dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 24. september 2018
Viit
72
Registreeritud
24. september 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎72 24.09.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc1948 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 24.09.2018 nr 72 Sihtasutus Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 ja § 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 1. augusti 2018. a koosolekul tehtud ettepanekutest kinnitan SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi (käskkirja lisa). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa. SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava II etapp. KINNITATUD Tervise- ja tööministri ...09.2018 käskkirjaga nr... „Sihtasutus Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“ SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava II etapp Viljandi 2018 Sisukord SISUKORD .................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3 2. OLEMASOLEVA HOONE ÜLEVAADE .............................................................................................. 5 2.1. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST HOONEST JA HOONE TEHNILINE SEISUND ............................................. 5 2.2. OLEMASOLEVA FUNKTSIONAALSE OLUKORRA ANALÜÜS ...................................................................... 7 3. UUE HOONE KONTSEPTSIOON ....................................................................................................... 9 3.1. TEENUSED ............................................................................................................................................. 9 3.2. TEENUSEOSUTAMISE PÕHIMÕTTED, SH LÄHTUVALT PAIK-PROJEKTIST ............................................ 10 3.3. TUGITEENUSED JA VARUSTAMINE ....................................................................................................... 14 4. UUE HOONE ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ................................................................... 15 5. FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ................................................................................................... 17 5.1. KESKNE PATSIENDI- JA KLIENDIHALDUS ............................................................................................. 17 5.2. ESMATASANDI TERVISEKESKUS .......................................................................................................... 19 5.3. AKTIIVRAVI FUNKTSIONAALSED PLOKID .............................................................................................. 24 5.4. ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA KODUTEENUSTE KESKUS ............................................ 31 5.5. DIAGNOSTIKAPLOKID........................................................................................................................... 35 5.6. LABORIPLOKK ...................................................................................................................................... 39 5.7. TAASTUSRAVI KOMPLEKS.................................................................................................................... 41 5.8. PALATIKOMPLEKS................................................................................................................................ 44 5.9. JUHTIMINE JA TUGITEENUSED ............................................................................................................. 47 5.10. ABITEENISTUS JA VARUSTUS .......................................................................................................... 49 6. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS............................................................................................ 54 7. LISAD................................................................................................................................................... 55 LISA 1. VOODIPÄEVADE KASUTUSE PROGNOOS .............................................................................................. 55 LISA 2. ERIARSTIDE AMBULATOORSETE VASTUVÕTTUDE PROGNOOS ............................................................ 57 LISA 3. PINDADE KOONDTABEL ........................................................................................................................ 60 LISA 4. ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS .................................................................................................... 63 1. Sissejuhatus Funktsionaalse arengukava (FAK) teise etapi eesmärk on anda ülevaade uue maakondliku tervisekeskuse loomiseks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla funktsionaalsest struktuurist. Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse tulevane asukoht on C. R. Jakobsoni tn 2a/2c ja Turu tn 6, Viljandi kesklinn. Arengukava koostamisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Viljandi maakonna paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi sisendist, mille alusel omakorda andis täiendavad soovitused funktsionaalseks planeerimiseks Integrated Healthcare Design Oy (lühikokkuvõte soovitustest on toodud käesoleva arengukava peatükis 2). Hoone ehitamiseks on planeeritud ellu viia kaks EL Struktuurfondidest toetatavat projekti: esmatasandi tervisekeskuse projekt ning maakondliku tervisekeskuse projekt. Funktsionaalse arengukava koostamine toimus sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”1 alusel. Määrusele vastavalt sisaldab funktsionaalse arengukava II etapp järgmisi osi: 1. olemasoleva hoone funktsionaalse struktuuri analüüs ja vastavus kavandatava haigla liigile; 2. ülevaade olemasolevast hoonest: kasuliku pindala näitajad, tehnilise seisukorra hinnang, tehnovõrkude olemasolu ja seisukorra iseloomustus, varasemate projektide ja ehitustööde loetelu; 3. planeeritava haigla ruumide jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks või üksusteks (määruse lisa 1 järgi); 4. teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste töökorralduse viiside või planeerimismudelite kohta; 5. tervishoiuteenuste analüüsi ja prognoosi põhjal tuletatud haigla palatiosakondade jaotus ja voodite arv, eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ning ravi- ja diagnostikaruumide vajadus; 6. haigla funktsionaalne programm: iga osakonna või struktuuriüksuse lühikirjeldus, kaasa arvatud põhiruumide vajalik koosseis ja osakonna või struktuuriüksuse kasuliku pindala ligikaudne hinnang m2-tes; üldnõuded tähtsamate osakondadevaheliste ühenduste ja liikumisteede kohta, lähtudes töökorralduslikust, meditsiinilisest või tehnilisest seisukohast; 7. pindala tabel, mis sisaldab iga planeeritava struktuuriüksuse kasulikku pindala ning planeeritava brutopindala hinnangulist näitajat; 8. hinnanguline ehitusmaksumus; 9. arhitektuurne plaanilahendus, mis näitab hoone planeeritavat põhimõttelist funktsionaalset struktuuri: struktuuriüksuste asukohad hoones, liftid, trepid, koridorid. 1 Sotsiaalministri määrus nr 166, 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/750799?leiaKehtiv) 3 Kuna Eestis puuduvad haigla ehituse standardid, on haigla ruumide pindala määratlemisel aluseks võetud Eesti õigusaktidest tulenevad miinimumnõuded pinnale, senisest kasutuspraktikast tulenevad vajadused ja samuti on osaliselt arvestatud teistes Euroopa riikides kasutusel olevaid standardeid. Lõplik ruumi- ja üldpindade paigutus ning suurused täpsustatakse arhitektuurses ja ehitusprojektis. Planeeritud põhiruumide pindala ja ruumide koosseis vastab Sotsiaalministri määrusele nr 103 „Haigla liikide nõuded“2. Projekti andmeesitus vastab projekteerimise metoodika kohasele andmeesituse viisile ja on haiglate arengukavades võrreldav. Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel on käsitletud planeeritava haigla osakondade struktuuri, tuues ära osakondade põhiruumide vajaduse ja pinnanäitajad. Kirjeldatud on struktuuriüksuste otstarvet, töökorraldust, personali ning nõudeid funktsionaalsel planeerimisel. Projekti graafilise osa moodustavad korruste tehnoloogilised eskiisid, millel on ära näidatud struktuuriüksuste asukohad ning põhimõttelised tehnoloogilised plaanid ruumigruppide lahendusega ja liikumisteede näitamisega. FAK II etapi arhitektuurne osa on koostatud eesmärgiga saada hinnang sobiva funktsionaalse lahendusega hoone neto- ja brutopinnale. Hoone lõplik lahendus, sh neto- ja brutopind, korruselisus ja paiknemine korrustel jms, selgub rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. Hoone funktsionaalne programm on sellest tulenevalt antud programmeeritud pinnana. Arengukava arhitektuurne osa on kirjeldatud Integrated Healthcare Design Oy Designi arhitektide eskiislahenduse näitel, eesmärgiga kirjeldada funktsionaalseid seoseid ja teenuste mahtusid, millega tuleb lõplikus hoonelahenduses arvestada. 2 vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015 4 2. Olemasoleva hoone ülevaade 2.1. Ülevaade olemasolevast hoonest ja hoone tehniline seisund Viljandi haigla peahoone on ehitatud Eesti Projekti Tartu osakonna poolt 1975. aastal koostatud Viljandi rajooni keskhaigla tehnilise projekti TH-104 järgi. Sellesse on projekteeritud 360 voodikohta. Hoonel on tinglikult A-, B- ja C-korpus. A- ja B-korpused on 9-korruselised, lisaks keldrikorrus ja tehniline korrus. C-korpus on 4-korruseline, lisaks keldrikorrus ja tehniline korrus. Suuremad teostatud rekonstrueerimistööd on köögiplokk 1999. aastal, vesiravila ruumid 2004. aastal, pesumaja ruumigrupp 2005. aastal, kompuutertomograafi ruumid 2006. aastal, labori ruumid 2008. aastal, turvatoitesüsteem 2009. aastal, köögiplokk uuesti 2009. aastal, EMO ja kiirabibaasi ruumid 2010. aastal, köögi ventilatsioon 2010. aastal, taastusravi ruumid 2011. aastal, sterilisatsioon 2011. aastal, ATS 2012. aastal. Väiksemaid remonte üksikute ruumigruppide kaupa teostatakse pidevalt. Ebarahuldavas sanitaarses olukorras olevaid ruume ei ole. Elektrivarustus tuleb AS ESRO katlamaja juures olevast alajaamast kahe kõrgepingekaabliga. Kahe trafoga alajaam ja hoone peakilp asuvad haigla C-korpuse keldrikorrusel. Kuna toide tuleb ühest alajaamast, puudub sisuliselt haiglal kahepoolne toide. Soojusenergiaga varustatakse hoonet AS ESRO kaugküttesüsteemi kaudu. Hoonet läbib keldrikorruse šahtis asuv AS ESRO kaugküttetorustik. Hoones on soojussõlm. Puudub kahepoolne toide. Peahoonel ei ole ühisveevärgiga ühendamise võimalust. Peahoonel on oma pumpla koos 200 m³ maapealse veehoidlaga, mis sisaldab vajaliku ööpäevase tipptarbimise, samuti tuletõrje veevaru. Sellest veehoidlast on tulekustutusvee võtmise võimalus läbi samas asuva väljavõtukaevu, kus asub ka siiber vee avamiseks hoidlast ning hoidlas asuv tuletõrje ühenduskraan. Peahoonet ümbritseval veetrassil on kolm tuletõrjehüdranti. Elektrikatkestuse korral saab pumpla toite reservtoitesüsteemilt. Hoonel on lamekatused. Katused on kaetud SBS-kattega. Katuste soojapidavus ei vasta tänapäeva nõuetele. Katuseid on pidevalt hooldatud ja remonditud. Tulenevalt hoone konstruktsioonilisest lahendusest esineb läbijookse hoone konstruktsioonide vahelt hoone kõrgemate ja madalamate osade liitekohtades. Hoone A- ja B-korpuste lõunakülje ja C- korpuse puitraamiga aknad on vahetatud plastakende vastu. Üksikud A- ja B-korpuste põhjapoolsed aknad on asendatud plastakendega ruumide remondi käigus. Probleeme tekitavad liftihalli alumiiniumprofiilaknad ja idapoolse otsaseina aknad, mis tugeva vihma korral lasevad läbi ja vajaksid esimeses järjekorras vahetamist. Põhjapoolsete akende väljavahetamine ilma toimiva ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseta võib tekitada probleeme hoone õhuvahetusega. Hoone soojapidavus on tagasihoidlik. Kulud küttele moodustavad lubamatult suure osa hoone majandamiskuludest. Kogu hoone fassaad ja katus vajab soojustamist. Hoones on tööpäeval keskmiselt 200 hospitaliseeritud patsienti ja sama palju personali ning ambulatoorseid külastajaid. Hoone kõrgemas osas asub vaid kolm evakuatsioonitrepikoda, madalamas üks. Hädaolukorras, kus on vajalik hoone viivitamatu tühjendamine, ummistuvad trepid alumiste korruste evakueeritavatest, ülemiste korruste lamavate patsientide evakueerimine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Lamavate patsientide evakueerimiseks tuleb kasutada evakuatsioonilohisteid. Hoone seintesse on tekkinud pragusid. Hoonele on seepärast tehtud aastal 2003 ehitustehniline ekspertiis seoses pragude tekkimisega trepikodades ja trepikodadega piirnevates konstruktsioonides. Ekspertiisi käigus selgus, et trepikodades on kohati ühepoolsete raudbetoonist riiv-talade asemel kasutatud mitteprojektikohaseid kahepoolseid riiv-talasid. 5 2.1.1. Kommunikatsioonide seisukord Tuletõkkeuksed Kõik evakuatsioonitrepikodade uksed on asendatud nõuetekohaste tuletõkkeustega. Asendamist vajavad sektorite uksed. Elektripaigaldis Hoone elektripaigaldis ei vasta alates 1. juulist 2015 muutunud elektriohutusnõudeid sätestavate õigusaktide nõuetele. Elektripaigaldise juhtmestik on algselt teostatud TN-C süsteemis, eespool nimetatud renoveeritud osadel aga käesoleval aja nõutud TN-S süsteemis. Seadme ohutuse seaduse, EVS-EN 50110-1, EVS-HD 60364 (osad 1, 4, 5, 6, 8), EVS-HD 60364-7-710, EEI-3, EVS-EN 60439 sari, EVS-EN 61140 kohaselt peab kogu hoone elektripaigaldis olema ühtses süsteemis. Ühtse süsteemi tagamiseks peab teostama kogu maja elektripaigaldise renoveerimistööd. Hoone on varustatud automaatselt käivituva 240 KW avarii-elektrigeneraatoriga. Reservtoitega on hõlmatud kogu peahoone välja arvatud sterilisatsiooni, pesumaja ja köögiseadmed ning statsionaarsed röntgenid. Reservtoitegeneraatori tagatud tööaeg ilma täiendava tankimiseta on 24 tundi. Kõik patsientide elutegevuseks tähtsad seadmed on varustatud akutoitega, mis tagavad seadmete tõrgeteta töö ümberlülitusmomentidel põhitoitelt reservtoitele. Nõrkvoolusüsteemid Hoones on 2012. aastal valminud automaatne tulekahjusignalisatsioon, mille keskseade asub A-korpuse I korrusel erakorralise meditsiini sissepääsu juures triaažiruumis. Süsteem on varustatud aadressipõhiste anduritega. ATSi rakendumisel peatuvad liftid 1. korrusel, avavad uksed ja lülituvad välja. Hoones on veel videojälgimissüsteeme, õe-väljakutsesüsteeme, telefonivõrk ja IT-võrk. Küte Hoone küttesüsteem on kaugküttesüsteemist lahutatud soojusvahetiga. Soojussõlm on renoveeritud 2006. aastal. Tarbevee soojendamiseks on eraldi soojusvaheti ja avariijuhtumiteks 120 kW soojaveeboiler. Süsteem on toiminud 35 aastat ning näitab amortiseerumise märke. Ventilatsioon Projekti järgi on sissepuhe keldris, väljatõmme pööningul. Projektikohane ventilatsiooni- süsteem ehitati küll välja (välja arvatud automaatika), kuid ventilatsioonisüsteemina see ei toiminud. Kümneid ruume on varustatud autonoomsete ventilatsioonisüsteemide ja konditsioneeridega nõuetekohase sisekliima tagamiseks. Peahoone on projekteeritud nii, et kõik palatid asuvad hoone lõunapoolses küljes. Palatid muutuvad suvel väga palavaks. Hoone tarbeveesüsteem Pumbajaamas on rõhutõste seade, mis koosneb neljast pumbast. Pumbamajast tuleb külm tarbevesi kahe toruga B-korpuse keldrikorrusel asuvasse kollektorisse. Sealt hargneb veetrass A-korpuse püstikutesse keldrikorruse põranda all ja B- ja C-korpuste püstikutesse keldrikorruse lae all. Sooja tarbevee trassid on paigaldatud korpustes külmavee trasside kõrvale. Trassid B- ja C-korpustes on renoveeritud 2011. aastal ja isoleeritud, A-korpuses vajavad renoveerimist. Torustikud püstikutes on isoleerimata ja näitavad amortiseerumise märke. Tarbevee lekked püstikute erinevatest kohtadest on üsna sagedased. 6 Liftid Korpuste ühenduskohas on liftišaht nelja patsiendi- ja kolme personali/transpordiliftiga. Lisaks on A- ja B- korpustes kummaski veel kaks patsiendi- ja üks personali/transpordilift. Patsiendilifte on rekonstrueeritud aastatel 2007 (2 tk) ja 2008 (1 tk); personali/transpordilift 2008 (1 tk) ja 2017 (1 tk). Rekonstrueerimist vajab 7 lifti: 3 personali/transpordilifti ja 4 patsiendilifti. Ravigaasisüsteemid Olemasolevas hoones on puudulikult väljaehitatud naerugaasi, meditsiinilise süsihappegaasi ja suruõhu torustikud. Olemasolev torustikusüsteem ei vasta kaasaja nõuetele. 2.2. Olemasoleva funktsionaalse olukorra analüüs Olemasoleva hoone funktsionaalsed põhipuudused: - voodifondi ja personali kasutamise ebaefektiivsus. Hetkel on palju ruumigruppide dubleerimist. Hoone ehitusliku omapära tõttu on võimalik osakonnad avada vaid sektorite kaupa. Kõigis osakondades ehk sektorites on kogu aeg tööl täispersonal, küll aga kõigub patsientide arv. Kaasaegse arhitektuuriga haiglas oleks võimalik operatiivselt optimeerida personali arvu vastavalt patsientide arvule. - vastavalt koostatud projektidele on eri aegadel hoones tehtud erinevaid ruumigruppide ümberpaigutusi, mis tulenevalt hoone põhiplaanist ei ole kõige õnnestunumad ning osa pinda seisab kasutamata. - osa ruumigruppide omavahelistest funktsionaalsetest sidemetest on halvad, osa funktsionaalsetest üksustest on jagatud hoone erinevate korruste vahel. Osa ruumigruppide pindadest ei vasta kaasaja nõuetele, olles liiga suured või liiga väikesed. Probleemsetest ruumigruppidest võiks nimetada järgmisi: o erakorralise meditsiini osakond; o ambulatoorsed vastuvõtud; o sünnitusplokk koos sünnitusjärgse osakonnaga; o operatsiooniplokk; o intensiivravi; o laboratoorium; o radioloogia; o taastusravi; o sterilisatsioon; o haigla apteek o personali garderoobid. - patsientide liikumine erinevates plokkides on mittesüsteemselt hajutatud või kokku viidud (erinevate ambulatoorsete üksuste, vältimatu abi ja plaaniliste patsientide liikumisteed ristuvad nii omavahel, kui ka külastajate ja personaliga). Loetletud funktsionaalsete puuduste likvideerimiseta ei ole võimalik pakkuda üldhaigla poolt osutatavaid tervishoiuteenuseid kaasaja nõuetele vastavalt. Viljandi maakonnas on alustatud integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste mudeli (PAIK) piloteerimisega, mis nõuab erinevate teenuseosutajate vahelist tihedat koostööd ning patsiendi vaates teekonna lühenemist. Oluline on tagada teenuseosutajate vaheliste 7 ühendusteede optimaalsus, mis tagaksid tänapäeva nõuetele vastava teenuse osutamise. Arvestades muutusi rahvastiku struktuuris ning seega ka teenuste vajaduses, on oluline rakendada paindlikku voodifondi kasutust. Kõiki neid põhimõtteid aga praeguses hoones planeeringust tulenevalt rakendada pole võimalik. Hoone ulatuslik rekonstrueerimine teenust katkestamata ei ole võimalik ning läheks valdkonna spetsialistidelt tellitud analüüside põhjal praktiliselt sama kulukaks kui uue hoone ehitamine. Vana hoone rekonstrueerimise ebamõistlikkust kinnitab ka esmatasandi tervishoiuteenuste integreerimise vajadus teiseste teenustega. Viljandi haigla on esitanud rahuldatud taotluse Viljandi ETTK rajamiseks, mis loob vajalikud tingimused esmatasandi tervishoiu meeskondade koostoimimiseks, muuhulgas ka eriarstiabiga. Hetkel asuvad Viljandi perearstide praksised erinevates asukohtades ning ühise teenuste taristu loomine linnakeskmest väljapoole ei ole patsientide seisukohalt mõistlik. Ühtlasi puudub praeguses peahoones selleks vajalik kvaliteetne ning nõuetele vastav pind. Arvestades praeguse hoone loetletud funktsionaalseid puudusi ning hoone üldist tehnilist seisukorda on vana hoone rekonstrueerimise asemel nii teenuse kvaliteedi ja efektiivse töökorralduse tagamiseks kui ka majanduslikult mõistlik uue haiglahoone ehitamine. 8 3. Uue hoone kontseptsioon 3.1. Teenused Ühe suurimana Eesti üldhaiglatest hakkab Viljandi haigla uues, esmatasandiga võrgustunud hoones osutama haiglaliikide nõudeid järgides aktiivravi ja erakorralise meditsiini teenuseid, koos sinna juurde kuuluva ja vajamineva diagnostikaga. Aktiivravi poole moodustavad üldkirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaiguste ravi ning taastusravi. Samuti ööpäevaringset abi osutav erakorralise meditsiini osakond ning eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud. Meditsiinilised tugiteenistused on labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika (südame-, kopsu- ja seedetraktiuuringud). Aktiivravi osutatakse nii ambulatoorses, statsionaarses kui päevaravi vormis. Operatsiooni- Keskne EMO Esmatasandi tervisekeskus plokk sisenemine Perearsti ja –õe teenused Esmane kontakt Koduõendusteenus Info Sünnitusplokk Sotsiaalnõustamise teenus Triaaž Registreerimine Äri- ja olmepinnad Koduteenuste keskus Päevaravi Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Taastusravi kompleks Palatikompleks Diagnostikaplokid Laboriplokk Haiglaapteek Tugiteenused Joonis 1. Funktsionaalne programm. Lisaks uues hoones kavandatud esmatasandiga võrgustunud üldhaigla teenustele osutatakse Viljandi haigla poolt vaimse tervise valdkonna teenuseid Jämejala kompleksis. Viljandi haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilist abi piirkondliku haigla mahus, struktuuris ja kvaliteedis, mis tähendab kõiki psühhiaatria tervishoiuteenuseid. Ainsana Eestis osutatakse ka sundravi. Haigla koosseisu kuuluvad ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, mille filiaalid tegutsevad ka Põhja- ning Kirde-Eestis. Samuti osutatakse Jämejala kompleksis erihoolekande ja sotsiaalhoolekande teenuseid. Nende teenuste olemasolu tagab erinevate spetsialistide olemasolu ka integreeritud teenuste osutamisel. 9 3.2. Teenuseosutamise põhimõtted, sh lähtuvalt PAIK3-projektist Viljandimaa elanikkonna vähenemise ja vananemise taustal peab sotsiaalhoolekande ja tervishoiu korralduses võtma arvesse nii demograafilisi kui ka meditsiinilisi suundumusi, mida analüüsiti PAIK-projekti raames. PAIK-projekti tulemusena on uue Viljandi maakondlik haigla ja tervisekeskus planeeritud toetama integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist ning põhinema moodulstruktuuril, lähtudes järgmistest põhimõtetest: - esmatasandiga võrgustamine; - terviklik lähenemine teenustele ja ressursside paindlik kasutamine; - inimesele ühtse sisenemisvaate loomine; - ennetustöö soodustamine; - ühine ja koordineeritud personali, voodifondi jt ressursside kasutus; - töötajate vahelise koostöö soodustamine, sh valdkondade vaheline teadmusvahetus; - meeskonnatöö võimaluste loomine; - virtuaal- ja kaugteenuste loomine; - kasutajasõbraliku IT-toe kindlustamine; - tulevikutehnoloogiate sõbralik planeering ja robootikalahendused, nagu näiteks vertikaallaod; - hoone alade jaotamine erinevateks tsoonideks, tagades loogilise liikumise tsoonides ja selle vahel; - hoone modulaarne planeering, mis annab võimaluse plokkide suurusi ja ruumide jaotust plokkide sees teenusvajaduse muutumisel paindlikult kohandada. Uues Viljandi maakondlikus haiglas ja tervisekeskuses tegutsevad perearstid, eriarstid ning kliinilised tugiteenused ühes ja samas infrastruktuuris. Ruumide planeerimisel arvestatakse nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi vajadusi. Rõhuasetus on tervisekeskuse koguvõimekusel, et täita tulevase nõudluse ja patsiendivoogude vajadusi. Voodifond planeeritakse paindlikult, arvestades prognoositavate oluliste struktuursete muutustega teenusmahtudes. Lisaks sellele on esmatasandi arstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuste integreerimisel vajalik tagada teadmiste efektiivne jagamine, mis mõjutab patsiendi tervisetulemeid ning seepärast tuleks seda kavandada kooskõlas haigla planeeringu loomisega. Uue Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse planeeringu eesmärk on toetada jagatud ressursside tõhusat kasutamist ja parandada protsesse (patsientide, töötajate ja materjalide osas), et suurendada ravi kättesaadavust ning arendada personali oskusi ja koostööd. Hoone liidesed on loodud patsiendist lähtuvalt, et tagada ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine. Iga patsiendi ravi- ja hooldusplaan tuleb koostada tsentraliseeritult: sellega tagatakse patsiendi tervishoiu- (vaimsete ja füüsiliste) kui ka sotsiaalhoolekande alaste vajaduste täitmine. Seetõttu peab planeering toetama multidistsiplinaarset koostööd igal tasandil. Terviklik lähenemine teenustele võimaldab luua põhjalikult läbimõeldud lahendusi. Uus haigla ja tervisekeskus loob ulatuslikke ühendusi nii majasiseste kui ka -väliste teenuste vahel. Näiteks kliinilised tugiteenused, sotsiaalhoolekandeteenused ja spetsiifiline arstiabi. 3 Maailmapanga analüüsi põhjal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud 2016-2017 Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja pilootprojekti rakendamise kava 10 Uus Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus hakkab tegutsema võrgustikus, kus selle teenuseid toetavad teised tervishoiuteenuste osutajad. Nende hulgas on näiteks Jämejala, Tartu Ülikooli haigla, perearstid ja teised lähedalasuvad teenuseosutajad Viljandi maakonna haigla ja Lähedalasuvad tervisekeskus ravivõimalused Lähedal asuvad Ülispetsiifiline eriarstiabi teenused Patsiendid saavad Tugiteenused nt Tartu Ülikooli Kliinikum Kaug- ja sotsiaalhoolekande- Haiglaravi koduteenused Integreeritud ja Sotsiaal- tervishoiuteenuseid, teenused hoolekande Eriarstid teenused mis toetavad Viljandis ja Tartus osutatavaid Uuringud Taastusravi Patsiendi teenuseid üleviimine Juhtumi- Võõrutus- korraldaja ravi EMO 24/7 Perearstid Aktiivravi Jämejala Vaimne tervis Hooldus Sõltuvusravi Tugiteenused Perekond Rahvastik Kogukond Kohalikud tugiteenused Riiklikud sotsiaalhoolekandeteenused Joonis 2. Terviklik lähenemine teenustele. Haigla ja tervisekeskuse hoone tuleb planeerida lähtudes sihtrühmade teenusevajadusest. Võrreldes olemasolevaga annab see oluliselt suurema paindlikkuse hoone ressursikasutuses, ehkki seab suuremad nõudmised personalile ja töökorraldusele. Kliinilise toe, taastusravi ja eriarstiabi lähedus võimaldab perearstidel neid tõhusalt kasutada. Teenuste füüsiline lähedus muudab need patsientidele kättesaadavamaks. Hoone ülesehitus ja navigeerimine peab olema hästi lihtne ja loetav. Ühise taristu kasutamine soodustab suundumist õigele teenusele ning väldib füüsiliselt valesse kohta sattumist, nt esmatasandi ja EMO koostöö, ühine triaaž. Oluline on lihtne ligipääs teenusele (sh näiteks samal päeval toimuv vastuvõtt) ning tervisedenduslikud ja harivad tegevused kahe vastuvõtu vahele jääva aja sisustamiseks. Vajadusel tarbida sotsiaal- või tervishoiuteenuseid, on inimesel üks sisenemisvaade. Sõltumata sellest, millise teenuseosutaja poole inimene pöördub, suunatakse ta otsustustoe juurde, kes aitab leida, milline on talle probleemide lahendamiseks kõige sobivam esimene teenus. Üks sisenemiskoht kehtib nii füüsilise kui virtuaalse kontakti puhul. Patsientide liikumine hoones peab olema koordineeritud tulenevalt hinnatud teenusvajadusest. Ühtlasi tagatakse, et patsiendi sisenemiskohal toimuks enne teenuste osutamist patsiendi vajaduste hindamine. Selleks kasutatakse erinevaid hindamisvahendeid, eelkõige InterRAI kontakthindamist. Patsientide peamised ootealad peavad olema omavahel hea ühendusega, võimaldades patsiendil mugavalt liikuda vajalikule teenusele. 11 Operatsiooni- 1. Keskne sisenemine Aktiiv- - Esmane kontakt ravi 2 saal - Info 8 Riietus- Vastuvõtu 2 - Triaaž 2 ruumid ruumid - Registreerimine teenusele Keskne 2 1 sisenemine Protseduuri- 2. Päevaravi patsiendid Perearstide Röntgen ruumid 3 vastuvõturuumid 4 3. Perearstide ja eriarstide patsiendid Eriarstide Labor vastuvõturuumid 4. Hea ühendus kliiniliste 6 tugiteenustega Teiste spetsialistide vastuvõturuumid 5. Hea ühendus kaug- ja koduteenuste Kaug- ja osutajatega Tugikontor koduteenused 5 6. Taastusravi patsiendid Statsionaar- Taastusravi 7 7. Statsionaarravi patsientide ravi taastusravi (vajalik võib olla patsiendi transportimine) 8. Erakorralise arstiabi patsiendid Joonis 3. Üks sisenemisvaade. Vt ka joonis 6. Keerulisemate juhtumite (konkreetsete sihtrühmade) ravi ja hooldusplaanide integreerituse ja süsteemse ellurakendamise eest vastutab koordinaator. Koordinaator kaasab teisi asjakohaseid osapooli, inimest ennast ja tema lähedasi. Pidev koordinatsioon vähendab voodipäevade arvu ja tõstab inimeste rahulolu. Traditsiooniline Intensiivravi- Statsionaarsed osakonnad statsionaarsete osakond osakondade korraldus Intensiivravi Uus statsionaarsete Jälgimine / osakond osakondade ravi järk- Patsiendi- korraldusmudel: järguline Statsionaarsed osakonnad hotell haiglaravi vorm vähen- EMO sõltub kliendi damine seisundist ja hooldusvajadusest. Patsiendid, kes Patsiendid, kelle Patsiendid, kes vajavad Patsiendid, kes ei vaja vajavad puhul peab hooldust, kuid ei ole kriitilises ööpäevaringset ööpäevaringselt intensiivraviosakond seisundis / tõenäoliselt ei vaja hooldust, kuid teenuste aktiivravi olema läheduses kiiresti intensiivravi lähedus on vajalik Patsiendid, kes vajavad vähem intensiivravi ja suudavad rohkem iseseisvalt hakkama saada Joonis 4. Uus aktiivravi korraldusmudel. Statsionaarne ravi on planeeritud lähtuvalt patsiendi üldisest seisundist ja abivajaduse tasemest, voodifondi kasutatakse paindlikult ja patsiendi terviseprobleemide käsitlusest tulenevaid iseärasusi lahendatakse palatistandardite, erinevat funktsionaalsust võimaldavate ravialade, sh valvetöö erineva korraldusega. Hoone ja selle loogiline side linnaruumiga peab toetama proaktiivsust märkamisel ja teenustele kutsumisel. Nt erinevad tervisedenduslikud enesehindamised, nõustamised ja protseduurid teostatakse juba enne teenuseosutaja vastuvõttu (nt kaalumine, vererõhu 12 mõõtmine, enesehindamise küsimustiku täitmine), liikumisteed peavad arvestama ennetustöö ja info jagamise vajadusega. Ooteruumid kannavad aktiivset infoedastamise ja otsustustoe ning terviseõppe funktsiooni. Ühele teenusele pöörduja tegeliku teenusvajaduse selgumisel peab hoone selle osutamist toetama. Tõstmaks inimese lähima ringi suutlikkust inimesele tuge pakkuda, ning võimaldada tal toimetulekut kodukeskkonnas, pakutakse inimese omastele, sõpradele, naabritele koolitusi, nõustamist ning tugigruppide teenust. Personali ala Ravitsoon Patsienditsoon Personali ala Ravitsoon Patsienditsoon, Ravitsoon Pa ooteala Proovide võtmine Sissepääs Joonis 5. Hoone alade jaotamine erinevateks tsoonideks. Raviala koosneb peamiselt standardsetest ruumidest, personalile mõeldud alad järgivad ühise tugikontori mudeli põhimõtet, mis võimaldab töötajate vahelist koostööd ning vastavate alade optimaalset ja paindlikku kasutamist. Ühised puhke- ja toitlustusruumid soodustavad teenuseosutajate vastastikust info- ja teadmiste vahetust, sh juhupõhiseid kliinilisi arutelusid. Keeruliste probleemidega inimestele pakuvad lahendusi teenuseosutajate meeskonnad. Uude hoonesse on planeeritud ruumid nii kokkulepitud kui spontaansete meeskonnarutelude tarvis. Uue tegevusmudeli jaoks on vaja uut tehnoloogiat, et broneerida ruume ning suunata kliente ja materjale. Oluline roll infovahetuses ning teenuste ja ressursside planeerimisel on uuel kasutajasõbralikul IT-lahendusel, sh ühine registratuur. 13 3.3. Tugiteenused ja varustamine Haigla juhtkond ja tugiteenistused on planeeritud asuma Jämejalal. Rekonstrueeritavasse Pargi tee 18 hoonesse paigutatakse toitlustusteenistus, pesumaja ja peamised administratsiooni ruumid. Majanduslao ruumid on planeeritud samuti Jämejalale ning kesklinnas asuvaid osakondi varustatakse eelnimetatud tugiteenustega Jämejalalt. Uues hoones asuvad sterilisatsioon ja haiglaapteek ning nende teenustega varustatakse Jämejalas asuvaid osakondi. Kesklinna hoones paiknevad üksuste juhtkonna ruumid ning vajalike tugiteenusete allüksused. Arhiivid asuvad nii kesklinnas kui ka Jämejalal. Kogu toit valmistatakse Jämejalal ning transporditakse termokandikustes kesklinnas ja Jämejalal asuvatesse osakondadesse. Mustad nõud ja toidujäätmed tuuakse samades termokandikutes tagasi ja pestakse toitlustusteenistuses. Toidu transport toimub selleks ettenähtud transpordivahendiga. Jäätmekäitlust käsitletakse lähemalt alapeatükis 5.10.5. Pesu pestakse Jämejalal asuvas pesumajas. Kulunud vooditarvikud parandatakse või asendatakse uutega jooksvalt pesumajas. Musta ja puhta pesu tarnsport toimub eraldi. Majanduslaost tellitud kaubad transporditakse Jämejalalt kesklinna ning apteegikaubad ja steriliseerimiselt tulnud kesklinnast Jämejalale. Toidu, ravimite, kaupade ja materjalide tellimise toimub elektrooniliselt. Transporditeenust osutab transpordi ja varustusosakond. 14 4. Uue hoone arhitektuurne kontseptsioon Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse hoone on planeeritud C. R. Jakobsoni tn 2a ja 2c ning Turu tn 6 kruntidele, asudes Viljandi linna keskuses. Planeeritav ala piirneb kolmest küljest avaliku ruumiga: põhja- ja lõunasuunast tänavaruumiga ja lääne suunast praeguse turu esise parklaga. Planeeritud ehitis avaneb kõigi kolme avaliku ruumi poole, luues nii ühtlase tänavafrondi ja andes ka vajalikud pääsud hoonesse. Turu tänava äärne mahu osa ulatub kohustusliku ehitusjooneni vaid esimese kahe korrusega, toetades nii tänava jätkuvat hoonete rütmi ja järgides Turu tänaval kõrval olevate hoonete kõrguseid. Jakobsoni tänava poolne avalik ala annab võimaluse maapealseks parkimisalaks hoone konsoolse osa all. Peamine külastajate ja personali parkla on projekteeritud -1.korrusele. Sisse- ja väljasõidud maa-alusesse parklasse on planeeritud vastavalt detailplaneeringule: ettenähtud on sissesõidud ühesuunaliselt Turu tänavalt kui ka kahesuunaliselt C. R. Jakobsoni tänavalt ja parkimismajast väljumiseks üks väljasõit praegusele Viljandi turu eesolevale parkimisalale. Maa-alusest külastajate parklast otse fuajeesse viib -1. korrusel asuv lifti ja trepiplokk. Samuti on loodud võimalus minna otse parklast taastusravi kompleksi. Kõikide patsiendi- ja külastajate sissepääsude juurde (vähemalt 10 m kaugusele) on ettenähtud parkimiskohad puuetega inimeste autodele. Kavandatav asukoht kesklinnas on kergelt ligipääsetav ühistranspordiga üle linna. Lähim bussipeatus "Turg" on ca 90 meetri kaugusel ning seal peatub 6 bussliini ( 2A, 6, 7, 8, 9, 10). Bussipeatus „Raamatukogu“ asub ca 250 meetri kaugusel ning seal peatub lisaks eelmainitutele ka bussiliin nr 2. Seega on tagatud ligipääs maakondlikule tervisekeskusele kõigi Viljandi linnaliinidega (iga liinibuss sõidab üks kord tunnis peatusest läbi). Viljandi kaugliinide bussijaam asub 400 meetri kaugusel (ca 5-minutiline jalutuskäik), mis muudab varasema asukohaga võrreldes teenused kättesaadavamaks kogu maakonna elanikele. Viljandi linna ja maakonna suuremate keskuste vahel on välja kujunenud hästi toimiv ühistranspordivõrgustik, lisaks on koolipäevadel käigus ka eraldi liinid. Viljandi ja suuremate maakonna keskuste vahel sõidab kummaski suunas buss tööpäevadel valdavalt vähemalt kahel või enamal korral päevas. Keskmiselt sõidab Viljandi linna ja suuremate maakonna keskuste vahel buss mõlemas suunas ligikaudu 5 korda päevas. Planeeritavale maakondlikule tervisekeskusele on ligipääs ühistranspordiga oluliselt parem kui senises (3 linnaliini) asukohas. Samuti on uue hoone korral tagatud ligipääs maaliine teenindavate ühistranspordivahenditega. Ühistranspordivahendites sõidugraafikute muutused kooskõlastab ühistranspordikeskus haiglaga, et sõidugraafikud sobituksid maakondliku tervisekeskuse lahtiolekuajaga. Kiirabi estakaad on planeeritud hoonemahu Jakobsoni tänava poolsele küljele, omades eraldi sissepääsu Turu tänavalt ja väljudes Jakobsoni tänavale. Selline lahendus toetab kiirabi takistusteta vaba liikumist ning väldib autotransporti kasutatavate klientide ja kiirabi liikumisteede ristumist. Hoone katusele on planeeritud helikopterite maandumisplats, millel on hea ühendus EMO, operatsiooniploki ja sünnitusplokiga. Hoone Tallinna tänava poolne privaatsem külg on ettenähtud haigla teenindusalana. Laadimisala on viidud ehitise -1. korrusega samale tasandile hoone ida küljes, jäädes seejuures vähem nähtavaks hoonet ümbritsevatelt tänavatelt. Eraldi juurdepääs laadimisalale on ettenähtud Turu tänavalt. 15 Planeeritava mahu eesmärgiks on luua erinevate funktsioonide loogiline paiknemine, mis toetab tuleviku perspektiivis lihtsat osakondade ümberkorraldust. Selline funktsioonide paiknemine tagab ka külastajatele ja personalile võimalikult selged ja kiired ühendusteed: - Tavakülastajate liikumine toimub peamiselt läbi esimese liftiploki, ühendades omavahel perearstide hoonetiiva, eriarstide ruumid, radioloogia ja diagnostika ruumid ning hoone kahel ülemisel korrusel asuvad palatiplokid. - Peamiselt voodil/raamil transporditavate patsientide ja personali liikumine toimub hoone teises liftiplokis, ühendades nii hoone aktiivravi funktsioonid: EMO, operatsiooniploki, päevaravi, sünnitusploki ja palatiploki neid teenindavate tugiteenustega. - Neljakorruselise hoone puhul on lamavate patsientide evakueerimine võimalik evakuatsioonilohisteid kasutades. Kogu hoone maht sisaldab personalile mõeldud ühiskasutatavat pinda, mis toetab multidistsiplinaarset koostööd. Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud modulaarsed ja mobiilsed, võimaldades kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Sama moodi on ettenähtud teatud plokkide ruumide tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks (näiteks: päevaravi ja operatsiooniploki ruumide kasutus). Sarnane süsteem on ettenähtud ka palatiplokkide planeerimises. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt kasutust. Maakondliku tervisekeskuse kavandamisel on lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Eesmärk on saavutada tulemus, et ehitis oleks planeeringult multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus oleks ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi ning pööratakse tähelepanu muutustele ja eripäradele, mida inimesed kogevad elutee jooksul. Vastuvõturuumid ja palatid on standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Teenusekasutaja erivajadustele vastavus luuakse ruumi läbimõeldud lihtsasti ümberkohandatava sisustusega. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Funktsionaalselt hästi toimetulevatele inimestele luuakse mugavad iseteeninduskeskkonnad, abivajavatele inimestele on planeeritud paindlik klienditeenindus. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Rajatava keskkonna projekteerimisel tuleb arvestada erinevat suurust ning tüüpi ratastoolide, käimisraamide, orienteerumist valge tugikepi ja teiste laialdaselt levinud tehniliste abivahendite kasutamisega. Lähtudes kõikide inimeste erivajadustest, sealhulgas piiratud toimetulekuga inimeste vajadustest, planeeritakse füüsilist keskkonda võttes arvesse ligipääsetavuse põhimõtteid. Näiteks liftid peavad sobima nii füüsilise, sensoorse kui vaimsete erivajadusega inimestele, majasisene tähistus nägemis- ning vaimupuudega inimeste suunamiseks; tualettruumid sellised, et need sobiksid ka väiksemat kasvu inimestele, sh lastele, ning ratastoolikasutajatele jne. 16 5. Funktsionaalne programm Järgnevalt kirjeldatud hoone funktsionaalne struktuur ei pruugi kattuda organisatsiooni struktuuriga. 5.1. Keskne patsiendi- ja kliendihaldus 5.1.1. Esmane kontakt, informatsiooni jagamine, triaaž ja registeerimine Kasutusotstarve Patsientide ja klientide liikumise koordineerimine esmasest kontaktist, sh informatsiooni jagamine, iseteenindusvõimalus, triaaž patsientide vajaduste hindamiseks, registreerimine teenusele, kui vajadus on eelnevalt hinnatud (st saatekiri ja/või broneering olemas). Külastajate liikumise koordineerimine. Osutatakse ka patsientidele ja külastajatele järgmisi esmavajalikke tugiteenuseid: riietehoid, apteegiteenus, toitlustus, nägemiskontroll ja prillide müük, hambaravi, invaseadmete rent ning esmatarvete, lillede ja ajakirjanduse ostmise võimalus. Töökorraldus Peasissepääsu kaudu sisenevad külastajad fuajeesse, mis on lahendatud ühtse teenindus- ja ootealana. Infolauas on võimalus saada täiendavat infot teenuste, teenuseosutamise ja korralduse kohta hoones aga ka seonduvate teenuste kohta väljaspool hoonet. Samuti anda esmast tagasisidet teenuste kohta. Virtuaalteeninduses ja iseteenindusalal (võimalik kasutada elektrooniliste kanalite abil ka hoonesse sisenemata) on võimalik teenusele aeg broneerida ja/või end teenusele registreerida (sh maksta visiiditasu). Samuti on välja töötamisel patsientide enesehindamise küsimustik, mille tulemusel saab järgneva triaaži või registratuuri teenuse osutamise protsessi oluliselt kiirendada. Iseteenindusalale saab planeerida ka sotsiaal- või tasulise transpordi tellimise teenuse jms. Patsiendid, kellel on olemas saatekiri või eelnev broneering teenusele, ja kes ei soovi end registreerida iseteenindusalal, suunduvad registratuuri. Registratuuris registreeritakse nii perearsti, eriarsti, päevaravi kui statsionaarse ravi plaanilistele teenustele (va taastusravi protseduurid, mille registratuur asub taastusravi kompleksis). Sünnitajad suunatakse sünnitusplokki, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. Patsiendid, kellel ei ole saatekirja või eelnevat broneeringut, suunatakse infolauast triaaži ootealale. Triaažiõde selgitab patsiendi teenusevajaduse aegkriitilisuse ja iseloomu ning suunab ta vastavalt vajadusele kas perearsti vastuvõtule või EMO vastuvõttu. Kogu ala töötab 7 päeva nädalas. Triaažiala töötab ööpäevaringselt. Ülejäänud alad töötavad erinevatel aegadel vastavalt töökorraldusele. Ühendused ja liikumisteed Teenindus- ja ooteala paikneb hoone peasissepääsu vahetus läheduses. On oluline, et ka patsiendiliftid parklakorruselt tooksid patsiendid ja haiglakülastajad esmalt sellele alale. 17 Patsient, kellel on broneering Broneeringuta, kontaktne ja liikumisvõimeline patsient Lamav ja/või inkontaktne patsient Peasissekäik EMO sissekäik (ainult kiirabiga saabuvatele patsientidele) Infolaud Ooteala 1 EMO ala Ooteala 2 Trauma vastuvõtt Erakorraline abi Registratuur Triaaž Muu erakorraline Patsiendi vastuvõtt jälgimine Muu Pere- vastu- Ooteala 3 arstid Operatsiooni- võtt Diagnostika plokk Eriarstid Joonis 6. Keskne sisenemine. Mahud Haigla-tervisekeskuse aastane külastuste arv on planeeritavalt ca 250 000 külastust, neist ca 81 000 perearstikeskuse külastused, ca 65 000 plaanilise ambulatoorse arstiabi, ca 16 000 EMO ja 52 000 taastusravi külastused, ca 6000 on ennetuse, päevaravi ja statsionaarse raviga seotud külastused ning ca 30 000 muude valdkondadega seotud/muudel põhjustel külastused. Külastuste arv ei kattu vastuvõttude arvuga, kuna ühe külastuse käigus võib toimuda rohkem, kui üks vastuvõtt. EMO teenustele toimub sisenemine valdavalt EMO kaudu, taastusravi protseduuridele sisenemine toimub valdavalt taastusravi kompleksi eraldi sissepääsu kaudu. Peasissepääsu kaudu toimub seega hinnanguliselt 182 000 külastust aastas. Päevane peasissepääsu kaudu planeeritav külastuste arv on ca 700 külastust tööpäevas. Infolauas töötab 1-2 kliendihaldurit, registratuuris töötab 5 registraatorit, triaažis töötab 2 triaažiõde. Põhiruumide koosseis. Teenindus- ja ooteala on planeeritud ühtselt funktsioneeriva tervikuna, mis jaguneb pigem aladeks kui ruumideks, sh äripinnad (äripindade alla kuulub ka jaeapteek, mille ruumid vastavad sotsiaalministri määrusele nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“). Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 417 m2. 18 5.2. Esmatasandi tervisekeskus Esmatasandi tervisekeskuses pakutavateks põhiteenusteks on perearstiteenus, koduõendusteenus, iseseisev ämmaemandusteenus (käsitletakse peatükis 5.4.1) ning füsioteraapiateenus (käsitletakse peatükis 0). Lisaks hakatakse tervisekeskuses pakkuma sotsiaalnõustamise teenust. Haigla ja tervisekeskuse hoone rajamisel arvestatakse esmatasandi teenuste võrgustumisega muude pakutavate teenustega, mis tähendab, et esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate perearstide nimistutes olevatele patsientidele on kättesaadavad kõik haiglas pakutavad teisesed ja toetavad teenused. Kõik esmatasandi tervisekeskuse teenusteplokid asetsevad kõrvuti diagnostika, taastusravi ja ambulatoorsete vastuvõttude plokkidega. Esmatasandi tervisekeskuse ruumide planeerimisel on lähtutud tervise- ja tööministri 29.10.2015 käskkirjaga nr 163 kinnitatud juhendist. 5.2.1. Perearsti ja -õe ruumid Kasutusotstarve Perearstide ja pereõdede erakorraliste ja plaaniliste patsientide vastuvõtud ja protseduurid. Perearst tagab teenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse eelkõige oma nimistusse kantud isikutele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes tervisekeskusesse koondunud perearstide nimistutesse ei kuulu, osutatakse vältimatut abi. Töökorraldus Ruume kasutatakse tööpäeviti 8-18. Perearsti vastuvõtule registreerib patsient kas ühises registratuuris või perearstipraksise põhiselt, kus patsientidele info jagamist ning vastuvõtule suunamist korraldavad pereõed. Ühendused ja liikumisteed Ruumid on paigutatud kahele esimesele korrusel, tagades sealjuures ka head ühendused radioloogia, diagnostika ja lõunapoolses hoonetiivas asuvate eriarstide vastuvõtu ruumidega. Hoone teisele korrusele perearstide vastuvõttude juurde on paigutatud ooteala, mis on mõeldud eelkõige lastele ja lastega külastajatele. Perearstide ja eriarstide tööd toetavad ühiskasutuses olevad ruumid: koostöö, grupitöö, koolitus- ja nõupidamiste ruumid paiknevad mõlema ploki südames. Mahud Keskmine perearstiabi poole pöördumiste arv kasvab. Kasvu põhjustab ühelt poolt elanikkonna vananemine, teisalt kaasneb riskipatsientide jälgimise süsteemsemaks muutumisega perearstiteenuse senisest regulaarsem külastus, kolmandaks liigub see osa patsientidest, kes seni lihtsamate terviseprobleemidega EMO-sse pöördus, esmase triaaži tulemusel perearsti vastuvõtule. Tabel 1. Esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonna perearstiabi teenusmahtude prognoos 2011 2020 2030 Viljandi ETTK teeninduspiirkonna rahvaarv kokku 32 549 30 485 29 421 Eesti keskmine perearstiabisse tehtud visiitide arv ühe 3,3 3,6 3,6 elaniku kohta Perearstiabi visiitide arv kokku Viljandi ETTK 107 412 109 746 105 916 teeninduspiirkonnas 19 Viljandi haigla tervisekeskuse perearstiabi visiitide arv - 83 616 81 084 kokku Esmatasandi tervisekeskusesse on planeeritud töökohad 15 perearsti ning 30 pereõe tarbeks. Kõigile perearstidele ning pereõdedele on planeeritud eraldi vastuvõturuumid. Iga kolme perearsti kohta on tervisekeskusesse planeeritud eraldi protseduuriruumid. Ruumide planeerimine aktiivravikompleksiga ühtsele taristule tagab perearstide nimistutes olevatele patsientidele lihtsama ligipääsu teistele tervishoiuteenustele. Lisaks annab ühiste meditsiiniliste tugiteenuste (näiteks labor, sterilisatsioon, radioloogia jms) kasutamine võimaluse ruumi optimaalsemalt planeerida. Tabel 2. Esmatasandi tervisekeskuse põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Iga ruumi suurus vähemalt 16 Perearsti vastuvõtu ruumid 15 16 240 m2, loomulik valgus Iga ruumi suurus vähemalt 16 Pereõe vastuvõturuumid 30 16 480 m2, loomulik valgus Iga ruumi suurus vähemalt 16 Protseduurid 5 16 80 m2 Patsientide olmeruumid 25 Personali töö- ja olmeruumid 69 Lao- ja teenindusruumid 51 KOKKU esmatasandi tervisekeskuse 945 funktsionaalne plokk Funktsionaalne plokk Sotsiaaltöötaja kabinet 1 16 16 „Sotsiaaltöötaja teenus“, vt 0 Funktsionaalne plokk Koduõe tööruum 1 16 16 „Koduõendusteenus“, vt 0 Lahendatud funktsinaalses Füsioteraapia ruumid 117 plokis „Taastusravi kompleks“, vt 0 Ämmaemandate ruumid 48 Lahendatud funktsinaalses plokis „Plaaniline ambulatoorne Jagatud patsientide 130,5 vastuvõtt“, vt 5.4.1 olmeruumid Jagatud personali töö- ja 84 olmeruumid Jagatud lao- ja 6 teenindusruumid KOKKU lahendatud samal taristul üldhaiglaga 417,5 Tabelis on toodud kõik Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava Viljandi haigla esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalse ruumiprogrammi järgsed pinnad (programmeeritud pind kokku 1362,5 m2) ja nende jagunemine Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse funktsionaalsete plokkide vahel. Ühiskasutatavaid pindasid on kokku 417,5 m2. Ühiskasutusest tulenev brutopinna kokkuhoid on ligikaudu 20% esialgselt planeeritud esmatasandi tervisekeskuse brutopinnast. 20 Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 945 m2. 21 5.2.2. Koduõendusteenuse ruumid Kasutusotstarve Koduõdede töökoht esmatasandi tervisekeskuses on vajalik eelkõige ravijuhtudega seotud info töötlemiseks, sh erineva dokumentatsiooni täitmine, kohtumised ning konsultatsioonid juhtumikorralduseks ja õendushoolduse plaani arendamiseks, koostööks perearsti ja teiste integreeritud meeskonna liikmetega. Töökorraldus Ruume kasutatakse tööpäeviti täistööaja raames. Ühendused ja liikumisteed Koduõdede ruum kuulub esmatasandi tervisekeskuse ühiskasutuses olevate ruumide hulka. Koduõendusteenuste ja tulevikus ka muude koduteenuste korraldus ja koordinatsioon koondatakse koduteenuste keskusesse, mis hõlmab endas ka kaugteenuseid, nt teleteenuseid jms. Vaata ka peatükk 5.4.2 Mahud Viljandi esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonna koduõenduse teenusmahtude prognoos. Töökorralduslikult on plaanis jätkata nii osalise koormusega teenust pakkuvate koduõdedega kui ka täiskohaga töötavate koduõdedega. Viimaste planeeritud arv on ära toodud ka alljärgnevas tabelis. Tabel 3. Koduõenduse teenuse mahtude prognoos 2011 2020 2030 2040 Viljandi ETTK teeninduspiirkonna rahvaarv 32 549 30 485 29 421 27 899 kokku Isikute arv teenusel Viljandi ETTK 263 302 348 390 teeninduspiirkonnas Teenuse hulk kokku Viljandi ETTK 6392 7561 8695 9744 teeninduspiirkonnas Keskmine teenuse kordade arv teenust 24,3 25,0 25,0 25 saanud isiku kohta Koduõdede arv Viljandi haigla 2 2 2 tervisekeskuses Tabel 4. Koduõenduse teenuse põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Iga ruumi suurus vähemalt 16 Koduõde 1 16 16 m2, loomulik valgus Koduõenduse ruumi programmeeritud pindala on 16 m2. 22 5.2.3. Sotsiaalnõustamise teenuse ruumid Kasutusotstarve Sotsiaaltöötaja funktsioon on tavapärasest suurema sotsiaalteenuste vajadusega patsientidele sotsiaalsete teenuste vajaduse hindamine, raviplaaniga kooskõlas hooldusplaani koostamine ja patsiendile vajalike sotsiaalteenuste korraldamine. Sotsiaaltöötaja teeb tihedat koostööd perearstidega nende nimistus olevate patsientide (sh eeskätt krooniliste haigustega patsiendid) osas. Töökorraldus Ruume kasutatakse tööpäeviti kella 8-16. Ühendused ja liikumisteed Sotsiaaltöötaja ruum kuulub esmatasandi tervisekeskuse ühiskasutuses olevate ruumide hulka. Mahud Esmatasandi tervisekeskusse planeeritakse 1 sotsiaaltöötaja. Plaanis on kaasata integreeritud teenustesse ka maakonna kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Nende tarvis on võimalik sisse seada ka tööruumid kõrvalasuvas eriarstide ambulatoorse vastuvõtu või kodu- ja kaugteenuste plokis. Tabel 5. Sotsiaalnõustamise teenuse põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Iga ruumi suurus vähemalt 16 Sotsiaaltöötaja 1 16 16 m2, loomulik valgus Sotsiaaltöötaja ruumi programmeeritud pindala on 16 m2. 23 5.3. Aktiivravi funktsionaalsed plokid 5.3.1. Erakorralise meditsiini osakond Kasutusotstarve Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) toimub erakorraliste- ning traumapatsientide, sh sünnitajate läbivaatus ja protseduurid, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning näidustusel nende vastuvõtt haiglasse. Vajadusel toimub patsientide elustamine ja stabiliseerimine enne suunamist intensiivravi osakonda või operatsiooniplokki. Erakorraline vastuvõtt EMO-s toimub iga päev 24 tundi. Selleks on ööpäevaringselt valmisolekus ka haigla labor, radioloogia osakond, intensiivravi osakond ja operatsiooniplokk. Töökorraldus 1) Patsientide vastuvõtt - Triaažis hinnatakse mh patsientide abivajaduse iseloomu ja kiireloomulisust ning suunatakse patsient kas: - EMO aktiivravi alale, kus hinnatakse nende olukorda kasutades mh labori- ja piltdiagnostikat, stabiliseeritakse ja ravitakse EMO võimalustele vastavalt ning suunatakse jätkuravile vastavalt patsiendi olukorrale; - suunatakse ootealale; - isolaatorisse, kui patsiendil kahtlustatakse nakkushaigust; - sünnitajad suunatakse sünnitusplokki. 2) Erakorraline ambulatoorne abi Erakorralist ambulatoorset ravi osutatakse kahes vastuvõtu-/läbivaatusruumis, millest üks on sisustatud eeskätt traumapatsientidele ja omab head ühendust kipsiruumiga ning teine muude kaebustega patsientidele. Mõlemast vastuvõturuumist peab olema võimalus patsient tervisliku seisukorra järsul halvenemisel toimetada koheselt EMO aktiivravi alale. 3) Erakorraline abi patsiendi EMO-sse jälgimisele jätmisega Juhul kui patsiendi tervislik seisund vajab pärast erakorralist abi lühiajalist jälgimist, suunatakse patsient EMO jälgimisalale või EMO palatisse. 4) Patsiendi hospitaliseerimine Juhul kui patsiendi tervislik seisund nõuab kohest hospitaliseerimist, suunab EMO arst patsiendi edasisele ravile palatiplokki. Lisaks erakorralistele patsientidele hospitaliseeritakse läbi EMO ka plaanilised statsionaarse ravi patsiendid, kes on Viljandi haiglasse saadetud ravi jätkamiseks kõrgema etapi haiglatest. Osakonna koosseisus planeeritakse üks õuest avanev isolaator õhu kaudu levivate nakkuste tõkkeks. Isolaator on kiirabi sissepääsu lähedal. Isolaator planeeritakse ühekohalise palatina ning võib olla kasutuses ka tavalise jälgimisruumina. Ühendused ja liikumisteed EMO-le on ette nähtud eraldi kiirabi pääs Turu tänavalt. Kiirabi estakaad paikneb hoone tagumise mahu põhjaküljel. Iseseisvalt saabuvad patsiendid juhitakse triaaži vajavate patsientide ootealale, pärast triaaži läbimist EMO ootealale ja sealt vastuvõturuumidesse. 24 Planeeringu peamine eesmärk on anda kiired ühendused kiirabiga saabuvate patsientide liikumisele elustamisruumi ning efektiivne ühendus radioloogiaplokiga. EMO plokil on ka hea vertikaalne ühendus sama hooneosa kõrgematel korrusel asuvate intensiivravi-, sünnitus- ja operatsiooniplokkidega. Kogu EMO on planeeritud kompaktselt kiirete, üldkasutatavaid pindasid (koridorid, ootealad vms) läbivate ühendusteta ning võimalusega tegutseda 24h. Mahud EMO koormuseks on prognoositud kokku ca 16 000 külastust aastas. Vastuvõttude arv on seega keskmiselt 44 patsienti ööpäevas, tipp-päevadel võib see ulatuda aga kuni 100 patsiendini. Kuna ca 50% ööpäevastest vastuvõttudest toimub 8-tunnise valve jooksul, on tippkoormuse ajal erakorraliste patsientide vastuvõtuks planeeritud maksimaalselt 3 vastuvõttu tunnis. EMO pinnal töötab ööpäevaringselt 2 valvearsti, 2 õde ja 1 hooldustöötaja, päevasel ajal on õenduspersonali ja hoolduspersonali hulk suurem (4 õendus- ja 2 hooldustöötajat). Tabel 6. EMO põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Registratuuri ruum 1 18 18 Iga ruumi suurus vähemalt Patsientide, sh sünnitajate 2 14 28 12 m2 vastuvõtu ja läbivaatusruum Patsientide ja nende saatjate ooteruum, soovitavalt omaette alaga õhklevinakkuse kahtlusega 1 40 40 patsiendi eraldamiseks teistest ooteruumis viibijatest; Protseduur+kips+sidumine 1 34 34 Vähemalt 14 m2 Intensiiv-jälgimisruum Vähemalt 9 m2 iga 1 75 75 (ca 6 patsiendile) voodikoha kohta Isolaator, mis koosneb ühekohalisest palatist pindalaga vähemalt 10 m2, Isolaator+WC+lüüs 1 20 20 tualettruumist ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüsist. Patsientide puhkeruumid, söögiruumid, Patsientide olmeruumid tualettruumid, duširuumid, ajutine riidehoid jne Kabinetid, puhkeruumid, Personali töö- ja olmeruumid 220 tualettruumid jne Puhta- musta pesu ruum, abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus- põetusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 435 m2. 25 5.3.2. Operatsiooniplokk Kasutusotstarve Operatsiooniplokis toimub patsientide operatsiooniks ettevalmistus, opereerimine ning toibumine. Plokis tehakse nii statsionaarses ravivormis plaanilised operatsioonid kui ka erakorralised, sh sünnitusabi operatsioonid ja päevakirurgia operatsioonid. Töökorraldus Kirurgia üksusesse üleviimine Operatsiooniala Patsiendi vajadust Operatsioonile Riiete Arstiga Ettevalmistused Ettevalmistused väljaspool operatsiooni- operatsiooni registreerimine vahetamine kohtumine operatsioonisaali saalis järele hindab arst ambula- toorsel Operatsioon vastuvõtul Operatsioonijärgne või statsio- taastumine naarravil Operatsiooni- Operatsiooni- järgne järgne Välja- taastumine. Ärkamisruum taastumine. kirjutamine I intensiiv II-III intensiiv Patsient jääb Üleviimine ööseks palatiplokki jälgimisele Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid kaasatakse väljakirjutamisse / potentsiaalsesse jätkuravisse Joonis 7. Operatsiooniploki töökorraldus. Patsiendid valmistatakse operatsiooniks ette operatsiooniplokis, päevakirurgia patsiendid valmistatakse ette päevaravi plokis, sünnitajad sünnitusplokis. Personali ettevalmistavad tegevused toimuvad operatsioonisaalide juures, vastavates tsoonides. Operatsioonide käigus kasutatakse erinevat meditsiinilist aparatuuri (narkoosi- ja kunstliku hingamise seadmed, elektrokirurgia seadmed, arkoskoopi, laparoskoopolisi seadmeid jms). Patsientide operatsioonieelne ja -järgne käsitlus jaotub operatsiooniploki ja päevaravi osakonna vahel. Operatsiooni lõppedes suunatakse patsient ärkamisruumi. Patsientide transport ärkamisruumi toimub otse operatsioonisaalist. Operatsioonist toibumiseks saadetakse patsient vastavalt vajadusele operatsiooniploki II-III astme intensiivravipalatisse, palatiploki I astme intesiivravi vooditesse või tavapalatitesse. Operatsiooniplokk jagatakse vastavalt tegevustele kolmeks tsooniks – piiranguta ala, poolpiiratud ala ja piiratud ala. - Piiranguta alasse kuulub keskne kontrollipunkt patsientide, personali ja materjalide sisenemiseks. Lubatud on tavariided ja liiklus on piiranguta. - Poolpiiratud alasse kuuluvad perifeersed abiruumid ja hoiuruumid puhtale ja steriilsele materjalile, tööruumid instrumentide ja materjalide töötlemiseks ja piiratud alasse viivad koridorid. Liikumine on lubatud ainult osakonna personalile ja patsientidele. Personal peab kandma operatsiooniriietust ja kinni katma juuksed ja näokarvad. - Piiratud alasse kuuluvad operatsioonisaalid, puhas osakonnasisene tsoon ja operatsiooniks ettevalmistuse valamute tsoon. Kasutatakse operatsiooniriietust ja 26 peakatet. Mask on nõutud ruumides, kus asuvad lahtised steriilsed esemed või operatsioonieelse puhastuse läbinud inimesed. Ühendused ja liikumisteed Operatsiooniplokk külgneb päevaravi plokiga, andes võimaluse nii personali kui muid ressursse ühiskasutada. Operatsiooniplokil on hea ühendus palati-, radioloogia-, erakorralise meditsiini- ja sünnitusplokiga. Haigla üldruumidest on pääs personali ümberrõivastumise ruumi ja operatsiooniploki üldruumidesse. Üksuse sisesed liikumised planeeritakse vastavalt kliinilisele töökorraldusele, hõlbustamaks personali liikumist nii ploki sees kui ka plokist sisse ja välja. Operatsiooniplokis tsoneeritakse ruumid sõltuvalt puhtuse astmest, mis märgistatakse selgelt. Operatsiooniploki ventilatsiooni planeerimisel on vajalik arvestada nn ”rõhuhierarhiat”, s.t. õhu liikumist puhtalt alalt vähem puhtale alale. Mahud Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Vältimatu abi ja sünnitusabi operatsioonid võivad toimuda ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. 2017. aastal toimus Viljandi haiglas statsionaarses või päevakirurgia vormis 2016 operatsiooni (sh 1133 päevakirurgia operatsiooni). Kõigist operatsioonidest 435 olid erakorralised ja 440 toimus väljaspool tööaega. Järgnevatel aastatel võib prognoosida mõningast päevakirurgiliste operatsioonide kasvu (eeskätt seoses uroloogiliste ja ortopeediliste operatsioonidega), kuid statsionaarsete operatsioonide arvu vähenemise tõttu olulist operatsioonide üldarvu kasvu planeeritud pole. Operatsiooniplokk on planeeritud ca 2100 operatsioonile aastas sh ca 60% päevaravi operatsioonid. I astme intensiivravipalatis töötab ööpäevaringselt valvepersonal: 1 õde ja 1 hooldaja. Operatsiooniplokis töötab ööpäevaringselt valvebrigaad 1 arst, 1 hooldaja, 1 anesteesiaõde ja 1 operatsiooniõde ning üks anestesioloog, kes teenindab vajadusel ka intensiivravi palateid. Ca pooltel päevadel kuus lisandub teine samas koosseisus operatsioonibrigaad, sh anestesioloog. Ärkamispalatis on planeeritud 1 õe töökoht kolme patsiendi kohta. Tabel 7. Operatsiooniploki põhiruumide koosseis Ruumide Ruumi Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus arv suurus (m ) (m2) nõuded 2 Operatsioonituba pindalaga Operatsioonisaal 2 50 100 vähemalt 30 m Operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodikoha kohta, kahe Õepostiga ärkamisruum 1 44 44 voodikohaga iga operatsioonitoa (faas 1), 4 voodikohaga kohta ja varustusega, mis vastab teise astme intensiivravi nõuetele. Ruum hingamisaparaatide 1 6 6 hoidmiseks Hingamisaparaatide 1 6 6 puhastamisruum, Teise astme intensiivravi palatid, Intensiivravi jälgimisala 6 1 96 ühekohaline palat pindalaga voodikohaga vähemalt 24 m2, mitmekohaline 27 palat pindalaga, vähemalt 13 m2 voodikoha kohta; Sh patsientide vastuvõtutuba, Operatsioonieelsed ruumid ruumi suurus vähemalt 12 m2 Operatsioonijärgsed ruumid Personali töö- ja 311 olmeruumid Sh hingamisaparaatide hoidmise Lao- ja teenindusruumid ruum Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 563 m2. 5.3.3. Sünnitusplokk Kasutusotstarve Funktsionaalses plokis osutatakse plaanilist ja erakorralist sünnitusabi eelsünnitusest kuni ema ja vastsündinu toibumiseni. Töökorraldus Diagnostika Palatiplokk Kodu Sünnitaja Esimene konsultatsioon Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / ämmaemanda või Sünnitusplokk perearstid jälgivad ema ja arstiga lapse seisundit Operatsiooniplokk Joonis 8. Sünnitusploki töökorraldus. Sünnitajate vastuvõtt toimub EMOs asuva vastuvõturuumi kaudu sünnitustubadesse. Sünnitanute toibumine ja vastsündinu korrastamine planeeritakse samuti sünnitustubadesse. Keisrilõikuseks viiakse sünnitaja operatsiooniplokki. Peale toibumist liiguvad emad ja lapsed palatiplokki, kus tagatakse sünnitusjärgne hoolitsus ja vajadusel ravi. Rohkem kui kahe samal ajal sünnitaja korral kasutatakse jälgimisruume. Diagnostiline aparatuur sünnituse kulu jälgimiseks asub sünnitusplokis. Ruumides käsitletakse ka kergemaid sünnitusaegseid komplikatsioone. Ühendused ja liikumisteed Sünnitusplokil on hea ühendus operatsiooniploki ja palatiplokkidega, samuti erakorralise meditsiini osakonnaga. Kindlasti on vaja tähelepanu pöörata sünnitustubade helilisele isoleeritusele. Musta ja puhta pesu ladu on ühine palatiplokiga. Mahud Sünnitusplokk on planeeritud ca 300 sünnitusele aastas. Planeeritud on 2 sünnitustuba valmidusega 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. 28 Tabel 8. Sünnitusploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Üks sünnitustuba 250–300 sünnituse kohta aastas pindalaga vähemalt 19 m2 või pindalaga Sünnitustuba 2 32 64 vähemalt 28 m2, kui sünnitustuba kasutatakse ka sünnitusjärgse palatina Ühe- kuni kuuekohalised Vastsündinute palat 1 17 17 vastsündinute palatid pindalaga vähemalt 4 m2 voodikoha kohta Ristkasutuses teiste sarnaste Jälgimisruum 2 17 34 funktsioonidega ruumidega, vajalik piisav heliisolatsioon Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 115 m2. 5.3.4. Päevaravi Kasutusotstarve Päevaraviplokis toimub patsientide päevane ravi. Tehakse kirurgilisi protseduure, toimuvad erinevad infusioonid, teraapiad, hemodialüüs jms raviprotseduurid, mille läbiviimiseks peab patsient haiglasse jääma rohkem kui neljaks tunniks, kuid ei pea ööbima haiglas. Töökorraldus Sotsiaaltöötajad ja Patsient läheb eriarstid / perearstid proove andma jälgivad patsiendi haiglas viibimist ja ravi Patsient Patsiendile Patsient saab Patsient Patsient saabub Patsient on raviks ette koostatakse saatekirja broneerib haiglasse ja valmistatud raviplaan päevaravile sobiva aja registreeritakse Patsient läheb protseduuriruumi Jälgimine pärast Kodune jälgimine / Väljakirjutamine sekkumist ravi Patsient läheb operatsiooniplokki Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid jälgivad patsiendi seisundit pärast ravi ja pärast väljakirjutamist Joonis 9. Päevaravi töökorraldus. 29 Patsiendid saavad plokis vajalikke protseduure ja ravi päevasel ajal saatekirja alusel. Patsiendid saabuvad ootealale, kus õde registreerib patsiendi ning informeerib ja juhendab teda seoses eeloleva protseduuriga korraldades vajadusel ka medikamentoosse ettevalmistuse. Protseduurideks ettevalmistamine toimub protseduuriruumis. Ühendused ja liikumisteed Kuna suurema osa päevaravi teenustest moodustab päevakirurgia, on päevaravi kõrvuti operatsiooniploki ja palatiplokiga, võimaldades ressursside (sh personali ja personaliruumide) ühiskasutust. Mahud Päevaravi maht on ca 1300 ravijuhtu aastas ja prognoositav maht ca 1600 ravijuhtu aastal 2030. üksus planeeritakse maksimaalselt 2000 ravijuhule aastas. Teenust osutatakse tööpäeviti kella 8-16. Tabel 9. Päevaravi ploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Päevaravi palat pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta. Päevaravi ala ca 14 voodikohale 105 Kirurgilised ja mittekirurgilised protseduurid, jälgimisruum, õepost Patsientide puhkeruumid, Patsientide olmeruumid söögiruumid, tualettruumid, duširuumid, jne Jagatud personali töö- ja Kabinetid, puhkeruumid, olmeruumid tualettruumid jne 156 Puhta ja musta pesu ruum, abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus- põetusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 261 m2. 30 5.4. Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt ja koduteenuste keskus 5.4.1. Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Kasutusotstarve Funktsionaalses plokis toimub patsientide ambulatoorne plaaniline eriarsti vastuvõtt ja õdede iseseisev plaaniline vastuvõtt. Samuti võtavad üksuses vastu haiguste ennetusega tegelevad spetsialistid, töötervishoiu spetsialistid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, kellel on töö iseloomu tõttu vajalik sageli konsulteerida eriarstidega (nt erivajadustega laste ja täiskasvanutega tegelevad sotsiaalvaldkonna töötajad). Vajadusel on standardseid vastuvõturuume võimalik kasutada ka nt haridus- või töövaldkonna spetsialistidel, kelle töö tulemuslikkus sõltub heast koostööst tervishoiuvaldkonna spetsialistidega. Töökorraldus Patsiendile naaseb ootealale uueks vastuvõtuks teise spetsialistiga Patsient: Patsient • lahkub või Patsient läheb • läheb talle Keskne ootealale, et Patsient kohtub määratud sisenemine saada spetsialisti(de)ga uuringutele (labor, Infolaud, kokkulepitud röntgen) või registreerimine vastuvõtule • läheb apteeki talle Arst/õde/muu määratud ravimi spetsialist saab järele või vajadusel • haiglaravile (statsionaarravi konsulteerida osakond) Tugikontori ala Sotsiaaltöötajad ja Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid eriarstid / perearstid jälgivad patsiendi visiiti jälgivad patsiendi ja ravi haiglas seisundit, kui ta on kodus Joonis 10. Ambulatoorse ravi töökorraldus. Plaanilised vastuvõtud toimuvad tööpäeviti kl 8-18. Patsiendid registreeritakse registratuuris (kas infotöötaja poolt või iseteeninduslikult) ning patsiendid saavad juhised, millisesse ruumi pöörduda. Plokis asuvatel sihtrühmakohastel ootealadel pakutakse infoteenuseid, iseteeninduse võimalust (nt tervisedeklaratsiooni täitmine) ja võimalust tegeleda eneseharimisega. Vastuvõtuplokis asuvat suuremat ruumi kasutatakse perekooli teenuse osutamiseks ja erineva valdkonna spetsialistide meeskonnatööks. Ühendused ja liikumisteed Ambulatoorse vastuvõtu üksus asub II korrusel loogilises tervikus esmatasandi tervisekeskusega. Planeerimise aluseks on ambulatoorse eriarstiabi ja perearstiabi ning sotsiaalvaldkonna töötajate tihe omavaheline koostöö. Ruumide paiknemine toetab perearstide ja eriarstide aga ka töötervishoiu spetsialistide ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide omavahelist info- ja teadmiste vahetust ning patsiendikeskset lähenemist. Tagatud on hea ühendus labori- ja diagnostikaplokkidega. Analüüsipreparaadid (v.a. analüüsiveri) võetakse patsientidelt vastuvõturuumiga külgnevas protseduuriruumis. Protseduuriruumide optimaalseks kasutamiseks paigutatakse need vastuvõturuumide vahele ja luuakse ligipääs protseduuriruumi mõlemast külgnevast vastuvõturuumist. 31 Protseduuriruumides võetud analüüsipreparaadid saadetakse haigla laborisse. Patsientide vereanalüüsid võetakse samal korrusel asuvates verevõtutubades. Piltdiagnostikaks suunatakse patsiendid esimesel korrusel asuvasse radioloogiaplokki, endoskoopilisteks uuringuteks endoskoopiaplokki. Mahud Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude arvu planeerimisel on arvestatud pikemaajalise (so aastani 2030 koostatud) teenuste mahtude prognoosiga, mis on kooskõlas sotsiaalministeeriumi ja haigekassa poolt koostatud eriarstiabi teenusevajaduse prognoosiga aastaks 2030. Detailsem teenusvajaduse prognoos on toodud eraldi lisas. Teenusemahtudeks on planeeritud aastas ca 68 600 eriarsti vastuvõttu, 4500 ennetuse vastuvõttu, 10 000 iseseisva õendusabi vastuvõttu (sh ca pooled ämmaemanda vastuvõtud) ja ca 22 000 muudest allikatest finantseeritavat vastuvõttu. Muudest allikatest (so mitte EHK) finantseeritavate vastuvõttude arvu kasvu sisse on lisaks töötervishoiule planeeritud sidusvaldkondade spetsialistide vastuvõtud, mis on kooskõlas paikkondliku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud ja inimesekeskse lähenemisega (lähemalt kirjeldatud lisas 2), sh: - riskilastele integreeritud teenuste osutamine; - erivajadustega isikutele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine; - sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtud. Ruumivajadus on planeeritud ruumide kasutuse arvestusega 240 tööpäeva aastas, 8 töötundi päevas. Prognoositud töömahud on erialade lõikes esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 10. Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude ruumivajaduse arvestus Eriarstide Planeeritav Eriarstide vastu- ruumi- vastuvõttude Eriarstide võttude kasutuse Eriarstide arv vastu- keskmine keskmine vastuvõttude (so ilma võttude kestus aeg aastas kabinettide Eriala EMO-ta) arv päevas tundides tundides vajadus Günekoloogia 11 136 46 0,5 1920 3 Kirurgia 9 626 40 0,33 1920 2 Oftalmoloogia 11 340 47 0,33 1920 2 Psühhiaatria 8 339 35 0,5 1920 2 Sisehaigused 26 221 109 0,33 1920 5 Taastusravi 1 950 8 0,33 1920 1 Eriarstiabi kokku 68 612 286 15 Ennetus 4 500 19 0,33 1920 1 Õe iseseisvad VV 10 000 42 0,33 1920 2 Muudest allikatest 22 000 92 0,33 1920 4 KOKKU 105 112 438 22 Ploki koormus on keskmiselt 438 vastuvõttu päevas. 32 Eeldusel, et keskmine vastuvõtu aeg on 20 minutit, günekoloogias ja psühhiaatrias 30 minutit, ning ruumi keskmine kasutusaeg tundides on aastas 1920 tundi ( so 240 päeva x 8 tundi), on plaanilise ambulatoorse vastuvõturuume vaja 22. Perekooli- ja meeskonnatöö ruumi kasutatakse keskmiselt ühel päeval nädalas perekooli jaoks, muul ajal on võimalik ruumi kasutada meeskonnatööks. Tabel 11. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2 Väike vastuvõturuum (ennetus, 3 12 36 õe iseseisev vastuvõtt) Suur vastuvõturuum (arsti Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2 vastuvõtt õega, muu spetsialisti 16 16 256 vastuvõtt) Väike protseduuriruum 6 14 84 Vähemalt 14 m2 Suur protseduuriruum 1 24 24 Perekooli ja koostöö ruum 1 40 40 Patsientide olmeruumid Ootealad, tualettruumid, jne Kabinetid, puhkeruumid, Personali töö- ja olmeruumid tualettruumid jne 128 Puhta ja musta pesu ruum, abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 568 m2. 5.4.2. Koduteenuste keskus Kasutusotstarve Koduteenused on koduõendusteenus, arstide, sotsiaaltöötajate ja hooldajate koduvisiidid aga ka mitmesuguseid koduravi- ja kodujälgimise teenused ning kodunõustamisteenused sh kodune enesehindamine. Koduravi- ja kodujälgimisteenuste tehnoloogia areneb tervishoiuvaldkonnas kiiresti ja vananeva elanikkonna tingimustes on otstarbekas see lähitulevikus laiemalt kasutusele võtta tuginedes teiste riikide parimatele praktikatele. Koduteenuseid kombineeritakse koduhooldusteenuse pakkumisega lähtudes patsiendi tegelikest vajadustest, tervishoiu-ja hoolekandeteenuste senisest suuremat integreeritust. Koduteenuste keskuses hindavad selleks spetsiaalselt koolitatud õed vms eriväljaõppega personal koduteenuste vajadust, võtavad vastu tellimusi, ja korraldavad teenuse pakkumist läbi sobiliku personali ja tehnoloogia sh transpordivahendite kaasamise. Töökorraldus Tellimuste vastuvõtu, teenuste planeerimise ja koordineerimise ruumis asub kuni 2 töökohta koduteenuste tellimuste vastuvõtmiseks ja koduteenuste planeerimiseks ning töö korraldamiseks. Ruum täidab ka nn koduõendusbaasi funktsiooni. 33 Kaugteenuste ruumis asuvad kaugteenuste töökohad, mis võimaldavad privaatset audiovisuaalset suhtlust patsientidega. Perspektiivis võib selliste ruumide vajadus suureneda ja sel juhul saab kaugteenuste üksus hoone modulaarsuse printsiibist lähtudes laieneda teistesse hoone plokkidesse. Ka arstide tööruumid on planeeritud kaugteenuste ruumina, kus eriarstid saavad vastavalt vajadusele tavavastuvõttude välisel ajal virtuaal- ja kaugteenuseid osutada. Ühendused ja liikumisteed Kuna patsientide füüsilist vastuvõttu ei toimu, et ole ruumidele vajalik ooteala. Külla aga on vajalik hea ühendus eriarstide, perearstide ning sotsiaalvaldkonna spetsialistide töökohtadele. Meeskonnatöö ruum, mis on planeeritud ambulatoorse vastuvõtu plokki, on ühine perearstidele, eriarstidele ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Meeskonnatöö- ja puhkeruum, mis on planeeritud koduteenuste plokki, on mõeldud kasutamiseks koduteenuste osutajatele aga ka eriarstidele, perearstidele ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Mõlemas ruumis saab korraldada ka koolitusi ja seminare väiksematele meeskondadele. Mahud Koduõendusteenuste planeerimisele, tellimisele ja korraldamisele on planeeritud üks täistööajaga töökoht. Kui koduhooldusteenuste osutamine laieneb, on ka selleks planeeritud üks eraldi töökoht. Kaugteenuste ruumi on planeeritud kolm töökohta. Tulevikus võib tekkida vajadus, et töö toimub sellel töökohal mitmes vahetuses sh nädalavahetustel. Tabel 12. Koduteenuste keskuse põhiruumide koosseis Ruumi Ruumid Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suuru e arv (m2) nõuded s (m2) Meeskonnatöö ruum 1 88 Virtuaal- ja kaugteenuste 3 ruumid Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 88 m2. 34 5.5. Diagnostikaplokid Plaanilise ambulatoorse ravi patsient Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / Akuutne patsient perearstid jälgivad patsiendi ravi haiglas Statsionaarse ravi patsient Patsient Patsient saab Patsient läheb siseneb raviarstilt tagasi EMOsse aktiivravi saatekirja osakonda Patsient Patsient saabub Patsient siseneb broneerib sobiva haiglasse ja uuringuruumi aja, juhul kui registreerub Patsient läheb koju Patsient Patsient saab uuringut ei saa kontak- eriarstilt või teha kohe pärast teerub perearstilt vastuvõttu arstiga saatekirja Patsient läheb tagasi palatiplokki Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid jälgivad patsiendi Patsient seisundit Patsient saab viibib juba raviarstilt saatekirja haiglas Joonis 11. Diagnostikaploki töökorraldus. 5.5.1. Radioloogiaplokk Kasutusotstarve Radioloogiaplokis teostatakse ultraheli- ja röntgendiagnostika uuringuid, sh tomograafiad. Töökorraldus Patsiendid saabuvad ootealale, eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse sisenevad patsiendid riietusruumide kaudu. Reeglina toimub registreerimine uuringutele perearsti või raviarsti poolt läbi haigla infosüsteemi, va röntgenis, kus patsiente teenindatakse saatekirja alusel elavas järjekorras. Funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid. Üksuse personal võib vajadusel käia portatiivsete seadmetega uuringuid tegemas ka palatiplokkides. MRT on plaaniline uuring, mida tehakse tööpäeviti kl 8-18. Röntgeni, ultraheli ja kompuutertomograafia plaanilisi uuringuid tehakse tööpäeviti kl 8-18, erakorralisi uuringuid vastavalt vajadusele igapäevaselt ööpäevaringselt. Ühendused ja liikumisteed Radioloogiaplokk on ühenduses lisaks registratuurile perearstide ja erakorralise meditsiini plokkidega, võimaldades EMO patsientidele kiire ja privaatse otseühenduse MRT ja kompuutertomograafia ruumidesse, tagades samas ka avaliku pääsu plaanilises korras uuringutele suunatud ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide uuringuteks (ultraheli, röntgen). 35 Mahud Töötajate arv tööajal 8. Töövälisel ajal 2. Radioloogiliste uuringute aastane maht on planeeritud järgevalt: - ultraheli ca 12 500 uuringut; - röntgen ca 21 000 uuringut; - kompuutertomograaf (KT) ca 4500 põhiuuringut (so uuritavate patsientide arv aastas ca 3000); - magnetresonantstomograaf (MRT) ca 1200 uuringut aastas. Radioloogiliste uuringute mahu kasvu ei prognoosita, pigem vähest langust. Üks ultraheli uuringute ruum on planeeritud eeskätt günekoloogilistele uuringutele, teises tehakse valdavalt muid ultraheli uuringuid. Üks ultraheli ruum on kasutuses tööpäeviti 8-18, teine vastavalt vajadusele ka väljaspool tavatööaega. Ühes ultraheli uuringute ruumis töötab arst koos õe/assistendiga, teises viib uuringuid läbi arst üksi. Tabel 13. Radioloogiaploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Aparatuuri tootja nõudmistele ja MRT 1 30 30 teistele õigusaktidele vastavad uuringute tegemise ruumid Kontroll- ja jälgimisruum MRT kontroll- ja jälgimisruum 1 6 6 Aparatuuri tootja nõudmistele ja KT 1 40 40 teistele õigusaktidele vastavad uuringute tegemise ruumid KT kontroll- ja jälgimisruum 1 10 10 Kontroll- ja jälgimisruum Ultraheli 1 25 25 Aparatuuri tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele vastavad Ultraheli 1 18 18 uuringute tegemise ruumid Röntgen 1 1 35 35 Aparatuuri tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele vastavad Röntgen 2 1 30 30 uuringute tegemise ruumid Röntgenite kontroll- ja Kontroll- ja jälgimisruum 1 6 6 jälgimisruum Patsientide ooteruumid, Patsientide ruumid riietusruumid, tualettruumid, jne Kabinetid (sh piltide Personali töö- ja olmeruumid kirjeldamine), puhkeruumid, 60 tualettruumid jne Abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 260 m2. 36 5.5.2. Funktsionaaldiagnostika plokk Kasutusotstarve Funktsionaaldiagnostika plokis toimuvad plaanilised uuringud ja uuringutulemuste analüüs. Töökorraldus Patsiendid saabuvad ootetsooni, kus on eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse sisenevad patsiendid riietusruumide kaudu. Registreerimine uuringuteks toimub reeglina perearsti või raviarsti poolt. Üksuse personal võib vajadusel käia portatiivsete seadmetega uuringuid tegemas ka palatiplokkides. Teenust osutatakse tööpäeviti, kella 8-18. Ühendused ja liikumisteed Funktisonaaldiagnostika plokk on ühenduses lisaks registratuurile perearstide ja ambulatoorsete eriarstide vastuvõturuumide plokkidega ning EMO-ga. Mahud Töötajate arv 4. Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid planeeritakse aastas järgmiselt: - EKG ca 8000 uuringut; - EKG koormustestid ca 1000 uuringut; - spirograafia, spiromeetria ca 700 uuringut; - holtermonitooring ca 600 uuringut; - vererõhu monitooring ca 700 uuringut; - ehhokardiograafia ca 1700 uuringut. Funktsionaaldiagnostiliste uuringute maht on planeeritud praegusega samale tasemele. Planeeritud ruumide arv võimaldab uuringu mahtu kasvatada kuni 15 000 uuringuni aastas, olemasolevate ruumide baasil on võimalik kasutusele võtta ka uusi tehnoloogiaid. Tabel 14. Funktsionaaldiagnostika põhiruumide koosseis Ruumide Ruumi Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus nõuded arv suurus (m2) (m2) EKG, Holter, spirograafia 2 18 36 Koormustestid, vererõhu 1 26 26 monitooring Ehhokardiograafia 1 20 20 Riietus- ja tualettruumid, Patsientide ruumid duširuumid jne Kabinetid, puhkeruumid, Personali töö- ja olmeruumid 28 tualettruumid jne Abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 110 m2. 37 5.5.3. Endoskoopiaplokk Kasutusotstarve Endoskoopiliste uuringute tegemine, vajadusel protseduurijärgne toibumine. Töökorraldus Patsiendid saabuvad ootealale, kus on eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse sisenevad patsiendid riietusruumide kaudu. Registreerimine uuringutele toimub reeglina perearsti või raviarsti poolt. Teenust osutatakse tööpäeviti kella 8-18. Ühendused ja liikumisteed Endoskoopiaplokk on eraldatud üksus asukohaga ambulatoorse vastuvõtu tsooni lähedal. Erakorralise tööga seonduvalt on vaja soodsat ühendusvõimalust EMOga. Ruumide paigutuse aluseks on hea ühendus perearstide plokkidega. Mahud Töötajate arv 2. Uuringute arv aastas ca 1000. Tabel 15. Endoskoopiaploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Endoskoopia ruum pindalaga Endoskoopia ruum 1 24 24 vähemalt 16 m2 Riietusruum, toibumine, Patsiendiruumid 3 13 tualettruum Endoskoopide pesemine Endoskoopia abiruumid, 1 10 10 endoskoopide pesemise ruum Laoruumid 4 Funktsionaalse ploki vajalik pindala on 51 m2. 38 5.6. Laboriplokk Kasutusotstarve Laboriplokk planeeritakse laboratoorse hematoloogia, kliinilise keemia, tsütoloogia- histoloogia, mikrobioloogia jms analüüside tegemiseks. Töökorraldus Plaanilise ambulatoorse ravi patsient Akuutne patsient Statsionaarse ravi patsient Patsient Patsient saab siseneb raviarstilt Patsient läheb EMOsse saatekirja tagasi EMOsse Patsient Patsient saab Patsient siseneb kontak- eriarstilt või Patsient läheb koju verevõturuumi teerub perearstilt arstiga saatekirja Patsient Statsionaarse Labori personal läheb viibib juba ravi patsient haiglas proovide võtmiseks vajab palatiplokki laboratoorseid analüüse Joonis 12. Laboriploki töökorraldus. Laboriteenuse ülesandeks on analüüsimaterjali võtmine, analüüside vastuvõtt, analüüsimine ja analüüside vastuste edastamine tellijatele. Laboriploki koosseisu kuulub ka verekabinet. Töö toimub ühes vahetuses, tagatud on ööpäevane valveteenistus. Uuringumaterjale tuuakse laborisse analüüside vastuvõtu ruumist, kliinilistest üksustest ning väljastpoolt haiglat, samuti võetakse kohapeal verevõtutoas. Vajadusel käiakse proove võtmas ka EMOs ja palatiplokis. Verevõtutoad ja proovide vastuvõturuumid peavad olema uuringuruumidest eraldatud. Uuringumaterjalid kogutakse analüüside vastuvõtmise ruumi ning suunatakse vastavatesse laboritesse analüüsimiseks. Verekabinet on laboratooriumi koosseisus olev abiteenistus. Kasutatakse konservvere ja verepreparaatide tellimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Labori nõud, katsutid ja muu materjal pestakse pesuruumis ning vajadusel autoklaavitakse. Ühendused ja liikumisteed Laboriteenus omab head ühendust kõigi kliiniliste üksustega. Mahud Töötajate arv 23. Uuringuid aastas 342 400, 2030 aastaks prognoositakse 10% tõusu seoses perearstidele osutatavate teenuste mahu tõusuga uues asukohas, so 360 000 uuringut aastas (funktsionaalse arengukava I etapis selle muutusega ei arvestatud). 39 Tabel 16. Laboriploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Analüüside andmise ja Protseduuriruum pindalaga materjalide vastuvõtmise 4 14 56 vähemalt 14 m2 ruumid Aparatuuri tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele Uuringute tegemise ruumid 250 vastavad uuringute tegemise ruumid Vereteenistuse kabineti 1 16 16 tööruum Verekomponentide hoidmise 1 16 16 ruum Patsientide ruumid Ooteruumid, tualettruumid jne Kabinetid, puhkeruumid, Personali töö- ja olmeruumid tualettruumid jne 121 Puhta ja musta pesu ruum, abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 459 m2. 40 5.7. Taastusravi kompleks Kasutusotstarve Taastusravi eesmärk on aidata patsientidel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Üksus osutab taastusravi teenust ambulatoorses ja statsionaarses vormis. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi, logopeedi vastuvõtt, tegevusteraapia ja füsioteraapia, sh aparaatne füsioteraapia, vesiravi, liikumisravi, massaaž jm. Kompleksi on planeeritud ka spordimeditsiini kabinet ning jalaravi/inkontinentsi kabinet. Töökorraldus Teenusele saabuvad patsiendid suunatakse kas ootealale (kui vajalik on spetsialisti vastuvõtt) või riietusruumi (teraapiate jaoks on üldjuhul vajalik ümberriietumine) või iseteenindusalale, kus patsient käivitab registratuurist saadud kiibi abil taastusravi seadme. Osa füsioteraapia teenustest osutatakse mittestatsionaarse aparatuuriga patsiendi juures palatiplokis. Palatiplokis (nii palatites kui koridorides) asuvad ka patsientidele iseseisvaks füsioteraapiaks ettenähtud vahendid, mille kasutamise osas on patsiente eelnevalt instrueeritud. Individuaalse füsioteraapia saalis osutatakse spetsialisti juhendamisel individuaalset füsioteraapiat. Liikumisravi saalis on võimalik teha füsioterapeudi juhendamisel grupiteraapiat patsientidele, kellel on sarnased näidustused. Liikumisravi jaoks kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis. Erinevate individuaal-füsioteraapia protseduuride (va vesiteraapia) ruumid planeeritakse modulaarselt, et oleks võimalik ruumide funktsionaalsust muuta vastavalt tehnoloogia arengule. Taastusravi kompleks töötab 6 päeva nädalas, kella 8-18. Ühendused ja liikumisteed Taastusravi kompleksi on võimalik siseneda läbi peasissepääsu fuajeest või eraldi sissepääsust otse Turu tänavalt, mis võimaldab patsientidele, kellel on kas taastusarsti või perearsti poolt määratud taastusravi teenused või kes soovib neid osta oma raha eest, pääseda otse taastusravi ruumidesse. Taastusravi kompleks teenindab kogu haigla patsiente ja on oluline, et ka statsionaarse ravi patsiendid pääseksid mugavalt taastusravikompleksi. Mahud Töötajate arv 26. 41 Tabel 17. Taastusravi teenuste mahud Taastus- ja spordimeditsiini arsti vastuvõtud 2000 Eriarstiabiga seotud taastusravi 11096 sh. individuaalsed teraapiad 1604 sh. grupiteraapiad 9492 Statsionaarse õendusabiga seotud taastusravi 2446 sh. individuaalsed teraapiad 1486 sh. grupiteraapiad 960 Vesiteraapia 13774 Füsioteraapia grupiteraapia (eriarst ja õendus) 1438 Aparaatne füsioteraapia 5729 Massaaž 2585 Üldine taastusravi 2038 Tegevusteraapia 1745 Rehabilitatsiooniteenused 10 691 sh. füsioteraapia individuaalsed teraapiad 1595 sh. füsioteraapia grupiteraapiad 1527 sh. logopeed 161 Tabel 18. Taastusravi kompleksi põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Ruumi nimetus suurus Õigusaktidest tulenevad nõuded arv 2 (m2) (m ) Füsioteraapia lauad, tasakaalulauad, Individuaalteraapia saal 1 100 100 erinevad trenažöörid, kõnnirada jms Tegevusteraapia ruum 1 60 60 Liikumisravi ruum pindalaga Liikumisravi ruum 1 125 125 vähemalt 20 m2 Ühekohaline vesiravi ruum pindalaga 10 m2 või mitmekohaline vesiravi Vesiravi ruum 1 80 80 ruum pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha kohta Ühekohaline vesiravi ruum pindalaga Imikute vesiteraapia 10 m2 või mitmekohaline vesiravi 1 45 45 ruum ruum pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha kohta Ühekohaline massaaži ruum pindalaga vähemalt 10 m2 või Massaaži ruum 1 25 25 mitmekohaline massaaži ruum (mitmekohaline) pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha kohta Lümfiteraapia ruum 1 18 18 42 Ühekohaline aparaatse füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 10 m2 või Aparaatse füsioteraapia 1 70 70 mitmekohaline aparaatse ruum füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 6 m2 voodikoha kohta Soolakamber 1 20 20 Jalaravi/inkontinentsi 1 20 20 kabinet Psühholoogi/logopeedi/ toitumisnõustaja 1 15 15 Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2 vastuvõtu ruum Taastusarsti ja 1 20 20 Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2 spordimeditsiini kabinet Füsioterapeudi 8 18 144 vastuvõtu ruum Parafiin-osokeriidi 1 7 7 Ventilatsioon väga oluline valmistamise ruum Ruum ortooside 1 12 12 sobitamiseks Patsientide olmeruumid Ooteruumid, tualettruumid jne Personali töö- ja Kabinetid, puhkeruumid, olmeruumid 253 tualettruumid jne Puhta ja musta pesu ruum, Lao- ja abivahendite ja varustuse teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 1014 m2. 43 5.8. Palatikompleks Kasutusotstarve Palatikompleksis toimub statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus lähtuvalt patsiendi vajadusest sisehaiguste, kirurgilist sekkumist vajavate terviseprobleemide ja günekoloogiliste haiguste korral. Osutatakse ka integreeritud taastusravi ja iseseisvat õendusabi. Palatikompleksi planeerimisel ei ole kavandatud iga meditsiinilise eriala jaoks rangelt eraldatud palatiplokki, vaid on planeeritud kasutada haigla voodifondi paindlikult mitme eriala jaoks. Palatiplokkides on ühekohalised palatid, mida saab vajadusel kasutada ka kaks inimest, nt saab palatisse ööbima jääda ka patsiendi saatja (lapsevanem või hooldaja). Vajadusel on palatisse võimalik paigutada korraga ka kaks patsienti, mis võimaldab palatipinda paindlikult kasutada. Iga 22 palati kohta on planeeritud üks õepost. Patsiendid paigutatakse palatitesse üldjuhul lähtuvalt peamisest terviseprobleemist, st kirurgilised patsiendid koondatakse omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, sisehaiguste patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse ning günekoloogia ja sünnitusabi patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, jälgides nakkusohu vältimise põhimõtteid. Laste hospitaliseerimiseks sisustatakse mõned palatid lastepäraselt. Sünnitusjärgsed palatid sisustatakse vastavalt sellele, kas tegemist on tasuliste perepalatitega või mitte, arvestades nende paigutamisel keskmisest suurema hulga külastajatega. Uues hoones pakutav statsionaarne õendusabi on suunatud eeskätt aktiivravi läbinud patsientide pikemaajalisele põetamisele, kui patsiendi tervislik seisund ei võimalda veel koju naasta. Samas võimaldab see optimaalsemat töökorraldust, kuna selle abil vabastatakse aktiivravi kohad. Ka statsionaarse õendusabi patsiendid koondatakse omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, mis võimaldab personali ressurssi optimaalsemalt kasutada. Statsionaarset õendusabi jääb osutama ka pikaajalise hooldusravi kompleks Jämejalal. Integreeritud taastusravi tähendab, et taastusravi protseduuridega alustatakse statsionaaris esimesel võimalusel ja taastusravi toetab kogu raviperioodi igakülgselt inimese naasmist kodukeskkonda. Raskes seisundis patsientide ravi ja jälgimine toimub II-III astme intensiivravi voodites või palatiplokis õepostide läheduses asuvates I astme intensiivravi palatites (iga õeposti juures 1 palat). Töökorraldus Patsiendid saabuvad palatiplokki: - EMO kaudu (EMO patsiendid, kes vajavad pikemaajalist jälgimist ja ravi ning teistest haiglatest saabuvad plaanilise ravi patsiendid); - registratuuri kaudu (plaanilise ravi patsiendid); - operatsiooniploki kaudu; - päevaravi kaudu – kui päevaravi patsient on vajalik pikemalt jälgimisele jätta (nt oluliselt suurenenud verejooksu risk peale operatsiooni vms); - Jämejalal paiknevatest psühhiaatria, sundravi ja õendus-hoolduse osakondadest (juhul, kui patsientidel tekib somaatiline või kirurgilist sekkumist vajav terviseprobleem, mille käsitluseks puuduvad Jämejalal tehnoloogilised võimalused). 44 Pidevat jälgimist vajavad patsiendid paigutatakse õepostide läheduses asuvatesse I astme intensiivravi palatisse. Kui patsient ei vaja (enam) jälgimist I astme intensiivravi palatis, paigutatakse ta tavapalatisse. Kui patsient ei vaja (enam) aktiivravi, kuid vajab siiski õendusalast jälgimist, paigutatakse ta õenduspalatisse. Patsientide lihtsat ümberpaigutamist hõlbustavad mobiilsed ratastel patsiendivoodid. Tulevikuperspektiivis võib õenduspalatite arvelt osutada ka patsiendihotelli teenust. Patsiente toitlustatakse individuaalsetsest termokandikutest palatites. Toidukäitleja jätab toidukäru palati ukse taha ja jagab toidu patsiendile vastavalt raviarsti määratud dieedikorraldustele. Kontaktisolatsioonis oleva patsiendi juurde viiakse toit nõudes ilma termokandikuta, kandik jääb koridori käru peale. Lihtsamad protseduurid viiakse läbi palatiplokkide juurde kuuluvates protseduuritubades. Selliste instrumentide ja tarvikute dekontamineerimine, mis ei vaja steriliseerimist, teostatakse kohapeal. Transpordiks kasutatakse struktuuriüksuse nimega tähistatud kindlalt suletavaid konteinerid või transpordikaste. Palatikompleksi varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse sterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse kohapeal vastavas ruumis. Ühendused ja liikumisteed Palatiplokid on jaotatud hoone kolmandale ja neljandale korrusele, olles ühenduses aktiivravi plokkidega (operatsiooniplokk, sünnitusplokk jmt). Vajadusel viiakse patsient diagnostilisteks uuringuteks radioloogia või funktsionaalse diagnostika plokki. Keerukamaid abivahendeid ja juhendamist nõudvaid taastusravi protseduure viiakse läbi taastusravi kompleksis, lihtsama taastusravi võtted õpetatakse patsiendile selgeks kohapeal ja julgustatakse patsiente kasutama palatis ja palatiüksuses asuvaid taastusravi abivahendeid. Mahud Palatite hulga planeerimisel on arvestatud pikemaajalise teenuste mahtude prognoosiga. Statsionaarse eriarstiabi vajaduse vähenemisel muutub palatite kasutamise struktuur ja suurema osakaaluga on palatiplokis võimalik osutada õendusabi. Detailsem teenusvajaduse prognoos on toodud lisas. Planeeritud palatite arv, so 88 palatit, on kooskõlas sotsiaalministeeriumi ja haigekassa poolt koostatud teenusevajaduse prognoosiga aastaks 2030. Palatid võimaldavad 1+1 kohta, planeeritud voodikohtade arv on ca 110, mis jaguneb aktiivravi ja iseseisva õendusabi teenuste vahel suhtega 90/20. 45 Tabel 19. Palatiploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Ühe- kuni kuuekohalised palatid, sealhulgas ühekohaline palat pindalaga vähemalt 11 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta ja Palat (1+1 voodikohta + võimalusega iga voodikoht 88 22 1936 WC/dušš) teistest eraldada. Sh esimese astme intensiivravi palatid, ühekohaline palat pindalaga vähemalt 12 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 9 m2 voodikoha kohta Protseduuriruum pindalaga Protseduurid 2 18 36 vähemalt 14 m2 Patsientide puhkeruumid, Patsientide olmeruumid söögiruumid, pesemisvõimalus lamavate haigetele jms Kabinetid, puhkeruumid, Personali töö- ja olmeruumid tualettruumid jne 603 Puhta ja musta pesu ruum, abivahendite ja varustuse Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus- põetusvahendid, koristusvahendid jne Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 2575 m2. 46 5.9. Juhtimine ja tugiteenused 5.9.1. Haldus Kasutusotstarve Ruumigrupp hõlmab administratiivseid ruume ning tehnoruume. Personali ühiseks kasutuseks mõeldud koosolekute ruumid koos juhataja ja IT-spetsialisti kabinetiga on planeeritud hoone 2. korrusele. Töökorraldus Üksused töötavad tööpäeviti 8-18. Ühendused ja liikumisteed Arhiiv on paigutatud hoone -1. korrusele, olles heas vertikaalses ühenduses kogu hoone funktsioonidega. Kõik hoonesse saabuvad ning välja saadetavad kaubad ja materjalid võetakse vastu transporditerminalis, mis paikneb -1. korrusel. Ettenähtud on eraldi juurdepääs Turu tänavalt. Veokite alla sõiduks -1. tasandile on kavandatud transporditerminali ette kaldteed. Transporditerminalist suunatakse kaubad ja materjalid vastava üksuse lattu või kasutuskohale. Transport toimub -1. korruse koridoride ja vastava üksuse lähima liftisõlme kaudu. Mahud Hoonesse on planeeritud juhataja/administraatori kabinet ning IT-spetsialisti kabinet. Ülejäänud haldusteenused ning tugistruktuurid hakkavad asuma Jämejala kompleksis. Tabel 20. Juhtimise ja tugiteenuste põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Haigla arhiiv 100 100 Arhiiviseadusega nõutud ruumid Sh tehnika remondi ja laoruum Infotehnoloogiateenistuse ruumid 57 57 Keskuse juhataja kabinet 1 12 12 Koosolekute ja nõupidamiste 2 70 70 ruumid Logistikaterminal 40 40 Tehnoruumid 120 Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 399 m2. 47 5.9.2. Personaliruumid Kasutusotstarve Personalile suunatud ruumide hulgas on nii riietusruumid kui ka personali puhkeruumid. Riietusruumid on ette nähtud eelkõige sellele osale personalist, kes töötab palati- ja diagnostikaüksustes ning ambulatoorses vastuvõtus. Administratiiv- ja tehniline personal hoiab oma rõivaid töökabinetis. Ühendused ja liikumisteed Riietusruumid planeeritakse eraldi ruumigruppidena, koondatuna osakondade juurde erinevatel korrustel. Mahud Uues hoones töötab 231 tervishoiutöötajat ning 48 muud spetsialisti (taandatuna täistööajale). Samaaegselt on hoones ca 200 töötajat. Garderoobe, tualette ja pesemisruume, mis võivad jaguneda mitme korruse vahel, planeeritakse 60 mehele ja 170 naisele. Iga vahetustega töötava ametikoha kohta tuleb arvestada kapid 4,5 töötajale. Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 449 m2. 48 5.10. Abiteenistus ja varustus 5.10.1. Haiglaapteek Kasutusotstarve Haiglaapteegis toimub ravimite ja haiglatarvikute tarnimine osakondadele. Apteek planeeritakse ekstemporaalsete ravimite valmistamise õiguseta. Töökorraldus Ravimid ja haiglatarbed saabuvad väljastpoolt haiglat transporditerminali kaudu. Apteegi kaudu varustatakse haigla üksuseid medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms-ga. Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse üksustesse, ekspeditsiooni eest vastutab apteek. Apteek töötab tööpäeviti kella 8-16. Ühendused ja liikumisteed Haiglaapteek omab head ühendust transporditerminaliga. Apteek on hästi ühendatud ka palatiplokkidega, kuhu liigub peamine osa ravimeist. Mahud Apteegis töötab igapäevaselt 4 inimest. Ruumide planeerimisel on arvestatud järgmiste aastaste kogustega: - infusioonilahuseid 18000 l; - ravimeid 4000 kg; - infusioonisüsteeme 65m3; - tarvikuid (kausid, plaastrid, maskid, kindad jms.) 80 m3; - desinfitseerivaid aineid 16m3. Tabel 21. Haiglaapteegi põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Laoruumid 7 245 Kauba vastuvõtu ruumid 1 20 20 Kauba väljastamise ruumid 1 25 25 Personali ruumid 16 Abiruumid 37 Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 343 m2. 5.10.2. Sterilisatsiooniplokk Kasutusotstarve Instrumentide ja haiglatarvete tsentraalne pesemine, desinfitseerimine ja steriliseerimine. Pestakse, pakitakse instrumente, pakitakse operatsioonipesu, steriliseeritakse pakitud instrumendid ja materjalid. 49 Sterilisatsiooniplokk teenindab kogu haiglat (sh Jämejala kompleksi), mujal osakondades eraldi instrumentide steriliseerimise ruume ega seadmeid ei planeerita. Töökorraldus Ruumid jaotuvad, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest, eraldatud gruppidesse: - instrumentide vastuvõtt, pesemine, kärude pesemine; - pesu vastuvõtt, pakkimine ja komplekteerimine; - instrumentide komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine; - autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon; - riietusruum. Materjalide ja instrumentide ekspeditsioon kuulub üldjuhul sterilisatsiooniosakonna kohustuste hulka. Transport üldkasutatavates koridorides toimub kinniste kärudega. Operatsioonipesu tuuakse pesumajast või puhta pesu laost, sidematerjalid apteegist. Steriliseerimine toimub peamiselt aurusterilisatsiooni meetodil, kasutades küllastatud veeauru kindlaksmääratud rõhul ja etteantud temperatuuril. Vajadusel nähakse ette madalal temperatuuril steriliseerimise võimalus, näiteks FO-sterilisatsioon. Tugiteenust osutatakse tööpäeviti kella 8-16. Ühendused ja liikumisteed Sterilisatsiooniplokk on liftide kaudu väga heas ühenduses teistel korrustel asuvate suurimate kasutajatega. Teiste üksustega on tagatud ühendus lähimate liftisõlmede kaudu. Mahud Sterilisatsiooniplokis töötab 3 inimest. Aastas steriliseeritakse keskmiselt 7200 ja päevas 340 sterilisatsiooniühikut. Tabel 22. Sterilisatsiooniploki põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Vastuvõturuum 1 6 6 Instrumentide pesu (must pool) 1 24 24 Pakkimisruum 1 30 30 Steriliseerimisruum 1 24 24 Sterilisaatorite hooldus 1 2 2 Väljastusruum 1 8 8 Sidumismaterjalide pakendamine 1 14 14 Riietusruum (steriilne) 1 6 6 Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 114 m2. 5.10.3. Prosektuur Kasutusotstarve Prosektuuri funktsioon on surnute haldus, surnute üleandmine ja dokumentide vormistamine. Lahangud teostatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis. 50 Töökorraldus Üksuse sees tsoneeritakse järgmised liikumisteed ja tegevused: - surnute vastuvõtt, hoidmine ja korrastamine; - surnute üleandmine, klienditeenindus; - personali- ja abiruumid. Surnute säilitamine toimub külmkambris. Surnute korrastamine toimub vastavas töötsoonis. Töö toimub tööpäeviti kella 8-16. Väljaspool tööaega on osakondade töötajatel võimalus surnute paigutamiseks jahekappi. Ühendused ja liikumisteed Ruumid planeeritakse hoone -1. korrusele, omades privaatset ühendust läbi liftide kõigi kliiniliste üksustega. Klienditeenindus asub külastajatele hästi ligipääsetavas kohas. Üksusele on ettenähtud ka eraldatud väljapääs, mis paikneb samal tasandil transporditerminaliga. Mahud Prosektuuris töötab 1 inimene. Tabel 23. Prosektuuri põhiruumide koosseis Ruumi Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad Ruumi nimetus suurus arv (m2) nõuded (m2) Surnu üleandmise ruum 1 30 30 Surnute hoidmiseks külmkambrid 1 24 24 Jahekambriruum ja/või -kapid Mustapesu ladu 1 3 3 Ladu, arhiiv, hoiuruum 1 10 10 Töökabinet 1 12 12 Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 79 m2. 5.10.4. Ladu ja varustus, transporditeenistus Kasutusotstarve Saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, logistika. Töökorraldus Väljast tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu transporditerminali, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale. Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega. Erakorralise meditsiini osakonna kiirabisissepääsu juures on seintega katusealune patsiendi maha tulekuks ja sisenemiseks. Kiirabiautode boksis võimalus raamide ja salongi pesuks. Vertikaaltransport toimub liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja nakkuskontrolli nõutest tulenevalt on osal liftidest vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel peatumise osas. 51 Ühendused ja liikumisteed Hoone privaatsem külg on ettenähtud teenindusalana. Laadimisala on viidud ehitise -1. korrusega samale tasandile, jäädes seejuures mittenähtavaks hoonet ümbritsevatelt tänavatelt. Ettenähtud on ka eraldi juurdepääs Turu tänavalt. Kõik Jämejalalt ja Jämejalale transporditavad kaubad ja materjalid võetakse vastu ja saadetakse välja transporditerminalis, mis paikneb hoone -1. korrusel. Veokite sõiduks laadimistasandile on kavandatud transporditerminali ettenähtud kaldteed. Mahud Toidutransport toimub igapäevaselt, kolm korda päevas. Pesutransport tööpäeviti, üks kord päevas. Majandustransport (lao- ja apteegikaubad jms) toimub üks kord tööpäevas. Patsientide transport toimub igapäevaselt, vastavalt vajadusele. 5.10.5. Koristuskeskus, jäätmekäitlus Kasutusotstarve Üksus vastutab üldkasutatavate ruumide koristamise ja üldise jäätmekäitluse eest. Töökorraldus Jäätmed liigitatakse vastavalt Viljandi haigla jäätmekäitluskorrale järgmiselt: - tavajäätmed: - püsijäätmed: - segaolmejäätmed; - taaskasutatavad jäätmed; - suurjäätmed; - pakendijäätmed; - diskreetne vanapaber. - biolagunevad jäätmed: - biojäätmed; - toidu- ja köögijäätmed. - ohtlikud jäätmed: - erikäitlemist vajavad meditsiinilised jäätmed; - ravimijäätmed; - kemikaalide jäätmed; - elavhõbedajäätmed; - kõlbmatud elavhõbedalambid; - kasutatud akud ja patareid; - rehvid; - elektri- ja elektroonikaseadmete romud. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted: - jäätmed tuleb sorteerida ja koguda tekkekohal eraldi; - jäätmeid tuleb käidelda vastavalt Viljandi haigla jäätmekäitluse korrale; - meditsiinilisi jäätmeid tuleb käidelda vastavalt Viljandi haigla meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhendile; - kõlbmatuid ravimeid käidelda vastavalt Viljandi haigla kõlbmatute ravimite käitlemise juhendile. Segaolmejäätmetest eraldi on vaja koguda ohtlikud jäätmed, taaskasutatavad jäätmed, pakendijäätmed ja diskreetne paber. Ohtlikest jäätmetest kogutakse eraldi erikäitlemist 52 vajavad meditsiinilised jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ja kõlbmatud elavhõbedalambid ning kasutatud akud ja patareid. Selleks planeeritakse ja sisustatakse eraldi ruumid. Ühendused ja liikumisteed Jäätmed kogutakse tekkekohal liigiti ja viiakse vastavalt jäätmeliigile vähemalt kord päevas osakonna jäätme kogumisruumi, vastava jäätmeliigi kogumisruumi või prügipressi. Teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut. Ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Koristamine toimub koristusmasinatega, millega töödeldakse koridorid ja vestibüülid. Koristus toimub ühes vahetuses tööpäeviti, tavakoristust töökohtadel tehakse muul ajal seal töötava personali poolt. Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskustes. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskustes või koristusvahendite ruumides. Jäätmekäitluse ruumide asukoha valik on soovitavalt liftisõlme ja hoone transporditerminali lähedal, oluline on jäätmeruumi asukoha valik prügiärastustehnoloogia kohaseks jäätmete väljaviimiseks. Kesksed ruumid jäätmete liigiti kogumiseks peavad asuma hoone -1. korrusel, kuhu on väljast vastava transpordivahendiga hea juurdepääs. Segaolmejäätmete kogumiseks planeeritakse prügipressi. Mahud Aastased jäätmete mahud: Segaolmejäätmed 1100 m³, bioloogilised jäätmed 220 kg, nakkusohtlikud jäätmed 4800 kg, paberi ja papi jäätmed 150 m³, segapakendi jäätmed 100 m³, ohtlikud jäätmed 240 kg ja käibelt kõrvaldatud ravimid 55 kg. Põhiruumide koosseis Jäätmete liigiti kogumiseks on planeeritud ruumid -1. korrusel tehnoruumide koosseisus, vt ptk 5.9.1 Haldus. 53 6. Hinnanguline ehitusmaksumus Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse programmeeritud pindade jaotus korruste vahel ning võrdlus hoonete brutopinnaga on esitatud funktsionaalse arengukava II etapi arhitektuurses osas. Hinnangulise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on arvestatud programmeeritud tehniliste ruumide pinnavajadusega, mida ei ole joonistel eraldi välja toodud. Eskiislahenduse ülemineku koefitsent (brutopind / programmeeritud pind) on 1,7 ilma tehniliste ruumideta. Arvestades, et haiglahooned nõuavad tavalisest hoonetest keerukamaid lahendusi, kallemaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, täiuslikumaid tehnosüsteeme, on käesoleval juhul uusehituse brutopinna maksumuseks hinnatud 1500 EUR/m². Parkla ehituse brutopinna maksumuseks on hinnatud 1100 EUR/m² (ehitustehniliselt ei vaja parkla ventilatsiooniseadmeid, puuduvad vaheseinad ja viimistlus). Seega kujuneb Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse ehitusmaksumuseks: Kogu hoone brutopindala: 23 645 m². Kogu hoone maksumus: 33,05 milj eurot. Perearstikeskus ja haigla: 17 590 m² × 1500 eurot = 26,39 milj eurot. Parkla: 6055 m² × 1100 eurot = 6,66 milj eurot. Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka autori- ja tehniline järelevalve. Staadiumi täpsusest tulenevalt võib erinevus tegelikust ehitusmaksumusest olla 15..20 %. Hoone sisustamine ja kolimine (sh meditsiinitehnika) läheb hinnanguliselt maksma 5,5 milj eurot. 54 7. Lisad Lisa 1. Voodipäevade kasutuse prognoos Voodipäevade kasutuse prognoosi aluseks on võetud sotsiaalministeeriumi (SoM) ja haigekassa (HK) poolt koostatud maakonna elanike teenusvajaduse ehk voodipäevade muutuse prognoos aastaks 2030, mis koostati HK raviarvete alusel. SoM/HK prognoosis toodud absoluutväärtuses voodipäevade arvu ei saa käesolevas arengukavas kasutada, kuna see ei arvesta 100% omaosalusega või muudest allikatest makstud voodipäevade arvuga. Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist 2014. aasta kohta käivad andmed Viljandi maakonna elanike voodipäevade kasutuse ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud voodipäevade arvu kohta. Viljandi haigla poolt Viljandi maakonna elanikele osutatud voodipäevade arvule on lisatud muudest maakondadest pärit patsientidele osutatud voodipäevade arv (SoM/HK prognoosist) ja 100% omaosalusega või muudest allikatest makstud voodipäevade arv (haigla statistika alusel). Kokku osutas Viljandi haigla 2014. aastal 130 423 voodipäeva. Tabel 24. Viljandi maakonna elanike voodipäevade kasutus ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud voodipäevade arv 2014 Viljandi Lisaks osutas VH Lisaks 100% maakonna teenuseid teiste omaosalusega või VH poolt elanike VP Sellest osutas maakondade muust allikast osutatud kokku Eriala kasutus 2014 Viljandi haigla elanikele makstud 2014 Günekoloogia ja sünnitus 2 257 1 494 175 101 1 770 Kirurgia 15 513 7 703 646 8 349 Oftalmoloogia 116 0 0 0 Psühhiaatria 11 104 9 810 13 876 33 073 56 759 Sisehaigused va pulmonoloogia 16 201 12 988 1 026 14 014 Pulmonoloogia 5 384 1 033 9 030 1 606 11 669 Taastusravi 3 993 1 944 102 28 2 074 Õendus 18 323 11 383 886 23 520 35 789 Kokku 77 417 46 355 25 740 58 328 130 423 Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist Viljandi maakonna elanike hinnatud voodipäevade vajadus nii rahvastikumuutuse stsenaariumi (sts 1) kui ka ravikasutuse muutuse stsenaariumi (sts 2) kohaselt ja leitud on ravivajaduse protsentuaalne muutus perioodil 2014- 2030 mõlema stsenaariumi korral. Viljandi haigla voodipäevade vajaduse prognoos aastaks 2030 saadi haigla poolt 2014. aastal tegelikult osutatud voodipäevade ja SoM prognoosi alusel leitud voodipäevade muutuse protsendi korrutisena (so järgnevast tabelis tagantpoolt teine ja kolmas veerg). Võrdlus funktsionaalse arengukava I etapis toodud statsionaarse ravi voodipäevade arvuga näitab, et FAK I etapis planeeris haigla suhteliselt tagasihoidlikult psühhiaatria ja õendusabi voodipäevade arvu. Taastusravi planeeriti FAK I etapis sisehaiguste voodipäevade koosseisus. 55 Tabel 2. Viljandi maakonna elanike hinnatud voodipäevade vajadus ja leitud protsentuaalne muutus perioodil 2014-2030 Viljandi mk Viljandi mk Viljandi mk elanike Viljandi mk elanike VP elanike VP VP kasutuse elanike VP Viljandi Viljandi kasutuse prognoos kasutuse prognoos 2030 kasutuse prognoos haigla VP haigla VP 2030 eeldusel, et prognoos 2030 eeldusel, et THT 2030 eeldusel, et arv SoM arv SoM THT kasutus eeldusel, et lisaks kasutus elaniku lisaks rahvastikum ravikasutuse elaniku kohta jääb rahvastikumuutus kohta jääb samaks, rahvastikumuutust uutuse muutuse VP arv VH samaks, toimuvad tele muutub ka toimuvad ainult ele muutub ka ravi prognoosi prognoosi FAK I ainult muutused ravi kasutus muutused kasutus elaniku kohaselt kohaselt prognoos Eriala rahvastikus elaniku kohta rahvastikus kohta 2030 (sts 1) 2030 (sts 2) 2030 Günekoloogia ja sünnitus 1 613 1 470 -29% -35% 1 344 1 249 1 202 Kirurgia 15 152 13 161 -2% -15% 8 169 7 181 7 553 Psühhiaatria 9 485 8 353 -15% -25% 55 329 54 329 47 958 Sisehaigused va pulmonoloogia 16 728 12 371 3% -24% 14 436 10 943 12 248 Pulmonoloogia 4 751 6 290 -12% 17% 11 548 11 843 9 419 Taastusravi 3 721 2 401 -7% -40% 1 942 1 299 0 Õendus 21 468 21 468 17% 17% 37 743 37 743 29 801 Kokku 73 037 65 626 -6% -15% 127 801 123 363 108 181 Voodite arvu vajaduse hindamiseks kasutati järgneva tabeli teises veerus toodud voodihõiveid. Võrreldes SoM/HK prognoosiga on FAK I etapis kinnitatud eriarstiabi voodite (so gün. ja sünnitus, kirurgia ja sisehaigused ilma pulmonoloogiata kuid koos taastusraviga) arvu prognoos suhteliselt sarnane, st 73 eriarstiabi voodit jääb SoM prognoositud 71 voodi ja 89 voodi vahemikku. Olulised erinevused on õendusabi ja psühhiaatria voodite arvu prognoosis. Lisaks tuleb arvestada, et mõningane voodipäevade arv lisandub ka päevaravist (ca 2-3 voodit). Tabel 3. Voodikohtade arvu hinnang Voodite Voodite arv arv SoM SoM Voodite arv rahvastiku ravikasutuse Viljandi Voodi- muutuse muutuse haigla FAK I Eriala hõive prognoos prognoos prognoos Günekoloogia ja sünnitus 70% 5 5 5 Kirurgia 80% 28 25 26 Psühhiaatria 90% 168 165 146 Sisehaigused va pulmonoloogia 80% 49 37 42 Pulmonoloogia 90% 35 36 29 Taastusravi 80% 7 4 0 Õendus 90% 115 115 91 Kokku 408 388 338 sh eriarstiabi kokku 89 71 73 Kokkuvõttes arvestab Viljandi haiglasse planeeritud 90 aktiivravi voodikohta SoM/HK eriarstiabi prognoosiga 2030 ning kasutatav paindlik voodifond ja palatistandard võimaldavad sujuvalt kohanduda muutuva teenusvajadusega ka juhul, kui statsionaarse eriarstiabi vajadus osutub planeeritust suuremaks või väiksemaks. 56 Lisa 2. Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude prognoos Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude prognoosi aluseks on võetud SoM ja HK poolt koostatud maakonna elanike teenusvajaduse prognoos aastaks 2030, mis koostati HK raviarvete alusel. SoM/HK prognoosis toodud absoluutväärtuses prognoosi ei saa kasutada, kuna see ei arvesta 100% omaosalusega või muudest allikatest makstud vastuvõttude arvuga. Järgnevas tabelis on toodud SoM prognoosist 2014. aasta kohta käivad Viljandi maakonna elanike vastuvõttude ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud vastuvõttude arv. Viljandi haigla poolt Viljandi maakonna elanikele osutatud vastuvõttude arvule on lisatud muudest maakondadest pärit patsientidele osutatud vastuvõttude arv (SoM/HK prognoosist) ja 100% omaosalusega või muudest allikatest makstud vastuvõttude arv (VH statistika alusel). Kokku osutas Viljandi haigla 2014. aastal 79 178 vastuvõttu. Tabel 1. Viljandi maakonna elanike vastuvõttude ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud vastuvõttude arv 2014 Viljandi Lisaks osutas VH poolt maakonna Sellest VH teiste osutatud elanike VV osutas maakondade VV kokku Eriala kasutus 2014 VH elanikele 2014 Günekoloogia 18 914 11 111 1119 12 230 Kirurgia 32 771 16 493 1 781 18 274 Oftalmoloogia 13 633 3 557 174 3 731 Psühhiaatria 7 006 3 850 1 022 4 872 Sisehaigused 33 406 25 441 3363 28 804 Taastusravi 2 259 1 716 58 1 774 Kokku eriarstiabi 107 989 62 168 7517 69 685 Ennetus 2 848 Muudest allikatest 6 645 Kokku 79 178 Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist Viljandi maakonna elanike hinnatud vastuvõttude vajadus ravikasutuse muutuse stsenaariumi (sts 2) kohaselt ja leitud on ravivajaduse protsentuaalne muutus perioodil 2014-2030 selle stsenaariumi korral. Viljandi haigla vastuvõttude vajaduse prognoos aastaks 2030 saadi haigla poolt 2014. aastal osutatud vastuvõttude ja SoM/HK prognoosi alusel leitud vastuvõttude muutuse protsendi korrutisena (so järgnevast tabelis tagantpoolt teine ja kolmas veerg). Tulemus on kooskõlas Viljandi haigla funktsionaalse arengukava I etapis toodud vastuvõttude arvuga, kuid ei arvesta võimalusega, et haigla kaasajastamisega ja liikumisega Viljandi linna ei pea paljud patsiendid enam ravi saamiseks alternatiivsetesse raviasutustesse pöörduma. Tabeli viiendas veerus on hinnatud vastuvõttude arv, mida Viljandi haigla võiks täiendavalt osutada eeldusel, et üldkirurgia, LOR, oftalmoloogia, sisehaiguste (eeskätt dermatoveneroloogia) ja psühhiaatria erialadel osutatakse 85% Viljandi maakonna elanike vastuvõttudest Viljandi haigla poolt. Tabeli kuuendas veerus on hinnatud vastuvõttude arv, mida Viljandi haigla kui haiglavõrgu arengukava haigla võiks täiendavalt osutada valikupartnerite asemel. Valikupartnerite suhteliselt suur vastuvõttude arv Viljandis on praegu tingitud eeskätt Viljandi haiglahoone ebamugavast asukohast patsientide jaoks. Uue hoone planeerimisel Viljandi kesklinna on oluline arvestada, et patsiendid saaksid edaspidi kõik vajalikud teenused kätte ühest kohast. 57 Tabeli seitsmendas veerus on EHK poolt finantseeritava eriarstiabi vastuvõttude arvu prognoos aastaks 2030, mida on täiendatud tabeli viiendas ja kuuendas veerus kirjeldatud vastuvõttude arvuga. Tabeli 8. veerus on eriarstiabi prognoositud vastuvõttude arvust maha arvatud EMO vastuvõttude arv - ca 16 000 vastuvõttu (so arvestatud EMO ruumiplaneeringu juures) ja lisatud on nende vastuvõttude prognoos, millega SoM/HK eriarstiabi prognoosis pole arvestatud. Ennetuse prognoosis on arvestatud nii HK kui ka TAI poolt ostetavate ennetusteenustega (sh noorte seksuaalnõustamine, tubakast loobumise nõustamine, skriiningud jms). Õdede iseseisvate vastuvõttude osas on planeeritud eeskätt ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arvu kasvu, aga ka sisehaiguste erialadel õdede iseseisvate vastuvõttude osatähtsuse tõusu (aastas kokku ühe ämmaemanda ja ühe õe töö mahus). 2014. aastal Viljandi haiglas ämmaemandad iseseisvalt vastu ei võtnud. Muudest allikatest finantseeritavate vastuvõttude arvu kasvu sisse on lisaks töötervishoiule planeeritud sidusvaldkondade spetsialistide vastuvõtud, mis on kooskõlas paikkondliku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud ja inimesekeskse lähenemisega, sh: - riskilastele integreeritud teenuste osutamine. Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava programmi „Riskilaste ja noorte tugiteenuste süsteemi väljatöötamine“ üks põhialuseid on integreeritud teenuseosutamine. Samuti on haridus- ja teadusministeerium pöördunud Viljandi haigla poole ettepanekuga tulevikus riskilastele teenuste osutamisel integreerida erinevate valdkondade teenused, mille töö tulemuslikkus sõltub aktiivsest koostööst tervishoiusektoriga. - erivajadustega isikutele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Viljandi haiglal on pikaajaline kogemus erivajadustega isikutele teenuste osutamisel. Ehkki oluline osa teenuste mahtudest jääb ka edaspidi Jämejalale, on planeeritud erivajadustega isikutele suunatud ambulatoorsed teenused tuua osaliselt loodavasse hoonesse, mis võimaldab parandada koostööd nii perearstide kui eriarstidega ning kaasata kõiki spetsialiste inimese vajaduste hindamisse ja teenuste planeerimisse senisest süsteemsemalt. - sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtud. On arvestatud, et uues hoones võtavad vastu ka maakonna sotsiaaltöötajad või teised sotsiaalvaldkonna spetsialistid kokkuleppel KOV-idega. Patsientide 100% omaosalusega vastuvõttude arvu kasvu pole planeeritud, ehkki elatustaseme tõusu ja elanikkonna vananemisega kaasnevalt võib ka tasuliste vastuvõttude arv hakata suurenema. Muudest allikatest finantseeritavate teenuste mahuks on indikatiivselt planeeritud aastas ca 22 000 vastuvõttu kestusega 30 minutit. Kokkuvõttes on Viljandi haigla ambulatoorsete vastuvõttude prognoos piisavalt paindlik ja arvestab erinvate suure tõenäosusega realiseeruvate muutustega nii eriarstiabi kui ka sotsiaalvaldkonna ja teiste sidusvaldkondade korralduses. 58 Tabel 2. Viljandi maakonna elanike hinnatud vastuvõttude vajadus ja ravivajaduse protsentuaalne muutus perioodil 2014-2030 1 2 3 4 5 6 7 8 Viljandi mk elanike VV Lisa VV kasutuse VH VV arv vajadus 2030 Täiendatud prognoos 2030 SoM/HK eeldusel, et Lisa VV VH VV arv eeldusel, et lisaks Viljandi mk ravikasutuse min 85% amb vajadus 2030 SoM rahvastikumuutus elanike VV muutuse VV eeldusel, et ravikasutuse tele muutub ka kasutuse prognoosi osutatakse VH võtab üle muutuse Plaaniliste VV ravi kasutus prognoosi kohaselt Viljandi valikupartneri prognoosi arv (so ilma Eriala elaniku kohta muutuse % 2030 maakonnas te mahu kohaselt 2030 EMO VV-ta) Günekoloogia 11 942 -37% 8 134 635 2366 11 136 11 136 Kirurgia 34 255 5% 19 021 1507 0 20 528 9 626 Oftalmoloogia 13 137 -4% 3 602 1978 5760 11 340 11 340 Psühhiaatria 8 608 23% 5 753 830 1757 8 339 8 339 Sisehaigused 34 438 3% 29 590 127 1880 31 597 26 221 Taastusravi 2 491 10% 1 950 1950 1 950 Kokku eriarstiabi 104 870 -3% 68 049 5 077 11 764 84 890 68 612 Ennetus 4 500 Õe iseseisvad vastuvõtud 10 000 Muudest allikatest ja100% omaosalusest finantseeritud 22 000 Kokku 105 112 59 Lisa 3. Pindade koondtabel Programmeeritud Funktsionaalse üksuse alajaotus Netopind Brutopind pind -1. KORRUS PROSEKTUUR 79 167 ARHIIV 100 130 MED. TEHNORUUMID + IT LAORUUMID 190 262 PARKLA 5000 6055 TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 351 5369 6965 1. KORRUS EMO 435 845 RADIOLOOGIA 260 527 KODUÕENDUSE RUUM 16 SOTSIAALTÖÖTAJA 16 ESMATASANDI TERVISEKESKUS 508 ESMATASANDI TERVISEKESKUS 540 880 ETTK JAGATUD PERSONALI ÜHISRUUMID 127 212 FUAJEE 217 ÄRIPINNAD 200 Fuajee koos ÄRIPINDADEGA 417 662 TAASTUSRAVI 859 VESIRAVI 155 TAASTUSRAVI JA VESIRAVI KOKKU 1014 2045 TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 99 2793 5270 60 2. KORRUS ESMATASANDI TERVISEKESKUS 437 750 ETTK PERSONALI ÜHISRUUMID 122 250 ERIARSTID+ÜHISKASUTATAVAD RUUMID 568 KODU- JA KAUGTEENUSED 88 PERSONALI ÜHISRUUMID 200 ERIARSTID KOKKU 856 1204 FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA 110 180 ENDOSKOOPIA 51 115 LABOR 459 750 STERILISATSIOON 114 253 RAVIMIAPTEEK 343 630 KOOSOLEKUTE RUUMID + IT-TEENISTUS 109 240 + HALDUSTEENISTUS TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 223 2601 4595 3. KORRUS OPERATSIOONIPLOKK 563 1272 SÜNNITUSABI + GÜNEKOLOOGIA 115 232 PÄEVARAVI 261 475 PALATIPLOKK 1288 2027 TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 214 2227 4220 61 4. KORRUS PALATIPLOKK 1287 2027 TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 568 1287 2595 LIIKLEMISALAD + TEHNILISED RUUMID Ühendusteed koos ootealadega + personali ühendusteed koos puhkealadega 3912 Trepikojad 288 Liftišahtid 48 Ventilatsioonikambrid 200 4448 Programmeeritud Netopind Brutopind pind KOKKU 14 277 18 725 23 645 62 Lisa 4. Arhitektuurne plaanilahendus Esitatud eraldi dokumendina “SA Viljandi Haigla FAK II etapi arhitektuurne plaanilahendus”. 63
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel