Sotsiaalministeerium · 24. september 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
24.09.2018 nr 72
Sihtasutus Viljandi Haigla funktsionaalse
arengukava II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ § 5 ja § 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 1. augusti 2018. a koosolekul tehtud
ettepanekutest kinnitan SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi (käskkirja lisa).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisa. SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava II etapp.
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
...09.2018 käskkirjaga nr...
„Sihtasutus Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“
SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava
II etapp
Viljandi 2018
Sisukord
SISUKORD .................................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3
2. OLEMASOLEVA HOONE ÜLEVAADE .............................................................................................. 5
2.1. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST HOONEST JA HOONE TEHNILINE SEISUND ............................................. 5
2.2. OLEMASOLEVA FUNKTSIONAALSE OLUKORRA ANALÜÜS ...................................................................... 7
3. UUE HOONE KONTSEPTSIOON ....................................................................................................... 9
3.1. TEENUSED ............................................................................................................................................. 9
3.2. TEENUSEOSUTAMISE PÕHIMÕTTED, SH LÄHTUVALT PAIK-PROJEKTIST ............................................ 10
3.3. TUGITEENUSED JA VARUSTAMINE ....................................................................................................... 14
4. UUE HOONE ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON ................................................................... 15
5. FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ................................................................................................... 17
5.1. KESKNE PATSIENDI- JA KLIENDIHALDUS ............................................................................................. 17
5.2. ESMATASANDI TERVISEKESKUS .......................................................................................................... 19
5.3. AKTIIVRAVI FUNKTSIONAALSED PLOKID .............................................................................................. 24
5.4. ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA KODUTEENUSTE KESKUS ............................................ 31
5.5. DIAGNOSTIKAPLOKID........................................................................................................................... 35
5.6. LABORIPLOKK ...................................................................................................................................... 39
5.7. TAASTUSRAVI KOMPLEKS.................................................................................................................... 41
5.8. PALATIKOMPLEKS................................................................................................................................ 44
5.9. JUHTIMINE JA TUGITEENUSED ............................................................................................................. 47
5.10. ABITEENISTUS JA VARUSTUS .......................................................................................................... 49
6. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS............................................................................................ 54
7. LISAD................................................................................................................................................... 55
LISA 1. VOODIPÄEVADE KASUTUSE PROGNOOS .............................................................................................. 55
LISA 2. ERIARSTIDE AMBULATOORSETE VASTUVÕTTUDE PROGNOOS ............................................................ 57
LISA 3. PINDADE KOONDTABEL ........................................................................................................................ 60
LISA 4. ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS .................................................................................................... 63
1. Sissejuhatus
Funktsionaalse arengukava (FAK) teise etapi eesmärk on anda ülevaade uue maakondliku
tervisekeskuse loomiseks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla
funktsionaalsest struktuurist. Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse tulevane asukoht
on C. R. Jakobsoni tn 2a/2c ja Turu tn 6, Viljandi kesklinn.
Arengukava koostamisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Viljandi maakonna
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi sisendist, mille alusel
omakorda andis täiendavad soovitused funktsionaalseks planeerimiseks Integrated
Healthcare Design Oy (lühikokkuvõte soovitustest on toodud käesoleva arengukava
peatükis 2).
Hoone ehitamiseks on planeeritud ellu viia kaks EL Struktuurfondidest toetatavat projekti:
esmatasandi tervisekeskuse projekt ning maakondliku tervisekeskuse projekt.
Funktsionaalse arengukava koostamine toimus sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded
haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla
funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”1 alusel.
Määrusele vastavalt sisaldab funktsionaalse arengukava II etapp järgmisi osi:
1. olemasoleva hoone funktsionaalse struktuuri analüüs ja vastavus kavandatava
haigla liigile;
2. ülevaade olemasolevast hoonest: kasuliku pindala näitajad, tehnilise seisukorra
hinnang, tehnovõrkude olemasolu ja seisukorra iseloomustus, varasemate
projektide ja ehitustööde loetelu;
3. planeeritava haigla ruumide jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja
osakondadeks või üksusteks (määruse lisa 1 järgi);
4. teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste töökorralduse
viiside või planeerimismudelite kohta;
5. tervishoiuteenuste analüüsi ja prognoosi põhjal tuletatud haigla palatiosakondade
jaotus ja voodite arv, eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ning ravi- ja
diagnostikaruumide vajadus;
6. haigla funktsionaalne programm: iga osakonna või struktuuriüksuse lühikirjeldus,
kaasa arvatud põhiruumide vajalik koosseis ja osakonna või struktuuriüksuse
kasuliku pindala ligikaudne hinnang m2-tes; üldnõuded tähtsamate
osakondadevaheliste ühenduste ja liikumisteede kohta, lähtudes
töökorralduslikust, meditsiinilisest või tehnilisest seisukohast;
7. pindala tabel, mis sisaldab iga planeeritava struktuuriüksuse kasulikku pindala ning
planeeritava brutopindala hinnangulist näitajat;
8. hinnanguline ehitusmaksumus;
9. arhitektuurne plaanilahendus, mis näitab hoone planeeritavat põhimõttelist
funktsionaalset struktuuri: struktuuriüksuste asukohad hoones, liftid, trepid,
koridorid.
1 Sotsiaalministri määrus nr 166, 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti
meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise
kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/750799?leiaKehtiv)
3
Kuna Eestis puuduvad haigla ehituse standardid, on haigla ruumide pindala määratlemisel
aluseks võetud Eesti õigusaktidest tulenevad miinimumnõuded pinnale, senisest
kasutuspraktikast tulenevad vajadused ja samuti on osaliselt arvestatud teistes Euroopa
riikides kasutusel olevaid standardeid.
Lõplik ruumi- ja üldpindade paigutus ning suurused täpsustatakse arhitektuurses ja
ehitusprojektis. Planeeritud põhiruumide pindala ja ruumide koosseis vastab Sotsiaalministri
määrusele nr 103 „Haigla liikide nõuded“2. Projekti andmeesitus vastab projekteerimise
metoodika kohasele andmeesituse viisile ja on haiglate arengukavades võrreldav.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel on käsitletud planeeritava haigla osakondade struktuuri,
tuues ära osakondade põhiruumide vajaduse ja pinnanäitajad. Kirjeldatud on struktuuriüksuste
otstarvet, töökorraldust, personali ning nõudeid funktsionaalsel planeerimisel.
Projekti graafilise osa moodustavad korruste tehnoloogilised eskiisid, millel on ära näidatud
struktuuriüksuste asukohad ning põhimõttelised tehnoloogilised plaanid ruumigruppide
lahendusega ja liikumisteede näitamisega.
FAK II etapi arhitektuurne osa on koostatud eesmärgiga saada hinnang sobiva funktsionaalse
lahendusega hoone neto- ja brutopinnale. Hoone lõplik lahendus, sh neto- ja brutopind,
korruselisus ja paiknemine korrustel jms, selgub rahvusvahelise arhitektuurivõistluse
tulemusena. Hoone funktsionaalne programm on sellest tulenevalt antud programmeeritud
pinnana.
Arengukava arhitektuurne osa on kirjeldatud Integrated Healthcare Design Oy Designi
arhitektide eskiislahenduse näitel, eesmärgiga kirjeldada funktsionaalseid seoseid ja teenuste
mahtusid, millega tuleb lõplikus hoonelahenduses arvestada.
2
vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015
4
2. Olemasoleva hoone ülevaade
2.1. Ülevaade olemasolevast hoonest ja hoone tehniline seisund
Viljandi haigla peahoone on ehitatud Eesti Projekti Tartu osakonna poolt 1975. aastal
koostatud Viljandi rajooni keskhaigla tehnilise projekti TH-104 järgi. Sellesse on projekteeritud
360 voodikohta. Hoonel on tinglikult A-, B- ja C-korpus. A- ja B-korpused on 9-korruselised,
lisaks keldrikorrus ja tehniline korrus. C-korpus on 4-korruseline, lisaks keldrikorrus ja tehniline
korrus. Suuremad teostatud rekonstrueerimistööd on köögiplokk 1999. aastal, vesiravila
ruumid 2004. aastal, pesumaja ruumigrupp 2005. aastal, kompuutertomograafi ruumid 2006.
aastal, labori ruumid 2008. aastal, turvatoitesüsteem 2009. aastal, köögiplokk uuesti 2009.
aastal, EMO ja kiirabibaasi ruumid 2010. aastal, köögi ventilatsioon 2010. aastal, taastusravi
ruumid 2011. aastal, sterilisatsioon 2011. aastal, ATS 2012. aastal. Väiksemaid remonte
üksikute ruumigruppide kaupa teostatakse pidevalt. Ebarahuldavas sanitaarses olukorras
olevaid ruume ei ole.
Elektrivarustus tuleb AS ESRO katlamaja juures olevast alajaamast kahe kõrgepingekaabliga.
Kahe trafoga alajaam ja hoone peakilp asuvad haigla C-korpuse keldrikorrusel. Kuna toide
tuleb ühest alajaamast, puudub sisuliselt haiglal kahepoolne toide. Soojusenergiaga
varustatakse hoonet AS ESRO kaugküttesüsteemi kaudu. Hoonet läbib keldrikorruse šahtis
asuv AS ESRO kaugküttetorustik. Hoones on soojussõlm. Puudub kahepoolne toide.
Peahoonel ei ole ühisveevärgiga ühendamise võimalust. Peahoonel on oma pumpla koos 200
m³ maapealse veehoidlaga, mis sisaldab vajaliku ööpäevase tipptarbimise, samuti tuletõrje
veevaru. Sellest veehoidlast on tulekustutusvee võtmise võimalus läbi samas asuva
väljavõtukaevu, kus asub ka siiber vee avamiseks hoidlast ning hoidlas asuv tuletõrje
ühenduskraan. Peahoonet ümbritseval veetrassil on kolm tuletõrjehüdranti. Elektrikatkestuse
korral saab pumpla toite reservtoitesüsteemilt.
Hoonel on lamekatused. Katused on kaetud SBS-kattega. Katuste soojapidavus ei vasta
tänapäeva nõuetele. Katuseid on pidevalt hooldatud ja remonditud. Tulenevalt hoone
konstruktsioonilisest lahendusest esineb läbijookse hoone konstruktsioonide vahelt hoone
kõrgemate ja madalamate osade liitekohtades. Hoone A- ja B-korpuste lõunakülje ja C-
korpuse puitraamiga aknad on vahetatud plastakende vastu. Üksikud A- ja B-korpuste
põhjapoolsed aknad on asendatud plastakendega ruumide remondi käigus. Probleeme
tekitavad liftihalli alumiiniumprofiilaknad ja idapoolse otsaseina aknad, mis tugeva vihma korral
lasevad läbi ja vajaksid esimeses järjekorras vahetamist. Põhjapoolsete akende
väljavahetamine ilma toimiva ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseta võib tekitada probleeme
hoone õhuvahetusega.
Hoone soojapidavus on tagasihoidlik. Kulud küttele moodustavad lubamatult suure osa hoone
majandamiskuludest. Kogu hoone fassaad ja katus vajab soojustamist.
Hoones on tööpäeval keskmiselt 200 hospitaliseeritud patsienti ja sama palju personali ning
ambulatoorseid külastajaid. Hoone kõrgemas osas asub vaid kolm evakuatsioonitrepikoda,
madalamas üks. Hädaolukorras, kus on vajalik hoone viivitamatu tühjendamine, ummistuvad
trepid alumiste korruste evakueeritavatest, ülemiste korruste lamavate patsientide
evakueerimine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Lamavate patsientide evakueerimiseks
tuleb kasutada evakuatsioonilohisteid. Hoone seintesse on tekkinud pragusid. Hoonele on
seepärast tehtud aastal 2003 ehitustehniline ekspertiis seoses pragude tekkimisega
trepikodades ja trepikodadega piirnevates konstruktsioonides. Ekspertiisi käigus selgus, et
trepikodades on kohati ühepoolsete raudbetoonist riiv-talade asemel kasutatud
mitteprojektikohaseid kahepoolseid riiv-talasid.
5
2.1.1. Kommunikatsioonide seisukord
Tuletõkkeuksed
Kõik evakuatsioonitrepikodade uksed on asendatud nõuetekohaste tuletõkkeustega.
Asendamist vajavad sektorite uksed.
Elektripaigaldis
Hoone elektripaigaldis ei vasta alates 1. juulist 2015 muutunud elektriohutusnõudeid
sätestavate õigusaktide nõuetele. Elektripaigaldise juhtmestik on algselt teostatud TN-C
süsteemis, eespool nimetatud renoveeritud osadel aga käesoleval aja nõutud TN-S
süsteemis. Seadme ohutuse seaduse, EVS-EN 50110-1, EVS-HD 60364 (osad 1, 4, 5, 6, 8),
EVS-HD 60364-7-710, EEI-3, EVS-EN 60439 sari, EVS-EN 61140 kohaselt peab kogu hoone
elektripaigaldis olema ühtses süsteemis. Ühtse süsteemi tagamiseks peab teostama kogu
maja elektripaigaldise renoveerimistööd. Hoone on varustatud automaatselt käivituva 240 KW
avarii-elektrigeneraatoriga. Reservtoitega on hõlmatud kogu peahoone välja arvatud
sterilisatsiooni, pesumaja ja köögiseadmed ning statsionaarsed röntgenid.
Reservtoitegeneraatori tagatud tööaeg ilma täiendava tankimiseta on 24 tundi. Kõik
patsientide elutegevuseks tähtsad seadmed on varustatud akutoitega, mis tagavad seadmete
tõrgeteta töö ümberlülitusmomentidel põhitoitelt reservtoitele.
Nõrkvoolusüsteemid
Hoones on 2012. aastal valminud automaatne tulekahjusignalisatsioon, mille keskseade asub
A-korpuse I korrusel erakorralise meditsiini sissepääsu juures triaažiruumis. Süsteem on
varustatud aadressipõhiste anduritega. ATSi rakendumisel peatuvad liftid 1. korrusel, avavad
uksed ja lülituvad välja. Hoones on veel videojälgimissüsteeme, õe-väljakutsesüsteeme,
telefonivõrk ja IT-võrk.
Küte
Hoone küttesüsteem on kaugküttesüsteemist lahutatud soojusvahetiga. Soojussõlm on
renoveeritud 2006. aastal. Tarbevee soojendamiseks on eraldi soojusvaheti ja
avariijuhtumiteks 120 kW soojaveeboiler. Süsteem on toiminud 35 aastat ning näitab
amortiseerumise märke.
Ventilatsioon
Projekti järgi on sissepuhe keldris, väljatõmme pööningul. Projektikohane ventilatsiooni-
süsteem ehitati küll välja (välja arvatud automaatika), kuid ventilatsioonisüsteemina see ei
toiminud. Kümneid ruume on varustatud autonoomsete ventilatsioonisüsteemide ja
konditsioneeridega nõuetekohase sisekliima tagamiseks.
Peahoone on projekteeritud nii, et kõik palatid asuvad hoone lõunapoolses küljes. Palatid
muutuvad suvel väga palavaks.
Hoone tarbeveesüsteem
Pumbajaamas on rõhutõste seade, mis koosneb neljast pumbast. Pumbamajast tuleb külm
tarbevesi kahe toruga B-korpuse keldrikorrusel asuvasse kollektorisse. Sealt hargneb
veetrass A-korpuse püstikutesse keldrikorruse põranda all ja B- ja C-korpuste püstikutesse
keldrikorruse lae all. Sooja tarbevee trassid on paigaldatud korpustes külmavee trasside
kõrvale. Trassid B- ja C-korpustes on renoveeritud 2011. aastal ja isoleeritud, A-korpuses
vajavad renoveerimist. Torustikud püstikutes on isoleerimata ja näitavad amortiseerumise
märke. Tarbevee lekked püstikute erinevatest kohtadest on üsna sagedased.
6
Liftid
Korpuste ühenduskohas on liftišaht nelja patsiendi- ja kolme personali/transpordiliftiga. Lisaks
on A- ja B- korpustes kummaski veel kaks patsiendi- ja üks personali/transpordilift.
Patsiendilifte on rekonstrueeritud aastatel 2007 (2 tk) ja 2008 (1 tk); personali/transpordilift
2008 (1 tk) ja 2017 (1 tk). Rekonstrueerimist vajab 7 lifti: 3 personali/transpordilifti ja 4
patsiendilifti.
Ravigaasisüsteemid
Olemasolevas hoones on puudulikult väljaehitatud naerugaasi, meditsiinilise süsihappegaasi
ja suruõhu torustikud. Olemasolev torustikusüsteem ei vasta kaasaja nõuetele.
2.2. Olemasoleva funktsionaalse olukorra analüüs
Olemasoleva hoone funktsionaalsed põhipuudused:
- voodifondi ja personali kasutamise ebaefektiivsus. Hetkel on palju ruumigruppide
dubleerimist. Hoone ehitusliku omapära tõttu on võimalik osakonnad avada vaid
sektorite kaupa. Kõigis osakondades ehk sektorites on kogu aeg tööl täispersonal, küll
aga kõigub patsientide arv. Kaasaegse arhitektuuriga haiglas oleks võimalik
operatiivselt optimeerida personali arvu vastavalt patsientide arvule.
- vastavalt koostatud projektidele on eri aegadel hoones tehtud erinevaid ruumigruppide
ümberpaigutusi, mis tulenevalt hoone põhiplaanist ei ole kõige õnnestunumad ning osa
pinda seisab kasutamata.
- osa ruumigruppide omavahelistest funktsionaalsetest sidemetest on halvad, osa
funktsionaalsetest üksustest on jagatud hoone erinevate korruste vahel. Osa
ruumigruppide pindadest ei vasta kaasaja nõuetele, olles liiga suured või liiga
väikesed. Probleemsetest ruumigruppidest võiks nimetada järgmisi:
o erakorralise meditsiini osakond;
o ambulatoorsed vastuvõtud;
o sünnitusplokk koos sünnitusjärgse osakonnaga;
o operatsiooniplokk;
o intensiivravi;
o laboratoorium;
o radioloogia;
o taastusravi;
o sterilisatsioon;
o haigla apteek
o personali garderoobid.
- patsientide liikumine erinevates plokkides on mittesüsteemselt hajutatud või kokku
viidud (erinevate ambulatoorsete üksuste, vältimatu abi ja plaaniliste patsientide
liikumisteed ristuvad nii omavahel, kui ka külastajate ja personaliga).
Loetletud funktsionaalsete puuduste likvideerimiseta ei ole võimalik pakkuda üldhaigla poolt
osutatavaid tervishoiuteenuseid kaasaja nõuetele vastavalt.
Viljandi maakonnas on alustatud integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste mudeli (PAIK)
piloteerimisega, mis nõuab erinevate teenuseosutajate vahelist tihedat koostööd ning
patsiendi vaates teekonna lühenemist. Oluline on tagada teenuseosutajate vaheliste
7
ühendusteede optimaalsus, mis tagaksid tänapäeva nõuetele vastava teenuse osutamise.
Arvestades muutusi rahvastiku struktuuris ning seega ka teenuste vajaduses, on oluline
rakendada paindlikku voodifondi kasutust. Kõiki neid põhimõtteid aga praeguses hoones
planeeringust tulenevalt rakendada pole võimalik. Hoone ulatuslik rekonstrueerimine teenust
katkestamata ei ole võimalik ning läheks valdkonna spetsialistidelt tellitud analüüside põhjal
praktiliselt sama kulukaks kui uue hoone ehitamine. Vana hoone rekonstrueerimise
ebamõistlikkust kinnitab ka esmatasandi tervishoiuteenuste integreerimise vajadus teiseste
teenustega. Viljandi haigla on esitanud rahuldatud taotluse Viljandi ETTK rajamiseks, mis loob
vajalikud tingimused esmatasandi tervishoiu meeskondade koostoimimiseks, muuhulgas ka
eriarstiabiga. Hetkel asuvad Viljandi perearstide praksised erinevates asukohtades ning ühise
teenuste taristu loomine linnakeskmest väljapoole ei ole patsientide seisukohalt mõistlik.
Ühtlasi puudub praeguses peahoones selleks vajalik kvaliteetne ning nõuetele vastav pind.
Arvestades praeguse hoone loetletud funktsionaalseid puudusi ning hoone üldist tehnilist
seisukorda on vana hoone rekonstrueerimise asemel nii teenuse kvaliteedi ja efektiivse
töökorralduse tagamiseks kui ka majanduslikult mõistlik uue haiglahoone ehitamine.
8
3. Uue hoone kontseptsioon
3.1. Teenused
Ühe suurimana Eesti üldhaiglatest hakkab Viljandi haigla uues, esmatasandiga võrgustunud
hoones osutama haiglaliikide nõudeid järgides aktiivravi ja erakorralise meditsiini teenuseid,
koos sinna juurde kuuluva ja vajamineva diagnostikaga. Aktiivravi poole moodustavad
üldkirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaiguste ravi ning taastusravi. Samuti
ööpäevaringset abi osutav erakorralise meditsiini osakond ning eriarstide ambulatoorsed
vastuvõtud. Meditsiinilised tugiteenistused on labor, piltdiagnostika ning
funktsionaaldiagnostika (südame-, kopsu- ja seedetraktiuuringud). Aktiivravi osutatakse nii
ambulatoorses, statsionaarses kui päevaravi vormis.
Operatsiooni- Keskne
EMO Esmatasandi tervisekeskus
plokk sisenemine
Perearsti ja –õe teenused Esmane kontakt
Koduõendusteenus Info
Sünnitusplokk Sotsiaalnõustamise teenus Triaaž
Registreerimine
Äri- ja olmepinnad
Koduteenuste keskus
Päevaravi
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Taastusravi
kompleks
Palatikompleks
Diagnostikaplokid Laboriplokk Haiglaapteek Tugiteenused
Joonis 1. Funktsionaalne programm.
Lisaks uues hoones kavandatud esmatasandiga võrgustunud üldhaigla teenustele osutatakse
Viljandi haigla poolt vaimse tervise valdkonna teenuseid Jämejala kompleksis.
Viljandi haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilist abi piirkondliku haigla mahus,
struktuuris ja kvaliteedis, mis tähendab kõiki psühhiaatria tervishoiuteenuseid. Ainsana Eestis
osutatakse ka sundravi.
Haigla koosseisu kuuluvad ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, mille filiaalid
tegutsevad ka Põhja- ning Kirde-Eestis. Samuti osutatakse Jämejala kompleksis
erihoolekande ja sotsiaalhoolekande teenuseid. Nende teenuste olemasolu tagab erinevate
spetsialistide olemasolu ka integreeritud teenuste osutamisel.
9
3.2. Teenuseosutamise põhimõtted, sh lähtuvalt PAIK3-projektist
Viljandimaa elanikkonna vähenemise ja vananemise taustal peab sotsiaalhoolekande ja
tervishoiu korralduses võtma arvesse nii demograafilisi kui ka meditsiinilisi suundumusi, mida
analüüsiti PAIK-projekti raames.
PAIK-projekti tulemusena on uue Viljandi maakondlik haigla ja tervisekeskus planeeritud
toetama integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist ning põhinema
moodulstruktuuril, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
- esmatasandiga võrgustamine;
- terviklik lähenemine teenustele ja ressursside paindlik kasutamine;
- inimesele ühtse sisenemisvaate loomine;
- ennetustöö soodustamine;
- ühine ja koordineeritud personali, voodifondi jt ressursside kasutus;
- töötajate vahelise koostöö soodustamine, sh valdkondade vaheline teadmusvahetus;
- meeskonnatöö võimaluste loomine;
- virtuaal- ja kaugteenuste loomine;
- kasutajasõbraliku IT-toe kindlustamine;
- tulevikutehnoloogiate sõbralik planeering ja robootikalahendused, nagu näiteks
vertikaallaod;
- hoone alade jaotamine erinevateks tsoonideks, tagades loogilise liikumise tsoonides
ja selle vahel;
- hoone modulaarne planeering, mis annab võimaluse plokkide suurusi ja ruumide
jaotust plokkide sees teenusvajaduse muutumisel paindlikult kohandada.
Uues Viljandi maakondlikus haiglas ja tervisekeskuses tegutsevad perearstid, eriarstid ning
kliinilised tugiteenused ühes ja samas infrastruktuuris.
Ruumide planeerimisel arvestatakse nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi vajadusi.
Rõhuasetus on tervisekeskuse koguvõimekusel, et täita tulevase nõudluse ja
patsiendivoogude vajadusi. Voodifond planeeritakse paindlikult, arvestades prognoositavate
oluliste struktuursete muutustega teenusmahtudes.
Lisaks sellele on esmatasandi arstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuste integreerimisel vajalik
tagada teadmiste efektiivne jagamine, mis mõjutab patsiendi tervisetulemeid ning seepärast
tuleks seda kavandada kooskõlas haigla planeeringu loomisega.
Uue Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse planeeringu eesmärk on toetada jagatud
ressursside tõhusat kasutamist ja parandada protsesse (patsientide, töötajate ja materjalide
osas), et suurendada ravi kättesaadavust ning arendada personali oskusi ja koostööd.
Hoone liidesed on loodud patsiendist lähtuvalt, et tagada ressursside tõhus ja tulemuslik
kasutamine. Iga patsiendi ravi- ja hooldusplaan tuleb koostada tsentraliseeritult: sellega
tagatakse patsiendi tervishoiu- (vaimsete ja füüsiliste) kui ka sotsiaalhoolekande alaste
vajaduste täitmine. Seetõttu peab planeering toetama multidistsiplinaarset koostööd igal
tasandil.
Terviklik lähenemine teenustele võimaldab luua põhjalikult läbimõeldud lahendusi. Uus haigla
ja tervisekeskus loob ulatuslikke ühendusi nii majasiseste kui ka -väliste teenuste vahel.
Näiteks kliinilised tugiteenused, sotsiaalhoolekandeteenused ja spetsiifiline arstiabi.
3 Maailmapanga analüüsi põhjal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud 2016-2017 Paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja pilootprojekti rakendamise kava
10
Uus Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus hakkab tegutsema võrgustikus,
kus selle teenuseid toetavad teised tervishoiuteenuste osutajad.
Nende hulgas on näiteks Jämejala, Tartu Ülikooli haigla, perearstid ja teised lähedalasuvad teenuseosutajad
Viljandi maakonna haigla ja
Lähedalasuvad
tervisekeskus ravivõimalused
Lähedal
asuvad
Ülispetsiifiline eriarstiabi teenused
Patsiendid saavad
Tugiteenused
nt Tartu Ülikooli Kliinikum Kaug- ja sotsiaalhoolekande-
Haiglaravi koduteenused
Integreeritud
ja
Sotsiaal- tervishoiuteenuseid,
teenused hoolekande
Eriarstid teenused mis toetavad Viljandis
ja Tartus osutatavaid
Uuringud Taastusravi
Patsiendi teenuseid
üleviimine
Juhtumi- Võõrutus-
korraldaja ravi
EMO 24/7 Perearstid
Aktiivravi
Jämejala
Vaimne tervis Hooldus
Sõltuvusravi
Tugiteenused
Perekond Rahvastik Kogukond
Kohalikud tugiteenused
Riiklikud sotsiaalhoolekandeteenused
Joonis 2. Terviklik lähenemine teenustele.
Haigla ja tervisekeskuse hoone tuleb planeerida lähtudes sihtrühmade teenusevajadusest.
Võrreldes olemasolevaga annab see oluliselt suurema paindlikkuse hoone ressursikasutuses,
ehkki seab suuremad nõudmised personalile ja töökorraldusele.
Kliinilise toe, taastusravi ja eriarstiabi lähedus võimaldab perearstidel neid tõhusalt kasutada.
Teenuste füüsiline lähedus muudab need patsientidele kättesaadavamaks.
Hoone ülesehitus ja navigeerimine peab olema hästi lihtne ja loetav. Ühise taristu kasutamine
soodustab suundumist õigele teenusele ning väldib füüsiliselt valesse kohta sattumist, nt
esmatasandi ja EMO koostöö, ühine triaaž. Oluline on lihtne ligipääs teenusele (sh näiteks
samal päeval toimuv vastuvõtt) ning tervisedenduslikud ja harivad tegevused kahe vastuvõtu
vahele jääva aja sisustamiseks.
Vajadusel tarbida sotsiaal- või tervishoiuteenuseid, on inimesel üks sisenemisvaade.
Sõltumata sellest, millise teenuseosutaja poole inimene pöördub, suunatakse ta otsustustoe
juurde, kes aitab leida, milline on talle probleemide lahendamiseks kõige sobivam esimene
teenus. Üks sisenemiskoht kehtib nii füüsilise kui virtuaalse kontakti puhul. Patsientide
liikumine hoones peab olema koordineeritud tulenevalt hinnatud teenusvajadusest. Ühtlasi
tagatakse, et patsiendi sisenemiskohal toimuks enne teenuste osutamist patsiendi vajaduste
hindamine. Selleks kasutatakse erinevaid hindamisvahendeid, eelkõige InterRAI
kontakthindamist. Patsientide peamised ootealad peavad olema omavahel hea ühendusega,
võimaldades patsiendil mugavalt liikuda vajalikule teenusele.
11
Operatsiooni- 1. Keskne sisenemine
Aktiiv- - Esmane kontakt
ravi 2 saal
- Info
8 Riietus- Vastuvõtu
2 - Triaaž
2 ruumid ruumid
- Registreerimine teenusele
Keskne 2
1 sisenemine Protseduuri- 2. Päevaravi patsiendid
Perearstide Röntgen ruumid
3 vastuvõturuumid 4 3. Perearstide ja eriarstide patsiendid
Eriarstide Labor
vastuvõturuumid 4. Hea ühendus kliiniliste
6 tugiteenustega
Teiste spetsialistide
vastuvõturuumid 5. Hea ühendus kaug- ja koduteenuste
Kaug- ja osutajatega
Tugikontor koduteenused
5
6. Taastusravi patsiendid
Statsionaar-
Taastusravi 7 7. Statsionaarravi patsientide
ravi
taastusravi (vajalik võib olla
patsiendi transportimine)
8. Erakorralise arstiabi patsiendid
Joonis 3. Üks sisenemisvaade. Vt ka joonis 6.
Keerulisemate juhtumite (konkreetsete sihtrühmade) ravi ja hooldusplaanide integreerituse ja
süsteemse ellurakendamise eest vastutab koordinaator. Koordinaator kaasab teisi
asjakohaseid osapooli, inimest ennast ja tema lähedasi. Pidev koordinatsioon vähendab
voodipäevade arvu ja tõstab inimeste rahulolu.
Traditsiooniline Intensiivravi-
Statsionaarsed osakonnad
statsionaarsete osakond
osakondade
korraldus
Intensiivravi
Uus statsionaarsete Jälgimine /
osakond
osakondade ravi järk-
Patsiendi-
korraldusmudel: järguline Statsionaarsed osakonnad
hotell
haiglaravi vorm vähen-
EMO
sõltub kliendi damine
seisundist ja
hooldusvajadusest.
Patsiendid, kes Patsiendid, kelle Patsiendid, kes vajavad Patsiendid, kes ei vaja
vajavad puhul peab hooldust, kuid ei ole kriitilises ööpäevaringset
ööpäevaringselt intensiivraviosakond seisundis / tõenäoliselt ei vaja hooldust, kuid teenuste
aktiivravi olema läheduses kiiresti intensiivravi lähedus on vajalik
Patsiendid, kes vajavad vähem intensiivravi ja suudavad rohkem iseseisvalt hakkama
saada
Joonis 4. Uus aktiivravi korraldusmudel.
Statsionaarne ravi on planeeritud lähtuvalt patsiendi üldisest seisundist ja abivajaduse
tasemest, voodifondi kasutatakse paindlikult ja patsiendi terviseprobleemide käsitlusest
tulenevaid iseärasusi lahendatakse palatistandardite, erinevat funktsionaalsust võimaldavate
ravialade, sh valvetöö erineva korraldusega.
Hoone ja selle loogiline side linnaruumiga peab toetama proaktiivsust märkamisel ja
teenustele kutsumisel. Nt erinevad tervisedenduslikud enesehindamised, nõustamised ja
protseduurid teostatakse juba enne teenuseosutaja vastuvõttu (nt kaalumine, vererõhu
12
mõõtmine, enesehindamise küsimustiku täitmine), liikumisteed peavad arvestama ennetustöö
ja info jagamise vajadusega. Ooteruumid kannavad aktiivset infoedastamise ja otsustustoe
ning terviseõppe funktsiooni. Ühele teenusele pöörduja tegeliku teenusvajaduse selgumisel
peab hoone selle osutamist toetama.
Tõstmaks inimese lähima ringi suutlikkust inimesele tuge pakkuda, ning võimaldada tal
toimetulekut kodukeskkonnas, pakutakse inimese omastele, sõpradele, naabritele koolitusi,
nõustamist ning tugigruppide teenust.
Personali ala Ravitsoon Patsienditsoon
Personali ala
Ravitsoon Patsienditsoon, Ravitsoon
Pa
ooteala
Proovide
võtmine
Sissepääs
Joonis 5. Hoone alade jaotamine erinevateks tsoonideks.
Raviala koosneb peamiselt standardsetest ruumidest, personalile mõeldud alad järgivad ühise
tugikontori mudeli põhimõtet, mis võimaldab töötajate vahelist koostööd ning vastavate alade
optimaalset ja paindlikku kasutamist. Ühised puhke- ja toitlustusruumid soodustavad
teenuseosutajate vastastikust info- ja teadmiste vahetust, sh juhupõhiseid kliinilisi arutelusid.
Keeruliste probleemidega inimestele pakuvad lahendusi teenuseosutajate meeskonnad. Uude
hoonesse on planeeritud ruumid nii kokkulepitud kui spontaansete meeskonnarutelude tarvis.
Uue tegevusmudeli jaoks on vaja uut tehnoloogiat, et broneerida ruume ning suunata kliente
ja materjale. Oluline roll infovahetuses ning teenuste ja ressursside planeerimisel on uuel
kasutajasõbralikul IT-lahendusel, sh ühine registratuur.
13
3.3. Tugiteenused ja varustamine
Haigla juhtkond ja tugiteenistused on planeeritud asuma Jämejalal. Rekonstrueeritavasse
Pargi tee 18 hoonesse paigutatakse toitlustusteenistus, pesumaja ja peamised
administratsiooni ruumid. Majanduslao ruumid on planeeritud samuti Jämejalale ning
kesklinnas asuvaid osakondi varustatakse eelnimetatud tugiteenustega Jämejalalt.
Uues hoones asuvad sterilisatsioon ja haiglaapteek ning nende teenustega varustatakse
Jämejalas asuvaid osakondi. Kesklinna hoones paiknevad üksuste juhtkonna ruumid ning
vajalike tugiteenusete allüksused. Arhiivid asuvad nii kesklinnas kui ka Jämejalal. Kogu toit
valmistatakse Jämejalal ning transporditakse termokandikustes kesklinnas ja Jämejalal
asuvatesse osakondadesse. Mustad nõud ja toidujäätmed tuuakse samades termokandikutes
tagasi ja pestakse toitlustusteenistuses. Toidu transport toimub selleks ettenähtud
transpordivahendiga. Jäätmekäitlust käsitletakse lähemalt alapeatükis 5.10.5.
Pesu pestakse Jämejalal asuvas pesumajas. Kulunud vooditarvikud parandatakse või
asendatakse uutega jooksvalt pesumajas. Musta ja puhta pesu tarnsport toimub eraldi.
Majanduslaost tellitud kaubad transporditakse Jämejalalt kesklinna ning apteegikaubad ja
steriliseerimiselt tulnud kesklinnast Jämejalale. Toidu, ravimite, kaupade ja materjalide
tellimise toimub elektrooniliselt. Transporditeenust osutab transpordi ja varustusosakond.
14
4. Uue hoone arhitektuurne kontseptsioon
Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse hoone on planeeritud C. R. Jakobsoni tn 2a ja
2c ning Turu tn 6 kruntidele, asudes Viljandi linna keskuses.
Planeeritav ala piirneb kolmest küljest avaliku ruumiga: põhja- ja lõunasuunast tänavaruumiga
ja lääne suunast praeguse turu esise parklaga. Planeeritud ehitis avaneb kõigi kolme avaliku
ruumi poole, luues nii ühtlase tänavafrondi ja andes ka vajalikud pääsud hoonesse.
Turu tänava äärne mahu osa ulatub kohustusliku ehitusjooneni vaid esimese kahe korrusega,
toetades nii tänava jätkuvat hoonete rütmi ja järgides Turu tänaval kõrval olevate hoonete
kõrguseid.
Jakobsoni tänava poolne avalik ala annab võimaluse maapealseks parkimisalaks hoone
konsoolse osa all. Peamine külastajate ja personali parkla on projekteeritud -1.korrusele.
Sisse- ja väljasõidud maa-alusesse parklasse on planeeritud vastavalt detailplaneeringule:
ettenähtud on sissesõidud ühesuunaliselt Turu tänavalt kui ka kahesuunaliselt C. R. Jakobsoni
tänavalt ja parkimismajast väljumiseks üks väljasõit praegusele Viljandi turu eesolevale
parkimisalale.
Maa-alusest külastajate parklast otse fuajeesse viib -1. korrusel asuv lifti ja trepiplokk.
Samuti on loodud võimalus minna otse parklast taastusravi kompleksi.
Kõikide patsiendi- ja külastajate sissepääsude juurde (vähemalt 10 m kaugusele) on
ettenähtud parkimiskohad puuetega inimeste autodele.
Kavandatav asukoht kesklinnas on kergelt ligipääsetav ühistranspordiga üle linna. Lähim
bussipeatus "Turg" on ca 90 meetri kaugusel ning seal peatub 6 bussliini ( 2A, 6, 7, 8, 9, 10).
Bussipeatus „Raamatukogu“ asub ca 250 meetri kaugusel ning seal peatub lisaks
eelmainitutele ka bussiliin nr 2. Seega on tagatud ligipääs maakondlikule tervisekeskusele
kõigi Viljandi linnaliinidega (iga liinibuss sõidab üks kord tunnis peatusest läbi).
Viljandi kaugliinide bussijaam asub 400 meetri kaugusel (ca 5-minutiline jalutuskäik), mis
muudab varasema asukohaga võrreldes teenused kättesaadavamaks kogu maakonna
elanikele. Viljandi linna ja maakonna suuremate keskuste vahel on välja kujunenud hästi
toimiv ühistranspordivõrgustik, lisaks on koolipäevadel käigus ka eraldi liinid. Viljandi ja
suuremate maakonna keskuste vahel sõidab kummaski suunas buss tööpäevadel valdavalt
vähemalt kahel või enamal korral päevas. Keskmiselt sõidab Viljandi linna ja suuremate
maakonna keskuste vahel buss mõlemas suunas ligikaudu 5 korda päevas.
Planeeritavale maakondlikule tervisekeskusele on ligipääs ühistranspordiga oluliselt parem
kui senises (3 linnaliini) asukohas. Samuti on uue hoone korral tagatud ligipääs maaliine
teenindavate ühistranspordivahenditega. Ühistranspordivahendites sõidugraafikute muutused
kooskõlastab ühistranspordikeskus haiglaga, et sõidugraafikud sobituksid maakondliku
tervisekeskuse lahtiolekuajaga.
Kiirabi estakaad on planeeritud hoonemahu Jakobsoni tänava poolsele küljele, omades eraldi
sissepääsu Turu tänavalt ja väljudes Jakobsoni tänavale. Selline lahendus toetab kiirabi
takistusteta vaba liikumist ning väldib autotransporti kasutatavate klientide ja kiirabi
liikumisteede ristumist.
Hoone katusele on planeeritud helikopterite maandumisplats, millel on hea ühendus EMO,
operatsiooniploki ja sünnitusplokiga.
Hoone Tallinna tänava poolne privaatsem külg on ettenähtud haigla teenindusalana.
Laadimisala on viidud ehitise -1. korrusega samale tasandile hoone ida küljes, jäädes
seejuures vähem nähtavaks hoonet ümbritsevatelt tänavatelt. Eraldi juurdepääs laadimisalale
on ettenähtud Turu tänavalt.
15
Planeeritava mahu eesmärgiks on luua erinevate funktsioonide loogiline paiknemine, mis
toetab tuleviku perspektiivis lihtsat osakondade ümberkorraldust.
Selline funktsioonide paiknemine tagab ka külastajatele ja personalile võimalikult selged ja
kiired ühendusteed:
- Tavakülastajate liikumine toimub peamiselt läbi esimese liftiploki, ühendades
omavahel perearstide hoonetiiva, eriarstide ruumid, radioloogia ja diagnostika ruumid
ning hoone kahel ülemisel korrusel asuvad palatiplokid.
- Peamiselt voodil/raamil transporditavate patsientide ja personali liikumine toimub
hoone teises liftiplokis, ühendades nii hoone aktiivravi funktsioonid: EMO,
operatsiooniploki, päevaravi, sünnitusploki ja palatiploki neid teenindavate
tugiteenustega.
- Neljakorruselise hoone puhul on lamavate patsientide evakueerimine võimalik
evakuatsioonilohisteid kasutades.
Kogu hoone maht sisaldab personalile mõeldud ühiskasutatavat pinda, mis toetab
multidistsiplinaarset koostööd.
Erinevate osakondade ruumid on ette nähtud modulaarsed ja mobiilsed, võimaldades
kasutada ruume ka funktsioonide muutumisel. Sama moodi on ettenähtud teatud plokkide
ruumide tehnoloogiline valmidus multifunktsionaalseks kasutuseks (näiteks: päevaravi ja
operatsiooniploki ruumide kasutus). Sarnane süsteem on ettenähtud ka palatiplokkide
planeerimises. Modulaarne planeering koos jagatud voodifondi ja aktiivse voodikasutuse
juhtimisega toetab vajalike palatite ja nende juurde kuuluvate lisapindade optimaalselt
kasutust.
Maakondliku tervisekeskuse kavandamisel on lähtutud universaalse disaini põhimõtetest.
Eesmärk on saavutada tulemus, et ehitis oleks planeeringult multifunktsionaalne ning loodava
keskkonna disain ja ülesehitus oleks ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav
ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik.
Võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi ning pööratakse tähelepanu muutustele ja
eripäradele, mida inimesed kogevad elutee jooksul. Vastuvõturuumid ja palatid on
standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Teenusekasutaja
erivajadustele vastavus luuakse ruumi läbimõeldud lihtsasti ümberkohandatava sisustusega.
Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt
ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui
võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt
läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on
universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik, vähendades sellega
erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Funktsionaalselt hästi toimetulevatele inimestele
luuakse mugavad iseteeninduskeskkonnad, abivajavatele inimestele on planeeritud paindlik
klienditeenindus.
Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad
kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi
abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused
oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Rajatava keskkonna projekteerimisel tuleb
arvestada erinevat suurust ning tüüpi ratastoolide, käimisraamide, orienteerumist valge
tugikepi ja teiste laialdaselt levinud tehniliste abivahendite kasutamisega.
Lähtudes kõikide inimeste erivajadustest, sealhulgas piiratud toimetulekuga inimeste
vajadustest, planeeritakse füüsilist keskkonda võttes arvesse ligipääsetavuse põhimõtteid.
Näiteks liftid peavad sobima nii füüsilise, sensoorse kui vaimsete erivajadusega inimestele,
majasisene tähistus nägemis- ning vaimupuudega inimeste suunamiseks; tualettruumid
sellised, et need sobiksid ka väiksemat kasvu inimestele, sh lastele, ning ratastoolikasutajatele
jne.
16
5. Funktsionaalne programm
Järgnevalt kirjeldatud hoone funktsionaalne struktuur ei pruugi kattuda organisatsiooni
struktuuriga.
5.1. Keskne patsiendi- ja kliendihaldus
5.1.1. Esmane kontakt, informatsiooni jagamine, triaaž ja registeerimine
Kasutusotstarve
Patsientide ja klientide liikumise koordineerimine esmasest kontaktist, sh informatsiooni
jagamine, iseteenindusvõimalus, triaaž patsientide vajaduste hindamiseks, registreerimine
teenusele, kui vajadus on eelnevalt hinnatud (st saatekiri ja/või broneering olemas).
Külastajate liikumise koordineerimine. Osutatakse ka patsientidele ja külastajatele järgmisi
esmavajalikke tugiteenuseid: riietehoid, apteegiteenus, toitlustus, nägemiskontroll ja prillide
müük, hambaravi, invaseadmete rent ning esmatarvete, lillede ja ajakirjanduse ostmise
võimalus.
Töökorraldus
Peasissepääsu kaudu sisenevad külastajad fuajeesse, mis on lahendatud ühtse teenindus- ja
ootealana. Infolauas on võimalus saada täiendavat infot teenuste, teenuseosutamise ja
korralduse kohta hoones aga ka seonduvate teenuste kohta väljaspool hoonet. Samuti anda
esmast tagasisidet teenuste kohta. Virtuaalteeninduses ja iseteenindusalal (võimalik
kasutada elektrooniliste kanalite abil ka hoonesse sisenemata) on võimalik teenusele aeg
broneerida ja/või end teenusele registreerida (sh maksta visiiditasu). Samuti on välja
töötamisel patsientide enesehindamise küsimustik, mille tulemusel saab järgneva triaaži või
registratuuri teenuse osutamise protsessi oluliselt kiirendada. Iseteenindusalale saab
planeerida ka sotsiaal- või tasulise transpordi tellimise teenuse jms.
Patsiendid, kellel on olemas saatekiri või eelnev broneering teenusele, ja kes ei soovi end
registreerida iseteenindusalal, suunduvad registratuuri. Registratuuris registreeritakse nii
perearsti, eriarsti, päevaravi kui statsionaarse ravi plaanilistele teenustele (va taastusravi
protseduurid, mille registratuur asub taastusravi kompleksis). Sünnitajad suunatakse
sünnitusplokki, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine.
Patsiendid, kellel ei ole saatekirja või eelnevat broneeringut, suunatakse infolauast triaaži
ootealale. Triaažiõde selgitab patsiendi teenusevajaduse aegkriitilisuse ja iseloomu ning
suunab ta vastavalt vajadusele kas perearsti vastuvõtule või EMO vastuvõttu.
Kogu ala töötab 7 päeva nädalas. Triaažiala töötab ööpäevaringselt. Ülejäänud alad töötavad
erinevatel aegadel vastavalt töökorraldusele.
Ühendused ja liikumisteed
Teenindus- ja ooteala paikneb hoone peasissepääsu vahetus läheduses. On oluline, et ka
patsiendiliftid parklakorruselt tooksid patsiendid ja haiglakülastajad esmalt sellele alale.
17
Patsient, kellel on broneering
Broneeringuta, kontaktne ja liikumisvõimeline patsient
Lamav ja/või inkontaktne patsient
Peasissekäik
EMO sissekäik
(ainult kiirabiga saabuvatele patsientidele)
Infolaud
Ooteala 1
EMO ala
Ooteala 2 Trauma
vastuvõtt
Erakorraline abi
Registratuur Triaaž
Muu
erakorraline Patsiendi
vastuvõtt jälgimine
Muu
Pere-
vastu- Ooteala 3
arstid Operatsiooni-
võtt Diagnostika
plokk
Eriarstid
Joonis 6. Keskne sisenemine.
Mahud
Haigla-tervisekeskuse aastane külastuste arv on planeeritavalt ca 250 000 külastust, neist ca
81 000 perearstikeskuse külastused, ca 65 000 plaanilise ambulatoorse arstiabi, ca 16 000
EMO ja 52 000 taastusravi külastused, ca 6000 on ennetuse, päevaravi ja statsionaarse raviga
seotud külastused ning ca 30 000 muude valdkondadega seotud/muudel põhjustel külastused.
Külastuste arv ei kattu vastuvõttude arvuga, kuna ühe külastuse käigus võib toimuda rohkem,
kui üks vastuvõtt. EMO teenustele toimub sisenemine valdavalt EMO kaudu, taastusravi
protseduuridele sisenemine toimub valdavalt taastusravi kompleksi eraldi sissepääsu kaudu.
Peasissepääsu kaudu toimub seega hinnanguliselt 182 000 külastust aastas. Päevane
peasissepääsu kaudu planeeritav külastuste arv on ca 700 külastust tööpäevas. Infolauas
töötab 1-2 kliendihaldurit, registratuuris töötab 5 registraatorit, triaažis töötab 2 triaažiõde.
Põhiruumide koosseis. Teenindus- ja ooteala on planeeritud ühtselt funktsioneeriva tervikuna,
mis jaguneb pigem aladeks kui ruumideks, sh äripinnad (äripindade alla kuulub ka jaeapteek,
mille ruumid vastavad sotsiaalministri määrusele nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused
ja kord“).
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 417 m2.
18
5.2. Esmatasandi tervisekeskus
Esmatasandi tervisekeskuses pakutavateks põhiteenusteks on perearstiteenus,
koduõendusteenus, iseseisev ämmaemandusteenus (käsitletakse peatükis 5.4.1) ning
füsioteraapiateenus (käsitletakse peatükis 0). Lisaks hakatakse tervisekeskuses pakkuma
sotsiaalnõustamise teenust.
Haigla ja tervisekeskuse hoone rajamisel arvestatakse esmatasandi teenuste võrgustumisega
muude pakutavate teenustega, mis tähendab, et esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate
perearstide nimistutes olevatele patsientidele on kättesaadavad kõik haiglas pakutavad
teisesed ja toetavad teenused. Kõik esmatasandi tervisekeskuse teenusteplokid asetsevad
kõrvuti diagnostika, taastusravi ja ambulatoorsete vastuvõttude plokkidega.
Esmatasandi tervisekeskuse ruumide planeerimisel on lähtutud tervise- ja tööministri
29.10.2015 käskkirjaga nr 163 kinnitatud juhendist.
5.2.1. Perearsti ja -õe ruumid
Kasutusotstarve
Perearstide ja pereõdede erakorraliste ja plaaniliste patsientide vastuvõtud ja protseduurid.
Perearst tagab teenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse eelkõige oma nimistusse kantud
isikutele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes tervisekeskusesse
koondunud perearstide nimistutesse ei kuulu, osutatakse vältimatut abi.
Töökorraldus
Ruume kasutatakse tööpäeviti 8-18.
Perearsti vastuvõtule registreerib patsient kas ühises registratuuris või perearstipraksise
põhiselt, kus patsientidele info jagamist ning vastuvõtule suunamist korraldavad pereõed.
Ühendused ja liikumisteed
Ruumid on paigutatud kahele esimesele korrusel, tagades sealjuures ka head ühendused
radioloogia, diagnostika ja lõunapoolses hoonetiivas asuvate eriarstide vastuvõtu ruumidega.
Hoone teisele korrusele perearstide vastuvõttude juurde on paigutatud ooteala, mis on
mõeldud eelkõige lastele ja lastega külastajatele.
Perearstide ja eriarstide tööd toetavad ühiskasutuses olevad ruumid: koostöö, grupitöö,
koolitus- ja nõupidamiste ruumid paiknevad mõlema ploki südames.
Mahud
Keskmine perearstiabi poole pöördumiste arv kasvab. Kasvu põhjustab ühelt poolt
elanikkonna vananemine, teisalt kaasneb riskipatsientide jälgimise süsteemsemaks
muutumisega perearstiteenuse senisest regulaarsem külastus, kolmandaks liigub see osa
patsientidest, kes seni lihtsamate terviseprobleemidega EMO-sse pöördus, esmase triaaži
tulemusel perearsti vastuvõtule.
Tabel 1. Esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonna perearstiabi teenusmahtude
prognoos
2011 2020 2030
Viljandi ETTK teeninduspiirkonna rahvaarv kokku 32 549 30 485 29 421
Eesti keskmine perearstiabisse tehtud visiitide arv ühe
3,3 3,6 3,6
elaniku kohta
Perearstiabi visiitide arv kokku Viljandi ETTK
107 412 109 746 105 916
teeninduspiirkonnas
19
Viljandi haigla tervisekeskuse perearstiabi visiitide arv
- 83 616 81 084
kokku
Esmatasandi tervisekeskusesse on planeeritud töökohad 15 perearsti ning 30 pereõe tarbeks.
Kõigile perearstidele ning pereõdedele on planeeritud eraldi vastuvõturuumid. Iga kolme
perearsti kohta on tervisekeskusesse planeeritud eraldi protseduuriruumid. Ruumide
planeerimine aktiivravikompleksiga ühtsele taristule tagab perearstide nimistutes olevatele
patsientidele lihtsama ligipääsu teistele tervishoiuteenustele. Lisaks annab ühiste
meditsiiniliste tugiteenuste (näiteks labor, sterilisatsioon, radioloogia jms) kasutamine
võimaluse ruumi optimaalsemalt planeerida.
Tabel 2. Esmatasandi tervisekeskuse põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Iga ruumi suurus vähemalt 16
Perearsti vastuvõtu ruumid 15 16 240
m2, loomulik valgus
Iga ruumi suurus vähemalt 16
Pereõe vastuvõturuumid 30 16 480 m2, loomulik valgus
Iga ruumi suurus vähemalt 16
Protseduurid 5 16 80
m2
Patsientide olmeruumid 25
Personali töö- ja olmeruumid 69
Lao- ja teenindusruumid 51
KOKKU esmatasandi tervisekeskuse
945
funktsionaalne plokk
Funktsionaalne plokk
Sotsiaaltöötaja kabinet 1 16 16
„Sotsiaaltöötaja teenus“, vt 0
Funktsionaalne plokk
Koduõe tööruum 1 16 16
„Koduõendusteenus“, vt 0
Lahendatud funktsinaalses
Füsioteraapia ruumid 117 plokis „Taastusravi kompleks“,
vt 0
Ämmaemandate ruumid 48 Lahendatud funktsinaalses
plokis „Plaaniline ambulatoorne
Jagatud patsientide
130,5 vastuvõtt“, vt 5.4.1
olmeruumid
Jagatud personali töö- ja
84
olmeruumid
Jagatud lao- ja
6
teenindusruumid
KOKKU lahendatud samal taristul üldhaiglaga 417,5
Tabelis on toodud kõik Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava Viljandi haigla
esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalse ruumiprogrammi järgsed pinnad
(programmeeritud pind kokku 1362,5 m2) ja nende jagunemine Viljandi maakondliku haigla ja
tervisekeskuse funktsionaalsete plokkide vahel.
Ühiskasutatavaid pindasid on kokku 417,5 m2. Ühiskasutusest tulenev brutopinna kokkuhoid
on ligikaudu 20% esialgselt planeeritud esmatasandi tervisekeskuse brutopinnast.
20
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 945 m2.
21
5.2.2. Koduõendusteenuse ruumid
Kasutusotstarve
Koduõdede töökoht esmatasandi tervisekeskuses on vajalik eelkõige ravijuhtudega seotud
info töötlemiseks, sh erineva dokumentatsiooni täitmine, kohtumised ning konsultatsioonid
juhtumikorralduseks ja õendushoolduse plaani arendamiseks, koostööks perearsti ja teiste
integreeritud meeskonna liikmetega.
Töökorraldus
Ruume kasutatakse tööpäeviti täistööaja raames.
Ühendused ja liikumisteed
Koduõdede ruum kuulub esmatasandi tervisekeskuse ühiskasutuses olevate ruumide hulka.
Koduõendusteenuste ja tulevikus ka muude koduteenuste korraldus ja koordinatsioon
koondatakse koduteenuste keskusesse, mis hõlmab endas ka kaugteenuseid, nt
teleteenuseid jms. Vaata ka peatükk 5.4.2
Mahud
Viljandi esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonna koduõenduse teenusmahtude
prognoos. Töökorralduslikult on plaanis jätkata nii osalise koormusega teenust pakkuvate
koduõdedega kui ka täiskohaga töötavate koduõdedega. Viimaste planeeritud arv on ära
toodud ka alljärgnevas tabelis.
Tabel 3. Koduõenduse teenuse mahtude prognoos
2011 2020 2030 2040
Viljandi ETTK teeninduspiirkonna rahvaarv
32 549 30 485 29 421 27 899
kokku
Isikute arv teenusel Viljandi ETTK
263 302 348 390
teeninduspiirkonnas
Teenuse hulk kokku Viljandi ETTK
6392 7561 8695 9744
teeninduspiirkonnas
Keskmine teenuse kordade arv teenust
24,3 25,0 25,0 25
saanud isiku kohta
Koduõdede arv Viljandi haigla
2 2 2
tervisekeskuses
Tabel 4. Koduõenduse teenuse põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Iga ruumi suurus vähemalt 16
Koduõde 1 16 16
m2, loomulik valgus
Koduõenduse ruumi programmeeritud pindala on 16 m2.
22
5.2.3. Sotsiaalnõustamise teenuse ruumid
Kasutusotstarve
Sotsiaaltöötaja funktsioon on tavapärasest suurema sotsiaalteenuste vajadusega
patsientidele sotsiaalsete teenuste vajaduse hindamine, raviplaaniga kooskõlas hooldusplaani
koostamine ja patsiendile vajalike sotsiaalteenuste korraldamine. Sotsiaaltöötaja teeb tihedat
koostööd perearstidega nende nimistus olevate patsientide (sh eeskätt krooniliste haigustega
patsiendid) osas.
Töökorraldus
Ruume kasutatakse tööpäeviti kella 8-16.
Ühendused ja liikumisteed
Sotsiaaltöötaja ruum kuulub esmatasandi tervisekeskuse ühiskasutuses olevate ruumide
hulka.
Mahud
Esmatasandi tervisekeskusse planeeritakse 1 sotsiaaltöötaja. Plaanis on kaasata
integreeritud teenustesse ka maakonna kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Nende tarvis
on võimalik sisse seada ka tööruumid kõrvalasuvas eriarstide ambulatoorse vastuvõtu või
kodu- ja kaugteenuste plokis.
Tabel 5. Sotsiaalnõustamise teenuse põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Iga ruumi suurus vähemalt 16
Sotsiaaltöötaja 1 16 16
m2, loomulik valgus
Sotsiaaltöötaja ruumi programmeeritud pindala on 16 m2.
23
5.3. Aktiivravi funktsionaalsed plokid
5.3.1. Erakorralise meditsiini osakond
Kasutusotstarve
Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) toimub erakorraliste- ning traumapatsientide, sh
sünnitajate läbivaatus ja protseduurid, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning
näidustusel nende vastuvõtt haiglasse. Vajadusel toimub patsientide elustamine ja
stabiliseerimine enne suunamist intensiivravi osakonda või operatsiooniplokki. Erakorraline
vastuvõtt EMO-s toimub iga päev 24 tundi. Selleks on ööpäevaringselt valmisolekus ka haigla
labor, radioloogia osakond, intensiivravi osakond ja operatsiooniplokk.
Töökorraldus
1) Patsientide vastuvõtt
- Triaažis hinnatakse mh patsientide abivajaduse iseloomu ja kiireloomulisust ning
suunatakse patsient kas:
- EMO aktiivravi alale, kus hinnatakse nende olukorda kasutades mh labori- ja
piltdiagnostikat, stabiliseeritakse ja ravitakse EMO võimalustele vastavalt ning
suunatakse jätkuravile vastavalt patsiendi olukorrale;
- suunatakse ootealale;
- isolaatorisse, kui patsiendil kahtlustatakse nakkushaigust;
- sünnitajad suunatakse sünnitusplokki.
2) Erakorraline ambulatoorne abi
Erakorralist ambulatoorset ravi osutatakse kahes vastuvõtu-/läbivaatusruumis, millest
üks on sisustatud eeskätt traumapatsientidele ja omab head ühendust kipsiruumiga
ning teine muude kaebustega patsientidele. Mõlemast vastuvõturuumist peab olema
võimalus patsient tervisliku seisukorra järsul halvenemisel toimetada koheselt EMO
aktiivravi alale.
3) Erakorraline abi patsiendi EMO-sse jälgimisele jätmisega
Juhul kui patsiendi tervislik seisund vajab pärast erakorralist abi lühiajalist jälgimist,
suunatakse patsient EMO jälgimisalale või EMO palatisse.
4) Patsiendi hospitaliseerimine
Juhul kui patsiendi tervislik seisund nõuab kohest hospitaliseerimist, suunab EMO arst
patsiendi edasisele ravile palatiplokki. Lisaks erakorralistele patsientidele
hospitaliseeritakse läbi EMO ka plaanilised statsionaarse ravi patsiendid, kes on
Viljandi haiglasse saadetud ravi jätkamiseks kõrgema etapi haiglatest.
Osakonna koosseisus planeeritakse üks õuest avanev isolaator õhu kaudu levivate nakkuste
tõkkeks. Isolaator on kiirabi sissepääsu lähedal. Isolaator planeeritakse ühekohalise palatina
ning võib olla kasutuses ka tavalise jälgimisruumina.
Ühendused ja liikumisteed
EMO-le on ette nähtud eraldi kiirabi pääs Turu tänavalt. Kiirabi estakaad paikneb hoone
tagumise mahu põhjaküljel.
Iseseisvalt saabuvad patsiendid juhitakse triaaži vajavate patsientide ootealale, pärast triaaži
läbimist EMO ootealale ja sealt vastuvõturuumidesse.
24
Planeeringu peamine eesmärk on anda kiired ühendused kiirabiga saabuvate patsientide
liikumisele elustamisruumi ning efektiivne ühendus radioloogiaplokiga. EMO plokil on ka hea
vertikaalne ühendus sama hooneosa kõrgematel korrusel asuvate intensiivravi-, sünnitus- ja
operatsiooniplokkidega. Kogu EMO on planeeritud kompaktselt kiirete, üldkasutatavaid
pindasid (koridorid, ootealad vms) läbivate ühendusteta ning võimalusega tegutseda 24h.
Mahud
EMO koormuseks on prognoositud kokku ca 16 000 külastust aastas. Vastuvõttude arv on
seega keskmiselt 44 patsienti ööpäevas, tipp-päevadel võib see ulatuda aga kuni 100
patsiendini. Kuna ca 50% ööpäevastest vastuvõttudest toimub 8-tunnise valve jooksul, on
tippkoormuse ajal erakorraliste patsientide vastuvõtuks planeeritud maksimaalselt 3
vastuvõttu tunnis. EMO pinnal töötab ööpäevaringselt 2 valvearsti, 2 õde ja 1 hooldustöötaja,
päevasel ajal on õenduspersonali ja hoolduspersonali hulk suurem (4 õendus- ja 2
hooldustöötajat).
Tabel 6. EMO põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Registratuuri ruum 1 18 18
Iga ruumi suurus vähemalt
Patsientide, sh sünnitajate
2 14 28 12 m2
vastuvõtu ja läbivaatusruum
Patsientide ja nende saatjate
ooteruum, soovitavalt omaette
alaga õhklevinakkuse kahtlusega 1 40 40
patsiendi eraldamiseks teistest
ooteruumis viibijatest;
Protseduur+kips+sidumine 1 34 34 Vähemalt 14 m2
Intensiiv-jälgimisruum Vähemalt 9 m2 iga
1 75 75
(ca 6 patsiendile) voodikoha kohta
Isolaator, mis koosneb
ühekohalisest palatist
pindalaga vähemalt 10 m2,
Isolaator+WC+lüüs 1 20 20
tualettruumist ja
kontaktivaba segistiga ning
kraanikausiga lüüsist.
Patsientide puhkeruumid,
söögiruumid,
Patsientide olmeruumid
tualettruumid, duširuumid,
ajutine riidehoid jne
Kabinetid, puhkeruumid,
Personali töö- ja olmeruumid
220 tualettruumid jne
Puhta- musta pesu ruum,
abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus-
põetusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 435 m2.
25
5.3.2. Operatsiooniplokk
Kasutusotstarve
Operatsiooniplokis toimub patsientide operatsiooniks ettevalmistus, opereerimine ning
toibumine. Plokis tehakse nii statsionaarses ravivormis plaanilised operatsioonid kui ka
erakorralised, sh sünnitusabi operatsioonid ja päevakirurgia operatsioonid.
Töökorraldus
Kirurgia
üksusesse
üleviimine Operatsiooniala
Patsiendi
vajadust Operatsioonile Riiete Arstiga Ettevalmistused Ettevalmistused
väljaspool operatsiooni-
operatsiooni registreerimine vahetamine kohtumine operatsioonisaali saalis
järele
hindab arst
ambula-
toorsel Operatsioon
vastuvõtul Operatsioonijärgne
või statsio- taastumine
naarravil Operatsiooni-
Operatsiooni-
järgne järgne
Välja- taastumine. Ärkamisruum
taastumine.
kirjutamine I intensiiv II-III intensiiv
Patsient jääb
Üleviimine
ööseks
palatiplokki
jälgimisele
Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid kaasatakse väljakirjutamisse / potentsiaalsesse jätkuravisse
Joonis 7. Operatsiooniploki töökorraldus.
Patsiendid valmistatakse operatsiooniks ette operatsiooniplokis, päevakirurgia patsiendid
valmistatakse ette päevaravi plokis, sünnitajad sünnitusplokis. Personali ettevalmistavad
tegevused toimuvad operatsioonisaalide juures, vastavates tsoonides. Operatsioonide käigus
kasutatakse erinevat meditsiinilist aparatuuri (narkoosi- ja kunstliku hingamise seadmed,
elektrokirurgia seadmed, arkoskoopi, laparoskoopolisi seadmeid jms).
Patsientide operatsioonieelne ja -järgne käsitlus jaotub operatsiooniploki ja päevaravi
osakonna vahel. Operatsiooni lõppedes suunatakse patsient ärkamisruumi. Patsientide
transport ärkamisruumi toimub otse operatsioonisaalist. Operatsioonist toibumiseks
saadetakse patsient vastavalt vajadusele operatsiooniploki II-III astme intensiivravipalatisse,
palatiploki I astme intesiivravi vooditesse või tavapalatitesse.
Operatsiooniplokk jagatakse vastavalt tegevustele kolmeks tsooniks – piiranguta ala,
poolpiiratud ala ja piiratud ala.
- Piiranguta alasse kuulub keskne kontrollipunkt patsientide, personali ja materjalide
sisenemiseks.
Lubatud on tavariided ja liiklus on piiranguta.
- Poolpiiratud alasse kuuluvad perifeersed abiruumid ja hoiuruumid puhtale ja
steriilsele materjalile, tööruumid instrumentide ja materjalide töötlemiseks ja
piiratud alasse viivad koridorid. Liikumine on lubatud ainult osakonna personalile ja
patsientidele. Personal peab kandma operatsiooniriietust ja kinni katma juuksed ja
näokarvad.
- Piiratud alasse kuuluvad operatsioonisaalid, puhas osakonnasisene tsoon ja
operatsiooniks ettevalmistuse valamute tsoon. Kasutatakse operatsiooniriietust ja
26
peakatet. Mask on nõutud ruumides, kus asuvad lahtised steriilsed esemed või
operatsioonieelse puhastuse läbinud inimesed.
Ühendused ja liikumisteed
Operatsiooniplokk külgneb päevaravi plokiga, andes võimaluse nii personali kui muid
ressursse ühiskasutada. Operatsiooniplokil on hea ühendus palati-, radioloogia-, erakorralise
meditsiini- ja sünnitusplokiga. Haigla üldruumidest on pääs personali ümberrõivastumise
ruumi ja operatsiooniploki üldruumidesse.
Üksuse sisesed liikumised planeeritakse vastavalt kliinilisele töökorraldusele, hõlbustamaks
personali liikumist nii ploki sees kui ka plokist sisse ja välja. Operatsiooniplokis tsoneeritakse
ruumid sõltuvalt puhtuse astmest, mis märgistatakse selgelt. Operatsiooniploki ventilatsiooni
planeerimisel on vajalik arvestada nn ”rõhuhierarhiat”, s.t. õhu liikumist puhtalt alalt vähem
puhtale alale.
Mahud
Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Vältimatu abi ja
sünnitusabi operatsioonid võivad toimuda ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta.
2017. aastal toimus Viljandi haiglas statsionaarses või päevakirurgia vormis 2016 operatsiooni
(sh 1133 päevakirurgia operatsiooni). Kõigist operatsioonidest 435 olid erakorralised ja 440
toimus väljaspool tööaega. Järgnevatel aastatel võib prognoosida mõningast päevakirurgiliste
operatsioonide kasvu (eeskätt seoses uroloogiliste ja ortopeediliste operatsioonidega), kuid
statsionaarsete operatsioonide arvu vähenemise tõttu olulist operatsioonide üldarvu kasvu
planeeritud pole. Operatsiooniplokk on planeeritud ca 2100 operatsioonile aastas sh ca 60%
päevaravi operatsioonid.
I astme intensiivravipalatis töötab ööpäevaringselt valvepersonal: 1 õde ja 1 hooldaja.
Operatsiooniplokis töötab ööpäevaringselt valvebrigaad 1 arst, 1 hooldaja, 1 anesteesiaõde ja
1 operatsiooniõde ning üks anestesioloog, kes teenindab vajadusel ka intensiivravi palateid.
Ca pooltel päevadel kuus lisandub teine samas koosseisus operatsioonibrigaad, sh
anestesioloog.
Ärkamispalatis on planeeritud 1 õe töökoht kolme patsiendi kohta.
Tabel 7. Operatsiooniploki põhiruumide koosseis
Ruumide Ruumi Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus
arv suurus (m ) (m2) nõuded
2
Operatsioonituba pindalaga
Operatsioonisaal 2 50 100
vähemalt 30 m
Operatsioonijärgne ärkamisruum
pindalaga vähemalt 11
m2 voodikoha kohta, kahe
Õepostiga ärkamisruum
1 44 44 voodikohaga iga operatsioonitoa
(faas 1), 4 voodikohaga
kohta ja varustusega, mis vastab
teise astme intensiivravi
nõuetele.
Ruum hingamisaparaatide
1 6 6
hoidmiseks
Hingamisaparaatide
1 6 6
puhastamisruum,
Teise astme intensiivravi palatid,
Intensiivravi jälgimisala 6
1 96 ühekohaline palat pindalaga
voodikohaga
vähemalt 24 m2, mitmekohaline
27
palat pindalaga, vähemalt 13
m2 voodikoha kohta;
Sh patsientide vastuvõtutuba,
Operatsioonieelsed ruumid
ruumi suurus vähemalt 12 m2
Operatsioonijärgsed ruumid
Personali töö- ja 311
olmeruumid
Sh hingamisaparaatide hoidmise
Lao- ja teenindusruumid
ruum
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 563 m2.
5.3.3. Sünnitusplokk
Kasutusotstarve
Funktsionaalses plokis osutatakse plaanilist ja erakorralist sünnitusabi eelsünnitusest kuni
ema ja vastsündinu toibumiseni.
Töökorraldus
Diagnostika Palatiplokk Kodu
Sünnitaja Esimene
konsultatsioon
Sotsiaaltöötajad ja eriarstid /
ämmaemanda või Sünnitusplokk perearstid jälgivad ema ja
arstiga lapse seisundit
Operatsiooniplokk
Joonis 8. Sünnitusploki töökorraldus.
Sünnitajate vastuvõtt toimub EMOs asuva vastuvõturuumi kaudu sünnitustubadesse.
Sünnitanute toibumine ja vastsündinu korrastamine planeeritakse samuti sünnitustubadesse.
Keisrilõikuseks viiakse sünnitaja operatsiooniplokki. Peale toibumist liiguvad emad ja lapsed
palatiplokki, kus tagatakse sünnitusjärgne hoolitsus ja vajadusel ravi. Rohkem kui kahe samal
ajal sünnitaja korral kasutatakse jälgimisruume. Diagnostiline aparatuur sünnituse kulu
jälgimiseks asub sünnitusplokis. Ruumides käsitletakse ka kergemaid sünnitusaegseid
komplikatsioone.
Ühendused ja liikumisteed
Sünnitusplokil on hea ühendus operatsiooniploki ja palatiplokkidega, samuti erakorralise
meditsiini osakonnaga. Kindlasti on vaja tähelepanu pöörata sünnitustubade helilisele
isoleeritusele. Musta ja puhta pesu ladu on ühine palatiplokiga.
Mahud
Sünnitusplokk on planeeritud ca 300 sünnitusele aastas. Planeeritud on 2 sünnitustuba
valmidusega 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta.
28
Tabel 8. Sünnitusploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Üks sünnitustuba 250–300
sünnituse kohta aastas pindalaga
vähemalt 19 m2 või pindalaga
Sünnitustuba 2 32 64
vähemalt 28 m2, kui
sünnitustuba kasutatakse ka
sünnitusjärgse palatina
Ühe- kuni kuuekohalised
Vastsündinute palat 1 17 17 vastsündinute palatid pindalaga
vähemalt 4 m2 voodikoha kohta
Ristkasutuses teiste sarnaste
Jälgimisruum 2 17 34 funktsioonidega ruumidega,
vajalik piisav heliisolatsioon
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 115 m2.
5.3.4. Päevaravi
Kasutusotstarve
Päevaraviplokis toimub patsientide päevane ravi. Tehakse kirurgilisi protseduure, toimuvad
erinevad infusioonid, teraapiad, hemodialüüs jms raviprotseduurid, mille läbiviimiseks peab
patsient haiglasse jääma rohkem kui neljaks tunniks, kuid ei pea ööbima haiglas.
Töökorraldus
Sotsiaaltöötajad ja
Patsient läheb eriarstid / perearstid
proove andma jälgivad patsiendi
haiglas viibimist ja ravi
Patsient Patsiendile Patsient saab Patsient Patsient saabub
Patsient on raviks ette
koostatakse saatekirja broneerib haiglasse ja
valmistatud
raviplaan päevaravile sobiva aja registreeritakse
Patsient läheb
protseduuriruumi
Jälgimine pärast Kodune jälgimine /
Väljakirjutamine
sekkumist ravi
Patsient läheb
operatsiooniplokki
Sotsiaaltöötajad ja eriarstid / perearstid
jälgivad patsiendi seisundit pärast ravi
ja pärast väljakirjutamist
Joonis 9. Päevaravi töökorraldus.
29
Patsiendid saavad plokis vajalikke protseduure ja ravi päevasel ajal saatekirja alusel.
Patsiendid saabuvad ootealale, kus õde registreerib patsiendi ning informeerib ja juhendab
teda seoses eeloleva protseduuriga korraldades vajadusel ka medikamentoosse
ettevalmistuse. Protseduurideks ettevalmistamine toimub protseduuriruumis.
Ühendused ja liikumisteed
Kuna suurema osa päevaravi teenustest moodustab päevakirurgia, on päevaravi kõrvuti
operatsiooniploki ja palatiplokiga, võimaldades ressursside (sh personali ja personaliruumide)
ühiskasutust.
Mahud
Päevaravi maht on ca 1300 ravijuhtu aastas ja prognoositav maht ca 1600 ravijuhtu aastal
2030. üksus planeeritakse maksimaalselt 2000 ravijuhule aastas.
Teenust osutatakse tööpäeviti kella 8-16.
Tabel 9. Päevaravi ploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Päevaravi palat pindalaga
vähemalt 7 m2 voodikoha kohta.
Päevaravi ala ca 14 voodikohale 105 Kirurgilised ja mittekirurgilised
protseduurid, jälgimisruum,
õepost
Patsientide puhkeruumid,
Patsientide olmeruumid söögiruumid, tualettruumid,
duširuumid, jne
Jagatud personali töö- ja Kabinetid, puhkeruumid,
olmeruumid tualettruumid jne
156
Puhta ja musta pesu ruum,
abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus-
põetusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 261 m2.
30
5.4. Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt ja koduteenuste keskus
5.4.1. Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt
Kasutusotstarve
Funktsionaalses plokis toimub patsientide ambulatoorne plaaniline eriarsti vastuvõtt ja õdede
iseseisev plaaniline vastuvõtt. Samuti võtavad üksuses vastu haiguste ennetusega tegelevad
spetsialistid, töötervishoiu spetsialistid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, kellel on töö iseloomu
tõttu vajalik sageli konsulteerida eriarstidega (nt erivajadustega laste ja täiskasvanutega
tegelevad sotsiaalvaldkonna töötajad). Vajadusel on standardseid vastuvõturuume võimalik
kasutada ka nt haridus- või töövaldkonna spetsialistidel, kelle töö tulemuslikkus sõltub heast
koostööst tervishoiuvaldkonna spetsialistidega.
Töökorraldus
Patsiendile naaseb ootealale uueks
vastuvõtuks teise spetsialistiga
Patsient:
Patsient • lahkub või
Patsient läheb • läheb talle
Keskne
ootealale, et Patsient kohtub määratud
sisenemine
saada spetsialisti(de)ga uuringutele (labor,
Infolaud, kokkulepitud röntgen) või
registreerimine vastuvõtule
• läheb apteeki talle
Arst/õde/muu määratud ravimi
spetsialist saab järele või
vajadusel • haiglaravile
(statsionaarravi
konsulteerida
osakond)
Tugikontori ala
Sotsiaaltöötajad ja Sotsiaaltöötajad ja
eriarstid / perearstid eriarstid / perearstid
jälgivad patsiendi visiiti jälgivad patsiendi
ja ravi haiglas seisundit, kui ta on kodus
Joonis 10. Ambulatoorse ravi töökorraldus.
Plaanilised vastuvõtud toimuvad tööpäeviti kl 8-18. Patsiendid registreeritakse registratuuris
(kas infotöötaja poolt või iseteeninduslikult) ning patsiendid saavad juhised, millisesse ruumi
pöörduda. Plokis asuvatel sihtrühmakohastel ootealadel pakutakse infoteenuseid,
iseteeninduse võimalust (nt tervisedeklaratsiooni täitmine) ja võimalust tegeleda
eneseharimisega. Vastuvõtuplokis asuvat suuremat ruumi kasutatakse perekooli teenuse
osutamiseks ja erineva valdkonna spetsialistide meeskonnatööks.
Ühendused ja liikumisteed
Ambulatoorse vastuvõtu üksus asub II korrusel loogilises tervikus esmatasandi
tervisekeskusega. Planeerimise aluseks on ambulatoorse eriarstiabi ja perearstiabi ning
sotsiaalvaldkonna töötajate tihe omavaheline koostöö. Ruumide paiknemine toetab
perearstide ja eriarstide aga ka töötervishoiu spetsialistide ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide
omavahelist info- ja teadmiste vahetust ning patsiendikeskset lähenemist. Tagatud on hea
ühendus labori- ja diagnostikaplokkidega.
Analüüsipreparaadid (v.a. analüüsiveri) võetakse patsientidelt vastuvõturuumiga külgnevas
protseduuriruumis. Protseduuriruumide optimaalseks kasutamiseks paigutatakse need
vastuvõturuumide vahele ja luuakse ligipääs protseduuriruumi mõlemast külgnevast
vastuvõturuumist.
31
Protseduuriruumides võetud analüüsipreparaadid saadetakse haigla laborisse. Patsientide
vereanalüüsid võetakse samal korrusel asuvates verevõtutubades. Piltdiagnostikaks
suunatakse patsiendid esimesel korrusel asuvasse radioloogiaplokki, endoskoopilisteks
uuringuteks endoskoopiaplokki.
Mahud
Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude arvu planeerimisel on arvestatud pikemaajalise (so
aastani 2030 koostatud) teenuste mahtude prognoosiga, mis on kooskõlas
sotsiaalministeeriumi ja haigekassa poolt koostatud eriarstiabi teenusevajaduse prognoosiga
aastaks 2030. Detailsem teenusvajaduse prognoos on toodud eraldi lisas. Teenusemahtudeks
on planeeritud aastas ca 68 600 eriarsti vastuvõttu, 4500 ennetuse vastuvõttu, 10 000
iseseisva õendusabi vastuvõttu (sh ca pooled ämmaemanda vastuvõtud) ja ca 22 000
muudest allikatest finantseeritavat vastuvõttu.
Muudest allikatest (so mitte EHK) finantseeritavate vastuvõttude arvu kasvu sisse on lisaks
töötervishoiule planeeritud sidusvaldkondade spetsialistide vastuvõtud, mis on kooskõlas
paikkondliku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud ja inimesekeskse lähenemisega
(lähemalt kirjeldatud lisas 2), sh:
- riskilastele integreeritud teenuste osutamine;
- erivajadustega isikutele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine;
- sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtud.
Ruumivajadus on planeeritud ruumide kasutuse arvestusega 240 tööpäeva aastas, 8 töötundi
päevas. Prognoositud töömahud on erialade lõikes esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 10. Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude ruumivajaduse arvestus
Eriarstide Planeeritav
Eriarstide vastu- ruumi-
vastuvõttude Eriarstide võttude kasutuse Eriarstide
arv vastu- keskmine keskmine vastuvõttude
(so ilma võttude kestus aeg aastas kabinettide
Eriala EMO-ta) arv päevas tundides tundides vajadus
Günekoloogia 11 136 46 0,5 1920 3
Kirurgia 9 626 40 0,33 1920 2
Oftalmoloogia 11 340 47 0,33 1920 2
Psühhiaatria 8 339 35 0,5 1920 2
Sisehaigused 26 221 109 0,33 1920 5
Taastusravi 1 950 8 0,33 1920 1
Eriarstiabi kokku 68 612 286 15
Ennetus 4 500 19 0,33 1920 1
Õe iseseisvad
VV 10 000 42 0,33 1920 2
Muudest
allikatest 22 000 92 0,33 1920 4
KOKKU 105 112 438 22
Ploki koormus on keskmiselt 438 vastuvõttu päevas.
32
Eeldusel, et keskmine vastuvõtu aeg on 20 minutit, günekoloogias ja psühhiaatrias 30 minutit,
ning ruumi keskmine kasutusaeg tundides on aastas 1920 tundi ( so 240 päeva x 8 tundi), on
plaanilise ambulatoorse vastuvõturuume vaja 22.
Perekooli- ja meeskonnatöö ruumi kasutatakse keskmiselt ühel päeval nädalas perekooli
jaoks, muul ajal on võimalik ruumi kasutada meeskonnatööks.
Tabel 11. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2
Väike vastuvõturuum (ennetus,
3 12 36
õe iseseisev vastuvõtt)
Suur vastuvõturuum (arsti Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2
vastuvõtt õega, muu spetsialisti 16 16 256
vastuvõtt)
Väike protseduuriruum 6 14 84 Vähemalt 14 m2
Suur protseduuriruum 1 24 24
Perekooli ja koostöö ruum 1 40 40
Patsientide olmeruumid Ootealad, tualettruumid, jne
Kabinetid, puhkeruumid,
Personali töö- ja olmeruumid
tualettruumid jne
128 Puhta ja musta pesu ruum,
abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid
hoiuruumid, hooldusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 568 m2.
5.4.2. Koduteenuste keskus
Kasutusotstarve
Koduteenused on koduõendusteenus, arstide, sotsiaaltöötajate ja hooldajate koduvisiidid aga
ka mitmesuguseid koduravi- ja kodujälgimise teenused ning kodunõustamisteenused sh
kodune enesehindamine. Koduravi- ja kodujälgimisteenuste tehnoloogia areneb
tervishoiuvaldkonnas kiiresti ja vananeva elanikkonna tingimustes on otstarbekas see
lähitulevikus laiemalt kasutusele võtta tuginedes teiste riikide parimatele praktikatele.
Koduteenuseid kombineeritakse koduhooldusteenuse pakkumisega lähtudes patsiendi
tegelikest vajadustest, tervishoiu-ja hoolekandeteenuste senisest suuremat integreeritust.
Koduteenuste keskuses hindavad selleks spetsiaalselt koolitatud õed vms eriväljaõppega
personal koduteenuste vajadust, võtavad vastu tellimusi, ja korraldavad teenuse pakkumist
läbi sobiliku personali ja tehnoloogia sh transpordivahendite kaasamise.
Töökorraldus
Tellimuste vastuvõtu, teenuste planeerimise ja koordineerimise ruumis asub kuni 2 töökohta
koduteenuste tellimuste vastuvõtmiseks ja koduteenuste planeerimiseks ning töö
korraldamiseks. Ruum täidab ka nn koduõendusbaasi funktsiooni.
33
Kaugteenuste ruumis asuvad kaugteenuste töökohad, mis võimaldavad privaatset
audiovisuaalset suhtlust patsientidega. Perspektiivis võib selliste ruumide vajadus suureneda
ja sel juhul saab kaugteenuste üksus hoone modulaarsuse printsiibist lähtudes laieneda
teistesse hoone plokkidesse. Ka arstide tööruumid on planeeritud kaugteenuste ruumina, kus
eriarstid saavad vastavalt vajadusele tavavastuvõttude välisel ajal virtuaal- ja kaugteenuseid
osutada.
Ühendused ja liikumisteed
Kuna patsientide füüsilist vastuvõttu ei toimu, et ole ruumidele vajalik ooteala. Külla aga on
vajalik hea ühendus eriarstide, perearstide ning sotsiaalvaldkonna spetsialistide
töökohtadele.
Meeskonnatöö ruum, mis on planeeritud ambulatoorse vastuvõtu plokki, on ühine
perearstidele, eriarstidele ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Meeskonnatöö- ja
puhkeruum, mis on planeeritud koduteenuste plokki, on mõeldud kasutamiseks koduteenuste
osutajatele aga ka eriarstidele, perearstidele ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Mõlemas
ruumis saab korraldada ka koolitusi ja seminare väiksematele meeskondadele.
Mahud
Koduõendusteenuste planeerimisele, tellimisele ja korraldamisele on planeeritud üks
täistööajaga töökoht. Kui koduhooldusteenuste osutamine laieneb, on ka selleks planeeritud
üks eraldi töökoht.
Kaugteenuste ruumi on planeeritud kolm töökohta. Tulevikus võib tekkida vajadus, et töö
toimub sellel töökohal mitmes vahetuses sh nädalavahetustel.
Tabel 12. Koduteenuste keskuse põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumid Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suuru
e arv (m2) nõuded
s (m2)
Meeskonnatöö ruum 1
88
Virtuaal- ja kaugteenuste
3
ruumid
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 88 m2.
34
5.5. Diagnostikaplokid
Plaanilise ambulatoorse ravi patsient
Sotsiaaltöötajad ja eriarstid /
Akuutne patsient perearstid jälgivad patsiendi
ravi haiglas
Statsionaarse ravi patsient
Patsient Patsient saab
Patsient läheb
siseneb raviarstilt
tagasi EMOsse
aktiivravi saatekirja
osakonda Patsient
Patsient saabub
Patsient siseneb
broneerib sobiva
haiglasse ja
uuringuruumi
aja, juhul kui
registreerub
Patsient läheb koju
Patsient Patsient saab uuringut ei saa
kontak- eriarstilt või teha kohe pärast
teerub
perearstilt vastuvõttu
arstiga
saatekirja
Patsient läheb tagasi
palatiplokki
Sotsiaaltöötajad ja eriarstid /
perearstid jälgivad patsiendi
Patsient seisundit
Patsient saab
viibib juba raviarstilt saatekirja
haiglas
Joonis 11. Diagnostikaploki töökorraldus.
5.5.1. Radioloogiaplokk
Kasutusotstarve
Radioloogiaplokis teostatakse ultraheli- ja röntgendiagnostika uuringuid, sh tomograafiad.
Töökorraldus
Patsiendid saabuvad ootealale, eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse sisenevad
patsiendid riietusruumide kaudu. Reeglina toimub registreerimine uuringutele perearsti või
raviarsti poolt läbi haigla infosüsteemi, va röntgenis, kus patsiente teenindatakse saatekirja
alusel elavas järjekorras. Funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid.
Üksuse personal võib vajadusel käia portatiivsete seadmetega uuringuid tegemas ka
palatiplokkides.
MRT on plaaniline uuring, mida tehakse tööpäeviti kl 8-18. Röntgeni, ultraheli ja
kompuutertomograafia plaanilisi uuringuid tehakse tööpäeviti kl 8-18, erakorralisi uuringuid
vastavalt vajadusele igapäevaselt ööpäevaringselt.
Ühendused ja liikumisteed
Radioloogiaplokk on ühenduses lisaks registratuurile perearstide ja erakorralise meditsiini
plokkidega, võimaldades EMO patsientidele kiire ja privaatse otseühenduse MRT ja
kompuutertomograafia ruumidesse, tagades samas ka avaliku pääsu plaanilises korras
uuringutele suunatud ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide uuringuteks (ultraheli,
röntgen).
35
Mahud
Töötajate arv tööajal 8. Töövälisel ajal 2.
Radioloogiliste uuringute aastane maht on planeeritud järgevalt:
- ultraheli ca 12 500 uuringut;
- röntgen ca 21 000 uuringut;
- kompuutertomograaf (KT) ca 4500 põhiuuringut (so uuritavate patsientide arv
aastas ca 3000);
- magnetresonantstomograaf (MRT) ca 1200 uuringut aastas.
Radioloogiliste uuringute mahu kasvu ei prognoosita, pigem vähest langust.
Üks ultraheli uuringute ruum on planeeritud eeskätt günekoloogilistele uuringutele, teises
tehakse valdavalt muid ultraheli uuringuid. Üks ultraheli ruum on kasutuses tööpäeviti 8-18,
teine vastavalt vajadusele ka väljaspool tavatööaega. Ühes ultraheli uuringute ruumis töötab
arst koos õe/assistendiga, teises viib uuringuid läbi arst üksi.
Tabel 13. Radioloogiaploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Aparatuuri tootja nõudmistele ja
MRT 1 30 30 teistele õigusaktidele vastavad
uuringute tegemise ruumid
Kontroll- ja jälgimisruum
MRT kontroll- ja jälgimisruum 1 6 6
Aparatuuri tootja nõudmistele ja
KT 1 40 40 teistele õigusaktidele vastavad
uuringute tegemise ruumid
KT kontroll- ja jälgimisruum 1 10 10 Kontroll- ja jälgimisruum
Ultraheli 1 25 25 Aparatuuri tootja nõudmistele ja
teistele õigusaktidele vastavad
Ultraheli 1 18 18 uuringute tegemise ruumid
Röntgen 1 1 35 35 Aparatuuri tootja nõudmistele ja
teistele õigusaktidele vastavad
Röntgen 2 1 30 30 uuringute tegemise ruumid
Röntgenite kontroll- ja Kontroll- ja jälgimisruum
1 6 6
jälgimisruum
Patsientide ooteruumid,
Patsientide ruumid
riietusruumid, tualettruumid, jne
Kabinetid (sh piltide
Personali töö- ja olmeruumid kirjeldamine), puhkeruumid,
60
tualettruumid jne
Abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 260 m2.
36
5.5.2. Funktsionaaldiagnostika plokk
Kasutusotstarve
Funktsionaaldiagnostika plokis toimuvad plaanilised uuringud ja uuringutulemuste analüüs.
Töökorraldus
Patsiendid saabuvad ootetsooni, kus on eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse
sisenevad patsiendid riietusruumide kaudu. Registreerimine uuringuteks toimub reeglina
perearsti või raviarsti poolt. Üksuse personal võib vajadusel käia portatiivsete seadmetega
uuringuid tegemas ka palatiplokkides. Teenust osutatakse tööpäeviti, kella 8-18.
Ühendused ja liikumisteed
Funktisonaaldiagnostika plokk on ühenduses lisaks registratuurile perearstide ja
ambulatoorsete eriarstide vastuvõturuumide plokkidega ning EMO-ga.
Mahud
Töötajate arv 4.
Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid planeeritakse aastas järgmiselt:
- EKG ca 8000 uuringut;
- EKG koormustestid ca 1000 uuringut;
- spirograafia, spiromeetria ca 700 uuringut;
- holtermonitooring ca 600 uuringut;
- vererõhu monitooring ca 700 uuringut;
- ehhokardiograafia ca 1700 uuringut.
Funktsionaaldiagnostiliste uuringute maht on planeeritud praegusega samale tasemele.
Planeeritud ruumide arv võimaldab uuringu mahtu kasvatada kuni 15 000 uuringuni aastas,
olemasolevate ruumide baasil on võimalik kasutusele võtta ka uusi tehnoloogiaid.
Tabel 14. Funktsionaaldiagnostika põhiruumide koosseis
Ruumide Ruumi Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus nõuded
arv suurus (m2) (m2)
EKG, Holter, spirograafia 2 18 36
Koormustestid, vererõhu
1 26 26
monitooring
Ehhokardiograafia 1 20 20
Riietus- ja tualettruumid,
Patsientide ruumid
duširuumid jne
Kabinetid, puhkeruumid,
Personali töö- ja olmeruumid
28 tualettruumid jne
Abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 110 m2.
37
5.5.3. Endoskoopiaplokk
Kasutusotstarve
Endoskoopiliste uuringute tegemine, vajadusel protseduurijärgne toibumine.
Töökorraldus
Patsiendid saabuvad ootealale, kus on eraldi ala raamipatsientidele. Uuringuruumidesse
sisenevad patsiendid riietusruumide kaudu. Registreerimine uuringutele toimub reeglina
perearsti või raviarsti poolt. Teenust osutatakse tööpäeviti kella 8-18.
Ühendused ja liikumisteed
Endoskoopiaplokk on eraldatud üksus asukohaga ambulatoorse vastuvõtu tsooni lähedal.
Erakorralise tööga seonduvalt on vaja soodsat ühendusvõimalust EMOga. Ruumide paigutuse
aluseks on hea ühendus perearstide plokkidega.
Mahud
Töötajate arv 2.
Uuringute arv aastas ca 1000.
Tabel 15. Endoskoopiaploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Endoskoopia ruum pindalaga
Endoskoopia ruum 1 24 24
vähemalt 16 m2
Riietusruum, toibumine,
Patsiendiruumid 3 13 tualettruum
Endoskoopide pesemine Endoskoopia abiruumid,
1 10 10
endoskoopide pesemise ruum
Laoruumid 4
Funktsionaalse ploki vajalik pindala on 51 m2.
38
5.6. Laboriplokk
Kasutusotstarve
Laboriplokk planeeritakse laboratoorse hematoloogia, kliinilise keemia, tsütoloogia-
histoloogia, mikrobioloogia jms analüüside tegemiseks.
Töökorraldus
Plaanilise ambulatoorse ravi patsient
Akuutne patsient
Statsionaarse ravi patsient
Patsient Patsient saab
siseneb raviarstilt Patsient läheb
EMOsse saatekirja tagasi EMOsse
Patsient Patsient saab Patsient siseneb
kontak- eriarstilt või Patsient läheb koju
verevõturuumi
teerub perearstilt
arstiga saatekirja
Patsient Statsionaarse
Labori personal läheb
viibib juba ravi patsient
haiglas proovide võtmiseks
vajab
palatiplokki
laboratoorseid
analüüse
Joonis 12. Laboriploki töökorraldus.
Laboriteenuse ülesandeks on analüüsimaterjali võtmine, analüüside vastuvõtt, analüüsimine
ja analüüside vastuste edastamine tellijatele. Laboriploki koosseisu kuulub ka verekabinet.
Töö toimub ühes vahetuses, tagatud on ööpäevane valveteenistus.
Uuringumaterjale tuuakse laborisse analüüside vastuvõtu ruumist, kliinilistest üksustest ning
väljastpoolt haiglat, samuti võetakse kohapeal verevõtutoas. Vajadusel käiakse proove
võtmas ka EMOs ja palatiplokis.
Verevõtutoad ja proovide vastuvõturuumid peavad olema uuringuruumidest eraldatud.
Uuringumaterjalid kogutakse analüüside vastuvõtmise ruumi ning suunatakse vastavatesse
laboritesse analüüsimiseks.
Verekabinet on laboratooriumi koosseisus olev abiteenistus. Kasutatakse konservvere ja
verepreparaatide tellimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Labori nõud, katsutid ja muu
materjal pestakse pesuruumis ning vajadusel autoklaavitakse.
Ühendused ja liikumisteed
Laboriteenus omab head ühendust kõigi kliiniliste üksustega.
Mahud
Töötajate arv 23.
Uuringuid aastas 342 400, 2030 aastaks prognoositakse 10% tõusu seoses perearstidele
osutatavate teenuste mahu tõusuga uues asukohas, so 360 000 uuringut aastas
(funktsionaalse arengukava I etapis selle muutusega ei arvestatud).
39
Tabel 16. Laboriploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Analüüside andmise ja Protseduuriruum pindalaga
materjalide vastuvõtmise 4 14 56 vähemalt 14 m2
ruumid
Aparatuuri tootja nõudmistele
ja teistele õigusaktidele
Uuringute tegemise ruumid 250
vastavad uuringute tegemise
ruumid
Vereteenistuse kabineti
1 16 16
tööruum
Verekomponentide hoidmise
1 16 16
ruum
Patsientide ruumid Ooteruumid, tualettruumid jne
Kabinetid, puhkeruumid,
Personali töö- ja olmeruumid
tualettruumid jne
121 Puhta ja musta pesu ruum,
abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid
hoiuruumid, hooldusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 459 m2.
40
5.7. Taastusravi kompleks
Kasutusotstarve
Taastusravi eesmärk on aidata patsientidel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid
võimeid. Üksus osutab taastusravi teenust ambulatoorses ja statsionaarses vormis.
Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi,
logopeedi vastuvõtt, tegevusteraapia ja füsioteraapia, sh aparaatne füsioteraapia, vesiravi,
liikumisravi, massaaž jm. Kompleksi on planeeritud ka spordimeditsiini kabinet ning
jalaravi/inkontinentsi kabinet.
Töökorraldus
Teenusele saabuvad patsiendid suunatakse kas ootealale (kui vajalik on spetsialisti vastuvõtt)
või riietusruumi (teraapiate jaoks on üldjuhul vajalik ümberriietumine) või iseteenindusalale,
kus patsient käivitab registratuurist saadud kiibi abil taastusravi seadme.
Osa füsioteraapia teenustest osutatakse mittestatsionaarse aparatuuriga patsiendi juures
palatiplokis. Palatiplokis (nii palatites kui koridorides) asuvad ka patsientidele iseseisvaks
füsioteraapiaks ettenähtud vahendid, mille kasutamise osas on patsiente eelnevalt
instrueeritud.
Individuaalse füsioteraapia saalis osutatakse spetsialisti juhendamisel individuaalset
füsioteraapiat.
Liikumisravi saalis on võimalik teha füsioterapeudi juhendamisel grupiteraapiat patsientidele,
kellel on sarnased näidustused. Liikumisravi jaoks kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis.
Erinevate individuaal-füsioteraapia protseduuride (va vesiteraapia) ruumid planeeritakse
modulaarselt, et oleks võimalik ruumide funktsionaalsust muuta vastavalt tehnoloogia
arengule.
Taastusravi kompleks töötab 6 päeva nädalas, kella 8-18.
Ühendused ja liikumisteed
Taastusravi kompleksi on võimalik siseneda läbi peasissepääsu fuajeest või eraldi
sissepääsust otse Turu tänavalt, mis võimaldab patsientidele, kellel on kas taastusarsti või
perearsti poolt määratud taastusravi teenused või kes soovib neid osta oma raha eest,
pääseda otse taastusravi ruumidesse.
Taastusravi kompleks teenindab kogu haigla patsiente ja on oluline, et ka statsionaarse ravi
patsiendid pääseksid mugavalt taastusravikompleksi.
Mahud
Töötajate arv 26.
41
Tabel 17. Taastusravi teenuste mahud
Taastus- ja spordimeditsiini arsti vastuvõtud 2000
Eriarstiabiga seotud taastusravi 11096
sh. individuaalsed teraapiad 1604
sh. grupiteraapiad 9492
Statsionaarse õendusabiga seotud taastusravi 2446
sh. individuaalsed teraapiad 1486
sh. grupiteraapiad 960
Vesiteraapia 13774
Füsioteraapia grupiteraapia (eriarst ja õendus) 1438
Aparaatne füsioteraapia 5729
Massaaž 2585
Üldine taastusravi 2038
Tegevusteraapia 1745
Rehabilitatsiooniteenused 10 691
sh. füsioteraapia individuaalsed teraapiad 1595
sh. füsioteraapia grupiteraapiad 1527
sh. logopeed 161
Tabel 18. Taastusravi kompleksi põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku
Ruumi nimetus suurus Õigusaktidest tulenevad nõuded
arv 2 (m2)
(m )
Füsioteraapia lauad, tasakaalulauad,
Individuaalteraapia saal 1 100 100
erinevad trenažöörid, kõnnirada jms
Tegevusteraapia ruum 1 60 60
Liikumisravi ruum pindalaga
Liikumisravi ruum 1 125 125
vähemalt 20 m2
Ühekohaline vesiravi ruum pindalaga
10 m2 või mitmekohaline vesiravi
Vesiravi ruum 1 80 80
ruum pindalaga vähemalt 8 m2
ravikoha kohta
Ühekohaline vesiravi ruum pindalaga
Imikute vesiteraapia 10 m2 või mitmekohaline vesiravi
1 45 45
ruum ruum pindalaga vähemalt 8 m2
ravikoha kohta
Ühekohaline massaaži ruum
pindalaga vähemalt 10 m2 või
Massaaži ruum
1 25 25 mitmekohaline massaaži ruum
(mitmekohaline)
pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha
kohta
Lümfiteraapia ruum 1 18 18
42
Ühekohaline aparaatse füsioteraapia
ruum pindalaga vähemalt 10 m2 või
Aparaatse füsioteraapia
1 70 70 mitmekohaline aparaatse
ruum
füsioteraapia ruum pindalaga
vähemalt 6 m2 voodikoha kohta
Soolakamber 1 20 20
Jalaravi/inkontinentsi
1 20 20
kabinet
Psühholoogi/logopeedi/
toitumisnõustaja 1 15 15 Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2
vastuvõtu ruum
Taastusarsti ja
1 20 20 Iga ruumi suurus vähemalt 12 m2
spordimeditsiini kabinet
Füsioterapeudi
8 18 144
vastuvõtu ruum
Parafiin-osokeriidi
1 7 7 Ventilatsioon väga oluline
valmistamise ruum
Ruum ortooside
1 12 12
sobitamiseks
Patsientide olmeruumid Ooteruumid, tualettruumid jne
Personali töö- ja Kabinetid, puhkeruumid,
olmeruumid 253 tualettruumid jne
Puhta ja musta pesu ruum,
Lao- ja abivahendite ja varustuse
teenindusruumid hoiuruumid, hooldusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 1014 m2.
43
5.8. Palatikompleks
Kasutusotstarve
Palatikompleksis toimub statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus lähtuvalt
patsiendi vajadusest sisehaiguste, kirurgilist sekkumist vajavate terviseprobleemide ja
günekoloogiliste haiguste korral. Osutatakse ka integreeritud taastusravi ja iseseisvat
õendusabi. Palatikompleksi planeerimisel ei ole kavandatud iga meditsiinilise eriala jaoks
rangelt eraldatud palatiplokki, vaid on planeeritud kasutada haigla voodifondi paindlikult mitme
eriala jaoks.
Palatiplokkides on ühekohalised palatid, mida saab vajadusel kasutada ka kaks inimest, nt
saab palatisse ööbima jääda ka patsiendi saatja (lapsevanem või hooldaja). Vajadusel on
palatisse võimalik paigutada korraga ka kaks patsienti, mis võimaldab palatipinda paindlikult
kasutada.
Iga 22 palati kohta on planeeritud üks õepost. Patsiendid paigutatakse palatitesse üldjuhul
lähtuvalt peamisest terviseprobleemist, st kirurgilised patsiendid koondatakse omavahel
lähestikku asuvatesse palatitesse, sisehaiguste patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse
ning günekoloogia ja sünnitusabi patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse,
jälgides nakkusohu vältimise põhimõtteid.
Laste hospitaliseerimiseks sisustatakse mõned palatid lastepäraselt. Sünnitusjärgsed palatid
sisustatakse vastavalt sellele, kas tegemist on tasuliste perepalatitega või mitte, arvestades
nende paigutamisel keskmisest suurema hulga külastajatega.
Uues hoones pakutav statsionaarne õendusabi on suunatud eeskätt aktiivravi läbinud
patsientide pikemaajalisele põetamisele, kui patsiendi tervislik seisund ei võimalda veel koju
naasta. Samas võimaldab see optimaalsemat töökorraldust, kuna selle abil vabastatakse
aktiivravi kohad. Ka statsionaarse õendusabi patsiendid koondatakse omavahel lähestikku
asuvatesse palatitesse, mis võimaldab personali ressurssi optimaalsemalt kasutada.
Statsionaarset õendusabi jääb osutama ka pikaajalise hooldusravi kompleks Jämejalal.
Integreeritud taastusravi tähendab, et taastusravi protseduuridega alustatakse statsionaaris
esimesel võimalusel ja taastusravi toetab kogu raviperioodi igakülgselt inimese naasmist
kodukeskkonda.
Raskes seisundis patsientide ravi ja jälgimine toimub II-III astme intensiivravi voodites või
palatiplokis õepostide läheduses asuvates I astme intensiivravi palatites (iga õeposti juures 1
palat).
Töökorraldus
Patsiendid saabuvad palatiplokki:
- EMO kaudu (EMO patsiendid, kes vajavad pikemaajalist jälgimist ja ravi ning
teistest haiglatest saabuvad plaanilise ravi patsiendid);
- registratuuri kaudu (plaanilise ravi patsiendid);
- operatsiooniploki kaudu;
- päevaravi kaudu – kui päevaravi patsient on vajalik pikemalt jälgimisele jätta (nt
oluliselt suurenenud verejooksu risk peale operatsiooni vms);
- Jämejalal paiknevatest psühhiaatria, sundravi ja õendus-hoolduse osakondadest
(juhul, kui patsientidel tekib somaatiline või kirurgilist sekkumist vajav
terviseprobleem, mille käsitluseks puuduvad Jämejalal tehnoloogilised
võimalused).
44
Pidevat jälgimist vajavad patsiendid paigutatakse õepostide läheduses asuvatesse I astme
intensiivravi palatisse. Kui patsient ei vaja (enam) jälgimist I astme intensiivravi palatis,
paigutatakse ta tavapalatisse.
Kui patsient ei vaja (enam) aktiivravi, kuid vajab siiski õendusalast jälgimist, paigutatakse ta
õenduspalatisse. Patsientide lihtsat ümberpaigutamist hõlbustavad mobiilsed ratastel
patsiendivoodid. Tulevikuperspektiivis võib õenduspalatite arvelt osutada ka patsiendihotelli
teenust.
Patsiente toitlustatakse individuaalsetsest termokandikutest palatites. Toidukäitleja jätab
toidukäru palati ukse taha ja jagab toidu patsiendile vastavalt raviarsti määratud
dieedikorraldustele. Kontaktisolatsioonis oleva patsiendi juurde viiakse toit nõudes ilma
termokandikuta, kandik jääb koridori käru peale.
Lihtsamad protseduurid viiakse läbi palatiplokkide juurde kuuluvates protseduuritubades.
Selliste instrumentide ja tarvikute dekontamineerimine, mis ei vaja steriliseerimist, teostatakse
kohapeal. Transpordiks kasutatakse struktuuriüksuse nimega tähistatud kindlalt suletavaid
konteinerid või transpordikaste.
Palatikompleksi varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud
steriliseeritakse sterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse
kohapeal vastavas ruumis.
Ühendused ja liikumisteed
Palatiplokid on jaotatud hoone kolmandale ja neljandale korrusele, olles ühenduses aktiivravi
plokkidega (operatsiooniplokk, sünnitusplokk jmt). Vajadusel viiakse patsient diagnostilisteks
uuringuteks radioloogia või funktsionaalse diagnostika plokki.
Keerukamaid abivahendeid ja juhendamist nõudvaid taastusravi protseduure viiakse läbi
taastusravi kompleksis, lihtsama taastusravi võtted õpetatakse patsiendile selgeks kohapeal
ja julgustatakse patsiente kasutama palatis ja palatiüksuses asuvaid taastusravi abivahendeid.
Mahud
Palatite hulga planeerimisel on arvestatud pikemaajalise teenuste mahtude prognoosiga.
Statsionaarse eriarstiabi vajaduse vähenemisel muutub palatite kasutamise struktuur ja
suurema osakaaluga on palatiplokis võimalik osutada õendusabi.
Detailsem teenusvajaduse prognoos on toodud lisas. Planeeritud palatite arv, so 88 palatit, on
kooskõlas sotsiaalministeeriumi ja haigekassa poolt koostatud teenusevajaduse prognoosiga
aastaks 2030. Palatid võimaldavad 1+1 kohta, planeeritud voodikohtade arv on ca 110, mis
jaguneb aktiivravi ja iseseisva õendusabi teenuste vahel suhtega 90/20.
45
Tabel 19. Palatiploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Ühe- kuni kuuekohalised palatid,
sealhulgas ühekohaline palat
pindalaga vähemalt 11 m2,
mitmekohaline palat pindalaga
vähemalt 7 m2 voodikoha kohta ja
Palat (1+1 voodikohta + võimalusega iga voodikoht
88 22 1936
WC/dušš) teistest eraldada.
Sh esimese astme intensiivravi
palatid, ühekohaline palat
pindalaga vähemalt 12 m2,
mitmekohaline palat pindalaga
vähemalt 9 m2 voodikoha kohta
Protseduuriruum pindalaga
Protseduurid 2 18 36 vähemalt 14 m2
Patsientide puhkeruumid,
Patsientide olmeruumid söögiruumid, pesemisvõimalus
lamavate haigetele jms
Kabinetid, puhkeruumid,
Personali töö- ja olmeruumid tualettruumid jne
603
Puhta ja musta pesu ruum,
abivahendite ja varustuse
Lao- ja teenindusruumid hoiuruumid, hooldus-
põetusvahendid,
koristusvahendid jne
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 2575 m2.
46
5.9. Juhtimine ja tugiteenused
5.9.1. Haldus
Kasutusotstarve
Ruumigrupp hõlmab administratiivseid ruume ning tehnoruume. Personali ühiseks kasutuseks
mõeldud koosolekute ruumid koos juhataja ja IT-spetsialisti kabinetiga on planeeritud hoone
2. korrusele.
Töökorraldus
Üksused töötavad tööpäeviti 8-18.
Ühendused ja liikumisteed
Arhiiv on paigutatud hoone -1. korrusele, olles heas vertikaalses ühenduses kogu hoone
funktsioonidega. Kõik hoonesse saabuvad ning välja saadetavad kaubad ja materjalid
võetakse vastu transporditerminalis, mis paikneb -1. korrusel. Ettenähtud on eraldi juurdepääs
Turu tänavalt.
Veokite alla sõiduks -1. tasandile on kavandatud transporditerminali ette kaldteed.
Transporditerminalist suunatakse kaubad ja materjalid vastava üksuse lattu või
kasutuskohale. Transport toimub -1. korruse koridoride ja vastava üksuse lähima liftisõlme
kaudu.
Mahud
Hoonesse on planeeritud juhataja/administraatori kabinet ning IT-spetsialisti kabinet.
Ülejäänud haldusteenused ning tugistruktuurid hakkavad asuma Jämejala kompleksis.
Tabel 20. Juhtimise ja tugiteenuste põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Haigla arhiiv 100 100 Arhiiviseadusega nõutud ruumid
Sh tehnika remondi ja laoruum
Infotehnoloogiateenistuse ruumid 57 57
Keskuse juhataja kabinet 1 12 12
Koosolekute ja nõupidamiste
2 70 70
ruumid
Logistikaterminal 40 40
Tehnoruumid 120
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 399 m2.
47
5.9.2. Personaliruumid
Kasutusotstarve
Personalile suunatud ruumide hulgas on nii riietusruumid kui ka personali puhkeruumid.
Riietusruumid on ette nähtud eelkõige sellele osale personalist, kes töötab palati- ja
diagnostikaüksustes ning ambulatoorses vastuvõtus. Administratiiv- ja tehniline personal
hoiab oma rõivaid töökabinetis.
Ühendused ja liikumisteed
Riietusruumid planeeritakse eraldi ruumigruppidena, koondatuna osakondade juurde
erinevatel korrustel.
Mahud
Uues hoones töötab 231 tervishoiutöötajat ning 48 muud spetsialisti (taandatuna täistööajale).
Samaaegselt on hoones ca 200 töötajat. Garderoobe, tualette ja pesemisruume, mis võivad
jaguneda mitme korruse vahel, planeeritakse 60 mehele ja 170 naisele. Iga vahetustega
töötava ametikoha kohta tuleb arvestada kapid 4,5 töötajale.
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 449 m2.
48
5.10. Abiteenistus ja varustus
5.10.1. Haiglaapteek
Kasutusotstarve
Haiglaapteegis toimub ravimite ja haiglatarvikute tarnimine osakondadele. Apteek
planeeritakse ekstemporaalsete ravimite valmistamise õiguseta.
Töökorraldus
Ravimid ja haiglatarbed saabuvad väljastpoolt haiglat transporditerminali kaudu. Apteegi
kaudu varustatakse haigla üksuseid medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete
süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms-ga. Apteegis jaotatakse ravimid ja
väljastatakse üksustesse, ekspeditsiooni eest vastutab apteek.
Apteek töötab tööpäeviti kella 8-16.
Ühendused ja liikumisteed
Haiglaapteek omab head ühendust transporditerminaliga. Apteek on hästi ühendatud ka
palatiplokkidega, kuhu liigub peamine osa ravimeist.
Mahud
Apteegis töötab igapäevaselt 4 inimest.
Ruumide planeerimisel on arvestatud järgmiste aastaste kogustega:
- infusioonilahuseid 18000 l;
- ravimeid 4000 kg;
- infusioonisüsteeme 65m3;
- tarvikuid (kausid, plaastrid, maskid, kindad jms.) 80 m3;
- desinfitseerivaid aineid 16m3.
Tabel 21. Haiglaapteegi põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Laoruumid 7 245
Kauba vastuvõtu ruumid 1 20 20
Kauba väljastamise ruumid 1 25 25
Personali ruumid 16
Abiruumid 37
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 343 m2.
5.10.2. Sterilisatsiooniplokk
Kasutusotstarve
Instrumentide ja haiglatarvete tsentraalne pesemine, desinfitseerimine ja steriliseerimine.
Pestakse, pakitakse instrumente, pakitakse operatsioonipesu, steriliseeritakse pakitud
instrumendid ja materjalid.
49
Sterilisatsiooniplokk teenindab kogu haiglat (sh Jämejala kompleksi), mujal osakondades
eraldi instrumentide steriliseerimise ruume ega seadmeid ei planeerita.
Töökorraldus
Ruumid jaotuvad, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest, eraldatud gruppidesse:
- instrumentide vastuvõtt, pesemine, kärude pesemine;
- pesu vastuvõtt, pakkimine ja komplekteerimine;
- instrumentide komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine;
- autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon;
- riietusruum.
Materjalide ja instrumentide ekspeditsioon kuulub üldjuhul sterilisatsiooniosakonna kohustuste
hulka. Transport üldkasutatavates koridorides toimub kinniste kärudega. Operatsioonipesu
tuuakse pesumajast või puhta pesu laost, sidematerjalid apteegist.
Steriliseerimine toimub peamiselt aurusterilisatsiooni meetodil, kasutades küllastatud veeauru
kindlaksmääratud rõhul ja etteantud temperatuuril. Vajadusel nähakse ette madalal
temperatuuril steriliseerimise võimalus, näiteks FO-sterilisatsioon.
Tugiteenust osutatakse tööpäeviti kella 8-16.
Ühendused ja liikumisteed
Sterilisatsiooniplokk on liftide kaudu väga heas ühenduses teistel korrustel asuvate suurimate
kasutajatega. Teiste üksustega on tagatud ühendus lähimate liftisõlmede kaudu.
Mahud
Sterilisatsiooniplokis töötab 3 inimest.
Aastas steriliseeritakse keskmiselt 7200 ja päevas 340 sterilisatsiooniühikut.
Tabel 22. Sterilisatsiooniploki põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Vastuvõturuum 1 6 6
Instrumentide pesu (must pool) 1 24 24
Pakkimisruum 1 30 30
Steriliseerimisruum 1 24 24
Sterilisaatorite hooldus 1 2 2
Väljastusruum 1 8 8
Sidumismaterjalide pakendamine 1 14 14
Riietusruum (steriilne) 1 6 6
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 114 m2.
5.10.3. Prosektuur
Kasutusotstarve
Prosektuuri funktsioon on surnute haldus, surnute üleandmine ja dokumentide vormistamine.
Lahangud teostatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis.
50
Töökorraldus
Üksuse sees tsoneeritakse järgmised liikumisteed ja tegevused:
- surnute vastuvõtt, hoidmine ja korrastamine;
- surnute üleandmine, klienditeenindus;
- personali- ja abiruumid.
Surnute säilitamine toimub külmkambris. Surnute korrastamine toimub vastavas töötsoonis.
Töö toimub tööpäeviti kella 8-16. Väljaspool tööaega on osakondade töötajatel võimalus
surnute paigutamiseks jahekappi.
Ühendused ja liikumisteed
Ruumid planeeritakse hoone -1. korrusele, omades privaatset ühendust läbi liftide kõigi
kliiniliste üksustega. Klienditeenindus asub külastajatele hästi ligipääsetavas kohas. Üksusele
on ettenähtud ka eraldatud väljapääs, mis paikneb samal tasandil transporditerminaliga.
Mahud
Prosektuuris töötab 1 inimene.
Tabel 23. Prosektuuri põhiruumide koosseis
Ruumi
Ruumide Kokku Õigusaktidest tulenevad
Ruumi nimetus suurus
arv (m2) nõuded
(m2)
Surnu üleandmise ruum 1 30 30
Surnute hoidmiseks külmkambrid
1 24 24
Jahekambriruum ja/või -kapid
Mustapesu ladu 1 3 3
Ladu, arhiiv, hoiuruum 1 10 10
Töökabinet 1 12 12
Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala on 79 m2.
5.10.4. Ladu ja varustus, transporditeenistus
Kasutusotstarve
Saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, logistika.
Töökorraldus
Väljast tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu transporditerminali, kust
nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale. Kaupade ja materjalide sisetransport
toimub kärude või rataskonteineritega.
Erakorralise meditsiini osakonna kiirabisissepääsu juures on seintega katusealune patsiendi
maha tulekuks ja sisenemiseks. Kiirabiautode boksis võimalus raamide ja salongi pesuks.
Vertikaaltransport toimub liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja nakkuskontrolli nõutest
tulenevalt on osal liftidest vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel
peatumise osas.
51
Ühendused ja liikumisteed
Hoone privaatsem külg on ettenähtud teenindusalana. Laadimisala on viidud ehitise -1.
korrusega samale tasandile, jäädes seejuures mittenähtavaks hoonet ümbritsevatelt
tänavatelt. Ettenähtud on ka eraldi juurdepääs Turu tänavalt.
Kõik Jämejalalt ja Jämejalale transporditavad kaubad ja materjalid võetakse vastu ja
saadetakse välja transporditerminalis, mis paikneb hoone -1. korrusel.
Veokite sõiduks laadimistasandile on kavandatud transporditerminali ettenähtud kaldteed.
Mahud
Toidutransport toimub igapäevaselt, kolm korda päevas. Pesutransport tööpäeviti, üks kord
päevas. Majandustransport (lao- ja apteegikaubad jms) toimub üks kord tööpäevas.
Patsientide transport toimub igapäevaselt, vastavalt vajadusele.
5.10.5. Koristuskeskus, jäätmekäitlus
Kasutusotstarve
Üksus vastutab üldkasutatavate ruumide koristamise ja üldise jäätmekäitluse eest.
Töökorraldus
Jäätmed liigitatakse vastavalt Viljandi haigla jäätmekäitluskorrale järgmiselt:
- tavajäätmed:
- püsijäätmed:
- segaolmejäätmed;
- taaskasutatavad jäätmed;
- suurjäätmed;
- pakendijäätmed;
- diskreetne vanapaber.
- biolagunevad jäätmed:
- biojäätmed;
- toidu- ja köögijäätmed.
- ohtlikud jäätmed:
- erikäitlemist vajavad meditsiinilised jäätmed;
- ravimijäätmed;
- kemikaalide jäätmed;
- elavhõbedajäätmed;
- kõlbmatud elavhõbedalambid;
- kasutatud akud ja patareid;
- rehvid;
- elektri- ja elektroonikaseadmete romud.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
- jäätmed tuleb sorteerida ja koguda tekkekohal eraldi;
- jäätmeid tuleb käidelda vastavalt Viljandi haigla jäätmekäitluse korrale;
- meditsiinilisi jäätmeid tuleb käidelda vastavalt Viljandi haigla meditsiiniliste
jäätmete erikäitlemise juhendile;
- kõlbmatuid ravimeid käidelda vastavalt Viljandi haigla kõlbmatute ravimite
käitlemise juhendile.
Segaolmejäätmetest eraldi on vaja koguda ohtlikud jäätmed, taaskasutatavad jäätmed,
pakendijäätmed ja diskreetne paber. Ohtlikest jäätmetest kogutakse eraldi erikäitlemist
52
vajavad meditsiinilised jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ja
kõlbmatud elavhõbedalambid ning kasutatud akud ja patareid. Selleks planeeritakse ja
sisustatakse eraldi ruumid.
Ühendused ja liikumisteed
Jäätmed kogutakse tekkekohal liigiti ja viiakse vastavalt jäätmeliigile vähemalt kord päevas
osakonna jäätme kogumisruumi, vastava jäätmeliigi kogumisruumi või prügipressi. Teekond
peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut.
Ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast
koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Koristamine toimub koristusmasinatega,
millega töödeldakse koridorid ja vestibüülid.
Koristus toimub ühes vahetuses tööpäeviti, tavakoristust töökohtadel tehakse muul ajal seal
töötava personali poolt.
Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette
nähtud koristuskeskustes. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskustes
või koristusvahendite ruumides.
Jäätmekäitluse ruumide asukoha valik on soovitavalt liftisõlme ja hoone transporditerminali
lähedal, oluline on jäätmeruumi asukoha valik prügiärastustehnoloogia kohaseks jäätmete
väljaviimiseks. Kesksed ruumid jäätmete liigiti kogumiseks peavad asuma hoone -1. korrusel,
kuhu on väljast vastava transpordivahendiga hea juurdepääs. Segaolmejäätmete kogumiseks
planeeritakse prügipressi.
Mahud
Aastased jäätmete mahud:
Segaolmejäätmed 1100 m³, bioloogilised jäätmed 220 kg, nakkusohtlikud jäätmed 4800 kg,
paberi ja papi jäätmed 150 m³, segapakendi jäätmed 100 m³, ohtlikud jäätmed 240 kg ja käibelt
kõrvaldatud ravimid 55 kg.
Põhiruumide koosseis
Jäätmete liigiti kogumiseks on planeeritud ruumid -1. korrusel tehnoruumide koosseisus, vt ptk
5.9.1 Haldus.
53
6. Hinnanguline ehitusmaksumus
Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse programmeeritud pindade jaotus korruste vahel
ning võrdlus hoonete brutopinnaga on esitatud funktsionaalse arengukava II etapi
arhitektuurses osas.
Hinnangulise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on arvestatud programmeeritud tehniliste
ruumide pinnavajadusega, mida ei ole joonistel eraldi välja toodud.
Eskiislahenduse ülemineku koefitsent (brutopind / programmeeritud pind) on 1,7 ilma tehniliste
ruumideta.
Arvestades, et haiglahooned nõuavad tavalisest hoonetest keerukamaid lahendusi, kallemaid
ehitus- ja viimistlusmaterjale, täiuslikumaid tehnosüsteeme, on käesoleval juhul uusehituse
brutopinna maksumuseks hinnatud 1500 EUR/m². Parkla ehituse brutopinna maksumuseks
on hinnatud 1100 EUR/m² (ehitustehniliselt ei vaja parkla ventilatsiooniseadmeid, puuduvad
vaheseinad ja viimistlus).
Seega kujuneb Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse ehitusmaksumuseks:
Kogu hoone brutopindala: 23 645 m².
Kogu hoone maksumus: 33,05 milj eurot.
Perearstikeskus ja haigla: 17 590 m² × 1500 eurot = 26,39 milj eurot.
Parkla: 6055 m² × 1100 eurot = 6,66 milj eurot.
Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd
kui ka autori- ja tehniline järelevalve.
Staadiumi täpsusest tulenevalt võib erinevus tegelikust ehitusmaksumusest olla 15..20 %.
Hoone sisustamine ja kolimine (sh meditsiinitehnika) läheb hinnanguliselt maksma 5,5 milj
eurot.
54
7. Lisad
Lisa 1. Voodipäevade kasutuse prognoos
Voodipäevade kasutuse prognoosi aluseks on võetud sotsiaalministeeriumi (SoM) ja
haigekassa (HK) poolt koostatud maakonna elanike teenusvajaduse ehk voodipäevade
muutuse prognoos aastaks 2030, mis koostati HK raviarvete alusel.
SoM/HK prognoosis toodud absoluutväärtuses voodipäevade arvu ei saa käesolevas
arengukavas kasutada, kuna see ei arvesta 100% omaosalusega või muudest allikatest
makstud voodipäevade arvuga.
Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist 2014. aasta kohta käivad andmed Viljandi
maakonna elanike voodipäevade kasutuse ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud
voodipäevade arvu kohta. Viljandi haigla poolt Viljandi maakonna elanikele osutatud
voodipäevade arvule on lisatud muudest maakondadest pärit patsientidele osutatud
voodipäevade arv (SoM/HK prognoosist) ja 100% omaosalusega või muudest allikatest
makstud voodipäevade arv (haigla statistika alusel).
Kokku osutas Viljandi haigla 2014. aastal 130 423 voodipäeva.
Tabel 24. Viljandi maakonna elanike voodipäevade kasutus ja sellest Viljandi haigla poolt
osutatud voodipäevade arv 2014
Viljandi Lisaks osutas VH Lisaks 100%
maakonna teenuseid teiste omaosalusega või VH poolt
elanike VP Sellest osutas maakondade muust allikast osutatud kokku
Eriala kasutus 2014 Viljandi haigla elanikele makstud 2014
Günekoloogia ja sünnitus 2 257 1 494 175 101 1 770
Kirurgia 15 513 7 703 646 8 349
Oftalmoloogia 116 0 0 0
Psühhiaatria 11 104 9 810 13 876 33 073 56 759
Sisehaigused va pulmonoloogia 16 201 12 988 1 026 14 014
Pulmonoloogia 5 384 1 033 9 030 1 606 11 669
Taastusravi 3 993 1 944 102 28 2 074
Õendus 18 323 11 383 886 23 520 35 789
Kokku 77 417 46 355 25 740 58 328 130 423
Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist Viljandi maakonna elanike hinnatud
voodipäevade vajadus nii rahvastikumuutuse stsenaariumi (sts 1) kui ka ravikasutuse muutuse
stsenaariumi (sts 2) kohaselt ja leitud on ravivajaduse protsentuaalne muutus perioodil 2014-
2030 mõlema stsenaariumi korral.
Viljandi haigla voodipäevade vajaduse prognoos aastaks 2030 saadi haigla poolt 2014. aastal
tegelikult osutatud voodipäevade ja SoM prognoosi alusel leitud voodipäevade muutuse
protsendi korrutisena (so järgnevast tabelis tagantpoolt teine ja kolmas veerg).
Võrdlus funktsionaalse arengukava I etapis toodud statsionaarse ravi voodipäevade arvuga
näitab, et FAK I etapis planeeris haigla suhteliselt tagasihoidlikult psühhiaatria ja õendusabi
voodipäevade arvu. Taastusravi planeeriti FAK I etapis sisehaiguste voodipäevade
koosseisus.
55
Tabel 2. Viljandi maakonna elanike hinnatud voodipäevade vajadus ja leitud protsentuaalne
muutus perioodil 2014-2030
Viljandi mk Viljandi mk Viljandi mk elanike Viljandi mk
elanike VP elanike VP VP kasutuse elanike VP Viljandi Viljandi
kasutuse prognoos kasutuse prognoos 2030 kasutuse prognoos haigla VP haigla VP
2030 eeldusel, et prognoos 2030 eeldusel, et THT 2030 eeldusel, et arv SoM arv SoM
THT kasutus eeldusel, et lisaks kasutus elaniku lisaks rahvastikum ravikasutuse
elaniku kohta jääb rahvastikumuutus kohta jääb samaks, rahvastikumuutust uutuse muutuse VP arv VH
samaks, toimuvad tele muutub ka toimuvad ainult ele muutub ka ravi prognoosi prognoosi FAK I
ainult muutused ravi kasutus muutused kasutus elaniku kohaselt kohaselt prognoos
Eriala rahvastikus elaniku kohta rahvastikus kohta 2030 (sts 1) 2030 (sts 2) 2030
Günekoloogia ja
sünnitus 1 613 1 470 -29% -35% 1 344 1 249 1 202
Kirurgia 15 152 13 161 -2% -15% 8 169 7 181 7 553
Psühhiaatria 9 485 8 353 -15% -25% 55 329 54 329 47 958
Sisehaigused va
pulmonoloogia 16 728 12 371 3% -24% 14 436 10 943 12 248
Pulmonoloogia 4 751 6 290 -12% 17% 11 548 11 843 9 419
Taastusravi 3 721 2 401 -7% -40% 1 942 1 299 0
Õendus 21 468 21 468 17% 17% 37 743 37 743 29 801
Kokku 73 037 65 626 -6% -15% 127 801 123 363 108 181
Voodite arvu vajaduse hindamiseks kasutati järgneva tabeli teises veerus toodud
voodihõiveid. Võrreldes SoM/HK prognoosiga on FAK I etapis kinnitatud eriarstiabi voodite (so
gün. ja sünnitus, kirurgia ja sisehaigused ilma pulmonoloogiata kuid koos taastusraviga) arvu
prognoos suhteliselt sarnane, st 73 eriarstiabi voodit jääb SoM prognoositud 71 voodi ja 89
voodi vahemikku. Olulised erinevused on õendusabi ja psühhiaatria voodite arvu prognoosis.
Lisaks tuleb arvestada, et mõningane voodipäevade arv lisandub ka päevaravist (ca 2-3
voodit).
Tabel 3. Voodikohtade arvu hinnang
Voodite Voodite arv
arv SoM SoM Voodite arv
rahvastiku ravikasutuse Viljandi
Voodi- muutuse muutuse haigla FAK I
Eriala hõive prognoos prognoos prognoos
Günekoloogia ja
sünnitus 70% 5 5 5
Kirurgia 80% 28 25 26
Psühhiaatria 90% 168 165 146
Sisehaigused va
pulmonoloogia 80% 49 37 42
Pulmonoloogia 90% 35 36 29
Taastusravi 80% 7 4 0
Õendus 90% 115 115 91
Kokku 408 388 338
sh eriarstiabi kokku 89 71 73
Kokkuvõttes arvestab Viljandi haiglasse planeeritud 90 aktiivravi voodikohta SoM/HK
eriarstiabi prognoosiga 2030 ning kasutatav paindlik voodifond ja palatistandard võimaldavad
sujuvalt kohanduda muutuva teenusvajadusega ka juhul, kui statsionaarse eriarstiabi vajadus
osutub planeeritust suuremaks või väiksemaks.
56
Lisa 2. Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude prognoos
Eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude prognoosi aluseks on võetud SoM ja HK poolt
koostatud maakonna elanike teenusvajaduse prognoos aastaks 2030, mis koostati HK
raviarvete alusel. SoM/HK prognoosis toodud absoluutväärtuses prognoosi ei saa kasutada,
kuna see ei arvesta 100% omaosalusega või muudest allikatest makstud vastuvõttude arvuga.
Järgnevas tabelis on toodud SoM prognoosist 2014. aasta kohta käivad Viljandi maakonna
elanike vastuvõttude ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud vastuvõttude arv. Viljandi haigla
poolt Viljandi maakonna elanikele osutatud vastuvõttude arvule on lisatud muudest
maakondadest pärit patsientidele osutatud vastuvõttude arv (SoM/HK prognoosist) ja 100%
omaosalusega või muudest allikatest makstud vastuvõttude arv (VH statistika alusel). Kokku
osutas Viljandi haigla 2014. aastal 79 178 vastuvõttu.
Tabel 1. Viljandi maakonna elanike vastuvõttude ja sellest Viljandi haigla poolt osutatud
vastuvõttude arv 2014
Viljandi Lisaks osutas VH poolt
maakonna Sellest VH teiste osutatud
elanike VV osutas maakondade VV kokku
Eriala kasutus 2014 VH elanikele 2014
Günekoloogia 18 914 11 111 1119 12 230
Kirurgia 32 771 16 493 1 781 18 274
Oftalmoloogia 13 633 3 557 174 3 731
Psühhiaatria 7 006 3 850 1 022 4 872
Sisehaigused 33 406 25 441 3363 28 804
Taastusravi 2 259 1 716 58 1 774
Kokku eriarstiabi 107 989 62 168 7517 69 685
Ennetus 2 848
Muudest allikatest 6 645
Kokku 79 178
Järgnevas tabelis on toodud SoM/HK prognoosist Viljandi maakonna elanike hinnatud
vastuvõttude vajadus ravikasutuse muutuse stsenaariumi (sts 2) kohaselt ja leitud on
ravivajaduse protsentuaalne muutus perioodil 2014-2030 selle stsenaariumi korral. Viljandi
haigla vastuvõttude vajaduse prognoos aastaks 2030 saadi haigla poolt 2014. aastal osutatud
vastuvõttude ja SoM/HK prognoosi alusel leitud vastuvõttude muutuse protsendi korrutisena
(so järgnevast tabelis tagantpoolt teine ja kolmas veerg). Tulemus on kooskõlas Viljandi haigla
funktsionaalse arengukava I etapis toodud vastuvõttude arvuga, kuid ei arvesta võimalusega,
et haigla kaasajastamisega ja liikumisega Viljandi linna ei pea paljud patsiendid enam ravi
saamiseks alternatiivsetesse raviasutustesse pöörduma.
Tabeli viiendas veerus on hinnatud vastuvõttude arv, mida Viljandi haigla võiks täiendavalt
osutada eeldusel, et üldkirurgia, LOR, oftalmoloogia, sisehaiguste (eeskätt
dermatoveneroloogia) ja psühhiaatria erialadel osutatakse 85% Viljandi maakonna elanike
vastuvõttudest Viljandi haigla poolt.
Tabeli kuuendas veerus on hinnatud vastuvõttude arv, mida Viljandi haigla kui haiglavõrgu
arengukava haigla võiks täiendavalt osutada valikupartnerite asemel. Valikupartnerite
suhteliselt suur vastuvõttude arv Viljandis on praegu tingitud eeskätt Viljandi haiglahoone
ebamugavast asukohast patsientide jaoks. Uue hoone planeerimisel Viljandi kesklinna on
oluline arvestada, et patsiendid saaksid edaspidi kõik vajalikud teenused kätte ühest kohast.
57
Tabeli seitsmendas veerus on EHK poolt finantseeritava eriarstiabi vastuvõttude arvu
prognoos aastaks 2030, mida on täiendatud tabeli viiendas ja kuuendas veerus kirjeldatud
vastuvõttude arvuga. Tabeli 8. veerus on eriarstiabi prognoositud vastuvõttude arvust maha
arvatud EMO vastuvõttude arv - ca 16 000 vastuvõttu (so arvestatud EMO ruumiplaneeringu
juures) ja lisatud on nende vastuvõttude prognoos, millega SoM/HK eriarstiabi prognoosis pole
arvestatud. Ennetuse prognoosis on arvestatud nii HK kui ka TAI poolt ostetavate
ennetusteenustega (sh noorte seksuaalnõustamine, tubakast loobumise nõustamine,
skriiningud jms).
Õdede iseseisvate vastuvõttude osas on planeeritud eeskätt ämmaemanda iseseisvate
vastuvõttude arvu kasvu, aga ka sisehaiguste erialadel õdede iseseisvate vastuvõttude
osatähtsuse tõusu (aastas kokku ühe ämmaemanda ja ühe õe töö mahus). 2014. aastal
Viljandi haiglas ämmaemandad iseseisvalt vastu ei võtnud.
Muudest allikatest finantseeritavate vastuvõttude arvu kasvu sisse on lisaks töötervishoiule
planeeritud sidusvaldkondade spetsialistide vastuvõtud, mis on kooskõlas paikkondliku
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud ja inimesekeskse lähenemisega, sh:
- riskilastele integreeritud teenuste osutamine. Sotsiaalministeeriumi poolt
elluviidava programmi „Riskilaste ja noorte tugiteenuste süsteemi
väljatöötamine“ üks põhialuseid on integreeritud teenuseosutamine. Samuti on
haridus- ja teadusministeerium pöördunud Viljandi haigla poole ettepanekuga
tulevikus riskilastele teenuste osutamisel integreerida erinevate valdkondade
teenused, mille töö tulemuslikkus sõltub aktiivsest koostööst tervishoiusektoriga.
- erivajadustega isikutele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine.
Viljandi haiglal on pikaajaline kogemus erivajadustega isikutele teenuste
osutamisel. Ehkki oluline osa teenuste mahtudest jääb ka edaspidi Jämejalale, on
planeeritud erivajadustega isikutele suunatud ambulatoorsed teenused tuua
osaliselt loodavasse hoonesse, mis võimaldab parandada koostööd nii perearstide
kui eriarstidega ning kaasata kõiki spetsialiste inimese vajaduste hindamisse ja
teenuste planeerimisse senisest süsteemsemalt.
- sotsiaalvaldkonna spetsialistide vastuvõtud. On arvestatud, et uues hoones
võtavad vastu ka maakonna sotsiaaltöötajad või teised sotsiaalvaldkonna
spetsialistid kokkuleppel KOV-idega.
Patsientide 100% omaosalusega vastuvõttude arvu kasvu pole planeeritud, ehkki
elatustaseme tõusu ja elanikkonna vananemisega kaasnevalt võib ka tasuliste vastuvõttude
arv hakata suurenema.
Muudest allikatest finantseeritavate teenuste mahuks on indikatiivselt planeeritud aastas ca
22 000 vastuvõttu kestusega 30 minutit.
Kokkuvõttes on Viljandi haigla ambulatoorsete vastuvõttude prognoos piisavalt paindlik ja
arvestab erinvate suure tõenäosusega realiseeruvate muutustega nii eriarstiabi kui ka
sotsiaalvaldkonna ja teiste sidusvaldkondade korralduses.
58
Tabel 2. Viljandi maakonna elanike hinnatud vastuvõttude vajadus ja ravivajaduse
protsentuaalne muutus perioodil 2014-2030
1 2 3 4 5 6 7 8
Viljandi mk
elanike VV Lisa VV
kasutuse VH VV arv vajadus 2030 Täiendatud
prognoos 2030 SoM/HK eeldusel, et Lisa VV VH VV arv
eeldusel, et lisaks Viljandi mk ravikasutuse min 85% amb vajadus 2030 SoM
rahvastikumuutus elanike VV muutuse VV eeldusel, et ravikasutuse
tele muutub ka kasutuse prognoosi osutatakse VH võtab üle muutuse Plaaniliste VV
ravi kasutus prognoosi kohaselt Viljandi valikupartneri prognoosi arv (so ilma
Eriala elaniku kohta muutuse % 2030 maakonnas te mahu kohaselt 2030 EMO VV-ta)
Günekoloogia 11 942 -37% 8 134 635 2366 11 136 11 136
Kirurgia 34 255 5% 19 021 1507 0 20 528 9 626
Oftalmoloogia 13 137 -4% 3 602 1978 5760 11 340 11 340
Psühhiaatria 8 608 23% 5 753 830 1757 8 339 8 339
Sisehaigused 34 438 3% 29 590 127 1880 31 597 26 221
Taastusravi 2 491 10% 1 950 1950 1 950
Kokku eriarstiabi 104 870 -3% 68 049 5 077 11 764 84 890 68 612
Ennetus 4 500
Õe iseseisvad vastuvõtud 10 000
Muudest allikatest ja100% omaosalusest finantseeritud 22 000
Kokku 105 112
59
Lisa 3. Pindade koondtabel
Programmeeritud
Funktsionaalse üksuse alajaotus Netopind Brutopind
pind
-1. KORRUS
PROSEKTUUR 79 167
ARHIIV 100 130
MED. TEHNORUUMID + IT LAORUUMID 190 262
PARKLA 5000 6055
TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 351
5369 6965
1. KORRUS
EMO 435 845
RADIOLOOGIA 260 527
KODUÕENDUSE RUUM 16
SOTSIAALTÖÖTAJA 16
ESMATASANDI TERVISEKESKUS 508
ESMATASANDI TERVISEKESKUS 540 880
ETTK JAGATUD PERSONALI ÜHISRUUMID 127 212
FUAJEE 217
ÄRIPINNAD 200
Fuajee koos ÄRIPINDADEGA 417 662
TAASTUSRAVI 859
VESIRAVI 155
TAASTUSRAVI JA VESIRAVI KOKKU 1014 2045
TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 99
2793 5270
60
2. KORRUS
ESMATASANDI TERVISEKESKUS 437 750
ETTK PERSONALI ÜHISRUUMID 122 250
ERIARSTID+ÜHISKASUTATAVAD RUUMID 568
KODU- JA KAUGTEENUSED 88
PERSONALI ÜHISRUUMID 200
ERIARSTID KOKKU 856 1204
FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA 110 180
ENDOSKOOPIA 51 115
LABOR 459 750
STERILISATSIOON 114 253
RAVIMIAPTEEK 343 630
KOOSOLEKUTE RUUMID + IT-TEENISTUS
109 240
+ HALDUSTEENISTUS
TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 223
2601 4595
3. KORRUS
OPERATSIOONIPLOKK 563 1272
SÜNNITUSABI + GÜNEKOLOOGIA 115 232
PÄEVARAVI 261 475
PALATIPLOKK 1288 2027
TEHNILISED RUUMID JA ÜHENDUSTEED 0 214
2227 4220
61
4. KORRUS
PALATIPLOKK 1287 2027
TEHNILISED RUUMID JA
ÜHENDUSTEED 0 568
1287 2595
LIIKLEMISALAD + TEHNILISED RUUMID
Ühendusteed koos ootealadega +
personali ühendusteed koos
puhkealadega 3912
Trepikojad 288
Liftišahtid 48
Ventilatsioonikambrid 200
4448
Programmeeritud
Netopind Brutopind
pind
KOKKU 14 277 18 725 23 645
62
Lisa 4. Arhitektuurne plaanilahendus
Esitatud eraldi dokumendina “SA Viljandi Haigla FAK II etapi arhitektuurne plaanilahendus”.
63