Tere!
Edastame Eesti Apteekide Ühenduse nimel arvamusdokumendi RavS muutmise seaduse
eelnõule.
Lugupidamisega
Timo Danilov
Juhatuse liige
MTÜ Eesti Apteekide Ühendus
Pr. Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
03.08.2018
Arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse ja ravimiseaduse alusel kehtestatud
määruste muutmise eelnõule
Austatud minister Sikkut,
täname võimaluse eest avaldada arvamust Ravimiseaduse muutmise seaduse ja
ravimiseaduse alusel kehtestatud määruste muutmise eelnõule ravimi pakendite
turvaelementide kohta.
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõu § 1
1. RavS kohaldumine müügiloata ravimitele delegeeritud määruse (EL)
2016/161 (edaspidi: DR) nõuete kontektsis
Eestis on müügiloata ravimite turustamine kasvavas trendis. Eestis müügiluba mitte
omav ravim omab müügiluba mõnes teises EL-i liikmesriigis ning seetõttu kannab
ravimi pakend turvaelemente. Soovime rõhutada, et DR kohaldub ainult müügiloaga
ravimitele, mida kõnealune müügiloata ravim Eesti kontekstis ei ole. Seetõttu Eestis
sellele ravimile DR-i nõuded ei rakendu ning turvaelementide kontrolli kohustust
turuosalistel ei ole. Palume eelnõud täiendada vastava sättega, et DR nõuded
kohalduvad ainult nendele ravimitele, millel on Eestis kehtiv müügiluba.
2. Punkt 1 - § 102 pealkirjas ja p 3 esinev mõiste
Paragrahvi pealkirjas viidatakse mõistele „ravimi turvaelementide andmekogu
süsteem“, kuid punktis 3 kasutatakse mõistet „ravimi turvaelementide infosüsteem“.
Selguse huvides soovitame andmekogule viitava mõiste eelnõus läbivalt ühtlustada.
Juhime ka tähelepanu, et mõiste „andmekogu süsteem“ esineb ka DR-i artikli 32 lõikes
1 ning võtab kokku Euroopa keskse andmekogu ning riikide ja riikideülesed
andmekogud. Selle mõiste kasutamine hetkel RavS eelnõus riigi andmekogu
tähenduses läheb vastuollu DR-s kasutatava mõistega.
3. Punkt 1 - § 102 lg 3
Lõige on hetkel sõnastatud selliselt, et ravimi turvalementide infosüsteemi asutajaks ja
haldajaks saavad ainult olla ravimi tootjad ja ravimi müügiloa hoidjad. Soovime
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
tähelepanu juhtida, et vastavalt DR artikkel 31 lõikele 3 ja artikkel
35 lõike 1 punktile b võivad andmekogu asutaja ja haldajana osaleda vabatahtlikkuse
alusel ka hulgimüüjad ja isikud, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida (nt
apteegid). Palume teha vastava täienduse, vältimaks DR sätete olulist kitsendamist.
4. Punkt 3 - § 44 lg 1 p 26
Antud sätte sõnastus laiendab oluliselt hulgimüüjate kohustuste ulatust, kasutades
ehtsuse ja terviklikkuse kontrolli puhul varem sätestatud koondmõistet „ravimite
turvaelemendid“. Juhime tähelepanu, et hulgimüüjad peavad enda füüsilises valduses
olevate ravimi pakendite osas kontrollima ainult ainulaadse identifikaatori ehtsust
ning mitte rikkumisvastase vahendi terviklikkust (juhul, kui tegemist ei ole artikkel 23
erisusega, mille puhul turustamisel artiklis välja toodud kliendigrupile peab
kontrollima rikkumisvastase vahendi terviklikkust, kontrollima ainulaadse
identifikaatori ehtsust ja kõrvaldama selle kasutuselt). Soovitame kogu sätet kirjutada
lahti täpsemini ja vastavalt DR-s sätestatule, et vältida mitmeti mõistetavust.
Teiseks, praegune eelnõu sõnastus sätestab turvaelementide ehtsuse kontrolli
kohustuse vastuvõtmise või turustamise käigus. DR aga ei määra konkreetseid
ajahetki, millal ehtsuse kontrolli toiminguid tegema peab, vaid sätestab, et ehtsust
tuleb kontrollida siis, kui ravimi pakend on ettevõtte füüsilises valduses. Palume
siinkohal lähtuda DR artiklist 20, mis kohustab hulgimüüjaid kontrollima ainulaadse
identifikaatori ehtsust nende ravimi pakendite osas, mis on hulgimüüja füüsilises
valduses.
5. Punkt 4 - § 44 lg 1 p 29
Peame vajalikuks kõik isikud, kelle eest hulgimüüjad hakkavad ainulaadseid
identifikaatoreid kasutuselt kõrvaldama, eelnõu seletuskirjas või tulevases määruses
üksikasjalikult välja tuua ja hoiduda isikute gruppide põhisest kohustuse panemisest
(nt hooldekodud, kiirabid). Samuti juhime tähelepanu, et määrus nr 28, mille alusel
hulgimüüjale kontrollikohustusi sätestatakse, sisaldab ka tervishoiuteenuse osutajaid
(nt haiglaid), kelle eest hulgimüüja vastavalt komisjoni määrusele kontrollitegevusi
läbi viia ei või.
Rõhutame, et selguse huvides on äärmiselt oluline välja tuua, milliste DR artikkel 23-s
välja toodud konkreetsete isikute gruppide juurde kuuluvad need isikud, kelle eest
hulgimüüja või tootja peab hakkama käesoleva eelnõu kohaselt ainulaadset
identifikaatorit kasutuselt kõrvaldama. Ainult täpsete seoste väljatoomisel on võimalik
välistada, et hulgimüüjatele või tootjatele ei seataks kohustuseks ainulaadset
identifikaatorit kasutuselt kõrvaldada lubamatult laia ning DR piiridest väljuva isikute
ringi eest.
Veel soovime ära märkida, et eelnõus ellukutsutud jaemüügiõiguseta, kuid üldsusele
tarnimise õigust evivate isikute ring sisaldab eelnõu seletuskirja kohaselt näiteks
hooldekodusid ja kiirabiteenuse osutajaid. Need samad isikud (antud juhul
hooldekodud ja kiirabiteenuse osutajad) on üles loetletud ka RavS § 28 lg 1 alusel
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
kehtestatud määruses nr 38. Soovitame tungivalt erinevate
mõistete kasutamisel segadusttekitavat isikute ringi osalist kattumist vältida.
Lisaks soovime välja tuua, et isikute ringi, keda peetakse silmas jaemüügiõiguseta, kuid
üldsusele tarnimise õigust omavatena, kuuluvad seletuskirja näitliku loetelu kohaselt
ka arstid. Arstid töötavad tervishoiuasutustes, kelle puhul DR keelab rakendada DR
artikli 23 kirjeldatud erandit.
Täiendavalt soovitame kogu muudetavat § 44 lõiget 1 struktureerida selgemaks ning
loobuda ülesehitusest, kus lõike sissejuhatav lause toob sätte adressaatidena välja nii
ravimite tootmise kui ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad, kuid sättes endas ei
ole kogu aeg üheselt mõistetav, milline sätte punkt kehtib ravimite tootmise tegevusloa
omajale ja milline hulgimüügi tegevusloa omajale. On selge, et kõik hetkel kehtivas
sättes sisalduvad 20 punkti (käesoleva eelnõu kohaselt 22 punkti) ei kohaldu korraga
nii ravimi tootjale kui ka hulgimüüjale.
6. Punkt 5 - § 44 lg 4
Siinkohal soovime küsida, millal on vastavat määrust oodata? Rõhutame, et antud
volitusnorm on niivõrd laiaulatuslik, et lisaks § 44 lg 1 p 29 sätestatud ja juba DR-i
poolt lubatust laiemale isikute ringile, on volitusnormil potentsiaal veelgi suurendada
vastuolu DR-ga.
Samuti on sättes keeleline ebakõla, mille kohaselt hulgimüüjad või tootjad on
kohustatud /.../ kõrvaldama ravimi ainulaadse identifikaatori. Täpsem on sõnastada:
„/.../ kõrvaldama kasutuselt ravimi ainulaadse identifikaatori“.
7. Punkt 7 - § 65 lg 12 p 4
Rõhutame, et lisaks tulevase volitusnormi alusel ainulaadse identifikaatori või
rikkumisvastase seadme kasutusala laiendamisele, on ka tänases turupraktikas
mitmeid näiteid, kus ravimi tootja on eestkätt käsimüügiravimile lisanud
rikkumisvastase seadme. Seadme lisamine on ravimi tootja ettevõtte-sisene otsus, mis
ei käi läbi volitusnormi abil laiendatud ravimite loeteluga ning selle pakendil
kasutamise märge ei saa sisalduma ravimiregistris, mistõttu turul tegutsevatel
ravimikäitlejatel, sh apteekidel ei ole selle pakendil kasutamisest eelnevat
informatsiooni. Selline olukord tekitab ravimikäitlejatel probleeme mõistmisel,
milliste käsimüügiravimite pakenditel rikkumisvastased seadmed on ning mida
seetõttu peaks DR nõuete kohaselt kontrollima üldsusele tarnimise hetkel. Juhime ka
tähelepanu, et kuna DR nõuete kontekstis on rikkumisvastase seadme terviklikkuse
kontrollimine üldsusele tarnimise hetkel absoluutselt kohustuslik, siis apteekidel on
vaja eelinformatsiooni kõikide nende ravimi pakendite kohta, mis ka
rikkumisvastaseid seadmeid kannavad. Tulenevalt rikkumisvastaste seadmete tüüpide
väga suurest variatsioonist ning sellest kantud kontrollimise ajakulust väljastamise
hetkel, ei saa tugineda põhimõttele, et igaks juhuks peaks rikkumisvastase seadme
olemasolu (ja sellisel juhul ka terviklikkust) kontrollima iga väljastatava
käsimüügiravimi pakendi puhul. Kui eelinformatsiooni selles osas, millised
käsimüügiravimi pakendid lisaks ministri volitusnormi alusel laiendatud ravimite
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
loetelule kannavad rikkumisvastaseid seadmeid, ei ole võimalik
apteekidele avaldada, palume eelnõus sätestada, et selliste ravimi pakendite puhul
apteekidel väljastamise hetkel rikkumisvastase seadme kontrollimise kohustust ei ole.
Soovime ka ära märkida, et kui käsimüügiravimi pakend ei tohiks riiklike andmestute
järgi kanda rikkumisvastast seadet, kuid tegelikkuses siiski kannab, võib DR-i kohaselt
käsitleda antud ravimi pakendit võltsingukahtlusega pakendina.
Toonitame, et antud lõike sõnastus „/.../ laiendatakse ravimi ainulaadse identifikaatori
või rikkumisvastase seadme nõuet /.../“ ei ole üheselt kokku viidav ravimiregistri
põhimääruse muudatusega, mille kohaselt tehakse ravimiregistrisse „märge ravimi
kohta, mis peab kandma turvaelemente.“ Kui RavS volitusnorm jätab võimaluse
laiendada ainulaadse identifikaatori kasutusala või rikkumisvastase seadme
kasutusala (mitte tingimata mõlema kasutusala üheaegselt), on tingimata vajalik, et ka
ravimiregistris sisalduks vastava ravimi kohta konkreetne info, millise turvaelemendi
liigi kasutusala on laiendatud. Vastasel juhul oleks ravimiregistri märge üldistav ning
apteegid peaksid hakkama ise menetlema, millise turvaelemendi liigi – ainulaadne
identifikaator või rikkumisvastane seade – osas on kasutusala laiendatud. Selline
olukord jätab vastavate ravimi pakendite osas kontrollikohustuse ulatuse ebaselgeks
ning suurendab põhjendamatult apteekide töökoormust. Igasugune turvaelemente
puudutav erisus, mida Eesti riik otsustab rakendada, peab olema konkreetselt ja selgelt
ravimikäitlejatele kommunikeeritud. Täiendavalt on väga oluline, et ravimiregistris
sisalduv info oleks võimalik masin-masin loetavas formaadis alla laadida apteekide
infosüsteemidesse, vältimaks ravimiregistris aeganõudvate päringute tegemist.
Rakendusaktide muutmise eelnõu
1. § 1 - Määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine
1.1. § 11 lg 6
Kehtiva määruse sõnastuse järgi peab peab apteegiteenuse osutaja viivitamatult
teavitama Ravimiametit oletatavalt võltsitud ravimitest. Soovime tähelepanu juhtida,
et „oletatavalt võltsitud ravim“ on väga laiaulatuslik mõiste, mida võib mitmeti mõista.
Soovitame rakendada ning määruses sätestada täiendavad kriteeriumid vastavalt DR
artiklitele 18, 24 ja 30, mille alusel on apteegil võimalik veenduda, et ravim on
oletatavalt võltsitud – 1) apteegil on alust arvata, et välispakendit on rikutud 2)
turvaelementide kontroll näitab, et toode võib mitte ehtne olla. Selliselt on võimalik
apteegil oma töös toetuda tulevasele andmekogule ning vältida iseseisvat juurdlust
ravimi oletatava võltsingu olemasolu osas (juurdlust on vaja, et teha kindlaks
Ravimiameti teavitamise vajadus). Samuti on DR-s väljatoodud konkreetsetest
kriteeriumidest lähtudes ning andmekogu andmetele toetudes võimalik vältida ravimi
ennatlikku klassifitseerimist „oletatavaks võltsinguks“ praktikas küllaltki tavapärases
olukorras, kus ravimi pakendi disain on müügiloa hoidja poolt muudetud, kuid vastav
info ei ole apteekideni või teiste ravimikäitlejateni jõudnud
Teiseks, on ülimalt tõenäoline, et reformi alguses 2019. a veebruaris esineb mitmeid
riikliku andmekogu või andmekogude süsteemi poolseid tõrkeid või kõrvalekaldeid,
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]
mistõttu esineb ka teatud hulgal valepositiivseid teateid ravimi
pakendite ehtsuse kohta. Kuna edaspidi DR nõuete kontekstis, eestkätt artikli 18, 24 ja
30 kontekstis, on vastavad ravimi pakendid klassifitseeritavad kui „potentsiaalselt
mitte ehtsad“ (ehk teisisõnu „oletatavalt võltsitud“), siis näeme, et nendest tulenev
teavitamiskohustus hakkab häirima apteekide kui ka teiste ravimikäitlejate
igapäevatööd. Teeme ettepaneku kaaluda selliste olukordade jaoks teatud
käitumisraamistiku kokkuleppimist, vältimaks hüppelist töömahu kasvu reformi
rakendumise algusaegadel.
2. § 3 – Määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ muutmine
2.1. § 9 lg 5 p 20
Peame selle punkti lisamisel määrusesse äärmiselt vajalikuks ka ravimiregistris
täpsustada, millist liiki turvaelementi (ainulaadne identifikaator, rikkumisvastane
seade või mõlemad üheaegselt) pakend kannab. Vastavad selgitused on antud punktis
6.
3. § 4 – Määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ ja § 5 – Määrus
nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ muutmine
3.1. M27 § 8 lg 121 ja M74 § 8 lg 5 p 4
Näeme, et uue lõike jõustumisel suureneb täiendava dokumentatsiooni loomisega
apteekide töökoormus, eestkätt apteekides vastava dokumentatsiooni kontrollimise ja
edasise ohjamise (säilitamine, arhiveerimine) näol. Eesti tarneahelates on küllaldasel
hulgal ravimite pakendeid, mida on teatud ahela etappides olnud vajalik avada ning
taas sulgeda, mistõttu võib vastava kinnituskirja liigutamine mööda tarneahelat olla
ebamõistlik, samuti võttes arvesse niigi märgatavat töökoormuse kasvu DR-i nõuete
rakendamisel. Teeme ettepaneku vastavast sättest loobuda ning lähtuda tänastes
õigusaktides juba kehtestatud põhimõtetest, mille kohaselt apteegil on kohustus
veenduda, et tema tellitavad ravimid pärinevad tegevusloaga hulgimüüjalt.
Tegevusloaga hulgimüüjalt ravimite hankimise puhul, kes omakorda järgib kõiki talle
kehtestatud õigusaktide ja suuniste nõudeid, sealhulgas DR-i nõudeid, ei ole mõistlik
kutsuda ellu uut tüüpi dokumenti, veendumaks tellitava ravimi autentsuses ja
päritolus.
Timo Danilov
Juhatuse liige
MTÜ Eesti Apteekide Ühendus
Eesti Apteekide Ühendus MTÜ Tel: +372 650 1901 www.eestiapteek.ee
registrikood 80163971 Fax: +372 650 1900
[email protected]