dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 26. september 2018
Viit
4.2-3/2757-2
Registreeritud
26. september 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsler
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-32757-2 26.09.2018 Väljaminev kiri (1).bdoc243 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Teie 24.08.2018 nr 16- [email protected] 4/181083/1803567 Meie 26.09.2018 nr 4.2-3/2757-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud õiguskantsler Täname Teid kirja eest, milles juhite tähelepanu inimeste vajadustele vastava sotsiaalhoolekandelise abi pakkumise kitsaskohtadele ning esitate palve töötada lähikuudel välja lahendused sotsiaalhoolekande seaduse rakendamisel ilmnenud probleemide kõrvaldamiseks. Hea meelega selgitame Teile hiljutisi arenguid ning planeeritavaid tegevusi sotsiaalvaldkonnas. Oleme seisukohal, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Vajalike kompetentside, kohalike omavalitsuste nõustamise ning järelevalve koondamine Sotsiaalkindlustusametisse on andnud meile hea võimaluse valdkonda tugevdada. Mitmete Teie kirjas toodud ettepanekutega oleme poliitikakujundamisel juba arvestanud. Vastame Teie tähelepanekutele nende esitamise järjekorras. 1. Kirjutate, et üldhooldusteenusel viibijatele ei ole alati tagatud piisav arstiabi, mis on sageli tingitud sellest, et inimene elab väljaspool oma perearsti teeninduspiirkonda. Juhite tähelepanu, et paljudes hooldekodudes ei ole tervishoiutöötajat, kes hindaks inimese tervisevajadusi, mistõttu klientide terviseprobleemide süvenemine lahendatakse sageli kiirabi väljakutsete kaudu. Samuti viitate, et õendusabi puudumine toob kaasa probleemid ravimite manustamisel ja käitlemisel. Hooldekodu vastutus on tagada inimesele tema vajadustest lähtuv abi, mis eeldab vajadusel koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, st pereõe, koduõe ja õendusabiteenust osutava haiglaga. Alates 2013. aastast on hooldekodudel, olenemata omandivormist, võimalik taotleda tegevusluba iseseisva õendusabiteenuse osutamiseks ja/või koduõendusteenuse pakkumiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusega ei muutunud õendusabi osutamine üldhooldekodudele kohustuslikuks, vaid jäi üheks võimalikuks lahenduseks. Ehkki tegevusluba ei taga automaatset riigipoolset rahastust, võimaldab see hooldekodul taotleda rahastust Haigekassalt ning pakkuda õendusabi nii hooldekodu elanikele kui ka näiteks teistele piirkonnas õendusabi vajavatele eakatele. Kui hooldekodu omab tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ja ka tervishoiutöötajat, kellel on õigus tervishoiuteenust osutada, siis on hooldekodul ka ligipääs tervise infosüsteemile. Tõstmaks hooldekodu juhtide teadlikkust, kuidas tagada hooldekodude klientidele tervishoiuteenuste kättesaadavus, oleme käesoleval aastal korraldanud üldhooldusteenuse osutajatele kaks infopäeva. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Hetkeolukorda aitab leevendada esmatasandi tervisekeskuste arendamine. Aastaks 2023 ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti 60 tervisekeskust, kuhu koonduvad maakonna või väiksema piirkonna perearstid. Uute tervisekeskuste tööle hakkamisega laieneb inimeste jaoks perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik – lisaks perearsti ja -õe teenustele hakatakse pakkkuma ka koduõenduse teenuseid. Esimesed esmatasandi tervisekeskused on tänaseks valminud Tallinnas Mustamäel, Tapal, Koerus ja Väike-Maarjas. Järgnevatel aastatel on lisaks valmimas 56 tervisekeskust kõigis maakondades ja maakonnakeskustes. Sellel aastal oleme Eesti Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Õdede Liiduga alustanud arutelu, kuidas peaks olema korraldatud hooldus- ja õendusabi inimestele, kes oma abivajaduselt jäävad hooldekodu ja statsionaarse õendusabi teenuse vahepeale ning kuidas tagada senisest parem õendusabi kättesaadavus hooldekodudes. Nende arutelude tulemusel loodame jõuda toimivate lahenduste väljatöötamiseni. Samuti on üldhooldusteenuse korraldusega seoses sel aastal Sotsiaalministeeriumis toimunud mitmed kohtumised erinevate ametite (Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet, Eesti Haigekassa) ja esindusorganisatsioonidega (Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Balti Sotsiaaltöö Kvaliteedi Liit, Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Linnade ja Valdade Liit jt). Kohtumiste eesmärgiks on olnud arutada, kuidas Eestis üldhooldusteenuse osutamist tulemuslikumalt korraldada ning senisest paremat kvaliteeti tagada. Tuginedes ametite ja esindusorganisatsioonide ettepanekutele soovime lähiaastatel korrastada teenusega seotud õigusruumi ja teenuse korraldust. Seega kinnitame Teile, et üldhooldusteenuse kvaliteet, sh tervishoiuteenuste kättesaadavus hooldekodudes, on meie jaoks prioriteetne teema, mistõttu moodustame veel käesoleval aastal töörühma institutsionaalse hoolduse põhimõtete väljatöötamiseks. Esmaseid võimalikke lahendusi käsitleme ka pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavate muudatusettepanekute raames, mille sotsiaalkaitseminister 2018. aasta lõpus Vabariigi Valitsusele esitab. 2. Teise ettepanekuna toote välja sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistriga (STAR) seonduva. Selgitate, et STAR ei ole piisavalt efektiivne ja kasutajasõbralik, mistõttu ei kujune välja terviklikku sotsiaaltöö infosüsteemi. Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR on sotsiaaltöötajate igapäevane töövahend, mida täiendatakse selleks, et muuta töökorraldus kasutajasõbralikumaks, kiiremaks ja sujuvamaks. Mitmed täiendused (nt ligipääsude võimaldamine erinevatesse registritesse, negatiivsete haldusotsuse tegemise võimalus toimetulekutoetuse menetluse raames) on hetkel väljatöötamisel. Oleme Teiega nõus, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad vajavad jätkuvalt koolitusi ja täiendkoolitusi, et muuta STARi kasutamine üleriigiliselt ühtsemaks ja terviklikumaks. Me ei saa nõustuda Teie väitega, et STARis puudub võimalus informatsiooni mõistlikult talletada. STARis on sotsiaaltöötajate jaoks olemas nii kliendimärkmiku täitmise võimalus kui ka kliendimenetluste tegemise võimalus. See tähendab, et kui sotsiaaltöötaja soovib infot STARi lisada, tuleb tal alustada nn kliendimenetlus või avada juba pooleliolev menetlus ning lisada menetluse alla kliendi kohta käiv uus info. Samuti võimaldab STAR sotsiaaltöötajal kliendi kohta infot sisestades valida, mis moodi info hangiti (kas kodukülastuse, infovahetuse, telefonikõne või mõne muu kontakti kaudu). Näeme, et ka siinkohal on oluline sotsiaaltöötajaid järjepidevalt koolitada kõiki STARi võimalusi tulemuslikumalt kasutama. Kinnitame Teile, et tegeleme STARi arendamise ja kasutajasõbralikumaks muutmisega. Alates käesoleva aasta suvest toimuvad regulaarsed kohtumised Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ekspertide ning kohalike omavalitsuste STARi kasutajate vahel eesmärgiga leida lahendused infosüsteemi 3 kasutamisega seotud kitsaskohtadele ning selgitada välja STARi edasised arendusvajadused. 3. Kolmanda suure teemana nimetate teadlikkuse tõstmise vajaduse seoses inimeste sotsiaalsete õiguste, abi taotlemise ja teenuste eest tasumisega. Toote välja, et asjakohane oleks tõsta ka kohalike omavalitsuste juhtide ja sotsiaaltöötajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest. Sotsiaalministeeriumi olulisim koostööpartner avalikkuse teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnas töötavate inimeste kompetentside tõstmisel on Sotsiaalkindlustusamet. Näiteks, sellel suvel korraldas Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga kahekuulise teavituskampaania hooldusvajadustega inimeste lähedastele. Kampaania raames otsepostitati nii elektroonilisi teavituskirju kampaania sihtgruppi kuuluvatele inimesele kui ka avaldati teemakohaseid postitusi sotsiaalmeedias1. Kampaania raames koostati eesti- ja venekeelne juhend „Mida teha kui lähedane vajab hooldust“2. Kampaaniat kajastati ka meedias, toimusid lühiintervjuud raadios KUKU, Raadio 4-s ja TV3-s. Avatud olid kaks infotelefoni. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud ka abivajava pereliikme ülalpidamiskohustuse juhendi3 ning avaldanud oma veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta. Järgmiseks suuremaks teemaks võetakse puudega laste vanemaid toetavate juhendmaterjalide koostamine. Lisaks avalikule teavituskampaaniale tegeleme järjepidevalt ka valdkonnas töötavate spetsialistide kompetentside tõstmisega. Näiteks, hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma töö raames valmis koostöös advokaadibürooga LEXTAL 2017. aastal ülalpidamiskohustuse õigusanalüüs ja praktiline juhend kohalikele omavalitsustele4, mida omavalitsused saavad oma igapäevatöös kasutada. Nimetatud juhendi rakendamiseks ja õigusalase pädevuse tõstmiseks korraldab Sotsiaalministeerium 2018. aasta septembris ja oktoobris koostöös Addenda OÜ-ga koolitused5 240-le kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajatele. Koostöös MTÜ Supervisooni ja Teraapia Keskusega pakutakse 2018-2019. aastal 320-le sotsiaalteenust vahetult osutavatele spetsialistidele supervisiooniteenust. Ka järgmiseks aastaks on planeeritud Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid sotsiaaltöötajate koolitamiseks. Koolituse sisu on hetkel väljatöötamisel. Sotsiaalvaldkonna töötajate toetamiseks sotsiaalteenuste planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel viivad nii Sotsiaalministeerium kui Sotsiaalkindlustusamet läbi regulaarseid 1 Postituse „Kas teadsid, millal on lähedased ülalpidamise andmisest osaliselt või täielikult vabastatud?“ leiab näiteks: https://www.facebook.com/sotsiaalkindlustusamet/posts/2114896115210432?__xts__[0]=68.ARA7tLv bSpKyYIGJPjh2OJ8nHl6JTDJcaYf5cSXFOuyAsINkIq6_ogRlC9nfjphShuMa4UyAddaYHqxc- lSopgwoqfHTs1wK0S2csoVHdeet_RK6lvhIAQxQHkOUOSnURy3CEECIXYL6401aD5XyuFMP1qCvz4 cYvUSkRulCq0vvjaebr-OrQw&__tn__=-R 2 Juhend on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, vastavalt eesti keeles http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Kvaliteet/infograafik_est.pdf ja vene keeles http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Kvaliteet/infograafik_rus.pdf. Sama juhend on kättesaadav ka Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 3 Juhend on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Kvaliteet/juhend_ulalpidamiskohustus_inimene.pdf 4 Materjalid on kättesaadavad Riigikantselei veebilehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/ulalpidamiskohustuse_analuus.pdf 5 Täiendavat teavet leiate Addenda OÜ veebilehelt: https://addenda.ee/sotsiaaltootajate-oigusalase- teadlikkuse-tostmine 4 infopäevi. Näiteks korraldab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva aasta oktoobris ja novembris infopäevi kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele või -juristidele, kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste osutajatele ja teistele sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele inimestele. Infopäevadel antakse ülevaade sotsiaalvaldkonna olulisematest uudistest ja tegemistest6. Ka sotsiaalkaitseminister kohtub kohalike omavalituste juhtidega, et hoida sotsiaalvaldkonna teemasid tippjuhtide erilise tähelepanu all. Tõstmaks kohalike omavalitsuste juhtide teadlikkust sotsiaalvaldkonna olulisematest väljakutsetest oleme viimasel kolme aastal igakevadiselt viinud läbi kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi, kuhu on olnud oodatud nii omavalitsuste kui oluliste riigiinstitutsioonide ja asutuste juhid. Kursuste läbiviimise üheks eesmärgiks on parandada eri valdkondade ja riigi ning kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Sotsiaalteemade kajastamisel peame oluliseks head koostööd meediaga. Sotsiaalkaitseminister, samuti Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid on käinud raadio- (nt Reporteritunnis) ja televisioonisaadetes (nt Prillitoosis) erinevatel sotsiaalteemadel rääkimas ja kuulajate küsimustele vastamas. Loodame, et selline praktika jätkub ka edaspidi. Inimeste sotsiaalsete õigustega seotud teadlikkuse tõstmist ja teavituste korraldamist jätkame kindlasti ka tulevikus. Kinnitame, et edaspidi võtame arvesse ka Teie soovitust tagada olulise info kättesaadavus ka vaegkuuljatele ja -nägijatele ning kerge intellektihäirega inimestele. 4. Viimasena toote välja sotsiaaltöötajate poolt tõstatatud murekohad ühtsete hindamisreeglite, teenusstandardite jms osas. Soovitate riigil esmalt välja selgitada, millest sotsiaaltöötajad enim puudust tunnevad, küsida sotsiaaltöötajate arvamust nii teenusstandardite kui ka abivajaduse hindamise kohta ning seejärel püüda muresid lahendada võimalikult efektiivsel viisil. Kohalike omavalitsuste riigipoolsel toetamisel nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel on meie olulisem koostööpartner Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2017. aastast tegutseb Sotsiaalkindlustusameti juures kvaliteediosakond, mis toetab kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmist. Alates käesoleva aasta algusest teostab Sotsiaalkindlustusamet ka kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste üle järelevalvet. Nõustava järelevalve ning sotsiaalkindlustusameti analüüsivõimekuse suurendamiseks on riigieelarves 2019. aastaks planeeritud lisaraha 1 miljon eurot. Suurendamaks riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele, luuakse 1. jaanuarist 2019 Sotsiaalkindlustusametisse täisealiste hoolekande üksus. Loodava üksuse ülesanded on ühtlustada praktikat ja tõsta sotsiaalhoolekande korralduse kvaliteeti kohalikul tasandil, toetada esmatasandil täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist ning koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna teave ja nõustamiskompetents. Muuhulgas saab loodava üksuse ülesandeks koostada kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste soovituslike juhiseid ja näidisvorme. Loodav üksus hakkab tegutsema neljas Eesti piirkonnas, kattes oma tegevusega kogu Eestit ning olles igapäevaseks koostööpartneriks kõikidele kohalikele omavalitsustele. 6 Täiendavat teavet infopäevade kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kutse-kohalike-omavalitsuste-tootajaid-oodatakse-osalema- infopaevadel 5 Kohalike omavalitsuste korraldatavate ja riiklike sotsiaalteenuste kvaliteedi parendamisel on oluline roll ka tõhusamal järelevalvel. Käesoleva aasta jooksul on Sotsiaalkindlustusamet pööranud esmajoones tähelepanu üldhooldusteenuse kvaliteedile, kuid jätkab ka riiklike teenuste järelevalvet. Riigieelarvest eraldatud lisaraha toel suurendab riik edaspidi nõustava järelevalve osakaalu ka teistes sotsiaalhoolekande valdkondades, samuti tõhustatakse koostööd erinevate järelevalveasutuste vahel. Nii hoolduskoormuse rakkerühma töö kui mitmete teiste viimaste aastate arendusprojektid on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ei toimi tervikliku protsessina ning inimese vaatepunktist on süsteem keeruline ja ebaefektiivne. Alates käesoleva aasta augustist katsetame kuues Eesti piirkonnas hoolduse koordinatsiooni mudelit. Pilootprojekti käigus on perearstidel ja sotsiaaltöötajatel (sh haigla sotsiaaltöötajatel) võimalus suunata keerulisema hooldusvajadusega inimesed hoolduskoordinaatori juurde, kes koostöös teiste spetsialistidega viib läbi InterRAI hindamise ning seejärel suunab inimesed neile vajalikele sotsiaal- ja terviseteenustele ning vajadusel korraldab teenusele jõudmise. Aastase pilootprojekti tulemuste põhjal saame hinnata, kas ja millisel kujul tuleks hoolduse koordinatsiooni mudelit üle riigi rakendada ning kas riikliku valdkondadeülese hindamisvahendi kasutusele võtmine oleks otstarbekas. Täname Teid veelkord tähelepanekute ja soovituste eest ning tunnustame Teid selle eest, et seisate meie inimeste õiguste eest ning teete tänuväärset tööd inimeste teadlikkuse suurendamisel. See on meile suureks abiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Ketri Kupper 6269 193 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →