Pr Sikkut Teie 10.09.2018 nr 1.2-2/97-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 17.09.2018 nr 1.5-1/29147-1
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname kaasamise eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi seadus) ja sellega
seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kooskõlastusringi. Toetame
eelnõus toodud põhimõtteid, millega tagatakse arstiabi parem kättesaadavus Eesti inimestele.
Usume, et eelnõu jõustudes väheneb tervishoiusüsteemi rahastamise killustatus ja ühtlasi
suureneb teenuste integreeritus, sõltumata isiku ravikindlustatuse staatusest.
Näeme eelnõus kasutatud sõnastustes siiski mõningaid riske, mille maandamiseks esitame
alljärgnevad ettepanekud.
1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt lisandub seadusesse § 61 lg 1, mis sätestab:
„Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel
kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on säilitada rahvastiku tervise kaitse ja mille
kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt
ravikindlustuse seadusele.“.
Mõiste „ravikindlustusega hõlmamata isik“ kordab seaduse vältimatu abi jaos toodud mõistet.
Vältimatu abi puhul on igati arusaadav, et iga inimene, hoolimata tema kindlustatud isiku
staatusest, kodakondsusest, residentsusest vms on õigustatud saama Eesti riigi territooriumil
viibides vältimatut abi. Sama ei saa aga väita rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste
kohta. Kui kasutada sama mõistet, tähendaks see, et ka neid teenuseid pakutakse kõikidele mis
tahes põhjusel Eestis viibivatele inimestele, mitte ainult Eestis resideeruvatele
ravikindlustuskaitseta isikutele. Haigekassa ei saa nõustuda sellega, et solidaarse
ravikindlustuse eelarvest finantseeritakse tervishoiuteenuseid kõikidele ajutiselt Eestis
viibivatele isikutele.
Teeme ettepaneku järgida ka kõnealuste teenuste puhul ravikindlustuse seaduse §-s 5
sätestatud ravikindlustuskaitse saamise põhieeldusi, välja arvatud sotsiaalmaksu tasumine,
ning sõnastada säte järgmiselt:
„1) Ravikindlustusega hõlmamata Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse
alusel Eestis elaval isikul, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval isikul
on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille
eesmärk on säilitada rahvastiku tervise kaitse ja mille eest tasutakse Eesti Haigekassa
eelarvest.“.
2. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust § 61 lõikega 2, milles sätestatakse
volitusnorm ministrile kehtestamaks nn rahvastiku tervise kaitse säilimiseks vajalike
tervishoiuteenuste loetelu.
Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) on Eesti Haigekassa seadusega (edaspidi HKS) loodud
avalik-õiguslik juriidiline isik. Haigekassa õigusvõime tekib alates HKS jõustumisest (HKS §
5 lg 1). Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning haigekassa põhikirjas
ettenähtud korras (HKS § 34). Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta kuludest
ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad haigekassa majandusaasta tuludest
ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist. Haigekassa nõukogu esitab valdkonna eest
vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme
aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks (HKS
§ 36 lõiked 1 ja 11).
Sellest tulenevalt on haigekassa nõukogule kui haigekassa kõrgeimale organile antud pädevus
kinnitada haigekassa eelarve, teha ministrile ettepanek haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
kehtestamiseks või muutmiseks; meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks;
ravimite piirhindade kehtestamiseks; ravikindlustuse seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud
tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu
hüvitamise korra kehtestamiseks; kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava
tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle
muutmiseks. Seega esitab ministrile ettepaneku kõikide eelnõude, millega võetakse kohustusi
haigekassa eelarvele, vastuvõtmiseks haigekassa nõukogu. Kavandatava rakendusaktiga
võetakse samuti kohustusi haigekassa eelarvele, mistõttu oleks kohane, et ka antud loetelu
esitaks esmalt haigekassa juhatus haigekassa nõukogule, kes omakorda teeks ministrile
ettepaneku loetelu kehtestamiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lülitada eelnõusse HKS muudatus, täiendades HKS §
12 lõiget 1 punktiga 26 järgmises sõnastuses:
„26) kuulanud ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku
ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud
tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või selle muutmiseks;”.
3. Eelnõu §-de 2-4 kohaselt on erinevates muudetavates seadustes kasutatud haigekassa
rahastamise reguleerimisel erinevaid sõnastusi:
• Kulud kaetakse
• Haigekassa eelarvest finantseeritakse
• Kulud hüvitatakse
• Katab Eesti Haigekassa
Leiame, et sõnastus pole mitte ainult ebaühtlane ühetaolise rahastamiskeemi kohta (haigekassa
tasub tervishoiuteenuste eest), vaid ka erineva õigusliku sisuga ning tekitab seaduste
rakendamisel küsimusi, mistõttu teeme ettepaneku sõnastus ühtlustada, sätestades eelnõu §-des
2-4 läbivalt, et „haigekassa tasub tervishoiuteenuste eest Eesti Haigekassa eelarvest
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse sätestatud
tingimustel ja korras (selgitus: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud
tingimustel ja korras)“.
Näiteks RKESS § 41 lõike 1 uus sõnastus: „Ravikindlustusega hõlmamata elusdoonorile
osutatud tervishoiuteenuste kulud, mis on seotud rakkude, kudede või elundi hankimise ja
käitlemisega ning elundi eemaldamise tagajärjel tekkinud terviseseisundist tuleneva raviga,
tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse § 30
lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse sätestatud tingimustel ja korras.“
3. Täiendavalt teeme ettepaneku lisada eelnõusse regulatsioon, mis võimaldaks
haigekassa selleks määratud töötajal töödelda tervise infosüsteemi (edaspidi TIS)
isikuandmeid lepingulise järelevalve läbiviimise eesmärgil.
Palume veel kord kaaluda meie lepingulise järelevalvega seotud töötajatele TIS-i
juurdepääsuõiguse andmist, kuna haigekassal puudub täna seaduses sätestatud
juurdepääsuõigus TIS andmetele, mille puudumine pärsib oluliselt meie võimalusi teostada
järelevalvet ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise üle meie lepingupartnerite poolt.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 6 kohaselt on isikutel juurdepääs TIS-s
olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Kehtivas õigusruumis ei ole ühtki
seadust, kus oleks expressis verbis sätestatud haigekassa õigus TIS-s olevaid andmeid
töödelda.
Juurdepääsu vajadus ja põhjendatus: TIS-s isikuandmete töötlemise õiguseta on
haigekassal raskendatud ravi rahastamise lepingu üldtingimuste rakendamine ehk lepinguline
järelevalve oma lepingupartnerite osutatavate tervishoiuteenuste ja nende kvaliteedi üle, kuna
järelevalveks saab kasutada vaid paberkandjal või tervishoiuteenuse osutaja enda
andmekogudes sisalduvaid dokumente.
Haigekassa järelevalve õiguslikud alused: tulenevalt HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4
on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse
seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele.
Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muuhulgas haigekassa poolt osaliselt või
täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, teostades oma ravi rahastamise lepingu
partnerite üle lepingulist järelevalvet.
Ravikindlustuse seaduse § 18 lõike 2 kohaselt on haigekassal õigus nõuda temaga lepingu
sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt
õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid
isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega
pandud ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal
tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada
tervishoiuteenuse osutajalt ravidokumente (tervisekaart, haiguslugu vm), ravidokumentide
kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka
tunnustatud ravijuhendile.
Palume haigekassale juurdepääsu sätestamisel silmas pidada, et TIS andmete väärkasutuse risk
on maandatud, kuna haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut
ja tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on
haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste
õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega.
Eeltoodust tulenevalt teeme korduvalt varem meie poolt esitatud ettepaneku täiendada
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 alusel Eesti Haigekassa poolt osaliselt või
täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust kontrollival Eesti Haigekassa töötajal
või Eesti Haigekassale lepingu alusel vastavat teenust osutaval isikul on juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele.“.
Oleme ette tänulikud haigekassa ettepanekute kiire menetlemise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
Juhatuse esimees
Kadri Kurvits 6208418
[email protected]