Tere
Vabandust. Nüüd on manus ka.
Lugupidamisega
Tiina Käer
From: SM Info [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, September 18, 2018 9:59 AM
To: Integratsiooni Sihtasutus <
[email protected]>
Subject: RE: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Tere
Teie saadetud kirjal puudus manus, ootame Teie kommentaare.
Lugupidamisega
Ly Pärenson
Dokumendihaldustalitus
From: Integratsiooni Sihtasutus [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, September 17, 2018 4:40 PM
To: SM Info <
[email protected]>
Subject: RE: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Tere
Edastame Integratsiooni Sihtasutuse kommentaarid.
Vabandame, et hilinemisega.
Lugupidamisega
Tiina Käer
assistent-personalispetsialist
Integratsiooni Sihtasutus
Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn
tel 659 9021
[email protected]
www.integratsioon.ee
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, July 10, 2018 8:58
To: Eesti Ametiühingute Keskliit <
[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>;
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO <
[email protected]>; MTÜ Teenusmajanduse Koda
<
[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <
[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon <
[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <
[email protected]>; MTÜ
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE <
[email protected]>; Eesti Advokatuur <
[email protected]>;
Eesti Töötervishoiuarstide Selts <
[email protected]>; Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda
<
[email protected]>; Integratsiooni Sihtasutus <
[email protected]>; Eesti
Töötukassa <
[email protected]>; Arenguseire Keskus <
[email protected]>; Tartu Ülikooli
õigusteaduskond <
[email protected]>
Subject: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
eelnõu väljatöötamise kavatsuse.
Pealkiri: Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Registreerimise kuupäev: 09.07.2018
Registreerimise number: 1.2-1/2370-1
Ootame tagasisidet hiljemalt 7. septembriks 2018.
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1 10122 Tallinn Meie: 17.09.2018 nr 1.1-5/53 Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Esitame väljatöötamiskavatsuse kohta tagasiside Dokumendis on probleemi kirjelduses ning regulatiivsete võimaluste kirjelduses vastuolu: lk 8: “Distantsilt töö korraldamine on järjest lihtsam ning võib väita, et täna ei ole ettevõtja jaoks enam valik selles, kas kaugtöö kasutamist lubada, vaid selles, kuidas kaugtöö kasutamist parimal võimalikul viisil korraldada.” ja lk 25: “Mõiste „IKT-põhine“ kasutuselevõtmisel on aluseks asjaolu, et IKT-põhise kaugtöö puhul on töötamise keskkond töötaja enda määrata, millest tulenevalt saab ta ise valida ja luua endale sobiva töökeskkonna.” kuid lk 25: “Suur osa töötingimuste ja töökeskkonna korraldusest IKT-põhise kaugtöö kasutamisel toimub ja jääb toimuma vastavalt töötaja ja tööandja vahelistele kokkulepetele. Eelkõige peavad töötaja ja tööandja mõlemapoolselt kokku leppima, et IKT-põhine kaugtöö on mõlemale poolele vastuvõetav ning seejärel leppima kokku täpsemates kaugtöö kasutamise tingimustes . Pooled saavad kokku leppida näiteks IKT põhise kaugtöö kasutamise sageduses …” Kommentaar: Kaugtöö kasutamise tingimuste mõlemapoolsel kokku leppimisel on oht, et kokkuleppe tingimused sõltuvad pigem tööandja eelistustest, otsustest ja kaudselt ka kollektiivi hoolivusest töötaja suhtes. Töösuhe ei ole lepinguline suhe võrdsete lepingupoolte vahel, vaid töösuhet iseloomustab tööandja ja töötaja ebavõrdne turupositsioon. Töötaja ei ole lepinguläbirääkimisel võimeline kaitsma enda huve samaväärselt nagu tööandja, samas vajab ta alluvussuhte tõttu kaitset (Davidov, 2016, lk 56-57). 7 Samal ajal võib kaugtöö kasutamine olla töötajale vältimatu valik (näiteks tulenevalt terviseseisundist, elukoha paiknemisest ja/või perekonnaliikmete hooldamise vajadusest). Seega on mõistlik kirjeldada näidisolukordi, kus töötaja saab õiguse IKT-põhist kaugtöö kasutada. Kavandatavate muudatuste mõju punkt 11.1.2 Muudatustega kaasneva mõju sihtrühm II: tööandjad Punkti lõpus on lause: “Ebasoovitav mõju võib olla töötajate madalam seotus töökohaga, mis võib mõjutada tehtava töö kvaliteeti. Kokkuvõttes on mõju oluline.” Kommentaar : Lähtuda tuleks tööst, mitte töökohast ja ebamäärasest “seotusest” sellega. IKT-põhise töötegemise koha kindlaksmääramine on ebaotstarbekas. IKT vahendid võimaldavad ligipääsu tööle igal ajal ja asukohast sõltumatult, mistõttu osad inimesed tegelevad tööülesannetega ebaregulaarselt kogu ööpäeva vältel ja tekkinud on üldine kujutelm, et ka teised teevad nii. Pidevast intervnetivõrgus toimetamisest on kujunenud norm. Inimpsüühika otsiv ja kontrolli omada sooviv loomus aitab normi väljakujunemisele kaasa. Kui inimesed tunnevad seotust, siis pigem töö, mitte töökohaga. Tööandja vastutus on töö ja töökoht vajadusel “kokku viia”. Regulatiivsete võimaluste kirjelduse punkt 1.2 Iseseisva otsustuspädevusega töötaja kasutamine “Just raskusi töökeskkonna, sh töö- ja puhkeaja piirangute järgimisel on toodud põhjuseks, miks ei ole laialdasemalt võimalik rakendada neid töövorme, kus töötajal puudub konkreetne tööandja vahetu järelevalve all asuv regulaarne töö tegemise koht.” Kommentaar: kui regulaarse töö tegemise koha nõue peaks olema vajalik, on mõistlik võimaldada erisusi, et tagada igale inimestele ligipääs sobivale tööle ilma, et peaks loobuma eelistatud elukohast, veetma märkimisväärse osa töötundide vahele jäävast ajast transpordivahendis või viibima ebamõistlikult kaua perekonnast eemal. Samuti võimaldab töö tegemise koha puudumine teha inimesel tööd talle sobivas kohas, kasutada aega ratsionaalselt (mitte töökohta ja tagasi sõiduks), samuti vältida suuri transpordikulusid ning sagedasest liikluses viibimisest tulenevaid riske elule ja tervisele. Töö- ja puhkeaja piirangute järgimine peab olema töötaja enda vastutusel, kui talle nii paremini sobib. Töö- ja puhkeaja piirangute jälgimine töö tegemise kohas ei kaalu üles eelpool loetletud probleeme (ajakulu, transpordikulud, liiklusriskid). Regionaalarengu ekspert Ulf Johansson kirjutas 6.07.17 Maalehes: „Usutakse, et inimesed peavad olema silma all, siis töötavad nad kõige paremini. Tegelikult on ju sel juhul kindel ainult see, et need inimesed on silma all.” Ettepanek kasutada seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse täiendamise võimalusi Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse täiendamisel võib abiks olla ka 2017. a valminud uuring, mille tegid TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased koostöös meditsiiniteadlaste ning kolleegidega Helsinki Ülikoolist ja Sydney Macquarie Ülikoolist paindliku tööaja ja töökoha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vaheliste seoste kohta: Kättesaadav veebilehelt https://ttu.ee/projektid/teadus-arendus-too-aeg-3/ /digitaalselt allkirjastatud/ Irene Käosaar juhataja