HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/728-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, september 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
Tartu Laste Tugikeskus, registrikood 80001410, asukoht Kaunase pst 11, Tartu, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Eha Berezjuk (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. septembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 5
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2)
sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 3418 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Parem uus ilm
5. Projekti eesmärk on vanemate teadmise ja oskuste parandamine lapse kasvatamise ja
arendamise osas
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.11.2018 kuni 31.05.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.03.2019 ja koondaruande
20.06.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 3418 eurot (kolm tuhat nelisada kaheksateist eurot) Toetuse
saaja kontole EE85 2200 2210 0518 4917 Swedbankis esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
1 (3)
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole IBAN EE 89 1010
2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole IBAN EE93 2200 2210 2377 8606. Alati tuleb
lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kristi Reinson, tel
748 4666, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
2 (3)
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Tartu Laste Tugikeskus
Registrikood 70001952 Registrikood 80001410
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kaunase pst 11-2/3, Tartu 50704
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 748 4666
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE85 2200 2210 0518 4917
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
GARANTIIKIRI
Käesolevaga kinnitame, et MTÜ Tartu Laste Tugikeskus garanteerib projekti
“Parem uus ilm” omafinantseeringu summas 380 eurot.
31. august 2018, Tartus
Ragne Kepler
juhatuse liige
MTÜ Tartu Laste Tugikeskus
Kaunase pst 11-2
Tartu 50704
tel. 7 484 666
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile X
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Tartu Laste Tugikeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Tartu Laste Tugikeskus
3. Registrikood 80001410
4. Juriidiline aadress Kaunase pst. 11-2/3, Tartu 50704
5. Postiaadress Kaunase pst. 11-2/3, Tartu 50704
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* Swedbank,
7. Esindaja nimi ja ametikoht Eha Berezjuk, juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kristi Reinson
9. Telefon 7484666
10. E-posti aadress ch.
[email protected]
11. Projekti nimetus Parem uus ilm
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.11.2018 -31.05.2019
13. Projekti üldmaksumus 3798
14. Hasartmängumaksu 3418
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 380
16. Kaasfinantseeringute summa 0
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Ragne Kepler, juhatuse liige 31.august 2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 3418.- Töötasu kokku: 2555 eur
Nõukogu Projektijuht (7 kuud x 10 h
kuus x 75 eur) 525.-
Lektorid (2 lektorit x 20 korda 1840.-
x 2 tundi x 23.- eur)
Individuaalnõustamine(10 x
19.-) 190.-
sotsiaalmaks 843.-
töötuskindlustus 20.-
Omafinantseering 380.- X Raamatupidamine
7 kuud x 3 t. kuus 140.-
Vahendid 20 korda x6€ 120.-
Bürookulud 6 x 20€ 120.-
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
TULUD KOKKU 3798,00 KULUD KOKKU 3798,00
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
Projekt "Parem uus ilm" on sotsiaal-hariduslik projekt, mis on suunatud Tartu linna ja
maakonna sotsiaal-majanduslikku riskigruppi kuuluvatele peredele, kus on kuni 18
kuu vanuseid lapsi. Projekt toetab perede paremat toimetulekut, et vältida laste
väärkohtlemist, hooletust ja traumasid.
Projekt õpetab vanemaid laste eest paremini hoolitsema, neid arendama, sotsialiseerima,
õnnetusi vältima, et lastest kasvaksid terved ja elus toime tulevad, harmoonilised
ühiskonna edasiviijad. Väärkohtlemisohus väikelaste vanemad omandavad grupitöös (2
gruppi, kumbki kohtub 10 korda) teadmisi ja praktilisi oskusi, kuidas last väärkohtlemata
kasvatada. Grupitöö koosneb temaatilisest lühiloengust, mille viib läbi Tartu Laste
Tugikeskuse psühholoog. Loengu lõpul toimub arutelu ja küsimustele vastamine. Grupitöö
teise osa moodustab muusikalis-rütmiline tegevus vanemale ja beebile. Vestluse ja
arutelude käigus selgub ka individuaalnõustamise vajadus.
Grupitöö aitab tugevdada vanemaks olemise oskusi, õpetab üksteist toetama ning
vähendab väärkohtlemise riske. Pikemas perspektiivis saavad nendest peredest hästi
toimivad leibkonnad, kus laps areneb nii emotsionaalselt, füüsiliselt kui ka sotsiaalselt
eakohaselt. Tartu Laste Tugikeskusel on mitmeaastane positiivne kogemus riskiperesse
kuuluvate väikelaste ja nende vanematega tegelemisel. Kogemustest õppides ja
väliskolleegidega teadmisi vahetades on välja kujundatud kindel metoodika, mida alati
ollakse valmis täiendama ja arendama. Kohtumised sisaldavad nii uute teadmiste, oskuste
andmist kui ka vanemate üksteise toetamist ja eneseabi õpetamist. Kuna mitmed
perearstid on meie poole pöördunud, et oma patsiente meie lastegruppi suunata, samuti
on emad helistanud ja selleks soovi avaldanud, peame vajalikuks antud metoodikal
baseeruvaid grupitöid jätkata.
Tartu Laste Tugikeskus on eelneva töökogemuse põhjal välja andnud kogumiku "Hooliv
kasvatamine", mida antud töös kasutatakse.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärkideks on
Riskiperede parem toimetulek.
Laste väärkohtlemise ja õnnetuste ennetamine Tartu linnas/maakonnas.
Lapsevanemad õpivad lapsega suhtlemise oskusi.
Oskavad lapsega paremini tegeleda, saavutada mängides lapsega emotsionaalne kontakti.
Vanemad omandavad eneseregulatsiooni oskusi ja teavad, kust leida abi stressiolukorras.
Vanemad õpivad üksteiselt toimetulekuoskusi.
Vanemad omandavad oskusi, mis parandavad vanema ja lapse vahelist kiindumussuhet.
Sihtrühm:
Tartu linna lapsevanemad ja nende lapsed (vanuses 3 kuni 18 kuud). Lapsevanemad on gruppi
suunatud koostöös linna lastekaitseteenistusega ja perearstidega. Grupi moodustavad nii riskigrupi
(sotsiaalse toimetulekuraskustega ja väheste vanemlike oskustega) lapsevanemad kui ka vanemad,
kes on ise huvitatud grupitööst, et olla parem lapsevanem.
Kokku: 24 ema ja last
Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Lähitulemused: Paranevad vanemate teadmised ja oskused lapse kasvatmise ja arendamise osas.
Kaugtulemused:
koolituse läbinud peredes hoitakse ära laste väärkohtlemine ja osatakse ennetada õnnetusi;
paraneb laste vaimne ja füüsiline tervis ja perekonna sisekliima, mis mõjub tervendavalt
ühiskonnale tervikuna;
suureneb riskiperede vanemate side oma lapsega.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
1. Ettevalmistusperiood 1. – 30.november riskiperede leidmine ja grupi moodustamine
koostöös perearstide ja lastekaitsetöötajatega. Kokkulepete sõlmimine lektoritega.
2. Praktiline grupitöö
Grupijuht on õpetaja Madli Zobel ja koolitaja Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog
Ühes grupis osaleb kuni 6 lapsevanemat, kelle laps 3-18kuune, sama teises grupis.
1. detsembril kuni 28.veebruar 2019 ja 01.märts kuni 30. mai 2019 – ema-lapse grupitöö
läbiviimine. Kummagi grupi kogunemised 10 korda 2 juhendajat 2 tundi.
3. Koolitajate ja psühholoogide ema-lapse suhte grupidünaamika ja grupikliima hindamine (2
tundi 2 korda).
5. Tagasiside andmine piirkonna lastekaitsetöötajale (2 tundi).
Metoodika: Grupitöö läbiviimisel kasutame: 2 grupijuhi poolt läbiviiduna temaatilist
lühiloengut, muusikalist ja rütmilist tegevust emale ja lapsele, käelist tegevust, arutelusid
teemaga seonduvalt, küsimustele vastuseid.
Teemad, mida käsitleme:
◦ Tutvumine. Ootuste välja selgitamine. Vanemate rollid. Vanemlikud kasvatusstiilid.
◦ Muusikateraapia. Mängud lastega.
◦ Kiindumussuhte kujunemine. Muusikateraapia.
◦ Lapse nutu, rahutuse põhjused. Lapse jonn, kuidas seada lapsele piire. Muusikateraapia.
◦ Mängu osa lapse arendamisel ja muusika kasutamine koduses kasvatuses. Muusikateraapia.
◦ Võimalikud ohud lapse ümber, kuidas neid vältida. Muusikateraapia.
◦ Lapse emotsionaalne ja kognitiivne arendamine.
◦ Muusikateraapia. Mängud lastega.
◦ Muusika ja laulu kasutamine lapse arendamisel.
◦ Loovuse kasutamine lapse arendamisel.
Kokkuvõtete tegemine
6. Kokkuvõtete tegemine (10 tundi) - mai 2019.
Emade hulgas viiakse läbi küsitlus saadud teadmiste kohta. Tagasisidet küsitakse
lastekaitsetöötajatelt jooksvalt.
Lisa 3 Spetsialistide lühitutvustused
Lemme Haldre on kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline seksuoloog, pediaater. Lemme
on töötanud Tartu Ülikooli lastehaiglas, Tartu Herbert Masingu nimelises koolis ja Kliinikus Elite.
Tartu Laste Tugikeskuses töötab ta keskuse juhataja ja psühhoterapeudina. Ta on
psühhoterapeudina teinud abistamistööd peredega, kus esinevad järgmised probleemid:
perevägivald, laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine, lahutus ja laste jagamine, alkoholi
kuritarvitamine, õigusrikkuv käitumine, sotsiaalmajanduslikud raskused. Lemme on töötanud
õigusrikkujatega ning kliinilise seksuoloogina on tal oskus töötada noorukitest
seksuaalkurjategijatega ning nende pereliikmetega. Lemme on tugikeskuse juhatajana
koordineerinud tugiisikute programmi „Vanem vend vanem õde“ ja osalenud tugiisikute leidmisel
ja koolitamisel. Lisaks on ta viinud läbi mitmeid koolitusi lastega töötavatele spetsialistidele laste
arengu, peresuhtlemise, väärkoheldud laste abistamise, psühhoteraapia ning nõustamise alal. Ta on
lepinguline lektor Tartu Ülikoolis. Lemme Haldre on kaasautor raamatutele: „Laste väärkohtlemine
I “, „Laste väärkohtlemine II, „Seksuaalsus Eestis“, „Hüperaktiivne laps“. Lemme artiklid
erinevates ajakirjades käsitlevad laste arengu ja peresuhete teemasid.
Eha Berezjuk on kliiniline -ja koolipsühholoog. Ta õppinud kolm aastat teadusmagistriõppes. Eha
on läbinud kognitiiv-käitumisteraapia põhiväljaõppe ja õppinud ka lahenduskeskset lühiteraapiat.
Eha Berezjukil on pikaaegne koolipsühholoogi kogemus. Praegu töötab ta Tartu Laste Tugikeskuses
psühholoog-psühhoterapeudina ja Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses psühholoog-
psühhoterapeudina. Nõustamistöös puutub sageli kokku multiprobleemsete peredega. Peredes, kus
on alkoholiprobleeme, majanduslikke toimetulekuraskusi, kus lapsevanematel on vähe teadmisi
laste arengu iseärasustest ja edukatest kasvatusmeetoditest. Ta kuulub ka alaealiste õigusrikkujate
rehabilitatsiooni meeskonda. Kus ta viib läbi hindamist ja psühholoogilist nõustamist. Vaikimisi on
ta spetsialiseerunud laste- ja täiskasvanute erinevate ärevushäirete ravile
Eha Berezjuk on tegev ka koolitajana, viies koolitusi läbi õpetajatele, lapsevanematele,
sotsiaaltöötajatele, psühholoogidele jt. On Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige ja Eesti
Kognitiivse Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige.
Malle Roomeldi on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1976.a. kliinilise meditsiinipsühholoogina.
Omab lapsepsühholoogi IV astme kutsetunnistust, kliinilise psühholoogi IV astme kutsetunnistust,
rahvusvahelist gestalt-terapeudi sertifikaati ja kliinilise seksuoloogi sertifikaati.
Malle Roomeldi on töötanud alates 1976.- 1990.a. Tartu Ülikooli Rakenduspsühholoogia Laboris
teadurina, kus ta osales erinevate teemadega projektides-uuringutes, 1990.-2002.a. töötas ta
Tartu Riikliku Ülikooli Lastehaigla Polikliinilises osakonnas kliinilise psühholoogina, kus tema töö
sisuks oli laste ja vanemate nõustamine ning teraapia erinevate probleemide korral, personali
koolitamine, loengud lapsevanematele psühholoogilistel teemadel, osalemine rehabilitatsioonialases
meeskonnatöös. 2000.-2005.a. töötas ta Eesti Tervisekasvatuse Keskuses ja selle järeltulijas -
Tervise Arengu Instituudis, „Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi“ vaimse tervise projekti
juhina, kus tema tööks oli laste ja noorte vaimse tervise alase tervisedendusliku töö
organiseerimine, koolituste läbiviimine, TORE liikumise (tugiõpilaste oma ring Eestis) toetamine
ning koolitajate koolitamine, osalemine tervistedendavate koolide ning lasteaedades liikumise
arendamises.
Alates 1995.a. kuni käesolevani töötab Malle Roomeldi Tartu Laste Tugikeskuses
psühhoterapeudina, on ka Tugikeskuse asutajaliige.
Tema tööks on väärkoheldud laste ja nende pereliikmete nõustamine ja psühhoteraapia,
multiprobleemsete perede nõustamine ja teraapia, koolituste läbiviimine lapsevanematele, lastega
tegelevatele spetsialistidele, osalemine käitumishäiretega laste rehabilitatsioonimeeskonna töös,
erinevate projektide juhtimine, „Vanema Venna Vanema Õe“ programmi vabatahtlike koolitamine
ja supervisioon.
Põhiliseks klientuuriks on lapsed, noored ja pereliikmed multiprobleemsetest peredest, st peredest,
kus on nii vägivallaprobleeme, alkoholiprobleeme, majanduslikke raskusi, puudega pereliikmeid,
haigeid pereliikmeid, käitumisprobleemidega lapsi ja noori. Suure hulk klientidest on ka lahutavad
perekonnad, kus vanematel on väga erinevatel põhjustel raskusi omavahelise suhtlemisega lastega
seotud küsimustes ja laste kasvatamisel.