Seletuskiri alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning t ulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste sead uste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on käesolevaks aastaks alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele . 2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholi aktsiisi tõusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjusta nud Eesti tootjaid, kaubandust ja maksulaekumist . Eelnõu autorid ei kahtle, et aktsiismaksud on efektiivne meetod piiramaks kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist, mistõttu toetavad algatajad 2015. aasta l vastuvõetud lahja alkoholi aktsiisimäärasid . Kuid k ehtivad 2016. aasta lõpus vastuvõetud aktsiisimäärad ning 2018. aastal veidi muudetud määrad on andnud tugeva tõuke piirikaubanduse kasvuks . Sama hinnangu on andnud ka Rahandusministeerium 2018. aasta juuli kuu laekumisi kommenteerides: „Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutab kõige enam aasta tagasi toimunud alkoholi varumisele järgnenud soetuse madalseis ja piirikaubanduse kasv.“ S elleks, et piirikaubandust vähendada ja parandada maksulaekumisi , on vaja alandada kehtivaid a ktsiisimäär asid . Eelnõu kohaselt jäävad 2018. aastal alkoholi aktsiisimäär ad 2017. aasta veebruarikuisele tasemele . A ktsiisi de , nagu teistegi maksude tõusudel , on optimaalne tase, mille ületamisel tekib teiste mõnuainete asendustarbimine ning uued ostukohad. Tulemuseks on maksulaekumi s e vähenemine ja kahjud kohalik u s ettevõtlus es , lisaks alkoholi tarbimine hoopis kasva s . Prognoosijad hindasid juba 2015. aasta l 10% aktsiisitõusu riskantseks, aga 2016. aastal kehtestatud õlleaktsiis i määra tõstmi ne 70 % võrra ning veini ja kääritatud jookide aktsiisimäära tõstmine 45% võrra ületas id kriitilise piiri. Eesti on kaot anud turism itulusid Soomest ning käivitunud on individuaalne kui kommertsiseloomuga ostlemine Lätist, mida ei ole võimalik efektiivselt kontrollida ning mis hõlmab ka muid kaupu sealhulgas ka kütust . P iiritagust kaubandust on arenda tud ainult Eesti ostjaid silmas pidades. Ostuturism soosib alkoholi varude soetamist ja liigtarbimist Eestis ja Eesti arvelt , sest maksutulu laekub Läti eelarvesse . A lkoholi a ktsiisimäärade väga järsu tõusu tulemusena kogutaks 2018. aastal kavandatust 106 miljonit vähem aktsiisitulu . Rahandusministeerium on möönnud, et deklareeritud koguste languse taga oli Läti piirikaubanduse suurenemine. K ehtivatest kõrgetest aktsiisimäärades t kaotavad majanduslikult ka Lõuna-Eesti kaubandus ettevõtted ning Eesti oma tootjad, kes kaotavad turgu . Sellega rikutakse ettevõtlusvabadust ja riigi otsuste ettearvatavust. Samuti ei õigusta r ahvatervise argument valitsuse s 2016. aasta l tehtud äkilist aktsiisimäärade tõ usu otsust . A lkoholi tarbimine o li enne 2017. aastat languses , isegi m äärade ga , mis kehtisid enne äkilist tõusu. Piirikaubandus on soodusta nud varude soetamis t ja on rahvatervise argumendiga otseses vastuolus. 2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit. Seda on 0,7 protsenti enam kui 2016. aastal. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid sellest 3,6 liitrit (-2,7 protsenti), sealhulgas viin 2,2 liitrit (-5 protsenti), õlu 4,3 liitrit (+2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4 protsenti). Euroopa Liidu andmete võrdluses jõuaks Eesti kange ja lahja alkoholi aktsiisi suhtarvudelt teiseks viina soosimiselt võrreldes veini ga ja kolmandaks võrreldes viina soosimiselt õllega. Veini- ja õlleaktsiisi määradel jõuaksime Euroopa Liidus vastavalt 4. ja 5., mis jääb kaugele meie ostujõu positsioonist . A lkoholiaktsiisimäära tõusu ära jätmise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti , parandades sellega Eesti eelarvetulusid ja rahvatervise arenguid. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 p unktide 1 - 2 eesmärk on kehtestada aktsiisi määrad , mis lepiti kokku 2015. aastal. Kuna on käivitunud piiritagune alkoholi ostuturism, siis selle peatamiseks teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku alandada alkoholiaktsiisimäärad 2017. aasta veebruari kuu tasemele. Tabel: Alkoholi aktsiisimäärad e võrdlus 01.02.2017 versus 01.02.2018 Alkohol Aktsiisimäära ühik 2017 2018 Õlu etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris 9,13 16,92 Vein ja kääritatud jook (kuni 6%) Hektoliiter 53,41 84,41 Vein ja kääritatud jook (üle 6%) Hektoliiter 123,18 147,82 Vahetoode Hektoliiter 263,03 289,33 Muu alkohol etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris 23,89 25,08 Paragrahv 2 tühistatakse 2016. aasta lõpus Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste sead uste muutmise seaduse muutmisega vastuvõetud liiga järsud alkoholiaktsiisi tõusud ning nende jõustumise tähtajad. Paragrahviga 3 tunnistatakse kehtetuks 2018. aasta alul tehtud aktsiisimäärade kosmeetilised muudatused. Paragrahv 4 kehtestatakse, et seadus jõustub üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadusemuudatustel on positiivne mõju - väheneb maksu mittelaekumise risk riigieelar vele, paraneb Eesti tootjate ja kaupmeeste. Rahandusministeerium on mitmeid kordi vähendanud 2017. aasta alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Kuid tegelik laekumine on kõigist prognoosidest madalam. Alkoholiaktsiisi laekus eelarvest planeeritust vaid 80% ja vähem kui 2015.aastal. 2018. aasta eelarve vastuvõtmisel planeerit i a lkoholiaktsiisi laekumiseks 341 mln , tõenäoliselt on laekumine 235 mln so. 6 9 % ehk 106 mln vähem kui 2018. aastal eelarvesse planeeritud summast. Alkoholiaktsiisi määrade langetamine 2017. aasta veebruarikuus kehtinud tasemega laekub riigieelarvesse vähemalt 250 mln eurot ning Riigieelarvesse kirja pandund ülepaisutatud maksulaekumi s e number viiakse kooskõlla reaalse eluga. Riigieelarve Alkoholiaktsiisi tegelik tulu Eelarve täitmine 2018 341 259,1* 40% ** 2017 276 222 80% 2016 248 251 101% 2015 240 222,1 93% 2014 225 220 98% 2013 209 209 100% 2012 192,3 195,3 102% *Rahandusministeeriumi suvine prognoos sh 2019 a. aktsiisitõusule eelnevate varude soetamine * * 7 kuu laekumine Kehtivate määradega realiseerus risk, et tulenevalt riikidevaheliste hindade proportsiooni suurest muutusest kujunes negatiivse piirikaubanduse mõju tõttu hinna elastsus prognoositust oluliselt suuremaks. Suuremal piirikaubandusel ka suurem negatiivne mõju turismindusega seotud majandussektoritele. Seega on eelnõuga tehtavatel muudatusel positiivne mõju eelkõige Lõuna- Eesti ettevõtluskeskkonnale, Eesti turismisektorile, Eesti tootjatele ning Eesti riigile. Rahandusministeerium on tunnistanud, et 2018. aastal piirikaubanduse kogused kasva va d. Muudatuse eesmärk on, et ei suureneks reisijate - nii eestlaste kui soomlaste - kaasatoodavad alkoholikogused Lätist Eestisse n ing ei väheneks reisijate poolt Soome viidavad lahja alkoholi kogused. Rahandusministeeriumi spetsialistide sõnul on rahvusvahelisest kogemusest teada, et piirikaubandus tekib, kui aktsiisivahe on 4 senti ühe absoluutalkoholi kraadi kohta joogis. Muudatuste tulemusena tõenäoliselt väheneb piiriülene kommertsiseloomuga alkoholi ostureisi Lätti, mida ei ole võimalik efektiivselt kontrollida ning mis toodab Eesti riigile kulu ning tulu Läti riigile. Paraneb maksulaekumine ning negatiivse loomuga piirikaubanduse kadumisega väheneb varude soetamine kodumajapidamistes ning sellest tulenev liigtarbimine. Muudatuste tulemusena laekub tarbitava lahja alkoholi aktsiis Eesti riigi eelarvesse. Eesti tootjate ning kaubanduse majandustulu suurenedes paraneb ettevõtete kindlustunne ning see toob kaasa investeeringute taastumise. Taastub riigi otsuste ettearvatavust ning põhiseadusega ette nähtud ettevõtlusvabadus ning õiguskindluse põhimõte. Selleks et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele. Akt siisimäärade võrdlus Läti ja Soomega: * Eesti aktsiisimäärad alates eelnõu vastuvõt m isest ** Läti aktsiisimäärad alates 01.03.2018 **** Läti aktsiisimäärad 01.03.2019 *** Soome aktsiisimäärade tõstmise ettepanek alates 01.01.2018 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna kehtivad aktsiisimäärad on ületanud määrade kriitilise punkti ning Riigieelarvestrateegias on laekumise prognoos üle paisutatud, siis alkoholiaktsiisi aktsiisimäärade alandamine viib kooskõlla tegeliku laekumise ja laekumise prognoosi. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2018. a Algatatu d … .0 9 .2018 Algatajad: Eesti Reformierakonna fraktsioon Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning t ulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste sead uste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus e muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õlle aktsiisimäär on 9 , 13 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris .”; 2 ) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 5 3 , 41 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta. (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1 23 , 18 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta. (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 123,18 eurot veini hektoliitri kohta. ( 5) Vahetoote aktsiisimäär on 2 63 , 0 3 eurot vahetoote hektoliitri kohta. (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 2 3 ,8 9 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris .”; § 2. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste sead uste muutmise seadus e muutmine Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste sead uste muutmise seaduses ( RT I, 24.12.2016, 1 ) § 3 punktid 3 – 6 tunnistatakse kehtetuks ; § 3. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 26.01.2018, 4) tunnistatakse kehtetuks § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 201 8 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees …. . 0 9 .2018
Vabariigi Valitsus
25.09.2018 nr 1-1/13-697/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni k.a 25. septembril
algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaal-
maksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri viiel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÖU
Alkoholi-, tubaka-, kiituse-ja elektriaktsiisi seaduse ning
tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduseja teiste seaduste
muutmise seaduse muutmise seadus
§ l. Alkoholi-, tubaka-, kutuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kutuse-ja elektriaktsiisi seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 46 löike l esimene lause muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,011e aktsiisimäär on 9,13 eurot olle etanoolisisalduse uhe mahuprotsendi kohta
35
hektoliitris.";
2) paragrahvi 46 löiked 2-6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)
mahuprotsenti, aktsiisimäär on 53,41 eurot kääritatud joogi voi veini hektoliitri kohta.
(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on ule kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on
123,18 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.
(4) Veini, mille etanoolisisaldus on ule kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 123,18
eurot veini hektoliitri kohta.
(5) Vahetoote aktsiisimäär on 263,03 eurot vahetoote hektoliitri kohta.
(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse uhe
mahuprotsendi kohta hektoliitris.";
§ 2. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduseja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I,
24.12.2016, l) § 3 punktid 3-6 tunnistatakse kehtetuks;
§ 3. Alkoholi-, tubaka-, kiituse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste
muutmise seadus
Alkoholi-, tubaka-, kutuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise
seadus (RT I, 26.01.2018, 4) tunnistatakse kehtetuks
§ 4. Seaduse jöustumine Riigikogu Kantselei
Kuupäev ^^ 0^' -toy
l
^j-///3-0?
(l) Käesolev seadus jöustub uldises korras.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon
n
Jurggh Ligi
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
^..09.2018
2
Seletuskiri alkoholi-, tubaka-, kutuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse,
sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnöu
juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvöte
Eelnöu eesmärk on käesolevaks aastaks alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta
veebmarikuu tasemele.
2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholiaktsiisi
töusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustanud Eesti
tootjaid, kaubandustja maksulaekumist.
Eelnöu autorid ei kahtle, et aktsiismaksud on efektiivne meetod piiramaks kahjulike
körvalmöjudega kaupade tarbimist, mistöttu toetavad algatajad 2015. aastal vastuvöetud lahja
alkoholi aktsiisimäärasid. Kuid kehtivad 2016. aasta löpus vastuvöetud aktsiisimäärad ning
2018. aastal veidi muudetud määrad on andnud tugeva töuke piirikaubanduse kasvuks. Sama
hinnangu on andnud ka Rahandusministeerium 2018. aasta juuli kuu laekumisi
kommenteerides: »Alkoholiaktsiisi laekumist möjutab köige enam aasta tagasi toimunud
alkoholi varumisele järgnenud soetuse madalseis ja piirikaubanduse kasv." Selleks, et
piirikaubandust vähendada ja parandada maksulaekumisi, on vaja alandada kehtivaid
aktsiisimäärasid. Eelnöu kohaselt jäävää 2018. aastal alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta
veebruarikuisele tasemele. Aktsiiside, nagu teistegi maksude töusudel, on optimaalne tase,
mille uletamisel tekib teiste mönuainete asendustarbimine ning uued ostukohad. Tulemuseks
on maksulaekumise vähenemine ja kahjud kohalikus ettevötluses, lisaks alkoholi tarbimine
hoopis kasvas.
Prognoosijad hindasid juba 2015. aastal 10% aktsiisitöusu riskantseks, aga 2016. aastal
kehtestatud ölleaktsiisi määrä töstmine 70% vörra ning veini ja kääritatudjookide aktsiisimäära
töstmine 45% vörra uletasid kriitilise piiri. Eesti on kaotanud turismitulusid Soomest ning
käivitunud on individuaalne kui kommertsiseloomuga ostlemine Lätist, mida ei ole voimalik
efektiivselt kontrollida ning mis hölmab ka muid kaupu sealhulgas ka kutust. Piiritagust
kaubandust on arendatud ainult Eesti ostjaid silmas pidades. Ostuturism soosib alkoholi varude
soetamistja liigtarbimist Eestisja Eesti arvelt, sest maksutulu laekub Läti eelarvesse. Alkoholi
aktsiisimäärade vägajärsu töusu tulemusena kogutaks 2018. aastal kavandatust 106 miljonit
vähem aktsiisitulu. Rahandusministeerium on möönnud, et deklareeritud koguste languse taga
oli Läti piirikaubanduse suurenemine.
Kehtivatest körgetest aktsiisimääradest kaotavad majanduslikult ka Löuna-Eesti
kaubandusettevötted ning Eesti oma tootjad, kes kaotavad turgu. Sellega rikutakse
ettevötlusvabadustja riigi otsuste ettearvatavust.
Samuti ei öigusta rahvatervise argument valitsuses 2016. aastal tehtud äkilist aktsiisimäärade
töusu otsust. Alkoholi tarbimine oli enne 2017. aastat languses, isegi määradega, mis kehtisid
enne äkilist töusu. Piirikaubandus on soodustanud vamde soetamist ja on rahvatervise
argumendiga otseses vastuolus. 2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke uhe
täiskasvanu kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit. Seda on 0,7 protsenti
enam kui 2016. aastal. Kanged alkohoolsed joogia moodustasid sellest 3,6 liitrit (-2,7 protsenti),
sealhulgas viin 2,2 liitrit (-5 protsenti), ölu 4,3 liitrit (+2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit
(+4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsedjoogid 0,6 liitrit (+0,4 protsenti).
Euroapa Liidu andmete vördluses jöuaks Eesti kange ja lahja alkoholi aktsiisi suhtarvudelt
teiseks viina soosimiselt vörreldes veiniga ja kolmandaks vörreldes viina soosimiselt öllega.
Veini- ja ölleaktsiisi määradel jöuaksime Euroapa Liidus vastavalt 4. ja 5., mis jääb kaugele
meie ostujöu positsioonist.
Alkoholiaktsiisimäära töusu ärajätmise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, parandades
sellega Eesti eelarvetulusidja rahvatervise arenguid.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon.
1.3. Märkused
Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu sisu ja vördlev analiius
Paragrahv l punktide 1-2 eesmärk on kehtestada aktsiisimäärad, mis lepiti kokku 2015. aastal.
Kuna on käivitunud piiritagune alkoholi ostuturism, siis selle peatamiseks teeb
Reformierakonna fraktsioon ettepaneku alandada alkoholiaktsiisimäärad 2017. aasta veebruari
kuu tasemele.
Tabel: Alkoholi aktsiisimäärade vördlus 01.02.2017 versus 01.02.2018
Alkohol Aktsiisimäära uhik 2017 2018
Ölu etanoolisisalduse 1% kohta 9,13 16,92
hektoliitris
Vein ja kääritatud Hektoliiter
jook (kuni 6%) 53,41 84,41
Vein ja kääritatud Hektoliiter
jook (ule 6%) 123,18 147,82
Vahetoode Hektoliiter 263,03 I 289,33
Muu alkohol etanoolisisalduse 1% kohta 23,89 25,08
hektoliitris
Paragrahv 2 tuhistatakse 2016. aasta löpus Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse muutmisega vastuvöetud liiga järsud alkoholiaktsiisi töusud ning
nendejöustumise tähtajad.
Paragrahviga 3 tunnistatakse kehtetuks 2018. aasta alul tehtud aktsiisimäärade kosmeetilised
muudatused.
Paragrahv 4 kehtestatakse, et seadusjöustub uldises korras.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse mojud
Seadusemuudatustel on positiivne möju - väheneb maksu mittelaekumise risk riigieelarvele,
paraneb Eesti tootjate ja kaupmeeste.
Rahandusministeeriimi on mitmeid kordi vahendanud 2017. aasta alkoholiaktsiisi laekumise
prognoosi. Kuid tegelik laekumine on köigist prognoosidest madalam. Alkoholiaktsiisi laekus
eelarvest planeeritust vaid 80% ja vähem kui 2015.aastal. 2018. aasta eelarve vastuvötmisel
planeeriti alkoholiaktsiisi laekumiseks 341 min, töenäoliselt on laekumine 235 min so.69 %
ehk 106 min vähem kui 2018. aastal eelarvesse planeeritud summast. Alkoholiaktsiisi määrade
langetamine 2017. aasta veebruarikuus kehtinud tasemega laekub riigieelarvesse vähemalt 250
min eurot ning Riigieelarvesse kirja pandund ulepaisutatud maksulaekumise number viiakse
kooskölla reaalse eluga.
Alkoholiaktsiisi Eelarve
Riigieelarve
tegelik tulu täitmine
2018 341 259,1*1 40%**
2017 276 222 80%
2016 248 251 101%
2015 240 222,1 93%
2014 225 220 98%
2013 209 209 100%
2012 192,3 195,3 102%
*Rahandusministeeriumi suvine prognoos sh 2019 a. aktsiisitöusule eelnevate varude
soetamine
**7 kuu laekumine
Kehtivate määradega realiseerus risk, et tulenevalt riikidevaheliste hindade proportsiooni
suurest muutusest kujunes negatiivse piirikaubanduse möju töttu hinnaelastsus prognoositust
oluliselt suuremaks. Suuremal piirikaubandusel ka suurem negatiivne möju turismindusega
seotud majandussektoritele. Seega on eelnöuga tehtavatel muudatusel positiivne möju eelköige
Löuna- Eesti ettevötluskeskkonnale. Eesti turismisektorile, Eesti tootjatele ning Eesti riigile.
Rahandusministeerium on tunnistanud, et 2018. aastal piirikaubanduse kogused kasvavad.
Muudatuse eesmärk on, et ei suureneks reisijate - nii eestlaste kui soomlaste -kaasatoodavad
alkoholikogused Lätist Eestisse ning ei väheneks reisijate poolt Soome viidavad lahja alkoholi
kogused.
Rahandusministeeriumi spetsialistide sönul on rahvusvahelisest kogemusest teada, et
piirikaubandus tekib, kui aktsiisivahe on 4 senti uhe absoluutalkoholi kraadi kohta joogis.
Muudatuste tulemusena töenäoliselt väheneb piiriulene kommertsiseloomuga alkoholi ostureisi
Lätti, mida ei ole vöimalik efektiivselt kontrollida ning mis toodab Eesti riigile kulu ning tulu
Läti riigile. Paraneb maksulaekumine ning negatiivse loomuga piirikaubanduse kadumisega
väheneb varude soetamine kodumajapidamistes ning sellest tulenev liigtarbimine. Muudatuste
tulemusena laekub tarbitava lahja alkoholi aktsiis Eesti riigi eelarvesse.
Eesti tootj ate ning kaubanduse majandustulu suurenedes paraneb ettevotete kindlustunne ning
see toob kaasa investeeringute taastumise. Taastub riigi otsuste ettearvatavust ning
pöhiseadusega ette nähtud ettevötlusvabadus ning öiguskindluse pohimöte.
Selleks et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-,
majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivöime halvendamist, on vaja
tuhistada 2018. aastal vastuvöetud aktsiisitöusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade
muutmine möjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaamdele kui ka kaubandusele.
Aktsiisimäärade vördlus Läti ja Soomega;
Alkohoolne Uhik Aktsiisim^.rad Aktsiisimaarad Aktsiisimäärad Aktsiisimääiad
jook Eestis 2018* Lätis 2018** Lätis 2019**** Soomes 2018**»
Ölu l%vol 9.13 6,80 7.4 35.45
1001
Viin l%vol 23.89 16.70 18,40 47,75
1001
Siider (5%) | 1001 53,41 64.00 64,00 195,00
Veia 1001 123,18 92,00 92,00 382,00
* Eesti aktsiisimäärad alates eelnöu vastuvötmisest
** Läti aktsiisimäärad alates 01.03.2018
**** Läti aktsiisimäärad 01.03.2019
*** Soome aktsiisimäärade töstmise ettepanek alates 01.01.2018
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kuna kehtivad aktsiisimäärad on uletanud määrade kriitilise punkti ning Riigieelarvestrateegias
on laekumise prognoos ule paisutatud, siis alkoholiaktsiisi aktsiisimäärade alandamine viib
kooskölla tegeliku laekumise ja laekumise prognoosi.
8. Rakendusaktid
r
Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist.
9. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub uldises korras.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „.......;'..........................." 2018. a
Algatatud^r09.2018
Algatajad: Eesti Reformierakonna fraktsioon
i/gen Ligi
iesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
.f
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0989 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 27.9.2018
resolutsioonile
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 18.10.2018 23:59
Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a5d7707-f4ec-4b6b-a490-
af38063ef996
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a5d7707-f4ec-4b6b-a490-
af38063ef996?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 26.09.2018 /1-1/13-697/1;
Riigikantselei / 26.09.2018 / 2-5/18-01874
Resolutsiooni teema: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse
eelnõu (697 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 18.10.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.10.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0989.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>, Sotsiaalministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 27.09.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655