dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaideotsus

Sotsiaalministeerium · 7. august 2018
Viit
1.2-5/2334-3
Registreeritud
7. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa, Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-52334-3 07.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc325 KB

Sisu (failidest)

Eesti Töötukassa Teie 10.07.2018 nr 3-3.1/8654-1/ [email protected] Meie 07.08.2018 nr 1.2-5/2334-3 Vaideotsus Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 51 lg-te 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 p 4 alusel: - jätta Eesti Töötukassa vaie Innove SA otsusele nr 3-3.1/182 rahuldamata. Edasikaebamise kord Vastavalt HMS § 87 lg-le 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Asjaolud 1. Eesti Töötukassa (edaspidi vaide esitaja) viis 08.11.2017 läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 183597 „Veebipõhiste testide ning lühiküsimustiku kasutusõiguste (lihtlitsentside), juhendite ja koolituste ostmine“ (edaspidi hange), mille tulemusena sõlmis 15.12.2017 OÜ-ga Tripod Grupp testide ja küsimustike kasutusõiguse ja koolituse lepingu nr 4-8/17/155 maksumusega kokku 103 025 eurot (ilma käibemaksuta). 2. Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et vaide esitaja hankijana on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mille koosseisus ei ole esitatud kõiki pakkumuse vastavustingimustes nõutud dokumente. Sellest tulenevalt kontrollis rakendusüksus ka vastavustingimuste kooskõla RHS-le. 2.1. Vastavalt riigihanke dokumentide (edaspidi RD) nr 2-3/17/2697 punktile 3.8.5, RD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punktile 6 ning pakkumuse vastavustingimuste punktile 5 peab pakkuja pakkumuse koosseisus esitama veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks kirjaliku juhendi eesti, inglise ja vene keeles. 2.2. Riigihangete registris 13.12.2017 avaldatud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli ja pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt tunnistati vastavaks ja edukaks OÜ Tripod Grupp (edaspidi ka pakkuja) pakkumus. Täiendavalt esitas vaide esitaja 20.03.2018 Eesti Töötukassa 06.12.2017 riigihanke komisjoni koosoleku protokolli nr 2-3/17/2697, mille kohaselt tunnistati edukaks OÜ Tripod Grupp pakkumus kui ainuke esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2.3. Toetuse saaja on protokollis nr 2-3/17/2697 välja toonud, et pakkuja esitas pakkumuse koosseisus veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks juhendi eesti keeles ning jättis esitamata inglise- ja venekeelse juhendi. Vaide esitaja lähtus pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lõike 2 teisest lausest, mille kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Pakkuja on esitanud pakkumuse RD lisa 1 punktis 3.8.5 nõutud veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks eestikeelse sisulise ja asjakohase juhendi, mis kinnitab, et pakkujal on nõue sisuliselt täidetud. Vaide esitaja märgib, et pakkujal ei tulnud esitada kõiki lühiküsimustikku puudutavaid juhendeid – RD lisa 1 punkti 6.1 kohaselt peab edukas pakkuja esitama lühiküsimustiku videojuhendi hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest, seega ei ole RD-ga vastuolus, kui edukas pakkuja esitab lühiküsimustiku võõrkeelsed juhendid (inglise ja vene keeles) peale hankelepingu sõlmimist hiljemalt koos lühiküsimustike videojuhendiga. Vaide esitaja põhjenduse kohaselt ei saa võõrkeelsed juhendid sisaldada uut infot võrreldes eestikeelse juhendiga ning RD lisa 1 punktis 3.8.5 nõutud lühiküsimustiku juhendi inglise ja vene keeles esitamata jätmine ei ole tõlgendatav pakkumuses esineva sisulise kõrvalekaldena riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimusest. 3. Läbiviidud kontrolli põhjal leidis rakendusüksus, et vaide esitaja kehtestades pakkumuse vastavusetingimusena pakkumuse vastavuse hindamiseks ebavajaliku ja ebaproportsionaalse nõude (lisaks eesti keelsele juhendile ka inglise ja vene keelse juhendi esitamine), ei ole vaide esitaja järginud RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle STS § 26 lg-ga 1 pandud kohustust järgida RHS- i. Rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsusega nr 3-3.1/182 (edaspidi otsus) otsustati: - lugeda mitteabikõlblikuks kuluks tegevuse 2.2 „Karjäärteenuste arendamine“ maksetaotluses nr 47692 kajastatud lepingu nr 4-8/17/155 kulud summas 2276,25 eurot ehk 5% ulatuses esitatud lepingu maksumusest (45 525*5%); - keelduda kulude väljamaksmisest maksetaotluses nr 47692 summas 2276,25 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 1934,81 eurot ja riiklik toetus 341,44 eurot; - tulenevalt asjaolust, et lepingu nr 4-8/17/155 kulusid ei ole vaide esitaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et rakendusüksus vähendab vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingu osas 5% ulatuses. 4. 05.07.2018 esitas Eesti Töötukassa otsusele vaide. Vaide esitaja otsusega ei nõustu. Vaide esitaja on seisukohal, et hanke vastavuse nõue (esitada veebipõhise lühiküsimustiku juhendi kirjalikud tõlked) on hanke esemega võrreldes proportsionaalne ega kitsenda võimalikku pakkujate ringi. Vaide esitaja leiab, et hankes esitatud vastavustingimused ei saa muutuda ebaproportsionaalseteks, kui vaide esitaja teeb RHS § 114 lg 2 teise lause alusel diskretsioonivolitust teostades otsuse. Samuti on vaide esitaja seisukohal, kui ta oleks lükanud tagasi tõlgeteta pakkumuse, siis oleks tal olnud õigus korraldada uus menetlus RHS § 49 lg 1 p 1 kohaselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. 5. Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ning vastavust HMS § 76 lg-le 2. Rakendusüksus vaides esitatud väidetega ei nõustunud ning edastab vaide lahendamiseks Sotsiaalministeeriumile. Vaie esitati vaiet lahendavale asutusele 11.07.2017. 6. Rakendusüksus jäi oma otsuse põhjenduste juurde ning rõhutas täiendavalt, et: - pakkumuse koosseisus tõlgete esitamise nõue ei ole hanke eset arvestades proportsionaalne ega põhjendatud; - rakendusüksus ei pea asjassepuutuvaks vaide esitaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja vaidlustuskomisjoni otsuseid, kuivõrd need käsitlevad antud hankega võrreldes teistsuguseid juhtumeid; 3 - RHS § 49 lg 1 p-d 1 rakendamise aluse tekitamisel varasema õigusvastase tegevuse kaudu, ei oleks antud menetlusliigi kasutamine õigustatud; - teise pakkuja poolt pakkumuste mitte esitamine ei näita, et antud valdkonnas ei ole rohkem teenusepakkujaid; - Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) sätestatud protsendipõhise finantskorrektsiooni tegemise aluseks on eeldus, et riigihangete rikkumisest võib olla tekkinud kahju finantsvahenditele sõltumata sellest, kas keegi huvitatud isikutest rikkumisele tähelepanu juhtis või esitas kehtestatud nõude osas küsimusi. 7. Sotsiaalministeerium teatas vaide esitajale ja rakendusüksusele 25.07.2017, et asja arutamine toimub kirjalikus menetluses ning edastas mõlemale poolele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vaideotsuse eelnõu määrates seisukohtade edastamise tähtajaks 01.08.2018. 7.1. 30.07.2018 teatas rakendusüksus, et nad ei soovi täiendavalt midagi otsuse osas lisada. 7.2. Vaide esitaja määratud tähtajaks Sotsiaalministeeriumile täiendavaid märkusi, dokumente ega selgitusi ei esitanud. Vaideotsuse põhjendus 8. Vastavalt STS § 51 lg-le 1 ja kooskõlas HMS § 83 lg-dele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Vastavalt tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) ning TAT-is sätestatud tingimustele. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 9. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga. Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud tõenditega ning asus seisukohale, et tuvastatud asjaolude kohaselt on kinnitust leidnud, et vaide esitaja on RD vastavustingimusena kehtestanud ebaproportsionaalse tingimuse, mis on ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid. 10. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist ning tulenevalt STS § 28 lg-st 9 kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143. Määrus nr 143 § 2 lg-st 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 § 2 lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja 4 tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Riigihanke kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et kulu tekkimisel oleks järgitud RHS-i. 11. Rakendusüksus leidis, vaide esitaja ei ole hanke läbiviimisel lähtunud RHS üldpõhimõtetest. RHS § 3 üldpõhimõtetest tulenevalt ei ole hankijal lubatud kehtestada muu hulgas selliseid pakkumuse vastavustingimusi, mis ei ole pakkumuse vastavuse hindamisel ilmtingimata vajalikud ja võivad põhjendamatult takistada pakkujate osalemist hankes. Potentsiaalsed hankes osalemisest huvitatud isikud langetavad otsuse hankes osalemiseks muu hulgas lähtuvalt pakkumuse vastavustingimustest. Juhul kui hankes osalemise tingimused nõuavad pakkujalt pakkumuse esitamiseks ebaotstarbekalt mahukat tegevust, siis ei pruugi huvitatud isikud pakkumust esitada. Juhul kui nõude täitmine ei ole pakkumuse esitamisel vajalik, kuid on siiski oluline hankelepingu täitmisel, tuleb nõue lisada hankelepingusse. Rakendusüksuse hinnangul ei ole pakkumuse vastavustingimusena pakkumuse koosseisus veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise kirjaliku juhendi nii eesti, inglise kui ka vene keelsena esitamise nõue hanke eset arvestades proportsionaalne ega põhjendatud. 11.1 RHS § 3 p 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning sama sätte p-st 3 tulenevalt tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Nimetatud üldpõhimõtted laienevad ka vastavustingimuste kehtestamisele. Nii ei saa hankija seada vastavustingimusi, mis on ebavajalikud, piiravad põhjendamatult konkurentsi või seavad konkreetsed pakkujad eelisseisundisse. 11.2. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitaja on RD vastavustingimuste p-ga 5 nõudnud veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks pakkumuses kirjaliku juhendi eesti, inglise ja vene keele esitamist. Vastavustingimuseks ei ole vaid ühes keeles juhendi esitamine või juhendi koostamine või tõlkimine hilisemal ajal vms. Teisisõnu, vaide esitaja on hankijana pakkumuse vastavustingimusena sätestanud konkreetse dokumendinõude. 11.3. Vaide esitaja on oma 05.07.2018 vaides selgitanud, et vastav nõue kolmes keeles juhendi esitamiseks pakkumuse kooseisus oli otseselt seotud riigihanke esemega, põhjendatud ja vajalik, kuna seostus otseselt hangitud testide kasutamisega. Samas ei too vaide esitaja ei vaides endas ega üheski finantskorrektsioonimenetluses rakendusüksusele esitatud selgituses esile asjaolusid, mis põhjendaks kõigis kolmes keeles juhendite esitamist juba koos pakkumusega. Vastupidi, vaide esitaja ise möönab, et eesti keelne juhend testide kasutamiseks oli piisav, sest teistes keeltes juhendid ei saaks sisaldada teistsugust teavet ning need saab tõlkena esitada koos videojuhendiga hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Asjaolu, et erinevas keeles tõlked on riigihanke esemega otseselt seotud ning vajalikud testide ja lühiküsimustike kasutamiseks, ei tingi erinevas keeles juhendite esitamise nõudmist juba koos pakkumusega. 11.4. Vaide esitaja viitab samas asjakohaselt Euroopa Kohtu 10.12.2009 otsuse T-195/08 punktile 57, kus kohus selgitab, et proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tähendab seda, et institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks kohane ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet. Viimasest tuleneb selge juhend ka RD-des vastavustingimuste kehtestamisele – kui dokumendinõude eesmärgiks oli tulenevalt vaide esitaja enda selgitusest tuvastada juhendmaterjali olemasolu, asjakohasus ning pakkuja võimekus juhendi tagamiseks, siis oli vastav eesmärk saavutatav ka juhendi esitamisega vaid ühes keeles. Kuigi puuduvad otsesed tõendid sellest, kas sõltuvalt kehtestatud dokumendinõudest, oli piiratud ka 5 pakkumuste esitamine, tuleb põhjendatult eeldada, et täiendavate kulutuste kandmine juhendite tõlkimisele juba enne pakkumuse esitamist omab mõju potentsiaalse pakkuja otsustusele haneks osaleda. 12. Rakendusüksus põhistas oma seisukohta hankemenetluses RHS § 3 üldpõhimõtete mitte järgimise osas ka sellega, et vaide esitaja tunnistas kaalutlusotsuse alusel puuduvate dokumentidega pakkumuse vastavaks. Rakendusüksus märgib, et tegemist on vaid ühe asjaoluga kogumist, mis toetab seisukohta ebaproportsionaalse vastavustingimuse seadmise osas. Vaide esitaja hinnangul on sellise järelduse tegemine ebaõige ja põhjendamatu, sest vastasel juhul muutuksid hankes esitatud tingimused, mis kaalutluse kohaselt loeti mittesisuliseks kõrvalekaldeks, alati ebaproportsionaalseks, mis ei oleks RHS põhimõtete ja sätetega kooskõlas. 12.1 Sotsiaalministeerium nõustub osalt vaide esitajaga, et rakendusüksus ei saa kehtestatud vastavustingimuste proportsionaalsuse hindamisel lähtuda sellest, kas vaide esitaja hankijana on tunnistanud pakkumuse vastavaks, sest selles ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Kui pakkumuses oleks esinenud puudus, mida on võimalik kõrvaldada, või kui selles esineb mittesisuline kõrvalekalle, siis on hankjal õigus tunnustada vastavaks ka pakkumine, mis muus osas vastavustingimustele vastab. Sellisel juhul ei oleks RHS § 144 lg 2 teises lauses toodud erisusest – mittesisuline kõrvalekalle – sõltumata pakkumuse vastavaks tunnistamine mõjutanud vastavustingimusi ega teisi (potentsiaalseid) pakkujaid. Samas on vaide esitaja ebaõigesti tõlgendanud RHS § 114 lg 2 teises lauses antud õigust lugeda pakkumus vastavaks. Just antud väär tõlgendus põhjendab ka rakendusüksuse järeldust, et seatud vastavustingimus ei olnud proportsionaalne ja vajalik. 12.2. Riigihangete vaidlustuskomisjon on korduvalt selgitanud (vt nt29.05.2018 lahend nr 82- 18/193810; 30.05.2018 lahend nr 83-18/194060), et riigihanke alusdokumentide vastavustingimustes „otsesõnu nõutud dokumendi esitamata jätmine ei ole mittesisuline kõrvalekalle [RD] tingimustest, mille korral võiks hankija RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse siiski vastavaks tunnistada. Tegemist on sisulise puudusega“. Eeltoodust järeldub, et kui RD vastavustingimustes oli seadud kohustus esitada juhendid nii eest, inglise kui ka vene keeles, siis tegemist oli sisulise tingimusega ning see ei ole kvalifitseeritav mittesisulise kõrvalekaldena, mida saab RHS § 114 lg 2 teise lause valguses käsitleda aktsepteeritavana, et tunnistada pakkumus vastavaks. 12.3. Veelgi olulisem on siinjuures aga vaide esitaja enda tõlgendus – pakkumuse vastavaks tunnistamisel on kolmes keeles juhendi esitamise nõuet käsitletud mittesisulise nõudena, kuid RD vastavuskriteeriumi endana on vaide esitaja seda lugenud põhjendatuks ja vajalikuks. Selline tõlgendus on vastuoluline ning ongi seetõttu viinud rakendusüksuse järeldusele, et tegemist oli ebamõistlikult piirava vastavuskriteeriumiga. 13. Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksusega, et vaide esitaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused ei ole asjassepuutuvad, kuivõrd need käsitlevad antud hankega võrreldes teistsuguseid juhtumeid. Samuti on Sotsiaalministeerium seisukohal, et vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei oma tähendust, milline oleks võinud olla võimalik tagajärg, kui vaide esitaja ei oleks ainust esitatud pakkumust vastavaks tunnistanud, sest see ei mõjuta rikkumise sisu. Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksusega, et hankija ei saa õigusvastase tegevusega tekitada endale alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamiseks. 13. Vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse tegemisel, kui vaide esitaja ei ole järginud RHS-i, ei oma tähendust, mitu pakkumust hankes esitati või kas on tõendatud või tõendatav, et hankemenetluses teisi pakkumusi sooviti esitada. Ka olukorras, kus väidetav konkurets puudub, peab hankija tagama RHS-i järgimise. Sõltumata sellest, et aastaid ei ole sarnastes hankemenetluses esitanud pakkumusi teised isikud peale käesolevas hankes 6 vastavaks tunnustatud pakkuja, ei tähenda see, et aja jooksul turuolukord ei muutuks või et ebaproportsionaalsed RD vastavustingimused ei tingiks konkurentsipiiranguid. Selleks, et vaide esitaja saaks hankijana ära kasutada olemasolevat konkurentsi, peavad RD-s sätestavavad vastavustingimused olema proportsionaalsed ja vajalikud. Olukorras, kus vastavustingimusena on seadud juhendite esitamine koos pakkumusega kolmes keeles, samal ajal kui vaide esitaja ise on möönnud, et pakkumise esitamise ajal piisanuks sisuga tutvumise eesmärgil vaid eesti keelse juhendi esitamisest, on tegemist ebaproportsionaalse dokumendinõudega. 14. Eeltoodust tulenevalt on RD vastavustingimus, mis kohustas pakkumise esitamisel esitama juhendi kolmes keeles, ebaproportsionaalne ning ebavajalik ning vaide esitaja ei ole järginud riigihanke korraldamisel RHS-i. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lg-s 1 sätestatud kohustust. 15. Määruse nr 143 § 22 lg-st 1 tuleneb, et kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt sama sätte lõigetes 2–14 sätestatule. Määruse nr 143 § 22 lg 11 p 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Viidatud paragrahvi lg 12 võimaldab määruse nr 143 lg 11 p-des 3– 16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 16. Kuivõrd Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksuse järeldustega selles osas, et vaide esitaja ei ole järginud RHS-i ja on kehtestanud riigihanke alusdokumentides vastavustingimuse, mis on ebaproportsionaalne ja potentsiaalselt konkurentsi piirav, kuid puudub teave sellest, et mõni teine pakkuja oleks jätnud sellest tulenevalt pakkumuse esitamata – Sotsiaalministeerium ei nõustu rakendusüksuse järeldusega, et riigihanke registris hange juurde registreerumisest saaks järeldada huvi esitada pakkumus – on põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määraga otsuse tegemine. Eeltoodust tulenevalt jääb vaide esitaja vaie rahuldamata ning rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsus muutmata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Innove SA Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel