dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 18. september 2018
Viit
1.2-2/94-4
Registreeritud
18. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Eelnou_kooskolastamine_TAI_teenused.bdoc239 KB

Sisu (failidest)

Pr Sikkut Teie 10.09.2018 nr 1.2-2/97-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 17.09.2018 nr 1.5-1/29147-1 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname kaasamise eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi seadus) ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kooskõlastusringi. Toetame eelnõus toodud põhimõtteid, millega tagatakse arstiabi parem kättesaadavus Eesti inimestele. Usume, et eelnõu jõustudes väheneb tervishoiusüsteemi rahastamise killustatus ja ühtlasi suureneb teenuste integreeritus, sõltumata isiku ravikindlustatuse staatusest. Näeme eelnõus kasutatud sõnastustes siiski mõningaid riske, mille maandamiseks esitame alljärgnevad ettepanekud. 1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt lisandub seadusesse § 61 lg 1, mis sätestab: „Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on säilitada rahvastiku tervise kaitse ja mille kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt ravikindlustuse seadusele.“. Mõiste „ravikindlustusega hõlmamata isik“ kordab seaduse vältimatu abi jaos toodud mõistet. Vältimatu abi puhul on igati arusaadav, et iga inimene, hoolimata tema kindlustatud isiku staatusest, kodakondsusest, residentsusest vms on õigustatud saama Eesti riigi territooriumil viibides vältimatut abi. Sama ei saa aga väita rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste kohta. Kui kasutada sama mõistet, tähendaks see, et ka neid teenuseid pakutakse kõikidele mis tahes põhjusel Eestis viibivatele inimestele, mitte ainult Eestis resideeruvatele ravikindlustuskaitseta isikutele. Haigekassa ei saa nõustuda sellega, et solidaarse ravikindlustuse eelarvest finantseeritakse tervishoiuteenuseid kõikidele ajutiselt Eestis viibivatele isikutele. Teeme ettepaneku järgida ka kõnealuste teenuste puhul ravikindlustuse seaduse §-s 5 sätestatud ravikindlustuskaitse saamise põhieeldusi, välja arvatud sotsiaalmaksu tasumine, ning sõnastada säte järgmiselt: „1) Ravikindlustusega hõlmamata Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on säilitada rahvastiku tervise kaitse ja mille eest tasutakse Eesti Haigekassa eelarvest.“. 2. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust § 61 lõikega 2, milles sätestatakse volitusnorm ministrile kehtestamaks nn rahvastiku tervise kaitse säilimiseks vajalike tervishoiuteenuste loetelu. Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) on Eesti Haigekassa seadusega (edaspidi HKS) loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Haigekassa õigusvõime tekib alates HKS jõustumisest (HKS § 5 lg 1). Haigekassa valdab, kasutab ja käsutab oma vara HKS-s ning haigekassa põhikirjas ettenähtud korras (HKS § 34). Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta kuludest ja kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad haigekassa majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata kasumist. Haigekassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks (HKS § 36 lõiked 1 ja 11). Sellest tulenevalt on haigekassa nõukogule kui haigekassa kõrgeimale organile antud pädevus kinnitada haigekassa eelarve, teha ministrile ettepanek haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks; meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks; ravimite piirhindade kehtestamiseks; ravikindlustuse seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu hüvitamise korra kehtestamiseks; kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks. Seega esitab ministrile ettepaneku kõikide eelnõude, millega võetakse kohustusi haigekassa eelarvele, vastuvõtmiseks haigekassa nõukogu. Kavandatava rakendusaktiga võetakse samuti kohustusi haigekassa eelarvele, mistõttu oleks kohane, et ka antud loetelu esitaks esmalt haigekassa juhatus haigekassa nõukogule, kes omakorda teeks ministrile ettepaneku loetelu kehtestamiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lülitada eelnõusse HKS muudatus, täiendades HKS § 12 lõiget 1 punktiga 26 järgmises sõnastuses: „26) kuulanud ära juhatuse arvamuse, teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või selle muutmiseks;”. 3. Eelnõu §-de 2-4 kohaselt on erinevates muudetavates seadustes kasutatud haigekassa rahastamise reguleerimisel erinevaid sõnastusi: • Kulud kaetakse • Haigekassa eelarvest finantseeritakse • Kulud hüvitatakse • Katab Eesti Haigekassa Leiame, et sõnastus pole mitte ainult ebaühtlane ühetaolise rahastamiskeemi kohta (haigekassa tasub tervishoiuteenuste eest), vaid ka erineva õigusliku sisuga ning tekitab seaduste rakendamisel küsimusi, mistõttu teeme ettepaneku sõnastus ühtlustada, sätestades eelnõu §-des 2-4 läbivalt, et „haigekassa tasub tervishoiuteenuste eest Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse sätestatud tingimustel ja korras (selgitus: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel ja korras)“. Näiteks RKESS § 41 lõike 1 uus sõnastus: „Ravikindlustusega hõlmamata elusdoonorile osutatud tervishoiuteenuste kulud, mis on seotud rakkude, kudede või elundi hankimise ja käitlemisega ning elundi eemaldamise tagajärjel tekkinud terviseseisundist tuleneva raviga, tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse sätestatud tingimustel ja korras.“ 3. Täiendavalt teeme ettepaneku lisada eelnõusse regulatsioon, mis võimaldaks haigekassa selleks määratud töötajal töödelda tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) isikuandmeid lepingulise järelevalve läbiviimise eesmärgil. Palume veel kord kaaluda meie lepingulise järelevalvega seotud töötajatele TIS-i juurdepääsuõiguse andmist, kuna haigekassal puudub täna seaduses sätestatud juurdepääsuõigus TIS andmetele, mille puudumine pärsib oluliselt meie võimalusi teostada järelevalvet ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise üle meie lepingupartnerite poolt. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 6 kohaselt on isikutel juurdepääs TIS-s olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Kehtivas õigusruumis ei ole ühtki seadust, kus oleks expressis verbis sätestatud haigekassa õigus TIS-s olevaid andmeid töödelda. Juurdepääsu vajadus ja põhjendatus: TIS-s isikuandmete töötlemise õiguseta on haigekassal raskendatud ravi rahastamise lepingu üldtingimuste rakendamine ehk lepinguline järelevalve oma lepingupartnerite osutatavate tervishoiuteenuste ja nende kvaliteedi üle, kuna järelevalveks saab kasutada vaid paberkandjal või tervishoiuteenuse osutaja enda andmekogudes sisalduvaid dokumente. Haigekassa järelevalve õiguslikud alused: tulenevalt HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4 on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muuhulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, teostades oma ravi rahastamise lepingu partnerite üle lepingulist järelevalvet. Ravikindlustuse seaduse § 18 lõike 2 kohaselt on haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ravidokumente (tervisekaart, haiguslugu vm), ravidokumentide kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka tunnustatud ravijuhendile. Palume haigekassale juurdepääsu sätestamisel silmas pidada, et TIS andmete väärkasutuse risk on maandatud, kuna haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ja tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Eeltoodust tulenevalt teeme korduvalt varem meie poolt esitatud ettepaneku täiendada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõikega 53 järgmises sõnastuses: „(53) Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 alusel Eesti Haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust kontrollival Eesti Haigekassa töötajal või Eesti Haigekassale lepingu alusel vastavat teenust osutaval isikul on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.“. Oleme ette tänulikud haigekassa ettepanekute kiire menetlemise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane Juhatuse esimees Kadri Kurvits 6208418 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel