Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti eie 13.07.2018 * r 1-20/GI/8279-2 *
Geenivaramu Meie 06.08.2018 nr 5.2-9/1424-4
[email protected]
Vastuskiri
Lugupeetud Andres Metspalu
Seoses teie vastustega andmete väljastamise taotlustega seoses soovime märkida järgmist:
1. Oma vastuses esimesele küsimusele olete kirjeldanud, miks on Tartu Ülikooli
Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramul (edaspidi TÜ EGV) vaja surma põhjuste ja
surma koha andmeid, kuid 23.04.18 edastatud taotluses olete kirjeldanud, et surma
põhjuste registrist soovitakse andmeid selleks, et välistada kirjade saatmist surnud
geenidoonoritele (st et piisaks surma faktist). Vastuses kirjeldate, et on veel
põhjuseid, miks TÜ EGV surma andmeid (surma põhjus, koht ja aeg) vajab, kuid see
ei lähe kokku taotluses esitatud põhjusega (surnud geenidoonorite välistamine).
Seega ei ole vastatud esitatud küsimusele, miks on vaja täiendavaid andmeid just
surnud geenidoonoritele kirjade saatmise välistamiseks. Soovitame taotlust täiendada
surma andmete kasutamise tegelike eesmärkidega, et saaksime andmete
väljastamise seaduslikkuse üle otsustada.
2. Oma vastuses teisele küsimusele olete kirjeldanud, et müokardiinfarktiregistrist
taotletavate andmete hulk on tingitud sellest, et administratiivselt ja tehniliselt on
lihtsam kogu andmepaketi väljastamine võrreldes üksnes piiritletud hulga andmete
väljastamisega. Lisaks on vastuses märgitud, et kuna TÜ EGV on teadusasutus, kes
tegeleb laiemas mõistes haiguste riskimudelite väljatöötamisega, siis on põhjendatud
suurema hulga andmete väljastamine. Juhime tähelepanu, et selline lähenemine on
vastuolus isikuandmete kaitse põhimõtetega andmete töötlemise minimaalsusest
(isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi ÜM) art 5 lg 1 p c) ning
eesmärgipärasusest (ÜM art 5 lg 1 p b). Isikuandmete minimaalsuse põhimõtet ei saa
rikkuda argumendiga, et konkreetseks eesmärgiks (riskifaktori tuvastamine
kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti suhtes) vajalike andmete väljastamine on
ebamugav ja vähemkeerukas (TÜ EGV vastuses: administratiivselt ja tehniliselt
lihtsam). Lisaks juhime tähelepanu, et eesmärgipärasuse põhimõttest lähtuvalt ei saa
taotleda andmeid tulevikus vaja minevate riskifaktorite väljatöötamiseks nagu võib aru
saada teie vastuse esimesest lausest. Antud juhul taotletakse andmeid
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 24.aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). EL T 119, 04.05.2016, lk 1-88.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskimudelite loomiseks ning
eesmärgikohasuse põhimõttega oleks vastuolus täiendavate andmete väljastamine.
Soovitame taotlust täiendada üksnes nende andmetega, mis on
kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks vajalikud või
täiendavate eesmärkidega, milleks andmeid vajatakse.
3. Vastused kolmandale, neljandale, viiendale ja kuuendale küsimusele pöörlevad
sisuliselt ühe küsimuse ümber – mis alusel on TÜ EGV-l õigus nõuda riiklikest
registritest andmeid, et täiendada, uuendada ja kontrollida geenidoonorite andmeid
Geenivaramus? Oma vastuses viitate, et vähiregistrist (sh ka teistest registritest)
andmete küsimine on seotud personaalmeditsiini2 rakendumisega ja tagasiside
andmisega geenidoonoritele, mistõttu on vajalik pidev Geenivaramu andmete
valideerimine ja täiendamine. Vastuses neljandale küsimusele viitate, et vastava
õigusliku aluse annab TÜ EGV-le IGUS § 24 lg 2 p 3 mille kohaselt on TÜ EGV poolt
geenidandmete tagasikodeerimine3 lubatud terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks,
täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui
geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist
või kontrollimist. Geenidoonori nõusoleku vormi4 (edaspidi nõusolek) p 5 kohaselt
võib Geenivaramu vastutav töötleja (ehk TÜ) saada isikuandmeid ning andmeid
geenidoonori terviseseisundi kohta teistest andmekogudest ning geenidoonoril on
õigus keelata tema kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse
täiendamine, uuendamine ja kontrollimine (ka IGUS § 11 lg 6).
Samas viitate vastuses kuuendale küsimusele, et andmete saamise õiguslik alus
tuleneb nõusolekust ning IGUS § 24 lg 2 p-st 4, mille kohaselt on tagasikodeerimine
lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori
tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul
terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks. See
tähendab, et seadusega on kaetud nii see olukord, kus isiku nõusolekut ei ole (aga
isik ei ole ka keelanud andmete täiendamise) kui ka see, kui isik on oma nõusoleku
andnud. Meie kuuendale küsimusele vastates märgite, et nõusolek on siiski see alus,
mille alusel toimub andmete küsimine teistest riiklikest registritest.
Siit tekib meil küsimus, et mis siis ikkagi on TÜ EGV hinnangul andmete täiendamise
aluseks – kas IGUS § 24 lg 2 p 3 või p 4? Nagu märgitud, TÜ EGV vastuseid
analüüsides jääb mulje, et selleks on nõusolek ja IGUS § 24 lg 2 p 4. Märgime, et see
oleks paremini kooskõlas geenidoonori nõusolekuga, sest siis ei tekiks olukord, kus
geenidoonor annab nõusoleku geeniandmete töötlemiseks, tema andmete
uuendamine, täiendamine ja kontrollimine toimuks aga seaduse alusel ehk ilma
nõusolekuta. Nõusolekupõhine lähenemine oleks kooskõlas ka IGUS algse
eesmärgiga, milleks on eelnõu seletuskirja kohaselt geneetiliste uuringute ja testide
lubamine ainut geenidoonori vabatahtlikult väljendatud teadva nõusoleku alusel5.
Samas viitab IGUS eelnõu seletuskiri ka sellele, et tagasikodeerimise regulatsiooni
algne eesmärk oli „Geenivaramu pidev kaasajastamine ja geeniuurija nõudmistele
2 Juhime tähelepanu, et TÜ EGV vastus ei ava „personaalmeditsiini rakendumise“ sisu. Selguse
huvides oleks oluline teada, et mida TÜ EGV selle all silmas peab.
3 Nõusoleku infolehel on viidatud, et tegemist on anonüümitud andmetega. Juhime TÜ EGV
tähelepanu asjaolule, et ÜM kohaselt, kui andmed on tagasikodeeritavad, on tegemist
pseudonüümitud andmetega. Anonüümitud andmete puhul ei tohi olla isikute tagasikodeerimine
võimalik mitte kellegi poolt (vt ÜM põhjenduspunkti 26).
4 https://geenidoonor.ee/nousoleku-vorm
5 488 SE I. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/385658bf-fd7f-3f51-93c1-
756e12845f60/Inimgeeniuuringute%20seadus (17.07.18).
3
vastamine“6. See tähendab, et andmete Geenivaramu täiendamine uute andmetega
oli seadusandja eesmärk. Eelnõu algtekstis tagasikodeerimise lubatavuse kohta käiv
sõnastus oli järgmine: „geenidoonori kirjaliku avalduse alusel tema kohta käivate
andmete avaldamiseks geenidoonorile endale või geenidoonori tervisliku seisundi
kohta käivate andmete täiendamiseks“7. Seega võib väita, et geenidoonori andmete
täiendamine on seadusandja algse mõtte kohaselt käinud läbi nõusoleku ehk IGUS §
24 lg 2 p 4. Samas on keeruline mõtestada IGUS § 24 lg 2 p 3 tähendust, mis annaks
ilma nõusolekuta õiguse andmeid täiendada, parandada ja kontrollida isegi siis, kui
andmesubjekt on nõusoleku tagasi võtnud, kuid ei ole andmete kasutamist keelanud.
Kas nõusoleku tagasi võtmine ei ole TÜ EGV hinnangul ühtlasi ka alus andmete
kasutamise piiramiseks?
Kui lähemalt vaadata, milleks geenidoonor nõusoleku annab, siis nõusoleku p 5
kohaselt sellele, et TÜ EGV võib saada nii isikuandmeid kui ka terviseseisundi
andmeid mis tahes andmekogust, piiritlemata, mis eesmärgil neid andmeid
kasutatakse. Nõusoleku vormi p 1 kohaselt võib väita, et andmeid kasutatakse
selleks, et koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta ning
uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahvatervise uurimiseks ja
statistilistel eesmärkidel. Nõusoleku puuduseks võib pidada seda, et pole aru saada,
mis isikuandmete kasutamise kohta geenidoonor nõusoleku annab. Võib väita, et see
on antud mis tahes andmete suhtes, mis parasjagu mahub nõusoleku vormi p 1 laia
eesmärgi raadiusesse. Seega ei pruugi Sotsiaalministeeriumi hinnangul olla täidetud
nõusoleku tingimused ÜM art 4 p 11 tähenduses, kuna geenidoonor ei anna oma
teadlikku nõusolekut8, kuna talle ei esitata piisaval informatsiooni, mis andmeid mis
eesmärkidel töödeldakse. Ühtlasi ei saa ka väita, et geenidoonorite andmete töötlus
oleks läbipaistev, mis on ÜM art 5 lg 1 p 1 alusel isikuandmete töötlemise üks
aluspõhimõtetest.
Kokkuvõttes märgime, et:
(i) surma põhjuste registrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse
täiendamine eesmärkide osas, milleks tegelikult isikuandmeid kasutada
soovitakse;
(ii) müokardiinfarktiregistrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse
täiendamine üksnes nende andmetega, mis on vajalikud kardiovaskulaarhaiguste
ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks;
(iii) taotluses on vaja täpsustada, mis alusel andmete väljastamist surma põhjuste
registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist soovitakse, kuna vastused ei
anna selles osas piisavalt selgust - viidatakse nii IGUS § 24 lg 2 p 3 kui ka p-le 4;
(iv) meie hinnangul esineb puudusi nõusolekus, kuna see ei kirjelda seadusliku
nõusoleku jaoks piisava detailsusega, mis andmeid mis eesmärgiks kasutatakse
ehk geenidoonor ei anna sisuliselt teadlikku nõusolekut, mida nõuab ÜM art 4 p
11. Ühtlasi saab ka väita, et nõusolek koos nõusoleku infolehega ei taga
6 Ibid., lk 14.
7 Ibid., lk 15.
8 Vt Artikkel 29 töörühma arvamus nr 259, p 3.3.1. Kättesaadav:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/wp259_rev_01_guidelinesonconsent.pdf
(17.07.18).
4
geenidoonorile piisavalt läbipaistvust tema andmete töötlemise kohta, kuna
geenidoonor ei saa teada, mis ulatuses, mahus ja mis aja tagant tema kohta
päringuid teistesse riiklikesse registritesse tehakse.
Punkt iv on oma olemuselt aga selline, mis sisuliselt välistab andmete väljastamise IGUS §
24 lg 2 p 4 alusel, kuna see seab eelduseks seadusega kooskõlas oleva nõusoleku
olemasolu. Seega on vaja ajakohastada nõusoleku vormi, selle infolehte ning paremini läbi
mõelda geenidoonori teavitamine ja siis täiendatud andmete väljastamise taotlus esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Kaspar Kala 626 9755
[email protected]