dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014-2020.2.02.001.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/314, 26.07.2018

Sotsiaalministeerium · 6. august 2018
Viit
2-5.1/2619-1
Registreeritud
6. august 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/2
Vastutaja
Sirje Suviste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. august 2018

Failid

  • 📎FKO_kutuse_hange_182062.bdoc275 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/314 Toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014- 2020.2.02.001.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15-0002) raames esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 27-32 ning arvestades toetuse saaja ning partneriga peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega nõuda tagasi toetus summas 108,21 eurot ja keelduda MT nr 32 aktsepteerimisest summas 32,43 eurot, kuna toetuse saaja partnerid ei ole täitnud neile STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt sotsiaalministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.8 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Asjaolud Toetuse saaja partnerid Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKK) osalesid ühishankijana Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või hankija) poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062 „Kütuse ostmine“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmisid SKA ja AKK raamlepingu perioodiks 30.05.2017-30.05.2019 AS-ga Olerex. Hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja toodud, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust kontrollib hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu. Rakendusüksus kontrollis hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. 1 2. Hankija selgitused Rakendusüksus küsis toetuse saajalt selgitusi antud hanke kvalifitseerimistingimuse põhjendatuse osas ning kuidas oli võimalik välismaistel pakkujatel antud hankes osaleda. Hankija vastas 04.04.2018 e-kirjas järgmiselt: „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsÜS) § 51 lg 1 punkti 2 kohaselt on registriandmeteks ettevõtjale väljastatud tegevusloa andmed. Seega on iga ettevõtja kohta, kellele on väljastatud tegevusluba, tehtud ka registreering majandustegevuse registris. Vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba. Täiendavalt on sätestatud vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Hankija on veendunud, et arvestades majandustegevusest (kütuse müük) lähtuvaid ohtusid (eelkõige keskkonnaalased, aga ka inimeste elu ja tervise kaitse) on õigustatud selles valdkonnas tegutsemisele loakohustuse seadmine, millega enne majandustegevuse alustamist tuvastatakse teatud majandustegevuse nõuete täitmine ja määratakse kindlaks majandustegevuse teostamise tingimused. Seega on põhjendatud ka hankemenetluses tegevusloa olemasolu nõude esitamine. Võrdse kohtlemise ja Euroopa Liidu vaba turu põhimõtete järgimine tagatakse tegevusloa taotlemise ja lahendamise etapis - kõigile tegevusloa taotlejatele kohalduvad ühesugused nõuded st et tegevusloa taotluse läbivaatamisel koheldakse kõiki vastavas valdkonnas tegutseda soovivaid isikuid võrdselt. Kõigil ettevõtjatel sõltumata nende asukohariigist (sh huvitatud isikud, kelle asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis) on võimalik vastavalt vedelkütuse seaduse § 15 esitada tegevusloa taotlus, kui nad soovivad tegeleda kütuse impordiga Eestisse või kütuse müügiga (§ 13 lg 1 p 1 ja p 3). Kõigil hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel oli võimalik vastavat tegevusluba taotleda ka hankemenetluse kestel arvestades, et hanke avaldamise ja pakkumuste esitamise tähtaja vahele jäi 42 päeva ja tegevusloa taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul. Vajadusel oleks hankijal olnud alati võimalik pakkumuste esitamise tähtaega edasi lükata (nt kui hankes osalemisest huvitatud isik oleks hankijat teavitanud tegevusloa taotluse esitamisest, mida MTA ei ole veel lahendanud / on taotluse läbivaatamise tähtaega pikendanud). Seega on Eestis kütuse müügiga tegelemisel kohustuslik omada tegevusluba, mis on avaldatud majandustegevuse registris. Ilma tegevusloata müüjalt ei ole lubatud kütust osta.“ RÜ küsis 11.04.2018 e-kirjaga hankijalt täiendavaid selgitusi: kas antud kvalifitseerimise tingimuses viidatud termini „majandustegevuse register“ puhul on peetud silmas MKMi poolt peetavat avaliku majandustegevuse registrit või on tegemist üldisema terminiga, mis hõlmab ka teistes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikides ja muudes RHS § 3 punktis 3 nimetatud riikides olevaid vastavaid registreid; kas aktsepteeritud olid ka teiste riikide analoogsed load ning kas või kuidas võimalikud välisriigi pakkujad said antud nõuet lugedes sellest üheselt aru ja kas või kuidas said potentsiaalsed pakkujad selle võimalusega arvestada ning kuidas oldi veendunud, et keegi huvitatud isik tegevusloa nõude tõttu hankes osalemata ei jätnud. Hankija vastas 24.04.2018 e-kirjas järgmiselt: „EL teenuste direktiivi artikkel 9 annab liikmesriikidele õiguse teenuse osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas 2 tegutsemise suhtes autoriseerimiskeemi kohaldamiseks, kui on täidetud direktiivi artikli 9 p 1 alapunktides a) – c) nimetatud tingimused: sellega ei diskrimineerita teenuseosutajat, autoriseerimine on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega ning taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava meetmega, eelkõige põhjusel, et tagantjärele tehtav kontroll toimuks liiga hilja selleks, et olla tõeliselt tõhus. Teenuste direktiivi põhjendus punkt 40 avab olulise avaliku huviga seotud põhjuste mõiste - “Olulise avaliku huviga seotud põhjuste” mõistet, millele viidatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes, on Euroopa Kohus seoses asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 oma kohtupraktikas kujundanud ning see võib ka edaspidi muutuda. Euroopa Kohtu kohtupraktikaga tunnustatud mõiste hõlmab vähemalt järgmiseid valdkondi: avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis asutamislepingu artiklite 46 ja 55 tähenduses; korra säilitamine ühiskonnas; sotsiaalpoliitika eesmärgid; teenuste kasutajate kaitse; tarbijakaitse; töötajate kaitse, sealhulgas töötajate sotsiaalkaitse; loomade heaolu; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; pettuse vältimine; kõlvatu konkurentsi vältimine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, sealhulgas asulaplaneerimine; võlausaldajate kaitse; tõrgeteta õigusemõistmise tagamine; liiklusohutus; intellektuaalomandi kaitse; kultuuripoliitika eesmärgid, sealhulgas sõnavabaduse eri aspektide, eelkõige sotsiaalsete, kultuuriliste, usuliste ja filosoofiliste ühiskonnaväärtuste kaitse; kõrge haridustaseme tagamise vajadus, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitse ja riigikeele edendamine; riigi ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; ja veterinaarpoliitika. Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 56 kohaselt - Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale moodustavad rahvatervis, tarbijakaitse, loomatervis ja linnakeskkonna kaitse olulise avaliku huviga seotud põhjused. Need olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad õigustada autoriseerimisskeemide ja muude piirangute kohaldamist. Mitte ühegi autoriseerimisskeemiga ei tohiks aga kaasneda diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Lisaks peaks alati järgima vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 78 kohaselt - On vältimatu näha ette, et teenuste osutamise vabaduse säte ei takistaks liikmesriikidel, kus teenust osutatakse, kehtestada kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktides a kuni c sätestatud põhimõtetega konkreetseid nõudeid avaliku korra või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või rahvatervise või keskkonna kaitse eesmärkidel. Teenuste direktiiv võeti Eesti õiguskorda üle EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/13245846), mille Riigikogu võttis vastu 10.12.2009. Teenuste direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaotada liikmesriikide vahel teenuste osutamise valdkonna arendamist takistavad tõkked. Seaduse § 7 lg 4 kohaselt - kui Eestis teenuse osutamist alustada soovival EL riigi teenuse osutajal on sellel tegevusalal tegutsemiseks lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eestis nõutava tegutsemisõiguse kontrolliesemele, ei kehtestata tegutsemisõiguse andmisel nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse osutaja suhtes juba teises lepinguriigis kohaldatakse. Vastavalt seaduse § 17 lg 2 - Teenuse osutamise vabadusele võib seadusega kehtestada piiranguid ning need ei või olla diskrimineerivad, peavad olema põhjendatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonnakaitsega ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. Mõistete „avalik kord“ ja „avalik julgeolek“ sisu on määratletud Euroopa Kohtu praktikaga. 3 MsÜS jõustumisel tunnistati EL teenuste direktiivi rakendamise seadus kehtetuks, sest nende kahe seaduse reguleerimisala kattus olulises osas. EL teenuste direktiivi põhimõtteid arvestab ka MsÜS – liikmesriigid võivad kooskõlas teenuste direktiiviga teatud tegevusaladel tegutsemiseks kehtestada ettevõtjatele tegevusloa kohustuse või nõuda majandustegevusteate esitamist (registreeringut). Seadusandja on mh pidanud põhjendatuks määratleda loakohustusega tegevusalaks kütuse müük - vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba; vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. RHS ei asu Eesti õiguskorra hierarhias kõrgemal MsÜS-ist ega vedelkütuse seadusest, millest tulenevalt on kütuse müügiga tegelemiseks nõutav tegevusluba. Seega oleks hankija poolt hanketingimuste seadmisel tegevusloa mittenõudmine vastuolus kehtiva õigusega – hankija ei saa jätta kehtivat õigust kohaldamata, kuni Riigikohus ei ole tunnistanud õigusakti sätet põhiseadusega ja/või EL õigusega vastuolus olevaks. Olgu siinkohal öeldud, et hankija on seisukohal, et kütuse müügi määratlemine loakohustusega tegevusalana on õiguspärane ja kooskõlas EL teenuste direktiiviga ning põhjendatud olulise avaliku huviga. Avaliku huvina on kütuse käitlemisega seoses käsitletavad eelkõige keskkonnakaitse ja avalik ohutus ning inimeste elu ja tervis. Seega hankija hinnangul ei saa hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimise objektiks olla mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi tegevusloa olemasolu kohta, vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette nägema võimaluse Eestis kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase tegevusloa aktsepteerimiseks. EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL liikmesriigis välja antud tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste esinemisel (MsÜS § 22). Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas teises liikmesriigis läbi viidud tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse nõuetekohase osutamise ka Eestis. Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus välisriigis omandatud kvalifikatsioon, kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st tegevusloa puudub kohaspetsiifiline mõõde ja välisriigi tegevusluba saab ja tulebki tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta, vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) - välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat müügikohta / tegevuskohta aga ei kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba tunnustada. Hankija ei nõustu sellega, et riigihanke alusdokumentidesse peab hankija kirja panema Eestis vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni, sh esitama hanke alusdokumentides ülevaate tegevusloa taotluse menetlusest. Hankijale sellise kohustuse panemine ei tulene ühestki RHSi sättest. Küll aga – nii nagu hankija ka oma eelmises vastuses märkis – juhul kui hankemenetluse käigus oleks hankes osalemise vastu huvi tundnud mõni välisriigi ettevõtja, siis kooskõlas RHS § 46, mille kohaselt peab hankija andma selgitusi hanke alusdokumentide kohta, oleks hankija selgitanud huvitatud isikutele ka tegevusloa nõude täitmise võimalusi ja menetlust. Riigihangete registris ja EL Teatajas avaldatud hanketeadetes on olemas viide lisateabe / selgituste küsimisele ning seejuures on huvitatud isikutel võimalik hanketeatega tutvuda ka nt inglise keeles, millega on hankija hinnangul oluline hankega seotud info kõigile huvitatud isikutele piisavalt kättesaadav.“ 4 RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu 03.07.2018. a toetuse saajale arvamuse avaldamiseks. Toetuse saaja saatis 17.07.2018 e-kirjaga oma vastuse otsuse eelnõule, milles tõi välja: „Hankija vaidleb vastu finantskorrektsiooni põhjendusele, et toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. RHS § 41 lõiget 3 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui hankeeseme olemusest tulenevalt on seadusandja näinud õigusaktides ette erinõuded (nt tegevusluba, registreering vms), peab hankija kaalutlusõigust rakendades otsustama, millised õigusaktides nimetatud erinõuded on seesugused, mis on hankija seisukohalt tarvilikud ja vajalikud, veendumaks pakkujate või taotlejate suutlikkuses hankelepingut nõuetekohaselt täita. RHS 39 lõige 1 sätestab põhimõtte, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Seega peab hankija, tuginedes ennekõike hankeeseme olemusele, kogusele ja kasutusviisile kaalutlusõiguse rakendamise tulemina määratlema hanketeates need erinormid, mille kontrollimist tehnilise ja kutsealase pädevuse osas peab ta põhjendatuks. Proportsionaalsuse põhimõtte osas tuleb arvestada, et tingimus peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi (pakkuja või taotleja peab olema tehniliselt ja kutsealaselt pädev) saavutamiseks ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Nimetatud tingimused võivad oluliselt mõjutada pakkuja soovi hankemenetlusest osa võtta, mistõttu on selliste andmete esitamine juba hanketeates põhjendatud. Samuti, kui hankelepingu täitmisele kehtivad õigusaktidest tulenevad või muud erinõuded, tuleks neist juba hanketeates teavitada. Vastavalt RHS § 39 lõikes 1 sätestatud üldnormile on hankijal kohustus kontrollida, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Lisaks eelnimetatud üldisele kontrollikohustusele kehtestab RHS § 41 lõige 3 hankijale kohustuse kontrollida pakkuja suhtes õigusaktides kehtestatud ning hanketeates nimetatud erinõuetele (tegevusluba, registreering, kuulumine organisatsiooni) vastavust ning jätta pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja nimetatud erinõudele ei vasta. RHS § 39 lõigetest 1 ja 3 ning § 41 lõikest 3 nähtuvalt sõltub pakkuja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine esmajärgus eelnimetatud sätete alusel teostatud kontrolli tulemusena hankija poolt antud hinnangust pakkuja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse sisulisele vastavusele hanketeates nimetatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankijal puudub pakkuja kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise otsustamisel igasugune kaalutlusruum. Seepärast on hankijal alati kohustus teha pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus, kui vähemalt üks alljärgnevalt loetletud kvalifitseerimata jätmise alustest on pakkuja puhul täidetud: pakkuja ei vasta hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele (RHS § 39 lgd 1 ja 3) või pakkuja ei vasta hanketeates nimetatud õigusaktidest tulenevale erinõudele (RHS § 41 lg 3). Hankijal ei olnud siin ehk muud võimalustki, kui vastava tegevusloa olemasolu HT-s esitada, kuivõrd seondub hankija kaitsega HL sõlmimisel ning pakkuja võimekusega HL täita just Eestis. RÜ on oma seisukohas ka ise järeldanud, et Eestis peab olema nõutav tegevusluba ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna 5 tegevusluba. Seega ei ole hankija RHSi ju rikkunud. MTR registreeringu tegemise aeg ja aeg HT avaldamise ja pakkumuste esitamise vahel oli piisavalt pikk, et ettevõtja sai vastava registreeringu hankida.“ 3. Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. RHS § 41 lg 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse kohaselt võis hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase tõendi esitamist, tuleb nimetatud nõuet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), ning kohtupraktikaga koosmõjus. RHS § 41 lg 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist. Antud juhul oli tegemist asjade hankelepinguga, mistõttu klassikalise direktiivi artikkel 46 teise lause kohaselt ei olnud tõendite nõudmine tegevusloa olemasolu kohta lubatud. Lisaks väärib märkimist, et ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. 6 Samuti ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15. Lisaks ei ole kohtupraktikas peetud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus hanketingimusteks arusaamiseks on pakkujal vaja tunda hankija asukohariigi õigusakti seletuskirja (C-171/15) või asjakohast kohtupraktikat (EK C-27/15). Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist (Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“) toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. RÜ möönab, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik. Sellest hoolimata ei olnud hankijal RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja oleks registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem riivanud ka see, kui pakkujal oleks vastav registreering olemas olnud hankelepingu täitmise algusajaks (näiteks kui hankija oleks registreeringu olemasolu nõude ette näinud hankelepingu tingimusena). Seetõttu ei ole kohane ka hankija viide teenuste direktiivi artiklile 9. Lisaks reguleerib ka hankija poolt viidatud vedelkütuse seadus kütuse müügi protsessi ennast, st hankelepingu täitmist. Vastuseks toetuse saaja 17.07.2018 seisukohale, et tegevusloa nõue seondub hankija kaitsega hankelepingu sõlmimisel ning pakkuja võimekusega hankelepingut täita just Eestis, märgib RÜ, et hankija peab hankelepingu sõlmimise tagamiseks valima sellised meetmed, mis piiravad võimalikult minimaalselt pakkujate osalemist hankes. Antud juhul oleks hankija saanud näha hankelepingus ette tegevusloa saamise kohustuse ja lepingu täitmise tähtaja pikendamise proportsionaalselt tegevusloa taotlemisele kuluva ajaga. Asjaolu, et tegevuse sooritamiseks (lepingu täitmiseks) on Eestis ettenähtud teatud erinõuded ja välisriigi tegevusluba ei tunnustata, ei tähenda, et erinõuded tuleb seetõttu täita juba pakkumuse esitamisel. Veendumaks, et hanketingimuses märgitud mõiste “majandustegevuse register” kasutamine on välismaiste pakkujate suhtes piirav, pöördus RÜ MKMi poole küsimusega, kas hanke tingimuses viidatud andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ on põhimõtteliselt olemas ka teistes liikmesriikides ning juhul kui on, siis kas nendes andmekogudes olevad 7 andmed (eelkõige märked registreeringute ja tegevuslubade olemasolu kohta) on samad, mis ka MKMi poolt peetavas majandustegevuse registris. MKMi siseturu toimimise talituse juhataja vastas 11.05.2018 e-kirjas, et andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ ei ole teistes liikmesriikides olemas. Lisaks tõi ta samas e-kirjas välja: „Igal liikmesriigil on õigus ise reguleerida, kuidas peetakse ettevõtja tegevuslubade ja teadete üle arvestust ja see valdkond on ühtlustamata EL-i tasandil. Kuna nimetus „majandustegevuse register“ tuleneb MsÜS-st, siis on võimalik, et on kasutusel üksnes Eestis ja teistes liikmesriikides nimetatakse tegevuslubade registreid erinevalt ja veelgi enam, erinevad riigiti tegevusload ja teated, mida ettevõtjad peavad taotlema, et valdkondlikule turule ligipääsu saada. EL üleselt on ühtlustatud mõned konkreetsed tegevusvaldkonnad, näiteks pakettreisi direktiiviga tingimused reisiettevõtjale turul tegutsemiseks, kuid valdav enamus majandustegevusi on reguleeritud üksnes siseriiklikult.“ Lisaks märgib RÜ, et kuigi tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga, siis menetlust võidakse pikendada ning see pikeneb ka puudustega esitatud taotluse puhul. Samas tuleb võtta arvesse seda, et info hanke avaldamise kohta ei pruugi jõuda kõikide hankes osalemisest huvitatud isikuteni koheselt hanke väljakuulutamise päeval. Seega ei ole tagatud, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid jõudnud taotleda loa 42 päeva jooksul, mis hankemenetlus kestis. Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti registreeringut, ning on seega rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal. 8 Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hankest huvitatud kuus isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse. Seega oli antud hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on kõik huvitatud isikud Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud majandustegevuse registri registreeringu nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. RÜ võttis arvesse ka asjaolu, et hankelepingu eesmärgiks oli kütuse ostmine jaemüügi korras üle Eesti, seega oli hankelepingu täitmise eelduseks, et pakkujal (või ühispakkujal) on üle- eestiline kütuse tanklavõrk. Selle tingimuse ühe täitmisvõimalusena oleks pakkuja pidanud lühikese ajaga kas omandama mõne praegu tegutseva tanklavõrgu või selle ise rajama, mis oleks tähendanud tõenäoliselt mahukat investeeringut. Sellest tulenevalt võiks võimalike välisriigi pakkujate huvi antud hankes osalemiseks hinnata pigem väikseks. Samas ei saa tanklavõrgu nõudest järeldada, et välisriigi pakkuja saaks hankelepingut täita üksnes mahukate investeeringute, näiteks Eestisse uute tanklate rajamise kaudu. Välisriigi ettevõtja saaks hankelepingut täita ka Eestis juba tanklate ketti omava isikuga enne riigihankes osalemist sõlmitud eellepingu tulemusena, mis annab pakkujale riigihanke võitmise korral õiguse nende tanklate ostmiseks või rendile võtmiseks. Samuti on välisriigi pakkujal tanklatega seotud nõudeid võimalik täita ka allhanget kasutades. Seetõttu ei saa täielikult välistada välisriigi pakkujate võimalikku huvi hankes osaleda. Teisalt võtab RÜ korrektsioonimäära leidmisel arvesse, et kõigil pakkujatel, sõltumata nende asukohariigist, oli reageerides hankele koheselt hanke alguses võimalik pakkumuste esitamise aja jooksul vastavat registreeringut taotleda ning kui kõik selleks nõutavad tingimused oleksid olnud täidetud, siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise hetkeks saadud. Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni- määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Antud hankega seotud AS Olerexi kulud on kajastatud MT-s nr 27-32 tegevuse 2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ (AKK kulud) ja tegevuse 4 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ (SKA kulud) raames kokku summas 2 812,81 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 2 390,89 eurot ja riiklik kaasfinantseering 421,92 eurot. Täpsem summade jaotus MT-de kaupa on välja toodud allolevas tabelis. MT nr / Tegevus 2 Tegevus 4 Summa kokku € Rikkumisega seotud SFOS nr summa € (5%) 27 / 45397 127,86 127,86 6,39 28 / 45746 75,78 254,86 330,64 16,53 9 29 / 46079 51,92 465,70 517,62 25,89 30 / 46440 594,42 594,42 29,72 31 / 46846 593,60 593,60 29,68 32 / 47223 648,67 648,67 32,43 Kokku 127,70 2 685,11 2 812,81 140,64 Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 27-31 kajastatud antud hankega seotud kulud summas 108,21 eurot ehk 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ning nõuab tagasi toetuse summas 108,21 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 91,98 eurot ja riiklik kaasfinantseering 16,23 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 32 summas 32,43 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 27,56 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4,87 eurot. STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 32 (SFOS nr 47223) toetuse summat tagasi maksmisele kuuluva summa ulatuses ehk 108,21 euro võrra. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Parve elukestva õppe keskuse juht toetuste agentuuri juhi ülesannetes Angeelika Põldaru 735 0776 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel