Sotsiaalministeerium · 6. august 2018
Sisu (failidest)
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/314
Toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014-
2020.2.02.001.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15-0002)
raames esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 27-32 ning arvestades toetuse saaja ning
partneriga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega nõuda tagasi toetus summas 108,21
eurot ja keelduda MT nr 32 aktsepteerimisest summas 32,43 eurot, kuna toetuse saaja
partnerid ei ole täitnud neile STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust
(edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.8
kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s
26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja
kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja partnerid Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKK) osalesid ühishankijana Riigi Tugiteenuste Keskuse
(edaspidi RTK või hankija) poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062
„Kütuse ostmine“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmisid SKA ja AKK raamlepingu
perioodiks 30.05.2017-30.05.2019 AS-ga Olerex.
Hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja toodud, et pakkuja peab olema
registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning
Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust kontrollib hankija Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava avaliku majandustegevuse
registri kaudu.
Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke
läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
1
2. Hankija selgitused
Rakendusüksus küsis toetuse saajalt selgitusi antud hanke kvalifitseerimistingimuse
põhjendatuse osas ning kuidas oli võimalik välismaistel pakkujatel antud hankes osaleda.
Hankija vastas 04.04.2018 e-kirjas järgmiselt: „Majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse (edaspidi MsÜS) § 51 lg 1 punkti 2 kohaselt on registriandmeteks ettevõtjale
väljastatud tegevusloa andmed. Seega on iga ettevõtja kohta, kellele on väljastatud
tegevusluba, tehtud ka registreering majandustegevuse registris. Vedelkütuse seaduse § 13
lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba. Täiendavalt on
sätestatud vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub
tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Hankija on veendunud, et arvestades
majandustegevusest (kütuse müük) lähtuvaid ohtusid (eelkõige keskkonnaalased, aga ka
inimeste elu ja tervise kaitse) on õigustatud selles valdkonnas tegutsemisele loakohustuse
seadmine, millega enne majandustegevuse alustamist tuvastatakse teatud majandustegevuse
nõuete täitmine ja määratakse kindlaks majandustegevuse teostamise tingimused. Seega on
põhjendatud ka hankemenetluses tegevusloa olemasolu nõude esitamine. Võrdse kohtlemise
ja Euroopa Liidu vaba turu põhimõtete järgimine tagatakse tegevusloa taotlemise ja
lahendamise etapis - kõigile tegevusloa taotlejatele kohalduvad ühesugused nõuded st et
tegevusloa taotluse läbivaatamisel koheldakse kõiki vastavas valdkonnas tegutseda
soovivaid isikuid võrdselt. Kõigil ettevõtjatel sõltumata nende asukohariigist (sh huvitatud
isikud, kelle asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis) on võimalik vastavalt vedelkütuse seaduse § 15 esitada
tegevusloa taotlus, kui nad soovivad tegeleda kütuse impordiga Eestisse või kütuse müügiga
(§ 13 lg 1 p 1 ja p 3). Kõigil hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel oli võimalik
vastavat tegevusluba taotleda ka hankemenetluse kestel arvestades, et hanke avaldamise ja
pakkumuste esitamise tähtaja vahele jäi 42 päeva ja tegevusloa taotlus lahendatakse 30
päeva jooksul. Vajadusel oleks hankijal olnud alati võimalik pakkumuste esitamise tähtaega
edasi lükata (nt kui hankes osalemisest huvitatud isik oleks hankijat teavitanud tegevusloa
taotluse esitamisest, mida MTA ei ole veel lahendanud / on taotluse läbivaatamise tähtaega
pikendanud). Seega on Eestis kütuse müügiga tegelemisel kohustuslik omada tegevusluba,
mis on avaldatud majandustegevuse registris. Ilma tegevusloata müüjalt ei ole lubatud
kütust osta.“
RÜ küsis 11.04.2018 e-kirjaga hankijalt täiendavaid selgitusi: kas antud kvalifitseerimise
tingimuses viidatud termini „majandustegevuse register“ puhul on peetud silmas MKMi
poolt peetavat avaliku majandustegevuse registrit või on tegemist üldisema terminiga, mis
hõlmab ka teistes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikides ja muudes RHS § 3 punktis
3 nimetatud riikides olevaid vastavaid registreid; kas aktsepteeritud olid ka teiste riikide
analoogsed load ning kas või kuidas võimalikud välisriigi pakkujad said antud nõuet lugedes
sellest üheselt aru ja kas või kuidas said potentsiaalsed pakkujad selle võimalusega arvestada
ning kuidas oldi veendunud, et keegi huvitatud isik tegevusloa nõude tõttu hankes osalemata
ei jätnud.
Hankija vastas 24.04.2018 e-kirjas järgmiselt: „EL teenuste direktiivi artikkel 9 annab
liikmesriikidele õiguse teenuse osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas
2
tegutsemise suhtes autoriseerimiskeemi kohaldamiseks, kui on täidetud direktiivi artikli 9 p
1 alapunktides a) – c) nimetatud tingimused: sellega ei diskrimineerita teenuseosutajat,
autoriseerimine on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega ning taotletavat
eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava meetmega, eelkõige põhjusel, et
tagantjärele tehtav kontroll toimuks liiga hilja selleks, et olla tõeliselt tõhus. Teenuste
direktiivi põhjendus punkt 40 avab olulise avaliku huviga seotud põhjuste mõiste - “Olulise
avaliku huviga seotud põhjuste” mõistet, millele viidatakse käesoleva direktiivi teatavates
sätetes, on Euroopa Kohus seoses asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 oma kohtupraktikas
kujundanud ning see võib ka edaspidi muutuda. Euroopa Kohtu kohtupraktikaga
tunnustatud mõiste hõlmab vähemalt järgmiseid valdkondi: avalik kord, avalik julgeolek ja
rahvatervis asutamislepingu artiklite 46 ja 55 tähenduses; korra säilitamine ühiskonnas;
sotsiaalpoliitika eesmärgid; teenuste kasutajate kaitse; tarbijakaitse; töötajate kaitse,
sealhulgas töötajate sotsiaalkaitse; loomade heaolu; sotsiaalkindlustussüsteemi
finantstasakaalu säilitamine; pettuse vältimine; kõlvatu konkurentsi vältimine; keskkonna-
ja linnakeskkonna kaitse, sealhulgas asulaplaneerimine; võlausaldajate kaitse; tõrgeteta
õigusemõistmise tagamine; liiklusohutus; intellektuaalomandi kaitse; kultuuripoliitika
eesmärgid, sealhulgas sõnavabaduse eri aspektide, eelkõige sotsiaalsete, kultuuriliste,
usuliste ja filosoofiliste ühiskonnaväärtuste kaitse; kõrge haridustaseme tagamise vajadus,
ajakirjanduse mitmekesisuse kaitse ja riigikeele edendamine; riigi ajaloo- ja kunstipärandi
säilitamine; ja veterinaarpoliitika.
Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 56 kohaselt - Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale
moodustavad rahvatervis, tarbijakaitse, loomatervis ja linnakeskkonna kaitse olulise avaliku
huviga seotud põhjused. Need olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad õigustada
autoriseerimisskeemide ja muude piirangute kohaldamist. Mitte ühegi
autoriseerimisskeemiga ei tohiks aga kaasneda diskrimineerimist kodakondsuse alusel.
Lisaks peaks alati järgima vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Teenuste direktiivi
põhjenduspunkti 78 kohaselt - On vältimatu näha ette, et teenuste osutamise vabaduse säte
ei takistaks liikmesriikidel, kus teenust osutatakse, kehtestada kooskõlas artikli 16 lõike 1
punktides a kuni c sätestatud põhimõtetega konkreetseid nõudeid avaliku korra või avaliku
julgeolekuga seotud põhjustel või rahvatervise või keskkonna kaitse eesmärkidel.
Teenuste direktiiv võeti Eesti õiguskorda üle EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13245846), mille Riigikogu võttis vastu 10.12.2009.
Teenuste direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaotada liikmesriikide vahel teenuste osutamise
valdkonna arendamist takistavad tõkked. Seaduse § 7 lg 4 kohaselt - kui Eestis teenuse
osutamist alustada soovival EL riigi teenuse osutajal on sellel tegevusalal tegutsemiseks
lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eestis
nõutava tegutsemisõiguse kontrolliesemele, ei kehtestata tegutsemisõiguse andmisel
nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või
põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse osutaja suhtes juba
teises lepinguriigis kohaldatakse. Vastavalt seaduse § 17 lg 2 - Teenuse osutamise
vabadusele võib seadusega kehtestada piiranguid ning need ei või olla diskrimineerivad,
peavad olema põhjendatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või
keskkonnakaitsega ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. Mõistete „avalik kord“
ja „avalik julgeolek“ sisu on määratletud Euroopa Kohtu praktikaga.
3
MsÜS jõustumisel tunnistati EL teenuste direktiivi rakendamise seadus kehtetuks, sest nende
kahe seaduse reguleerimisala kattus olulises osas. EL teenuste direktiivi põhimõtteid
arvestab ka MsÜS – liikmesriigid võivad kooskõlas teenuste direktiiviga teatud
tegevusaladel tegutsemiseks kehtestada ettevõtjatele tegevusloa kohustuse või nõuda
majandustegevusteate esitamist (registreeringut). Seadusandja on mh pidanud põhjendatuks
määratleda loakohustusega tegevusalaks kütuse müük - vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1
kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba; vedelkütuse seaduse §
191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on
keelatud. RHS ei asu Eesti õiguskorra hierarhias kõrgemal MsÜS-ist ega vedelkütuse
seadusest, millest tulenevalt on kütuse müügiga tegelemiseks nõutav tegevusluba. Seega
oleks hankija poolt hanketingimuste seadmisel tegevusloa mittenõudmine vastuolus kehtiva
õigusega – hankija ei saa jätta kehtivat õigust kohaldamata, kuni Riigikohus ei ole
tunnistanud õigusakti sätet põhiseadusega ja/või EL õigusega vastuolus olevaks. Olgu
siinkohal öeldud, et hankija on seisukohal, et kütuse müügi määratlemine loakohustusega
tegevusalana on õiguspärane ja kooskõlas EL teenuste direktiiviga ning põhjendatud olulise
avaliku huviga. Avaliku huvina on kütuse käitlemisega seoses käsitletavad eelkõige
keskkonnakaitse ja avalik ohutus ning inimeste elu ja tervis.
Seega hankija hinnangul ei saa hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimise objektiks olla
mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi tegevusloa olemasolu kohta,
vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette nägema võimaluse Eestis
kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase tegevusloa aktsepteerimiseks.
EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL liikmesriigis välja antud
tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste esinemisel (MsÜS § 22).
Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas teises liikmesriigis läbi viidud
tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse nõuetekohase osutamise ka Eestis.
Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus välisriigis omandatud kvalifikatsioon,
kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st tegevusloa puudub kohaspetsiifiline mõõde ja
välisriigi tegevusluba saab ja tulebki tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse
seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta,
vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) - välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat
müügikohta / tegevuskohta aga ei kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase
valdkonna tegevusluba tunnustada.
Hankija ei nõustu sellega, et riigihanke alusdokumentidesse peab hankija kirja panema
Eestis vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni, sh esitama hanke alusdokumentides
ülevaate tegevusloa taotluse menetlusest. Hankijale sellise kohustuse panemine ei tulene
ühestki RHSi sättest. Küll aga – nii nagu hankija ka oma eelmises vastuses märkis – juhul
kui hankemenetluse käigus oleks hankes osalemise vastu huvi tundnud mõni välisriigi
ettevõtja, siis kooskõlas RHS § 46, mille kohaselt peab hankija andma selgitusi hanke
alusdokumentide kohta, oleks hankija selgitanud huvitatud isikutele ka tegevusloa nõude
täitmise võimalusi ja menetlust. Riigihangete registris ja EL Teatajas avaldatud
hanketeadetes on olemas viide lisateabe / selgituste küsimisele ning seejuures on huvitatud
isikutel võimalik hanketeatega tutvuda ka nt inglise keeles, millega on hankija hinnangul
oluline hankega seotud info kõigile huvitatud isikutele piisavalt kättesaadav.“
4
RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu 03.07.2018. a toetuse saajale arvamuse avaldamiseks.
Toetuse saaja saatis 17.07.2018 e-kirjaga oma vastuse otsuse eelnõule, milles tõi välja:
„Hankija vaidleb vastu finantskorrektsiooni põhjendusele, et toetuse saaja on jätnud
osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
RHS § 41 lõiget 3 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui hankeeseme olemusest tulenevalt on
seadusandja näinud õigusaktides ette erinõuded (nt tegevusluba, registreering vms), peab
hankija kaalutlusõigust rakendades otsustama, millised õigusaktides nimetatud erinõuded
on seesugused, mis on hankija seisukohalt tarvilikud ja vajalikud, veendumaks pakkujate või
taotlejate suutlikkuses hankelepingut nõuetekohaselt täita.
RHS 39 lõige 1 sätestab põhimõtte, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad
pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad
ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde
olemuse, koguse ja otstarbega. Seega peab hankija, tuginedes ennekõike hankeeseme
olemusele, kogusele ja kasutusviisile kaalutlusõiguse rakendamise tulemina määratlema
hanketeates need erinormid, mille kontrollimist tehnilise ja kutsealase pädevuse osas peab
ta põhjendatuks. Proportsionaalsuse põhimõtte osas tuleb arvestada, et tingimus peab olema
sobiv ja vajalik eesmärgi (pakkuja või taotleja peab olema tehniliselt ja kutsealaselt pädev)
saavutamiseks ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Nimetatud tingimused
võivad oluliselt mõjutada pakkuja soovi hankemenetlusest osa võtta, mistõttu on selliste
andmete esitamine juba hanketeates põhjendatud. Samuti, kui hankelepingu täitmisele
kehtivad õigusaktidest tulenevad või muud erinõuded, tuleks neist juba hanketeates
teavitada.
Vastavalt RHS § 39 lõikes 1 sätestatud üldnormile on hankijal kohustus kontrollida, kas
pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad
hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Lisaks eelnimetatud üldisele
kontrollikohustusele kehtestab RHS § 41 lõige 3 hankijale kohustuse kontrollida pakkuja
suhtes õigusaktides kehtestatud ning hanketeates nimetatud erinõuetele (tegevusluba,
registreering, kuulumine organisatsiooni) vastavust ning jätta pakkuja kvalifitseerimata, kui
pakkuja nimetatud erinõudele ei vasta. RHS § 39 lõigetest 1 ja 3 ning § 41 lõikest 3 nähtuvalt
sõltub pakkuja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine esmajärgus eelnimetatud
sätete alusel teostatud kontrolli tulemusena hankija poolt antud hinnangust pakkuja
majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse sisulisele vastavusele
hanketeates nimetatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankijal puudub pakkuja
kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise otsustamisel igasugune kaalutlusruum.
Seepärast on hankijal alati kohustus teha pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus, kui
vähemalt üks alljärgnevalt loetletud kvalifitseerimata jätmise alustest on pakkuja puhul
täidetud: pakkuja ei vasta hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele (RHS § 39
lgd 1 ja 3) või pakkuja ei vasta hanketeates nimetatud õigusaktidest tulenevale erinõudele
(RHS § 41 lg 3).
Hankijal ei olnud siin ehk muud võimalustki, kui vastava tegevusloa olemasolu HT-s esitada,
kuivõrd seondub hankija kaitsega HL sõlmimisel ning pakkuja võimekusega HL täita just
Eestis. RÜ on oma seisukohas ka ise järeldanud, et Eestis peab olema nõutav tegevusluba
ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna
5
tegevusluba. Seega ei ole hankija RHSi ju rikkunud. MTR registreeringu tegemise aeg ja aeg
HT avaldamise ja pakkumuste esitamise vahel oli piisavalt pikk, et ettevõtja sai vastava
registreeringu hankida.“
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab
hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada
välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise
tingimused sellest eeldusest lähtuvalt.
RHS § 41 lg 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest
tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või
taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse
kohaselt võis hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti
õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase
tõendi esitamist, tuleb nimetatud nõuet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega,
eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts 2004,
ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), ning
kohtupraktikaga koosmõjus.
RHS § 41 lg 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse
osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või
taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning
juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust
selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause
lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel
või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui
nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist.
Antud juhul oli tegemist asjade hankelepinguga, mistõttu klassikalise direktiivi artikkel 46
teise lause kohaselt ei olnud tõendite nõudmine tegevusloa olemasolu kohta lubatud. Lisaks
väärib märkimist, et ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda
üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa
olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist.
6
Samuti ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta
RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale
kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti
õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta
toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15. Lisaks ei ole
kohtupraktikas peetud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus
hanketingimusteks arusaamiseks on pakkujal vaja tunda hankija asukohariigi õigusakti
seletuskirja (C-171/15) või asjakohast kohtupraktikat (EK C-27/15).
Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastavate projektides kõige sagedamini esinevate vigade
vältimist (Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate
vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide
puhul.“) toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste
näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis
tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise
hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla
sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud.
RÜ möönab, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba ning
hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna
tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik. Sellest
hoolimata ei olnud hankijal RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast
tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja oleks registreeritud majandustegevuse registris
vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul
oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem
riivanud ka see, kui pakkujal oleks vastav registreering olemas olnud hankelepingu täitmise
algusajaks (näiteks kui hankija oleks registreeringu olemasolu nõude ette näinud
hankelepingu tingimusena). Seetõttu ei ole kohane ka hankija viide teenuste direktiivi
artiklile 9. Lisaks reguleerib ka hankija poolt viidatud vedelkütuse seadus kütuse müügi
protsessi ennast, st hankelepingu täitmist.
Vastuseks toetuse saaja 17.07.2018 seisukohale, et tegevusloa nõue seondub hankija
kaitsega hankelepingu sõlmimisel ning pakkuja võimekusega hankelepingut täita just Eestis,
märgib RÜ, et hankija peab hankelepingu sõlmimise tagamiseks valima sellised meetmed,
mis piiravad võimalikult minimaalselt pakkujate osalemist hankes. Antud juhul oleks
hankija saanud näha hankelepingus ette tegevusloa saamise kohustuse ja lepingu täitmise
tähtaja pikendamise proportsionaalselt tegevusloa taotlemisele kuluva ajaga. Asjaolu, et
tegevuse sooritamiseks (lepingu täitmiseks) on Eestis ettenähtud teatud erinõuded ja
välisriigi tegevusluba ei tunnustata, ei tähenda, et erinõuded tuleb seetõttu täita juba
pakkumuse esitamisel.
Veendumaks, et hanketingimuses märgitud mõiste “majandustegevuse register” kasutamine
on välismaiste pakkujate suhtes piirav, pöördus RÜ MKMi poole küsimusega, kas hanke
tingimuses viidatud andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ on põhimõtteliselt
olemas ka teistes liikmesriikides ning juhul kui on, siis kas nendes andmekogudes olevad
7
andmed (eelkõige märked registreeringute ja tegevuslubade olemasolu kohta) on samad, mis
ka MKMi poolt peetavas majandustegevuse registris.
MKMi siseturu toimimise talituse juhataja vastas 11.05.2018 e-kirjas, et andmekogu
nimetusega „majandustegevuse register“ ei ole teistes liikmesriikides olemas. Lisaks tõi ta
samas e-kirjas välja: „Igal liikmesriigil on õigus ise reguleerida, kuidas peetakse ettevõtja
tegevuslubade ja teadete üle arvestust ja see valdkond on ühtlustamata EL-i tasandil. Kuna
nimetus „majandustegevuse register“ tuleneb MsÜS-st, siis on võimalik, et on kasutusel
üksnes Eestis ja teistes liikmesriikides nimetatakse tegevuslubade registreid erinevalt ja
veelgi enam, erinevad riigiti tegevusload ja teated, mida ettevõtjad peavad taotlema, et
valdkondlikule turule ligipääsu saada. EL üleselt on ühtlustatud mõned konkreetsed
tegevusvaldkonnad, näiteks pakettreisi direktiiviga tingimused reisiettevõtjale turul
tegutsemiseks, kuid valdav enamus majandustegevusi on reguleeritud üksnes siseriiklikult.“
Lisaks märgib RÜ, et kuigi tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga, siis
menetlust võidakse pikendada ning see pikeneb ka puudustega esitatud taotluse puhul.
Samas tuleb võtta arvesse seda, et info hanke avaldamise kohta ei pruugi jõuda kõikide
hankes osalemisest huvitatud isikuteni koheselt hanke väljakuulutamise päeval. Seega ei ole
tagatud, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid jõudnud taotleda loa 42 päeva
jooksul, mis hankemenetlus kestis.
Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes
nõude, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse
müügiks vastaval tegevusalal, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige
välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti registreeringut, ning on seega rikkunud
RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) alusel. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt
sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate
asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle
hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkuja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal.
8
Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust
25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates
või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega.
Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel
sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli
hankest huvitatud kuus isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse. Seega oli antud hankes
tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on kõik huvitatud isikud
Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud majandustegevuse registri registreeringu
nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud.
RÜ võttis arvesse ka asjaolu, et hankelepingu eesmärgiks oli kütuse ostmine jaemüügi korras
üle Eesti, seega oli hankelepingu täitmise eelduseks, et pakkujal (või ühispakkujal) on üle-
eestiline kütuse tanklavõrk. Selle tingimuse ühe täitmisvõimalusena oleks pakkuja pidanud
lühikese ajaga kas omandama mõne praegu tegutseva tanklavõrgu või selle ise rajama, mis
oleks tähendanud tõenäoliselt mahukat investeeringut. Sellest tulenevalt võiks võimalike
välisriigi pakkujate huvi antud hankes osalemiseks hinnata pigem väikseks. Samas ei saa
tanklavõrgu nõudest järeldada, et välisriigi pakkuja saaks hankelepingut täita üksnes
mahukate investeeringute, näiteks Eestisse uute tanklate rajamise kaudu. Välisriigi ettevõtja
saaks hankelepingut täita ka Eestis juba tanklate ketti omava isikuga enne riigihankes
osalemist sõlmitud eellepingu tulemusena, mis annab pakkujale riigihanke võitmise korral
õiguse nende tanklate ostmiseks või rendile võtmiseks. Samuti on välisriigi pakkujal
tanklatega seotud nõudeid võimalik täita ka allhanget kasutades. Seetõttu ei saa täielikult
välistada välisriigi pakkujate võimalikku huvi hankes osaleda.
Teisalt võtab RÜ korrektsioonimäära leidmisel arvesse, et kõigil pakkujatel, sõltumata nende
asukohariigist, oli reageerides hankele koheselt hanke alguses võimalik pakkumuste
esitamise aja jooksul vastavat registreeringut taotleda ning kui kõik selleks nõutavad
tingimused oleksid olnud täidetud, siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise
hetkeks saadud.
Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni-
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hankega seotud AS Olerexi kulud on kajastatud MT-s nr 27-32 tegevuse 2
„Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ (AKK kulud) ja tegevuse 4
„Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ (SKA kulud) raames
kokku summas 2 812,81 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 2 390,89 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 421,92 eurot. Täpsem summade jaotus MT-de kaupa on välja toodud
allolevas tabelis.
MT nr / Tegevus 2 Tegevus 4 Summa kokku € Rikkumisega seotud
SFOS nr summa € (5%)
27 / 45397 127,86 127,86 6,39
28 / 45746 75,78 254,86 330,64 16,53
9
29 / 46079 51,92 465,70 517,62 25,89
30 / 46440 594,42 594,42 29,72
31 / 46846 593,60 593,60 29,68
32 / 47223 648,67 648,67 32,43
Kokku 127,70 2 685,11 2 812,81 140,64
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 27-31
kajastatud antud hankega seotud kulud summas 108,21 eurot ehk 5% ulatuses esitatud
kulude maksumusest ning nõuab tagasi toetuse summas 108,21 eurot, sh Euroopa
Sotsiaalfondi toetus 91,98 eurot ja riiklik kaasfinantseering 16,23 eurot ning keeldub
kulude väljamaksmisest MT-s nr 32 summas 32,43 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi
toetus 27,56 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4,87 eurot.
STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama
projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab
rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 32
(SFOS nr 47223) toetuse summat tagasi maksmisele kuuluva summa ulatuses ehk 108,21
euro võrra.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse
saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse
koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus
vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Parve
elukestva õppe keskuse juht
toetuste agentuuri juhi ülesannetes
Angeelika Põldaru
735 0776
10