Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei Teie 24.08.2018 nr 16-
[email protected] 4/181083/1803567
Meie 26.09.2018 nr 4.2-3/2757-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud õiguskantsler
Täname Teid kirja eest, milles juhite tähelepanu inimeste vajadustele vastava
sotsiaalhoolekandelise abi pakkumise kitsaskohtadele ning esitate palve töötada lähikuudel
välja lahendused sotsiaalhoolekande seaduse rakendamisel ilmnenud probleemide
kõrvaldamiseks.
Hea meelega selgitame Teile hiljutisi arenguid ning planeeritavaid tegevusi
sotsiaalvaldkonnas. Oleme seisukohal, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus on viimastel
aastatel jõudsalt arenenud. Vajalike kompetentside, kohalike omavalitsuste nõustamise ning
järelevalve koondamine Sotsiaalkindlustusametisse on andnud meile hea võimaluse
valdkonda tugevdada. Mitmete Teie kirjas toodud ettepanekutega oleme
poliitikakujundamisel juba arvestanud. Vastame Teie tähelepanekutele nende esitamise
järjekorras.
1. Kirjutate, et üldhooldusteenusel viibijatele ei ole alati tagatud piisav arstiabi, mis on
sageli tingitud sellest, et inimene elab väljaspool oma perearsti teeninduspiirkonda.
Juhite tähelepanu, et paljudes hooldekodudes ei ole tervishoiutöötajat, kes hindaks
inimese tervisevajadusi, mistõttu klientide terviseprobleemide süvenemine
lahendatakse sageli kiirabi väljakutsete kaudu. Samuti viitate, et õendusabi
puudumine toob kaasa probleemid ravimite manustamisel ja käitlemisel.
Hooldekodu vastutus on tagada inimesele tema vajadustest lähtuv abi, mis eeldab vajadusel
koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, st pereõe, koduõe ja õendusabiteenust osutava
haiglaga. Alates 2013. aastast on hooldekodudel, olenemata omandivormist, võimalik
taotleda tegevusluba iseseisva õendusabiteenuse osutamiseks ja/või koduõendusteenuse
pakkumiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusega ei muutunud
õendusabi osutamine üldhooldekodudele kohustuslikuks, vaid jäi üheks võimalikuks
lahenduseks. Ehkki tegevusluba ei taga automaatset riigipoolset rahastust, võimaldab see
hooldekodul taotleda rahastust Haigekassalt ning pakkuda õendusabi nii hooldekodu
elanikele kui ka näiteks teistele piirkonnas õendusabi vajavatele eakatele. Kui hooldekodu
omab tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ja ka tervishoiutöötajat, kellel on õigus
tervishoiuteenust osutada, siis on hooldekodul ka ligipääs tervise infosüsteemile. Tõstmaks
hooldekodu juhtide teadlikkust, kuidas tagada hooldekodude klientidele tervishoiuteenuste
kättesaadavus, oleme käesoleval aastal korraldanud üldhooldusteenuse osutajatele kaks
infopäeva.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Hetkeolukorda aitab leevendada esmatasandi tervisekeskuste arendamine. Aastaks 2023
ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti 60 tervisekeskust, kuhu koonduvad maakonna või
väiksema piirkonna perearstid. Uute tervisekeskuste tööle hakkamisega laieneb inimeste
jaoks perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik – lisaks perearsti ja -õe teenustele
hakatakse pakkkuma ka koduõenduse teenuseid. Esimesed esmatasandi tervisekeskused
on tänaseks valminud Tallinnas Mustamäel, Tapal, Koerus ja Väike-Maarjas. Järgnevatel
aastatel on lisaks valmimas 56 tervisekeskust kõigis maakondades ja maakonnakeskustes.
Sellel aastal oleme Eesti Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Õdede Liiduga alustanud
arutelu, kuidas peaks olema korraldatud hooldus- ja õendusabi inimestele, kes oma
abivajaduselt jäävad hooldekodu ja statsionaarse õendusabi teenuse vahepeale ning kuidas
tagada senisest parem õendusabi kättesaadavus hooldekodudes. Nende arutelude
tulemusel loodame jõuda toimivate lahenduste väljatöötamiseni.
Samuti on üldhooldusteenuse korraldusega seoses sel aastal Sotsiaalministeeriumis
toimunud mitmed kohtumised erinevate ametite (Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet,
Ravimiamet, Eesti Haigekassa) ja esindusorganisatsioonidega (Eesti Sotsiaalasutuste
Juhtide Nõukoda, Balti Sotsiaaltöö Kvaliteedi Liit, Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia
Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Linnade ja Valdade Liit jt). Kohtumiste
eesmärgiks on olnud arutada, kuidas Eestis üldhooldusteenuse osutamist tulemuslikumalt
korraldada ning senisest paremat kvaliteeti tagada. Tuginedes ametite ja
esindusorganisatsioonide ettepanekutele soovime lähiaastatel korrastada teenusega seotud
õigusruumi ja teenuse korraldust.
Seega kinnitame Teile, et üldhooldusteenuse kvaliteet, sh tervishoiuteenuste kättesaadavus
hooldekodudes, on meie jaoks prioriteetne teema, mistõttu moodustame veel käesoleval
aastal töörühma institutsionaalse hoolduse põhimõtete väljatöötamiseks. Esmaseid
võimalikke lahendusi käsitleme ka pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavate
muudatusettepanekute raames, mille sotsiaalkaitseminister 2018. aasta lõpus Vabariigi
Valitsusele esitab.
2. Teise ettepanekuna toote välja sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistriga (STAR)
seonduva. Selgitate, et STAR ei ole piisavalt efektiivne ja kasutajasõbralik, mistõttu ei
kujune välja terviklikku sotsiaaltöö infosüsteemi.
Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR on sotsiaaltöötajate igapäevane
töövahend, mida täiendatakse selleks, et muuta töökorraldus kasutajasõbralikumaks,
kiiremaks ja sujuvamaks. Mitmed täiendused (nt ligipääsude võimaldamine erinevatesse
registritesse, negatiivsete haldusotsuse tegemise võimalus toimetulekutoetuse menetluse
raames) on hetkel väljatöötamisel. Oleme Teiega nõus, et kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajad vajavad jätkuvalt koolitusi ja täiendkoolitusi, et muuta STARi kasutamine
üleriigiliselt ühtsemaks ja terviklikumaks.
Me ei saa nõustuda Teie väitega, et STARis puudub võimalus informatsiooni mõistlikult
talletada. STARis on sotsiaaltöötajate jaoks olemas nii kliendimärkmiku täitmise võimalus kui
ka kliendimenetluste tegemise võimalus. See tähendab, et kui sotsiaaltöötaja soovib infot
STARi lisada, tuleb tal alustada nn kliendimenetlus või avada juba pooleliolev menetlus ning
lisada menetluse alla kliendi kohta käiv uus info. Samuti võimaldab STAR sotsiaaltöötajal
kliendi kohta infot sisestades valida, mis moodi info hangiti (kas kodukülastuse, infovahetuse,
telefonikõne või mõne muu kontakti kaudu). Näeme, et ka siinkohal on oluline
sotsiaaltöötajaid järjepidevalt koolitada kõiki STARi võimalusi tulemuslikumalt kasutama.
Kinnitame Teile, et tegeleme STARi arendamise ja kasutajasõbralikumaks muutmisega.
Alates käesoleva aasta suvest toimuvad regulaarsed kohtumised Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ekspertide ning kohalike
omavalitsuste STARi kasutajate vahel eesmärgiga leida lahendused infosüsteemi
3
kasutamisega seotud kitsaskohtadele ning selgitada välja STARi edasised
arendusvajadused.
3. Kolmanda suure teemana nimetate teadlikkuse tõstmise vajaduse seoses inimeste
sotsiaalsete õiguste, abi taotlemise ja teenuste eest tasumisega. Toote välja, et
asjakohane oleks tõsta ka kohalike omavalitsuste juhtide ja sotsiaaltöötajate
teadlikkust nende õigustest ja kohustustest.
Sotsiaalministeeriumi olulisim koostööpartner avalikkuse teadlikkuse suurendamisel ja
valdkonnas töötavate inimeste kompetentside tõstmisel on Sotsiaalkindlustusamet. Näiteks,
sellel suvel korraldas Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga kahekuulise
teavituskampaania hooldusvajadustega inimeste lähedastele. Kampaania raames
otsepostitati nii elektroonilisi teavituskirju kampaania sihtgruppi kuuluvatele inimesele kui ka
avaldati teemakohaseid postitusi sotsiaalmeedias1. Kampaania raames koostati eesti- ja
venekeelne juhend „Mida teha kui lähedane vajab hooldust“2. Kampaaniat kajastati ka
meedias, toimusid lühiintervjuud raadios KUKU, Raadio 4-s ja TV3-s. Avatud olid kaks
infotelefoni.
Sotsiaalkindlustusamet on koostanud ka abivajava pereliikme ülalpidamiskohustuse juhendi3
ning avaldanud oma veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigi väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse kohta. Järgmiseks suuremaks teemaks võetakse puudega
laste vanemaid toetavate juhendmaterjalide koostamine.
Lisaks avalikule teavituskampaaniale tegeleme järjepidevalt ka valdkonnas töötavate
spetsialistide kompetentside tõstmisega. Näiteks, hoolduskoormuse vähendamise
rakkerühma töö raames valmis koostöös advokaadibürooga LEXTAL 2017. aastal
ülalpidamiskohustuse õigusanalüüs ja praktiline juhend kohalikele omavalitsustele4, mida
omavalitsused saavad oma igapäevatöös kasutada. Nimetatud juhendi rakendamiseks ja
õigusalase pädevuse tõstmiseks korraldab Sotsiaalministeerium 2018. aasta septembris ja
oktoobris koostöös Addenda OÜ-ga koolitused5 240-le kohaliku omavalitsuse
sotsiaalvaldkonna töötajatele. Koostöös MTÜ Supervisooni ja Teraapia Keskusega
pakutakse 2018-2019. aastal 320-le sotsiaalteenust vahetult osutavatele spetsialistidele
supervisiooniteenust. Ka järgmiseks aastaks on planeeritud Euroopa Sotsiaalfondi
vahendeid sotsiaaltöötajate koolitamiseks. Koolituse sisu on hetkel väljatöötamisel.
Sotsiaalvaldkonna töötajate toetamiseks sotsiaalteenuste planeerimisel, arendamisel ja
korraldamisel viivad nii Sotsiaalministeerium kui Sotsiaalkindlustusamet läbi regulaarseid
1 Postituse „Kas teadsid, millal on lähedased ülalpidamise andmisest osaliselt või täielikult
vabastatud?“ leiab näiteks:
https://www.facebook.com/sotsiaalkindlustusamet/posts/2114896115210432?__xts__[0]=68.ARA7tLv
bSpKyYIGJPjh2OJ8nHl6JTDJcaYf5cSXFOuyAsINkIq6_ogRlC9nfjphShuMa4UyAddaYHqxc-
lSopgwoqfHTs1wK0S2csoVHdeet_RK6lvhIAQxQHkOUOSnURy3CEECIXYL6401aD5XyuFMP1qCvz4
cYvUSkRulCq0vvjaebr-OrQw&__tn__=-R
2 Juhend on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, vastavalt eesti keeles
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Kvaliteet/infograafik_est.pdf ja
vene keeles http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Kvaliteet/infograafik_rus.pdf. Sama juhend on kättesaadav ka Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
3 Juhend on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel:
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Kvaliteet/juhend_ulalpidamiskohustus_inimene.pdf
4 Materjalid on kättesaadavad Riigikantselei veebilehel:
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/hoolduskoormus/ulalpidamiskohustuse_analuus.pdf
5 Täiendavat teavet leiate Addenda OÜ veebilehelt: https://addenda.ee/sotsiaaltootajate-oigusalase-
teadlikkuse-tostmine
4
infopäevi. Näiteks korraldab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva aasta oktoobris ja novembris
infopäevi kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele või -juristidele,
kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste osutajatele ja teistele sotsiaalvaldkonnas
tegutsevatele inimestele. Infopäevadel antakse ülevaade sotsiaalvaldkonna olulisematest
uudistest ja tegemistest6. Ka sotsiaalkaitseminister kohtub kohalike omavalituste juhtidega, et
hoida sotsiaalvaldkonna teemasid tippjuhtide erilise tähelepanu all.
Tõstmaks kohalike omavalitsuste juhtide teadlikkust sotsiaalvaldkonna olulisematest
väljakutsetest oleme viimasel kolme aastal igakevadiselt viinud läbi kõrgemaid sotsiaalkaitse
kursusi, kuhu on olnud oodatud nii omavalitsuste kui oluliste riigiinstitutsioonide ja asutuste
juhid. Kursuste läbiviimise üheks eesmärgiks on parandada eri valdkondade ja riigi ning
kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna
eesmärkidest.
Sotsiaalteemade kajastamisel peame oluliseks head koostööd meediaga.
Sotsiaalkaitseminister, samuti Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid on
käinud raadio- (nt Reporteritunnis) ja televisioonisaadetes (nt Prillitoosis) erinevatel
sotsiaalteemadel rääkimas ja kuulajate küsimustele vastamas. Loodame, et selline praktika
jätkub ka edaspidi.
Inimeste sotsiaalsete õigustega seotud teadlikkuse tõstmist ja teavituste korraldamist
jätkame kindlasti ka tulevikus. Kinnitame, et edaspidi võtame arvesse ka Teie soovitust
tagada olulise info kättesaadavus ka vaegkuuljatele ja -nägijatele ning kerge intellektihäirega
inimestele.
4. Viimasena toote välja sotsiaaltöötajate poolt tõstatatud murekohad ühtsete
hindamisreeglite, teenusstandardite jms osas. Soovitate riigil esmalt välja selgitada,
millest sotsiaaltöötajad enim puudust tunnevad, küsida sotsiaaltöötajate arvamust nii
teenusstandardite kui ka abivajaduse hindamise kohta ning seejärel püüda muresid
lahendada võimalikult efektiivsel viisil.
Kohalike omavalitsuste riigipoolsel toetamisel nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel
on meie olulisem koostööpartner Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2017. aastast tegutseb
Sotsiaalkindlustusameti juures kvaliteediosakond, mis toetab kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmist. Alates käesoleva aasta algusest teostab
Sotsiaalkindlustusamet ka kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste üle järelevalvet. Nõustava
järelevalve ning sotsiaalkindlustusameti analüüsivõimekuse suurendamiseks on riigieelarves
2019. aastaks planeeritud lisaraha 1 miljon eurot.
Suurendamaks riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele, luuakse 1. jaanuarist 2019
Sotsiaalkindlustusametisse täisealiste hoolekande üksus. Loodava üksuse ülesanded on
ühtlustada praktikat ja tõsta sotsiaalhoolekande korralduse kvaliteeti kohalikul tasandil,
toetada esmatasandil täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist ning koondada riigi
tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna teave ja
nõustamiskompetents.
Muuhulgas saab loodava üksuse ülesandeks koostada kohalikele omavalitsustele
sotsiaalteenuste soovituslike juhiseid ja näidisvorme. Loodav üksus hakkab tegutsema neljas
Eesti piirkonnas, kattes oma tegevusega kogu Eestit ning olles igapäevaseks
koostööpartneriks kõikidele kohalikele omavalitsustele.
6 Täiendavat teavet infopäevade kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kutse-kohalike-omavalitsuste-tootajaid-oodatakse-osalema-
infopaevadel
5
Kohalike omavalitsuste korraldatavate ja riiklike sotsiaalteenuste kvaliteedi parendamisel on
oluline roll ka tõhusamal järelevalvel. Käesoleva aasta jooksul on Sotsiaalkindlustusamet
pööranud esmajoones tähelepanu üldhooldusteenuse kvaliteedile, kuid jätkab ka riiklike
teenuste järelevalvet. Riigieelarvest eraldatud lisaraha toel suurendab riik edaspidi nõustava
järelevalve osakaalu ka teistes sotsiaalhoolekande valdkondades, samuti tõhustatakse
koostööd erinevate järelevalveasutuste vahel.
Nii hoolduskoormuse rakkerühma töö kui mitmete teiste viimaste aastate arendusprojektid
on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ei toimi tervikliku protsessina
ning inimese vaatepunktist on süsteem keeruline ja ebaefektiivne. Alates käesoleva aasta
augustist katsetame kuues Eesti piirkonnas hoolduse koordinatsiooni mudelit. Pilootprojekti
käigus on perearstidel ja sotsiaaltöötajatel (sh haigla sotsiaaltöötajatel) võimalus suunata
keerulisema hooldusvajadusega inimesed hoolduskoordinaatori juurde, kes koostöös teiste
spetsialistidega viib läbi InterRAI hindamise ning seejärel suunab inimesed neile vajalikele
sotsiaal- ja terviseteenustele ning vajadusel korraldab teenusele jõudmise. Aastase
pilootprojekti tulemuste põhjal saame hinnata, kas ja millisel kujul tuleks hoolduse
koordinatsiooni mudelit üle riigi rakendada ning kas riikliku valdkondadeülese
hindamisvahendi kasutusele võtmine oleks otstarbekas.
Täname Teid veelkord tähelepanekute ja soovituste eest ning tunnustame Teid selle eest, et
seisate meie inimeste õiguste eest ning teete tänuväärset tööd inimeste teadlikkuse
suurendamisel. See on meile suureks abiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Ketri Kupper 6269 193
[email protected]