Rain Laane
Eesti Haigekassa
[email protected] Meie 25.09.2018 nr 5.1-3/3012-1
Vanemaealiste tasuta gripivastane
vaktsineerimine
Lugupeetud Rain Laane
Eesti elanike gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus on Euroopa Liidu väikseim. Hõlmatus
oli 2017. aastal 3,2% elanikkonnast ning 4,3% vanemaealistest (ELi keskmine on 56%).
Samuti on meil ELi kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooajal suri gripi tõttu 94
inimest, neist 95% olid 65-aastased ja vanemad.
Kõrge suremuse üheks põhjuseks on kindlasti väga madal hõlmatus gripivastase
vaktsineerimisega. Oleme ainuke ELi liikmesriik, kus gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele
riskirühmadele riigi poolt ei kompenseerita. Tervise- ja tööministrit nõustava riikliku
immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmed on jõudnud arutelude, gripivastase
vaktsineerimise kulutõhususe analüüsi ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste põhjal
järeldusele, et gripi tõttu on enim ohustatud hooldekandeasutuste vanemaealised (vanuses
65+) elanikud, kelle hulgas on suremus gripi tüsistustesse kõrgeim ning kellele tuleks
vaktsineerimist kindlasti tasuta võimaldada. Teise prioriteedina on grippi suremuse
vähendamisel toodud välja kogu vanemaealise elanikkonna (65+) vaktsineerimisega
hõlmatuse suurendamine.
Samuti on murekohaks, et tihti lisatakse gripivaktsiini hinnale vaktsineerimise teenustasu, mis
võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutajast olla vahemikus 0-10 eurot või isegi üle selle. Seega
võib vaktsineerimise lõplik hind olla samuti takistuseks vaktsineerimisotsuse tegemisel.
Hoolekandeasutuste elanikele on sageli ea, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu
omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Sellele riskirühmale tasuta
gripivastase vaktsineerimise võimaldamine aitab gripist tingitud suremust oluliselt vähendada.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukoht aprillikuus toimunud koosolekul oli, et
hooldekodude vanemaealistele patsientidele tuleks riigi poolt tasuta gripivastast
vaktsineerimist võimaldada. Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa ekspertidele jäi ülesandeks
analüüsida korraldust (sh rahastusmehhanisme) ja kulusid, mille tulemusena on jõutud
järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada see riskirühm immuniseerimiskavasse, hankida
gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille
kaudu vaktsineerimine läbi viia.
Hoopis keerulisem on olukord aga ülejäänud vanemaealiste kohordiga (umbes 253 000
inimest). Nende puhul ei ole ekspertide sisendi põhjal küsimus ainult hinnas, vaid ka hoiakutes
ning madalas teadlikkuses gripivastase vaktsineerimise vajalikkusest. Selge on see, et
hõlmatuse suurendamiseks tuleb suunatult tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute
muutmisega. Leian, et eriti vanemaealise elanikkonna hulgas hõlmatuse tõstmiseks oleks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
oluline leida viis, kuidas motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid gripivastast vaktsineerimist
läbi viima.
Samas tuleb paralleelselt tegeleda ka teise olulise probleemiga, milleks on gripivaktsiini
kättesaadavus. Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei
hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et
vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk.
Riigihankega kogu vanemaealiste kohordile vaktsiini ostmine kätkeb endas aga mitmeid riske.
Esimeseks küsimuseks on hangitavate dooside arv, sest hõlmatuse kasvu on keeruline täpselt
prognoosida. Kui hankida vaktsiini kogu kohordile, siis tuleb suure tõenäosusega osa
vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda (gripivaktsiini säilivusaeg on lühike ja seda toodetakse
konkreetseks hooajaks). Kui osta liiga vähe, siis on oht, et vaktsiini jääb puudu, samas kui
inimestel on tekkinud sellele õigustatud ootus.
Üks võimalik lahendus oleks enne gripihooaja algust viia läbi elanike arvamuse ja hoiakute
uuring, mille põhjal kaardistada end vaktsineerida soovijate arv ja mittevaktsineerimise
põhjused. Uuringu tulemuste põhjal oleks võimalik hankida riiklikult vajalik kogus vaktsiini.
Kuna kõige tõhusam on vaktsineerimine enne gripihooaja algust (st oktoobris), peaks
vaktsineerimine koonduma kindlale ajaperioodile (nt sept-nov). See lahendus eeldab tihedat
koostööd Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vahel.
Tulenevalt eespool kirjeldatust leian, et Eestis on vajalik rakendada meetmeid grippi suremuse
vähendamiseks. Palun Eesti Haigekassal:
analüüsida hooldekodude vanemaealistele patsientidele tasuta gripivastase
vaktsineerimise korraldamist ja hinnata kompenseerimise kulu Eesti Haigekassa
eelarvele, arvestades, et õiguslik alus gripivaktsiini hankimiseks luuakse
immuniseerimiskava muudatusega;
analüüsida, millised oleksid võimalikud rahastamismehhanismid, kulu ja korraldus, mis
võimaldaks pakkuda tasuta gripivastast vaktsineerimist kogu vanemaealiste kohordile,
võttes arvesse võimalikke riske ja kitsaskohti ning analüüsides ühtlasi ka siin kirjas
välja pakutud lahenduse sobivust;
vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks alustada juba järgmise
gripihooaja alguses 2019. aasta sügisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Kärt Sõber 7153 471
[email protected]