dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. september 2018
Viit
6-1/2940-1
Registreeritud
18. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2018
Vastutaja
Elise Nikonov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. oktoober 2018

Failid

  • 📎9-25956-1 18.09.2018 Väljaminev kiri.bdoc338 KB

Sisu (failidest)

/* Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.09.2018 nr 9-2/5956-1 [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Pöördumine seoses uuringutulemustest teavitamisega ja ettepanek tagada riskikäitumisega noortele huvihariduse ja sotsiaalprogrammide kättesaadavus Justiitsministeeriumi tellimisel valmis „Tõsiste käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste analüüs“. Uuringu viis läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on kättesaadav siit: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tosiste-kaitumisprobleemidega-lastele-suunatud-teenuste-analuus. Peame äärmiselt oluliseks, et uuringus tehtud järeldustesse suhtutakse tõsiselt ning vastavad ministeeriumid ning asutused võtaksid samme tänaste puuduste kõrvaldamiseks ning käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste ja tegevuste parendamiseks ning arendamiseks. Uuringust selgus, et: 1) Esimesed ilmingud tõsistest käitumisprobleemidest on nähtavad koolis ja tervishoius, mistõttu on esimesed kontaktid teenustega hariduslikud tugiteenused ja psühhiaatria. Nende teenuste kättesaadavusest ja kvaliteedist sõltub olulisel määral, kuivõrd käitumisprobleemid vanuse kasvades võimenduvad ja laps jõuab edasi õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemi. 2) Eestis puuduvad siinsetele oludele kohandatud ja valideeritud hindamisinstrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele riskide ja vajaduste hindamiseks ning suunamisprotokollid, millele tuginedes otsustada, milliseid teenuseid laps vajab ja kuhu teenusele tuleks laps suunata. 3) Tõsiste käitumisprobleemidega laste suunamine teenustele ei ole Eestis süsteemne ja vajaduspõhine. Peamine teenuse valiku kriteerium on kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks praktikaks laste solgutamine erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei jõutagi. 4) Psüühikahäired on tõsiste käitumisprobleemidega laste seas pigem reegel kui erand. Sageli on ühel lapsel mitu psüühikahäire diagnoosi ja häirete tõsiduse tõttu on määratud ka raske puue. Lisaks on paljudel alkoholi- või narkosõltuvuse probleemid. 5) Tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise erivajadusega lastele, kelle käitumine on sageli äärmiselt vägivaldne, raskesti mõistetav ja ettearvamatu. Oskamatust selliste lastega toime tulla tunnistavad ka spetsialistid. 6) Täna puudub Eestis andmekogumise süsteem, mis võimaldaks hinnata tõsistele käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste kvaliteeti, mõju ja kulutõhusust. See tekitab potentsiaalselt olukorra, kus teenustele suunatud riiklikke ressursse ei kasutata parimal võimalikul viisil. Justiitsministeerium võtab uuringu tulemused kasutusele noortekampade töörühma töös. Panen südamele, et ka Teie haldusala tutvuks uuringuga ning võtaks samme probleemide lahendamiseks. Samuti palun jagage infot uuringu tulemuste kohta ka oma kolleegide ning koostööpartneritega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Ühtlasi soovin tõstatada noortekampade teemaga seoses taas teravalt tõusetunud probleemi, et riskikäitumisega noortele napib huvitegevuse võimalusi ja sotsiaalprogramme. Sel põhjusel teen järgmised ettepanekud: 1) Haridus- ja teadusministeeriumil suunata alates 2017. aastast riigi poolt kohalikele omavalitsustele eraldatav täiendav huvihariduse ja -tegevuse toetus ühe sihtrühmana ka riskikäitumisele kalduvatele ja õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele. Sama ettepaneku tegime teile noorsootöö seaduse eelnõu menetlemisel 2016. aastal. Kehtiva noorsootöö seaduse § 15¹ lg 2 kohaselt võetakse valdadele ja linnadele lisatoetuse jagamisel huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks aluseks 7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes peredes elavate noorte ja puudega noorte arv. Juhime tähelepanu, et õigusrikkumisi toime pannud lapsed ja noored ei kattu alati toimetulekuraskustes olevate perede lastega. Seega ei taga praegune huvihariduse lisatoetuse süsteem täiendavat toetust riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele suunatud noorsootööalasteks tegevusteks. Pean oluliseks, et kohalikud omavalitsused leiaksid riskikäitumisega noorte mõjutamiseks ja noorte kuritegevuse ennetamiseks rohkem võimalusi hariduse ja noorsootöö valdkondadest. Näiteks võiksid noortekeskused senisest laialdasemalt rakendada sotsiaalprogramme (nt Murdepunkt) või koolitada noorsootöötajaid noorte õigusrikkujate mentoriteks või tugiisikuteks. 2) Sotsiaalministeeriumil tagada, et lastekaitse üle Eesti suudab leida õigusrikkumisi toimepannud abivajavatele lastele sobivad meetmed ja sotsiaalprogrammid tervishoiu, hariduse või noorsootöö valdkondades – täna neid napib näiteks Virumaal. Justiitsministeerium kaasab valdkonna eksperte noortekampade teema lahendamiseks loodava töörühma töösse ja oleme igakülgselt valmis kaasa mõtlema, kuidas noorsootöö ja huvihariduse kaudu saaks paremini panustada kuriteoennetusse. Parim kriminaalpoliitika on hea sotsiaal- ja hariduspoliitika – vaid ühiselt saame noorte ja laste õiguserikkumisi tõhusalt ennetada ning tagada, et rikkumistele reageerimine oleks sisuline ja mõjus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Kaire Tamm, 6208 208 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel