dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riikliku statistika seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 16. august 2018
Viit
1.2-3/2403-5
Registreeritud
16. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32403-5 16.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc430 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 12.07.2018 nr RAM/18-0777/- [email protected] 1K, 12.4-9/5717-1/ Meie 16.08.2018 nr 1.2-3/2403-5 Riikliku statistika seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Sotsiaalministeerium kooskõlastab riikliku statistika seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) märkustega. VTK eesmärk – andmejagamisteenuse arendamine, andmekogudes olevate andmete kvaliteedi parendamine ning andmete dubleeriva kogumise ning sellega seotud halduskoormuse minimeerimine – on oluline ning vajalik. Ometi võiks VTK eesmärgipüstitus meie hinnangul olla terviklikum ning pakutud lahendustega kaasnevaid mõjusid erinevatele osapooletele ja eelarvele tuleks analüüsida põhjalikumalt. Eelnevat silmas pidades palume eelnõu ettevalmistamisel arvestada alltoodud märkustega. 1. VTK näeb ette riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) ja teiste seaduste muutmise, eesmärgiga täpsustada Statistikaameti ülesandeid andmekvaliteedi tagamisel. Kavandatava lahendusena pakutakse välja (lk-l 20) RStS ja avaliku teabe seaduse muutmist. VTK pealkiri ja sisu võimaldavad eeldada, et plaanitavad muudatused peaksid hõlmama lisaks kahele nimetatud seadusele rohkem seadusi, milliseid VTKst ei selgu. 2. VTK peaks kajastama ja toetama tervikvisiooni riigi andmehalduse ja andmekvaliteedi tõstmiseks, näitama milliste konkreetsete eesmärkide poole liigutakse ja millised on tegevused nende eesmärkide saavutamiseks Statistikaameti koordineeriv roll siinkohal on asjakohane. Siiski tõusetub küsimus, kas Statistikaamet suudab arvestada väga spetsiifiliste sisuaspektidega sh tervise, meditsiini, hoolekande jt valdkondade alamteemades. Peame siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et andmehalduse töörühma peaksid senisest laiapõhjalisemalt olema kaasatud sisuministeeriumid ja andmeandjad. Lahendamist vajab nn valdkondlike andmejärvede temaatika. Sellega seonduvalt tuleks vastata küsimusele, kellel veel peale Statistikaameti on andmejagamisteenuse õigus oma spetsiifilises haldusvaldkonnas ja mis nõuded/põhimõtted sel puhul rakenduvad. Selleks, et kavandatavad muudatused tooksid kaasa märkimisväärse ja võimalikult kiire andmekvaliteedi tõusu, tuleb selgemalt läbi mõelda seosed teiste asutuste sarnaste plaanidega, et riiklikult liigutaks ühise eesmärgi suunas. 3. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeerium (SoM kiri: 05.05.2014 nr 1.21/2056) on teinud ettepaneku täiendada RStS §-i 8 „Riikliku statistika tegijad“ Sotsiaalministeeriumi hallatava riigi teadus- ja arendusasutuse Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonnaga. TAI täidab Eesti ametliku tervisestatistika esitaja ja partneri rolli Eurostati, WHO, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks, osaleb töökoosolekutel ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 arendab tervisestatistika metoodikat, kuid ei oma riikliku statistika tegija staatust. Nii nagu Statistikaamet ja Eesti Pank lähtub TAI oma tegevuses riikliku statistika tegemise põhimõtetest ja järgib Euroopa Liidus sätestatud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. 4. Soovitame selgemalt välja tuua, kuidas VTK saaks riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) toimimist toetada. Üheselt arusaadavalt võiks selguda, kas soovitakse luua RIHAst eraldiseisvat andmekogude ülevaadet või peaks kogu protsess RIHA paremat toimimist toetama. 5. Andmejagamisteenuse osas võiks olla põhjalikumalt kajastatud koostöövõimalused erasektoriga (ettevõtjatega). 6. Soovitame kajastada põhjalikumalt Statistikaameti valmisolekut ja vajadust lisaressursi järele teha plaanitavaid mõjuanalüüse andmete laialdasemaks kasutamiseks. Suurimaks takistuseks nende mõjuanalüüside tegemisel on nimetatud üksnes andmeallikate sidumise keerukust. Leiame, et selgemalt tuleks analüüsida ka andmete sidumise vajadust ja selgitada täpsemalt tekkinud kitsaskohti. 7. VTKs märgitakse, et „oluline on määrata andmehalduse korraldamise vastutus asutustes. Seda vastutust peaks kandma eraldi professionaalsete oskustega töötaja n-ö andmehaldur“, kelle peamised tööülesanded on loetletud VTK lk-l 6. Mõjusid andmekogu pidajatele ja infosüsteemide omanikele on kajastatud üldsõnaliselt. Näiteks, VTK lk-del 17-18 konstateeritakse „korraldamisega seotud kulud on vältimatud“, „vajavad nad tööga korralikuks hakkama saamiseks täiendkoolitust (kulu ca 10 000 eurot aastas)“, „sihtrühm ca 1100 riiklikku andmekogu“. Andmehalduri ametikoha loomine tähendab andmekogu pidajatele lisakulusid või ümberkorraldusi töös, mistõttu tuleks neid mõjusid põhjalikumalt analüüsida. Konkretiseerimist vajab, mis on tinginud vajaduse andmehaldurite järele ja kui suured kulud sellega kaasnevad. 8. Soovitame VTKs (lk 6) välja pakutud nõuded andmehalduri pädevusele ümber sõnastada selliselt, et ootused andmehaldurite tööle ja pädevusele oleksid realistlikumalt kirjeldatud ning nõutavate kutseoskustega isikud ka reaalselt tööturult leitavad. 9. Tervikuna vajaksid põhjalikumat analüüsi kaasnevad eelarvemõjud. Andmehalduri palkamine on siinkohal vaid üks mõjuaspekt. Kulud kaasnevad ka nt tarkvaraarendustega. Seejuures on oluline hinnata mitte ainult uute tarkvaraarendustega seonduvat, vaid ka olemasolevate arenduste muutmise vajadust. Kirjeldada tuleks tarkvaraarenduste plaanitavat mahtu, arenduste väljatöötamiseks vajaminevat raha ja aega. 10. Ka mõju halduskoormusele tuleks hinnata üksikasjalikumalt. Üldine soovitus mõjude osa üle vaatamisel oleks see paremini struktureerida eraldi sihtgruppide ja muudatuste lõikes. Halduskoormuse mõju hindamisel on majandussubjekte käsitletud ühtse sihtrühmana (nt VTK lk 17), samas mõjud väljenduvad sihtrühmade kaupa erinevates valdkondades. VTKst peaks arusaadavalt selguma, millised andmeesitajad on kõige enam mõjutatud. Selgelt tuleks eristada mõju avalikule sektorile, samuti automatiseeritud andmekogumisest tulenev konkreetne mõju halduskoormusele. Ühtlasi juhime tähelepanu, et VTK tabelis lk 16-17 peaks halduskoormuse vähenemine kuuluma lahtrisse „mõju halduskoormusele“ ning „otsustajad saavad andmeteenuse 3 kaudu infot paremate otsuste tegemiseks“ peaks olema käsitletud „mõju infoühiskonnale“ all. 11. VTKs on korduvalt märgitud andmekogude ebapiisavat andmekvaliteeti. Vastamist ootab küsimus, milliste kvaliteedikriteeriumide osas on andmekogudel enim puudujääke. 12. Mõistetega seonduvalt soovitame tuua põhimõistete alla andmestruktuure käsitlevate terminite kõrvale ka mõisted, mis puudutavad erinevaid rolle (andmete esitajad, omanikud, valdajad, kasutajad, vastutavad ja volitatud töötlejad), sest nende käsitlus jäi mõnel juhul edasises tekstis segaseks või varieerus. 13. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 01.04.2019. Nagu eespool märgitud ei selgu VTKst kuigi täpselt asutustele pandavad kohustused, sh kaasnevad finantskulud, millega tuleks eeldatavat jõustumisaega silmas pidades arvestada 2019. aasta eelarve kavandamisel. Tekib küsimus, kuidas nimetatud ajaks tagada näiteks andmehaldurite määramine ja ettevalmistamine, sh Statistikaameti pakutav koolitusmaht – mistõttu leiame, et pakutud seaduse jõustumisaeg ei ole mõistlik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Kaia Iva tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister Anneli Kivitoa 626 9170 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel