Tere!
Teile on saadetud Õiguskantsleri Kantselei dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument AS Hoolekandeteenused, Karula Kodu_kontrollkäigu kokkuvõte, mis on
registreeritud 03.08.2018, registreerimisnumbriga 7-9/171561/1803390.
Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida
aadressilt http://www.id.ee
Kontaktinfo
E-R 09.00-17.00
Kohtu 8, 15193 TALLINN
e-post:
[email protected]
telefon 693 8404
Lp Taivi Kree Teie nr
Tiimitöö juht
Karula Kodu Meie 03.08.2018 nr 7-9/171561/1803390
AS Hoolekandeteenused
[email protected]
Kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Karula Kodusse
Austatud Taivi Kree
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 04.12.2017 ette teatamata AS Hoolekandeteenused Karula
Kodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja selle klientide elamistingimusi.
Positiivsena võib välja tuua, et hooldekodu elanikke majutatakse väikestesse peresarnastesse
üksustesse, mille elu- ja hügieeniruumid olid puhtad ja soojad ning abivahenditega varustatud.
Liikumisraskustega elanikud saavad hooldekodu hoonetes suurte raskusteta liikuda (sh on
tegevusmajal iseavanev uks). Hea mulje jätsid tegevusmajas pakutavad tegevused ning töötajate
heatahtlik suhtumine oma hoolealustesse.
Rahul ei saa olla sellega, et liikumisraskustega elanikega ei võimelda piisavalt. Nõutava kvaliteedi
tagamiseks peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid. Tegevusjuhendajate ja hooldajate
töökohustuste ring on lai, Karula Kodus elab palju suure hooldus- ja abivajadusega inimesi.
Kõikide ülesannete täitmiseks, sealhulgas elanike individuaalsete vajaduste arvestamiseks ning
hooldekodus turvalise keskkonna tagamiseks olemasolevast personalist ei piisa.
Kontrollkäigul selgus, et hooldekodu elanike liikumisvabadust piiratakse mõnikord õigusliku
aluseta. Mõistagi on personali töö keeruline, ent ohutus tuleks tagada õiguspäraste vahendite abil.
Kasutatavad abivahendid peavad vastama inimese erivajadustele, ka istumise toestamisel võib
kasutada vaid selleks ette nähtud kinnitusrihmu, mitte aga improviseeritud vahendeid.
Meditsiiniõe teenus peab olema vajalikul määral kättesaadav.
Hooldekodus elas kontrollkäigu ajal sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsel
erihooldusteenusel 82 inimest, kes olid majutatud seitsmesse peremajja. Toad on ühe- kuni
kolmekohalised. Hooldekodu tegevusmajas asub nn meeltetuba, seal tehakse sporti ning liikuvust
toetavaid ja käelisi tegevusi .
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse
dokumentidega ning vestlesid personaliga.
1. Klientide hooldamine
Hooldekodu paljudele klientidele on nende tervisliku seisundi säilimiseks koostatud
individuaalsed võimlemiskavad. Töötajate suure töökoormuse tõttu ei võimelda klientidega nii
regulaarselt, kui nende tervislik seisund seda vajaks. Probleemile juhtis tähelepanu ka
kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert.
Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhises toodud vajaduspõhise ja tervisliku lähenemise
kvaliteedipõhimõtete järgi tuleb teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestada inimese tegelike,
individuaalsete vajadustega ning valida neist lähtuvad ajakohased meetodid. Positiivne on see, et
klientide tervislikule seisundile on tähelepanu pööratud ning nende vajadusi arvestavad
võimlemiskavad välja töötatud. Suuremat rõhku tuleb aga pöörata sellele, et liikumisraskustega
klientidega igapäevaselt nende kavade järgi ka harjutusi tehtaks. Sügava liitpuudega klientidele on
regulaarne tegevusteraapia väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ning
ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline sunnitud asendis olemine. Klientide
terviseprobleeme silmas pidades on äärmiselt oluline korraldada töö selliselt, et lamavate
klientidega tegelemiseks jääks töötajatel enam aega.
Hooldekodu klientidel võib tervisliku seisundi tõttu olla vaja kasutada mitmeid abivahendeid.
Need abivahendid peavad olema sobivad ja vastama kliendi vajadustele. Mõne kliendi ratastool
oli talle liiga suur, mõnel aga oli keeruline tooli mahtuda.
Hooldekodus oli mitmeid ratastoolikasutajaid, kelle keha toestati pehmenduseta rihmadega ja ka
improviseeritud sidumisvahendiga (riideribaga). Sidumisvahendid, mis ei ole spetsiaalselt selleks
eesmärgiks valmistatud, võivad kahjustada kliendi tervist. Kitsas ja pehmenduseta sidumisvahend
võib juba mõne minuti jooksul tekitada valu, vereringehäireid, hematoome (eriti krooniliste
haigustega klientidel). Kui tekib vajadus mõne inimese kehaasendit kukkumise vältimiseks
mehaaniliste vahenditega toestada, peab selleks nii tooli kui ka ratastooli puhul kasutama
spetsiaalseid abivahendeid ning neid oskuslikult ja teadlikult käsitsema. Võimalik on hankida
selleks mõeldud kinnitusrihmad ja -vestid ning ka T-kujulised kehakinnistusrihmad, mis aitavad
ära hoida alakeha vajumist.
Õiguskantsler soovitab liigeste liikuvuse säilimiseks enam klientidega võimelda ning kasutada
spetsiaalseid ja kohandatud abivahendeid. Karula Kodu väiteil on mitmetele klientidele nende
erivajadustele vastavad ja kohandatud abivahendid juba soetatud.
2. Liikumisvabaduse piiramine
Karula Kodu II maja koridoriuks oli kontrollkäigu ajal lukus. Lukustatud üksuses elavad kliendid,
kes vajavad oma tervisliku seisundi tõttu pidevat intensiivset järelevalvet. Kliendid saavad
väljaspool peremaja ruume liikuda koos saatjaga.
Põhiseadus lubab liikumisvabadust piirata vaid seaduses sätestatud juhul ja kindlat menetluskorda
järgides (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20). Kohtumääruseta ööpäevaringsel erihooldusteenusel
3
viibiva inimese vabaduspõhiõigust võib piirata kindlatel ja erandlikel tingimustel, kuid vaid kuni
kolmeks tunniks isiku ohutusse eraldusruumi paigutamisega (SHS § 107). Seega ei tohi
kohtumääruseta teenusel viibivat klienti lukustada hoolekandeasutuse ruumi, osakonda või
peremajja nii, et klient soovi korral sealt lahkuda ei saa. Teenuseosutaja peab klientide ohutuse ja
järelevalve (ka ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli) tagama muul õiguspärasel
viisil.
Arusaadavalt on sügava liitpuudega klientide seas väga keerulise käitumisega ja pidevat jälgimist
vajavaid inimesi ning see paneb osakonna töötajatele raske ülesande. Ent ka piiratud teovõimega
ja ümbritsevat ebaadekvaatselt tajuvate inimeste liikumisvabadust võib piirata üksnes juhtudel,
mis on seadusega piisavalt selgelt ja üheselt määratletud. Kui peremajas vastutab keerulise
käitumisega klientidega heaolu eest vaid üks töötaja, on tal kõigi peremaja klientide samaaegne
jälgimine pea võimatu. Selleks, et osutada kvaliteetselt klientide eripärasid ning vajadusi arvesse
võtvat erihooldusteenust, peab personali olema piisavalt.
Õiguskantsler soovitab võimalikud murekohad töötajatega aegsasti läbi arutada, et klientide
ohutus oleks igal juhul kindlustatud õiguspäraste ja sobivate meetmetega. Selleks võib üksuse
töötajate arvu suurendada, töötajaid koolitada või tööülesandeid ümber jagada. Isikute
vabaduspõhiõigust ei tohi seadusliku aluseta piirata, mh kliente peremajja lukustada.
Vahel vajab klient tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund niivõrd, et
ööpäevaringne kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel
juhul peab teenuseosutaja sellest teavitama Sotsiaalkindlustusametit, isiku rahvastikuregistrijärgse
elukoha valla- või linnavalitsust ja eestkostjat, et klient suunataks teisele teenusele.
3. Tegevusjuhendajate arv ja kvalifikatsioon
Päeval töötab hooldekodu igas majas kaks töötajat, õhtuti ja öösiti (tavapäraselt alates 19.00) üks
töötaja. Klientidega tegelevad nii tegevusjuhendajad kui ka hooldajad. Peale selle tegeleb
klientidega tööpäeviti ka tegevusmaja tegevusjuhendaja.
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama klientide turvalisuse, abistama isikut enese eest
hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid seadusega
ettenähtud ülesanded (SHS § 100 lg 1 ja lg 2). Nõuetekohase teenuse tagab muu hulgas piisav
hulk töötajaid.
SHS § 104 lg 2 näeb ette, et sügava liitpuudega psüühikahäirega isikutele ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel peab 15 isikuga tegelema vähemalt üks tegevusjuhendaja ööpäev
läbi. Lisaks näeb säte sõltuvalt klientide vajadustest ette vähemalt ühe tegevusjuhendaja
kohaloleku väljaspool ööaega. Seadus sätestab vaid miinimumnõude. Teenuseosutaja peab
personali suhtarvu määratlemisel lähtuma klientide tegelikest järelevalve- ja
juhendamisvajadustest.
Positiivne on see, et päevasel ajal on hooldekodu igas majas enam personali, kui miinimumnõuded
ette näevad. On hea, et eraldi on tööl tegevusmaja tegevusjuhendaja, kelle ülesandeks on samuti
tegeleda klientide aktiviseerimisega ning toimetulekuoskuste säilitamise või arendamisega. Samas
ei ole alati öösiti 82 kliendi kohta tööl seaduses nõutud 6 tegevusjuhendajat. Kuna kliendid on
majutatud 7 peremajja ja seadusandja on kehtestanud klientide heaolu eest vastutavatele
4
töötajatele kvalifikatsiooninõuded, saab teenuse kvaliteet ja klientidele turvaline keskkond olla
tagatud vaid siis, kui igas peremajas on ööpäevaringselt vähemalt 1 tegevusjuhendaja.
Öösiti on tavaliselt igas majas üks töötaja, kuid töötajate graafikust ilmnes, et sageli on klientidega
üksi tööl ka hooldajad. Nii oli kontrollkäigule järgnenud ööl viies majas tööl tegevusjuhendaja ja
kahes majas hooldaja. Töötajate graafikus oli mitmetel päevadel öösiti tööl vähem
tegevusjuhendajaid, kui seadus seda ette näeb (nt 07.12.2017 tööl vaid 4 tegevusjuhendajat). SHS
§ 86 lg 2 lubab ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja
ööpäevaringse kohaloluga, kuid see säte ei jäta teenuseosutajale võimalust asendada
tegevusjuhendajaid hooldajatega nii, et hooldustöötaja jääks klientidega peremajja üksi. SHS § 86
lg 2 lubab tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga vaid siis, kui asutus võtab lisaks seadusest
tulenevale minimaalsele tegevusjuhendajate arvule tööle lisapersonali. Tegevusjuhendaja ja
hooldustöötaja ettevalmistus, tööülesanded ja vastutus erinevad ja seda tuleb piisava personali
hulga planeerimisel silmas pidada.
Sügava liitpuudega klientide osakonna töötajate ülesannete ring on väga lai, kuna kliendid vajavad
abistamist ja individuaalset juhendamist ka kõige tavapärasemas tegevuses (söömine, riietumine
jms). Suure osa tööajast võib võtta klientide abistamine hügieenitoimingutes (hambapesu, WC-
toimingud, mähkmevahetus) ning nende pesemine. Hakkama tuleb saada ka sellega, kui mõni
klient vajab tavapärasest enam tähelepanu (nt ägestub). Tööülesannete ring ja klientide suur abi-
ja hooldusvajadus mõjutab töötajate töökoormust. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava
Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on seisukohal1, et ebapiisav personali
arv ohustab töötajate tervist ning mõjutab ka klientide heaolu.
Ringkäigul jäi silma, et tegevusjuhendajate töökoormus on suur, kuna hooldekodus on palju suure
hooldus- ja tähelepanuvajadusega kliente. Jäi kahtlus, et tegevusjuhendajad ei jõua piisavalt
põhjalikult oma ülesandeid täita ning napib aega, et klientide vajadustele individuaalselt läheneda
(mh liigeste liikuvuse säilimiseks klientidega võimelda neile koostatud plaani järgi). Mitmes majas
oli ka üsna palju hea liikumisvõimega kliente ja jäi mulje, et ühel tegevusjuhendajal on väga
keeruline õhtusel ajal üksi kõigi klientidega tegeleda. Näiteks oleks ilmselt II majas kvaliteetse
teenuse osutamiseks vaja tegevusjuhendajate arvu tõsta ka õhtusel ja öisel ajal. Hooldekodu
mitmes majas jääb töögraafiku järgi klientidega vaid üks töötaja vahel ka juba pealelõunasel ajal,
kuid kõigi klientide õhtusöögi ja õhtuste hügieenitoimingutega üksi hakkama saada võib olla
äärmiselt keeruline.
Väljaõppinud tegevusjuhendajatest sõltub otseselt ööpäevaringselt erihooldusteenusel viibivate
inimeste ohutus ja heaolu. Karula Kodus on töötajate koolitusele küll tähelepanu pööratud, kuid
sellegipoolest on pooltel tegevusjuhendajatel läbimata sügava liitpuudega isikuga tööks nõutav
täiendkoolitus (SHS § 86 lg 6). Mõni töötajatest ei ole läbinud ka tegevusjuhendaja baaskoolitust.
Majandustegevuse registri andmetel on koolitamata tegevusjuhendajad registreeritud koolitusele
juba ammu, aga koolituse läbimise kohta teave puudus (paljud on registreeritud juba 2016. aastal).
Alates 2020. aastast ei piisa tegevusjuhendajana töötamiseks vaid nõutavale koolitusele
registreerumisest2. Personalile peab kindlasti tagama võimaluse saada seadusega nõutavat
koolitust. Mitmeid koolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning need on osalejatele
tasuta.
1
Vt p 186.
2
SHS § 160 lõigete 3, 4 ja 5 järgi võib kuni 31.12.2019 osutada teenust ka tegevusjuhendaja, kes on vajalikule
koolitusele registreerunud.
5
Õiguskantsler palub korraldada nii, et Karula Kodu tegevusjuhendajad saaksid osaleda seadusega
nõutaval koolitusel. Hoolitsege palun ka selle eest, et kõigis peremajades oleks pidevalt kohal
seadusega ette nähtud arv töötajaid. Õiguskantsler rõhutab, et õigusaktiga kehtestatud
hoolekandeasutuse minimaalsest töötajate arvust ei pruugi alati piisata kvaliteetse teenuse
osutamiseks ja klientide põhiõiguste tagamiseks. Klientide heaolu ja turvalisuse huvides palub
õiguskantsler üle vaadata Karula Kodu töökorraldus.
4. Õendusabiteenus
Karula Kodus pakub õendusabiteenust OÜ Eldred. Lepingu järgi osutab ettevõte teenust 360 tundi
kuus, kusjuures õde peab hooldekodus kohal olema 126 tundi kuus. 2017. aasta novembris ja
detsembris viibis meditsiiniõde graafiku kohaselt hooldekodus 126 tundi kuus (graafikus on õdede
töötunde märgitud 156 tunni ulatuses, kuid 30 tundi sellest osutatakse õendusteenust Viljandi
Kodus). Meditsiiniõde on enamasti kohal kolmel tööpäeval nädalas (10-12 tundi päevas, jagades
tööaega ka Viljandi Koduga). Graafikuvälisel ajal on õega võimalik ühendust võtta telefoni teel.
Hooldekodule osutab õendusabiteenust kaks õde.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama iseseisva õendusabiteenuse
kättesaadavuse 40 kliendile vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe kliendi
kohta üks tund nädalas. Seadus sätestab siingi vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast
lähtudes (nt sõltuvalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse
osutamiseks olla õendusteenus vajalik oluliselt suuremas mahus.
Hooldekodus oli kontrollkäigu ajal 82 sügava liitpuudega ööpäevaringse erihoolduse klienti.
Sellist klientide hulka arvestades peaks õendusabiteenus olema tagatud vähemalt 82 tundi nädalas.
2017. aasta novembris ja detsembris oli meditsiiniõde hooldekodus keskmiselt vaid 30 tundi
nädalas, seega oli õendusabi kättesaadav ainult kolmandiku ulatuses seadusega nõutavast mahust.
Majandustegevuse registri andmetel suurenes hooldekodus ööpäevaringset erihooldusteenust
saavate klientide arv. Alates 02.04.2018 on hooldekodus 84 sügava liitpuudega klienti. Seega
peaks alates aprillist 2018 tagama hooldekodu klientidele nädalas õendusabiteenust vähemalt 84
tunni ulatuses.
Kuigi seadus ei täpsusta, kas õde peab hoolekandeasutuses kohal viibima, leiab õiguskantsler, et
iseseisev õendusabi on tagatud vaid siis, kui õde saab kliendid vahetult üle vaadata ja nende
seisundit hinnata. Kokkulepe, et tegevusjuhendaja võib õele väljaspool graafikujärgset tööaega
helistada ja temaga konsulteerida, ei taga õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel.
Kliendi seisundit hindab sel juhul tegevusjuhendaja, kes võib meditsiinihariduse puudumise tõttu
teha seda valesti ja ohustada nii kliendi elu ja tervist. Kõik terviseseisundi hindamist ja
retseptiravimite manustamist puudutavad otsused peavad põhinema meediku hinnangul, mis
kujuneb kliendi vahetu ülevaatamise käigus.
Hooldekodus on kliente, kellele on määratud vaid vajaduse korral manustatavad retseptiravimid.
Õiguskantsler on varem öelnud, et klientidele retseptiravimite andmise üle peab otsustama
meditsiinitöötaja, vaid nii tagatakse klientide tervise kaitse. Niisugused otsused ei ole
tegevusjuhendaja pädevuses, sest ta ei pruugi osata hinnata kõiki terviseriske kogumis (nt
kõrvalmõjud koos teiste ravimitega).
6
Õendusabiteenuse osutamise lepingu järgi tagatakse õendusabi kättesaadavus osaliselt telefoni teel
nõustamisega. Tegelikult ei ole teenuse osutamine korraldatud nii, et õde oleks õhtuti ja öösiti
ametlikult koduvalves ning kohustuks kliendi seisundi hindamiseks ka kohale tulema. Et
õendusabiteenus oleks tõhus ja tegelikult kättesaadav, tuleks koduvalve kokkulepe vormistada
kirjalikult ja määrata ära ka kellaajad, millal õde peab telefonivalves olema ning kliendi seisundi
hindamiseks kohale tulema. Samas ei saa seaduses sätestatud õendusabiteenuse kättesaadavuse
nõuet asendada koduvalvest kohale tulemise kokkuleppega. Koduvalvel saab olla vaid toetav
funktsioon olukorras, kus vajadus õendusabiteenuse järele on seadusega ette nähtud miinimumist
suurem.
Õendusabiteenuse osutamisel seaduses ettenähtud mahus oleks õdedel võimalik rakendada ka
füsioteraapia elemente. Nii oleks võimalik enam tähelepanu pöörata piiratud liikumisvõimega
klientide liigeste liikuvuse säilimisele (vt ka alapeatükk 1).
Õiguskantsler palub Karula Kodul tagada selline õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja
seaduse nõudeid.
Õiguskantsler tänab, et selgitasite enne kokkuvõtte edastamist põhjalikult teenuse osutamisega
seotud üksikasju. Kui peate vajalikuks täiendavalt midagi lisada, ootab õiguskantsler Teie
seisukohta võimalusel hiljemalt 31.08.2018.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
õiguskantsleri asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]