Riina Sikkut
Töö- ja terviseminister
Meie 03.08.2018 nr 9-2/5184-1
Korruptsiooni ennetamine tervishoius
Korruptsiooniuuringule tuginedes saame öelda, et kui mitmes valdkonnas Eestis on tehtud olulisi
edusamme korruptsiooni ennetamisel, siis tervishoius on inimeste kogemused korruptsiooniga
jäänud samaks. Nii näiteks on püsinud inimeste kogemused meelehea küsimisega arstidega
suheldes viimased aastad peaaegu muutumatuna: 2010. aastal tunnistas meelehea küsimust 9% ja
2016. aasta 8% inimestest1. Võrdluseks võib tuua politsei, kus kogemus on langenud 8%-lt 3-le, ning
seda eelkõige süsteemse ennetustegevuse ja tugeva sisekontrolli tulemusena.
2017. aastal viis Ernst & Young justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel läbi
korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 auditi2. Muuhulgas vaadati selles ka korruptsiooni
ennetust tervishoius. Kuigi valdkonnas on tehtud mitmeid olulisi samme (nt ravimiseadusest tulenev
toetuste piirang ja teaduskonverentsidel osalemise toetuste avalikustamise nõue;
justiitsministeeriumi ja arstiteadusüliõpilaste seltsi eestvedamisel valmiv videoõppematerjal;
korruptsiooniennetust puudutavad koolitused tervishoiuasutustes), on tervishoiuvaldkonnas
korruptsioonitemaatika jätkuvalt aktuaalne ning riskid vähe juhitud. Seda kinnitab ka
möödunudaastane kuritegevuse statistika, kus oli arvestatav hulk meditsiiniga seotud
korruptsioonijuhtumeid3. Oleme lisanud korruptsioonivastase strateegia rakendusplaani analüüsi,
mille sisuliseks eesmärgiks on luua kord, mis aitaks suurendada läbipaistvust meditsiinitehnika ja –
tarvikute müüjate ning meditsiinipersonali ja haiglate suhetes, sh nt avalikustada sarnaselt
ravimifirmade toetusele meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõttete kulutused tervishoiutöötajatele
(konverentsidel osalemise toetamine jms). Seda soovitas ka mainitud audit: koostada koodeks
meditsiinitehnika ettevõtete müügiedenduse ja tervishoiutöötajatega koostöö kohta, mis kirjeldab
muuhulgas üritusi ja külalislahkust, kingitusi, sponsoreerimist, konsultantide kasutamist ja andmete
avalikustamist; ning viia sisse kord, kus meditsiinitehnika ettevõtted avalikustavad tervishoiutöötajate
sponsoreerimise toetused vähemalt kord aastas.
Palume teilt tagasisidet, kuidas ja mis aja jooksul teised korruptsioonivastase strateegia auditis
toodud ettepanekud ellu viiakse. Auditi ettepanekud on järgmised:
viia läbi analüüs tervishoiutöötajate samaaegse töötamise kohta mitmes asutuses, sh
haiglavõrgu arengukava haiglas ja erakliinikus. Analüüsi tulemuste põhjal saab otsustada,
kas reguleerida tuleks mitmes asutuses töötamist või muuta tervishoiu rahastamise
süsteemi;
soodustada erinevate organisatsioonide ühishankeid (näiteks haiglatevahelised
ühishanked);
nõuda alla riigihanke piirmäära jäävate hangete avalikustamist.
1
http://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsiooniuuring_lop
lik.pdf
2
https://wwwkorruptsioon.rik.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastas
e_strateegia_vahehindamine.pdfl
3
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_vee
bi01.pdf, vt lk 94.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lisaks tunneme huvi korruptsioonivastasest strateegiast tervishoiuga seotud täitmata tegevuste
kohta ning paluksime ka nende täitmisplaanide kohta tagasisidet, mh:
digiregistratuuri arendamine selliselt, et (1) selgelt oleks eristatav tasuline ja tasuta vastuvõtt;
(2) patsientidel oleks võimalik näha vabasid järjekorrakohti üle Eesti;
tervishoiuteenuse osutaja ning patsiendi suhtlemisel tekkivate eetiliste probleemide ja huvide
konfliktide lahendamiseks käitumisjuhiste välja töötamine.
Heade soovidega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Justiitsminister
[email protected]