Eesti Töötukassa Teie 10.07.2018 nr 3-3.1/8654-1/
[email protected] Meie 07.08.2018 nr 1.2-5/2334-3
Vaideotsus
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 51 lg-te 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 p 4 alusel:
- jätta Eesti Töötukassa vaie Innove SA otsusele nr 3-3.1/182 rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Vastavalt HMS § 87 lg-le 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi
vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib
vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda:
1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või
2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud
muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine.
Asjaolud
1. Eesti Töötukassa (edaspidi vaide esitaja) viis 08.11.2017 läbi avatud hankemenetlusena
riigihanke nr 183597 „Veebipõhiste testide ning lühiküsimustiku kasutusõiguste
(lihtlitsentside), juhendite ja koolituste ostmine“ (edaspidi hange), mille tulemusena sõlmis
15.12.2017 OÜ-ga Tripod Grupp testide ja küsimustike kasutusõiguse ja koolituse lepingu nr
4-8/17/155 maksumusega kokku 103 025 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et vaide esitaja
hankijana on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mille koosseisus ei ole esitatud kõiki
pakkumuse vastavustingimustes nõutud dokumente. Sellest tulenevalt kontrollis
rakendusüksus ka vastavustingimuste kooskõla RHS-le.
2.1. Vastavalt riigihanke dokumentide (edaspidi RD) nr 2-3/17/2697 punktile 3.8.5, RD lisa 1
„Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punktile 6 ning pakkumuse
vastavustingimuste punktile 5 peab pakkuja pakkumuse koosseisus esitama
veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks kirjaliku juhendi eesti, inglise ja
vene keeles.
2.2. Riigihangete registris 13.12.2017 avaldatud pakkumuste vastavaks tunnistamise
protokolli ja pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt tunnistati vastavaks
ja edukaks OÜ Tripod Grupp (edaspidi ka pakkuja) pakkumus. Täiendavalt esitas vaide
esitaja 20.03.2018 Eesti Töötukassa 06.12.2017 riigihanke komisjoni koosoleku
protokolli nr 2-3/17/2697, mille kohaselt tunnistati edukaks OÜ Tripod Grupp pakkumus
kui ainuke esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2.3. Toetuse saaja on protokollis nr 2-3/17/2697 välja toonud, et pakkuja esitas pakkumuse
koosseisus veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks juhendi eesti
keeles ning jättis esitamata inglise- ja venekeelse juhendi. Vaide esitaja lähtus
pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lõike 2 teisest lausest, mille kohaselt
võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Pakkuja on esitanud pakkumuse
RD lisa 1 punktis 3.8.5 nõutud veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks
eestikeelse sisulise ja asjakohase juhendi, mis kinnitab, et pakkujal on nõue sisuliselt
täidetud. Vaide esitaja märgib, et pakkujal ei tulnud esitada kõiki lühiküsimustikku
puudutavaid juhendeid – RD lisa 1 punkti 6.1 kohaselt peab edukas pakkuja esitama
lühiküsimustiku videojuhendi hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul arvates hankelepingu
sõlmimisest, seega ei ole RD-ga vastuolus, kui edukas pakkuja esitab lühiküsimustiku
võõrkeelsed juhendid (inglise ja vene keeles) peale hankelepingu sõlmimist hiljemalt
koos lühiküsimustike videojuhendiga. Vaide esitaja põhjenduse kohaselt ei saa
võõrkeelsed juhendid sisaldada uut infot võrreldes eestikeelse juhendiga ning RD lisa 1
punktis 3.8.5 nõutud lühiküsimustiku juhendi inglise ja vene keeles esitamata jätmine ei
ole tõlgendatav pakkumuses esineva sisulise kõrvalekaldena riigihanke
alusdokumentides nimetatud tingimusest.
3. Läbiviidud kontrolli põhjal leidis rakendusüksus, et vaide esitaja kehtestades pakkumuse
vastavusetingimusena pakkumuse vastavuse hindamiseks ebavajaliku ja
ebaproportsionaalse nõude (lisaks eesti keelsele juhendile ka inglise ja vene keelse juhendi
esitamine), ei ole vaide esitaja järginud RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud hanke korraldamise
üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle STS § 26 lg-ga 1 pandud kohustust järgida RHS-
i. Rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsusega nr 3-3.1/182 (edaspidi otsus) otsustati:
- lugeda mitteabikõlblikuks kuluks tegevuse 2.2 „Karjäärteenuste arendamine“
maksetaotluses nr 47692 kajastatud lepingu nr 4-8/17/155 kulud summas 2276,25
eurot ehk 5% ulatuses esitatud lepingu maksumusest (45 525*5%);
- keelduda kulude väljamaksmisest maksetaotluses nr 47692 summas 2276,25 eurot,
millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 1934,81 eurot ja riiklik toetus 341,44 eurot;
- tulenevalt asjaolust, et lepingu nr 4-8/17/155 kulusid ei ole vaide esitaja täies ulatuses
rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel
ka asjaolu, et rakendusüksus vähendab vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud
lepingu osas 5% ulatuses.
4. 05.07.2018 esitas Eesti Töötukassa otsusele vaide. Vaide esitaja otsusega ei nõustu.
Vaide esitaja on seisukohal, et hanke vastavuse nõue (esitada veebipõhise lühiküsimustiku
juhendi kirjalikud tõlked) on hanke esemega võrreldes proportsionaalne ega kitsenda
võimalikku pakkujate ringi. Vaide esitaja leiab, et hankes esitatud vastavustingimused ei saa
muutuda ebaproportsionaalseteks, kui vaide esitaja teeb RHS § 114 lg 2 teise lause alusel
diskretsioonivolitust teostades otsuse. Samuti on vaide esitaja seisukohal, kui ta oleks
lükanud tagasi tõlgeteta pakkumuse, siis oleks tal olnud õigus korraldada uus menetlus RHS
§ 49 lg 1 p 1 kohaselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
5. Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ning vastavust HMS § 76 lg-le 2.
Rakendusüksus vaides esitatud väidetega ei nõustunud ning edastab vaide lahendamiseks
Sotsiaalministeeriumile. Vaie esitati vaiet lahendavale asutusele 11.07.2017.
6. Rakendusüksus jäi oma otsuse põhjenduste juurde ning rõhutas täiendavalt, et:
- pakkumuse koosseisus tõlgete esitamise nõue ei ole hanke eset arvestades
proportsionaalne ega põhjendatud;
- rakendusüksus ei pea asjassepuutuvaks vaide esitaja viidatud Tallinna
Ringkonnakohtu ja vaidlustuskomisjoni otsuseid, kuivõrd need käsitlevad antud
hankega võrreldes teistsuguseid juhtumeid;
3
- RHS § 49 lg 1 p-d 1 rakendamise aluse tekitamisel varasema õigusvastase tegevuse
kaudu, ei oleks antud menetlusliigi kasutamine õigustatud;
- teise pakkuja poolt pakkumuste mitte esitamine ei näita, et antud valdkonnas ei ole
rohkem teenusepakkujaid;
- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014-2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
sätestatud protsendipõhise finantskorrektsiooni tegemise aluseks on eeldus, et
riigihangete rikkumisest võib olla tekkinud kahju finantsvahenditele sõltumata sellest,
kas keegi huvitatud isikutest rikkumisele tähelepanu juhtis või esitas kehtestatud
nõude osas küsimusi.
7. Sotsiaalministeerium teatas vaide esitajale ja rakendusüksusele 25.07.2017, et asja
arutamine toimub kirjalikus menetluses ning edastas mõlemale poolele tutvumiseks ja
arvamuse avaldamiseks vaideotsuse eelnõu määrates seisukohtade edastamise tähtajaks
01.08.2018.
7.1. 30.07.2018 teatas rakendusüksus, et nad ei soovi täiendavalt midagi otsuse osas lisada.
7.2. Vaide esitaja määratud tähtajaks Sotsiaalministeeriumile täiendavaid märkusi,
dokumente ega selgitusi ei esitanud.
Vaideotsuse põhjendus
8. Vastavalt STS § 51 lg-le 1 ja kooskõlas HMS § 83 lg-dele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi
vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse
dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide
arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi.
Vastavalt tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 210 „Karjäärinõustamise
kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT)
punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt
loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,
mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) ning TAT-is
sätestatud tingimustele. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama
projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust.
Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta
on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
9. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga.
Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile
esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud tõenditega
ning asus seisukohale, et tuvastatud asjaolude kohaselt on kinnitust leidnud, et vaide esitaja
on RD vastavustingimusena kehtestanud ebaproportsionaalse tingimuse, mis on
ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid.
10. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate
tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist ning tulenevalt STS § 28 lg-st 9 kehtestab
maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad tingimused
ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143. Määrus nr 143 § 2 lg-st 1 tulenevalt on kulu
abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 § 2 lg-tele 3 ja 4 ning
makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja
4
tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või
toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Riigihanke
kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et kulu tekkimisel oleks järgitud RHS-i.
11. Rakendusüksus leidis, vaide esitaja ei ole hanke läbiviimisel lähtunud RHS
üldpõhimõtetest. RHS § 3 üldpõhimõtetest tulenevalt ei ole hankijal lubatud kehtestada muu
hulgas selliseid pakkumuse vastavustingimusi, mis ei ole pakkumuse vastavuse hindamisel
ilmtingimata vajalikud ja võivad põhjendamatult takistada pakkujate osalemist hankes.
Potentsiaalsed hankes osalemisest huvitatud isikud langetavad otsuse hankes osalemiseks
muu hulgas lähtuvalt pakkumuse vastavustingimustest. Juhul kui hankes osalemise
tingimused nõuavad pakkujalt pakkumuse esitamiseks ebaotstarbekalt mahukat tegevust,
siis ei pruugi huvitatud isikud pakkumust esitada. Juhul kui nõude täitmine ei ole pakkumuse
esitamisel vajalik, kuid on siiski oluline hankelepingu täitmisel, tuleb nõue lisada
hankelepingusse. Rakendusüksuse hinnangul ei ole pakkumuse vastavustingimusena
pakkumuse koosseisus veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise kirjaliku juhendi nii eesti,
inglise kui ka vene keelsena esitamise nõue hanke eset arvestades proportsionaalne ega
põhjendatud.
11.1 RHS § 3 p 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud tegutsema
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning sama sätte p-st 3 tulenevalt tagama
konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või
avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada
konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Nimetatud üldpõhimõtted
laienevad ka vastavustingimuste kehtestamisele. Nii ei saa hankija seada vastavustingimusi,
mis on ebavajalikud, piiravad põhjendamatult konkurentsi või seavad konkreetsed pakkujad
eelisseisundisse.
11.2. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitaja on RD vastavustingimuste p-ga 5 nõudnud
veebipõhise lühiküsimustiku kasutamise juhendamiseks pakkumuses kirjaliku juhendi eesti,
inglise ja vene keele esitamist. Vastavustingimuseks ei ole vaid ühes keeles juhendi
esitamine või juhendi koostamine või tõlkimine hilisemal ajal vms. Teisisõnu, vaide esitaja on
hankijana pakkumuse vastavustingimusena sätestanud konkreetse dokumendinõude.
11.3. Vaide esitaja on oma 05.07.2018 vaides selgitanud, et vastav nõue kolmes keeles
juhendi esitamiseks pakkumuse kooseisus oli otseselt seotud riigihanke esemega,
põhjendatud ja vajalik, kuna seostus otseselt hangitud testide kasutamisega. Samas ei too
vaide esitaja ei vaides endas ega üheski finantskorrektsioonimenetluses rakendusüksusele
esitatud selgituses esile asjaolusid, mis põhjendaks kõigis kolmes keeles juhendite esitamist
juba koos pakkumusega. Vastupidi, vaide esitaja ise möönab, et eesti keelne juhend testide
kasutamiseks oli piisav, sest teistes keeltes juhendid ei saaks sisaldada teistsugust teavet
ning need saab tõlkena esitada koos videojuhendiga hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul
arvates hankelepingu sõlmimisest. Asjaolu, et erinevas keeles tõlked on riigihanke esemega
otseselt seotud ning vajalikud testide ja lühiküsimustike kasutamiseks, ei tingi erinevas
keeles juhendite esitamise nõudmist juba koos pakkumusega.
11.4. Vaide esitaja viitab samas asjakohaselt Euroopa Kohtu 10.12.2009 otsuse T-195/08
punktile 57, kus kohus selgitab, et proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tähendab seda, et
institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega
taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks kohane ja vajalik, ning juhul, kui on
võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet.
Viimasest tuleneb selge juhend ka RD-des vastavustingimuste kehtestamisele – kui
dokumendinõude eesmärgiks oli tulenevalt vaide esitaja enda selgitusest tuvastada
juhendmaterjali olemasolu, asjakohasus ning pakkuja võimekus juhendi tagamiseks, siis oli
vastav eesmärk saavutatav ka juhendi esitamisega vaid ühes keeles. Kuigi puuduvad
otsesed tõendid sellest, kas sõltuvalt kehtestatud dokumendinõudest, oli piiratud ka
5
pakkumuste esitamine, tuleb põhjendatult eeldada, et täiendavate kulutuste kandmine
juhendite tõlkimisele juba enne pakkumuse esitamist omab mõju potentsiaalse pakkuja
otsustusele haneks osaleda.
12. Rakendusüksus põhistas oma seisukohta hankemenetluses RHS § 3 üldpõhimõtete
mitte järgimise osas ka sellega, et vaide esitaja tunnistas kaalutlusotsuse alusel puuduvate
dokumentidega pakkumuse vastavaks. Rakendusüksus märgib, et tegemist on vaid ühe
asjaoluga kogumist, mis toetab seisukohta ebaproportsionaalse vastavustingimuse seadmise
osas. Vaide esitaja hinnangul on sellise järelduse tegemine ebaõige ja põhjendamatu, sest
vastasel juhul muutuksid hankes esitatud tingimused, mis kaalutluse kohaselt loeti
mittesisuliseks kõrvalekaldeks, alati ebaproportsionaalseks, mis ei oleks RHS põhimõtete ja
sätetega kooskõlas.
12.1 Sotsiaalministeerium nõustub osalt vaide esitajaga, et rakendusüksus ei saa
kehtestatud vastavustingimuste proportsionaalsuse hindamisel lähtuda sellest, kas vaide
esitaja hankijana on tunnistanud pakkumuse vastavaks, sest selles ei esinenud sisulisi
kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Kui pakkumuses oleks
esinenud puudus, mida on võimalik kõrvaldada, või kui selles esineb mittesisuline
kõrvalekalle, siis on hankjal õigus tunnustada vastavaks ka pakkumine, mis muus osas
vastavustingimustele vastab. Sellisel juhul ei oleks RHS § 144 lg 2 teises lauses toodud
erisusest – mittesisuline kõrvalekalle – sõltumata pakkumuse vastavaks tunnistamine
mõjutanud vastavustingimusi ega teisi (potentsiaalseid) pakkujaid. Samas on vaide esitaja
ebaõigesti tõlgendanud RHS § 114 lg 2 teises lauses antud õigust lugeda pakkumus
vastavaks. Just antud väär tõlgendus põhjendab ka rakendusüksuse järeldust, et seatud
vastavustingimus ei olnud proportsionaalne ja vajalik.
12.2. Riigihangete vaidlustuskomisjon on korduvalt selgitanud (vt nt29.05.2018 lahend nr 82-
18/193810; 30.05.2018 lahend nr 83-18/194060), et riigihanke alusdokumentide
vastavustingimustes „otsesõnu nõutud dokumendi esitamata jätmine ei ole mittesisuline
kõrvalekalle [RD] tingimustest, mille korral võiks hankija RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse
siiski vastavaks tunnistada. Tegemist on sisulise puudusega“. Eeltoodust järeldub, et kui RD
vastavustingimustes oli seadud kohustus esitada juhendid nii eest, inglise kui ka vene
keeles, siis tegemist oli sisulise tingimusega ning see ei ole kvalifitseeritav mittesisulise
kõrvalekaldena, mida saab RHS § 114 lg 2 teise lause valguses käsitleda aktsepteeritavana,
et tunnistada pakkumus vastavaks.
12.3. Veelgi olulisem on siinjuures aga vaide esitaja enda tõlgendus – pakkumuse vastavaks
tunnistamisel on kolmes keeles juhendi esitamise nõuet käsitletud mittesisulise nõudena,
kuid RD vastavuskriteeriumi endana on vaide esitaja seda lugenud põhjendatuks ja
vajalikuks. Selline tõlgendus on vastuoluline ning ongi seetõttu viinud rakendusüksuse
järeldusele, et tegemist oli ebamõistlikult piirava vastavuskriteeriumiga.
13. Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksusega, et vaide esitaja viidatud Tallinna
Ringkonnakohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused ei ole asjassepuutuvad, kuivõrd need
käsitlevad antud hankega võrreldes teistsuguseid juhtumeid. Samuti on Sotsiaalministeerium
seisukohal, et vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei oma
tähendust, milline oleks võinud olla võimalik tagajärg, kui vaide esitaja ei oleks ainust
esitatud pakkumust vastavaks tunnistanud, sest see ei mõjuta rikkumise sisu.
Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksusega, et hankija ei saa õigusvastase tegevusega
tekitada endale alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamiseks.
13. Vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse tegemisel, kui vaide esitaja ei ole
järginud RHS-i, ei oma tähendust, mitu pakkumust hankes esitati või kas on tõendatud või
tõendatav, et hankemenetluses teisi pakkumusi sooviti esitada. Ka olukorras, kus väidetav
konkurets puudub, peab hankija tagama RHS-i järgimise. Sõltumata sellest, et aastaid ei ole
sarnastes hankemenetluses esitanud pakkumusi teised isikud peale käesolevas hankes
6
vastavaks tunnustatud pakkuja, ei tähenda see, et aja jooksul turuolukord ei muutuks või et
ebaproportsionaalsed RD vastavustingimused ei tingiks konkurentsipiiranguid. Selleks, et
vaide esitaja saaks hankijana ära kasutada olemasolevat konkurentsi, peavad RD-s
sätestavavad vastavustingimused olema proportsionaalsed ja vajalikud. Olukorras, kus
vastavustingimusena on seadud juhendite esitamine koos pakkumusega kolmes keeles,
samal ajal kui vaide esitaja ise on möönnud, et pakkumise esitamise ajal piisanuks sisuga
tutvumise eesmärgil vaid eesti keelse juhendi esitamisest, on tegemist ebaproportsionaalse
dokumendinõudega.
14. Eeltoodust tulenevalt on RD vastavustingimus, mis kohustas pakkumise esitamisel
esitama juhendi kolmes keeles, ebaproportsionaalne ning ebavajalik ning vaide esitaja ei ole
järginud riigihanke korraldamisel RHS-i. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lg-s 1
sätestatud kohustust.
15. Määruse nr 143 § 22 lg-st 1 tuleneb, et kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate
asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle
hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt sama
sätte lõigetes 2–14 sätestatule. Määruse nr 143 § 22 lg 11 p 5 kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on
pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse
hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus
riigihangete seadusega. Viidatud paragrahvi lg 12 võimaldab määruse nr 143 lg 11 p-des 3–
16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
16. Kuivõrd Sotsiaalministeerium nõustub rakendusüksuse järeldustega selles osas, et vaide
esitaja ei ole järginud RHS-i ja on kehtestanud riigihanke alusdokumentides
vastavustingimuse, mis on ebaproportsionaalne ja potentsiaalselt konkurentsi piirav, kuid
puudub teave sellest, et mõni teine pakkuja oleks jätnud sellest tulenevalt pakkumuse
esitamata – Sotsiaalministeerium ei nõustu rakendusüksuse järeldusega, et riigihanke
registris hange juurde registreerumisest saaks järeldada huvi esitada pakkumus – on
põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määraga otsuse tegemine. Eeltoodust
tulenevalt jääb vaide esitaja vaie rahuldamata ning rakendusüksuse finantskorrektsiooni
otsus muutmata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Innove SA
Lily Mals 6269 333
[email protected]