dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 6. august 2018
Viit
5.2-9/1424-4
Registreeritud
6. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Kaspar Kala (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-91424-4 06.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc293 KB

Sisu (failidest)

Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti eie 13.07.2018 * r 1-20/GI/8279-2 * Geenivaramu Meie 06.08.2018 nr 5.2-9/1424-4 [email protected] Vastuskiri Lugupeetud Andres Metspalu Seoses teie vastustega andmete väljastamise taotlustega seoses soovime märkida järgmist: 1. Oma vastuses esimesele küsimusele olete kirjeldanud, miks on Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramul (edaspidi TÜ EGV) vaja surma põhjuste ja surma koha andmeid, kuid 23.04.18 edastatud taotluses olete kirjeldanud, et surma põhjuste registrist soovitakse andmeid selleks, et välistada kirjade saatmist surnud geenidoonoritele (st et piisaks surma faktist). Vastuses kirjeldate, et on veel põhjuseid, miks TÜ EGV surma andmeid (surma põhjus, koht ja aeg) vajab, kuid see ei lähe kokku taotluses esitatud põhjusega (surnud geenidoonorite välistamine). Seega ei ole vastatud esitatud küsimusele, miks on vaja täiendavaid andmeid just surnud geenidoonoritele kirjade saatmise välistamiseks. Soovitame taotlust täiendada surma andmete kasutamise tegelike eesmärkidega, et saaksime andmete väljastamise seaduslikkuse üle otsustada. 2. Oma vastuses teisele küsimusele olete kirjeldanud, et müokardiinfarktiregistrist taotletavate andmete hulk on tingitud sellest, et administratiivselt ja tehniliselt on lihtsam kogu andmepaketi väljastamine võrreldes üksnes piiritletud hulga andmete väljastamisega. Lisaks on vastuses märgitud, et kuna TÜ EGV on teadusasutus, kes tegeleb laiemas mõistes haiguste riskimudelite väljatöötamisega, siis on põhjendatud suurema hulga andmete väljastamine. Juhime tähelepanu, et selline lähenemine on vastuolus isikuandmete kaitse põhimõtetega andmete töötlemise minimaalsusest (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi ÜM) art 5 lg 1 p c) ning eesmärgipärasusest (ÜM art 5 lg 1 p b). Isikuandmete minimaalsuse põhimõtet ei saa rikkuda argumendiga, et konkreetseks eesmärgiks (riskifaktori tuvastamine kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti suhtes) vajalike andmete väljastamine on ebamugav ja vähemkeerukas (TÜ EGV vastuses: administratiivselt ja tehniliselt lihtsam). Lisaks juhime tähelepanu, et eesmärgipärasuse põhimõttest lähtuvalt ei saa taotleda andmeid tulevikus vaja minevate riskifaktorite väljatöötamiseks nagu võib aru saada teie vastuse esimesest lausest. Antud juhul taotletakse andmeid 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 24.aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). EL T 119, 04.05.2016, lk 1-88. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskimudelite loomiseks ning eesmärgikohasuse põhimõttega oleks vastuolus täiendavate andmete väljastamine. Soovitame taotlust täiendada üksnes nende andmetega, mis on kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks vajalikud või täiendavate eesmärkidega, milleks andmeid vajatakse. 3. Vastused kolmandale, neljandale, viiendale ja kuuendale küsimusele pöörlevad sisuliselt ühe küsimuse ümber – mis alusel on TÜ EGV-l õigus nõuda riiklikest registritest andmeid, et täiendada, uuendada ja kontrollida geenidoonorite andmeid Geenivaramus? Oma vastuses viitate, et vähiregistrist (sh ka teistest registritest) andmete küsimine on seotud personaalmeditsiini2 rakendumisega ja tagasiside andmisega geenidoonoritele, mistõttu on vajalik pidev Geenivaramu andmete valideerimine ja täiendamine. Vastuses neljandale küsimusele viitate, et vastava õigusliku aluse annab TÜ EGV-le IGUS § 24 lg 2 p 3 mille kohaselt on TÜ EGV poolt geenidandmete tagasikodeerimine3 lubatud terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist. Geenidoonori nõusoleku vormi4 (edaspidi nõusolek) p 5 kohaselt võib Geenivaramu vastutav töötleja (ehk TÜ) saada isikuandmeid ning andmeid geenidoonori terviseseisundi kohta teistest andmekogudest ning geenidoonoril on õigus keelata tema kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine (ka IGUS § 11 lg 6). Samas viitate vastuses kuuendale küsimusele, et andmete saamise õiguslik alus tuleneb nõusolekust ning IGUS § 24 lg 2 p-st 4, mille kohaselt on tagasikodeerimine lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks. See tähendab, et seadusega on kaetud nii see olukord, kus isiku nõusolekut ei ole (aga isik ei ole ka keelanud andmete täiendamise) kui ka see, kui isik on oma nõusoleku andnud. Meie kuuendale küsimusele vastates märgite, et nõusolek on siiski see alus, mille alusel toimub andmete küsimine teistest riiklikest registritest. Siit tekib meil küsimus, et mis siis ikkagi on TÜ EGV hinnangul andmete täiendamise aluseks – kas IGUS § 24 lg 2 p 3 või p 4? Nagu märgitud, TÜ EGV vastuseid analüüsides jääb mulje, et selleks on nõusolek ja IGUS § 24 lg 2 p 4. Märgime, et see oleks paremini kooskõlas geenidoonori nõusolekuga, sest siis ei tekiks olukord, kus geenidoonor annab nõusoleku geeniandmete töötlemiseks, tema andmete uuendamine, täiendamine ja kontrollimine toimuks aga seaduse alusel ehk ilma nõusolekuta. Nõusolekupõhine lähenemine oleks kooskõlas ka IGUS algse eesmärgiga, milleks on eelnõu seletuskirja kohaselt geneetiliste uuringute ja testide lubamine ainut geenidoonori vabatahtlikult väljendatud teadva nõusoleku alusel5. Samas viitab IGUS eelnõu seletuskiri ka sellele, et tagasikodeerimise regulatsiooni algne eesmärk oli „Geenivaramu pidev kaasajastamine ja geeniuurija nõudmistele 2 Juhime tähelepanu, et TÜ EGV vastus ei ava „personaalmeditsiini rakendumise“ sisu. Selguse huvides oleks oluline teada, et mida TÜ EGV selle all silmas peab. 3 Nõusoleku infolehel on viidatud, et tegemist on anonüümitud andmetega. Juhime TÜ EGV tähelepanu asjaolule, et ÜM kohaselt, kui andmed on tagasikodeeritavad, on tegemist pseudonüümitud andmetega. Anonüümitud andmete puhul ei tohi olla isikute tagasikodeerimine võimalik mitte kellegi poolt (vt ÜM põhjenduspunkti 26). 4 https://geenidoonor.ee/nousoleku-vorm 5 488 SE I. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/385658bf-fd7f-3f51-93c1- 756e12845f60/Inimgeeniuuringute%20seadus (17.07.18). 3 vastamine“6. See tähendab, et andmete Geenivaramu täiendamine uute andmetega oli seadusandja eesmärk. Eelnõu algtekstis tagasikodeerimise lubatavuse kohta käiv sõnastus oli järgmine: „geenidoonori kirjaliku avalduse alusel tema kohta käivate andmete avaldamiseks geenidoonorile endale või geenidoonori tervisliku seisundi kohta käivate andmete täiendamiseks“7. Seega võib väita, et geenidoonori andmete täiendamine on seadusandja algse mõtte kohaselt käinud läbi nõusoleku ehk IGUS § 24 lg 2 p 4. Samas on keeruline mõtestada IGUS § 24 lg 2 p 3 tähendust, mis annaks ilma nõusolekuta õiguse andmeid täiendada, parandada ja kontrollida isegi siis, kui andmesubjekt on nõusoleku tagasi võtnud, kuid ei ole andmete kasutamist keelanud. Kas nõusoleku tagasi võtmine ei ole TÜ EGV hinnangul ühtlasi ka alus andmete kasutamise piiramiseks? Kui lähemalt vaadata, milleks geenidoonor nõusoleku annab, siis nõusoleku p 5 kohaselt sellele, et TÜ EGV võib saada nii isikuandmeid kui ka terviseseisundi andmeid mis tahes andmekogust, piiritlemata, mis eesmärgil neid andmeid kasutatakse. Nõusoleku vormi p 1 kohaselt võib väita, et andmeid kasutatakse selleks, et koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta ning uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahvatervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Nõusoleku puuduseks võib pidada seda, et pole aru saada, mis isikuandmete kasutamise kohta geenidoonor nõusoleku annab. Võib väita, et see on antud mis tahes andmete suhtes, mis parasjagu mahub nõusoleku vormi p 1 laia eesmärgi raadiusesse. Seega ei pruugi Sotsiaalministeeriumi hinnangul olla täidetud nõusoleku tingimused ÜM art 4 p 11 tähenduses, kuna geenidoonor ei anna oma teadlikku nõusolekut8, kuna talle ei esitata piisaval informatsiooni, mis andmeid mis eesmärkidel töödeldakse. Ühtlasi ei saa ka väita, et geenidoonorite andmete töötlus oleks läbipaistev, mis on ÜM art 5 lg 1 p 1 alusel isikuandmete töötlemise üks aluspõhimõtetest. Kokkuvõttes märgime, et: (i) surma põhjuste registrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse täiendamine eesmärkide osas, milleks tegelikult isikuandmeid kasutada soovitakse; (ii) müokardiinfarktiregistrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse täiendamine üksnes nende andmetega, mis on vajalikud kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks; (iii) taotluses on vaja täpsustada, mis alusel andmete väljastamist surma põhjuste registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist soovitakse, kuna vastused ei anna selles osas piisavalt selgust - viidatakse nii IGUS § 24 lg 2 p 3 kui ka p-le 4; (iv) meie hinnangul esineb puudusi nõusolekus, kuna see ei kirjelda seadusliku nõusoleku jaoks piisava detailsusega, mis andmeid mis eesmärgiks kasutatakse ehk geenidoonor ei anna sisuliselt teadlikku nõusolekut, mida nõuab ÜM art 4 p 11. Ühtlasi saab ka väita, et nõusolek koos nõusoleku infolehega ei taga 6 Ibid., lk 14. 7 Ibid., lk 15. 8 Vt Artikkel 29 töörühma arvamus nr 259, p 3.3.1. Kättesaadav: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/wp259_rev_01_guidelinesonconsent.pdf (17.07.18). 4 geenidoonorile piisavalt läbipaistvust tema andmete töötlemise kohta, kuna geenidoonor ei saa teada, mis ulatuses, mahus ja mis aja tagant tema kohta päringuid teistesse riiklikesse registritesse tehakse. Punkt iv on oma olemuselt aga selline, mis sisuliselt välistab andmete väljastamise IGUS § 24 lg 2 p 4 alusel, kuna see seab eelduseks seadusega kooskõlas oleva nõusoleku olemasolu. Seega on vaja ajakohastada nõusoleku vormi, selle infolehte ning paremini läbi mõelda geenidoonori teavitamine ja siis täiendatud andmete väljastamise taotlus esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Kaspar Kala 626 9755 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel