Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie: 09.07.2018 nr 1.2-1/2371 -1
Tallinn
[email protected] Meie: 21.09.2018
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad
tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele
EVEA koondab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või
muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga
erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii ühemeheosaühinguid kui ka suuremaid. Töösuhteid
(s.h. tööohutust) reguleerivad normid mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult. Oleme
seisukohal, et rapsiv, läbikaalumata või ühekülgsetele argumentidele tuginev õigusloome ei ole
õigustatud ka juhul, kui see pealtnäha tugineb üllastel eesmärkidel.
EVEA ei toeta tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsust ning teeme ettepaneku
tööõnnetuskindlustuse süsteeemi loomist väljatöötamiskavatsuses esitatud kujul mitte
jätkata.
Oleme seisukohal, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke (eesmärk on luua tööõnnetuste
hüvitamiseks kindlustusel põhinev süsteem, mis motiveerib tööandjaid töökeskkonda parandama
ja tööõnnetusi ennetama; vähendab pikemas perspektiivis ühiskonna, sh ettevõtete ja riigi rahalist
koormust) ei ole väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud viisil võimalik saavutada.
Tööõnnetuskindlustuse rakendamine väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud kujul on hoopis
tööandjate täiendav, olgugi varjatud, maksustamine.
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse põhipunktid ja EVEA seisukohad:
Rõhutame, et täna kehtiv tööõnnetuste hüvitamise süsteem on üldise sotsiaalkindlustussüsteemi
osa ning on finantseeritud peaasjalikult sotsiaalmaksust, aga ka töötuskindlustusmaksest. Need
maksud ja maksed on samuti täielikult või osaliselt tööandja kanda. Seega on
väljatöötamiskavatsuse realiseerumisel tööandja maksukoormuse tõus vältimatu. Paljudele väike-
ja keskmistele ettevõtetele (edaspidi VKE) ei ole tööjõukulude tõus jõukohane.
Eesti Väikeste ja Keskmiste https://evea.ee/
Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387 E-mail:
[email protected]
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus tugineb suuresti argumendil, et just seetõttu, et
kehtivas tööõnnetuste hüvitamise süsteemis kantakse enamik tööõnnetustega seotud kuludest läbi
solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi, on tööandjate individuaalne vastutus suhteliselt madal. Seda
argumenti püütakse toetada seiskohaga, et tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning
tööõnnetusi ennetada on piiratud.
EVEA hinnangul on eeltoodud väited pealiskaudsed ning ebapiisavad väljatöötamiskavatsuses
kirjeldatud, täielikult tööandjate kanda jääva tööõnnetuskindlustuse süsteemi rakendamiseks.
Sotsiaalministeerium jätab väljatöötamiskavatsuses arvestamata, et :
1. Paljude tööõnnetuste põhjuseks ei ole tööandjapoolne töötervishoiu- või tööohutuse nõuete
eiramine vaid töötaja hooletus, kolmandate isikute tegevus või muud asjaolud;
2. Tööõnnetuse raskusastme määramine on täna pigem juhuslik ja sõltub konkreetse
tervishoiutöötaja teadmistest, hinnangutest ja suvast. Eesti kergete ja raskete tööõnnetuste
statistika ei ole naaberriikidega võrreldav kuna raske tööõnnetuse mõisted on ka
lähiriikides täiesti erinevad.
3. Ka täna on esmase kulutuse tegijal – Haigekassal – seaduslik regressiõigus tööõnnetuse
põhjustaja (muuhulgas siis ka tööandja) vastu (alus Ravikindlustusseadus §26 lg 1). Seega
ei pea töötaja pidama pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi esmaste ja tööõnnetuse tagajärjel
tekkinud tervisekahjuga seotud kulude (haiglaravi, ravimikulu, ravikindlustushüvitis)
sissenõudmiseks.
4. On ebaõiglane panna kõigile tööandjatele täiendav maksukoormus sundkindlustuse näol
kui tööandja süül juhtunud tööõnnetusi toimub vaid osades sektorites ja/või ettevõtetes.
Ühe peamise puudusena näeme ka seda, et väljatöötamiskavatsus käsitleb ainult üht osa tööga
seotud tervisekahjustustest – tööõnnetusi. Täielikult on tähelepanuta jäetud tööga seotud haigused,
s.h. kutsehaigused. Seda ilmselt teadlikult - kuna tööga seotud haigusi diagnoositakse üsna vähe
(2017 oli diagnoositud tööst põhjustatud haigestumiste arv 78 ning diagnoositud kutsehaiguste
arv 37), siis jäeti see kõrvale. Samas aga peab EVEA vajalikuks rõhutada, et tööandjate
igapäevased kulutused just tööga seotud haigestumiste ärahoidmiseks süstemaatilise
riskihindamise, ennetavate meetmete rakendamise, tervisekontrolli jms näol on väga suured ning
paljudele, eriti maapiirkondades tegutsevatele VKE-dele juba täna üle jõu käivad.
Tervisekontrolli lausalise korraldamise kohustus on täna täielikult tööandja õlul (tööandjal on
kohustus hüvitada nii tervisekontrolliga seotud otsesed kulud kui ka maksta töötajale töötasu selle
aja eest – sellist kohustust ei eelda kehtivad EL direktiivid. Vastupidi EL reeglid võimaldavad
tervisekontrolli kulusid jagada ja liikmesriikidel otsustada, millises mahus ja kuidas töötervishoiu
tervisekontrolli korraldada). Selline regulatsioon paneb aga võrreldamatult halvemasse olukorda
kõik maapiirkondades või väikelinnades tegutsevad tööandjad (tööandja peab hüvitama töötajale
Eesti Väikeste ja Keskmiste https://evea.ee/
Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387 E-mail:
[email protected]
sõidukulud ning terve päeva töötasu, et töötaja saaks Tallinnas, Pärnus või Tartus
tervisekontrollis käia) ning seda juba enne kui ta üldse tööd alustab.
01.01.2017 jõustunud nakkushaiguste ennetamiseks tehtava tervisekontrolli regulatsiooni muutus
ning 01.01.2019 jõustuv TTOS muudatuste pakett toob siin tööandjale veel lisakoormust kuna
lisanduvad uued ohutegurid mis kohustavad tööandjat töötaja tervist kontrollima (ja kulud
hüvitama) juba enne töötaja tööle lubamist. TTOS-i uue redaktsiooniga üritatakse ilmselt osaliselt
kompenseerida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) alusel korraldatava
tervisekontrolli (tervisetõend) sisuliselt olematuks muutmist alates 01.01.2017. NETS-i alusel
tehtav esmane tervisetõend oli algselt tõendi taotleja (töötaja) kanda ning seda võis väljastada ka
perearst. Selle asendamine enne töö alustamist (täielikult tööandja kulul) tehtava
töötervishoiukontrolliga suurendab oluliselt tööandjate kulutusi ja halduskoormust ning halvendas
väga oluliselt teenuse kättesaadavust. Lisaks paneb selline regulatsioon väga keerulisse olukorda
maapiirkondades ja väikelinnades asuvad, suure tööjõuvoolavusega sektorid (põllumajandus,
toitlustus, teenindus, majutus jms) ning seeläbi vähendab töökohti neis piirkondades.
Oleme seisukohal, et tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste teemad tuleb ühendada ning läbi
vaadata koos. Selle käigus tuleb luua selge käsitlus raskete ja kergete tööõnnetuste eristamiseks;
luua kaasaegne käsitlus tööga seotud haigustest; vähendada tööandjate kulutusi tervisekontrollile,
täpsustada töötervishoiuarstide ülesandeid ning pädevust ning tagada töötervishoiuteenuse
kättesaadavus kõikjal Eestis.
Lisaks peab EVEA vajalikuks vabastada erisoodustusmaksust kõik tööandjate kulud töötajate
haigestumist ennetavatele tegevustele või tervishoiuteenustele, mida tehakse töötajate
motiveerimiseks lisaks kohustuslikule tervisekontrollile.
Jääb selgusetuks, miks on väljatöötamiskavatsuses probleemi võimalike mitteregulatiivsete
lahenduste kaalumisel kõrvale jäetud avalikkuse teavitamise ja seniste regulatsioonide parema
rakendamise võimalus. Tööõnnetuste arvu vähendamisel on töötajate aga ka tööandjate
teavitamise mõju raske üle hinnata. Täna on ju sarnaselt töötajatele ka VKE-d (tööandjad)
olukorras, kus teadmiste, ja ressursside nappus on paljude probleemide, s.h. ka töökeskkonda
vähese panustamise peamine põhjus. Parem teavitamine ja juba kehtivate regulatsioonide tõhusam
rakendamine maksukoormuse tõusu asemel on kindlasti positiivsema mõjuga nii VKE-dele,
töötajate tervise säilimisele kui majanduskeskkonnale laiemalt.
Soovime lõpetuseks veelkord rõhutada, et üle 90% Eesti tööandjatest on VKE-d. Igasugune
läbikaalumata tööjõumaksude tõus halvendab ettevõtete võimekust investeerida ja töökohti luua,
vastupidi – sunnib töökohti sulgema ning toob koos muude põhjustega kaasa ka maapiirkondades
asuvate VKE-de tegevuse lõpetamise.
Eesti Väikeste ja Keskmiste https://evea.ee/
Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387 E-mail:
[email protected]
EVEA nimel
Heiki Rits
EVEA President
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA volikogu liige
Eesti Väikeste ja Keskmiste https://evea.ee/
Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387 E-mail:
[email protected]
-------- Original Message --------
Subject: EVEA seisukohad tööõnnetuskindlustuse VK-le
Date: 21.09.2018 23:01
From:
[email protected]
To: <
[email protected]>
Lugupeetud pr Põldis,
saadan EVEA seisukohad tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsusele.
Palume kaasata EVEA tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna teemade, s.h.
tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise protsessi.
Lugupidamisega
EVEA nimel
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA volikogu liige