ETTEPANEK HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS
(21. aprillil 2017. a. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitud raamlepingu nr
2-2.2/184-1 alusel)
Riigihanke nimetus: „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020
vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“
Riigihanke viitenumber: 180806
Lähteülesanne
Eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate
erinevate vajadustega ning vähendada teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme
vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häirega – inimeste palkamisega seoses. Läbi
teavitustegevuste ja seeläbi hirmude leevendamise, eelarvamuste ümberlükkamise ja oskuste
arendamise suurendatakse kõikide Eesti tööandjate valmisolekut senisest enam palgata
vähenenud töövõimega inimesi.
Selleks sisaldab hankelepingu tegevus vähenenud töövõimega inimesi palganud ja palgata
soovivate tööandjate kokkuviimist ja võrgustikutöö korraldamist: erinevaid infoüritusi,
vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist
nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite,
pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist.
Tööandjate teadlikkus ja hoiakud
Sotsiaalministeerium tellis Turu-uuringute ASilt uuringu, mis mõõdab vähenenud töövõimega
inimeste, tööandjate ning avalikkuse teadlikkust töövõimereformist ja sellega seonduvast.
Uuringu tulemused viitavad, et väiksema töötajaskonnaga asutustes on vähenenud
töövõimega töötajatele madala koormuse ja paindlikuma graafiku võimaldamine
levinum kui suurema töötajaskonnaga asutustes.
Tööandjatest 17% hinnangul ei valmista uute töötajate leidmine nende asutusele
üldjuhul erilisi raskusi, 47% peab uute töötajate leidmist kohati keeruliseks, 28%
arvates on sellega suuri raskusi ning 8% ei oska antud küsimuses hinnangut anda
(2017.a)
Tööandjatest 44% hinnangul võiks nende asutus vähenenud töövõimega inimesi
(täiendavalt) tööle võtta, sealjuures 16% sõnul tuleks selleks kohandada töökeskkonda
(asutuse ruume või töövahendeid), 23% sõnul tuleks selleks luua asutuse-siseselt uusi
töökohti ja 1% sõnul teha muid kohandusi.
Tööandjatest 9% sõnul on vähenenud töövõimega inimeste täiendavaks palkamiseks
juba täna loodud kõik võimalused. Tööandjatest 37% ei näe võimalust luua asutuses
vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks sobivaid tingimusi ja viiendik ei oska
antud küsimuses seisukohta võtta.
Tööandjatest, kes arvasid, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine nende
asutuses on võimatu, pidas 68% tööd oma asutuses vähenenud töövõimega inimeste
jaoks liiga keeruliseks või vastutusrikkaks, 31% sõnul pole (ja ei teki) asutuses vabu
kohti ning 11% pidas töökeskkonna kohandamist vähenenud töövõimega inimestele
liiga kulukaks ettevõtmiseks.
Uute töötajate palkamisel eelistaks 44% tööandjatest võrdsete kandidaatide korral
palgata pigem täielikult töövõimelise inimese, 3% pigem vähenenud töövõimega
inimese ning 43% ei lähtuks valikus mitte ametlikult tuvastatud töövõimest, vaid
muudest kriteeriumidest.
Tööandjailt küsiti 2017. aasta uuringus uue küsimusena ka seda, millise püsiva
tervisekahjustuse või puudega inimesi asutusse (tingituna töö iseloomust) kindlasti
tööle võtta ei saaks. Suurem osa tööandjatest välistab oma asutuse puhul
psüühikahäire või vaimupuudega inimeste töölevõtmise – nimetatud tervisehäirega
inimeste palkamist ei pea võimalikuks umbes 70% tööandjatest. Enam kui pooled
tööandjatest ei pea võimalikuks nägemispiiranguga inimeste töölevõtmist.
Liikumispiiranguga inimeste töölevõtmise välistab 43% tööandjatest,
kuulmispiiranguga 38%, kõnelemispiiranguga 34% ja mõne kroonilise haigusega
(nähtavate piiranguteta) 14% tööandjatest. Tööandjatest 7% on seisukohal, et ükski
tervisekahjustus ega puue ei välista inimese töölevõtmist ja 7% ei oska antud
küsimuses arvamust avaldada.
Kõigil küsitluses osalenud tööandjatel paluti ka vabas vormis märkida, mis motiveeriks nende
asutust senisest enam tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi. Motivaatoritena nimetati
kõige sagedamini:
Riigipoolseid toetusi, sh rahalisi toetusi ruumide kohandamiseks, abivahendite
hankimiseks ja tugiisiku tasustamiseks, transpordikulu või töötaja täiend- või
ümberõppekulude hüvitamist ja maksusoodustusi.
Kandidaadi töövõimetuse iseloom peab võimaldama pakutavat tööd teha, oluline on
töölesoovija enda motivatsioon ja isikuomadused.
Kandidaadi haridus, oskused või töökogemus peavad olema sobivad.
Väärtuste muutumine, soov toetada vähenenud töövõimega inimesi.
Kümnendik tööandjatest ütles ka siin, et miski ei motiveeri neid oma asutuses vähenenud
töövõimega inimesi palkama, põhjendades seda sellega, et töö asutuses on liiga spetsiifiline
ja nõudlik ning seega vähenenud töövõimega töötajate jaoks sobimatu.
Usk vähenenud töövõimega inimeste võimekusse ühiskonda senisest rohkem
panustada on suhteliselt kõrge – 67% elanikest, 68% vähenenud töövõimega
inimestest ja 76% tööandjatest arvavad, et Eestis on palju võimekaid vähenenud
töövõimega inimesi, kes suudavad panustada ühiskonda rohkem kui seni.
Vähenenud töövõimega inimesi peavad ülejäänud inimestega võrreldes sama
võimekateks töötajateks ligikaudu pooled elanikest, vähenenud töövõimega inimestest
ja tööandjatest.
66% elanikest, 70% vähenenud töövõimega inimestest ja 56% tööandjatest peab
vähenenud töövõimega inimesi töötajatena kolleegidest sageli kohusetundlikumateks.
Arvamus, et tööandjad pole motiveeritud vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma,
on võrreldes 2015. aastaga kõigis sihtrühmades vähenenud: elanikkonnas on seda
arvamust jagavate inimeste osatähtsus langenud 79%-lt 70%-ni, vähenenud
töövõimega inimeste seas 76%-lt 64%-ni ja tööandjate seas 64%-lt 58%-ni.
Vaimse tervise häirega inimesed
Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015. aasta andmetel on tööjõu osakaal, kelle puhul vaimse
tervise probleemid tööelu häirivad, viimastel kümnenditel kasvanud. Haigekassa andmetel
pöördus 2013. aastal ravikindlustuse süsteemi poole 87 288 tööealist inimest (s.o 10,6%
samaealisest elanikkonnast), kelle raviarvel oli märge mõne psüühika- ja käitumishäire kohta.
51 538 neist ostsid arsti kirjutatud retsepti alusel välja psüühika- ja käitumishäire raviks
näidustatud ravimi. Vaimse tervise häirega inimesed on tööturul riskirühmaks, neid
iseloomustab madalam hõive, suurem mitteaktiivsus ja töötus. Sotsiaalkindlustusameti
andmete kohaselt elas 2014. aasta alguses Eestis 32 489 tööealist inimest, kellele oli SKA
tuvastanud töövõimekao ning kelle ekspertiisidokumentidel oli märge psüühika- või
käitumishäire kohta. Neist 24 475 inimesel oli psüühika- ja käitumishäire põhidiagnoos.
Peamisteks püsivalt töövõimet mõjutavaiks psüühika- ja käitumishäireks on vaimne alaareng,
isiksus- ja käitumishäired, skisofreenia, depressioon ja ärevushäired, aga ka näiteks
psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired.
Praxise raporti hinnangul on psüühika- ja käitumishäiretega seonduvate probleemide
ennetamiseks äärmiselt oluline nende varajane märkamine, et kahandada abivajadust
igapäevaelus osalemisel ja tööturul toimetulemisel. Häirete varaseks märkamiseks ja
õigeaegseks sekkumiseks tuleb suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning
psüühika- ja käitumishäiretest. See võimaldab valehäbita märgata ja tunnistada muutusi enda
ja teiste vaimses tervises ning julgustab varakult nii abi ja tuge otsima, kui ka seda pakkuma.
Tööelus osalemist ja ühiskonnas tegutsemist võib aga sageli häirida rohkem häirega seotud
väärarusaamad ja väärarusaamad ja vääruskumused kui häire ise.
Van der Noordt jt (2014) leidsid oma süstemaatilises kirjanduse ülevaates tugeva positiivse
seose töötamise ning inimese vaimse tervise vahel, märkides, et töötamine vähendab
depressiooni riski ning parandab inimese vaimset tervist. Saunders ja Nedelec (2014)
rõhutavad, et töötamise mõju vaimse tervise häirega inimestele on seotud sellega, et inimene
tajub, et see, mida ta teeb, on tähendusrikas ja kasulik; töötamine võimaldab vaimse tervise
häirega inimestel tunda end „normaalsena“ ja osana kogukonnast. Töötamisel on ka kasulik
mõju raske psüühika- ja käitumishäirega inimestele, eelkõige seeläbi, et töötamine aitab
parandada nende heaolu (Schneider 1998), kuid töötamisel võib olla ka positiivne mõju raske
psüühika- ja käitumishäirega inimeste tervenemisele (Anthony 2004).
Eesti rahvastik vananeb ja seisab silmitsi süveneva tööjõupuudusega. Samas on meil inimesi,
kes saaksid tööturul panustada ja väärivad võimalust aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa.
Terviseinfo.ee andmetel on igal neljandal inimesel maailmas elu jooksul vähemalt üks vaimse
tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas
depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi
tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning
24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed
haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab
migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18
miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised
tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit).
Tallinna Vaimse Tervise Keskus (vt: http://www.vaimnetervis.ee/vaimne-tervis/myydid/)
Terviseinfo.ee (vt: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis)
Tegevuste kirjeldus:
1. Partneri tööülesannete hulka kuulub:
1.1. Tegevuskava koostamine erivajadustega inimeste palkamiseks tööandjate
teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks. Tegevuskava peab sisaldama partneri
nägemust vajalikest tegevustest, et saavutada vähenenud töövõimega inimeste – sh
vaimse tervise häirega inimeste – suurem hõivatus ja tööandjate parem teadlikkus ja
paremad hoiakud sihtrühma palkamisest.
1.1.1. 2018. aasta tegevuste taktikaline plaan, sh:
1.1.1.1. 2018. aasta teavitustegevuste kirjeldus koos sõnumite ja
näidiseelarvega;
1.1.1.2. ajakava, milles on esitatud kavandatud tööde teostamise ajagraafik;
1.1.1.3. pakkumuses esitatud tegevuste juures on tagatud läbipaistvus ning
selgitatud ära, kuidas on kujunenud tegevuse lõplik hind.
1.1.1.4. tegevuste juures on välja toodud selged ja mõõdetavad eesmärgid;
1.1.1.5. juhul, kui tegevuste plaan sisaldab ka meediaostu, siis meediastrateegia
esialgne kavand koos selleks vajaliku meediaostu maksumusega ning
põhjendatud kanalite valik.
1.2. Tööandjate võrgustikutöö:
1.2.1. tööandjate võrgustikus nende tööandjate kaardistamine, kes on palganud või
plaanivad palgata vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häirega – inimesi
ja kutsuvad ka teisi üles seda tegema;
1.2.2. võrgustikutöö korraldamine, parimate praktikate ja kogemuste vahetamine;
1.2.3. vähenenud töövõimega inimestele sobivaid töötingimusi loonud ning
töötamiseks uudseid lahendusi leidnud ettevõtete tunnustamine avalikul
tööandjatele suunatud üritusel ning selle kajastamine meedias. Tunnustamise
protsessi – sh tunnustatava ettevõtte määramisse – peab olema kaasatud ka
vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioon.
1.3. Võrgustikutöö raames tööandjate informeerimine töövõimereformist ja vähenenud
töövõimega inimeste palkamisega kaasnevast tugisüsteemist, sh:
1.3.1. erinevatel infoüritustel osalemine ja teema sidumine teiste asjakohaste
üritustega;
1.3.2. info- ja reklaammaterjalide koostamine, tootmine ja levitamine.
1.4. Valmisoleku suurendamine vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks, sh:
1.4.1. vähenenud töövõimega inimestega seotud edulugude kaardistamine ja
kajastamine meedias, sh nt vähenenud töövõimega töötajatest ja nende
tööandjate kogemustest artiklite initsieerimine, kirjutamine või tellimine vähemalt
kahel korral kuus;
1.4.2. vähenenud töövõimega inimestega seotud edulugude jagamine võrgustikutöös
ja muudel tööandjatele suunatud infoüritustel.
1.5. Eelnimetatud tegevusteks lõpliku ideelahenduse väljatöötamine, selle
kooskõlastamine Hankijaga, kokku lepitud tööde elluviimine ning tulemuste hindamine
ja aruande koostamine vastavalt igaks aastaks sõlmitavatele hankelepingutele, sh:
1.5.1. lõpetatud tegevuste kohta aruande koostamine iga kuu (etapi) viimaseks
reedeks. Tegevuste aruandlus peab olema selge ja iga lõpetatud tegevuse juures
olema viide, mis tõendab, et tegevus on vastavalt kokkulepitule ellu viidud;
1.5.2. lõpetamata tegevuste osas iga kuu (etapi) viimaseks reedeks ettepanekute
tegemine, kuidas plaanib hanke võitja lõpetamata tegevused edukalt lõpuni viia.
1.6. Kokku lepitud teavitustegevuste elluviimisel koostöö tegemine Hankija, Eesti
Töötukassa ning ettevõtjate, personalijuhtide ja vähenenud töövõimega inimeste
esindusorganisatsioonidega.
4. Soovitud tulemused 2020. aastaks:
4.1. Tööandjate teadlikkus töövõimereformist ja vähenenud töövõimega inimeste
palkamise võimalustest on tõusnud – reformist on kuulnud vähemalt 90% tööandjatest
ja sisuga enda hinnangul kursis vähemalt 75% (2015.a 78% ja 33%).
4.2. Tööandjate valmisolek palgata vähenenud töövõimega inimesi on tõusnud –
vähenenud töövõimega inimesi võiks enda sõnul (täiendavalt) tööle võtta vähemalt
60% tööandjatest (2015.a – 31%).
Riigihange nr 180806
„Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud
töövõimega inimeste palkamise teemal“
2018-2019. aasta tegevuste taktikaline
plaan
Tulenevalt 2017. aastal saadud kogemustest ning tagasisidest keskendume 2018. aastal veelgi enam
vähenenud töövõimega inimeste, kui väärtusliku tööjõu esile toomisele ning nende edulugude jagamisele.
Võrreldes eelnenud aastaga panustame seekord lisaks artiklite jagamisele meedias ka videomaterjali
tootmisele, mis annab tööandjatele võimaluse näha oma silmaga vähenenud töövõimega inimeste
edukust töökohal. Kõikide enda tegevuste planeerimisel lähtume raamlepingu tehnilises kirjelduses kokku
lepitud peaeesmärkidest tõsta tööandjate teadlikkust töövõimereformist ja valmisolekut palgata
vähenenud töövõimega inimesi.
Projekti lõppeesmärgid, mis on kirjas tehnilises Uue tegevusaasta lõpuks planeeritud eesmärgi
kirjelduses täitmine
Töövõimereformist on kuulnud 90% tööandjatest Töövõimereformist on kuulnud 90% tööandjatest
Töövõimereformi sisuga on kursis 75% Töövõimereformi sisuga on kursis 45%
tööandjatest tööandjatest
Vähenenud töövõimega inimesi on täiendavalt Vähenenud töövõimega inimesi on täiendavalt
valmis värbama 60% tööandjatest valmis värbama 45% tööandjatest
Meie tegevuste peamiseks eesmärgiks uuel aastal on tõsta esindatust ning haaret meedias, jõudes enda
kajastustega vähemalt 100 000 inimeseni. Usume, et mida laiema publikuni me temaatika viime, seda
tugevamad on ka positiivsed arengud.
Alljärgnevalt ülevaade uueks aastaks planeeritud tegevustest ning nende taustast.
1) Jooksev töö Tööandjate Ühisuse võrgustikuga
Probleem: Tööandjatele on vaja teiste tööandjate eeskuju ning kogemusi, julgustamaks neid
aktiivsemalt vähenenud töövõimega inimesi kaasama
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimesi palganud ja palgata soovivate
tööandjate kokkuviimine ja võrgustikutöö korraldamine
Tegevus: Eelmisel aastal alustanud Tööandjate Ühisus on suutnud ühendada enda alla Eesti suurimad
vähenenud töövõimega inimeste tööandjad. Tööandjate Ühisus on kohtunud regulaarselt (nii PARE
kontoris, ettevõtete külastustel, kui Praxise poolt läbiviidud koolitustel) ning osalenud antud projekti
erinevates tegevustes (innovatsioonitalgud, Võimeka Tööandja konkurss, praktikakohad). Tööandjate
Ühisuse liikmed on väärtuslikud kõneisikud ning koostööpartnerid, kelle panus projekti õnnestumisse
on vajalik. Näeme vajadust jätkata tööd Tööandjate Ühisusega, kuna usume selle potentsiaali
tööandjatele eeskuju näitamisel ning vastutustundliku ettevõtluse kasulikkuse rõhutamisel.
Jätkame uuel aastal Tööandjate Ühisuse tööga ning uute liikmete värbamisega. Tööandjate Ühisuse
kohtumisi ja tegemisi kajastame igakuiselt Tööandjate Keskliidu ja PARE erinevates kanalites ning
loome kohtumistest ülevaatlikud videomaterjalid, koos osalejate kommentaaridega sotsiaalmeedia
tarbeks. Lisaks loome kaks eriväljaannet Tööandjate Keskliidu teatajast Vabrik, kus keskendume ainult
Tööandjate Ühisuse ning käesoleva projekti erinevatele tegevustele. Esmakordselt jagame Vabriku
teatajat enda liikmetele, partneritele ja teistele ettevõtetele ka paberkujul. Nõnda laiendame
kajastuste haaret võimalikult laialdaselt.
Lisaks panustame enam Tööandjate Ühisuse liikmete poolsesse kommunikatsiooni sotsiaalmeedias.
Tööandjate Ühisuse liikmed toovad enda osalemist Ühisuses esile enda kodulehtedel ning
sotsiaalmeedia kontodel. Vajadusel koostame liikmetele sotsiaalmeedia postitused, mida nad saavad
enda lehekülgedel jagada ning mis ärgitavad ka teisi ettevõtteid Tööandjate Ühisusega liituma. Kutsume
Ühisuse liikmeid üles endi kodulehtedele lisama Ühisuse märki.
2018. aasta sügisel korraldame koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ning selle alaliitudega
töövõime ümarlaua, mille eesmärgiks on tuua kokku nii vähenenud töövõimega inimeste, kui
tööandjate esindajad. Ümarlaua eesmärgiks on anda osapooltele võimalus avatud õhkkonnas arutada
töövõimereformi, vähenenud töövõimega inimeste kaasamist ja tööandjate vajadusi. Ümarlaud annab
osalejatele võimaluse kuulda ja jagada arvamusi ning koguda uusi mõtteid. Ümarlauale ootame
osalema vähemalt 25 erinevat esindajat. Hea meelega näeksime ümarlauast osa võtmas ka
Sotsiaalministeeriumi esindajaid. Ümarlaua korraldamist ja läbiviimist saadab kommunikatsioon
meedias (nii Keskliidu, EPI Koja ja PARE sotsiaalmeediakanalites, kui ajakirjanduses). Peale ümarlauda
koostame ülevaatliku artikli selle tulemusest ning sellest välja kasvanud soovitustest, mida samuti
jagame erinevates meediakanalites.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Suurendada Tööandjate Ühisuse liikmete arvu vähemalt 35
liikmeni ning jätkata regulaarsete kohtumistega (kokku 5 kohtumist). Loome kohtumistest vähemalt 3
ülevaatlikku videomaterjali. Anname välja 2 eriväljaannet Tööandjate Keskliidu teatajast Vabrik.
Korraldame töövõime ümarlaua, millest võtab osa vähemalt 25 erinevat esindajat.
Tulemus ja mõju: Läbi Tööandjate Ühisuse tegevuste ja edulugude kajastamise nii uudiskirjades,
kodulehtedel, sotsiaalmeedias ning trükimeedias loodame jõuda 700 tööandjani.
2) Ettevõtete külastused kogemuste jagamiseks
Probleem: Tööandjatele on vaja näidata, et vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks ei ole vaja
teha üüratuid ja kulukaid ümberkorraldusi. Vajalikud lahendused on tihtilugu lihtsad ning taskukohased
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate
seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid
Tegevus: Tööandjate Ühisuse külastused erinevatesse ettevõtetesse ning parimate praktikate jagamine
on seni pälvinud liikmetelt tunnustust ning tänu, mistõttu kavatseme kindlasti sellega jätkata. Teiste
ettevõtete eeskuju ning nende kogemustest õppimine aitab väiksema kogemuspagasiga tööandjatel
enda töökorraldust ning -keskkonda paremini vähenenud töövõimega inimeste jaoks kohandada.
Ettevõtete külastustest valmistame ülevaatlikud videoklipid, milles võõrustava ettevõtte esindajad
saavad selgitada enda lahendusi ning kogemusi vähenenud töövõimega inimeste töö korraldamisel.
Ettevõtete külastustest teavitame eelnevalt Tööandjate Keskliidu, alaliitude, PARE ja vastuvõtva
ettevõtte kodulehtedel, uudiskirjades ning erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Ettevõtete
külastused ning neid saatev positiivne kajastus annab võimaluse näidata erinevatele tööandjatele
reaalselt töötavaid lahendusi ja ärgitada neid rohkem panustama vähenenud töövõimega inimeste
kaasamisse. Ajal, mil sotsiaalsest vastutusest on saanud paljude ettevõtete jaoks tähtis mainekujunduse
osa, usume et edukate eeskuju motiveerib ka teisi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse
investeerima.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Korraldada nelja ettevõtte külastused, millest omakorda valmib
neli ülevaatlikku videoklippi.
Tulemus ja mõju: Läbi ettevõtete külastuste ja videoklippide jagamise sotsiaalmeedias loodame jõuda
300 tööandjani ning tõsta teadlikkust vähenenud töövõimega inimestele suunatud töökorralduslikest
lahendustest ettevõtete juhtide seas.
3) Infomaterjalid ning nõustamisteenus internetis
Probleem: Tööandjatel on vaja saada ammendavalt infot ühest kohast ning vajadusel saada jooksvalt
vastuseid enda küsimustele
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Info- ja reklaammaterjalide koostamine
Tegevus: Kavatseme järjepidevalt arendada ning täiustada PARE veebilehel olevat töövõimereformi
veebikeskkonda. Kuna PARE veebilehe külastajad on peamiselt ettevõtete personalijuhid siis on tähtis,
et nad leiaksid võimalikult mitmekülgset infot ning vastuseid enda küsimustele. PARE veebileht saab
keskmiselt 40000 külastust kuus, seega portaalis kuvatava info levik on laialdane. PARE lehel pakutav
nõustamisteenus alustas toetava tegevusena 2017. aasta lõpus ning on esimese poole aasta jooksul
vastanud 12-le tööandja küsimusele.
Käesoleval aastal plaanime veebikeskkonda lisada Tööandjate Ühisuse liikmete projekti raames
valmivaid kogemuslugusid (vähemalt 5 lugu), projekti raames toodetavaid videomaterjale (vähemalt
4 videomaterjali) ja soovitusi, ärgitamaks personalijuhte julgemini vähenenud töövõimega inimesi
kaasama. Vähendamaks veebilehelt mujale suunavate linkide arvu ning pakkumaks kogu vajalikku
vähenenud töövõimega inimeste kaasamist puudutavat informatsiooni, koondame koostöös
Töötukassa, EPI Koja ning teiste partneritega võimalikult laialdaselt materjali PARE lehele kokku.
Veebilehe laiemaks tutvustamiseks ning külastatavuse kasvatamiseks jagame selle kohta infot ning
üleskutseid Tööandjate Keskliidu, PARE ja EPI Koja kommunikatsioonikanalites ning panustame
veebilehe esiletoomisse otsingumootorite tulemustes. Suunamaks Tööandjate Keskliidu liikmeid
Ühisuse lehele ning toonitamaks vähenenud töövõimega inimeste kaasamise tähtsust, loome
Tööandjate kodulehele eraldi alamlehe, mis teema tähtsust rõhutab.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Tööandjate Ühisuse veebikeskkonda lisatakse vähemalt 5
kogemuslugu ja vähemalt 4 projekti raames valminud videomaterjali. Lisaks koondatakse
veebikeskkonda partnerite infomaterjalid, mis puudutavad vähenenud töövõimega inimeste kaasamist.
Tulemus ja mõju: Läbi uuendatud ning põhjaliku töövõimereformi ja vähenenud töövõimega inimeste
kaasamise alase informatsiooni jagamise aitame kaasa tööandjate teadlikkuse kasvule. Uuendatud
veebikeskkond tõstab loodetavasti 1500 inimese teadlikkust vastavatest teemadest ning annab
võimaluse saada enda küsimustele vastused.
4) Rahvusvaheliste parimate praktikate vahendamine ning seminarid personalijuhtidele
Probleem: Tööandjatel puudub teadmine maailmas juba edukalt rakendatud lahenduste kohta, mida
nad saaksid kasutada ka Eestis
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate
seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid
Tegevus: Eelmisel aastal osales Praxise poolt korraldatud seminaridel üle kolmekümne erineva
personalijuhi ning nende põhjal valminud õppematerjalid on kättesaadavad PARE veebilehel. Näeme
jätkuvat vajadust rahvusvahelise kogemuse jagamise ning personalijuhtide arendamise järele. Usume,
et alusetute hirmude üheks aluseks on teadmatus. Vahendades kogemusi ning informatsiooni, saame
julgustada personalijuhte aktiivsemalt kaasama enda ettevõtetes vähenenud töövõimega inimesi ja
kujundama neile efektiivsemat töökeskkonda.
Uuel tegevusaastal plaanime rahvusvahelisi parimaid praktikaid vahendama ning nende alusel
õppematerjale koostama kutsuda Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar. Centari üheks põhiliseks
sisuvaldkonnaks on töö- ja sotsiaalpoliitika ning neil on eelnev koostöökogemus
Sotsiaalministeeriumiga. Usume, et Centar suudab seetõttu pakkuda paremat sisu ning koostööd.
Sarnaselt eelmisele aastale kasutame kõiki Tööandjate Keskliidu ja PARE kommunikatsioonikanaleid
personalijuhtide kutsumiseks seminaridele. Käesoleva aasta eesmärgiks oleme seadnud endale
vähemalt 50-ne personalitöötaja osalemise kahel seminaril.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Vähemalt 50 personalitöötajat osalevad kahel seminaril kokku,
seminaride põhjal ilmuvad õppematerjalid Tööandjate Ühisuse veebikeskkonnas
Tulemus ja mõju: Seminaride ning õppematerjalide kättesaadavaks tegemise tulemusena loodame
vähenenud töövõimega inimeste kaasamise ning töökorralduslike lahenduste alaste teadmiste kasvu
vähemalt 70-nes ettevõttes.
5) Töövõime foorumid
Probleem: Tööandjate silmis puudub tänasel päeval seos vastutustundliku ettevõtluse ning vähenenud
töövõimega inimeste kaasamise vahel
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitab kaardistada ja kajastada tööandjate
seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid
Tegevus: Korraldame koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga 2018. aasta sügisel ja 2019.
aasta kevadel Tallinnas ja Tartus kaks töövõime foorumit, milles keskendume vastutustundlikule
ettevõtlusele ning vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele. Nende ürituste eesmärgiks on siduda
omavahel tööandjate silmis vähenenud töövõimega inimeste kaasamine, kui vastutustundliku
ettevõtluse loomulik osa. Soovime mõjutada ettevõtteid nõnda, et aktiivne vähenenud töövõimega
inimeste kaasamine oleks iga organisatsiooni värbamispoliitika alustala.
Kutsume tööandjaid osalema foorumitel läbi enda (Vabrik, koduleht, sotsiaalmeedia) ja partnerite
(PARE, EPI Koda, alaliidud) kommunikatsioonikanalite ning pressikajastuste. Foorumitel toimuvat ning
seal arutatavat saadab lisaks meediakajastus nii Ekspress Meedia, kui maakonnalehtedes.
Foorumitele ootame kokku osalema vähemalt 60 osalejat.
Siinjuures on tähtis rõhutada, et meie tegevuste eesmärk ei ole ärgitada tööandjaid looma sotsiaalseid
töökohti, vaid kaasama julgemalt vähenenud töövõimega inimesi.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Kahe töövõime foorumi toimumine, kokku vähemalt 60 osalejaga
Tulemus ja mõju: Foorumite mõjul loodame tõsta avalikkuses vähenenud töövõimega inimeste
kaasamise, kui vastutustundliku ettevõtluse loomuliku osa temaatika ning panustame tööandjate
valmidusele värvata vähenenud töövõimega inimesi. Läbi saatvate kajastuste jõuame teemaga kokku
150 ettevõtteni
6) Vähenenud töövõimega inimeste tööd ning edulugusid kajastavad videoklipid
Probleem: Tööandjatele on vaja näidata, et vähenenud töövõimega inimesed suudavad edukalt
panustada ettevõtte tegevusse ning saavad enda ülesannetega hästi hakkama
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud
edulugude kaardistamine ja kajastamine nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide
koostamine ja levitamine
Tegevus: Toodame sotsiaalmeedias levitamise tarbeks videoklipid, mis kajastavad vähenenud
töövõimega inimeste tööd. Videoklippide abil saame näidata, et töövõime vähenemine kujutab endast
takistust, mida on võimalik koostöös tööandjaga ületada. Soovime näidata vähenenud töövõimega
inimesi edukalt oma töökohustustega toime tulemas ning seeläbi ärgitada tööandjaid neid julgemalt
kaasama. Seetõttu kaasame videotesse ka vähenenud töövõimega inimeste juhte ning tööandjaid, kes
jagavad enda positiivseid kogemusi. Nõnda jätkame ka tööandjalt-tööandjale kommunikatsiooni
võimendamisega. Planeerime kokku 4-5 erineva videoklipi tootmist ning levitamist erinevates Eesti
Tööandjate Keskliidu ning partnerite sotsiaalmeedia kanalites. Vajadusel võimendame videoklippide
levikut sotsiaalmeedias reklaamiostuga. Vähemalt pooltes videotes on kajastatav vähenenud
töövõimega inimene spetsialist või juhi ametikohal. Videoklippide tootmisel lähtutakse nõudest, et
need oleksid ligipääsetavad nii vaegnägijatele kui -kuuljatele.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Toodame 5 erinevat videoklippi, mis kajastavad vähenenud
töövõimega inimeste edukat tööd. Vähemalt 2 videoklippi kajastavad vähenenud töövõimega inimest
spetsialist või juhi ametikohal. Videoklipid on ligipääsetavad nii vaegnägijatele kui -kuuljatele.
Tulemus ja mõju: Prognoosime videoklippide vaadatavuseks sotsiaalmeedia vahendusel vähemalt
2000 vaatamist. Videoklipid aitavad mõjutada tööandjate suhtumist vähenenud töövõimega
inimestesse ning ärgitada neid julgemalt neid kaasama.
7) Ajujahil osalemine
Probleem: Vähenenud töövõimega inimeste temaatikat on vaja laiema üldsuse ees rohkem tõstatada,
võimendades nõnda töövõimereformi mõju ning julgustades tööandjaid rohkem kaasamisse
panustama
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud
edulugude kaardistamine ja kajastamist nii tööandjate seas kui avalikult
Tegevus: Märtsis toimunud innovatsioonitalgud meelitasid kohale hulganisti osalejaid erinevatest
sihtrühmadest ning huvigruppidest. Innovatsioonitalguid saatnud positiivne tagasiside ja sellest välja
kasvanud lahenduse Help-a-doti edu Sotsiaalministeeriumi heaolutalgutel annab meile kindluse
innovatsioonitegevustega ka uuel aastal jätkata.
Uuel tegevusaastal kavatseme suurema avaliku tähelepanu juhtimiseks vähenenud töövõimega
inimeste temaatikale ja värbamisele liituda Ajujahi programmiga. Ajujaht on Eesti suurim
innovatsioonikonkurss, mis saab laialdaselt kajastust nii televisioonis, kui trükimeedias. Plaanime panna
välja eraldi auhinna vähenenud töövõimega inimestele tööhõivet toetavale lahendusele ning
tutvustada Ajujahi telesaate vahendusel konkursi vältel valdkonna rõõme ja muresid. Võimaluse korral
osaleb saates meie esindaja Ajujahi žüriiliikmena.
Lisaks Ajujahi enda kajastusele avaldame ka enda poolt kirjutatud ja initsieeritud artikleid meedias kogu
konkursi vältel. Ajujahi konkursi meediakajastused tõotavad seetõttu tulla kogu projekti suurimad
sihtrühma (100 000 – 150 000 inimest) suuruse vaates.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Liituda Ajujahi konkursiga ja anda selle raames välja eriauhind
vähenenud töövõimega inimeste suuremale kaasamisele suunatud lahendusele
Tulemus ja mõju: Ajujaht on üks enima vaadatumaid telesaateid ning neid jälgib sotsiaalmeedias üle
10 000 jälgija. Ajujaht annab meile võimaluse rõhutada kaasamise vajalikkust ning vähenenud
töövõimega inimeste suutlikkust väga suure vaatajaskonna ees. Läbi Ajujahi konkursi loodame jõuda
enam, kui 100 000 inimeseni ning panustame tööandjate valmidusse värvata enam vähenenud
töövõimega inimesi.
8) Võimeka Tööandja tunnustamisüritus
Probleem: Edukalt vähenenud töövõimega inimesi kaasavaid ettevõtteid on vaja seada teistele
tööandjatele eeskujuks
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate
seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid
Tegevus: Võimeka Tööandja tunnustus pälvis sellel aastal küll loodetud meediakajastuse, kuid juhtis
meie jaoks tähelepanu ka faktile, et enamike suuremate lahenduste taga seisavad suuremad
ettevõtted. Seetõttu soovime sellel aastal üheskoos Eesti Puuetega Inimeste Kojaga nimetada
Võimekamaks Tööandjaks väikse või keskmise suurusega ettevõtte, kus on panustatud tugevalt
vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Seeläbi saame anda signaali, et töökeskkonna
kohandamise ja toetava töökorraldusega saavad hakkama kõik ettevõtted, olenemata suurusest.
Võimeka Tööandja tunnustuse plaanime üle anda taaskord PARE aastakonverentsil.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Võimeka Tööandja tunnustamisürituse raames on tiitel üle antud,
tunnustamisest on ilmunud kajastus meedias
Tulemus ja mõju: Võimeka Tööandja tiitli andmine PARE konverentsil aitab meil ettevõtete
personalipoliitika kujundajate ees rõhutada vähenenud töövõimega inimeste kaasamise tähtsust ning
julgustada neid rohkem sellesse panustama. Läbi PARE konverentsi ning meediakajastuse loodame
jõuada vähemalt 200 ettevõtte juhi ning personalipoliitika kujundajani.
9) Erileht ja jooksev meediakajastus
Probleem: Meedia vahendusel on vaja näidata läbi erinevate edu-, kogemus- ja arvamuslugude, et
vähenenud töövõimega inimesed on suutlikud ja tõhusad töötajad, kes suudavad ettevõtetesse
tugevalt panustada. Need kajastused on vajalikud tööandjate suhtumiste muutmiseks.
Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud
edulugude kaardistamine ja kajastamine nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide
koostamine ja levitamine, artiklite, pressiteadete kirjutamine ja avaldamine ning meediaga suhtlus
Tegevus: Eelmisel aastal Päevalehe vahel ilmunud töövõimereformi erileht täitis enda eesmärki ning
seda saatis positiivne tagasiside. Seetõttu kavatseme jätkata erilehega ka sellel aastal. Oleme teinud
kokkuleppe Ekspress Meediaga aastaringseks töövõimereformi edulugusid puudutavaks
meediakajastuseks, mis kulmineerub taaskord jõulude eel ilmuva erilehega. Erilehte koondatakse
kokku aasta jooksul kajastust leidnud edulood, Erilehte koondatakse kokku aasta jooksul kajastust
leidnud edulood, koos uute arvamuslugudega (Keskliit ja selle liikmed kirjutavad kokku viis uut
arvamuslugu erilehe tarbeks). Kokku ilmub erilehes 20 erinevat vähenenud töövõimega inimeste
kaasamist puudutavat artiklit. Erileht ilmub nii digitaalse- kui paberväljaandena.
Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Pidev edu- ning kogemuslugude ilmumine meedias (vähemalt 2
kajastust kuus), erilehe ilmumine detsembris.
Tulemus ja mõju: Läbi erilehe ning sellele eelnenud kajastuste loodame jõuada vähemalt 50 000
inimeseni ning toome järjepidevalt vähenenud töövõimega inimeste kaasamise vajalikkuse temaatikat
meedias esile
Esialgne eelarve 2018-2019
Tehniline
Personalikulu Töötunnid/
Nr. Tegevus Aeg Lõpetamise alus kulu Tehniline kulu koosneb
(EUR) personali arv
(EUR)
Hankija on heaks kiitnud lõpliku
Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani 25 tundi/ 1
1 III kvartal 2018 ideelahenduse ja 700,00 0
väljatöötamine ja Hankijaga täpsustamine inimene
kommunikatsiooniplaani
III kvartal 2018 150 tundi/ 2 PARE lepingutasu, ümarlaua
2 Jooksev töö võrgustikuga Kuupõhine arvestus (8 kuud) 7 500,00 3 000,00
- I kvartal 2019 inimest korralduskulud
III kvartal 2018 Kõik neli ettevõtete külastust on 50 tundi/ 2
3 Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste jagamiseks 3 000,00 3 000,00 PARE lepingutasu
- I kvartal 2019 toimunud inimest
III kvartal 2018 110 tundi/ 3 PARE lepingutasu, Analyticsi
4 Infomaterjalid veebis + veebipõhine nõustamisteenus Kuupõhine arvestus (8 kuud) 5 100,00 3 000,00
- I kvartal 2019 inimest maksed, IT abi
Tõestuspõhiselt parimate praktikate materjalide loomine ja 2 III kvartal - IV Seminarid on toimunud ja 40 tundi / 1 CENTARi lepingutasu,
5 2 000,00 5 000,00
seminari personalijuhtidele kvartal 2018 materjalid on veebis inimene seminaride korralduskulud
Vastutustundliku Foorumi
65 tundi / 3
6 Töövõime foorumid III kvartal 2018 Töövõime foorumid on toimunud 4 000,00 4 000,00 lepingutasu ning ürituse
inimest
korralduskulud
Vähenenud töövimega inimeste värbamist ning Tööandjate 80 tundi / 3 Videomaterjalide
7 III kvartal 2018 Videoklipid on avalikustatud 4 000,00 5 000,00
Ühisust kajastavate videoklippide tootmine sotsiaalmeediasse inimest tootmiskulud
III kvartal 2018 Ajujahi konkursi raames on 140 tundi / 3
8 Ajujahi konkursil osalemine 7 000,00 8 000,00
- II kvartal 2019 eriauhind üle antud inimest Ajujahi lepingutasu
35 tundi / 2
10 Tööandjate tunnustamisüritus II kvartal 2018 Ettevõtted on saanud tunnustatud 2 000,00 6 000,00
inimest PARE lepingutasu
Tööandjate tunnustamise väljakuulutamine, läbiviimine, 25 tundi / 2
11 II kvartal 2019 Ettevõtted on saanud tunnustatud 1 000,00 1 000,00
tunnustamisüritus inimest PARE lepingutasu
III kvartal 2018 60 tundi / 2
12 Kogemuslugude kogumine ja vahendamine meedias Kuupõhine arvestus (8 kuud) 3 000,00 3 000,00
- I kvartal 2019 inimest Ekspress Meedia lepingutasu
50 tundi/ 1
13 Kogemuslugude erilehe välja andmine IV kvartal 2018 Erileht on ilmunud 1 000,00 7 000,00
inimene Ekspress Meedia lepingutasu
III kvartal 2018 240 tundi /1
14 Projektijuhtimine 30h kuus (8 kuud) 12 000,00 0
- II kvartal 2019 inimene
48
KOKKU käibemaksuta 100 300,00 52 300,00
000,00
KOKKU koos käibemaksuga 120 360,00
NB! Tegevuste ajakava ei ole lõplik ning võib ajas muutuda
TVRi tegevuste ajakava 2018/2019
August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill
1 Jooksev töö võrgustikuga
Tööandjate Ühisuse kohtumised ja
1a
videomaterjalide loomine
1b Vabriku eriväljaannete loomine ja jagamine
Töövõime ümarlaua korraldamine ja
1c
läbiviimine
Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste
2
jagamiseks
Infomaterjalid veebis + veebipõhine
3
nõustamisteenus
3a PARE veebikeskkonna uuendamine
Partnerite materjalide lisamine PARE
3b
veebikeskkonda
Tõestuspõhiselt parimate praktikate
4 materjalide loomine ja 2 seminari
personalijuhtidele
5 Töövõime foorumid
Vähenenud töövimega inimeste värbamist
6 ning Tööandjate Ühisust kajastavate
videoklippide tootmine sotsiaalmeediasse
7 Ajujahi konkursil osalemine
8 Tööandjate tunnustamise väljakuulutamine,
läbiviimine, tunnustamisüritus
Kogemuslugude kogumine ja vahendamine
9
meedias
10 Kogemuslugude erilehe välja andmine
11 Projektijuhtimine
Osakond – Kommunikatsiooniosakond
RAAMLEPING nr 2-2.2/184-1
HANKELEPING nr 2-2.2/715-1
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, (registrikoodiga 70001952) asukohaga Suur-
Ameerika 1, Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab Marika Priske (edaspidi Tellija) ning
Eesti Tööandjate Keskliit, registrikood 80036271, aadressiga Kiriku 6, Tallinn, keda esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Tamsar (edaspidi Töövõtja),
edaspidi eraldi Pool või koos Pooled, sõlmisid Raamlepingu nr 2-2.2/184-1 alusel käesoleva
Hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas.
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu esemeks on „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020
vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“ (edaspidi Teavitusprojekt) Teenused,
mille täpsem kirjeldus on Lepingu Lisas 1, Lisas 2 ja Lisas 3.
2. Lepingu hind
2.1. Tellija kohustub tasuma Teenuste eest kokku 120 360 eurot koos käibemaksuga
vastavalt Raamlepingus sätestatud tingimustele.
2.2. Töövõtja esitab Tellijale arve pärast Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist.
3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise ning tasustamise tingimused
3.1. Tööde tähtajad ning Tööde eest tasumine toimub vastavalt Tööde ajakavas kokku
lepitud tingimustele, mille täpsem kirjeldus on Lepingu Lisas 2 ja Lisas 3.
3.2. Tööde üleandmise ja vastuvõtmisega seotud muudes tegevustes lähtutakse vastavalt
Raamlepingus sätestatule.
4. Erisätted
4.1. Töö tegevused hankelepingu perioodil vastavalt Lepingu Lisale 2 ja Lisale 3 on
järgmised:
4.1.1. Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja
täpsustamine;
4.1.2. Jooksev töö Tööandjate Ühisuse võrgustikuga (sh liikmete arvu suurendamine
35ni, ühisuse kohtumine 5 korral, tegevuste kajastamine Tööandjate Keskliidu
kodulehel, väljaandes Vabrik ja Facebooki lehel ning PARE kodulehel ja Facebooki
lehel, 3 video tootmine ja levitamine ühisuse kohtumistest, 2 eriväljaannet Tööandjate
Keskliidu teatajas Vabrik nii digitaalselt kui ka paberil, kajastused ühisuse liikmete
sotsiaalmeedia kanalites, töövõime ümarlaua toimumine vähemalt 25 erineva
ettevõtte esindajaga ning selle kajastamine sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning
ümarlauast ühe ülevaatliku artikli kirjutamine ja levitamine);
4.1.3. Kokku 4 ettevõtte külastus kogemuste jagamiseks (sh 4 video tootmine
külastustest ning nende jagamine Eesti Tööandjate Keskliidu ja PARE sotsiaalmeedia
kanalites, tööandjate külastuse teavitustöö läbi Eesti Tööandjate Keskliidu
sotsiaalmeedia, uudiskirjas, kodulehel ning PARE ja külastatavate ettevõtete
sotsiaalmeedias ning kodulehtedel). Kui külastused toimuvad maakondades, kaasneb
kommunikatsioon ka kohalikus meedias;
4.1.4. Infomaterjalide ja nõustamisteenuse pakkumine internetis (sh PARE veebilehe
järjepidev arendamine ja täiustamine koostöös Tellijaga, veebikeskkonda 5
kogemusloo lisamine, 4 video tootmine ja avaldamine PARE lehel, veebilehelt mujale
suunavate linkide arvu vähendamine ja materjali koondamine PARE lehele, veebilehe
edendamine Tööandjate Keskliidu, PARE ja Eesti Puuetega Inimeste Koja kanalites,
veebilehe esiletoomine otsingumootorites ning Tööandjate Keskliidu kodulehele eraldi
alamlehe loomine, mis toonitab vähenenud töövõimega inimeste tähtsust);
4.1.5. Koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar parimate
rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja seminaride korraldamine ettevõtete
juhtidele ning personalitöötajatele (sh korraldatakse 2 seminari vähemalt 50-le
inimesele ning seminaridega kaasnev materjal koondatakse PARE lehele);
4.1.6. Töövõime foorumite korraldamine (sh korraldatakse kaks foorumit, kuhu
oodatakse kokku vähemalt 60 osalejat, üleskutse osaleda foorumites ilmub
Tööandjate Keskliidu kodulehel ja sotsiaalmeedias, väljaandes Vabrik ning Eesti
Puuetega Inimeste Koja kanalites, ühe foorumitest kokkuvõtva artikli kirjutamine ja
selle levitamine läbi Ekspress Meedia ja erinevate maakonnalehtede);
4.1.7. Vähenenud töövõimega inimeste tööd ja edulugusid kajastavate videoklippide
tootmine ja levitamine (sh toodetakse 5 videoklippi, millest vähemalt kolmes on
peategelaseks spetsialistina töötav vähenenud töövõimega inimene, videoklippide
ülevaatamine koos Tellijaga enne videoklippide avaldamist, videode jagamine
Tööandjate Keskliidu, PARE ja Eesti Puuetega Inimese Koja kanalites ning
sotsiaalmeedias videoklippide võimendamine). Videod saab avaldada siis, kui Tellija
on need heaks kiitnud;
4.1.8. Ajujahil osalemine (sh liitumine Ajujahi programmiga, saate raames välja antava
vähenenud töövõimega inimeste tööhõivet toetavale lahendusele auhinna välja
töötamine ja üleandmine, Ajujahi telesaate vahendusel valdkonna rõõmude ja
kitsaskohtade vahendamine, kogu konkursi vältel Tööandjate Keskliidu kirjutatud ja
initseeritud artiklite avaldamine meedias, millest üks avaldatakse ka Eesti Päevalehe
vahel ilmuvas töövõimereformi teemalises erilehes);
4.1.9. Võimeka Tööandja tunnustamisürituse korraldamine (sh nimetada koostöös
PARE ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga PARE konverentsil Võimekamaks
Tööandjaks väikese või keskmise suurusega ettevõte, tunnustamisüritusest
pressiteate kirjutamine ning selle levitamine;
4.1.10. Erilehe väljaandmine ning jooksev meediakajastus (sh aastaringne TVR
edulugude kajastamine vähemalt kahel korral kuus, aasta lõpus ilmub erileht, kus
ilmuvad aasta jooksul avaldatud edulood ja viis uut tööandjate poolt kirjutatud
arvamuslugu, kokku ilmub erilehes 20 erinevat vähenenud töövõimega inimeste
kaasamist puudutavat artiklit ning erileht ilmub nii digitaalse- kui ka paberväljaandena;
4.1.11. Projektijuhtimine – aruandlus, nõupidamised hankijaga jm.
4.2. Hankijal on õigus muuta aruannete ja arvete esitamise tähtaegu.
4.3. Hankija viitab Materjalide kasutamisel ja avaldamisel Töövõtjale kui Töö läbiviijale.
4.4. Töövõtjal on õigus kasutada Tööde resultaate (edaspidi „Materjalid“).
4.5. Töövõtja peab Tööde teostamisel järgima Euroopa Sotsiaalfondi teavitusnõudeid, mis
on kättesaadavad: https://www.innove.ee/eurotoetused/teavitamine/.
4.6. Juhul kui Tellija vastu esitatakse nõue Tööde tegemisel toimunud autoriõiguste
rikkumise tõttu, vastutab Tellijale tekkinud kahju eest Töövõtja.
5. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud
5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-kirja teel. Juhul, kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
2
teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis e-kirja
teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel.
5.2. Teate edastamise hetkeks loetakse e-kirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk. Teate
edastaja vastutab, et tema poolt saadetud e-kiri saadetakse teele õigeaegselt;
kahtluste korral kontrollib teate edastaja pärast teate teelesaatmist oma saadetud e-
kirjade kausta või veateate saamisel pöördub oma tööandja IT-administraatori või juhi
poole, kes peab tagama talle võimaluse teade õigel ajal väljastada.
5.3. Punktis 5.2 toodud nõue kehtib ka Tööde elektroonilise edastamise puhul kas nende
üleandmisel Töövõtja poolt või tagasiside saatmisel Tellija poolt.
5.4. Tellija kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Oskar Lepik; tel 626 9321; e-post:
[email protected].
5.5. Töövõtja kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Martin Hanson; tel 699 9308 ja
53 023 321; e-post:
[email protected].
6. Lepingu kehtivus
6.1. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt.
6.2. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni Poolte poolt
oma Lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.2020.
7. Lõppsätted
7.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad Pooled
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju
Maakohtus.
7.2. Lepingu täitmisel ja Lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti
Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta.
7.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu Lisadest ning
Lepingu muudatustest, milles Pooled võivad kokku leppida Lepingu allakirjutamise
järgselt.
7.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks Lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid:
1) Lisa 1 – Ettepanek hankelepingu sõlmimiseks;
2) Lisa 2 – Eesti Tööandjate Keskliidu pakkumus;
3) Lisa 3 – Kalender.
8. Poolte allkirjad:
Tellija: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske Toomas Tamsar
3
2018/19 kalender
Tegevus EELARVE
Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani
700,00 €
väljatöötamine ja Hankijaga täpsustamine
Jooksev töö võrgustikuga 10 500,00 €
Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste jagamiseks 6 000,00 €
Infomaterjalid veebis + veebipõhine nõustamisteenus 8 100,00 €
Tõestuspõhiselt parimate praktikate materjalide loomine
7 000,00 €
ja 2 seminari korraldamine personalijuhtidele
Töövõime foorumid 8 000,00 €
Vähenenud töövõimega inimeste värbamist ning
Tööandjate Ühisust kajastavate videoklippide tootmine 9 000,00 €
sotsiaalmeediasse
Ajujahi konkursil osalemine 15 000,00 €
Tööandjate tunnustamisürituse väljakuulutamine,
2 000,00 €
läbiviimine, tunnustamisüritus
Kogemuslugude kogumine ja vahendamine meedias ja
14 000,00 €
erilehe väljaandmine
sept.18 okt.18
Töövõime ümarlaud / Ühisuse kohtumine / Vabriku
eriväljaanne
Partnerite materjalide lisamine PARE
veebikeskkonda / PARE veebikeskkonna
uuendamine
nov.18 dets.18 jaan.19
Ühisuse kohtumine Ühisuse kohtumine
Partnerite materjalide lisamine
PARE veebikeskkonda
Erilehe väljaandmine
veebr.19 märts.19 apr.19
Vabriku eriväljaanne /
Ühisuse kohtumine
Ühisuse kohtumine
TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUS
Hankija on heaks kiitnud lõpliku
ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani
Ühisusega on liitunud vähemalt 35 liiget,
ühisusel on toimunud 5 kohtumist, ühisuse
tegevusi on igakuiselt kajastatud Tööandjate
Keskliidu ja PARE kanalites, ühisuse
kohtumistest on loodud 3 video ja neid on
jagatud sotsiaalmeedias. Tööandjate
Keskliidu teatajast Vabrik on antud välja kaks
eriväljaannet nii digitaalselt kui ka
paberkandjal. Toimunud on töövõime
ümarlaud, kus osales vähemalt 25 erinevat
organisatsiooni. Avaldatud on ülevaatlik
artikkel ümarlauast ja seda on jagatud
erinevates kanalites.
Tööandjate külastuste teavitustöö ettevõtete
kodulehtedel, uudiskirjades ning erinevates
sotsiaalmeedia kanalites. Toimunud on 4
külastust erinevatesse ettevõtetesse.
Nendest külastustest on loodud 4 video, mida
on jagatud sotsiaalmeedias.
Koostöös Tellijaga on PARE veebilehel
olevat materjali pidevalt arendatud ja
täiustatud. Veebikeskkonda on lisatud 5 uut
kogemuslugu. Tööandjate ühisuse
kohtumistest toodetud videod on üleval ka
PARE lehel. Veebilehel on mujale suunavate
linkide arvu vähendatud ja vajalik materjal
koondatud PARE lehele. Veebilehte on
promotud Eesti Tööandjate Keskliidu ja
PARE enda kanalites, veebileht on toodud
esile ka otsingumootorites ning Tööandjate
Keskliidu kodulehele on loodud eraldi
alamleht, mis toonitab vähenenud
töövõimega inimeste kaasamist tähtsust.
Toimunud on 2 seminari, kus mõlemal on
osalenud vähemalt 25 erineva
organisatsiooni esindajad. Seminaride
materjal on koondatud PARE lehele.
Toimunud on 2 töövõime foorumit - mõlemal
on osalenud vähemalt 30 inimest.
Toodetud on 5 videoklippi, mille Tellija on
enne avalikustamist heaks kiitnud - vähemalt
kolmes videos on peategelaseks
spetsialistina töötav vähenenud töövõimega
inimene, videosid on jagatud Tööandjate
Keskliidu ja PARE kanalites ning
sotsiaalmeedias on videoklippe ka
võimendatud.
Ajujahi programmiga on liitutud, saate
raames on välja antud auhind vähenenud
töövõimega inimeste tööhõivet toetavale
lahendusele. Ajujahi telesaate vahendusel on
räägitud valdkonna positiivsetest külgedest,
aga ka kitsaskohtadest. Konkursi vältel on
Tööandjate Keskliidu kirjutatud ja initseeritud
artikleid avaldatud meedias - üks avaldatakse
ka Eesti Päevalehe vahel ilmuvas
töövõimereformi teemalises erilehes.
Koostöös PARE ja Eesti Puuetega Inimeste
Kojaga on PARE konverentsil nimetatud
Võimekamaks Tööandjaks väikese või
keskmise suurusega ettevõte,
tunnustamisüritusest on kirjutatud ka
pressiteade, mida on meediale levitatud.
TVR edulugude kajastamine on toimunud
vähemalt kahel korral kuus, 2018. aasta
lõpus on ilmunud erileht, kus on aasta jooksul
avaldatud edulood ja viis uut tööandjate poolt
kirjutatud arvamuslugu, kokku on erilehes
ilmunud 20 erinevat vähenenud töövõimega
inimeste kaasamist puudutavat artiklit ning
erileht on ilmunud nii digitaalse- kui ka
paberväljaandena.