Sotsiaalministeerium Meie 18.09.2018 nr 1.1-10/7158-1
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Enim puudust kannatavate
inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020 kehtetuks
tunnistamine ja uuendatud
versiooni kinnitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks
tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on
kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1) Vabariigi Valitsuse korralduse „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise”
eelnõu
2) Eelnõu lisa 1 muudetud “ Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“
3) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde
Kairi Nisamedtinov 611 3096
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
31.08.2018
KORRALDUS
september 2018
„Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine
Struktuuritoetuse seaduse 2014–2020 § 5 lõike 2 alusel:
1. Kinnitada “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ (lisatud).
2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks ning avaldada see oma veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2014. a korraldus nr 464 „“Enim puudust
kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020
Vabariigi Valitsuse …
augusti 2014. a. korralduse
nr … „“Enim puudust
kannatavate inimeste
abifondi rakenduskava
2014‒2020“ kinnitamine“
lisa.
Enim puudust
kannatavate inimeste
abifondi
rakenduskava 2014‒2020
1
Sisukord
1. Identifitseerimine .................................................................................................................................. 4
2. Rakenduskava koostamine ................................................................................................................ 4
2.1 Olukorra kirjeldamine .................................................................................................................. 4
2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse ................................................................................ 5
2.2.1 Kirjeldus.......................................................................................................................................... 5
2.2.2 Riiklikud kavad....................................................................................................................... 7
2.3 Muu ........................................................................................................................................................... 8
3 Rakendamine ........................................................................................................................................... 8
3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine ............................................................ 8
3.2 Tegevuste valik ..................................................................................................................................... 9
3.3 Partnerorganisatsioonide valik .................................................................................................. 10
3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega .......................................................................... 10
3.5 Rakenduskava rakendavad asutused ....................................................................................... 11
3.6 Seire ja hindamine............................................................................................................................ 12
3.7 Tehniline abi ....................................................................................................................................... 13
4 Sidusrühmade kaasatus.................................................................................................................... 14
5 Finantskava ........................................................................................................................................... 14
5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga-aastased kohustused
ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise summad eurodes.......................................... 14
5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse rahaliste
assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ja
vastavate kaasnevate meetmete kohta. .......................................................................................... 15
2
Kasutatavad lühendid
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EL – Euroopa Liit
Abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
Abifondi määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts
2014
KOV – Kohalik omavalitsus
ELPL – Eesti Lasterikaste Perede Liit
EAFRD - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
PO - partnerorganisatsioon
Kaasnevad meetmed - vastavalt Abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu- ja/või esmase
materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada
sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil,
nagu tasakaalustatud toitumist käsitlevate suuniste andmine ja nõustamine eelarve
planeerimise alal
3
1. Identifitseerimine
Liikmesriik Eesti
Rakenduskava nimi Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014-2020
CCI number 2014EE05FMOP001
2. Rakenduskava koostamine
2.1 Olukorra kirjeldamine
Käsitletava materiaalse ilmajäetuse kindlaksmääramine ja põhjendus
Elanikkonna vaesus on rohkem või vähem probleem enamikes Euroopa Liidu (edaspidi
EL) riikides. Suhtelise vaesuse määr Eestis oli perioodil 2000-20081 18-19% ja langes
2009. a viimaste aastate madalaimale tasemele (15,8%), kuid hakkas 2010. a taas
tõusma. 2012. a oli suhtelise vaesuse määr 18,7%. Konkurentsivõime kavas „Eesti
2020“2 on võetud eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra aastaks 2020 15%-ni.
Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. a (8,7%-le), kuid 2012. a langes 7,3%-ni3.
Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta või kus tööintensiivsus
on väga madal. Nendest lastega leibkondadest, kus keegi tööealistest tööl ei käinud või
töötati väga madala töökoormusega, elas 2012. a suhtelises vaesuses 84,3% ja
absoluutses vaesuses 66,1%.
Piisava toidu olemasolu on kriitilise tähtsusega, ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon
(ECOSOC)4 deklareeris 1999. a kõikide inimeste õiguse piisavale toidule, kas vahetult või
rahaliste ostude kaudu. EL-s on kasutusel ühtsed indikaatorid, millest üheks indikaator,
mis mõõdab, kas leibkond saab endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala
või nendega samaväärset valke sisaldava toidu söömist, 2013. a elas 9,5%
leibkonnaliikmetest taolistes leibkondades.5
Leibkondade tarbimiskulud on suurenenud sh on kulutused toidule võrreldes 2011. a
tõusnud 5% ja eluasemekulutused 8%.6 Toiduainetele tehtud kulutuste tõus näitab, et
minimaalse toidukorvi maksumus suurenes aastas 3,8% (2012. a oli selle maksumus
1 Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring (EL-s EU-SILC).
2 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
3 Statistikaamet
4 http://www.un.org/en/ecosoc/
5 Statistikaamet, EU-SILC uuring
6 Statistikaamet
4
kuus 88,34€, 2013.a 91,96€). Statistikaameti andmetel moodustasid 2012. a kulutused
toidule keskmiselt ligi 27% leibkonna kogukuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi
mõjutab leibkonna koosseis - töötu leibkonna puhul moodustasid toidukulutused 31%,
kuid vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul aga 25% kogukuludest.7
Puuduse leevendamiseks makstakse kohalike omavalitsuste (KOV) poolt
toimetulekutoetust, vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile.
Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks
ühe kuu jooksul. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal,
kelle kuu sissetulek pärast Sotsiaalhoolekande seaduses8 sätestatud tingimustel
arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2014. a on toimetulekupiiri määraks 90€ kuus üksi elavale inimesele või perekonna
esimesele liikmele, 72€ pere teisele ja igale järgnevale liikmele. 2013. a sai
toimetulekutoetust 35 070 inimest ning 2012. a 39 333 inimest.
Vajadus riigipoolse toetuse järele suureneb talvisel ajal, kus küttekulud on suured ja
tööpuudus hooajaliselt kõrgem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud
sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab
nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka ajal, kus leibkonna
käsutuses olevad vahendid on piiratud.
Aastatel 2007-2013 jagati toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi
(EAFRD) rahastatusel. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku
toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et
avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus kohalikud jt asutused ja
vabaühendused saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi
ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Selle
vältimiseks on uuel perioodil kavas abifond ellu viia keskse, riigi poolt algatatud
tegevusena.
Toiduabi saajate sihtrühmaks on olnud peamiselt toimetulekutoetuse saajad.
Toimetulekupiiri suurus on samas suurusjärgus Statistikaameti poolt arvestatud
minimaalse toidukorvi suurusega, mistõttu võib järeldada, et suurim kuluartikkel
toimetulekutoetuse saajal on toit.
Rakenduskavas käsitletava materiaalse ilmajäetuse liigid
Toit on sundkulutus, mis mõjutab puudustkannatavate isikute toimetulekut kõige enam.
Seetõttu käsitletakse materiaalse ilmajäetusena toidupuudust, mille leevendamiseks
jagatakse sihtgrupile toiduabi.
2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse
2.2.1 Kirjeldus
Toetuse kasutamise eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust
kannatavate inimeste (sihtgrupi) toidupuudust ja toetada nende toimetulekut. Abile
7 Statistikaamet
8 Sotsiaalhoolekande seadus
5
juurdepääs tagatakse kohalikul tasandil üle kogu Eesti. Sihtgrupi määratlemise
metoodika on kirjeldatud p 3.1.
Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:
1) toidu ostmine;
2) ostetud toidu jagamine;
3) toiduannetuste kogumine ja jagamine.
Tegevuste 1) toidu ostmine ja 2) ostetud toidu jagamise elluviimine teostatakse
järgmiselt.
Sotsiaalministeerium korraldab eraldi hangetena:
o toidukauba hankimise (sh transport otse PO(de) ladudesse vastavalt
Sotsiaalministeeriumi suunistele;
o PO(de) leidmise.
PO(d) korraldavad nende ladudesse toimetatud toiduabi jõudmise sihtgrupini
(ise või muu PO abil).
Toiduabi ladustatakse PO(de) või nende poolt selleks otstarbeks renditud
nõuetele vastavates ruumides.
Toiduabi jagatakse, kas PO(de) ladustamiskohas või mujal. Juhul kui inimesel
puudub füüsiline võimekus toidupakile järgi tulla (transpordi puudumine,
füüsiline puue vms), viib PO selle talle koju, et kindlustada juurdepääs kaasnevate
meetmeteni. Toiduabi jagatakse vähemalt üks kord aastas.
3) Eelneva täiendamiseks toetatakse toiduannetuste kogumist ja nende jagamist
sihtgrupile.
Sotsiaalministeerium leiab avaliku hanke raames PO(d), kes teostab kõiki
järgmiseid tegevusi:
o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt
annetajatelt);
o korraldab toiduabi jõudmise PO(de) regionaalsete ladustamiskohtadeni;
o ladustab ja jagab toitu (ise või muu PO abil) üldjuhul oma või nende poolt
selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides;
o tagab, et abi jõuab inimeseni ka juhul, kui viimasel puudub võimalus
toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms
tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda tema kaasnevates
meetmetes;
o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas.
POdele hüvitatakse ainult Abifondi määruse9 art 26d kohased kulud.
9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223
6
Tegevuste 2 ja 3 puhul võivad PO(d) kaasata oma ülesannete täitmisele teisi POsid (nt
ühispakkumuste tegemised hangetele või kaasnevate meetmete osutamiseks).
Sihtgrupile jagatakse toidupakke. Toiduabist teavitatakse sihtgruppi (läbi meedia,
internetilehekülje jne).
Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni
(kooskõlas punktiga 2.2.2), mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka
ESFist, kuid mitte Abifondist. Juhul, kui PO ei ole KOV, on abifondi rakendamise
eelduseks koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest
isikutest oma piirkonnas, et tagada iga abifondi abisaajale juurdepääs KOV-poolsetele
kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on
sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on
olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei
ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest
tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud
teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV
teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse,
parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis.
Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on
sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud
elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine).
2.2.2 Riiklikud kavad
Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus (KOV). Toimetulekuraskustes
inimestele osutatavad sotsiaalteenused ja –toetused on sätestatud Sotsiaalhoolekande
seaduses sh nt:
sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise
toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms
teenused.
sotsiaaltoetused: toimetulekutoetus; vajaduspõhine peretoetus; puuetega
inimeste sotsiaaltoetus;
vältimatu sotsiaalabi10: KOV-i ülesandeks vältimatu sotsiaalabi korraldamine
isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda (nt eluaseme hävimine või
sissetulekute täielik kaotus), võttes olukorrast lähtuvalt tarvidusele vastavad
hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud.
Lisaks pakutakse KOV-i tasandil ka võlanõustamis- ja muid täiendavaid teenuseid,
toetusi (ravi-, kütte- ja remonditoetus jms). Mitmesugused fondid, riik ja KOV-id
rahastavad projekte, eesmärgiga aidata erinevatel tööga mittehõivatud sihtrühmadel
(hoolduskoormusega, puudega inimesed, pikaajalised töötud jne) leida võimalusi
tööturule sisenemiseks või naasmiseks.
10 Antakse ainult erandkorras ning võib täiendada Abifondi
7
Koostöös KOV-idega tagatakse alates 2002. a kõikidele algklassi ja 2006. a
põhikooliastme õpilastele tasuta koolitoit. Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks, et tagada
tasuta koolilõuna ka keskharidust omandavatele õpilastele. KOV-il, õppeasutusel või
toitlustuse pakkujal on võimalus taotleda koolipiima- ja koolipuuviljatoetust, mida
makstakse EL toetuse abil riigieelarvest eesmärgiga toetada laste tervislikku toitumist.
Riiklik toiduabi skeem puudub. Aastatel 2007-2013 jagati EL-i toiduabi EAFRD-i
vahenditest. EL toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi
puudumisel olulise tähtsusega.
2.3 Muu
3 Rakendamine
3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine
Ühtsete kriteeriumide määratlemisel arvestatakse Abifondi mahtu ning põhimõtet, et
abi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Abifondi toetuse vajadus on kõrge
toimetulekutoetuste saajate, selle taotlejate ning eriolukorda sattunud inimeste seas.
Enim puudust kannatavate isikute ühtsed kriteeriumid (vastavalt Abifondi määruse11
art 2 p 2-s toodud mõistele ning art 5 toodud põhimõtetele diskrimineerimise vältimise
tagamiseks) määratleb Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete
kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused
omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh
asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna
organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2007-2013 toiduabi jagamise kogemusi,
koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Abi vajaduse mahu regiooniti
väljaselgitamiseks võetakse aluseks riiklik statistika.
Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt:
võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema
perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust
kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes;
enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse
asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate
organisatsioonidega;
kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks
kinnitab Sotsiaalministeerium.
Toiduostmise suunas koostab sihtgrupi nimekirja Sotsiaalministeerium koostöös
KOVidega, kasutades vastavaid andmebaase. Sotsiaalministeerium edastab nimekirjad
11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223
8
partnerorganisatsioonidele tegevuste elluviimiseks. Toiduannetuste suunas koostab
nimekirjad KOV ja edastab need PO-le.
3.2 Tegevuste valik
Toetatakse nelja tüüpi tegevusi:
1. toidu ostmine (sh transport PO(de) ladudesse);
2. ostetud toidu jagamine PO(de) poolt12;
3. toiduannetuste kogumine/jagamine PO(de) poolt 13;
4. tehniline abi.
Tegevuste 1, 2 ja 3 all sõlmitakse kuni 4-aastaseid lepinguid.
Kriteeriumid, mida kohaldatakse tegevustele 1-3; kooskõla:
abikõlblikkuse reeglitega vastavalt Abifondi määruse art 22(2), (3), (4), 23(1),
(5), (6) ja 26;
Abifondi määruse art 5(11), (12) (sh vajadusel nõuded riigihangetele), (13) (14);
Abifondi rakenduskavaga;
juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavate nõuetega sh kontrolljälje tagamine;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus.
Toidu ostmise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:
toetusesaaja projekti juhtimise, riigihangete korraldamise ja aruandluse
võimekus;
vajadus tagada koordineeritus toidu jagamise tegevusega.
Ostetud toidu jagamise puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:
vajadus ladustada, jagada toitu üle-eestiliselt sihtgrupile;
vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;
vajadus tagada koordineeritus toidu ostmise tegevusega.
Toiduannetuste kogumise ja jagamise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid
kriteeriume:
vajadus teostada toidu kogumine ja toimetamine ladudesse ning jagada toitu üle-
eestiliselt sihtgrupile;
vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;
kuluefektiivsus.
POde valik on kirjeldatud punktis 3.3.
Tehnilise abi tegevused kavandab tehnilise abi toetusesaaja. Tehniline abi eraldatakse
riigieelarve koostamise käigus korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, auditeeriva
12 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga
13 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga
9
asutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (tehnilise abi toetusesaajad) ülesannete
täitmiseks, mis on vajalikud Abifondi nõuetekohaseks elluviimiseks, arvestades
vajaduste prognoose. Tegevused peavad olema kooskõlas Abifondi määruse art 27(4) ja
rakenduskava p 3.7.
3.3 Partnerorganisatsioonide valik
Partnerorganisatsioonid võivad olla (vastavalt Abifondi määruse art 2 p 3) avaliku
sektori asutused ja/või mittetulundusühendused (MTÜ-d, sihtasutused), kes jaotavad
kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi, mida täiendatakse asjakohasel
juhul kaasnevate meetmetega.
Ostetud toiduainete jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni(de) valikul
lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
toiduainete jagamise võimekus sihtgrupile, üle-eestiliselt, kas otse või koostöös
muude partnerorganisatsioonidega;
varasem kogemus tegevusvaldkonnas;
toiduainete ladustamisvõimekus nõuetele vastavates ruumides;
abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;
suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni
(vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);
andmete kogumise võimekus;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus.
Toiduannetamist ja sihtgrupile jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni
valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
annetatud toidu kogumise, ladustamise nõuetele vastavates ruumides ning toidu
jagamise võimekus enim puudust kannatavatele isikutele, üle-eestiliselt, kas otse
või koostöös muude partnerorganisatsioonidega;
varasem kogemus tegevusvaldkonnas;
abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;
suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni
(vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);
andmete kogumise võimekus;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus;
kuluefektiivus.
PO-d valitakse hankekonkursside korraldamise teel (kuni 4-ks aastaks) ning leping
hõlmab muuhulgas lepingu lõpetamise tingimusi, juhul, kui PO ei tule lepingu täitmisega
toime. Vajadusel korraldakse lepingu lõpetamisel uus hange.
3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega
Lisaks sotsiaalteenustele suunatakse osad abisaajad ESF-ist toetatavate teenusteni, sh
aktiivsetesse tööturuteenustesse ning karjäärinõustamisele, samuti kvalifikatsiooni
tõstmise, koolituse ja haridusega seotud meetmetesse. Abifondiga otsesemas
kokkupuutes olevad ESF-ist rahastatavad meetmed võib jagada kolmeks:
10
haridusega seonduvad meetmed:
o koolist väljalangevuse ennetamiseks pakutakse karjääri- ja
õppenõustamist;
o noorte kokkupuudet tööeluga suurendatakse noorsootöö ja muude
võrgustikutöö teenuste kaudu;
o laiendatakse mitteformaalse õppimise võimalusi.
pakutakse tööturule ja hõivesse liikumist toetavad aktiivsed tööturuteenused.
pakutakse sotsiaalset kaasatust suurendavad sotsiaalteenused:
o hoolduskoormuse vähendamise toetamine (hoolduskoormuse
vähendamiseks pakutakse ESF-i toel töötamist toetavaid
hoolekandeteenuseid, laiendatakse lapsehoiuteenuse ja puuetega laste
tugiteenuste kättesaadavust);
o tugiteenuseid vanglast vabanenutele;
o sotsiaaltöötajate võimekuse tõstmise toetamine kvaliteetsete teenuste
pakkumiseks.
ESFist ei toetata Abifondist rahastatavaid sarnaseid meetmeid ning Abifondist ei toetata
kaasnevaid meetmeid, seega puudub topeltfinantseerimise risk.
Abifondi ja ESF-ist rahastatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele suunatud meetmete
elluviimist koordineerib sama asutus, mis muuhulgas tagab nende kahe instrumendi
omavahelise koordinatsiooni. Antud korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi
jagavatele partnerorganisatsioonidele on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave
ESFist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta.
Ühtlasi on võimalik ESFi meetmetesse suunamisel arvestada kogemusi, mis tekivad
Abifondi rakendamisel.
Partnerorganisatsioonidele antakse ülevaade erinevatest võimalustest ja meetmetest,
millega on võimalik suurendada sihtgrupi sotsiaalse kaasatust, sealhulgas ka vastavatest
tegevustest, mida on planeeritud ellu viia ESF vahenditest. Toiduabi jagamise kõrval
peaksid partnerorganisatsioonid suunama sihtgrupis oleva inimese KOV-i, kes suudab
inimese suunata talle sobivasse kaasnevasse meetmesse. Partnerorganisatsioonide ja
KOV-ide vahel (juhul, kui partnerorganisatsioon ei ole KOV) toimub kahesuunaline
infovahetus, eesmärgiga tagada mõlemapoolne informeeritus.
3.5 Rakenduskava rakendavad asutused
Rakenduskava korraldusasutuse14, auditeeriva asutuse ning sertifitseeriva asutuse
ülesandeid täidab sarnaselt perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavale
Rahandusministeerium.
Asutuste nimetamisel tagatakse kohustuste lahusus, millele on viidatud Abifondi
määruses art 31 p 5.
Puudust kannatavate isikute abifondi rakendamisega seotud ülesandeid delegeeritakse
rakendusasutustele ja rakendusüksustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse 223/2014 art 31 p 7. Vastavalt VV otsusele täidab rakendusasutuse ülesandeid
Sotsiaalministeerium.
14 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus täitma ka sertifitseeriva asutuse ülesandeid.
11
Euroopa Komisjon sooritab maksed Rahandusministeeriumile.
3.6 Seire ja hindamine
Rakenduskava elluviimise seiret korraldab korraldusasutus koostöös
rakendusasutusega. Seire tulemusena koostatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt
koostöös rakendusasutusega rakenduskava seirearuanne. Korraldusasutus informeerib
Vabariigi Valitsust jooksvalt nii rakenduskava elluviimise progressist, tulemuste
saavutamisest kui ka võimalikest rakendamises esinevatest tõrgetest selleks, et
võimaldada vajadusel edukaks rakendamiseks vajalike muudatuste tegemist juhtimis- ja
kontrollisüsteemi.
Seireandmete kogumine on korraldatud järgnevalt:
rakendusasutus kehtestab detailsed nõuded andmekorjele ning
finantsaruandlusele sh vajalikud standardvormid, arvestades EL tasandil
kehtestatud aruandlusnõudeid.
abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja
abisaajate kohta vastavalt rakendusasutuse poolt kehtestatud nõuetele, tagades
andmekorje ühtsel moel mh EK delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta.
Toetusesaaja jälgib projekti aja-ja tegevuskavast kinnipidamist ning peab
arvestust enda tegevuste kohta (sh hangitud toidu mahu, selle transpordi jms
kohta);
partnerorganisatsioonid edastavad regulaarselt andmed standardvormidel
toetusesaajale, kes neid kontrollib, koondab ning esitab projekti aruannete
koosseisus rakendusüksusele. Projekti aruanded sisaldavad ka kvalitatiivseid
andmeid ning hinnanguid;
rakendusüksus analüüsib ja kontrollib andmeid (dokumentide põhjal ja vajadusel
ka paikvaatluse käigus toetusesaaja/partnerorganisatsioonide juures või abi
jagamise asukohas);
Maksetaotlusi kontrollib rakendusüksus.
Andmed salvestatakse struktuurivahendite infosüsteemi rakendusüksuse poolt või
vastava andmevahetusrakenduse valmimisel otse toetusesaaja poolt, misjärel
rakendusüksus kontrollib aruandeid ja andmeid süsteemi sisestatu põhjal.
Korraldusaustusel ja rakendusasutusel on andmetele ligipääs jooksvalt läbi
infosüsteemi. Antud infosüsteem võimaldab andmeid agregeerida ning agregeeritud
andmete baasil koostada aruandlust Euroopa Komisjonile ning Vabariigi Valitsusele.
Juhul, kui näitajate iseloom seda nõuab, kasutatakse aruandluse koostamisel teisi
allikaid (nt riiklikku statistikat).
Lisaks suhtlusele toetuse taotleja ja toetusesaajaga võimaldab infosüsteem
administratsioonil jälgida tulemuste saavutamise, kohustuste võtmise ja väljamaksete
teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja
tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust nii
kulude sertifitseerimiseks kui ka seire raames. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja
andmevahetuse kiirust ning vähendab nii administratsiooni kui ka toetusesaaja
halduskoormust.
12
Hindamise läbiviimise eest vastutab rakendusasutus. Hindamise algatamise
ettepanekuid võivad teha kõik rakendussüsteemi kuuluvad institutsioonid. Hindamisi
võib algatada seoses juhtimisvajadustega, seiretulemuste või riskianalüüsi põhjal.
Üldiselt ostetakse hindamised teenusena sisse, kuid hindamise tellimise ning hindamiste
järeltoimingute teostamise eest vastutab rakendusasutus.
Rakendusasutus teostab 2017. ja 2021. a struktureeritud uuringu lõplike abisaajate
kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile.
3.7 Tehniline abi
Tehnilise abi toetusega on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide
saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss.
Toetuse andmisega seotud asutuste kogemuste vahetus ning parimate praktikate
levitamine aitab tõsta ja ühtlustada toetuse andmise kvaliteeti. Oodatavaks tulemuseks
on toetuse jagamise süsteemi optimaalsus, usaldusväärsus ja tõhusus, mis omakorda
aitab vähendada kõikide toetuse jagamisega seotud osapoolte, sh ka toetusesaajate
koormust. Tehnilise abi vahenditest hüvitatakse rakenduskava elluviimisega seotud
administreerimiskulud: programmi ettevalmistamine ja rakendamine.
Tehnilise abiga toetatakse rakenduskava eesmärgipärast ja efektiivset elluviimist,
tagatakse seireprotsesside toimimine ja tulemuslikkus.
Tehnilise abi raames toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide
ettevalmistamist ning kohandamist nõuetele vastavaks. Elluviimiseks vajalikud
süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades.
Süsteemide loomisel on oluline jälgida, et need oleks lihtsad ning ei tekitaks täiendavat
koormust. Administratsioon korraldab infopäevi ning koostab juhendmaterjale.
Elluviimise peamised tegevused on:
riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevused, mis on seotud
tehnilise abi tegevustega;
personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused sh koolitused;
väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused;
avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus,
trükised, infopäevad jne;
toetavad tegevused aitamaks projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise
pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide
ettevalmistamine;
Abifondi rakendamisega seotud IT-lahenduste arendamine;
järelevalve, kontrolli ja sertifitseerimisega seotud tegevused;
rakenduskava elluviimist toetavad uuringud, küsitlused ja hindamised; tõlked;
rakenduskava seire teostamine;
audititega seotud tegevused;
teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning järgneva perioodi
ettevalmistamiseks vajalikud tegevused.
Tehnilise abi vahendeid kasutatakse avalikustamise ning teavitamise korraldamiseks,
eesmärgiga tõsta avalikkuse ja taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames
toetatavatest tegevustest. Rakenduskava elluviimise tulemuslikkuse hindamiseks ning
13
tõstmiseks on vahendite planeerimisel arvestatud kohustusega teostada rakenduskava
raames kaks uuringut.
Kulude hüvitamisel isikute osas, kes samal ajal täidavad nii puudust kannatavate isikute
abifondi elluviimisega kui ka ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega seotud ülesandeid,
arvutatakse antud rakenduskavast ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavast
hüvitamisele kuuluvad summad, kas pro-rata antud kahe rakenduskava EL osaluse
põhjal või töötundide arvestuse alusel.
4 Sidusrühmade kaasatus
Rakenduskava väljatöötamisel peeti läbirääkimisi nii riigiasutuste, KOV-ide, kui ka
vabaühendustega (sh MTÜ Lastekaitseliit, EAPN, Eesti Kasuperede Liit, Samaaria Eesti
Misjon, SA Eesti Lastefond, Sillamäe Lastekaitseühing, Eesti Lastevanemate Liit, SA SK
Sõbra Käsi, ELPL jt). Lisaks kaardistati EAFRD-st rahastatud toiduabi jagamise
tugevused ja nõrkused ja 2013. a viidi läbi intervjuud nii suuremate toiduabi jagajate
(Eesti Toidupank, Tartu Toidupank, Eesti Punane Rist) kui ka maavalitsuste, KOV-ide
esindajate ja PRIA-ga.
Rakendusstruktuuri välja töötamisel peeti läbirääkimisi Eesti Linnade Liidu, Eesti
Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Punase Risti ja Eesti Toidupangaga, eesmärgiga saada
ettepanekuid sihtrühma, võimaliku rakendusstruktuuri ja kolmanda sektori suutlikkuse
kohta olla ise toetusesaaja. Toimusid Abifondi teemalised seminarid, kus tutvustati
Abifondi rakendamise põhimõtteid, rakendusskeemi, arutati toetatavaid tegevusi ja
sihtgrupi määratlemise kriteeriumeid. Ilmnes, et kolmanda sektori asutustel ei ole
valdavalt valmisolekut kanda toetusesaaja rolli, mis hõlmaks mh ka toiduainete
hankimist, kuna tegu on rahvusvahelise hankega. Mitmed neist avaldasid valmisolekut
olla protsessi kaasatud partnerorganisatsioonidena.
Rakendusstruktuuri kavandamisel toimus kirjalik konsultatsioon maavalitsustega, et
hinnata nende ja KOV-ide valmisolekut Abifondi programmis osalemiseks, tagasiside
baasil võib hinnata, et enamus KOV-e on valmis partnerorganisatsioonidena osalema.
Valdavalt nõustuti, et abi peab jõudma isikuteni, kes seda reaalselt vajavad üle terve riigi
ühetaoliselt ja toetati sihtrühma määratlemiseks selgete, kontrollitavate kriteeriumite
seadmist.
Siseriikliku kooskõlastuse käigus oli võimalik esitada rakenduskavale täiendavaid
kommentaare: arvesse võeti mõistete ühtlustamise ja sõnastuse ettepanekuid jms.
Esitati ka ettepanekuid (nt toimetulekupiiri tõstmine, lasteaedade rahastamine jne),
mida ei olnud võimalik arvestada, kuna need ei puuduta Abifondi eesmärke.
5 Finantskava
5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga-
aastased kohustused ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise
summad eurodes.
Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
14
Fond (a) 8 002 026 1 076 368 1 097 896 1 119 854 1 142 251 1 165 096 1 188 398 1 212 163
Riiklik
kaasfrahastamine 1 412 123 189 948 193 747 197 621 201 574 205 605 209 717 213 911
(b)
Avaliku sektori
kulud (c) = (a) + 9 414 149 1 266 316 1 291 643 1 317 475 1 343 825 1 370 701 1 398 115 1 426 074
(b)
Kaasrahastamise
määr 0,85
(d) = (a) / (c)
5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse
rahaliste assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava
materiaalse puuduse liigi ja vastavate kaasnevate meetmete kohta.
Avaliku sektori
Materiaalse abi liik
rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 9 414 149
Tehniline abi 243 395
Materiaalse abi liik 1 9170 754
sh kaasnevad
0
meetmed
15
Vabariigi Valitsuse korralduse “ „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Enim puudust kannatavate inimeste abifondi (edaspidi FEAD) toetuse kasutamiseks on Eesti
koostanud rakenduskava, milles lepiti liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel kokku fondi
vahendite kasutamise põhimõtted, eesmärk, tegevused ja kõikide osapoolte ülesanded.
Eelnõuga kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis
käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk
1–41) (edaspidi abifondi määrus). Vabariigi Valitsus on 24. oktoobri 2014. a korraldusega
nr 464 „„Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“
kinnitamine“ vastava rakenduskava kinnitanud, kuid selle täiendamise vajaduse tõttu
tunnistatakse kehtiv korraldus kehtetuks ning kinnitatakse uuendatud versioon.
Rakenduskava (edaspidi OP) uuendatakse kahel põhjusel:
1. Eelarve muudatused: abifondi rakendamiseks on ette nähtud tehniline abi (edaspidi
TA), millest rahastatakse vajalikke ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, haldus-, tehnilise
abi, auditeerimis-, teavitamis-, kontrolli- ja hindamismeetmeid. Kuna on selgunud,
et käimasoleval 2014–2020 perioodil seda planeeritud mahus ära ei kulutata,
soovitakse see ümber suunata toidu ostmiseks.
2. Tehnilised muudatused: rakenduskava tehnilised ehk sõnastuse muudatused
tulenevad eelkõige 30. juulil 2018. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantsreegleid (nn Omnibus määrus) ja soovist siseriiklik dokument
kooskõlla viia selle määrusega. Omnibus määruse eesmärk on lihtsustada
struktuurifondide, sh abifondi vahendite kasutamist, selleks muudetakse Omnibus
määrusega hetkel kehtivaid määruseid.
Muudatused asjassepuutuvates toetuse andmise tingimustes tehakse pärast seda, kui EK on
uuendatud rakenduskava heaks kiitnud.
Seletuskirjas antakse ülevaade uuendustest ja nende põhjustest. Kõik uuendused on välja
toodud seletuskirja lisas 1 „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“.
Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialist Kairi
Nisamedtinov (
[email protected], telefon 611 3096) ja nõunik Kadri Tali
(
[email protected], telefon 611 3083); juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (
[email protected], telefon
611 3549).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kinnitatakse struktuuritoetuse 2014–2020 seaduse § 5 lõike 2 alusel, kooskõlas
abifondi määruse artikli 9 punktiga 1 “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ uuendatud versioon.
3. Eelnõu sisu
3.1. Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus „“Enim puudust kannatavate
inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ uuendatud versiooni.
Rakenduskava uuendused
On selgunud, et abifondi tehnilist abi rakendusasutus Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM)
käimasoleva perioodi lõpuks planeeritud mahus ära ei kuluta. TA-d on võimalik suunata ka
teenuse osutaja (antud juhul Eesti Toidupank) võimekuse tõstmiseks (eelkõige koolitusteks),
kuid arvestades toiduabi OP eelarve väiksust ning võimalikku kahe rakendusperioodi
vahelist rahastamise pausi, eelistab SoM kasutamata jääva summa suunata toidu ostmisele
ja jagamisele ehk materiaalseks abiks.
Kehtiv eelarve:
Materiaalse abi Avaliku sektori
liik rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 9 414 149
Tehniline abi 470 706
Materiaalse abi liik 1 8 943 443
sh kaasnevad meetmed 0
Eelarve pärast muudatust:1
Avaliku sektori
Materiaalse abi liik
rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 9 414 149
Tehniline abi 243 395
Materiaalse abi liik 1 9170 754
sh kaasnevad meetmed 0
Rakenduskava tehnilised ehk sõnastuse muudatused tulenevad 30. juulil 2018. a jõustunud
Omnibus määrusest. Eelkõige soovib SoM rakenduskava ajakohastada seoses abifondi
määruse artikli 26 punkti d sõnastuse muutmisega.
Sellega seoses kehtestatakse rakenduskava punktis 2.2.1, kolmes lõigus uus sõnastus
(OP lk 6-7):
1) Ptk 2.2.1 punkt 3 lausest „Partnerorganisatsioon (PO) korraldab toiduabi
jõudmise PO(de) regionaalsete ladustamiskohtadeni, peab arvestust toidu
kogumise, transpordi ja ladustamise reaalsete kulude üle“ eemaldatakse nõue
„peab arvestust toidu kogumise, transpordi ja ladustamise reaalsete kulude üle“
Reaalsete kulude üle arvestuse pidamise nõue kaob Omnibus määrusega ja selle
rakenduskavasse jätmine oleks liigne kitsendus. Praegune partner Toidupank peab
arvestus niikuinii ja tõenäoliselt tulevad nad ainsa pakkujana ka järgmisse hankesse,
seega kontrollimise korral on toiduabi kogumise, transpordi ja ladustamisega seotud
kuludest ülevaade olemas.
1
Muutub ka OP finantskava, lk 15.
2
2) Ptk 2.2.1 viimases lõigus olevas lausest „PO-dele hüvitatakse ainult abifondi
määruse art 26d kohased ja reaalselt tekkinud rahastamisekõlblikud kulud“
eemaldatakse nõue „ ja reaalselt tekkinud rahastamisekõlblikud “ kulud.
Kuna reaalsete kulude üle arvestuse pidamise nõue kaob, võib kulusid hüvitada nüüd
ka näiteks ühikuhindade või hanke alusel, st kulud ei pea olema reaalselt tekkinud.
Sellise nõude rakenduskavasse jätmine oleks põhjendamatu kitsendus.
3) Ptk 2.2.1 viimases lõigus olevas lausest „Tegevuste 2 ja 3 puhul võivad PO(d)
kaasata oma ülesannete täitmisele teisi PO-sid (nt ühispakkumuste tegemised
hangetele või kaasnevate meetmete osutamiseks). Ostetud toidu ja annetatud
toidu tegevuste kulud hoitakse lahus. Juhul kui tegevusi viib ellu üks ja sama PO,
eristatakse kulusid ajaliselt“ eemaldatakse nõue „Ostetud toidu ja annetatud
toidu tegevuste kulud hoitakse lahus. Juhul kui tegevusi viib ellu üks ja sama PO,
eristatakse kulusid ajaliselt“.
Tegevused 2 ja 3 on vastavalt: 1) ostetud toidu jagamine; 2) toiduannetuste
kogumine ja jagamine. Kuna Omnibus määrusega tekib võimalus ka toiduannetuste
tegevused osta hankega (varasemalt ei olnud see lubatud), siis saab toetuse saaja
mõlemad tegevused hankida ja ei ole vajadust kulude ajaliseks lahushoidmiseks ka
ühe ja sama PO korral, kuna ostetakse sisse kahte eraldi teenust ja hankemenetlusega
on kulud juba lahus hoitud. Kulude ajalise lahushoidmise nõue on piirav kuna Eestis
on materiaalse abi vajadus kõige suurem talvekuudel ja võimalusel soovitakse siis
jagada nii ostetud kui annetatud toiduabi.
Punkt 3. Rakendamine, sõnastuse muutmine ühes lõigus (OP lk 8):
4) Lause sõnastust täiendatakse järgnevalt (täiendav tekst kursiivis) „ Toiduostmise
suunas koostab sihtgrupi nimekirja Sotsiaalministeerium koostöös kohalike
omavalitsustega (edaspidi KOV-idega), kasutades vastavaid andmebaase.
Sotsiaalministeerium edastab nimekirjad perioodiliselt
partnerorganisatsioonidele tegevuste elluviimiseks. Toiduannetuste suunas
koostab nimekirjad KOV ja edastab need PO-le“.
Lause teisest osast eemaldatakse nõue nimekirjade perioodiliseks edastamiseks.
SoM soovib laiendada toiduabi saajate ringi, millesse lisanduvad isikud, kes on
KOV-idelt saanud toetust mingi konkreetse (ajutise/ühekordse) abivajaduse
rahuldamiseks. Seni on jagatud ostetud toiduabi ja sihtrühmaks on
toimetulekutoetuse saajad. 2018. a algava toiduannetuste jagamise puhul plaanib
SoM sihtrühmaks KOV-ide toetuste saajad. Kuna KOV toetuste saajate nimekirjad
koostavad KOV-id ise, siis võetakse välja nõue, et nimekirjad peab PO-le edastama
SoM ja lisatakse, et toiduannetuste puhul võib KOV otse nimekirjad PO-le saata.
Rahandusministeerium ja SoM on pidanud eelläbirääkimisi EK-ga ning põhimõtteline
nõusolek muudatuste tegemiseks on antud.
3.2. Eelnõu punkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
3
3.3. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2014. a
korraldus nr 464 „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“
kinnitamine“, kuna eelnõuga kinnitatakse rakenduskava uus versioon.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas abifondi määruse ning perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadusega.
5. Eelnõu mõju
Vahendite ümberjagamine toimub eelarve ridade vahel ning administratiivsete kulude
vähendamisest vabanenud raha suunatakse sisuliseks tegevuseks ehk toiduabi jagamiseks.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Täiendavaid kulutusi eelarvemuudatusega ei kaasne, kuna muudatus toimub eelarve ridade
vahel.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava EK-le
heakskiitmiseks. EK kiidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014 artikli 9
punkti 3 kohaselt rakenduskava muutmise rakendusaktidega heaks hiljemalt neli kuud pärast
selle esitamist liikmesriigi poolt, tingimusel et komisjoni tehtud tähelepanekuid on piisavalt
arvesse võetud.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu koos materjalidega esitatakse ametlikult kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule.
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0932 - Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Eesti Maaomavalitsuste Liit;
Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.10.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e68f8bba-4688-4ed7-a79d-
81f8013f4c18
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e68f8bba-4688-4ed7-a79d-
81f8013f4c18?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main