dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Kutsehaigete Liidu seisukohad

Sotsiaalministeerium · 24. september 2018
Viit
1.2-1/2371-12
Registreeritud
24. september 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kutsehaigete Liit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎Kutsehaigete Liidu kiri.bdoc32 KB

Sisu (failidest)

Lp Seili Suder Sotsiaalministeerium [email protected] EESTI KUTSEHAIGETE LIIDU SEISUKOHT seoses tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusega 21.09.2018. a SISSEJUHATUS Eesti Vabariigis on juba alates 1994. aastast arutatud huvirühmade ja riiklikul tasandil tööst põhjustatud tervisekahjustuste kompenseerimiseks kindlustussüsteemi väljatöötamise teemadel. Eesti Kutsehaigete Liidu (EKL) hinnangul on tegemist olulise teemaga, esmajoones nii rahvatervise kui isi ku põhiõiguste tagamise seisukohalt, sest tööga on seotud enamus rahvastikust ning eeskätt töö kaudu saab tekitada majandusele lisandväärtust. Tänaseks on Eesti Vabariik ainus Euroopa Liidu liikmesriik, millel puudub tööst põhjustatud tervisekahjustuste ki ndlustussüsteem. EKL leiab, et kõnealune kindlustussüsteemi olemasolu on üks selge heaoluühiskonna määratlemise kriteerium. Kuigi Eestis ei ole tööst põhjustatud tervisekahjustuste kindlustust kehtestatud, on siiski tervitatav, et kõnealuse küsimusega tege letakse, mille tulemusel on Sotsiaalministeeriumis valminud tööõnnetuskindlustuse kavatsus, mille osas paluti EKL-l esitada ka esmased seisukohad. EKL esindajad Tiina Kink ja Mihkel Nukka osalesid 07.09.2018. a Sotsiaalministeeriumi korraldatud selleteema lisel ümarlaud-arutelul, kus esindajad said peamistes küsimustes suuliselt oma seisukohad ette kanda. Sotsiaalministeerium osundas, et asjassepuutuvatel isikutel on võimalik esitada selleteemalisi kirjalikke seisukohti kirjalikult kuni 21.09.2018. a. Kuivõ rd tegemist on esialgse kavatsusdokumendiga, siis on käesolevaga keskendutud EKL hinnangul olulisematele teemadele, millele palume erilist tähelepanu pöörata. SEISUKOHAD Kindlustatud peavad olema nii töölepingu kui võlaõiguslike lepingute alusel tegutse vad töötajad Kavatsuse kohaselt ei kuulu kindlustatud isikute ringi võlaõigusliku lepingute alusel töötavad isikud. EKL hinnangul on töölepingu ja võlaõiguslike lepingute (nt töövõtu- ja käsunduslepingud) alusel tegutsevate isikute eristamine piisavalt põ hjendamata. EKL leiab, et kuna mõlemal juhul tasub tööandja isikute eest sotsiaalmaksu, siis tuleb neile tagada ka võrdne kaitse, sh võrdsed õigused saada tekitatud kahju eest hüvitist ning töötada ohutus töökeskkonnas. Kavatsuse rakendamise korral tekib reaalne oht, et tööandjad hakkavad sõlmima isikutega, kellega nad muidu sõlmiks töölepinguid, võlaõiguslikke lepinguid. Võlaõigusliku lepingu sõlmimisega loodetakse hoida kokku maksukoormuse arvelt, sest isikut ei peaks kindlustama. Samuti on tööandjale võ laõigusliku lepingu sõlmimine lihtsam, kuna ta ei pea läbima kindlustamisega seotud formaalsuseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku eristamine töölepingulisest töötajast põhjendatud ega täidaks kavatsuses püstitatud eesmärke. Kui võlaõigusliku lepingu alusel töötavad isikud jätta kindlustussüsteemist kõrvale, siis tõenäoliselt väheneb loodava uue seadusega kaitstavate isikute hulk, mis on teravas vastuolus kavatsuse ühe peamise eesmärgiga - tõhustada ja parandada töö keskkonna ohuteguritest tulenevate tervisekahjustuste ennetamist. Lisaks suureneks kavatsuse rakendamisel vaidluste hulk, mille esemeks on lepingutüübi tuvastamine, s.t kas tegemist on töölepinguga või mitte. Liikluskindlustuse seaduse sätted on osaliselt vastuolus tööst põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise põhimõtetega Kavatsuse kohaselt võetakse eeskujuks tööv õ imetushüvitise ja ü lalpidamish üvitise maksmisel liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS ) § -des 27 – 31 kehtestatud p õ him õ tted t ööv õ imetushüvitise ja ü lalpidamish üvitise kohta. EKL hinnangul ei ole LKindlS eeskujuks võtmine põhjendatud ning riivaks kindlustatud isikute põhiõigust saada tekitatud kahju eest kohast hüvitist. Kohtud on mitmes vaidluses osunda nud, et LKindlS põhimõtete rakendamine tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamisel ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1) (nt Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14 ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-07-10729). Samuti on olemas Riigikohtu tasandil laiapõhjaline kohtupraktika, mille kohaselt ei ole põhjendatud perioodilise saamata jäänud tulu hüvitise indekseerimine tarbijahinnaindeksiga (vt nt vt nt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p-d 42–4 4; 6. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14, p 11; 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-15, p 13). Seega on LKindlS § 29 lg 9 vastuolus senise kohtupraktikaga ja üldiste kahjuhüvitamise põhimõtetega (VÕS § 127 lg 1). Kindlustus hüvitisest mahaarvatavad sissetulekud tuleb oluliselt täpsemalt ning selgemalt reguleerida kui seda on tehtud hetkel kehtivas liikluskindlustuse seaduses. Erilist tähelepanu vajab avalik-õiguslikust süsteemist makstavate toetuste/hüvitiste arvestamine hüvi tise summa vähenemisel. Mahaarvatavad saavad olla üksnes sellised maksed, mida kannatanu saab seoses tööst põhjustatud haigestumise tõttu. Näiteks, kui kannatanul on diagnoositud ka üldhaigestumine , mis põhjustab püsivat töövõime kaotust ja sellega seoses makstakse talle hüvitist, siis saab kuuluda mahaarvamisele ainult tööst põhjustatud tervisekahjustusega seotud maksete mahaarvamine ning üldhaigusega seotud makseid arvestada ei ole põhjendatud (VÕS § 127 lg 1 ja lg 5; VÕS § 130 lg 1). Praegune LKindlS keh tiv sõnastus on selles küsimus puudulik ja võib tekitada vaidlusi. Vanaduspensioni maksmine hüvitist ei mõjuta. LKindlS § 29 lg 13 sätestab, et hüvitis arvutatakse ümber, kui kahjustatud isikul tekib v õ i oleks tekkinud õ igus vanaduspensionile. H üvitise üm berarvutamisel v õ etakse kahjustatud isiku netotulust enne kindlustusjuhtumit arvesse 60 protsenti. Selline regulatsioon on vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega ning laiapõhjalise kohtupraktikaga. Riigikohus on juba 30. oktoobri 2002. a otsuses tsiviilas jas nr 3-2-1-114-02 kinnitanud, et kuna vanaduspension ei ole määratud tervisekahjustuse eest, siis ei ole alust seda hüvitatavast kahjust maha arvata. Samale seisukohale on kohus osundanud ka mitmetes järgnevatest lahendites ning sellega on arvestatud kõi gis tööst põhjustatud tervisekahju hüvitamise vaidluste lahendamisel. Töötaja hooletus ei saa olla aluseks kindlustushüvitiste vähendamisele Kavatsuses on kirjas, et hü vitisi v ähendatakse selles ulatuses, mille v õ rra m õjutas t öötaja hooletus kindlustus juhtumi toimumist. Ilma liialdamata taanduvad tänased tööst põhjustatud tervisekahju kohtuasjad vähemalt 90% vaidlusele, kas ja millises ulatuses on töötaja ise süüdi tekitatud kahjus. VÕS § 139 lg 1 ja lg 3 alusel saab töötaja enda süü alusel kahju vähen dada, kui kahju tekkimise on põhjustanud osaliselt töötaja raske hooletus või tahtlus (mitte hooletus). Kui kahjuhüvitist saaks vähendada ka töötaja hooletuse tõttu, siis suureneks oluliselt juba praegune suur vaidluste hulk veelgi. VÕS § 104 lg 2 sätesta b, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on r aske hooletus k äibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järg i tähendab tahtlus õ igusvastase tagajä rje soovimi st v õ lasuhte tekkimisel, täitmisel v õ i l õ petamisel . Kui kavatsuse eesmärk on senist vaidluste hulka vähendada ning lihtsustada töötajate hüvitise saamise võimalusi, siis ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähe ndamise aluseks hoolsusmäära tuua madalamaks kui see on kehtivas seaduses (raske hooletus > hooletus). Kavatsuses märgitu, mille kohaselt saaks hüvitist vähendada üksnes töötaja enda hooletuse alusel, läheks vastuollu kavatsuse üldiste eesmärkidega lihtsus tada kannatanutele hüvitise saamist ning vähendada kohtuvaidluste hulka. EKL ettepanek on kindlustusseaduse väljatöötamisel sätestada, et kahjuhüvitis tuleb igal juhul välja maksta (väljamaksmist välistavate asjaolude puudumisel) ning enne väljamaksmist k indlustushüvitist vaidlustada ei saa. Kui kindlustusandja leiab, et töötaja on endale ise (tahtlikult) kahju põhjustanud, saab ta esitada kannatanu vastu regressinõude. Selline käsitus on kooskõlas ka kavatsuses viidatud ja eeskujuks võetud LKindlS § 53 lg 1 p 1 tooduga, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõ ue , kui kindlustatud isik p õ hjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kindlustusjuhtumiks peaks olema ka töötajate kutsehaigestumised EKL leiab, et kindlustussüsteemi väljatöötamine o n oluliselt efektiivsem ja vajalikum kutsehaigusjuhtumite jaoks. Kutsehaiguste ennetamine ja vältimine on läbi kindlustussüsteemi tõhusam ning tõenäolisem kui tööõnnetuste puhul. Samuti põhjustavad kutsehaigusega seotud kahjuhüvitamise vaidlused oluliselt rohkem koormust sotsiaal- ja kohtusüsteemile, mida kinnitab sellekohaste kohtuvaidluste statistika ( www.riigiteataja.ee ). Kutsehaiged vajavad rohkem kaitset kui tööõnnetused kannatanud. Kutsehaiguste vältimisel on võimalik rohkem ennetavalt ära teha, et tervisekahjustusi ära hoida. Töötervishoiualast ennetustegevust saab positiivselt mõjutada läbi loodava kindlustussüsteemi. Samuti lahendaks kindlustuse väljatöötamine töötajate märkimisväärse probleemi kahjuhüvit ise kättesaamisel. Eeltoodust tulenevalt on kavatsuse eesmärkidega selgelt kooskõlas ja põhjendatud kehtestada kindlustusseadus ka kutsehaigusjuhtumite jaoks. Seega on EKL-i hinnangul vaja koos tööõnnetuskindlustusega leida lahendus ka kutsehaigete kindlus tamiseks, sest kutsehaiguskindlustusel on ühiskonnale, rahvatervisele ning isikute põhiõigustele oluliselt suurem positiivne mõju kui ainult tööõnnetuskindlustusel. Avalik-õiguslik kindlustus on efektiivsem ja lihtsamini rakendatav EKL on seisukohal, et kindlustussüsteemi väljatöötamisel on põhjendatud juhinduda avalik-õiguslikust kindlustusest, mille kohaselt luuakse riiklik kindlustus. Riiklikult tagatud süsteemi korral on tõenäolisem võrreldavaid juhtumeid käsitatakse samaväärselt ning on välistatud olukorrad, kus erasektoris tegutsevad kindlustusandjad annavad samalaadsetele olukordadele erineva tõlgenduse. Seega toetab riikliku kindlustussüsteemi loomist õiguskindluse ja -selguse põhimõte. Teiseks, EKL on seisukohal, et Eestis on loodud soodsad e eldused riikliku kindlustuse kehtestamiseks. Nii riik kui huvigrupid on käesoleva teema aruteludes üksmeelel, et tööandja kindlustusmakse peaks olema sõltuvuses tema töökeskkonna riskitasemest ning tööandja panustest töökeskkonna ohutuks muutmisele. EKL hi nnangul on tõenäoline, et erineva kindlustusmakse rakendamine erasektori kindlustuse korral tekitab palju ebamäärasust ning ilmselt ka vaidlusi tööandjate jagamisel erinevatesse riskigruppidesse. EKL pakub välja ühe lahendusena, et kindlustusmakse suuruse määramisel saab kasutada juba loodud ohutu tööelu andmekogu (TTOS § 16 1 lg 1), mille täitmine tuleks muuta tööandjate jaoks kohustuslikuks. Infosüsteemi täiendamise kaudu (sh Tööinspektsioonilt saadud andmetega) on võimalik riskitasemete ja ühtlasi kindlu stusmaksete arvutamine automatiseerida. Selline lahendus tõhustab EKL hinnangul ka Tööinspektsiooni järelevalve teostamist, milleks viidatud andmekogu on võimalik efektiivselt kasutada. Avalik-õigusliku kindlustuse korral on võimalik teostada ka efektiiv semat järelevalvet tööandja kindlustamiskohustuse täitmise üle. EKL teeb ettepaneku täiendada kindlustusseaduse väljatöötamisel töötajate registri infosüsteemi (TÖR) viisil, et registrist nähtuks, kas tööandja on töötaja kindlustanud. Teise võimalusena pak ub EKL välja lahenduse, mille kohaselt algab kindlustuskaitse töötaja registreerimisel TÖR-is , mis välistaks sisuliselt võimaluse, et tööandjad jätavad töötaja kindlustamata. KOKKUVÕTE Eeltoodud seisukohad kajastavad peamisi EKL seisukohti väljatöötatud kavatsuse teemal. Õigusloome jätkumisel on võimalik neid käsitlusi täiendada ja täpsustada, millest tulenevalt palub EKL ka edaspidi ennast kaasata asjaomastesse aruteludesse. Käesolev seisukoht on koostatud Eesti Kutsehaigete Liidu nimel ja juristi Mihk el Nukka kaasabil. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Tiina Kink EKL juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt Mihkel Nukka
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel