dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 25. september 2018
Viit
1.2-1/2371-14
Registreeritud
25. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎Arvamus TÕKS kohta_TK 25.09.2018.bdoc75 KB

Sisu (failidest)

P r Riina Sikkut Teie 10.07.2018 nr 1.2-1/2371-1 [email protected] [email protected] Meie 25.09.2018 nr 1-11/18/13758 Töö õnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus Austatud tervise- ja tööminister Täname Teid tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse edastamise eest arvamuse avaldamiseks. Eesti Töötukassal on järgmised tähelepanekud : 1. Töösuhted mitmekesistu vad ja muutu vad paindlikumaks, sealhulgas on hägustu nud ettevõtluse ja traditsioonilise töö piirid (nt füüsilisest isikust ettevõtjatest taksojuhid, iluteenindajad, lapsehoidjad ja hooldustöötajad, ühe-mehe-ettevõtted) ning tek k inud mitmed uued töötamise vormid (nt platvormitöö, jagamismajandus). Tööelu arenguid arvestades peame oluliseks, et loodava tööõnnetuskindlustusega oleksid kaitstud kõik töö tegijad, sõltumata nende töötamise iseloomust ja vormist. Kui tööõnnetuskindlustus ei hõlma võlaõigusliku lepingu alusel töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid , suureneb risk, et tööandja eelistab töölepingu sõlmimise asemel korraldada tööd eelnimetatud vormides, mis jätavad töötaja sotsiaalsete tagatisteta. 2. Tööõnnetuskindlustuse makse diferentseerimine on võtme tähtsuse ga, et motiveerida tööandjaid töökeskkonna ohutusse investeerima ja seeläbi tööõnnetusi ennetama. Väljatöötamise kavatsusest ei selgu, kuidas on kavandatud makse diferentseerimine, eriti süsteemi käivitumisel, kui puudub ülevaade ettevõtete käitumisest. Seega ei ole võimalik hinnata, kas maksemäära erisused kujunevad ühest küljest õiglaseks (maksemäär ei ole tööandjale ebam õistlikult koormav) ning teisest küljest motiveeri ksid tööandjaid tööohutusealase id samm e astum a . 3. Diferentseeritud kindlustusmakse üksi ei ole piisav abinõu töökeskkonna ohutuse tõstmiseks ja tööõnnetuste ennetamiseks. Tööõnnetuskindlustuse loomisel on oluline tugevdada tööinspektsiooni pädevust ja ressursse nii ettevõtete tööohutusalaseks nõustamiseks ja juhendamiseks kui järelevalve teostamiseks. 4. Tööõnnetuskindlustuse üheks eesmärgiks on toetada tööõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse saanud inimese võim alikult kiiret tööellu naasmist . Muuhulgas eeldab see kindlustusandja koostööd Eesti Töötukassa või teiste töövahendajate/tö öturuteenuste osutajatega , et pakkuda klientidele tööle naasmiseks või tööl püsimiseks vajalikku abi. Väljatöötamise kavatsuses ei ole käsitletud töötamist toetavate tegevuste korraldamist kindlustusjuhtumi korral, kuid see vajaks meie hinnangul läbi mõtlemist. 5. Väljatöötamise kavatsuses on k äsitletud tööõnnetuse kindlustusjuhtumi korral töövõimetoetuse tagasinõudeid kindlustuselt. Märgime, et sarnaselt rahalisele hüvitisele võib olla põhjendatud kindlustusandjalt tagasi nõuda ka tööturule naasmiseks osutatud teenuste (nt ümberõpe, tööalane rehabilitatsioon, töökoha kohandamine, tööalane abivahend) kulu. 6 . Tööandja omavastutus, arvestades kindlustuse kohustuslikkust, jäi väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud kujul arusaamatuks. Tekkis küsimus, millised on seosed kehtiva ajutise töövõimetushüvitise maksmise kohustusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Paavel juhatuse esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel