dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 17. september 2018
Viit
2-2.2/715-1
Registreeritud
17. september 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Oskar Lepik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kommunikatsiooniosakond)

Failid

  • 📎Hankeleping Eesti Tööandjate Keskliiduga 2018. aasta tegevuste elluviimiseks.bdoc925 KB

Sisu (failidest)

ETTEPANEK HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS (21. aprillil 2017. a. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitud raamlepingu nr 2-2.2/184-1 alusel) Riigihanke nimetus: „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“ Riigihanke viitenumber: 180806 Lähteülesanne Eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendada teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häirega – inimeste palkamisega seoses. Läbi teavitustegevuste ja seeläbi hirmude leevendamise, eelarvamuste ümberlükkamise ja oskuste arendamise suurendatakse kõikide Eesti tööandjate valmisolekut senisest enam palgata vähenenud töövõimega inimesi. Selleks sisaldab hankelepingu tegevus vähenenud töövõimega inimesi palganud ja palgata soovivate tööandjate kokkuviimist ja võrgustikutöö korraldamist: erinevaid infoüritusi, vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist. Tööandjate teadlikkus ja hoiakud Sotsiaalministeerium tellis Turu-uuringute ASilt uuringu, mis mõõdab vähenenud töövõimega inimeste, tööandjate ning avalikkuse teadlikkust töövõimereformist ja sellega seonduvast.  Uuringu tulemused viitavad, et väiksema töötajaskonnaga asutustes on vähenenud töövõimega töötajatele madala koormuse ja paindlikuma graafiku võimaldamine levinum kui suurema töötajaskonnaga asutustes.  Tööandjatest 17% hinnangul ei valmista uute töötajate leidmine nende asutusele üldjuhul erilisi raskusi, 47% peab uute töötajate leidmist kohati keeruliseks, 28% arvates on sellega suuri raskusi ning 8% ei oska antud küsimuses hinnangut anda (2017.a)  Tööandjatest 44% hinnangul võiks nende asutus vähenenud töövõimega inimesi (täiendavalt) tööle võtta, sealjuures 16% sõnul tuleks selleks kohandada töökeskkonda (asutuse ruume või töövahendeid), 23% sõnul tuleks selleks luua asutuse-siseselt uusi töökohti ja 1% sõnul teha muid kohandusi.  Tööandjatest 9% sõnul on vähenenud töövõimega inimeste täiendavaks palkamiseks juba täna loodud kõik võimalused. Tööandjatest 37% ei näe võimalust luua asutuses vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks sobivaid tingimusi ja viiendik ei oska antud küsimuses seisukohta võtta.  Tööandjatest, kes arvasid, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine nende asutuses on võimatu, pidas 68% tööd oma asutuses vähenenud töövõimega inimeste jaoks liiga keeruliseks või vastutusrikkaks, 31% sõnul pole (ja ei teki) asutuses vabu kohti ning 11% pidas töökeskkonna kohandamist vähenenud töövõimega inimestele liiga kulukaks ettevõtmiseks.  Uute töötajate palkamisel eelistaks 44% tööandjatest võrdsete kandidaatide korral palgata pigem täielikult töövõimelise inimese, 3% pigem vähenenud töövõimega inimese ning 43% ei lähtuks valikus mitte ametlikult tuvastatud töövõimest, vaid muudest kriteeriumidest.  Tööandjailt küsiti 2017. aasta uuringus uue küsimusena ka seda, millise püsiva tervisekahjustuse või puudega inimesi asutusse (tingituna töö iseloomust) kindlasti tööle võtta ei saaks. Suurem osa tööandjatest välistab oma asutuse puhul psüühikahäire või vaimupuudega inimeste töölevõtmise – nimetatud tervisehäirega inimeste palkamist ei pea võimalikuks umbes 70% tööandjatest. Enam kui pooled tööandjatest ei pea võimalikuks nägemispiiranguga inimeste töölevõtmist. Liikumispiiranguga inimeste töölevõtmise välistab 43% tööandjatest, kuulmispiiranguga 38%, kõnelemispiiranguga 34% ja mõne kroonilise haigusega (nähtavate piiranguteta) 14% tööandjatest. Tööandjatest 7% on seisukohal, et ükski tervisekahjustus ega puue ei välista inimese töölevõtmist ja 7% ei oska antud küsimuses arvamust avaldada. Kõigil küsitluses osalenud tööandjatel paluti ka vabas vormis märkida, mis motiveeriks nende asutust senisest enam tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi. Motivaatoritena nimetati kõige sagedamini:  Riigipoolseid toetusi, sh rahalisi toetusi ruumide kohandamiseks, abivahendite hankimiseks ja tugiisiku tasustamiseks, transpordikulu või töötaja täiend- või ümberõppekulude hüvitamist ja maksusoodustusi.  Kandidaadi töövõimetuse iseloom peab võimaldama pakutavat tööd teha, oluline on töölesoovija enda motivatsioon ja isikuomadused.  Kandidaadi haridus, oskused või töökogemus peavad olema sobivad.  Väärtuste muutumine, soov toetada vähenenud töövõimega inimesi. Kümnendik tööandjatest ütles ka siin, et miski ei motiveeri neid oma asutuses vähenenud töövõimega inimesi palkama, põhjendades seda sellega, et töö asutuses on liiga spetsiifiline ja nõudlik ning seega vähenenud töövõimega töötajate jaoks sobimatu.  Usk vähenenud töövõimega inimeste võimekusse ühiskonda senisest rohkem panustada on suhteliselt kõrge – 67% elanikest, 68% vähenenud töövõimega inimestest ja 76% tööandjatest arvavad, et Eestis on palju võimekaid vähenenud töövõimega inimesi, kes suudavad panustada ühiskonda rohkem kui seni.  Vähenenud töövõimega inimesi peavad ülejäänud inimestega võrreldes sama võimekateks töötajateks ligikaudu pooled elanikest, vähenenud töövõimega inimestest ja tööandjatest.  66% elanikest, 70% vähenenud töövõimega inimestest ja 56% tööandjatest peab vähenenud töövõimega inimesi töötajatena kolleegidest sageli kohusetundlikumateks.  Arvamus, et tööandjad pole motiveeritud vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma, on võrreldes 2015. aastaga kõigis sihtrühmades vähenenud: elanikkonnas on seda arvamust jagavate inimeste osatähtsus langenud 79%-lt 70%-ni, vähenenud töövõimega inimeste seas 76%-lt 64%-ni ja tööandjate seas 64%-lt 58%-ni. Vaimse tervise häirega inimesed Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015. aasta andmetel on tööjõu osakaal, kelle puhul vaimse tervise probleemid tööelu häirivad, viimastel kümnenditel kasvanud. Haigekassa andmetel pöördus 2013. aastal ravikindlustuse süsteemi poole 87 288 tööealist inimest (s.o 10,6% samaealisest elanikkonnast), kelle raviarvel oli märge mõne psüühika- ja käitumishäire kohta. 51 538 neist ostsid arsti kirjutatud retsepti alusel välja psüühika- ja käitumishäire raviks näidustatud ravimi. Vaimse tervise häirega inimesed on tööturul riskirühmaks, neid iseloomustab madalam hõive, suurem mitteaktiivsus ja töötus. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elas 2014. aasta alguses Eestis 32 489 tööealist inimest, kellele oli SKA tuvastanud töövõimekao ning kelle ekspertiisidokumentidel oli märge psüühika- või käitumishäire kohta. Neist 24 475 inimesel oli psüühika- ja käitumishäire põhidiagnoos. Peamisteks püsivalt töövõimet mõjutavaiks psüühika- ja käitumishäireks on vaimne alaareng, isiksus- ja käitumishäired, skisofreenia, depressioon ja ärevushäired, aga ka näiteks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Praxise raporti hinnangul on psüühika- ja käitumishäiretega seonduvate probleemide ennetamiseks äärmiselt oluline nende varajane märkamine, et kahandada abivajadust igapäevaelus osalemisel ja tööturul toimetulemisel. Häirete varaseks märkamiseks ja õigeaegseks sekkumiseks tuleb suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning psüühika- ja käitumishäiretest. See võimaldab valehäbita märgata ja tunnistada muutusi enda ja teiste vaimses tervises ning julgustab varakult nii abi ja tuge otsima, kui ka seda pakkuma. Tööelus osalemist ja ühiskonnas tegutsemist võib aga sageli häirida rohkem häirega seotud väärarusaamad ja väärarusaamad ja vääruskumused kui häire ise. Van der Noordt jt (2014) leidsid oma süstemaatilises kirjanduse ülevaates tugeva positiivse seose töötamise ning inimese vaimse tervise vahel, märkides, et töötamine vähendab depressiooni riski ning parandab inimese vaimset tervist. Saunders ja Nedelec (2014) rõhutavad, et töötamise mõju vaimse tervise häirega inimestele on seotud sellega, et inimene tajub, et see, mida ta teeb, on tähendusrikas ja kasulik; töötamine võimaldab vaimse tervise häirega inimestel tunda end „normaalsena“ ja osana kogukonnast. Töötamisel on ka kasulik mõju raske psüühika- ja käitumishäirega inimestele, eelkõige seeläbi, et töötamine aitab parandada nende heaolu (Schneider 1998), kuid töötamisel võib olla ka positiivne mõju raske psüühika- ja käitumishäirega inimeste tervenemisele (Anthony 2004). Eesti rahvastik vananeb ja seisab silmitsi süveneva tööjõupuudusega. Samas on meil inimesi, kes saaksid tööturul panustada ja väärivad võimalust aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. Terviseinfo.ee andmetel on igal neljandal inimesel maailmas elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit). Tallinna Vaimse Tervise Keskus (vt: http://www.vaimnetervis.ee/vaimne-tervis/myydid/) Terviseinfo.ee (vt: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis) Tegevuste kirjeldus: 1. Partneri tööülesannete hulka kuulub: 1.1. Tegevuskava koostamine erivajadustega inimeste palkamiseks tööandjate teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks. Tegevuskava peab sisaldama partneri nägemust vajalikest tegevustest, et saavutada vähenenud töövõimega inimeste – sh vaimse tervise häirega inimeste – suurem hõivatus ja tööandjate parem teadlikkus ja paremad hoiakud sihtrühma palkamisest. 1.1.1. 2018. aasta tegevuste taktikaline plaan, sh: 1.1.1.1. 2018. aasta teavitustegevuste kirjeldus koos sõnumite ja näidiseelarvega; 1.1.1.2. ajakava, milles on esitatud kavandatud tööde teostamise ajagraafik; 1.1.1.3. pakkumuses esitatud tegevuste juures on tagatud läbipaistvus ning selgitatud ära, kuidas on kujunenud tegevuse lõplik hind. 1.1.1.4. tegevuste juures on välja toodud selged ja mõõdetavad eesmärgid; 1.1.1.5. juhul, kui tegevuste plaan sisaldab ka meediaostu, siis meediastrateegia esialgne kavand koos selleks vajaliku meediaostu maksumusega ning põhjendatud kanalite valik. 1.2. Tööandjate võrgustikutöö: 1.2.1. tööandjate võrgustikus nende tööandjate kaardistamine, kes on palganud või plaanivad palgata vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häirega – inimesi ja kutsuvad ka teisi üles seda tegema; 1.2.2. võrgustikutöö korraldamine, parimate praktikate ja kogemuste vahetamine; 1.2.3. vähenenud töövõimega inimestele sobivaid töötingimusi loonud ning töötamiseks uudseid lahendusi leidnud ettevõtete tunnustamine avalikul tööandjatele suunatud üritusel ning selle kajastamine meedias. Tunnustamise protsessi – sh tunnustatava ettevõtte määramisse – peab olema kaasatud ka vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioon. 1.3. Võrgustikutöö raames tööandjate informeerimine töövõimereformist ja vähenenud töövõimega inimeste palkamisega kaasnevast tugisüsteemist, sh: 1.3.1. erinevatel infoüritustel osalemine ja teema sidumine teiste asjakohaste üritustega; 1.3.2. info- ja reklaammaterjalide koostamine, tootmine ja levitamine. 1.4. Valmisoleku suurendamine vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks, sh: 1.4.1. vähenenud töövõimega inimestega seotud edulugude kaardistamine ja kajastamine meedias, sh nt vähenenud töövõimega töötajatest ja nende tööandjate kogemustest artiklite initsieerimine, kirjutamine või tellimine vähemalt kahel korral kuus; 1.4.2. vähenenud töövõimega inimestega seotud edulugude jagamine võrgustikutöös ja muudel tööandjatele suunatud infoüritustel. 1.5. Eelnimetatud tegevusteks lõpliku ideelahenduse väljatöötamine, selle kooskõlastamine Hankijaga, kokku lepitud tööde elluviimine ning tulemuste hindamine ja aruande koostamine vastavalt igaks aastaks sõlmitavatele hankelepingutele, sh: 1.5.1. lõpetatud tegevuste kohta aruande koostamine iga kuu (etapi) viimaseks reedeks. Tegevuste aruandlus peab olema selge ja iga lõpetatud tegevuse juures olema viide, mis tõendab, et tegevus on vastavalt kokkulepitule ellu viidud; 1.5.2. lõpetamata tegevuste osas iga kuu (etapi) viimaseks reedeks ettepanekute tegemine, kuidas plaanib hanke võitja lõpetamata tegevused edukalt lõpuni viia. 1.6. Kokku lepitud teavitustegevuste elluviimisel koostöö tegemine Hankija, Eesti Töötukassa ning ettevõtjate, personalijuhtide ja vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega. 4. Soovitud tulemused 2020. aastaks: 4.1. Tööandjate teadlikkus töövõimereformist ja vähenenud töövõimega inimeste palkamise võimalustest on tõusnud – reformist on kuulnud vähemalt 90% tööandjatest ja sisuga enda hinnangul kursis vähemalt 75% (2015.a 78% ja 33%). 4.2. Tööandjate valmisolek palgata vähenenud töövõimega inimesi on tõusnud – vähenenud töövõimega inimesi võiks enda sõnul (täiendavalt) tööle võtta vähemalt 60% tööandjatest (2015.a – 31%). Riigihange nr 180806 „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“ 2018-2019. aasta tegevuste taktikaline plaan Tulenevalt 2017. aastal saadud kogemustest ning tagasisidest keskendume 2018. aastal veelgi enam vähenenud töövõimega inimeste, kui väärtusliku tööjõu esile toomisele ning nende edulugude jagamisele. Võrreldes eelnenud aastaga panustame seekord lisaks artiklite jagamisele meedias ka videomaterjali tootmisele, mis annab tööandjatele võimaluse näha oma silmaga vähenenud töövõimega inimeste edukust töökohal. Kõikide enda tegevuste planeerimisel lähtume raamlepingu tehnilises kirjelduses kokku lepitud peaeesmärkidest tõsta tööandjate teadlikkust töövõimereformist ja valmisolekut palgata vähenenud töövõimega inimesi. Projekti lõppeesmärgid, mis on kirjas tehnilises Uue tegevusaasta lõpuks planeeritud eesmärgi kirjelduses täitmine Töövõimereformist on kuulnud 90% tööandjatest Töövõimereformist on kuulnud 90% tööandjatest Töövõimereformi sisuga on kursis 75% Töövõimereformi sisuga on kursis 45% tööandjatest tööandjatest Vähenenud töövõimega inimesi on täiendavalt Vähenenud töövõimega inimesi on täiendavalt valmis värbama 60% tööandjatest valmis värbama 45% tööandjatest Meie tegevuste peamiseks eesmärgiks uuel aastal on tõsta esindatust ning haaret meedias, jõudes enda kajastustega vähemalt 100 000 inimeseni. Usume, et mida laiema publikuni me temaatika viime, seda tugevamad on ka positiivsed arengud. Alljärgnevalt ülevaade uueks aastaks planeeritud tegevustest ning nende taustast. 1) Jooksev töö Tööandjate Ühisuse võrgustikuga Probleem: Tööandjatele on vaja teiste tööandjate eeskuju ning kogemusi, julgustamaks neid aktiivsemalt vähenenud töövõimega inimesi kaasama Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimesi palganud ja palgata soovivate tööandjate kokkuviimine ja võrgustikutöö korraldamine Tegevus: Eelmisel aastal alustanud Tööandjate Ühisus on suutnud ühendada enda alla Eesti suurimad vähenenud töövõimega inimeste tööandjad. Tööandjate Ühisus on kohtunud regulaarselt (nii PARE kontoris, ettevõtete külastustel, kui Praxise poolt läbiviidud koolitustel) ning osalenud antud projekti erinevates tegevustes (innovatsioonitalgud, Võimeka Tööandja konkurss, praktikakohad). Tööandjate Ühisuse liikmed on väärtuslikud kõneisikud ning koostööpartnerid, kelle panus projekti õnnestumisse on vajalik. Näeme vajadust jätkata tööd Tööandjate Ühisusega, kuna usume selle potentsiaali tööandjatele eeskuju näitamisel ning vastutustundliku ettevõtluse kasulikkuse rõhutamisel. Jätkame uuel aastal Tööandjate Ühisuse tööga ning uute liikmete värbamisega. Tööandjate Ühisuse kohtumisi ja tegemisi kajastame igakuiselt Tööandjate Keskliidu ja PARE erinevates kanalites ning loome kohtumistest ülevaatlikud videomaterjalid, koos osalejate kommentaaridega sotsiaalmeedia tarbeks. Lisaks loome kaks eriväljaannet Tööandjate Keskliidu teatajast Vabrik, kus keskendume ainult Tööandjate Ühisuse ning käesoleva projekti erinevatele tegevustele. Esmakordselt jagame Vabriku teatajat enda liikmetele, partneritele ja teistele ettevõtetele ka paberkujul. Nõnda laiendame kajastuste haaret võimalikult laialdaselt. Lisaks panustame enam Tööandjate Ühisuse liikmete poolsesse kommunikatsiooni sotsiaalmeedias. Tööandjate Ühisuse liikmed toovad enda osalemist Ühisuses esile enda kodulehtedel ning sotsiaalmeedia kontodel. Vajadusel koostame liikmetele sotsiaalmeedia postitused, mida nad saavad enda lehekülgedel jagada ning mis ärgitavad ka teisi ettevõtteid Tööandjate Ühisusega liituma. Kutsume Ühisuse liikmeid üles endi kodulehtedele lisama Ühisuse märki. 2018. aasta sügisel korraldame koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ning selle alaliitudega töövõime ümarlaua, mille eesmärgiks on tuua kokku nii vähenenud töövõimega inimeste, kui tööandjate esindajad. Ümarlaua eesmärgiks on anda osapooltele võimalus avatud õhkkonnas arutada töövõimereformi, vähenenud töövõimega inimeste kaasamist ja tööandjate vajadusi. Ümarlaud annab osalejatele võimaluse kuulda ja jagada arvamusi ning koguda uusi mõtteid. Ümarlauale ootame osalema vähemalt 25 erinevat esindajat. Hea meelega näeksime ümarlauast osa võtmas ka Sotsiaalministeeriumi esindajaid. Ümarlaua korraldamist ja läbiviimist saadab kommunikatsioon meedias (nii Keskliidu, EPI Koja ja PARE sotsiaalmeediakanalites, kui ajakirjanduses). Peale ümarlauda koostame ülevaatliku artikli selle tulemusest ning sellest välja kasvanud soovitustest, mida samuti jagame erinevates meediakanalites. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Suurendada Tööandjate Ühisuse liikmete arvu vähemalt 35 liikmeni ning jätkata regulaarsete kohtumistega (kokku 5 kohtumist). Loome kohtumistest vähemalt 3 ülevaatlikku videomaterjali. Anname välja 2 eriväljaannet Tööandjate Keskliidu teatajast Vabrik. Korraldame töövõime ümarlaua, millest võtab osa vähemalt 25 erinevat esindajat. Tulemus ja mõju: Läbi Tööandjate Ühisuse tegevuste ja edulugude kajastamise nii uudiskirjades, kodulehtedel, sotsiaalmeedias ning trükimeedias loodame jõuda 700 tööandjani. 2) Ettevõtete külastused kogemuste jagamiseks Probleem: Tööandjatele on vaja näidata, et vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks ei ole vaja teha üüratuid ja kulukaid ümberkorraldusi. Vajalikud lahendused on tihtilugu lihtsad ning taskukohased Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid Tegevus: Tööandjate Ühisuse külastused erinevatesse ettevõtetesse ning parimate praktikate jagamine on seni pälvinud liikmetelt tunnustust ning tänu, mistõttu kavatseme kindlasti sellega jätkata. Teiste ettevõtete eeskuju ning nende kogemustest õppimine aitab väiksema kogemuspagasiga tööandjatel enda töökorraldust ning -keskkonda paremini vähenenud töövõimega inimeste jaoks kohandada. Ettevõtete külastustest valmistame ülevaatlikud videoklipid, milles võõrustava ettevõtte esindajad saavad selgitada enda lahendusi ning kogemusi vähenenud töövõimega inimeste töö korraldamisel. Ettevõtete külastustest teavitame eelnevalt Tööandjate Keskliidu, alaliitude, PARE ja vastuvõtva ettevõtte kodulehtedel, uudiskirjades ning erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Ettevõtete külastused ning neid saatev positiivne kajastus annab võimaluse näidata erinevatele tööandjatele reaalselt töötavaid lahendusi ja ärgitada neid rohkem panustama vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Ajal, mil sotsiaalsest vastutusest on saanud paljude ettevõtete jaoks tähtis mainekujunduse osa, usume et edukate eeskuju motiveerib ka teisi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse investeerima. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Korraldada nelja ettevõtte külastused, millest omakorda valmib neli ülevaatlikku videoklippi. Tulemus ja mõju: Läbi ettevõtete külastuste ja videoklippide jagamise sotsiaalmeedias loodame jõuda 300 tööandjani ning tõsta teadlikkust vähenenud töövõimega inimestele suunatud töökorralduslikest lahendustest ettevõtete juhtide seas. 3) Infomaterjalid ning nõustamisteenus internetis Probleem: Tööandjatel on vaja saada ammendavalt infot ühest kohast ning vajadusel saada jooksvalt vastuseid enda küsimustele Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Info- ja reklaammaterjalide koostamine Tegevus: Kavatseme järjepidevalt arendada ning täiustada PARE veebilehel olevat töövõimereformi veebikeskkonda. Kuna PARE veebilehe külastajad on peamiselt ettevõtete personalijuhid siis on tähtis, et nad leiaksid võimalikult mitmekülgset infot ning vastuseid enda küsimustele. PARE veebileht saab keskmiselt 40000 külastust kuus, seega portaalis kuvatava info levik on laialdane. PARE lehel pakutav nõustamisteenus alustas toetava tegevusena 2017. aasta lõpus ning on esimese poole aasta jooksul vastanud 12-le tööandja küsimusele. Käesoleval aastal plaanime veebikeskkonda lisada Tööandjate Ühisuse liikmete projekti raames valmivaid kogemuslugusid (vähemalt 5 lugu), projekti raames toodetavaid videomaterjale (vähemalt 4 videomaterjali) ja soovitusi, ärgitamaks personalijuhte julgemini vähenenud töövõimega inimesi kaasama. Vähendamaks veebilehelt mujale suunavate linkide arvu ning pakkumaks kogu vajalikku vähenenud töövõimega inimeste kaasamist puudutavat informatsiooni, koondame koostöös Töötukassa, EPI Koja ning teiste partneritega võimalikult laialdaselt materjali PARE lehele kokku. Veebilehe laiemaks tutvustamiseks ning külastatavuse kasvatamiseks jagame selle kohta infot ning üleskutseid Tööandjate Keskliidu, PARE ja EPI Koja kommunikatsioonikanalites ning panustame veebilehe esiletoomisse otsingumootorite tulemustes. Suunamaks Tööandjate Keskliidu liikmeid Ühisuse lehele ning toonitamaks vähenenud töövõimega inimeste kaasamise tähtsust, loome Tööandjate kodulehele eraldi alamlehe, mis teema tähtsust rõhutab. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Tööandjate Ühisuse veebikeskkonda lisatakse vähemalt 5 kogemuslugu ja vähemalt 4 projekti raames valminud videomaterjali. Lisaks koondatakse veebikeskkonda partnerite infomaterjalid, mis puudutavad vähenenud töövõimega inimeste kaasamist. Tulemus ja mõju: Läbi uuendatud ning põhjaliku töövõimereformi ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamise alase informatsiooni jagamise aitame kaasa tööandjate teadlikkuse kasvule. Uuendatud veebikeskkond tõstab loodetavasti 1500 inimese teadlikkust vastavatest teemadest ning annab võimaluse saada enda küsimustele vastused. 4) Rahvusvaheliste parimate praktikate vahendamine ning seminarid personalijuhtidele Probleem: Tööandjatel puudub teadmine maailmas juba edukalt rakendatud lahenduste kohta, mida nad saaksid kasutada ka Eestis Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid Tegevus: Eelmisel aastal osales Praxise poolt korraldatud seminaridel üle kolmekümne erineva personalijuhi ning nende põhjal valminud õppematerjalid on kättesaadavad PARE veebilehel. Näeme jätkuvat vajadust rahvusvahelise kogemuse jagamise ning personalijuhtide arendamise järele. Usume, et alusetute hirmude üheks aluseks on teadmatus. Vahendades kogemusi ning informatsiooni, saame julgustada personalijuhte aktiivsemalt kaasama enda ettevõtetes vähenenud töövõimega inimesi ja kujundama neile efektiivsemat töökeskkonda. Uuel tegevusaastal plaanime rahvusvahelisi parimaid praktikaid vahendama ning nende alusel õppematerjale koostama kutsuda Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar. Centari üheks põhiliseks sisuvaldkonnaks on töö- ja sotsiaalpoliitika ning neil on eelnev koostöökogemus Sotsiaalministeeriumiga. Usume, et Centar suudab seetõttu pakkuda paremat sisu ning koostööd. Sarnaselt eelmisele aastale kasutame kõiki Tööandjate Keskliidu ja PARE kommunikatsioonikanaleid personalijuhtide kutsumiseks seminaridele. Käesoleva aasta eesmärgiks oleme seadnud endale vähemalt 50-ne personalitöötaja osalemise kahel seminaril. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Vähemalt 50 personalitöötajat osalevad kahel seminaril kokku, seminaride põhjal ilmuvad õppematerjalid Tööandjate Ühisuse veebikeskkonnas Tulemus ja mõju: Seminaride ning õppematerjalide kättesaadavaks tegemise tulemusena loodame vähenenud töövõimega inimeste kaasamise ning töökorralduslike lahenduste alaste teadmiste kasvu vähemalt 70-nes ettevõttes. 5) Töövõime foorumid Probleem: Tööandjate silmis puudub tänasel päeval seos vastutustundliku ettevõtluse ning vähenenud töövõimega inimeste kaasamise vahel Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitab kaardistada ja kajastada tööandjate seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid Tegevus: Korraldame koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga 2018. aasta sügisel ja 2019. aasta kevadel Tallinnas ja Tartus kaks töövõime foorumit, milles keskendume vastutustundlikule ettevõtlusele ning vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele. Nende ürituste eesmärgiks on siduda omavahel tööandjate silmis vähenenud töövõimega inimeste kaasamine, kui vastutustundliku ettevõtluse loomulik osa. Soovime mõjutada ettevõtteid nõnda, et aktiivne vähenenud töövõimega inimeste kaasamine oleks iga organisatsiooni värbamispoliitika alustala. Kutsume tööandjaid osalema foorumitel läbi enda (Vabrik, koduleht, sotsiaalmeedia) ja partnerite (PARE, EPI Koda, alaliidud) kommunikatsioonikanalite ning pressikajastuste. Foorumitel toimuvat ning seal arutatavat saadab lisaks meediakajastus nii Ekspress Meedia, kui maakonnalehtedes. Foorumitele ootame kokku osalema vähemalt 60 osalejat. Siinjuures on tähtis rõhutada, et meie tegevuste eesmärk ei ole ärgitada tööandjaid looma sotsiaalseid töökohti, vaid kaasama julgemalt vähenenud töövõimega inimesi. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Kahe töövõime foorumi toimumine, kokku vähemalt 60 osalejaga Tulemus ja mõju: Foorumite mõjul loodame tõsta avalikkuses vähenenud töövõimega inimeste kaasamise, kui vastutustundliku ettevõtluse loomuliku osa temaatika ning panustame tööandjate valmidusele värvata vähenenud töövõimega inimesi. Läbi saatvate kajastuste jõuame teemaga kokku 150 ettevõtteni 6) Vähenenud töövõimega inimeste tööd ning edulugusid kajastavad videoklipid Probleem: Tööandjatele on vaja näidata, et vähenenud töövõimega inimesed suudavad edukalt panustada ettevõtte tegevusse ning saavad enda ülesannetega hästi hakkama Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugude kaardistamine ja kajastamine nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide koostamine ja levitamine Tegevus: Toodame sotsiaalmeedias levitamise tarbeks videoklipid, mis kajastavad vähenenud töövõimega inimeste tööd. Videoklippide abil saame näidata, et töövõime vähenemine kujutab endast takistust, mida on võimalik koostöös tööandjaga ületada. Soovime näidata vähenenud töövõimega inimesi edukalt oma töökohustustega toime tulemas ning seeläbi ärgitada tööandjaid neid julgemalt kaasama. Seetõttu kaasame videotesse ka vähenenud töövõimega inimeste juhte ning tööandjaid, kes jagavad enda positiivseid kogemusi. Nõnda jätkame ka tööandjalt-tööandjale kommunikatsiooni võimendamisega. Planeerime kokku 4-5 erineva videoklipi tootmist ning levitamist erinevates Eesti Tööandjate Keskliidu ning partnerite sotsiaalmeedia kanalites. Vajadusel võimendame videoklippide levikut sotsiaalmeedias reklaamiostuga. Vähemalt pooltes videotes on kajastatav vähenenud töövõimega inimene spetsialist või juhi ametikohal. Videoklippide tootmisel lähtutakse nõudest, et need oleksid ligipääsetavad nii vaegnägijatele kui -kuuljatele. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Toodame 5 erinevat videoklippi, mis kajastavad vähenenud töövõimega inimeste edukat tööd. Vähemalt 2 videoklippi kajastavad vähenenud töövõimega inimest spetsialist või juhi ametikohal. Videoklipid on ligipääsetavad nii vaegnägijatele kui -kuuljatele. Tulemus ja mõju: Prognoosime videoklippide vaadatavuseks sotsiaalmeedia vahendusel vähemalt 2000 vaatamist. Videoklipid aitavad mõjutada tööandjate suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning ärgitada neid julgemalt neid kaasama. 7) Ajujahil osalemine Probleem: Vähenenud töövõimega inimeste temaatikat on vaja laiema üldsuse ees rohkem tõstatada, võimendades nõnda töövõimereformi mõju ning julgustades tööandjaid rohkem kaasamisse panustama Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugude kaardistamine ja kajastamist nii tööandjate seas kui avalikult Tegevus: Märtsis toimunud innovatsioonitalgud meelitasid kohale hulganisti osalejaid erinevatest sihtrühmadest ning huvigruppidest. Innovatsioonitalguid saatnud positiivne tagasiside ja sellest välja kasvanud lahenduse Help-a-doti edu Sotsiaalministeeriumi heaolutalgutel annab meile kindluse innovatsioonitegevustega ka uuel aastal jätkata. Uuel tegevusaastal kavatseme suurema avaliku tähelepanu juhtimiseks vähenenud töövõimega inimeste temaatikale ja värbamisele liituda Ajujahi programmiga. Ajujaht on Eesti suurim innovatsioonikonkurss, mis saab laialdaselt kajastust nii televisioonis, kui trükimeedias. Plaanime panna välja eraldi auhinna vähenenud töövõimega inimestele tööhõivet toetavale lahendusele ning tutvustada Ajujahi telesaate vahendusel konkursi vältel valdkonna rõõme ja muresid. Võimaluse korral osaleb saates meie esindaja Ajujahi žüriiliikmena. Lisaks Ajujahi enda kajastusele avaldame ka enda poolt kirjutatud ja initsieeritud artikleid meedias kogu konkursi vältel. Ajujahi konkursi meediakajastused tõotavad seetõttu tulla kogu projekti suurimad sihtrühma (100 000 – 150 000 inimest) suuruse vaates. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Liituda Ajujahi konkursiga ja anda selle raames välja eriauhind vähenenud töövõimega inimeste suuremale kaasamisele suunatud lahendusele Tulemus ja mõju: Ajujaht on üks enima vaadatumaid telesaateid ning neid jälgib sotsiaalmeedias üle 10 000 jälgija. Ajujaht annab meile võimaluse rõhutada kaasamise vajalikkust ning vähenenud töövõimega inimeste suutlikkust väga suure vaatajaskonna ees. Läbi Ajujahi konkursi loodame jõuda enam, kui 100 000 inimeseni ning panustame tööandjate valmidusse värvata enam vähenenud töövõimega inimesi. 8) Võimeka Tööandja tunnustamisüritus Probleem: Edukalt vähenenud töövõimega inimesi kaasavaid ettevõtteid on vaja seada teistele tööandjatele eeskujuks Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Infoüritused, mis aitavad kaardistada ja kajastada tööandjate seas vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugusid Tegevus: Võimeka Tööandja tunnustus pälvis sellel aastal küll loodetud meediakajastuse, kuid juhtis meie jaoks tähelepanu ka faktile, et enamike suuremate lahenduste taga seisavad suuremad ettevõtted. Seetõttu soovime sellel aastal üheskoos Eesti Puuetega Inimeste Kojaga nimetada Võimekamaks Tööandjaks väikse või keskmise suurusega ettevõtte, kus on panustatud tugevalt vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse. Seeläbi saame anda signaali, et töökeskkonna kohandamise ja toetava töökorraldusega saavad hakkama kõik ettevõtted, olenemata suurusest. Võimeka Tööandja tunnustuse plaanime üle anda taaskord PARE aastakonverentsil. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Võimeka Tööandja tunnustamisürituse raames on tiitel üle antud, tunnustamisest on ilmunud kajastus meedias Tulemus ja mõju: Võimeka Tööandja tiitli andmine PARE konverentsil aitab meil ettevõtete personalipoliitika kujundajate ees rõhutada vähenenud töövõimega inimeste kaasamise tähtsust ning julgustada neid rohkem sellesse panustama. Läbi PARE konverentsi ning meediakajastuse loodame jõuada vähemalt 200 ettevõtte juhi ning personalipoliitika kujundajani. 9) Erileht ja jooksev meediakajastus Probleem: Meedia vahendusel on vaja näidata läbi erinevate edu-, kogemus- ja arvamuslugude, et vähenenud töövõimega inimesed on suutlikud ja tõhusad töötajad, kes suudavad ettevõtetesse tugevalt panustada. Need kajastused on vajalikud tööandjate suhtumiste muutmiseks. Tehnilises kirjelduses esitatud ülesanne: Vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seotud edulugude kaardistamine ja kajastamine nii tööandjate seas kui avalikult, info- ja reklaammaterjalide koostamine ja levitamine, artiklite, pressiteadete kirjutamine ja avaldamine ning meediaga suhtlus Tegevus: Eelmisel aastal Päevalehe vahel ilmunud töövõimereformi erileht täitis enda eesmärki ning seda saatis positiivne tagasiside. Seetõttu kavatseme jätkata erilehega ka sellel aastal. Oleme teinud kokkuleppe Ekspress Meediaga aastaringseks töövõimereformi edulugusid puudutavaks meediakajastuseks, mis kulmineerub taaskord jõulude eel ilmuva erilehega. Erilehte koondatakse kokku aasta jooksul kajastust leidnud edulood, Erilehte koondatakse kokku aasta jooksul kajastust leidnud edulood, koos uute arvamuslugudega (Keskliit ja selle liikmed kirjutavad kokku viis uut arvamuslugu erilehe tarbeks). Kokku ilmub erilehes 20 erinevat vähenenud töövõimega inimeste kaasamist puudutavat artiklit. Erileht ilmub nii digitaalse- kui paberväljaandena. Eesmärk 2018/2019 tegevusaastal: Pidev edu- ning kogemuslugude ilmumine meedias (vähemalt 2 kajastust kuus), erilehe ilmumine detsembris. Tulemus ja mõju: Läbi erilehe ning sellele eelnenud kajastuste loodame jõuada vähemalt 50 000 inimeseni ning toome järjepidevalt vähenenud töövõimega inimeste kaasamise vajalikkuse temaatikat meedias esile Esialgne eelarve 2018-2019 Tehniline Personalikulu Töötunnid/ Nr. Tegevus Aeg Lõpetamise alus kulu Tehniline kulu koosneb (EUR) personali arv (EUR) Hankija on heaks kiitnud lõpliku Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani 25 tundi/ 1 1 III kvartal 2018 ideelahenduse ja 700,00 0 väljatöötamine ja Hankijaga täpsustamine inimene kommunikatsiooniplaani III kvartal 2018 150 tundi/ 2 PARE lepingutasu, ümarlaua 2 Jooksev töö võrgustikuga Kuupõhine arvestus (8 kuud) 7 500,00 3 000,00 - I kvartal 2019 inimest korralduskulud III kvartal 2018 Kõik neli ettevõtete külastust on 50 tundi/ 2 3 Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste jagamiseks 3 000,00 3 000,00 PARE lepingutasu - I kvartal 2019 toimunud inimest III kvartal 2018 110 tundi/ 3 PARE lepingutasu, Analyticsi 4 Infomaterjalid veebis + veebipõhine nõustamisteenus Kuupõhine arvestus (8 kuud) 5 100,00 3 000,00 - I kvartal 2019 inimest maksed, IT abi Tõestuspõhiselt parimate praktikate materjalide loomine ja 2 III kvartal - IV Seminarid on toimunud ja 40 tundi / 1 CENTARi lepingutasu, 5 2 000,00 5 000,00 seminari personalijuhtidele kvartal 2018 materjalid on veebis inimene seminaride korralduskulud Vastutustundliku Foorumi 65 tundi / 3 6 Töövõime foorumid III kvartal 2018 Töövõime foorumid on toimunud 4 000,00 4 000,00 lepingutasu ning ürituse inimest korralduskulud Vähenenud töövimega inimeste värbamist ning Tööandjate 80 tundi / 3 Videomaterjalide 7 III kvartal 2018 Videoklipid on avalikustatud 4 000,00 5 000,00 Ühisust kajastavate videoklippide tootmine sotsiaalmeediasse inimest tootmiskulud III kvartal 2018 Ajujahi konkursi raames on 140 tundi / 3 8 Ajujahi konkursil osalemine 7 000,00 8 000,00 - II kvartal 2019 eriauhind üle antud inimest Ajujahi lepingutasu 35 tundi / 2 10 Tööandjate tunnustamisüritus II kvartal 2018 Ettevõtted on saanud tunnustatud 2 000,00 6 000,00 inimest PARE lepingutasu Tööandjate tunnustamise väljakuulutamine, läbiviimine, 25 tundi / 2 11 II kvartal 2019 Ettevõtted on saanud tunnustatud 1 000,00 1 000,00 tunnustamisüritus inimest PARE lepingutasu III kvartal 2018 60 tundi / 2 12 Kogemuslugude kogumine ja vahendamine meedias Kuupõhine arvestus (8 kuud) 3 000,00 3 000,00 - I kvartal 2019 inimest Ekspress Meedia lepingutasu 50 tundi/ 1 13 Kogemuslugude erilehe välja andmine IV kvartal 2018 Erileht on ilmunud 1 000,00 7 000,00 inimene Ekspress Meedia lepingutasu III kvartal 2018 240 tundi /1 14 Projektijuhtimine 30h kuus (8 kuud) 12 000,00 0 - II kvartal 2019 inimene 48 KOKKU käibemaksuta 100 300,00 52 300,00 000,00 KOKKU koos käibemaksuga 120 360,00 NB! Tegevuste ajakava ei ole lõplik ning võib ajas muutuda TVRi tegevuste ajakava 2018/2019 August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill 1 Jooksev töö võrgustikuga Tööandjate Ühisuse kohtumised ja 1a videomaterjalide loomine 1b Vabriku eriväljaannete loomine ja jagamine Töövõime ümarlaua korraldamine ja 1c läbiviimine Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste 2 jagamiseks Infomaterjalid veebis + veebipõhine 3 nõustamisteenus 3a PARE veebikeskkonna uuendamine Partnerite materjalide lisamine PARE 3b veebikeskkonda Tõestuspõhiselt parimate praktikate 4 materjalide loomine ja 2 seminari personalijuhtidele 5 Töövõime foorumid Vähenenud töövimega inimeste värbamist 6 ning Tööandjate Ühisust kajastavate videoklippide tootmine sotsiaalmeediasse 7 Ajujahi konkursil osalemine 8 Tööandjate tunnustamise väljakuulutamine, läbiviimine, tunnustamisüritus Kogemuslugude kogumine ja vahendamine 9 meedias 10 Kogemuslugude erilehe välja andmine 11 Projektijuhtimine Osakond – Kommunikatsiooniosakond RAAMLEPING nr 2-2.2/184-1 HANKELEPING nr 2-2.2/715-1 Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, (registrikoodiga 70001952) asukohaga Suur- Ameerika 1, Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab Marika Priske (edaspidi Tellija) ning Eesti Tööandjate Keskliit, registrikood 80036271, aadressiga Kiriku 6, Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Tamsar (edaspidi Töövõtja), edaspidi eraldi Pool või koos Pooled, sõlmisid Raamlepingu nr 2-2.2/184-1 alusel käesoleva Hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas. 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu esemeks on „Tööandjate võrgustikutöö korraldamine aastatel 2017-2020 vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal“ (edaspidi Teavitusprojekt) Teenused, mille täpsem kirjeldus on Lepingu Lisas 1, Lisas 2 ja Lisas 3. 2. Lepingu hind 2.1. Tellija kohustub tasuma Teenuste eest kokku 120 360 eurot koos käibemaksuga vastavalt Raamlepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Töövõtja esitab Tellijale arve pärast Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise ning tasustamise tingimused 3.1. Tööde tähtajad ning Tööde eest tasumine toimub vastavalt Tööde ajakavas kokku lepitud tingimustele, mille täpsem kirjeldus on Lepingu Lisas 2 ja Lisas 3. 3.2. Tööde üleandmise ja vastuvõtmisega seotud muudes tegevustes lähtutakse vastavalt Raamlepingus sätestatule. 4. Erisätted 4.1. Töö tegevused hankelepingu perioodil vastavalt Lepingu Lisale 2 ja Lisale 3 on järgmised: 4.1.1. Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja täpsustamine; 4.1.2. Jooksev töö Tööandjate Ühisuse võrgustikuga (sh liikmete arvu suurendamine 35ni, ühisuse kohtumine 5 korral, tegevuste kajastamine Tööandjate Keskliidu kodulehel, väljaandes Vabrik ja Facebooki lehel ning PARE kodulehel ja Facebooki lehel, 3 video tootmine ja levitamine ühisuse kohtumistest, 2 eriväljaannet Tööandjate Keskliidu teatajas Vabrik nii digitaalselt kui ka paberil, kajastused ühisuse liikmete sotsiaalmeedia kanalites, töövõime ümarlaua toimumine vähemalt 25 erineva ettevõtte esindajaga ning selle kajastamine sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning ümarlauast ühe ülevaatliku artikli kirjutamine ja levitamine); 4.1.3. Kokku 4 ettevõtte külastus kogemuste jagamiseks (sh 4 video tootmine külastustest ning nende jagamine Eesti Tööandjate Keskliidu ja PARE sotsiaalmeedia kanalites, tööandjate külastuse teavitustöö läbi Eesti Tööandjate Keskliidu sotsiaalmeedia, uudiskirjas, kodulehel ning PARE ja külastatavate ettevõtete sotsiaalmeedias ning kodulehtedel). Kui külastused toimuvad maakondades, kaasneb kommunikatsioon ka kohalikus meedias; 4.1.4. Infomaterjalide ja nõustamisteenuse pakkumine internetis (sh PARE veebilehe järjepidev arendamine ja täiustamine koostöös Tellijaga, veebikeskkonda 5 kogemusloo lisamine, 4 video tootmine ja avaldamine PARE lehel, veebilehelt mujale suunavate linkide arvu vähendamine ja materjali koondamine PARE lehele, veebilehe edendamine Tööandjate Keskliidu, PARE ja Eesti Puuetega Inimeste Koja kanalites, veebilehe esiletoomine otsingumootorites ning Tööandjate Keskliidu kodulehele eraldi alamlehe loomine, mis toonitab vähenenud töövõimega inimeste tähtsust); 4.1.5. Koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar parimate rahvusvaheliste praktikate vahendamine ja seminaride korraldamine ettevõtete juhtidele ning personalitöötajatele (sh korraldatakse 2 seminari vähemalt 50-le inimesele ning seminaridega kaasnev materjal koondatakse PARE lehele); 4.1.6. Töövõime foorumite korraldamine (sh korraldatakse kaks foorumit, kuhu oodatakse kokku vähemalt 60 osalejat, üleskutse osaleda foorumites ilmub Tööandjate Keskliidu kodulehel ja sotsiaalmeedias, väljaandes Vabrik ning Eesti Puuetega Inimeste Koja kanalites, ühe foorumitest kokkuvõtva artikli kirjutamine ja selle levitamine läbi Ekspress Meedia ja erinevate maakonnalehtede); 4.1.7. Vähenenud töövõimega inimeste tööd ja edulugusid kajastavate videoklippide tootmine ja levitamine (sh toodetakse 5 videoklippi, millest vähemalt kolmes on peategelaseks spetsialistina töötav vähenenud töövõimega inimene, videoklippide ülevaatamine koos Tellijaga enne videoklippide avaldamist, videode jagamine Tööandjate Keskliidu, PARE ja Eesti Puuetega Inimese Koja kanalites ning sotsiaalmeedias videoklippide võimendamine). Videod saab avaldada siis, kui Tellija on need heaks kiitnud; 4.1.8. Ajujahil osalemine (sh liitumine Ajujahi programmiga, saate raames välja antava vähenenud töövõimega inimeste tööhõivet toetavale lahendusele auhinna välja töötamine ja üleandmine, Ajujahi telesaate vahendusel valdkonna rõõmude ja kitsaskohtade vahendamine, kogu konkursi vältel Tööandjate Keskliidu kirjutatud ja initseeritud artiklite avaldamine meedias, millest üks avaldatakse ka Eesti Päevalehe vahel ilmuvas töövõimereformi teemalises erilehes); 4.1.9. Võimeka Tööandja tunnustamisürituse korraldamine (sh nimetada koostöös PARE ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga PARE konverentsil Võimekamaks Tööandjaks väikese või keskmise suurusega ettevõte, tunnustamisüritusest pressiteate kirjutamine ning selle levitamine; 4.1.10. Erilehe väljaandmine ning jooksev meediakajastus (sh aastaringne TVR edulugude kajastamine vähemalt kahel korral kuus, aasta lõpus ilmub erileht, kus ilmuvad aasta jooksul avaldatud edulood ja viis uut tööandjate poolt kirjutatud arvamuslugu, kokku ilmub erilehes 20 erinevat vähenenud töövõimega inimeste kaasamist puudutavat artiklit ning erileht ilmub nii digitaalse- kui ka paberväljaandena; 4.1.11. Projektijuhtimine – aruandlus, nõupidamised hankijaga jm. 4.2. Hankijal on õigus muuta aruannete ja arvete esitamise tähtaegu. 4.3. Hankija viitab Materjalide kasutamisel ja avaldamisel Töövõtjale kui Töö läbiviijale. 4.4. Töövõtjal on õigus kasutada Tööde resultaate (edaspidi „Materjalid“). 4.5. Töövõtja peab Tööde teostamisel järgima Euroopa Sotsiaalfondi teavitusnõudeid, mis on kättesaadavad: https://www.innove.ee/eurotoetused/teavitamine/. 4.6. Juhul kui Tellija vastu esitatakse nõue Tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab Tellijale tekkinud kahju eest Töövõtja. 5. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-kirja teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad 2 teated olema edastatud taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis e-kirja teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. 5.2. Teate edastamise hetkeks loetakse e-kirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk. Teate edastaja vastutab, et tema poolt saadetud e-kiri saadetakse teele õigeaegselt; kahtluste korral kontrollib teate edastaja pärast teate teelesaatmist oma saadetud e- kirjade kausta või veateate saamisel pöördub oma tööandja IT-administraatori või juhi poole, kes peab tagama talle võimaluse teade õigel ajal väljastada. 5.3. Punktis 5.2 toodud nõue kehtib ka Tööde elektroonilise edastamise puhul kas nende üleandmisel Töövõtja poolt või tagasiside saatmisel Tellija poolt. 5.4. Tellija kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Oskar Lepik; tel 626 9321; e-post: [email protected]. 5.5. Töövõtja kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Martin Hanson; tel 699 9308 ja 53 023 321; e-post: [email protected]. 6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 6.2. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni Poolte poolt oma Lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.2020. 7. Lõppsätted 7.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 7.2. Lepingu täitmisel ja Lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta. 7.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu Lisadest ning Lepingu muudatustest, milles Pooled võivad kokku leppida Lepingu allakirjutamise järgselt. 7.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks Lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 1) Lisa 1 – Ettepanek hankelepingu sõlmimiseks; 2) Lisa 2 – Eesti Tööandjate Keskliidu pakkumus; 3) Lisa 3 – Kalender. 8. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Toomas Tamsar 3 2018/19 kalender Tegevus EELARVE Lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani 700,00 € väljatöötamine ja Hankijaga täpsustamine Jooksev töö võrgustikuga 10 500,00 € Kokku 4 ettevõtete külastust kogemuste jagamiseks 6 000,00 € Infomaterjalid veebis + veebipõhine nõustamisteenus 8 100,00 € Tõestuspõhiselt parimate praktikate materjalide loomine 7 000,00 € ja 2 seminari korraldamine personalijuhtidele Töövõime foorumid 8 000,00 € Vähenenud töövõimega inimeste värbamist ning Tööandjate Ühisust kajastavate videoklippide tootmine 9 000,00 € sotsiaalmeediasse Ajujahi konkursil osalemine 15 000,00 € Tööandjate tunnustamisürituse väljakuulutamine, 2 000,00 € läbiviimine, tunnustamisüritus Kogemuslugude kogumine ja vahendamine meedias ja 14 000,00 € erilehe väljaandmine sept.18 okt.18 Töövõime ümarlaud / Ühisuse kohtumine / Vabriku eriväljaanne Partnerite materjalide lisamine PARE veebikeskkonda / PARE veebikeskkonna uuendamine nov.18 dets.18 jaan.19 Ühisuse kohtumine Ühisuse kohtumine Partnerite materjalide lisamine PARE veebikeskkonda Erilehe väljaandmine veebr.19 märts.19 apr.19 Vabriku eriväljaanne / Ühisuse kohtumine Ühisuse kohtumine TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUS Hankija on heaks kiitnud lõpliku ideelahenduse ja kommunikatsiooniplaani Ühisusega on liitunud vähemalt 35 liiget, ühisusel on toimunud 5 kohtumist, ühisuse tegevusi on igakuiselt kajastatud Tööandjate Keskliidu ja PARE kanalites, ühisuse kohtumistest on loodud 3 video ja neid on jagatud sotsiaalmeedias. Tööandjate Keskliidu teatajast Vabrik on antud välja kaks eriväljaannet nii digitaalselt kui ka paberkandjal. Toimunud on töövõime ümarlaud, kus osales vähemalt 25 erinevat organisatsiooni. Avaldatud on ülevaatlik artikkel ümarlauast ja seda on jagatud erinevates kanalites. Tööandjate külastuste teavitustöö ettevõtete kodulehtedel, uudiskirjades ning erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Toimunud on 4 külastust erinevatesse ettevõtetesse. Nendest külastustest on loodud 4 video, mida on jagatud sotsiaalmeedias. Koostöös Tellijaga on PARE veebilehel olevat materjali pidevalt arendatud ja täiustatud. Veebikeskkonda on lisatud 5 uut kogemuslugu. Tööandjate ühisuse kohtumistest toodetud videod on üleval ka PARE lehel. Veebilehel on mujale suunavate linkide arvu vähendatud ja vajalik materjal koondatud PARE lehele. Veebilehte on promotud Eesti Tööandjate Keskliidu ja PARE enda kanalites, veebileht on toodud esile ka otsingumootorites ning Tööandjate Keskliidu kodulehele on loodud eraldi alamleht, mis toonitab vähenenud töövõimega inimeste kaasamist tähtsust. Toimunud on 2 seminari, kus mõlemal on osalenud vähemalt 25 erineva organisatsiooni esindajad. Seminaride materjal on koondatud PARE lehele. Toimunud on 2 töövõime foorumit - mõlemal on osalenud vähemalt 30 inimest. Toodetud on 5 videoklippi, mille Tellija on enne avalikustamist heaks kiitnud - vähemalt kolmes videos on peategelaseks spetsialistina töötav vähenenud töövõimega inimene, videosid on jagatud Tööandjate Keskliidu ja PARE kanalites ning sotsiaalmeedias on videoklippe ka võimendatud. Ajujahi programmiga on liitutud, saate raames on välja antud auhind vähenenud töövõimega inimeste tööhõivet toetavale lahendusele. Ajujahi telesaate vahendusel on räägitud valdkonna positiivsetest külgedest, aga ka kitsaskohtadest. Konkursi vältel on Tööandjate Keskliidu kirjutatud ja initseeritud artikleid avaldatud meedias - üks avaldatakse ka Eesti Päevalehe vahel ilmuvas töövõimereformi teemalises erilehes. Koostöös PARE ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on PARE konverentsil nimetatud Võimekamaks Tööandjaks väikese või keskmise suurusega ettevõte, tunnustamisüritusest on kirjutatud ka pressiteade, mida on meediale levitatud. TVR edulugude kajastamine on toimunud vähemalt kahel korral kuus, 2018. aasta lõpus on ilmunud erileht, kus on aasta jooksul avaldatud edulood ja viis uut tööandjate poolt kirjutatud arvamuslugu, kokku on erilehes ilmunud 20 erinevat vähenenud töövõimega inimeste kaasamist puudutavat artiklit ning erileht on ilmunud nii digitaalse- kui ka paberväljaandena.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel