dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE)

Sotsiaalministeerium · 19. september 2018
Viit
1.2-3/2949-1
Registreeritud
19. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
24. september 2018

Failid

  • 📎1-1-13-689-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_689_SE_kohta.bdoc5085 KB
  • 📎18-01770-2- 689 SE.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § 1 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: ” 3 2 . peatükk TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM § 50 7 . Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm ) on digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektroonilise retsepti ja patsiendi haigusloo kokkuvõtte vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud. (2) P atsiendi haigusloo kokkuvõte käesoleva peatüki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte. § 50 8 . Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamüügi andmed . (2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvõtte ga seotud andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed. (3) A ndmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid: 1) proviisorite ja farmatseutide register; 2) rahvastikuregister; 3) R avimiameti tegevuslubade register; 4) ravimiregister; 5) retseptikeskus; 6) tervise infosüsteem; 7) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register; 8) tervishoiutöötajate riiklik register. ( 4 ) A ndmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 50 9 . Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs ( 1 ) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium. ( 2 ) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi i siku juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskõlas selle välisriigi õigusega. ( 3 ) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 50 7 lõikes 1 nimetatud välisriiki. ” . § 2 . Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 33 lõiget 1 1 täiendatakse teis e lausega järgmises sõnastuses: ” Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel võib ravim eid väljasta da tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50 7 lõikes 1 nimetatud terviseandmete piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel isikule, kellele retsept on välja kirjutatud. ” . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 17. 09.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisuskokkuvõte Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ( TTKS ) täiendamine uue peatükiga on seotud andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriüleselt. Direktiivi ülevõtmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ülesehitus ega selle realiseerimise tulem. Kuna tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hõlmatud osapooled (vastutavad töötlejad) ja sellega seotud andmekogud (tervise infosüsteem ja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb parema õigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab olema selge ülevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal õiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetõtu täiendatakse TTKS-i uue peatükiga, mis reguleerib piiriülest terviseandmete vahetamist. See hõlmab endas nii TTKSi ptk 3 1 piiriülese tervishoiuteenuse mõiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse osutamiseks vajamineva andmevahetuse. Nimelt on ptk 3 1 mõiste oma olemuselt kitsam, reguleerides vaid ravi kindlustatud isikute piiriülest tervishoiuteenust. TTKS § 50 3 lg 5 sätestab täna kohustuse - piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia. Terviseandmete piiriülest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Komisjon on vastu võtnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20.12. 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosüsteemi lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise võimaldamine arstile, õele või apteekrile. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tõlkida need andmed ka vastava riigi keelde. Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegur ja eesmärk. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt [email protected] ). Eelnõu käigus on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumi. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse re daktsiooni RT I, 22.05.2018, 12 ja ravimiseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2017, 59. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Muudatuse eesmärk on võimaldada terviseandmeid digitaalselt (st nii raviandmeid kui ka retsepte) piirüleselt vahetada. Arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad edaspidi parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse tervishoiuteenuste korral damise seaduse (TTKS) muudatus ja teises ravimiseaduse (RavS) muudatus. Eelnõu paragrahv 1 (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine) Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 2 . peatükiga. Tegemist on andmevahetusplatvormiga, mis vahendab andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti (tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile). Paragrahvis 50 7 tuuakse andmevahetusplatvormi mõiste. Lõikes 1 tuuakse selgitus, mille kohaselt on t erviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 lõikes 1 1 nimetatud elektr oonilise retsepti ja pa tsiendi haigusloo kokkuvõtte vahendamiseks. Liitunud riikideks võivad olla peale Eesti veel teise d Euroopa Liidu liikmesriigi d , samuti Euroop a Majanduspiirkonna liikmesriik või ka Šveits. Andmevahetus saab toimuda vaid juhul, kui riik on platvormiga liitunud. Lõikes 2 tuuakse patsiendi haigusloo kokkuvõtte selgitus, kuna seda ei ole Eesti õiguses kasutatud (vastupidiselt retseptile). See on isiku kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte, mille andmetes on Euroopa töögrupp kokku leppinud (mida vahetada ja mis on vajalik isiku haiglasse sattumisel välisriigis). Paragrahvis 50 8 tuuakse nii a ndmevahetusplatvormi andmevahetuses osalevate andmekogude nimetused kui ka selle vahendusel töödeldavad andmed . Lõikes 1 tuuakse a ndmevahetusplatvormi vahendusel tö ödeldavate elektroonilise retsepti kokkuvõtvad andmed, nagu : 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamüügi andmed . Lõikes 2 tuuakse a ndmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad haigusloo kokkuvõttega seotud kokkuvõttev andmekoosseis, nagu: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed. Lõikes 3 on toodud andmevahetus teiste riiklike andmekogudega ning täpsem andmekoosseis, mida platvorm vahendab. Riiklike andmekogusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel, et omakorda tagada piiriülesest andmevahetusest tulenevad nõuded (st turvalisuse ja andmekoosseisuga seotud nõuded): Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osu tajate õigused teenust kasutada, tuleb enne seda kontrollida, kas see isik on registris olemas ja kas tal on õigus seega vastav päring sooritada. See tähendab, et hetkel, kui apteeker (farmatseut või proviisor) või teine tervishoiuteenuse osutaja (arst, õde, ämmaemand) soovib hakata teenust kasutama, toimub automaatne kontroll vastavalt apteekri koodile või tervishoiutöötaja koodile siinses registris (vastavalt proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiutöötajate riiklik register) . Selleks, et identifitseerida välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsient, tehakse päring rahvastikuregistrisse, et kontrollida isikukoodi alusel sellise isiku olemasolu ning tuvastatakse isiku ees-ja perekonnanimi. Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiutee nuse osutajate asutuse õigused, ehk kas asutusel on kehtiv tegevusluba, et päring oleks eesmärgipärane, kontrollitakse vastavast registrist eelnevalt selle olemasolu (apteekide puhul R avimiameti tegevuslubade register ja tervishoiuteenuse osutajate puhul tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register) . Selleks, et edastada välisriiki Eesti apteegis välja müüdud ravimi andmed, tehakse päring ravimiregistrisse, et täiendada infot vastavalt apteegist saadud ravimi koodile (lisatakse koodile vastava ravimi nimetus, ravimvorm, ATC kood, toimeaine(d) jm). Ravimi kood on Eesti siseselt unikaalne kood, mille alusel on võimalik need andmed üks-ühele lisada ilma, et apteek peaks need sisestama. Samuti kontrollitakse ravimiregistrist, et välja müüdud ravimi koodiga ravimil oleks Eestis kehtiv müügiluba. Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse päring retseptikeskusesse ning selleks, et lisada retseptikeskusest saadud teatud andmetele (andmed, mis on retseptikeskuses olemas retseptidel ainult kodeerituna) juurde nimetused, tehakse päring ravimiregistrisse. Selleks, et tuvastada välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsiendi nõusoleku olemasolu (see tähendab, et patsient ei ole teinud tahteavaldust piiriülese andmevahetuse teenusest keeldumiseks), tehakse päring tervise infosüsteemi. Samuti selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva tervishoiutö ötaja päringu alusel Eesti patsiendi haigusloo kokkuvõte, tehakse samuti kindlate andmete päring tervise infosüsteemi. Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse lisaks päring tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, et lisada retseptil oleva tervishoiutöötaja koodile vastav tervishoiutöötaja nimi. Seega on oluline tagada andmevahetus mitme riikliku andmekogu vahel ja vahendada õigele isikule õiged andmed. Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm, millega täpsustatakse nii vahendatavate andmete koosseis (mida ja kust), samuti muud korraldusküsimused ja logide säilitamise tähtaeg. Nii on ühes õigusaktis kokkuvõtvalt olemas nii digiretsepti kui haigusloo kokkuvõtet puudutav andmevahetus ja neid puudutav andmestik. Paragrahvis 50 9 sätestatakse a ndmevahetusplatvormi haldamine ning sellele juurdepääs . Lõike 1 alusel tuuakse selgelt välja, et a ndmevahetusplatvormi toimi mise tagab Sotsiaalministeerium. Kohustus selle toimimine tagada on küll ministeeriumil, kuid viimane võib selle omakorda volitada nt Te rvise ja Heaolu Infosüsteemide K eskusele (TEHIK) . Lõiked 2 ja 3 reguleerivad juurdepääsu küsimusi. Nimelt tagatakse Eestis andmevahetusplatvormile j uurdepääs vastavalt TTKS - i §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale ja seda lähtuvalt tema pädevusest (arst näeb haigusloo kokkuvõtet, apteeker mitte) . Välisriigi isikute juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse aga kooskõlas selle välisriigi õigusega, kust päring algatati. Lõike 3 alusel on jäetud p atsiendil e õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata andmete edastamine välisriiki , st nii haigusloo kui ka retsepti andmed . Lahendus on sarnane juba täna olemasolevaga ehk patsient saab piirata oma andmete vaatamist tervise infosüsteemis. Eelnõu paragrahv 2 (ravimiseaduse muutmine) Ravimiseaduse § 33 lõiget 1 1 täiendatakse viitega andmevahetusplatvormile, et tagada selgus, millisel moel tagatakse digiretsepti vahetus ühinenud riikide vahel. Viide platvormile annab ka andmesubjektile õigusselguse, kus ja kes ning milliseid andmeid, tema kohta töötleb. Viimane on sarnane paberil kasutatava EL-i retseptiga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu defineerib terviseandmete platvormi ning haigusloo kokkuvõtte andmed, mida piiriüleselt vahendatakse. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Komisjon i rakendusdirektiivi ga 2012/52/EL, 20.12. 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Ühelt poolt täidetakse komisjoni otsust – paremini rakendada nö andmevahetus retseptide osas. Teisalt tuginetakse 09.03.2011 Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv ile 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamis e kohta piiriüleses tervishoius, et tagada nö parem tervishoiuteenus piiriüleselt, et tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule asjaomases liikmesriigis ja töötada selle nimel, et saavutada Euroopa e-tervise süsteemidest ja teenustest ning koostalitlusvõimelistest rakendustest tulenev püsiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada kõrgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, tõhustada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele . 6 . Seaduse mõjud Sotsiaalne mõju Muudatusel on positiivne mõju tervishoiu süsteemi toimimisele , kvaliteedile ja kättesaadavusele üldiselt. Patsient saab mugavamalt kasutada digitaalset lahendust terviseandmete piiriülesel töötlusel kui ka kasutada digiretsepti võimalust väljaspool Eestit . Selline muudatus mõjub positiivselt ka teenuse osutajatele. Nii saab arst edaspidi tutvuda patsiendi olulisemate terviseandmetega (operatsioonid, diagnoosid, allergiad) ning pakkuda seeläbi parema kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Apteeker aga kiirelt ja mugavalt välja müüa patsiendi koduriigis väljastatud retsepti. Kuna t erviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on lisaks andmete vahenda misele need ka tõlkida vastava riigi keelde, o n selle l suur kasutegur nii teenuse osutajale kui ka patsiendile nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse mõttes . Seega on mõju positiivne mõlemale osapoolele. Majanduslik mõju Näiteks lisandub a pteekrile uus tööprotsess, mis võimaldab välisriigi isikule välja müüa ravimi teise teenusega liitunud Euroopa riigi digiretsepti alusel. See, kas kasutusele võetakse eraldi portaal või on teenus apteegi enda infosüsteemi integreeritud, võib kaasa tuua erinevusi protsessides, kuid üldjoontes on tegevused samad. See tähendab kindlasti mõningast lisakoormust uue protsessiga kohanemisel, kuid arvestades selle toimereegleid kehtiva paberretsepti väljamüümisel, ei too see kaasa olulist töökoormuse kasvu. Välisriigi digiretsepti alusel ravimi väljamüügile kehtivad reeglid, mis erinevad kohati hetkel Eesti digiretsepti realiseerimise reeglitest, näiteks: Välisriigi digiretsept peab alati sisaldama märget selle kohta, kas välja kirjutatud ravimit on lubatud asendada või mitte ning apteeker peab seda arvesse võtma. See tähendab, et kui on tegemist pakendipõhise retseptiga ja retseptil on märge, et asendamine on lubatud, siis võib apteeker pakkuda patsiendile asendusravimit. Retseptil märgitud ravimvormi, ravimi tugevust või toimeainet ei ole lubatud piiriüleste retseptide puhul väljamüügil asendada. Kui retseptil on märge, et asendamine on lubatud, siis võib asendada vaid teise ( tootja ) ravimiga. Välisriigi digiretsepti alusel ei ole võimalik ravimit välja osta teisele isikule. See kehtib ka siis kui ravimit ostetakse alaealisele. Sellises olukorras peavad apteegis viibima nii alaealine ise kui tema esindaja . Juhul, kui apteekril jääb retsepti andmetes midagi arusaamatuks, tekib kahtlus, kas asendust on lubatud teha või on mõni muu väljamüüki takistav asjaolu, siis on apteekril alati õigus ravimi väljamüümisest keelduda. Kuigi seni on teiste Euroopa riikide paberretseptide alusel ravimite väljaostu number Eestis olnud pigem väike (näiteks 2016. aastal 3374 retsepti), siis võime eeldada , et digiretseptide kasutusele võtmisel inimeste huvi kasvab. Seda näiteks juba seetõttu, et enam ei pea Eestisse reisiv inimene küsima siin retseptiravimi ostmiseks oma arsti käest spetsiaalselt paberretsepti. Kui ühelt poolt peab apteeker küll harjuma digitaalselt lahendatud protsessiga, siis teisalt lihtsustub informatsiooni (liikuva teabe) käitlemine ning lõppastmes ületab positiivne mõju sellega kaasneva negatiivse mõju. Digiretsepti kasutuselevõtt lihtsustab sellelt info lugemist, kuna andmed kokku lepitud ja just selliseid andmeid peavad pooled vahetama; samuti on vahetatav teave tõlgitud kokkulepitud andmeväljade kaupa. Nii säästab apteeker lõpuks tööaega, samuti tagatakse info autentsus ja arusaadavus. Terviseandmete kasutus on etapi teine p ool, st et kogu etapp läheb kasut usse järkjärguliselt . Milliseid andmeid vahendama hakatakse, määratakse täpsemalt uues määruses, mis kehtestatakse TTKS-i alusel. Ka sellel on oma positiivne mõju, võimaldades teada saada patsiendi olulisematest terviseandmetest (mis või vad teinekord olla kriitilise tähtsusega). Kuna tegemist on uue algatusega, on selle täpset majanduslikku mõju keeruline hinnata, kuid säästetud aeg patsiendi küsitlemisel ning iga oluline tervishoiutöötajale teada olev nüanss patsiendi ravis, on ravikvaliteedi ja käsitluse mõttes hindamatu väärtusega. Antud infovahetuse raames tagatakse eelkõige parem ravikvaliteet ning patsiendi ohutus. Ka siin on oluline osa and mete vahendamisel ja tõlkimisel vastava riigi keelde, mis parandab o m a korda teenuse osutamise kvaliteeti. J ärkjärguline rakendamine võimaldab läbi etapiliste arenduste vähenda potentsiaalse t kulude mõju. Sarnaselt digiretseptiga peab siingi tervishoiuteenuse osutaja kandma algselt mõningased kulud, kuid projekti käivitumisel võidab nii teenuse osutaja kui ka patsient. Pikemas perspektiivis võib mõjuna välja tuua seega ravikvaliteedi tõusu. Andmekaitsealane mõjuhinnang (0-puudub; 1-väike, 2-keskmine, 3-suur) Riski nimetus Riski tõenäosus Riski mõju Riski tase kokku Lisamärkused Ettepanek riski maandamiseks A ndmetele pääsevad ligi volitamata töötajad 1 2 Madal Andmeid ei tohi kasutada üle organisatsiooni, vaid üksnes kindlate eesmärkide saavutamiseks selleks volitatud isikute poolt oma tööülesannete täitmiseks (isikute ring on piiratud tervishoiuteenuse seotuse ja pädevuse läbi) Maandatud. Töötlemistoimingud logitakse ja väärkasutus on tuvastatav kuna päringu algatajani . Vastavuse tagab töötleja läbi vastavate ametijuhendite. Andmetele pääsevad ligi volitamata kolmandad isikud 1 2 Madal Andmekaitse üldmäärus seab ranged kriteeriumid volituste osas (volitatud tööt l eja võib edasi volitada üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul) Maandatud. L igipääsu d on tagatud läbi halduse süsteemi , kus enne andmetöötlust toimub kontroll isikute pädevuse ja tegevuslubade kohta. V olitatud töötleja töötleb isikuandmeid puuduliku lepingu alusel 0 3 Keskmine Kui volitatud töötleja kasutab teenuseid andmekaitse üldmääruse artikkel 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 28 lõike 3 tingimustele vastav leping . M aandatud. Andmekaitse ü ldmäärus kehtib riikide üleselt ja see sätestab minimaalsed nõuded kõikidele EL-i liikm esriikidele. Lisaks kohaldatakse samu nõudeid riikide osas, kes pakuvad kaupu või teenuseid EL.i andmesubjektidele või nende tegevuse jälgimisega. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud leping piiriülese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti realiseerimise eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti Haigekassa ning Ravimiamet. Üleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib projekti tegevusi ellu kolmes etapis aastatel 2017-2020. Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki. Digiretseptide riikidevahelisest edastamisest jäävad välja teatud piirangutega ravimite retseptid (näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptid). Ühtlasi tekib võimalus edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvõte välisriiki ning pärida välisriigi isikute terviseandmete kokkuvõtet (hetkel plaanitud 2020. a kevadel) . Eelnõus on see kokkuvõtvalt nimetatud kui haigusloo kokkuvõte. Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne tõlkimine, mis võimaldab muuhulgas Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles. Oluline on, et piiriülese andmevahetusteenusega saavad liituda riigid, kellel on selleks tehniline ja organisatoorne võimekus. Seetõttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) võimaldaks tal digitaalseid teenuseid kasutada ( vastav info saab olema nt TEHIK - u kodulehel ja patsiendiporta alis inimesele olemas) . Euroopa Komisjon eraldas Eestile kokku 369 781,72 eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjõukulu. Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid tuleb ette näha riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmis i määrus i: 1) s otsiaal ministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 . a „ Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord “; 2) s otsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „ Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm “ . Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada tervise- ja tööministri määrus „ Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise tähtaeg “. 9. Seaduse jõustumine Seadus on k avandatud jõustuma üldises korras. Jõustumine on seotud ekspertrühma (ehk eHMSEGile ehk eHealth Member States Expert Group) ülevaate andmisega, kes omakorda annab e-tervise võrgustikule (ehk eHealth Network) omapoolse soovituse andmevahetuse käivitamise kohta. E-tervise võrgustik oma korralisel koosolekul (november/mai) otsustab eHMSEG sisendi põhjal, kas infovahetus võib alata või mitte (nö. „go-live“ otsus). Siin on olulisel kohal ka vajaliku õigusruumi jõustumine. 10 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise käigus on kaasatud olnud Sotsiaalministeerium ning TEHIK. ___________________________________________________________________________ Esitab sotsiaalkomisjon 17 .09 .2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÖU Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus § l. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 3 . peatukigajärgmises sönastuses: "32. peatukk TERVISEANDMETE PIIRIULENE ANDMEVAHETUSPLATVORM § 507. Terviseandmete piiriiilene andmevahetusplatvorm (l)Terviseandmete piiriulene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 löikes l1 nimetatud elektroonilise retseptija patsiendi haigusloo kokkuvötte vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Sveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud. (2) Patsiendi haigusloo kokkuvöte käesoleva peatuki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosusteemis olevate andmete pöhjal koostatud terviseseisundi kokkuvöte. § 50s. Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed (l)Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 löikes I1 nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid: l) patsiendi uldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamuugi andmed. (2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvöttega seotud andmeid: l) patsiendi uldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavaa olulised andmed. (3) Andmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid: l) proviisoriteja farmatseutide register; 2) rahvastikuregister; 3) Ravimiameti tegevuslubade register; 4) ravimiregister; 5) retseptikeskus; 6) tervise infosusteem; 7) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register; 8) tervishoiutöötajate riiklik register. (4) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 509. Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs /ormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium. Riigikogu Kantselei Kuunä.v /??.^Aä37 l Viit /^//S-W ~r (2) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi isikujuurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskölas selle välisriigi öigusega. (3) Patsiendil on öigus tervise iafosusteemi vahendusel keelata käesolevas peatukis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 50 löikes l nimetatud välisriiki.". § 2. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 33 löiget l täiendatakse teise lausegajärgmises sönastuses: "Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel vöib ravimeid väljastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 O7 löikes l nimetatud terviseandmete piiriulese andmevahetusplatvonni vahendusel isikule, kellele retsept on väljä kirjutatud.". Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 17.09.2018. ^^&A^M Helmen KutC Sotsiaalkomisjoni esimees 2 Seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduseja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus 1.1. Sisusko kkuvote Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) täiendamine uue peatukiga on seotud andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriuleselt. Direktiivi ulevötmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ulesehitus ega selle realiseerimise tulem. Kuna tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hölmatud osapooled (vastutavad töötlejad) ja sellega seotud andmekogud (tervise infosusteemja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb parema öigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab olema selge ulevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal öiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetötu täiendatakse TTKS-i uue peatukiga, mis reguleerib piiriulest terviseandmete vahetamist. See hölmab endas nil TTKSi ptk 3 piiriulese tervishoiuteenuse möiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse osutamiseks vajamineva andmevahetuse. Nimelt on ptk 31 möiste oma olemuselt kitsam, reguleerides vaid ravikindlustatud isikute piiriulest tervishoiuteenust. TTKS § 503 Ig 5 sätestab tänä kohustuse - piiriulest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb vöimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele voi tagada vöimalus saada nendest koopia. Terviseandmete piiriulest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja Nöukogu direktiiv 2011/24/EL, patsiendiöiguste kohaldamise kohta piiriuleses tervishoius. Komisjon on vastu vötnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20. detsember 2012, millega nähakse ette meetmed, et hölbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Terviseandmete piiriulese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosusteemi lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise vöimaldamine arstile, öele voi apteekrile. Terviseandmete piiriulese edastamise projekti eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tolkida need andmed ka vastava riigi keelde. Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegurja eesmärk. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöuja sellejuurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko- misjoni esimees Helmen Kutt helmen.kYtt(%riigikogu.ee). Eelnöu käigus on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumi. 1.3. Märkused Eelnöuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 22.05.2018, 12jaravimiseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2017, 59. Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2 2. Seaduse eesmärk Muudatuse eesmärk on vöimaldada terviseandmeid digitaalselt (st nii raviandmeid kui ka retsepte) piirilleselt vahetada. Arendus ja seda toetav öigusruum vöimaldavad edaspidi parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajateleja apteekidele. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Eelnöu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatusjateises ravimiseaduse (RavS) muudatus. Eelnöu paragrahv l (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine) Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse 32. peatukiga. Tegemist on andmevahetusplatvormiga, mis vahendab andmeid tervise infosusteemistja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti (tervishoiuteenuse osutajaleja apteegile). Paragrahvis SO7 tuuakse andmevahetusplafrvormi moiste. Löikes l tuuakse selgitus, mille kohaselt on terviseandmete piiriulene andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 löikes l nimetatudelektrooniliseretseptijapatsiendihaiguslookokkuvötte vahendamiseks. Liitunud riikideks vöivad olla peale Eesti veel teised Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik voi ka Sveits. Andmevahetus saab toimuda vaidjuhul, kui riik on platvormiga liitunud. Löikes 2 tuuakse patsiendi haigusloo kokkuvötte selgitus, kuna seda ei ole Eesti öiguses kasutatud (vastupidiselt retseptile). See on isiku kohta käivate tervise infosusteemis olevate andmete pöhjal koostatud terviseseisundi kokkuvöte, mille andmetes on Euroapa töögmpp kokku leppinud (mida vahetadaja mis on vajalik isiku haiglasse sattumisel välisriigis). Paragrahvis 50s tuuakse nii andmevahetusplatvormi andmevahetuses osalevate andmekogude nimetused kui ka selle vahendusel töödeldavad andmed. Löikes l tuuakse andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate elektroonilise retsepti kokkuvötvad andmed, nagu: l) patsiendi uldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamuiigi andmed. Löikes 2 tuuakse andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad haigusloo kokkuvöttega seotud kokkuvöttev andmekoosseis, nagu: l) patsiendi uldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku terviseseisundit kajastavaa olulised andmed. Löikes 3 on toodud andmevahetus teiste riiklike andmekogudega ning tapsem andmekoosseis, mida platvorm vahendab. Riiklike andmekogusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel, et omakorda tagada piiriulesest andmevahetusest tulenevad nöuded (st turvalisuse ja andmekoosseisuga seotud nöuded): l) Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osutajate öigused teenust kasutada, tuleb enne seda kontrollida, kas see isik on registris olemas ja kas tai on öigus seega vastav paring sooritada. See tähendab, et hetkel, kui apteeker (farmatseut 3 voi proviisor) voi teine tervishoiuteenuse osutaja (arst, öde, ämmaemand) soovib hakata teenust kasutama, toimub automaatne kontroll vastavalt apteekri koodile voi tervishoiutöötaja koodile siinses registris (vastavalt proviisoriteja farmatseutide register ning tervishoiutöötajate riiklik register). 2) Selleks, et identifitseerida välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsient, tehakse paring rahvastikuregistrisse, et kontrollida isikukoodi alusel sellise isiku olemasolu ning tuvastatakse isiku ees-ja perekonnanimi. 3) Selleks, et tuvastada teenust kasutavate Eesti tervishoiuteenuse osutajate asutuse öigused, ehk kas asutusel on kehtiv tegevusluba, et paring oleks eesmärgipärane, kontrollitakse vastavast registrist eelnevalt selle olemasolu (apteekide puhui Ravimiameti tegevuslubade register ja tervishoiuteenuse osutajate puhui tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register). 4) Selleks, et edastada välisriiki Eesti apteegis väljä muudud ravimi andmed, tehakse paring ravimiregistrisse, et täiendada infot vastavalt apteegist saadud ravimi koodile (lisatakse koodile vastava ravimi nimetus, ravimvorm, ATC kood, toimeaine(d) jm). Ravimi kood on Eesti siseselt unikaalne kood, mille alusel on vöimalik need andmed uks-uhele lisada ilma, et apteek peaks need sisestama. Samuti kontrollitakse ravimiregistrist, et väljä muudud ravimi koodiga ravimil oleks Eestis kehtiv muugiluba. 5) Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse paring retseptikeskusesse ning selleks, et lisada retseptikeskusest saadud teatud andmetele (andmed, mis on retseptikeskuses olemas retseptidel ainult kodeerituna) juurde nimetused, tehakse paring ravimiregistrisse. 6) Selleks, et tuvastada välisriigist Eestisse tuleva päringu alusel Eesti patsiendi nöusoleku olemasolu (see tähendab, et patsient ei ole teinud tahteavaldust piiriulese andmevahetuse teenusest keeldumiseks), tehakse paring tervise infosusteemi. Samuti selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva tervishoiutöötaja päringu alusel Eesti patsiendi haigusloo kokkuvöte, tehakse samuti kindlate andmete paring tervise infosusteemi. 7) Selleks, et edastada välisriiki sealt tuleva apteekri päringu alusel Eesti isiku retseptid, tehakse lisaks paring tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, et lisada retseptil oleva tervishoiutöötaja koodile vastav tervishoiutöötaja nimi. Seega on oluline tagada andmevahetus mitme riikliku andmekogu vahel j a vahendada oigele isikule öiged andmed. Löikes 4 sätestatakse volitusnorm, millega täpsustatakse nii vahendatavate andmete koosseis (mida ja kust), samuti muud korralduskusimused ja logide säilitamise tähtaeg. Nil on uhes öigusaktis kokkuvötvalt olemas nii digiretsepti kui haigusloo kokkuvötet puudutav andmevahetus ja neid puudutav andmestik. Paragrahvis 509 sätestatakse andmevahetusplafrvormi haldamine ning sellele juurdepääs. Löike l alusel tuuakse selgelt väljä, et andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium. Kohustus selle toimimme tagada on kuli ministeeriumil, kuid viimane vöib selle omakorda volitada nt Terviseja Heaolu Infosusteemide Keskusele (TEHIK). Löiked 2 ja 3 reguleerivad juurdepääsu kusimusi. Nimelt tagatakse Eestis andmevahetusplatvormilejuurdepääs vastavalt TTKS-i §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale ja seda lähtuvalt tema pädevusest (arst näeb haigusloo kokkuvötet, apteeker mitte). Välisriigi isikute juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse aga kooskölas selle välisriigi öigusega, kust paring algatati. Löike 3 alusel on jäetud patsiendile öigus tervise infosusteemi vahendusel keelata andmete edastamine välisriiki, st nii haigusloo kui ka retsepti andmed. Lahendus on sarnane juba tänä olemasolevaga ehk patsient saab piirata oma andmete vaatamist tervise infosusteemis. 4 Eelnou paragrahv 2 (ravimiseaduse muutmine) Ravimiseaduse §33 löiget I1 täiendatakse viitega andmevahetusplatvormile, et tagada selgus, millisel moel tagatakse digiretsepti vahetus uhinenud riikide vahel. Viide platvormile annab ka andmesubjektile öigusselguse, kus ja kes ning milliseid andmeid, tema kohta töötleb. Viimane on samane paberil kasutatava EL-i retseptiga. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu defineerib terviseandmete platvormi ning haigusloo kokkuvötte andmed, mida piiriuleselt vahendatakse. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on seotud Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiviga 2012/52/EL, 20.12.2012, millega nähakse ette meetmed, et hölbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. Uhelt poolt täidetakse komisjoni otsust - paremini rakendada no andmevahetus retseptide osas. Teisalt tuginetakse 09.03.2011 Euroopa parlamendi ja Nöukogu direktiivile 2011/24/EL, patsiendiöiguste kohaldamise kohta piiriuleses tervishoius, et tagada no parem tervishoiuteenus piiriiileselt, et tagada kullaldane ja pusiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule asjaomases liikmesriigis ja töötada selle nimel, et saavutada Euroopa e-tervise susteemidestja teenustest ning koostalitlusvöimelistest rakendustest tulenev pusiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada körgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, töhustada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetseteletervishoiuteenustele 6. Seaduse mojud Sotsiaalne mofu Muudatusel on positiivne möju tervishoiususteemi toimimisele, kvaliteedileja kattesaadavusele uldiselt. Patsient saab mugavamalt kasutada digitaalset lahendust terviseandmete piiriulesel töötlusel kui ka kasutada digiretsepti vöimalust väljaspool Eestit. Selline muudatus möjub positiivselt ka teenuse osutajatele. Nii saab arst edaspidi tutvuda patsiendi olulisemate ten^iseandmetega (operatsioonid, diagnoosia, allergiaa) ning pakkuda seeläbi parema kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Apteeker aga kiirelt ja mugavalt väljä muua patsiendi koduriigis väljastatud retsepti. Kuna terviseandmete piiriulese edastamise projekti eesmärk on lisaks andmete vahendamisele need ka tölkida vastava riigi keelde, on sellel suur kasutegur nii teenuse osutajale kui ka patsiendile nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse möttes. Seega on möju positiivne mölemale osapoolele. Majanduslik moju Näiteks lisandub apteekrile uus tööprotsess, mis vöimaldab välisriigi isikule väljä muua ravimi teise teenusega liitunud Euroopa riigi digiretsepti alusel. See, kas kasutusele vöetakse eraldi portaal voi on teenus apteegi enda infosusteemi integreeritud, vöib kaasa tuua erinevusi protsessides, kuid uldjoontes on tegevused samad. See tähendab kindlasti möningast lisakoormust uue protsessiga kohanemisel, kuid arvestades selle toimereegleid kehtiva paberretsepti väljamuumisel, ei too see kaasa olulist töökoormuse kasvu. 5 Välisriigi digiretsepti alusel ravimi väljamuugile kehtivad reeglid, mis erinevad kohati hetkel Eesti digiretsepti realiseerimise reeglitest, näiteks: Välisriigi digiretsept peab alati sisaldama märget selle kohta, kas väljä kirjutatud ravimit on lubatud asendada voi mitte ning apteeker peab seda arvesse votma. See tähendab, et kui on tegemist pakendipöhise retseptiga ja retseptil on marge, et asendamine on lubatud, siis vöib apteeker pakkuda patsiendile asendusravimit. Retseptil märgitud ravimvormi, ravimi tugevust voi toimeainet ei ole lubatud piiriuleste retseptide puhui väljamuugil asendada. Kui retseptil on märge, et asendamine on lubatud, siis vöib asendada vaid teise (tootja) ravimiga. • Välisriigi digiretsepti alusel ei ole vöimalik ravimit väljä osta teisele isikule. See kehtib ka siis kui ravimit ostetakse alaealisele. Sellises olukorras peavad apteegis viibima nii alaealine ise kui tema esindaja. Juhul, kui apteekriljääb retsepti andmetes midagi arusaamatuks, tekib kahtlus, kas asendust on lubatud teha voi on moni muu väljamuuki takistav asjaolu, siis on apteekril alati öigus ravimi väljamuumisest keelduda. Kuigi seni on teiste Euroopa riikide paberretseptide alusel ravimite väljaostu number Eestis olnud pigem väike (näiteks 2016. aastal 3374 retsepti), siis vöime eeldada, et digiretseptide kasutusele vötmisel inimeste huvi kasvab. Seda näiteks juba seetöttu, et enam ei pea Eestisse reisiv inimene kusima siin retseptiravimi ostmiseks oma arsti käest spetsiaalselt paberretsepti. Kui uhelt poolt peab apteeker killl harjuma digitaalselt lahendatud protsessiga, siis teisalt lihtsustub informatsiooni (liikuva teabe) käitlemine ning löppastmes uletab positiivne möju sellega kaasneva negatiivse möju. Digiretsepti kasutuselevött lihtsustab sellelt info lugemist, kuna andmed kokku lepitud ja just selliseid andmeid peavad pooled vahetama; samuti on vahetatav teave tölgitud kokkulepitud andmeväljade kaupa. Nii säästab apteeker löpuks tööaega, samuti tagatakse info autentsusja arusaadavus. Terviseandmete kasutus on etapi teine pool, st et kogu etapp läheb kasutusse järkjärguliselt. Milliseid andmeid vaheadama hakatakse, määratakse täpsemalt uues määmses, mis kehtestatakse TTKS-i alusel. Ka sellel on oma positiivne möju, vöimaldades teada saada patsiendi olulisematest terviseandmetest (mis vöivad teinekord olla kriitilise tähtsusega). Kuna tegemist on uue algatusega, on selle tapset majanduslikku moju keeruline hinnata, kuid säästetud aeg patsiendi kusitlemisel ning iga oluline tervishoiutöötajale teada olev nuanss patsiendi ravis, on ravikvaliteedija käsitluse möttes hindamatu väärtusega. Antud infovahetuse raames tagatakse eelköige parem ravikvaliteet ning patsiendi ohutus. Ka siin on oluline osa andmete vahendamisel ja tölkimisel vastava riigi keelde, mis parandab omakorda teenuse osutamise kvaliteeti. Järkjärguline rakendamine vöimaldab läbi etapiliste arenduste vähenda potentsiaalset kulude möju. Sarnaselt digiretseptiga peab siingi tervishoiuteenuse osutaja kandma algselt möningased kulud, kuid projekti käivitumisel vöidab nii teenuse osutaja kui ka patsient. Pikemas perspektiivis vöib möjuna väljä tuua seega ravikvaliteedi töusu. Andmekaitsealane möjuhinnans (0-puudub; 1-väike, 2-keskmine, 3-suur) Riski Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski nimetus töenäosus mo j u tase maandamiseks kokku Andmetele l 2 Madal Andmeid ei tohi Maandatud. pääsevää ligi kasutada ule Töötlemistoimingud organisatsiooni, vaid logitakseja väärkasutus 6 volitamata uksnes kindlate on tuvastatav kuna töötajad eesmärkide päringu algatajani. saavutamiseks selleks Vastavuse tagab volitatud isikute poolt töötleja läbi vastavate oma tööulesannete ametijuhendite. täitmiseks (isikute ring on piiratud tervishoiuteenuse seotuseja pädevuse läbi) Andmetele l 2 Madal Andmekaitse uldmäärus Maandatud. pääsevää ligi seab ranged volitamata kriteeriumid volituste Ligipääsud on tagatud kolmandad läbi halduse susteemi, osas (volitatud töötleja isikud vöib edasi volitada kus enne andmetöötlust uksnes vastutava toimub kontroll isikute töötleja kirjalikul pädevuseja nousolekul) tegevuslubade kohta. Volitatud o 3 Keskmine Kuivolitatudtöötleja Maandatud. töötlejatöötleb kasutab teenuseid isikuandmeid andmekaitse uldmääruse Andmekaitse puuduliku artikkel281öigete2ja4 uldmäärus kehtib lepingu alusel tähenduses, peab selleks riikideiileseltjasee olema isikuandmete sätestab minimaalsed kaitse uldmääruse nöuded köikidele EL-i artikkel 28 löike 3 liikmesriikidele. Lisaks tingimustele vastav kohaldatakse samu leping. nöudeid riikide osas, kes pakuvad kaupu voi teenuseid EL.i andmesubjektidele voi nende tegevuse jälgimisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroapa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on Tervise ja Heaolu Infosusteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroapa Komisjoni vahel sölmitud leping piiriulese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti realiseerimise eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti Haigekassa ning Ravimiamet. Uleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib projekti tegevusi ellu kolmes etapis aastatel 2017-2020. Eestis arendatakse esimesena väljä vöimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki. Digiretseptide riikidevahelisest edastamisestjäävad väljä teatud piirangutega ravimite retseptid (näiteks narkootiliste ja psuhhotroopsete ravimite retseptid). Uhtlasi tekib vöimalus edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvöte välisriiki ning pärida välisriigi isikute terviseandmete kokkuvötet (hetkel plaanitud 2020. a kevadel). Eelnöus on see kokkuvötvalt nimetatud kui haigusloo kokkuvöte. Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne tölkimine, mis vöimaldab muuhulgas Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles. 7 Oluline on, et piiriulese andmevahetusteenusega saavaa liituda riigid, kellel on selleks tehniline ja organisatoorne vöimekus. Seetöttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) vöimaldaks tai digitaalseid teenuseid kasutada (vastav info saab olema nt TEHIK-u kodulehel ja patsiendiportaalis inimesele olemas). Euroapa Komisjon eraldas Eestile kokku 369781,72 eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjoukulu. Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid tuleb ette näha riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb muutajärgmisi määrusi: l) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määms nr 24. a ,,Apteegiteenuse osutamise tingimused jakord"; 2) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. amäärus nr 30 ,,Ravimite väljakirjutamisejaapteekidest väljastamise tingimusedja kord ning retsepti vorm". Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb kehtestada tervise- ja tööministri määrus ,,Piiriulese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise tähtaeg". 9. Seaduse joustumine Seadus on kavandatudjöustuma uldises korras. Jöustumine on seotud ekspertruhma (ehk eHMSEGile ehk eHealth Member States Expert Group) ulevaate andmisega, kes omakorda annab e-tervise vorgustikule (ehk eHealth Network) omapoolse soovituse andmevahetuse käivitamise kohta. E-tervise vörgustik oma korralisel koosolekul (november/mai) otsustab eHMSEG sisendi pöhjal, kas infovahetus vöib alata voi mitte (no. ,,go-live" otsus). Siin on olulisel kohal ka vajaliku öigusruumijöustumine. 10. Eelnöu kooskolastamine, huviriihmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnöu koostamise käigus on kaasatud olnud Sotsiaalministeerium ning TEHIK. Esitab sotsiaalkomisjon 17.09.2018 Helmen Kuft Sotsiaalkomisjoni^esimees Vabariigi Valitsus 18.09.2018 nr 1-1/13-689/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 17. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri seitsmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0928 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 18.9.2018 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 24.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/141fe311-278c-48f7-ac07-4aa04c21d60f Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/141fe311-278c-48f7-ac07-4aa04c21d60f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 18.09.2018 / 1-1/13-689/1; Riigikantselei / 18.09.2018 / 2-5/18-01770 Resolutsiooni teema: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 24.09.2018 Lisainfo: Juhtivkomisjoni taotlusel käsitletakse eelnõu kiireloomulisena. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0928. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 18.09.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel