/*
Haridus- ja Teadusministeerium
Meie 18.09.2018 nr 9-2/5956-1
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Pöördumine seoses uuringutulemustest
teavitamisega ja ettepanek tagada
riskikäitumisega noortele huvihariduse ja
sotsiaalprogrammide kättesaadavus
Justiitsministeeriumi tellimisel valmis „Tõsiste käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste
analüüs“. Uuringu viis läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on kättesaadav siit:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tosiste-kaitumisprobleemidega-lastele-suunatud-teenuste-analuus.
Peame äärmiselt oluliseks, et uuringus tehtud järeldustesse suhtutakse tõsiselt ning vastavad
ministeeriumid ning asutused võtaksid samme tänaste puuduste kõrvaldamiseks ning
käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste ja tegevuste parendamiseks ning arendamiseks.
Uuringust selgus, et:
1) Esimesed ilmingud tõsistest käitumisprobleemidest on nähtavad koolis ja tervishoius, mistõttu on
esimesed kontaktid teenustega hariduslikud tugiteenused ja psühhiaatria. Nende teenuste
kättesaadavusest ja kvaliteedist sõltub olulisel määral, kuivõrd käitumisprobleemid vanuse kasvades
võimenduvad ja laps jõuab edasi õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemi.
2) Eestis puuduvad siinsetele oludele kohandatud ja valideeritud hindamisinstrumendid tõsiste
käitumisprobleemidega lastele riskide ja vajaduste hindamiseks ning suunamisprotokollid, millele
tuginedes otsustada, milliseid teenuseid laps vajab ja kuhu teenusele tuleks laps suunata.
3) Tõsiste käitumisprobleemidega laste suunamine teenustele ei ole Eestis süsteemne ja
vajaduspõhine. Peamine teenuse valiku kriteerium on kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks
praktikaks laste solgutamine erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei
jõutagi.
4) Psüühikahäired on tõsiste käitumisprobleemidega laste seas pigem reegel kui erand. Sageli on ühel
lapsel mitu psüühikahäire diagnoosi ja häirete tõsiduse tõttu on määratud ka raske puue. Lisaks on
paljudel alkoholi- või narkosõltuvuse probleemid.
5) Tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise
erivajadusega lastele, kelle käitumine on sageli äärmiselt vägivaldne, raskesti mõistetav ja
ettearvamatu. Oskamatust selliste lastega toime tulla tunnistavad ka spetsialistid.
6) Täna puudub Eestis andmekogumise süsteem, mis võimaldaks hinnata tõsistele
käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste kvaliteeti, mõju ja kulutõhusust. See tekitab
potentsiaalselt olukorra, kus teenustele suunatud riiklikke ressursse ei kasutata parimal võimalikul
viisil.
Justiitsministeerium võtab uuringu tulemused kasutusele noortekampade töörühma töös. Panen
südamele, et ka Teie haldusala tutvuks uuringuga ning võtaks samme probleemide lahendamiseks.
Samuti palun jagage infot uuringu tulemuste kohta ka oma kolleegide ning koostööpartneritega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Ühtlasi soovin tõstatada noortekampade teemaga seoses taas teravalt tõusetunud probleemi, et
riskikäitumisega noortele napib huvitegevuse võimalusi ja sotsiaalprogramme. Sel põhjusel teen
järgmised ettepanekud:
1) Haridus- ja teadusministeeriumil suunata alates 2017. aastast riigi poolt kohalikele omavalitsustele
eraldatav täiendav huvihariduse ja -tegevuse toetus ühe sihtrühmana ka riskikäitumisele kalduvatele
ja õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele. Sama ettepaneku tegime teile noorsootöö seaduse
eelnõu menetlemisel 2016. aastal. Kehtiva noorsootöö seaduse § 15¹ lg 2 kohaselt võetakse valdadele
ja linnadele lisatoetuse jagamisel huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks aluseks
7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes peredes elavate noorte ja puudega noorte arv. Juhime
tähelepanu, et õigusrikkumisi toime pannud lapsed ja noored ei kattu alati toimetulekuraskustes
olevate perede lastega. Seega ei taga praegune huvihariduse lisatoetuse süsteem täiendavat toetust
riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele suunatud noorsootööalasteks
tegevusteks.
Pean oluliseks, et kohalikud omavalitsused leiaksid riskikäitumisega noorte mõjutamiseks ja noorte
kuritegevuse ennetamiseks rohkem võimalusi hariduse ja noorsootöö valdkondadest. Näiteks võiksid
noortekeskused senisest laialdasemalt rakendada sotsiaalprogramme (nt Murdepunkt) või koolitada
noorsootöötajaid noorte õigusrikkujate mentoriteks või tugiisikuteks.
2) Sotsiaalministeeriumil tagada, et lastekaitse üle Eesti suudab leida õigusrikkumisi toimepannud
abivajavatele lastele sobivad meetmed ja sotsiaalprogrammid tervishoiu, hariduse või noorsootöö
valdkondades – täna neid napib näiteks Virumaal.
Justiitsministeerium kaasab valdkonna eksperte noortekampade teema lahendamiseks loodava
töörühma töösse ja oleme igakülgselt valmis kaasa mõtlema, kuidas noorsootöö ja huvihariduse kaudu
saaks paremini panustada kuriteoennetusse. Parim kriminaalpoliitika on hea sotsiaal- ja
hariduspoliitika – vaid ühiselt saame noorte ja laste õiguserikkumisi tõhusalt ennetada ning tagada, et
rikkumistele reageerimine oleks sisuline ja mõjus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Kaire Tamm, 6208 208
[email protected]