivse mõju. Digiretsepti kasutuselevõtt lihtsustab sellelt info lugemist, kuna andmed kokku lepitud ja just selliseid andmeid peavad pooled vahetama; samuti on vahetatav teave tõlgitud kokkulepitud andmeväljade kaupa. Nii säästab apteeker lõpuks tööaega, samuti tagatakse info autentsus ja arusaadavus. Terviseandmete kasutus on etapi teine p ool, st et kogu etapp läheb kasut usse järkjärguliselt . Milliseid andmeid vahendama hakatakse, määratakse täpsemalt uues määruses, mis kehtestatakse TTKS-i alusel. Ka sellel on oma positiivne mõju, võimaldades teada saada patsiendi olulisematest terviseandmetest (mis või vad teinekord olla kriitilise tähtsusega). Kuna tegemist on uue algatusega, on selle täpset majanduslikku mõju keeruline hinnata, kuid säästetud aeg patsiendi küsitlemisel ning iga oluline tervishoiutöötajale teada olev nüanss patsiendi ravis, on ravikvaliteedi ja käsitluse mõttes hindamatu väärtusega. Antud infovahetuse raames tagatakse eelkõige parem ravikvaliteet ning patsiendi ohutus. Ka siin on oluline osa and mete vahendamisel ja tõlkimisel vastava riigi keelde, mis parandab o m a korda teenuse osutamise kvaliteeti. J ärkjärguline rakendamine võimaldab läbi etapiliste arenduste vähenda potentsiaalse t kulude mõju. Sarnaselt digiretseptiga peab siingi tervishoiuteenuse osutaja kandma algselt mõningased kulud, kuid projekti käivitumisel võidab nii teenuse osutaja kui ka patsient. Pikemas perspektiivis võib mõjuna välja tuua seega ravikvaliteedi tõusu. Andmekaitsealane mõjuhinnang (0-puudub; 1-väike, 2-keskmine, 3-suur) Riski nimetus Riski tõenäosus Riski mõju Riski tase kokku Lisamärkused Ettepanek riski maandamiseks A ndmetele pääsevad ligi volitamata töötajad 1 2 Madal Andmeid ei tohi kasutada üle organisatsiooni, vaid üksnes kindlate eesmärkide saavutamiseks selleks volitatud isikute poolt oma tööülesannete täitmiseks (isikute ring on piiratud tervishoiuteenuse seotuse ja pädevuse läbi) Maandatud. Töötlemistoimingud logitakse ja väärkasutus on tuvastatav kuna päringu algatajani . Vastavuse tagab töötleja läbi vastavate ametijuhendite. Andmetele pääsevad ligi volitamata kolmandad isikud 1 2 Madal Andmekaitse üldmäärus seab ranged kriteeriumid volituste osas (volitatud tööt l eja võib edasi volitada üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul) Maandatud. L igipääsu d on tagatud läbi halduse süsteemi , kus enne andmetöötlust toimub kontroll isikute pädevuse ja tegevuslubade kohta. V olitatud töötleja töötleb isikuandmeid puuduliku lepingu alusel 0 3 Keskmine Kui volitatud töötleja kasutab teenuseid andmekaitse üldmääruse artikkel 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 28 lõike 3 tingimustele vastav leping . M aandatud. Andmekaitse ü ldmäärus kehtib riikide üleselt ja see sätestab minimaalsed nõuded kõikidele EL-i liikm esriikidele. Lisaks kohaldatakse samu nõudeid riikide osas, kes pakuvad kaupu või teenuseid EL.i andmesubjektidele või nende tegevuse jälgimisega. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud leping piiriülese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti realiseerimise eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti Haigekassa ning Ravimiamet. Üleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib projekti tegevusi ellu kolmes etapis aastatel 2017-2020. Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki. Digiretseptide riikidevahelisest edastamisest jäävad välja teatud piirangutega ravimite retseptid (näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptid). Ühtlasi tekib võimalus edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvõte välisriiki ning pärida välisriigi isikute terviseandmete kokkuvõtet (hetkel plaanitud 2020. a kevadel) . Eelnõus on see kokkuvõtvalt nimetatud kui haigusloo kokkuvõte. Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne tõlkimine, mis võimaldab muuhulgas Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles. Oluline on, et piiriülese andmevahetusteenusega saavad liituda riigid, kellel on selleks tehniline ja organisatoorne võimekus. Seetõttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) võimaldaks tal digitaalseid teenuseid kasutada ( vastav info saab olema nt TEHIK - u kodulehel ja patsiendiporta alis inimesele olemas) . Euroopa Komisjon eraldas Eestile kokku 369 781,72 eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjõukulu. Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid tuleb ette näha riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmis i määrus i: 1) s otsiaal ministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 . a „ Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord “; 2) s otsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „ Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm “ . Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada tervise- ja tööministri määrus „ Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise tähtaeg “. 9. Seaduse jõustumine Seadus on k avandatud jõustuma üldises korras. Jõustumine on seotud ekspertrühma (ehk eHMSEGile ehk eHealth Member States Expert Group) ülevaate andmisega, kes omakorda annab e-tervise võrgustikule (ehk eHealth Network) omapoolse soovituse andmevahetuse käivitamise kohta. E-tervise võrgustik oma korralisel koosolekul (november/mai) otsustab eHMSEG sisendi põhjal, kas infovahetus võib alata või mitte (nö. „go-live“ otsus). Siin on olulisel kohal ka vajaliku õigusruumi jõustumine. 10 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise käigus on kaasatud olnud Sotsiaalministeerium ning TEHIK. ___________________________________________________________________________ Esitab sotsiaalkomisjon 17 .09 .2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees
EELNÖU
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja ravimiseaduse muutmise seadus
§ l. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 . peatukigajärgmises sönastuses:
"32. peatukk
TERVISEANDMETE PIIRIULENE ANDMEVAHETUSPLATVORM
§ 507. Terviseandmete piiriiilene andmevahetusplatvorm
(l)Terviseandmete piiriulene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on
digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 löikes l1 nimetatud elektroonilise retseptija patsiendi
haigusloo kokkuvötte vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Sveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga
liitunud.
(2) Patsiendi haigusloo kokkuvöte käesoleva peatuki tähenduses on tema kohta käivate tervise
infosusteemis olevate andmete pöhjal koostatud terviseseisundi kokkuvöte.
§ 50s. Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed
(l)Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 löikes I1
nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid:
l) patsiendi uldised isikuandmed;
2) väljakirjutatud ravimi andmed;
3) retsepti koostaja andmed;
4) ravimi väljamuugi andmed.
(2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo
kokkuvöttega seotud andmeid:
l) patsiendi uldised isikuandmed;
2) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
3) patsiendi terviseandmed;
4) muud isiku terviseseisundit kajastavaa olulised andmed.
(3) Andmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid:
l) proviisoriteja farmatseutide register;
2) rahvastikuregister;
3) Ravimiameti tegevuslubade register;
4) ravimiregister;
5) retseptikeskus;
6) tervise infosusteem;
7) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register;
8) tervishoiutöötajate riiklik register.
(4) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu,
andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 509. Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs
/ormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium.
Riigikogu Kantselei
Kuunä.v /??.^Aä37
l
Viit /^//S-W
~r
(2) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile
käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi
isikujuurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskölas selle välisriigi öigusega.
(3) Patsiendil on öigus tervise iafosusteemi vahendusel keelata käesolevas peatukis nimetatud
andmete edastamine käesoleva seaduse § 50 löikes l nimetatud välisriiki.".
§ 2. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduse § 33 löiget l täiendatakse teise lausegajärgmises sönastuses:
"Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel vöib ravimeid väljastada tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 5 O7 löikes l nimetatud terviseandmete piiriulese andmevahetusplatvonni
vahendusel isikule, kellele retsept on väljä kirjutatud.".
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 17.09.2018.
^^&A^M
Helmen KutC
Sotsiaalkomisjoni esimees
2
Seletuskiri
tervishoiuteenuste korraldamise seaduseja ravimiseaduse
muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisusko kkuvote
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) täiendamine uue peatukiga on seotud
andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriuleselt. Direktiivi
ulevötmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ulesehitus ega selle realiseerimise tulem.
Kuna tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hölmatud osapooled (vastutavad töötlejad)
ja sellega seotud andmekogud (tervise infosusteemja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb
parema öigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab
olema selge ulevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema
andmetöötlejal öiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetötu täiendatakse
TTKS-i uue peatukiga, mis reguleerib piiriulest terviseandmete vahetamist. See hölmab endas
nil TTKSi ptk 3 piiriulese tervishoiuteenuse möiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse
osutamiseks vajamineva andmevahetuse. Nimelt on ptk 31 möiste oma olemuselt kitsam,
reguleerides vaid ravikindlustatud isikute piiriulest tervishoiuteenust. TTKS § 503 Ig 5 sätestab
tänä kohustuse - piiriulest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb
vöimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele voi tagada vöimalus saada nendest koopia.
Terviseandmete piiriulest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja
Nöukogu direktiiv 2011/24/EL, patsiendiöiguste kohaldamise kohta piiriuleses tervishoius.
Komisjon on vastu vötnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20. detsember 2012, millega
nähakse ette meetmed, et hölbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist.
Terviseandmete piiriulese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele
inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele
andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosusteemi
lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval
inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise
vöimaldamine arstile, öele voi apteekrile. Terviseandmete piiriulese edastamise projekti
eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tolkida need andmed ka vastava riigi keelde.
Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegurja eesmärk.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöuja sellejuurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko-
misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kYtt(%riigikogu.ee). Eelnöu käigus on kaasatud ka
Sotsiaalministeeriumi.
1.3. Märkused
Eelnöuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 22.05.2018,
12jaravimiseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2017, 59.
Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2
2. Seaduse eesmärk
Muudatuse eesmärk on vöimaldada terviseandmeid digitaalselt (st nii raviandmeid kui ka
retsepte) piirilleselt vahetada. Arendus ja seda toetav öigusruum vöimaldavad edaspidi parema
teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajateleja apteekidele.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (TTKS) muudatusjateises ravimiseaduse (RavS) muudatus.
Eelnöu paragrahv l (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine)
Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 32. peatukiga. Tegemist on
andmevahetusplatvormiga, mis vahendab andmeid tervise infosusteemistja retseptikeskusest
välisriiki ning välisriigist Eesti (tervishoiuteenuse osutajaleja apteegile).
Paragrahvis SO7 tuuakse andmevahetusplafrvormi moiste. Löikes l tuuakse selgitus, mille
kohaselt on terviseandmete piiriulene andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond
ravimiseaduse § 33 löikes l nimetatudelektrooniliseretseptijapatsiendihaiguslookokkuvötte
vahendamiseks. Liitunud riikideks vöivad olla peale Eesti veel teised Euroopa Liidu
liikmesriigid, samuti Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik voi ka Sveits. Andmevahetus
saab toimuda vaidjuhul, kui riik on platvormiga liitunud. Löikes 2 tuuakse patsiendi haigusloo
kokkuvötte selgitus, kuna seda ei ole Eesti öiguses kasutatud (vastupidiselt retseptile). See on
isiku kohta käivate tervise infosusteemis olevate andmete pöhjal koostatud terviseseisundi
kokkuvöte, mille andmetes on Euroapa töögmpp kokku leppinud (mida vahetadaja mis on
vajalik isiku haiglasse sattumisel välisriigis).
Paragrahvis 50s tuuakse nii andmevahetusplatvormi andmevahetuses osalevate
andmekogude nimetused kui ka selle vahendusel töödeldavad andmed. Löikes l tuuakse
andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate elektroonilise retsepti kokkuvötvad andmed,
nagu:
l) patsiendi uldised isikuandmed;
2) väljakirjutatud ravimi andmed;
3) retsepti koostaja andmed;
4) ravimi väljamuiigi andmed.
Löikes 2 tuuakse andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad haigusloo kokkuvöttega
seotud kokkuvöttev andmekoosseis, nagu:
l) patsiendi uldised isikuandmed;
2) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
3) patsiendi terviseandmed;
4) muud isiku terviseseisundit kajastavaa olulised andmed.
Löikes 3 on toodud andmevahetus teiste riiklike andmekogudega ning tapsem andmekoosseis,
mida platvorm vahendab. Riiklike andmekogusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel, et
omakorda tagada piiriulesest andmevahetusest tulenevad nöuded (st turvalisuse ja
andmekoosseisuga seotud nöuded):
l) Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osutajate öigused
teenust kasutada, tuleb enne seda kontrollida, kas see isik on registris olemas ja kas tai
on öigus seega vastav paring sooritada. See tähendab, et hetkel, kui apteeker (farmatseut
3
voi proviisor) voi teine tervishoiuteenuse osutaja (arst, öde, ämmaemand) soovib hakata
teenust kasutama, toimub automaatne kontroll vastavalt apteekri koodile voi
tervishoiutöötaja koodile siinses registris (vastavalt proviisoriteja farmatseutide register
ning tervishoiutöötajate riiklik register).
2) Selleks, et identifitseerida välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsient,
tehakse paring rahvastikuregistrisse, et kontrollida isikukoodi alusel sellise isiku
olemasolu ning tuvastatakse isiku ees-ja perekonnanimi.
3) Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osutajate asutuse
öigused, ehk kas asutusel on kehtiv tegevusluba, et paring oleks eesmärgipärane,
kontrollitakse vastavast registrist eelnevalt selle olemasolu (apteekide puhui
Ravimiameti tegevuslubade register ja tervishoiuteenuse osutajate puhui
tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register).
4) Selleks, et edastada välisriiki Eesti apteegis väljä muudud ravimi andmed, tehakse
paring ravimiregistrisse, et täiendada infot vastavalt apteegist saadud ravimi koodile
(lisatakse koodile vastava ravimi nimetus, ravimvorm, ATC kood, toimeaine(d) jm).
Ravimi kood on Eesti siseselt unikaalne kood, mille alusel on vöimalik need andmed
uks-uhele lisada ilma, et apteek peaks need sisestama. Samuti kontrollitakse
ravimiregistrist, et väljä muudud ravimi koodiga ravimil oleks Eestis kehtiv muugiluba.
5) Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid,
tehakse paring retseptikeskusesse ning selleks, et lisada retseptikeskusest saadud teatud
andmetele (andmed, mis on retseptikeskuses olemas retseptidel ainult kodeerituna)
juurde nimetused, tehakse paring ravimiregistrisse.
6) Selleks, et tuvastada välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsiendi nöusoleku
olemasolu (see tähendab, et patsient ei ole teinud tahteavaldust piiriulese
andmevahetuse teenusest keeldumiseks), tehakse paring tervise infosusteemi. Samuti
selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva tervishoiutöötaja päringu alusel Eesti patsiendi
haigusloo kokkuvöte, tehakse samuti kindlate andmete paring tervise infosusteemi.
7) Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid,
tehakse lisaks paring tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, et lisada retseptil oleva
tervishoiutöötaja koodile vastav tervishoiutöötaja nimi.
Seega on oluline tagada andmevahetus mitme riikliku andmekogu vahel j a vahendada oigele
isikule öiged andmed.
Löikes 4 sätestatakse volitusnorm, millega täpsustatakse nii vahendatavate andmete koosseis
(mida ja kust), samuti muud korralduskusimused ja logide säilitamise tähtaeg. Nil on uhes
öigusaktis kokkuvötvalt olemas nii digiretsepti kui haigusloo kokkuvötet puudutav
andmevahetus ja neid puudutav andmestik.
Paragrahvis 509 sätestatakse andmevahetusplafrvormi haldamine ning sellele juurdepääs.
Löike l alusel tuuakse selgelt väljä, et andmevahetusplatvormi toimimise tagab
Sotsiaalministeerium. Kohustus selle toimimme tagada on kuli ministeeriumil, kuid viimane
vöib selle omakorda volitada nt Terviseja Heaolu Infosusteemide Keskusele (TEHIK).
Löiked 2 ja 3 reguleerivad juurdepääsu kusimusi. Nimelt tagatakse Eestis
andmevahetusplatvormilejuurdepääs vastavalt TTKS-i §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale ja
seda lähtuvalt tema pädevusest (arst näeb haigusloo kokkuvötet, apteeker mitte). Välisriigi
isikute juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse aga kooskölas selle välisriigi öigusega,
kust paring algatati.
Löike 3 alusel on jäetud patsiendile öigus tervise infosusteemi vahendusel keelata andmete
edastamine välisriiki, st nii haigusloo kui ka retsepti andmed. Lahendus on sarnane juba tänä
olemasolevaga ehk patsient saab piirata oma andmete vaatamist tervise infosusteemis.
4
Eelnou paragrahv 2 (ravimiseaduse muutmine)
Ravimiseaduse §33 löiget I1 täiendatakse viitega andmevahetusplatvormile, et tagada selgus,
millisel moel tagatakse digiretsepti vahetus uhinenud riikide vahel. Viide platvormile annab ka
andmesubjektile öigusselguse, kus ja kes ning milliseid andmeid, tema kohta töötleb. Viimane on
samane paberil kasutatava EL-i retseptiga.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu defineerib terviseandmete platvormi ning haigusloo kokkuvötte andmed, mida
piiriuleselt vahendatakse.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu on seotud Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiviga 2012/52/EL, 20.12.2012, millega
nähakse ette meetmed, et hölbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist.
Uhelt poolt täidetakse komisjoni otsust - paremini rakendada no andmevahetus retseptide osas.
Teisalt tuginetakse 09.03.2011 Euroopa parlamendi ja Nöukogu direktiivile 2011/24/EL,
patsiendiöiguste kohaldamise kohta piiriuleses tervishoius, et tagada no parem tervishoiuteenus
piiriiileselt, et tagada kullaldane ja pusiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud
valikule asjaomases liikmesriigis ja töötada selle nimel, et saavutada Euroopa e-tervise
susteemidestja teenustest ning koostalitlusvöimelistest rakendustest tulenev pusiv majanduslik
ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada körgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus,
töhustada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja
kvaliteetseteletervishoiuteenustele
6. Seaduse mojud
Sotsiaalne mofu
Muudatusel on positiivne möju tervishoiususteemi toimimisele, kvaliteedileja kattesaadavusele
uldiselt. Patsient saab mugavamalt kasutada digitaalset lahendust terviseandmete piiriulesel
töötlusel kui ka kasutada digiretsepti vöimalust väljaspool Eestit. Selline muudatus möjub
positiivselt ka teenuse osutajatele. Nii saab arst edaspidi tutvuda patsiendi olulisemate
ten^iseandmetega (operatsioonid, diagnoosia, allergiaa) ning pakkuda seeläbi parema
kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Apteeker aga kiirelt ja mugavalt väljä muua patsiendi
koduriigis väljastatud retsepti.
Kuna terviseandmete piiriulese edastamise projekti eesmärk on lisaks andmete vahendamisele
need ka tölkida vastava riigi keelde, on sellel suur kasutegur nii teenuse osutajale kui ka
patsiendile nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse möttes. Seega on möju positiivne
mölemale osapoolele.
Majanduslik moju
Näiteks lisandub apteekrile uus tööprotsess, mis vöimaldab välisriigi isikule väljä muua ravimi
teise teenusega liitunud Euroopa riigi digiretsepti alusel. See, kas kasutusele vöetakse eraldi
portaal voi on teenus apteegi enda infosusteemi integreeritud, vöib kaasa tuua erinevusi
protsessides, kuid uldjoontes on tegevused samad. See tähendab kindlasti möningast
lisakoormust uue protsessiga kohanemisel, kuid arvestades selle toimereegleid kehtiva
paberretsepti väljamuumisel, ei too see kaasa olulist töökoormuse kasvu.
5
Välisriigi digiretsepti alusel ravimi väljamuugile kehtivad reeglid, mis erinevad kohati hetkel
Eesti digiretsepti realiseerimise reeglitest, näiteks:
Välisriigi digiretsept peab alati sisaldama märget selle kohta, kas väljä kirjutatud ravimit
on lubatud asendada voi mitte ning apteeker peab seda arvesse votma. See tähendab, et
kui on tegemist pakendipöhise retseptiga ja retseptil on marge, et asendamine on
lubatud, siis vöib apteeker pakkuda patsiendile asendusravimit.
Retseptil märgitud ravimvormi, ravimi tugevust voi toimeainet ei ole lubatud piiriuleste
retseptide puhui väljamuugil asendada. Kui retseptil on märge, et asendamine on
lubatud, siis vöib asendada vaid teise (tootja) ravimiga.
• Välisriigi digiretsepti alusel ei ole vöimalik ravimit väljä osta teisele isikule. See kehtib
ka siis kui ravimit ostetakse alaealisele. Sellises olukorras peavad apteegis viibima nii
alaealine ise kui tema esindaja.
Juhul, kui apteekriljääb retsepti andmetes midagi arusaamatuks, tekib kahtlus, kas asendust on
lubatud teha voi on moni muu väljamuuki takistav asjaolu, siis on apteekril alati öigus ravimi
väljamuumisest keelduda. Kuigi seni on teiste Euroopa riikide paberretseptide alusel ravimite
väljaostu number Eestis olnud pigem väike (näiteks 2016. aastal 3374 retsepti), siis vöime
eeldada, et digiretseptide kasutusele vötmisel inimeste huvi kasvab. Seda näiteks juba seetöttu,
et enam ei pea Eestisse reisiv inimene kusima siin retseptiravimi ostmiseks oma arsti käest
spetsiaalselt paberretsepti.
Kui uhelt poolt peab apteeker killl harjuma digitaalselt lahendatud protsessiga, siis teisalt
lihtsustub informatsiooni (liikuva teabe) käitlemine ning löppastmes uletab positiivne möju
sellega kaasneva negatiivse möju. Digiretsepti kasutuselevött lihtsustab sellelt info lugemist,
kuna andmed kokku lepitud ja just selliseid andmeid peavad pooled vahetama; samuti on
vahetatav teave tölgitud kokkulepitud andmeväljade kaupa. Nii säästab apteeker löpuks
tööaega, samuti tagatakse info autentsusja arusaadavus.
Terviseandmete kasutus on etapi teine pool, st et kogu etapp läheb kasutusse järkjärguliselt.
Milliseid andmeid vaheadama hakatakse, määratakse täpsemalt uues määmses, mis
kehtestatakse TTKS-i alusel. Ka sellel on oma positiivne möju, vöimaldades teada saada
patsiendi olulisematest terviseandmetest (mis vöivad teinekord olla kriitilise tähtsusega). Kuna
tegemist on uue algatusega, on selle tapset majanduslikku moju keeruline hinnata, kuid
säästetud aeg patsiendi kusitlemisel ning iga oluline tervishoiutöötajale teada olev nuanss
patsiendi ravis, on ravikvaliteedija käsitluse möttes hindamatu väärtusega. Antud infovahetuse
raames tagatakse eelköige parem ravikvaliteet ning patsiendi ohutus. Ka siin on oluline osa
andmete vahendamisel ja tölkimisel vastava riigi keelde, mis parandab omakorda teenuse
osutamise kvaliteeti. Järkjärguline rakendamine vöimaldab läbi etapiliste arenduste vähenda
potentsiaalset kulude möju. Sarnaselt digiretseptiga peab siingi tervishoiuteenuse osutaja
kandma algselt möningased kulud, kuid projekti käivitumisel vöidab nii teenuse osutaja kui ka
patsient. Pikemas perspektiivis vöib möjuna väljä tuua seega ravikvaliteedi töusu.
Andmekaitsealane möjuhinnans (0-puudub; 1-väike, 2-keskmine, 3-suur)
Riski Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski
nimetus töenäosus mo j u tase maandamiseks
kokku
Andmetele l 2 Madal Andmeid ei tohi Maandatud.
pääsevää ligi kasutada ule
Töötlemistoimingud
organisatsiooni, vaid
logitakseja väärkasutus
6
volitamata uksnes kindlate on tuvastatav kuna
töötajad eesmärkide päringu algatajani.
saavutamiseks selleks Vastavuse tagab
volitatud isikute poolt töötleja läbi vastavate
oma tööulesannete ametijuhendite.
täitmiseks (isikute ring
on piiratud
tervishoiuteenuse
seotuseja pädevuse
läbi)
Andmetele l 2 Madal Andmekaitse uldmäärus Maandatud.
pääsevää ligi seab ranged
volitamata kriteeriumid volituste Ligipääsud on tagatud
kolmandad läbi halduse susteemi,
osas (volitatud töötleja
isikud vöib edasi volitada kus enne andmetöötlust
uksnes vastutava toimub kontroll isikute
töötleja kirjalikul pädevuseja
nousolekul) tegevuslubade kohta.
Volitatud o 3 Keskmine Kuivolitatudtöötleja Maandatud.
töötlejatöötleb kasutab teenuseid
isikuandmeid andmekaitse uldmääruse Andmekaitse
puuduliku artikkel281öigete2ja4 uldmäärus kehtib
lepingu alusel tähenduses, peab selleks riikideiileseltjasee
olema isikuandmete sätestab minimaalsed
kaitse uldmääruse nöuded köikidele EL-i
artikkel 28 löike 3 liikmesriikidele. Lisaks
tingimustele vastav kohaldatakse samu
leping. nöudeid riikide osas,
kes pakuvad kaupu voi
teenuseid EL.i
andmesubjektidele voi
nende tegevuse
jälgimisega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Euroapa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on Tervise
ja Heaolu Infosusteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroapa Komisjoni vahel sölmitud leping
piiriulese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti realiseerimise
eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti Haigekassa ning
Ravimiamet. Uleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib projekti tegevusi ellu
kolmes etapis aastatel 2017-2020.
Eestis arendatakse esimesena väljä vöimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja
teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki.
Digiretseptide riikidevahelisest edastamisestjäävad väljä teatud piirangutega ravimite retseptid
(näiteks narkootiliste ja psuhhotroopsete ravimite retseptid). Uhtlasi tekib vöimalus edastada
patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvöte välisriiki ning pärida välisriigi isikute
terviseandmete kokkuvötet (hetkel plaanitud 2020. a kevadel). Eelnöus on see kokkuvötvalt
nimetatud kui haigusloo kokkuvöte. Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne
tölkimine, mis vöimaldab muuhulgas Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles.
7
Oluline on, et piiriulese andmevahetusteenusega saavaa liituda riigid, kellel on selleks tehniline
ja organisatoorne vöimekus. Seetöttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning
inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) vöimaldaks tai
digitaalseid teenuseid kasutada (vastav info saab olema nt TEHIK-u kodulehel ja
patsiendiportaalis inimesele olemas). Euroapa Komisjon eraldas Eestile kokku 369781,72
eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti
maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjoukulu.
Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid
tuleb ette näha riigieelarvest.
8. Rakendusaktid
Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb muutajärgmisi määrusi:
l) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määms nr 24. a ,,Apteegiteenuse osutamise tingimused
jakord";
2) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. amäärus nr 30 ,,Ravimite väljakirjutamisejaapteekidest
väljastamise tingimusedja kord ning retsepti vorm".
Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb kehtestada tervise- ja tööministri määrus ,,Piiriulese
andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus
ning logide säilitamise tähtaeg".
9. Seaduse joustumine
Seadus on kavandatudjöustuma uldises korras.
Jöustumine on seotud ekspertruhma (ehk eHMSEGile ehk eHealth Member States Expert
Group) ulevaate andmisega, kes omakorda annab e-tervise vorgustikule (ehk eHealth Network)
omapoolse soovituse andmevahetuse käivitamise kohta. E-tervise vörgustik oma korralisel
koosolekul (november/mai) otsustab eHMSEG sisendi pöhjal, kas infovahetus vöib alata voi
mitte (no. ,,go-live" otsus). Siin on olulisel kohal ka vajaliku öigusruumijöustumine.
10. Eelnöu kooskolastamine, huviriihmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnöu koostamise käigus on kaasatud olnud Sotsiaalministeerium ning TEHIK.
Esitab sotsiaalkomisjon 17.09.2018
Helmen Kuft
Sotsiaalkomisjoni^esimees
Vabariigi Valitsus
18.09.2018 nr 1-1/13-689/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 17. septembril
algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
(689 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri seitsmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0928 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
(689 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 18.9.2018 resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 24.09.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/141fe311-278c-48f7-ac07-4aa04c21d60f
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/141fe311-278c-48f7-ac07-4aa04c21d60f?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 18.09.2018 / 1-1/13-689/1;
Riigikantselei / 18.09.2018 / 2-5/18-01770
Resolutsiooni teema: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõu (689 SE)
Prioriteet: Kiire
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 24.09.2018
Lisainfo: Juhtivkomisjoni taotlusel käsitletakse eelnõu kiireloomulisena.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0928.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>, Rahandusministeerium <
[email protected]>,
Siseministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 18.09.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655