Tere
Palun registreerida saadetud vastu Delta’s.
Ette tänades
Melita
From: Meeli Miidla-Vanatalu [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, August 15, 2018 12:44 PM
To: Melita Sogomonjan <
[email protected]>
Cc: Triin Teder <
[email protected]>
Subject: Vastus: Infosüsteemide kaardistus 25.07.2018 nr 1.1-8/2385-2
Tere!
Palusite sisendit Riigi Tugiteenuste Keskuse pöördumisele 10.07.2018 nr 7-1/02184 infosüsteemide
kaardistuse teemal. Saadan Tööinspektsiooni vastused:
Tööinspektsioon kasutab igapäevaselt tööks Webdesktop ehk Tööinspektsiooni infosüsteem ITI,
mis on ühtlasi töökeskkonna andmekogu ja dokumendivahenduskeskkond, kirjeldus RIHAs
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/tookeskk
Süsteem sisaldab muuhulgas ka finants-ja personaliinfot, kuid oleme viimastel aastatel süsteemis
sisalduvat infot oluliselt vähendanud ja liikunud teistesse süsteemidesse, sh Riigitöötaja
iseteenindusportaalidesse, kasutusel on puhkuse-, lähetuse- ja koolitusportaal.
Finantsinfoga seoses:
Tööinspektsiooni arvete menetlemine toimub e-arvekeskuses Fitek, kuid ITIs toimivad veel
järgmised finantsarvestusega otseselt või kaudselt seotud funktsionaalsused:
1) teenistujate kuluhüvitiste (isiklik sõiduauto, majanduskulude aruanne, töötervishoiu hüvitis
jne) taotluste menetlemine. Need teemad on aga kavas käesoleval aastal üle viia riigitöötaja
iseteenindusportaali (RTIP) majanduskulude moodulisse.
2) lähetuste sisuaruanded. Osaliselt juba üle viidud RTIP lähetuste moodulisse;
3) laekuvate trahvide ja viiviste menetlemine.
Laekumiste sidumiseks konkreetse järelevalve või väärteo juhtumiga hetkel head lahendust ei
ole (andmed sisestatakse ITI-sse käsitsi). Tulevikus eeldab liidestamist SAPga/eRiigikassaga;
4) tööde, teenuste vastuvõtu aktid, mis on seotud konkreetse lepinguga;
5) autode sõidulehtede täitmine ja kontroll.
Autode kasutamise osas märgime, et sõitude fikseerimise süsteem vajab paremat lahendust ja
võimalikku automatiseerimist.
ITIs sõidulehtede menetlemisel kogub asutus jooksvalt andmeid sõitude kohta kuude lõikes ja
seal esitatakse ka kütuseostu tšekid.
SAPi saab kanda odomeetri näidud iga aasta lõpus, seega saab aasta lõikes teha üldist kontrolli
tagasiulatuvat kontrolli aasta kohta.
SAP puudused: kajastuvad küll kütuse, remondi jm autodele tehtud kulud eurodes, kuid
kütusekulu koguseliselt ega läbisõitu ei kajastu. ITIst saab aruande tehtud sõitude ja läbitud
kilomeetrite kohta autode lõikes.
SAP BOst aga autodele tehtud kulud kuluartiklite lõikes.
Seega sisaldab kumbki infosüsteem erinevaid andmeid ja puudub nendevaheline ühenduslüli
jooksva kontrolli teostamiseks.
Kuna kütusekulud tulevad jaotada mitte ainult ressurssidele (autodele), vaid vastavalt sõitudele
ka kuluüksustele eelarve liigi lõikes, siis on vajalik ka edaspidi fikseerida kõik sõidud eraldi.
Kindlasti oleks lahenduseks autodele paigaldatud GPS seadmed ja elektroonilised sõidulehed,
mis annab võimaluse loobuda käsitsi ITIs peetavatest sõidulehtedest, kuigi sõitude sisu
tuvastamine ja kontroll autode lõikes ning kulude jagamine jääb ikkagi käsitööks.
Riigi kasutuses olevatele autodele GPS süsteemi paigaldamise ideega on MKM ka välja juba
tulnud. Vajaliku hanke teeb siis RTK.
Teine lahendus oleks nt arendada RTIPi moodul eeskätt sõidulehtede menetlemiseks, aga selle
laiemat vajalikkust ja võimalikku rakendust oskab hinnata RTK.
Personaliinfoga seoses:
Personaliarvestuse valdkonnaga seonduvalt toimub ITIS tööajatabelite menetlemine ja töökorralduse
reeglitest tulenevate töötajate muude avalduste menetlemine, nt tervisepäevade avaldused, sh
1) ITI kaudu edastame SAPi personali käskkirjad, töölepingud, käsunduslepingud, hankelepingud ja
praktikalepingud. Viimaste puhul tuleb jälgida tähtaegu, millal arve koostada ja väljamakse teha
(mugavam oleks kui süsteem/keskkond ise annab märku, kui oled eelnevalt vajaliku info sisse
kandnud);
2) ITI kaudu liiguvad ka tööajatabelid, mis on palga ja töötasu arvestamise aluseks, sh TVK
kaasistujate tööajatabelid ehk täna täidame ja lisame ITI-sse excel tabeli ja suuname vahetule
juhile kooskõlastamiseks ning finantsjuhile kinnitamiseks;
3) ITI-sse lisatakse ka vastavalt Tööinspektsiooni töökorralduse reeglitele TI teenistujate avaldused
soodustuste kohta, sh:
- 3 +1 vaba päeva lähedase inimese matuste korraldamiseks ja osalemiseks;
- 3 vaba päeva abiellumise korral;
- 1 vaba päev esimese koolipäeva puhul;
- 1 vaba päev lapse lasteaia, põhikooli, kutsekooli, gümnaasiumi ja ülikooli lõpetamisel;
- 1 vaba päev teenistuja ülikooli lõpetamisel;
- 3 vaba päeva tervise parandamiseks.
Vabade päevade kohta peab personalispetsialist eraldi excelit. Tulevikus RTIP-i moodulit kasutades
saaks keskkonda sisestades näeks teenistuja ise mitu vaba päeva on tal veel õigus saada ning millised
päevad on realiseeritud, nii nagu see toimub juba puhkustega.
Leiame, et kõigi eeltoodud personaliga seotud teemade osas oleks võimalik luua ja kasutada RTIP-i
lahendusi, kuid see eeldab infosüsteemi täiendavaid arendusi RTK poolt.
Lugupidamisega
Meeli Miidla-Vanatalu
Peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Tööinspektsioon
___________________________________
[email protected]
626 9421 / 5302 4017 / skype meelim
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / Eesti
www.ti.ee / www.tooelu.ee / kliendiportaal eti.ti.ee
Tarmo Leppoja
Riigi Tugiteenuste Keskus Teie 10.07.2018 nr 7-1/02184/
[email protected] Meie 26.09.2018 nr 1.1-8/2385-9
Infosüsteemide kaardistus
Lugupeetud Tarmo Leppoja
Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele, mis on seotud tugiteenuste infosüsteemide
olukorra kaardistamisega ministeeriumis ja valitsemisalas:
1. Millised paralleelsed finants- ja personaliinfot sisaldavad infosüsteemid on kasutuses
(v.a üleriigilised)? Milliseid funktsionaalsusi need sisaldavad? Kas oleks mõistlik
nende asemel kasutada ühtset majandustarkvara SAP või liidestada olemasolev
infosüsteem SAPiga?
Terviseamet ning Astangu Kutse ja Rehabilitatsiooni Keskus teisi finants- ja personaliinfot
sisaldavaid infosüsteeme ei kasuta.
Tervise Arengu Instituudis on kasutusel dokumendihaldustarkvara WD, mille kaudu toimub
lisaks tavapärasele dokumendihaldusele veel töölähetuste ja kulude hüvitamise
menetlemine. Nimetatud tegevuste üleviimine RTIP keskkonda on kavas.
Sotsiaalministeerium kasutab finantsinfo osas riigi keskseid infosüsteeme.
Sotsiaalministeeriumil on SAPiga liidestamine olnud kaalumisel tööplaani infosüsteemi osas
(sisaldab ka katseaja-, arengu- ja lahkumisvestluseid). Praegu kasutab Sotsiaalministeerium
PlanProd ning eelarve tööplaani infosüsteemis ei kajastu, kuna süsteemi ei ole SAPiga
liidestatud. Kuivõrd kaalume hetkel tööplaani infosüsteemi tarkvara vahetust, siis SAPiga
liidestamist PlanProga tõstatada ei soovi, kuigi ligipääs eelarve täitmisele võiks olla võimalik
mistahes tööplaani infosüsteemi kaudu.
TEHIKul on arenguvestluste info Confluence keskkonnas.
Tööinspektsioon kasutab igapäevaselt tööks Webdesktop`i ehk Tööinspektsiooni
infosüsteemi ITI, mis on ühtlasi töökeskkonna andmekogu ja dokumendivahenduskeskkond,
mis sisaldab muuhulgas ka finants- ja personaliinfot (täpsem info ITI funktsionaalsuste kohta
esitatud kirja lisana).
Töötukassa kasutab finants- ja personaliarvestuse pidamiseks Microsoft Dynamics NAV`i
platvormi (edaspidi NAV). NAV süsteem sisaldab muuhulgas ka finants-ja personaliinfot,
kuigi Töötukassa on viimastel aastatel süsteemis sisalduvat infot oluliselt vähendanud ja
liikunud teistesse süsteemidesse, sh Riigitöötaja iseteenindusportaalidesse, kasutusel on
puhkuse-, lähetuse- ja koolitusportaal.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
NAV toetab järgnevaid kasutusjuhte:
Põhivara arvestus
Lepingute jälgimine
Palgaarvestus
Personaliarvestus
Eelarvestamine
Eelarve jälgimine
Koolituste haldamine
Koolituseelarve jälgimine
Puhkusearvestus
Töötajate tervishoiu teenuste jälgimine
NAV on integreeritud Töötukassa operatiivsüsteemidega milleks on:
EMPIS/EMPIS2 (töötukassa teenuste infosüsteem)
TKIS2 (töötuskindlustus infosüsteem)
TETRIS (töövõime menetlemise infosüsteem)
Suhtlus nende operatiivinfosüsteemide ja NAVi vahel on kahepoolne. Ühelt poolt
operatiivinfo süsteemides arvutatakse ja genereeritakse automaatselt maksed. Genereeritud
maksed kontrollitakse nendes samades süsteemides raamatupidajate poolt üle. Seejärel
eksporditakse need NAVi, kus need kinnitatakse ja suunatakse panka maksmisele. Teiselt
poolt EMPISesse saadetakse NAVist kinnitused tagasinõuete laekumise kohta, TKIS2-te
saadetakse kinnitused hüvitiste maksmise kohta ja TETRISesse jookseb NAVist info arvete
kohta.
NAVi asendamine SAPiga ja uute integratsioonide tekitamine on arvestava arendusmahuga,
sest Töötukassa operatiivinfosüsteemid ja NAV on väga tihedalt integreeritud. On ebaselge,
kas NAVi asendamine annaks mingisuguse kulude kokkuhoiu, sest tegemist on toimiva
süsteemiga, mis on arendatud katmaks suurt hulka Töötukassa kasutusvajadusi. Samuti
pole päris selge kuidas NAVi liidestamine SAPiga efektiivsust kasvataks või kulusid
vähendaks.
2. Millistes täna kasutuses olevates põhitegevuse infosüsteemides tuleb teha käsitööd
finants- või personaliarvestuse valdkonnaga seonduvalt, sh andmete edastamiseks
SAPi või andmete leidmiseks finantsandmeid sisaldavatest tarkvaradest (näiteks
SAPist või SAP BO-st või e-riigikassast)?
Töötukassa edastab igakuiselt aruande riigi saldoandmike infosüsteemi, mille jaoks tuleb
NAVist eksportida automaatselt genereeritud aruanne, mis laetakse riigi saldoandmike
infosüsteemi üles.
Astangu Kutse ja Rehabilitatsiooni Keskuse hinnangul on SAPis andmete küsimiseks loodud
erinevaid aruandeid, kuid tegevuspõhisele eelarve vaatele kohanduvaid aruandeid kulude
analüüsiks on vähe. Käsitööd aruannete kohandamisel eelarve täitmisest ülevaate
saamiseks tuleb teha nii finants- kui ka palgaaruannete andmete analüüsimisel.
Tervise Arengu Instituudis on käsitööd eelkõige töötasu kulukohtade täpsustamisel
(sisestamisel) ja SAP BO finantsandmete täiendaval analüüsimisel ja sobival kujul
esitamisel. Lisaks toimub Excelis projektides töötavate inimeste puhkusetasude arvestus kui
on vaja maksta proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ning ka projektiga seotud
puhkusepäevade üle tuleb pidada arvestust. Samuti nõuab käsitööd struktuurivahenditega
seotud protsess, mille puhul toetuse saaja peab kuludokumentide loetelu importima e-
toetusesse. Maksetaotluse kuludokumentide loetelu koostamise lihtsustamiseks on loodud
aruanne SAP BO keskkonda, kuid mida on vaja täiendada suures osas käsitsi, kuna info on
vaja kokku koondada erinevatest süsteemidest ja aruannetest.
3
Terviseameti hinnangul on käsitööna tehtavad tööd peamiselt kolmes valdkonnas:
1) tervishoiu valdkonna infosüsteem (MEDRE) on üleriigiline, vajalik on selle süsteemi
liidestamine SAP`ga, et kontrollida riigilõivu tasumist (Kontaktisik - Maria Filina-
Kossatšova,
[email protected]);
2) SAP`is ei ole sobivat aruannet, mis võimaldaks näha kulusid koos käibemaksu kuluga
kontode/ressursside lõikes. Seetõttu tuleb teha käsitööd käibemaksukulu kulukontode
liitmisel, mis on vajalik asutuse eelarve täitmise jälgimiseks (Kontaktisik - Olga
Galaburda,
[email protected]);
3) ravimite laoarvestuse osas SAP`is võiks Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS)
andmebaas olema liidestatud SAP laoarvestuse tarkvaraga, SAP laoarvestuse tarkvaral
peaks olema tagatud koodi logeriga turvaelementide lugemine ning saatelehtede
väljatrükk võiks olla automaatne (Kontaktisik - Janina Vološina,
[email protected]).
3. Millise funktsionaalsusega tugitegevuse infosüsteeme peaks üleriigiliselt veel
juurutama RTK või mõne muu asutuse/organisatsiooni poolt?
Sotsiaalministeeriumi vaatest tuleks kasutusele võtta SAP lepingute moodul, kuivõrd täna
puudub terviklik ülevaade sõlmitud lepingutega üles võetud kohustustest (vastav info on
dokumendihalduse süsteemis).
Lisaks on mitmed asutused toonud välja vajaduse personalihindamisi hõlmava ühtse
baastarkvara järele, kuhu saaks vastavalt vajadusele sisestada või üles ehitada personali
küsimustikke (näiteks kohustuslikud arenguvestlused, katseaja vestlused, lahkumisvestlused
jm).
Tervise Arengu Instituut soovitab taastada SAPi palgaarvestuse endise funktsionaalsuse
(ressursside paindlikum muutmine), kuivõrd instituudi tegevus jaguneb nelja-viie programmi
vahel ning välisel projekti rahastusel on eelarves suur osakaal. Seega on süsteem sellest
vaatest läinud ebamugavamaks ja töömahukamaks.
4. Millised finants- ja personaliinfot sisaldavad juhtimisinfo infosüsteemid (töölauad,
andmelaod, vms) on kasutusel?
Töötukassas kasutuses olev NAV sisaldab aruandeid finants- ja personaliinfo kohta, mida
näevad NAV`i igapäevased kasutajad. Hetkel on arendusel IT lahendus, mis võimaldab
juhtkonnal laiemalt saada ülevaadet personaliinfost üle web-liidestuse.
Asutuste vastavate infosüsteemide kontaktisikud:
Sotsiaalministeeriumi kontaktisikud - Kristina Hunt (
[email protected]), personaliteemadel
Katrin Noormägi (
[email protected]);
Tervisameti kontaktisikud – Marika Külmallik (
[email protected]); MEDRE
infosüsteemi osas Maria Filina-Kossatšova (
[email protected]);
käibemaksukulude teemal Olga Galaburda (
[email protected]); ravimite
laoarvestuse teemal Janina Vološina (
[email protected]).
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) – Eve Kont-Kontson (eve.kont-
[email protected])
Eesti Töötukassa – Karli Oruste (
[email protected])
Astangu Kutsehabilitatsiooni Keskus – Heli Välli (
[email protected])
4
Tööinspektsioon – Meeli Miidla-Vanatalu (
[email protected])
Tervise Arengu Instituut – Marek Jaansoo (
[email protected])
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Killar
e-teenuste arengu ja innovatsiooni
asekantsler
LISA:
Tööinspektsiooni kiri
Anneli Laansoo 626 9116
[email protected]