Helmen Kütt
Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 17.07.2018 nr 1-1/13-626/10/
[email protected] Meie 16.08.2018 nr 1.2-2/43-4
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja ravikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu menetlemisest
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Esitasite meile täpsustavad küsimused seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (626 SE). Soovisite ülevaadet eesti
keele kursuste korraldamise kohta ning toetustest kohalikele omavalitsustele ja tööandjatele
keelekursuste korraldamiseks kolmandatest riikidest tulnud tervishoiutöötajatele ning
ülevaadet Sotsiaalministeeriumi järgmistest sammudest keeleõppe korralduse ja selleks
toetuse maksmise ning tööpraktika ajal toetuse maksmise kavandamisel.
Töötaval inimesel on Töötukassa kaudu võimalik eesti keelt õppida kahel viisil:
tööandja taotlusel või töötaja soovil. Alates 1. juunist saavad tööandjad võimaluse taotleda
koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse parandamiseks. Hetkeseisuga on toetust
taotlenud 5 tööandjat.
Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana
ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Toetuse saamiseks peab ettevõte avalduse
esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud
tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping
peab pärast avalduse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud. Koolituse maht peab
olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Eelnõu kohaselt
on tööpraktika kestuseks kuus kuud kuni aasta. Kui taotlejale määratakse tööpraktika ajaks
vähemalt 6 kuud, on esitatud kriteeriumid täidetud ning tööandjal on võimalik taotleda eesti
keele kursustel osalemise kulu hüvitamist.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava
täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva
õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ning
koolituse lõpus peavad osalejad saama tunnistuse või tõendi koolituse läbimise kohta.
Töötukassal on võimalik hüvitada ka erialase eesti keele õppe koolitust. Koolitustoetuse
maksmise otsuse teeb avalduse alusel koolitustoetuse hindamiskomisjon.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale:
koolituskulu,
koolitusel osalemisega seotud sõidukulu ning
palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kulude kogusummast hüvitab Töötukassa ebapiisava eesti keele oskusega töötajate
koolitamise kulud kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Samuti korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas
lõimumist toetatavad tegevused“ raames tasuta A2-, B1- ja B2-taseme eesti keele kursusi,
mida korraldatakse aastani 2020. Keelekursustele on võimalik registreeruda 2 korda aastas
– suve lõpus ja talvel ning neid korraldatakse üle Eesti erinevates linnades.
Lisaks on võimalik töötajal endal eesti keele koolitusel osaleda, kui ta vastab koolituse
saamise tingimustele. Koolituskaardiga koolitusel saab osaleda, kui tegu on töötajaga, kes
töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ja on tööealine
ning kellele on taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul arvestatud vähemalt 12
kuud töötuskindlustusstaaži ning tema sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 14 412 euro
(ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1201 euro) ja eesti keele oskus on tööalaseks
arenguks ebapiisav. Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks saavad alates 01.06.2018
töötajad osaleda tööturukoolitusel koolituskaardi alusel vaid juhul kui koolitus valmistab ette
tasemeeksami (A2-C1) sooritamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme
omandamiseks.
Eesti keelt on võimalik iseseisva õppena omandada ka tasuta e-kursustel. Üheks
võimaluseks on e-kursused projekti „Keeleklikk" raames, kus on võimalik eesti keelt õppida
vene ja inglise keele baasil.
Kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajaid saame toetada esimeses
etapis informatsiooniga tasuta eesti keele kursuste kohta ning tööandjate teavitamisega
keelekursuste maksumuse toetusvõimalustest. Selleks, et kolmandates riikides hariduse
omandanud isikutel oleks täidetud Eestis viibimise alused ning kindlustatud sissetulek Eestis
toimetulekuks on tööpraktika sooritamise ajal taotlejatele rahalise toetuse pakkumiseks
kaalumisel erinevad variandid. Arvestades tervishoiu valdkonna teisi olulisi finantseerimist
ootavaid teenuseid, soovime leida võimalikult optimaalse ning taotlejaid motiveeriva viisi
eesti keele õppimise toetamiseks ning vastavuseksami eduka sooritamise tagamiseks. Tasu
maksmiseks on võimalik planeerida rahalised vahendid järgmisesse eelarveperioodi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Perit Kirkmann 626 9128
[email protected]