dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisest

Sotsiaalministeerium · 16. august 2018
Viit
1.2-2/101-4
Registreeritud
16. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Perit Kirkmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-243-4 16.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc237 KB

Sisu (failidest)

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 17.07.2018 nr 1-1/13-626/10/ [email protected] Meie 16.08.2018 nr 1.2-2/43-4 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisest Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Esitasite meile täpsustavad küsimused seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (626 SE). Soovisite ülevaadet eesti keele kursuste korraldamise kohta ning toetustest kohalikele omavalitsustele ja tööandjatele keelekursuste korraldamiseks kolmandatest riikidest tulnud tervishoiutöötajatele ning ülevaadet Sotsiaalministeeriumi järgmistest sammudest keeleõppe korralduse ja selleks toetuse maksmise ning tööpraktika ajal toetuse maksmise kavandamisel. Töötaval inimesel on Töötukassa kaudu võimalik eesti keelt õppida kahel viisil: tööandja taotlusel või töötaja soovil. Alates 1. juunist saavad tööandjad võimaluse taotleda koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse parandamiseks. Hetkeseisuga on toetust taotlenud 5 tööandjat. Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Toetuse saamiseks peab ettevõte avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast avalduse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud. Koolituse maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Eelnõu kohaselt on tööpraktika kestuseks kuus kuud kuni aasta. Kui taotlejale määratakse tööpraktika ajaks vähemalt 6 kuud, on esitatud kriteeriumid täidetud ning tööandjal on võimalik taotleda eesti keele kursustel osalemise kulu hüvitamist. Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ning koolituse lõpus peavad osalejad saama tunnistuse või tõendi koolituse läbimise kohta. Töötukassal on võimalik hüvitada ka erialase eesti keele õppe koolitust. Koolitustoetuse maksmise otsuse teeb avalduse alusel koolitustoetuse hindamiskomisjon. Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale:  koolituskulu,  koolitusel osalemisega seotud sõidukulu ning  palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Kulude kogusummast hüvitab Töötukassa ebapiisava eesti keele oskusega töötajate koolitamise kulud kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta. Samuti korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames tasuta A2-, B1- ja B2-taseme eesti keele kursusi, mida korraldatakse aastani 2020. Keelekursustele on võimalik registreeruda 2 korda aastas – suve lõpus ja talvel ning neid korraldatakse üle Eesti erinevates linnades. Lisaks on võimalik töötajal endal eesti keele koolitusel osaleda, kui ta vastab koolituse saamise tingimustele. Koolituskaardiga koolitusel saab osaleda, kui tegu on töötajaga, kes töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ja on tööealine ning kellele on taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul arvestatud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ning tema sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 14 412 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1201 euro) ja eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav. Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks saavad alates 01.06.2018 töötajad osaleda tööturukoolitusel koolituskaardi alusel vaid juhul kui koolitus valmistab ette tasemeeksami (A2-C1) sooritamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Eesti keelt on võimalik iseseisva õppena omandada ka tasuta e-kursustel. Üheks võimaluseks on e-kursused projekti „Keeleklikk" raames, kus on võimalik eesti keelt õppida vene ja inglise keele baasil. Kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajaid saame toetada esimeses etapis informatsiooniga tasuta eesti keele kursuste kohta ning tööandjate teavitamisega keelekursuste maksumuse toetusvõimalustest. Selleks, et kolmandates riikides hariduse omandanud isikutel oleks täidetud Eestis viibimise alused ning kindlustatud sissetulek Eestis toimetulekuks on tööpraktika sooritamise ajal taotlejatele rahalise toetuse pakkumiseks kaalumisel erinevad variandid. Arvestades tervishoiu valdkonna teisi olulisi finantseerimist ootavaid teenuseid, soovime leida võimalikult optimaalse ning taotlejaid motiveeriva viisi eesti keele õppimise toetamiseks ning vastavuseksami eduka sooritamise tagamiseks. Tasu maksmiseks on võimalik planeerida rahalised vahendid järgmisesse eelarveperioodi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse terviseala asekantsler Perit Kirkmann 626 9128 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel