dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 3. august 2018
Viit
1.2-2/79-7
Registreeritud
3. august 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesri Ravimihulgimüüjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Helen Berk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf240 KB
  • 📎ERHL arvamus ravimiseaduse muutmise eelnõule (võltsravimite eelnõu).bdoc331 KB

Sisu (failidest)

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Pr. Riina Sikkut tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 28.06.2018. a nr 1.2-2/79-1 Meie: 2.08.2018. a Arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule Austatud proua minister, Täname Sotsiaalministeeriumit Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) poolt ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu saatmise eest. Esitame eelnõu, seletuskirja ja sellele lisatud rakendusaktide kohta alljärgnevad märkused: I. Kommentaarid eelnõule 1) Ravimiseaduse (RavS) § 3 lg 3 Lisaks eelnõus juba kavandatule tuleks täpsustada RavS kohaldamisala sätet RavS § 3 lg-s 3. Võltsravimite direktiivi 2001/83/EÜ (FMD), FMD rakendamiseks antud otsekohalduva Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 (DR) ning DR rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätete kohaldamisalast ei saa välistada ravimite käitlemist valitsusasutustes, valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ega kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Soovitame täiendada eelnõu RavS § 3 lg 3 viisil, mis jätaks RavS kohaldamisala erandist välja FMD ja DR regulatsioonide ülevõtmiseks tehtud RavS muudatused. 2) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 sissejuhatav osa Soovitame selguse huvides liigendada lõige 1 kaheks erinevaks lõikeks, kus eraldi uue lõike moodustaks eelnõust lõike 1 teine lause koos loeteluga. Eelnõus pakutud kujul on lõike esimene ja teine lause erineva reguleerimisalaga, kus esimene käsitleb turustamist, teine laiemalt ka andmekogude infosüsteemi, Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahelist suhtlust, riikliku järelevalvet jm. 3) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 3, lg 3 3.1) Soovitame selguse huvides täpsustada RavS § 102 lg 1 p 3 sõnastust. Hetkel jääb ebaselgeks, mida tuleks mõista väljendi /määrust kohaldatakse/ "ravimite turvaelementide infosüsteemi ... sellele juurdepääse- 1 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tavusele, millega töödeldakse turvaelemente käsitlevat teavet" all. Eeldatavasti on eelnõu sätte aluseks DR art 1(c), mille kohaselt reguleerib DR juurdepääsu andmekogude süsteemile, kus hoitakse ravimite turvaelemente sisaldavat teavet. Soovitame DR eestikeelse teksti mõnevõrra ebaõnnestunud tõlke asemel võtta eelnõu sõnastamisel aluseks määruse ingliskeelne tekst. Võrdluseks DR-st: “Käesolevas määruses sätestatakse: /.../ (c) sätted andmekogude süsteemi asutamise, haldamise ja neile juurdepääsetavuse kohta, milles hakatakse hoidma turvaelemente käsitlevat teavet;” “This Regulation lays down: /.../ (c) the provisions on the establishment, management and accessibility of the repositories system where the information on the safety features shall be contained;”. Kui eesmärk on eelnõus sätestada, et DR kohaldub ka juurdepääsule turvaelementide infosüsteemile, siis võiks sobida näiteks järgmine sõnastus: /määrust kohaldatakse/ “3) andmekogude süsteemi, kus hoitakse informatsiooni turvaelementide kohta, asutamisele ja haldamisele ning süsteemi ligipääsetavusele/kättesaadavusele” vms. 3.2) Soovitame eelnõus ühtlustada turvaelementide infosüsteemi kohta kasutatav mõiste. RavS § 102 pealkirjas nimetatakse seda /ravimite turvaelementide/ “andmekogu süsteemiks”, sama paragrahvi lõike 1 p-s 3 “ravimite turvaelementide infosüsteemiks”; lõikes 3 esmalt taas “ravimite turvaelementide andmekogu süsteemiks”, kuid seejärel ka “ravimite turvaelementide andmekoguks”. Lisaks samatähenduslike mõistete paljususest tekkivale ebakõlale tekitab sõnastus ebaselgust ka DR art 32 lõike 1 kontekstis. Nimelt hõlmab mõiste “andmekogude süsteem” DR kohaselt mitmeid erinevates Euroopa riikides paiknevaid elektroonilisi andmekogusid: a) Euroopa keskset teabe- ja andmeruuterit “keskus” ning; b) keskusega ühendatud andmekogusid, mis teenindavad ühe riigi (“riigi andmekogu”) või mitme EL liikmesriigi (“riikideülene andmekogu”) territooriumi. Meile teadaolevalt peaks DR rakendumisel kuuluma andmekogude süsteemi üle-Euroopaliselt ca 30 erinevat andmekogu, millest igaühe asutab ja haldab eraldiseisev juriidiline isik (N. Eesti, Läti) või mitmest juriidilisest isikust koosnev ühendus (N. Saksamaa, Hispaania, Austria). Kuna EL õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas EL õiguses kasutusel olevate terminitega, siis ei tohiks RavS-is kasutada terminit “andmekogude süsteem” eritähenduslikuna DR-iga sellele antud sisust. Üks võimalus Eestis asutatava andmekogu nimetamiseks võiks näiteks olla viite kaudu DR art-le 31(1)b), mis juba tunneb terminit “riigi andmekogu” kui üle-Euroopalise andmekogude süsteemi osa ning defineerib selle kui “andmekogu, mis teenindab ühe liikmesriigi /käesoleva eelnõu kontekstis vastavalt Eesti/ territooriumi”. (sama kommentaar ka RavS § 102 lg 3 juures) 4) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 6; RavS § 16 lg 7 4.1) Soovitame üle kontrollida FMD-le tehtud viite vormistuse. Kuna edaspidi oleks tegemist RavS-i tekstis esmakordse viitega FMD-le, siis ilmselt tuleks sättes nimetada direktiivi täielik pealkiri koos avaldamisandmetega. Seejärel võib soovi korral lühendada viite vormistust RavS § 16 lg-s 7. 2 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 4.2) Soovitame selguse huvides loobuda eelnõu sättes sõna “komisjon” kasutamisest tähenduses “Euroopa Komisjon” või alternatiivselt defineerida eelnimetatud lühend selgelt just Euroopa Komisjoni tähendust omavana. Vastasel juhul jääks ebaselgeks, missugust “komisjoni” sättes silmas peetakse. 5) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 7 5.1) Sätte aluseks oleva DR asjakohase normi eeskujul soovitame selguse huvides asendada eelnõus sõnad “nende teavituste” otsese viitega eelnõu sama lõike eelmisele punktile järgnevalt: “käesoleva lõike punktis 6 nimetatud teavituste”. Vastasel juhul jääks mõistetamatuks, missuguseid teavitusi peetakse väljendiga “need teavitused” silmas. 5.2) Soovitame selguse huvides loobuda eelnõu sättes väljendi “komisjon” kasutamisest tähenduses “Euroopa Komisjon” või alternatiivselt defineerida eelnimetatud lühend selgelt just Euroopa Komisjoni tähenduses. 6) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 3 6.1) Arvestades eelnõus kavandatud RavS § 102 lg 3 sõnastuse kohta alljärgnevates punktides 6.2-6.4 tehtud märkuseid, teeme esmalt ettepaneku muuta tervikuna lõike sõnastust ning loobuda selles DR regulatsiooni muutvate ja kitsendavate tehniliste nõuete sätestamisest ja DR terminite muutmisest. Selle asemel soovitame näiteks sõnastada lõike viitega DR-le järmiselt: “(3) Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikkel 32 lõikes 1 nimetatud andmekogude süsteemi kuuluva Eesti territooriumi teenindava riigi andmekogu asutaja ja haldaja peab vastama komisjoni määruse (EL) 2016/161 artiklis 31 ja artikkel 35 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.”. Kui sätet tervikuna siiski mitte muuta, siis palume alternatiivselt muuta sätte sõnastust alljärgnevalt punktides 6.2-6.4 toodud osas. 6.2) Palume DR art 31(3) ja art 35(1)b) eeskujul täiendada eelnõus RavS § 102 lg 3 sõnastust, märkides, et ravimi tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate kõrval võivad vabatahtlikkuse alusel olla turvaelementide infosüsteemi haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutajateks ka hulgimüüjad ja isikud, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida. Samuti oleks eelnõu DR regulatsiooniga selgemalt kooskõlas, kui mittetulundusliku juriidilise isiku asutajatena oleks nimetatud turvaelemente kandvate ravimite tootjad ja müügiloa hoidjad. Turvaelementide infosüsteemi haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutamist käsitleb DR alljärgnevalt: Art 31(1): “Andmekogude süsteemi /.../ asutab ja seda haldab turvaelemente kandvate ravimite tootjate ja müügiloa hoidjate poolt liidus asutatud mittetulunduslik juriidiline isik või mittetulunduslikud juridiilised isikud”; Art 31(3): “Hulgimüüjatel ja isikutel, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, on õigus olla osaline lõikes 1 osutatud juriidilis(t)es isiku(te)s vabatahtlikkuse alusel tasuta.”; Art 35(1)b): “Iga andmekogude süsteemi kuuluv andmekogu peab vastama järgmistele tingimustele: /.../ b) selle asutaja ja haldaja on mittetulunduslik juriidiline isik, mille on liidus asutanud turvaelemente kandvate ravimite 3 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tootjad ja müügiloa hoidjad ning – kui nad on otsustanud osaleda – hulgimüüjad ja isikud, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida,”. Kui eelnõu piiraks mittetulundusliku juriidilise isiku asutajate ringi üksnes ravimite tootjate ja müügiloa hoidjatega, siis kitsendaks eelnõu lubamatult otsekohalduva DR nõudeid. EL ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus. Meenutame, et ka Eestis osalesid hulgimüüjad ja apteegid ravimitootjate kõrval turvaelementide infosüsteemi haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutamisel. Lähtudes eeltoodust pakume eelnõu väljendi “ravimite tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate asutatud” asemel sõnastuseks näiteks “turvaelemente kandvate ravimite tootjate ja müügiloa hoidjate ning vabatahtlikkuse alusel hulgimüüjate ja isikute, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, poolt asutatud”. 6.3) Palume loobuda eelnõus turvaelementide infosüsteemi asutava ja haldava mittetulundusliku juriidilise isiku osas DR-ga võrreldes olulist kitsendust tegeva isiku õigusliku vormi sätestamisest. Eelnõus on DR piire ületades ekslikult sätestatud nõue, et turvaelementide infosüsteemi peaks asutama mittetulundusühingu õiguslikus vormis tegutsev juriidiline isik. DR-s sätestatuga võrreldes oleks siseriiklikus õiguses turvaelementide infosüsteemi haldava juriidilise isiku õigusliku vormi piiritlemise näol tegemist otsekohalduva EL õiguse lubamatu kitsendamisega. EL ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus. Nimelt ei reguleeri DR art 31(1) ja art 35(1)b) infosüsteemi asutava juriidilise isiku õigusliku vormi küsimust. DR sätestab juriidilise isiku suhtes üksnes nõude, et see peab olema “mittetulunduslik”. Eesti siseriiklikust ühinguõigusest tuntud juriidilise isiku liik “mittetulundusühing” ja DR nõue “mittulunduslik” ei ole samatähenduslikud. Nende mõistete sisuline võrdsustamine RavS-i kaudu kitsendaks ja muudaks oluliselt DR-s sätestatut. Mittetulunduslikkuse nõue DR-s seab küll piirangu juridiilise isiku tegevusele – eeskätt ei tohiks infosüsteemi asutamine ja haldamine olla suunatud kasumi teenimisele ja jaotamisele – kuid mitte selle õiguslikule vormile. Euroopas on turvaelementide infosüsteemi loomiseks kasutatud erinevaid juriidiliste isikute liike, sealhulgas näiteks sihtasutusi ning kohati lausa äriühingute vormi kombineerituna ja kontsernis teiste ühinguvormidega (meile teadaolevalt näiteks Soomes, Hispaanias, Austrias). Meenutame, et Eestis ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekide poolt DR rakendamiseks asutatud juriidiline isik Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS) tegutseb samuti just sihtasutuse õiguslikus vormis. Vastavalt SAS § 1 lg-le 1 on sihtasutus Eestis eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kooskõlas eelviidatud DR ja 4 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit SAS sätetega ning vastavalt REKS põhikirja punktile 1.3 ongi REKS loodud justnimelt vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Põhikirja p 1.4 kohaselt on REKS-i eesmärgiks vältida võltsitud ravimite läbi seadusliku tarneahela patsiendini jõudmist ning REKS on asutatud FMD art 54a(2) ning DR art 31 ja 35 alusel ja täitmiseks. Vastavalt põhikirja puntile 1.6 ei ole REKS-il soodustatud isikuid. Seega on REKS asutatud üksnes DR-s ette nähtud ülesannete täitmiseks ning REKS-i tegevusel ei ole ärilist kasumise teenimisele ja jaotamise suunatud eesmärki. Seega on REKS DR tähenduses “mittetulunduslik juriidiline isik”. Lähtudes eeltoodust soovitame DR art 31(1) eeskujul asendada eelnõu § 102 lg-s 3 sõna “mittetulundusühing” sõnadega “mittetulunduslik juriidiline isik”. 6.4) Soovitame eelnõus ühtlustada turvaelementide infosüsteemi kohta kasutatav mõiste. RavS § 102 pealkirjas nimetatakse seda /ravimite turvaelementide/ “andmekogu süsteemiks”, sama paragrahvi lõike 1 p-s 3 “ravimite turvaelementide infosüsteemiks”; lõikes 3 esmalt taas “ravimite turvaelementide andmekogu süsteemiks”, kuid seejärel ka “ravimite turvaelementide andmekoguks”. (täpsemad põhjendused ja sõnastusettepanek vt eespool punktis 3.2 samasisulise kommentaari juures RavS § 102 lg 1 p 3 kohta) 7) RavS § 34 lg 3 Selguse huvides palume seletuskirjas selgitada, kas RavS § 34 lg-s 3 sätestatud ravmite töötlemise keeld tollilaos ja vabatsoonis välistab võimaluse neis asukohtades ravimite ehtsuse kontrolliks, ravimipakendi ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks jm DR-st tulenevate toimingute läbiviimiseks? 8) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26 Palume kindlasti loobuda eelnõus DR art 20 regulatsiooni oluliselt muutvast ja piiravast nõudest, mille kohaselt peaks hulgimüüja kontrollima turvaelementide ehtsust inimtervishoius kasutatava ravimi “vastuvõtmisel ja turustamisel”. Eelnõu sõnastus eksib DR art 20 regulatsiooni vastu mitmes väga olulises aspektis: - DR art 20 sätestab hulgimüüja kohustuse ravimite ehtsuse kontrollimiseks ajalise vahemikuna, mitte konkreetse ajahetkena või seotuna mõne konkreetse toiminguga. DR kohaselt peab hulgimüüja kontrollima “tema füüsilises valduses olevate ravimite” ainulaadse identifikaatori ehtsust. Seega on hulgimüüja kohustuse täitmise aeg ajalises mõttes piiritletud ravimite üle DR tähenduses füüsilise valduse omamisega ehk perioodiga valduse tekkimisest kuni valduse lõppemiseni. Selle vahemiku sees on hulgimüüjal õigus ise valida, missugusel ajahetkel ehtsuse kontroll läbi viia. Erinevalt eelnõust ei seo DR hulgimüüja kontrollikohustust ühegi konkreetse ajahetke või toiminguga – ei “ravimi vastuvõtmisega”, “ravimi turustamisega” ega nende toimingute tegemise ajaga. - Lähtuvalt DR sõnastusest saab ravimite ehtsust kontrollida ainult see hulgimüüja, kellel on ravimite “füüsiline valdus”. Selles aspektis on DR regulatsioon oluliselt kitsam, kui eelnõus sätestatu, mis kehtestaks kontrollikohustuse kõigile hulgimüüjatele. Meenutame, et Eestis tegutsevad ka ladustamisõiguseta hulgimüüjad, kellel ei pruugi ravimite füüsilist valdust üldse kunagi tekkida. - Erinevalt eelnõust – ehtsuse kontroll “vastuvõtmisel ja turustamisel” – ei näe DR art 20 hulgimüüjatele ette ravimite ehtsuse mitmekordse kontrollimise kohustust. 5 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit - Erinevalt eelnõust - hulgimüüja peab “veenduma, et ravim ei ole võltsitud, kontrollides turvaelementide ehtsust” – näeb DR ette, et hulgimüüja peab üldreeglina kontrollima üksnes ainulaadse identifikaatori ehtsust. Kuna turvaelemente on kaks eriliiki – ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade – siis tähendaks hulgimüüjatele kõigi turvaelementide osas üldkehtiva kontrollikohustuse panemine DR regulatsioonis ettenähtuga võrreldes hulgimüüjate koormuse lubamatut mitmekordistamist. Rõhutame, et üksnes DR art 23 näeb hulgimüüjatele ette nö laiendatud kontrollikohustuse, mis hõlmab lisaks ainulaadse identifikaatori kontrollile ka rikkumisvastase seade terviklikkuse kontrollimist. See täiendav kontrollikohustus on aga rangelt piiritletud üksnes kitsale isikute ringile ravimite tarnimise juhtumitega. Seega muudaks ja laiendaks eelnõu sõnastus põhimõtteliselt DR-s hulgimüüjatele sätestatud kohustusi, kitsendades samas hulgimüüjatele DR-ga jäetud vabadust oma kohustuste täitmise korralduse üle. EL-i ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks aga igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku muuta eelnõus RavS § 44 lg 1 p 26 ja sõnastada see näiteks järgmiselt: “(26) tegema ravimi sisseveol kindlaks ravimi pakendi vastavuse müügiloale ning inimetervishoius kasutatavate turvaelemente kandvate ravimite puhul veenduma, et ravim ei ole võltsitud, kontrollides Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/161 sätestud juhul ja korras ravimi turvaelemente;”. 9) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26 Palume seletuskirja selgitada, kas RavS § 44 lg 1 p 26 sätestatud hulgimüüja ja tootja kohustus veenduda “et ravim ei ole võltsitud, kontollides turvaelementide ehtsust ja terviklikkust” hõlmab üksnes müügiloaga ravimeid või ka müügiloata ravimeid? Kooskõlas FMD art-ga 5 ei kuulu müügiloata ravimid üldjuhul FMD kohaldamisalasse. Kuna DR ja selle rakendamiseks käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused RavS-is põhinevad FMD-l, siis FMD üldpõhimõtte kohaselt ei kuuluks müügiloata ravimid võltsravimite vastase reformi reguleerimisalasse. Seega ka juhul, kui asjakohasel ravimipakendil on turvaelemendid olemas, ei oleks nende ehtsuse kontrollimine nõutav. Samas võivad liikmesriigid siseriiklikult otsustada laiendada turvaelementide reeglistikku osaliselt või täielikult ka FMD art 5 alusel käideldavatele ravimitele. Eeltoodud tõlgendust kinnitab ka Euroopa Komisjoni poolt DR rakendamise antud juhise p 1.8. Käesolevaga RavS-i kavandatud hulgimüüja kohustus kontrollida turvaelemente aga müügiloaga ega müügiloata ravimite vahel selgelt ei diferentseeri. Praktikas on edaspidi võimalik, et Eestisse müügiloata ravimina toodavad ravimid võivad kanda turvaelemente, sest nende päritoluriigis on selle ravimi puhul turvaelemendid nõutavad. Teisipidi võib vähemalt teoreetiliselt olla ka võimalik, et Eestisse toodav müügiloata ravim ei kanna turvaelemente kuigi need võiksid Eesti siseriikliku reeglistiku kohaselt olla nõutavad. Seepärast palume selgitada, kas müügiloata ravimid kuuluvad Eestis uue turaelementide reeglistiku kohaldamisalasse või mitte. Kui mitte, siis palume vastav erand selgelt sätestada kas RavS §-s 44 või alternatiivselt näiteks RavS uues §-s 102 või RavS üldises reguleerimisala sättes §-s 1. 6 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 10) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 27 Soovitame eelnõus konkretiseerida ja võimalusel kitsendada Ravimiameti ja müügiloa hoidja või tema esindaja ravimi võltsingust ja nö võimalikust võltsingust (“ravim võib olla võltsitud”) viivitamatu teavituskohustuse ulatust ja sisu. Meie ettepanek on eeskätt suunatud nn “võimalikust võltsingust” teavitamise juhtumitele, mille täitmine hulgimüüjate ja tootjate poolt ning teavituste haldus koos asjakohaste võltsingukahtluse uurimismenetlustega ameti ja müügiloa hoidjate poolt tõotaks kujuneda äärmiselt töömahukaks. Seda kindlasti ja eriti reformi rakendamise esimes(t)el aasta(te)l, kus süsteemi sissetöötamise tõttu tekib tõenäoliselt palju valeteateid nagu seda on tänaseks näidanud teiste riikide testimiskogemused. Selleks tasuks DR eeskujul rakendada võltsingust ja võltsingukahtlusest teavitamise kohustuse sätestamisel täiendavaid kriteeriume: - DR art 18, 19 ja 24 näevad ravimitootjatele ja hulgimüüjale ette ravimi turustamise keelu ning riigi pädeva asutuse teavituskohustuse üksnes kahel juhul: a) kui “on alust arvata, et selle [ravimi] välispakendit on rikutud” ning b) kui “ravimi turvaelementide kontroll näitab, et toode võib mitte ehtne olla”. Seega seob DR teavituskohustuse otseselt just turvaelementide kontrolli tulemustega ning mõnevõrra abstraktsemal tasandil ravimi välispakendi võimaliku rikkumisega juhul, kui hulgimüüjal on sellise rikkumise äratundmiseks mingi objektiivne alus. Teisisõnu ei teki teavituskohustus igasuguse võltsingukahtluse puhul. - Samuti piiritlevad DR art 18 19 ja 24 teavituskohustuse üksnes riigi pädeva asutuse teavitamisega. Seda erinevalt eelnõus sätestatust, mille kohaselt peaks hulgimüüjad lisaks teavitama ka müügiloa hoidjaid või nende esindajaid. - Ühtlasi lähtub DR mõistlikult eeldusest, et hulgimüüjad saavad võltsingutest ja võltsingukahtlustest siiski eeskätt teada toodete liikumisel seaduslikus tarnahelas. Ebaseaduslikult – ebaseaduslikes tarneahelates – liikuvate ravimitega seadusliku tarneahela õiguskuulekalt käituvad osapooled üldjuhul kokku ei puutu. Leiame, et sedasorti tegevustest teavitamise regulatsiooni puhul põhjendatud kõrge teavitus- ja tegevusstandardi ülevõtmine ei pruugi olla mõistlik FMD ja DR põhiste võltsingukahtluse tegevuste puhul, kus on vähemalt DR rakendamise algusperioodil juba ette tõenäoline suure hulga valeteadete esinemine. 11) Eelnõu § 1 p 4 – RavS § 44 lg 1 p 28 Palume muuta RavS § 44 lg 1 uue punkti 28 asukohta RavS struktuuris ning sätestada kavandatud regulatsioon § 44 lõike 3 loetelus uus punktina. Vastavalt tuleks muuta eelnõu § 1 struktuuri ja sätete numeratsiooni. Eelnõus kavandatud kohustuse, et ravimi välispakendil olevate turvaelementide nõuded oleks täidetud, täitmist saavad tagada vaid ravimi tootjad ravimite pakendajana, mitte hulgimüüjad. Ka eelnõu seletuskirja kohaselt on nimetatud säte mõeldud reguleerima just tootjate tegevust. Seetõttu ei sobi regulatsiooni asukohaks RavS § 44 lg 1, mis sätestab kohustused nii tootjatele kui hulgimüüjatele. Sobiv oleks § 44 lg 3, mis sätestab ravimi tootjatele täiendavad, tootjate spetsiifikast lähtuvad erikohustused. 7 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 12) Eelnõu § 1 p 4 ja 5 – RavS § 44 lg 1 p 29 ja § 44 lg 4 DR art 23 alusel hulgimüüjatele täiendavate kohustuste panemisel ei tohi ületada DR-s lubatud piire. Pakutud kujul laiendaks eelnõu põhimõtteliselt DR-s hulgimüüjatele sätestatud kohustuste piire ning satuks DR-ga vastuollu. Ka seletuskirjas selgitatakse muudatust ja selle mõjusid vastuoluliselt, sedastades üksnes paljasõnaliselt muudatuse väidetava vältimatuse, ja vähese mõju ning erandi saavate isikute ebaselge avatud loetelu, kuid jättes põhjendamata miks muudatus siiski tegelikult vajalik on ja kuidas see kõigi erandi saavate isikukategooriate lõikes põhjendatud ja DR alusel lubatav võiks olla. Seletuskirjast: - “[FMD] kohaldub kõigile ravimite turustusahelas osalevatele isikutele. [FMD] artikli 23 kohaselt on jäetud liikmesriikidele võimalus, võttes arvesse liikmesriikide tarneahela eripärasid, teha erandeid turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrollimisel ja kasutuselt kõrvaldamisel. Tarneahela lõpp võib liikmesriikides olla erinevalt korraldatud, mistõttu on liikmesriikidele jäetud võimalus vabastada asutusi või isikuid, kellel on õigus ravimeid üldsusele jaotada, turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrollimise ning ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamise kohustusest, ja tagada, et kontrollimeetmete mõju oleks nende osalejate jaoks proportsionaalne. /.../ Arvestades Eesti tarneahelas osalevate isikute mitmekesisusega ja asjaoluga, et teatud juhtudel jaotavad tarneahelas osalevad isikud ravimeid üldsusele, omamata sealjuures ravimite jaemüügiõigust (näiteks sotsiaalministri 4. märtsi 2005. a määruses nr 38 loetletud isikud), on käesolevas sättes loodud õiguslik alus erisuste kehtestamiseks (vt RavS § 44 lõike 1 täiendamine punktidega 28, 29 ja lõikega 4)” (SK lk 3). - “Võttes aluseks [FMD] /.../ artikli 22 punkti e ja artikli 23 kehtestatakse erisus ravimi väljastamisel turvaelementide ehtsuse ja terviklikkue kontrollimiseks ning turvaelementide andmekogust ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks. Erisuse kohaselt peab inimtervishoius kasutatava ravimi väljastamisel RavS § 27 lõike 1 alusel veterinaararstile, RavS § 28 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud isikutele või RavS § 44 lõike 4 nng jaemüügiõiguseta isikutele, kellel on õigus ravimeid väljastada üldsusele (näiteks arstid, hooldekodud, kiirabiteenuse osutaja, koolitervishoiuteenuse osutaja jm), välja arvatud väljastamisel haiglaapteegile, turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrolli tagama ning ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldama ravimi hulgimüügi tegevusloa omaja. Erand ei kehti haiglaapteekidele, kui ravimi väljastamisel haigla osakondadele või teisele haiglale, millel ei ole haiglaapteeki, kontrollitakse turvaelemente ravimi väljastamisel ja haiglaapteek kõrvaldab kasutuselt väljastatava ravimi ainulaadse identifikaatori.” (SK lk 5) . - “Erisuse kohaldamine ravimite väljastamisel RavS § 28 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud isikutele ning sellega kaasnev mõju ravimite hulgimüüjatele ja ravimitootjatele on vältimatu. Täiendavalt kohaldatakse erisust inimtervishoius kasutatavate ravimite väljastamisel veterinaarotstarbel veterinaararstidele, kellel põhitegevuseks on veterinaarteenuse osutamine. /.../ Seega on mudatusega kaasnev sagedus vähene. Kaasneda võib täiendav ajaline kulu turvaelementide kontrollimiseks ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks, kuid arvestades mõju ulatust ei ole see märkimisväärne.” (SK lk 8–9). 8 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Peame oluliseks rõhutada, et DR art 23 seab hulgimüüjatele 3. isikute eest täiendavate kontrollikohustuste panemise sõltuvusse järgmistest kriteeriumitest, mis kõik peavad olema üheaegselt täidetud: - DR eriregulatsiooni tohib rakendada vaid erandjuhul, kui “on vaja liikmesriikide terrritooriumil toimiva tarneahela eripärade arvessevõtmist” – seega tohib: a) erandit rakendada üksnes Eesti territooriumil toimiva tarneahela eripärade tõttu ning b) erandi rakendamiseks ei piisa pelgalt “tarneahela eripära” olemasolust, vaid tuleb iga erandjuhtumi osas objektiivselt näidata, kuidas tarneahela eripära just sel juhul erandi rakendamist õigustab; - DR sätestab art 23 punktides a–k loetelu isikutest, kelle puhul on erandi rakendamine üldse lubatav – iga selle erandi kaudu hulgimüüjate kohustuste tõstmise arvelt leevenduse saav isik / isikute kategooria vajab eelnimetatud kriteeriumite alusel eraldi põhjendamist ja selgitamist selles, kuidas just see isik vastab erandi tegemise eeldustele; - DR kehtestab art 23 punktide a ja g kaudu täiendava erandina loetelu isikutest, kelle puhul on erandi rakendamine selgelt keelatud – erandi kasutamine ei ole lubatav haigla, ambulatoorse või statsionaarse ravi kliiniku, tervisekeskuse ja apteegi puhul. Nende isikute osas on erandi tegemine igal juhul keelatud. Eelnõu vastuolu DR-ga: - Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, missugust või missuguseid Eesti territooriumil toimiva tarneahela eripära(sid) erandi kehtestamise vajaduse kindlakstegemisel silmas peetakse – Seega on täitma DR art 23 erandi rakendamise esimene kohustuslik eeldus. - Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, miks vajaks just need /samuti selgusetuks jäänud – vt eespool/ tarneahela eripärad erandi kaudu leevendust hulgimüüjate arvel – Seega on täitmata DR art 23 erandi rakendamise teine kohustuslik eeldus. - Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, missugustele DR art 23 punktides loetletud erandile õigustatud isikute kategooriale vastavad need isikud, kellele eelnõu koostaja peab vajalikuks hulgimüüjate arvelt erandeid kehtestada – Seega on täitmata DR art 23 erandi rakendamise kolmas kohustuslik eeldus. - Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, kuidas on erandi saavatele isikutele erandi andmine proportsionaalne võrreldes erandi andmisega hulgimüüjatele lisanduvate kohustustega. Meenutame siinjuures, et andmekogude infosüsteemi tehniline lahendus hõlmab ka veebipõhist graafilist portaali, mille kaudu on võimalik turvaelemendite kontrolli läbi viia, ilma et selleks peaks mingisuguseid muid tegevusi või ettevalmistusi korraldama. Seda erinevalt hulgimüüjatest, kes peavad iga erandi saanud isikutekategooria puhul mitte üksnes arvestama lisanduva töö- ja ajakuluga, vaid ümber kujundama terve ravimite väljastamise protsessi (IT, töö- ja ajakulu, tööprotsessid, töötajate koolitus, võimalik laopinna ümberkujundus) sõltuvalt üksnes sellest, kas tema klient kuulub erandi saanud isikute hulka või mitte. Kindlasti ei saa sellist erandite andmist pidada proportsionaalseks näiteks selliste isikute puhul, kelle käideldav ravimite kogus on minimaalne ning kes saaksid seetõttu kontrolli ise teostada andmekogude süsteemi veebilahenduse kaudu. - Teatud isikute suhtes, kellele eelnõuga erandit soovitakse kehtestada, kehtib DR art-st 23 tulenev erandi rakendamise keeld. Näiteks eelnõu seletuskirjas nimetatud “arstid” juhul, kui nad tegutsevad DR tähenduses tervishoiuasutuses. Eeldatavasti ka näiteks ilma haiglaapteegita haiglad, keda võidakse pidada silmas elnõus nimetatud “jaemüügiõiguseta isikutena, kellel on õigus väljastada ravimeid üldsusele, välja arvatud väljastamisel haiglaapteegile”. – Seega on eelnõu nende isikute osas DR-ga vastuolus isegi juhul, kui erandi rakendamise esmased eeldused saaks lugeda täidetuks. Kuna eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, missugused isikud mahuvad või võiksid potentsiaalselt veel mahtuda RavS § 44 lg 1 p 29 ja § 44 lg 4 erandite sisse, siis on vastuolu DR-ga eeldatavasti ulatuslikum, kui eeltoodud näited, kuid nende täiendavate isikute puhul ei ole erandi rakendamise õiguspärasus isegi kontrollitav. 9 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit - Eelnõuga RavS § 44 lg-s 4 ministrile antav volitus laiendada määrusega erandit ka muudele isikutele on DR-ga vastuolus kõigi eeltoodud nõuete osas, sest volitusnorm ei sea ministrile erandi kehtestamisel mitte ühtegi DR-s sätestatud kriteeriumi. - Ohtlikult eksitav on ka seletuskirja väide justnagu võiks haiglaapteek ravimi väljastamiseks teisele haiglale ise ravimi saaja eest turvaelemente kontrollida ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldada. Kuigi DR art 25(2) annab haiglas, kliinikutes ja tervisekeskustes töötavatele isikutele laiema ajalise vabaduse kontrolli teostamise hetke üle, kui see on ette nähtud tavalistele apteekidele (seal kontroll alati ravimi üleandmisel patsiendile), siis ei luba DR art 25(1) võimalust, et ravimeid patsiendile andev tervishoiuteenuse osutaja ise üldse ravimite ehtsust ei kontrolliks. Kuna eelnõu koostamisel ei ole nimetatud kriteeriumitega arvestatud, siis on kavandatud regulatsioon DR-ga otseses vastuolus. EL-i ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks aga igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus. Ühtlasi looks eelnõu mitmetele ravimikäitlejatele ebaõige mulje ja eksliku ootuse nagu võiksid nad loobuda DR rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisest. Normiadressaatide eksitusse viimine päädiks kardetavasti keerukate riigivastutuse ja riikliku järelevalve vaidlustega EL õigusega vastuolus oleva RavS kaudu eksitusse viidud isikute ja riigi vahel. Kuna hulgimüüjad peavad oma tegevuses lähtuma otsekohalduvast DR-st, mis on siseriikliku õiguse ees ülimuslik, siis ei tohi hulgimüüjad DR-ga vastuolus olevat siseriikliku õiguse normi rakendada ega DR-i piire ületavalt erandi saanud isikute eest ravimite ehtsuse kontrollimisega seotud kohtustusi täita isegi juhul, kui hulgimüüjad seda sooviks. Lähtudes eeltoodust: - Soovitame eelnõus loobuda RavS täiendamisest § 44 lg 1 p-ga 29 ja § 44 lg-ga 4. - Kui siiski kaaluda DR art-ga 23 lubatud erandi rakendamist mõne isikutekategooria puhul, siis: i. tuleb hulgimüüjatele seesuguste kohustuste panemisel rangelt järgida DR art-s 23 lubatud piire. Erandi kasutamise rakendamise igal üksikul juhul tuleb selgitada, kuidas on täidetud erandi rakendamise eeldused, kuidas just see konkreetne erandi saav isik neile eeldustele vastab ning miks on hulgimüüjatele selle isiku eest kohustuse panemine proportsionaalne võrreldes hulgimüüjale lisanduvate kohustustega. Nende erandite kaalumisel tuleks lisaks eelnõu seletuskirjas juba kirjeldatud mõjuhinnangule arvestada DR-st tervikuna hulgimüüjatele lisanduvate kohustustega. FMD ja DR ühe väljatöötajana ja vastuvõtmise heakskiitjana on riik hulgimüüjatele lisanduvate mõjude tegelikust väga suurest ulatusest kahtlemata teadlik. Samuti on neid erinevates formaatides arutatud ERHL ja riigiasutuste kohtumistel. ii. tuleb RavS § 44 lg-s 4 ministrile volitusnormi sõnastamisel järgida DR art-s sõnastatud piire ja kriteeriume. Normitehniliselt saab lõike sõnastada näiteks viitega DR-le järgmiselt: “(4) Arvestades Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artiklis 23 sätestatud tingimusi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada ...”. - Palume kindlasti muuta ja täiendada eelnõu seletuskirja, et sellest selguks erandite rakendamise vajadus ja õiguspärasus ning erandi saavate isikute selge loetelu. 10 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 13) RavS § 44 lg 2 Vastavalt RavS § 44 lg-le 2 kohaldatakse RavS § 44 lg-s 1 hulgimüüjatele ja tootjatele sätestatud kohustusi nn ladustamisõiguseta hulgimüüja suhtes tema tegevusest tulenevaid erisusi arvestades. Lõikes 1 nimetatud nõuete hulka kuulub edaspidi ka hulgimüüja kohustused kontrollida ravimite turvaelemente jm FMDst tulenevad ülesanded. Palume selgitada, missuguseid erisusi ja kuidas tuleb praktikas silmas pidada, kui määratletakse ladustamisõiguseta hulgimüüja kohustusi ravimite turvaelementide kontrollimisel? Näiteks: - Kas mõistame RavS-i ja DR-i koosmõjus õigesti, leides, et ravimite omanikuks olev ladustamisõiguseta hulgimüüja ei pea ega saa ise kontrollida ravimi ainulaadset identifikaatorit, sest tal puudub ravimite üle “füüsiline valdus” DR art 20 tähenduses? - Kas oleme õigusaktidest korrektselt aru saanud ka selles, et ravimite omanikuks olev ladustamisõiguseta hulgimüüja ei saa ega pea täitma ravimite turvaelementide nö laiendatud kontrollikohustust DR art 23 alusel ega turvaelementide kasutuselt kõrvaldamise kohustust DR art 22 ja 23 alusel, sest tal puudub ravimite “otsene valdus” siseriikliku õiguse tähenduses? - Kellel on eelviidatud RavS sätte valguses õigus DR art 13a) kriteeriumi kohaselt pöörata kasutuselt kõrvaldatud ainulaadse identifikaatori seisund tagasi aktiivseks, kui ladustamisõiguseta hulgimüüja omandis oleva ravimi ainulaadse identifikaatori on DR art 22 või art 23 täitmiseks kasutuselt kõrvaldanud ladustamisõiguseta hulgimüüjale laoteenust pakkuv ladustamisõigusega hulgimüüja? Oleme tänulikud ka kõigi muude selgituste eest, mida eelnõu koostaja selles kontekstis saab pakkuda. 14) Koosmõjus RavS § 54 lg 4-5 ja § 70 lg 51, § 73 lg 1 ja 3; samuti eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26; eelnõu § 1 p 4 – RavS § 44 lg 1 p 29; eelnõu § 1 p 7 – RavS § 65 lg 12 p 4; rakendusaktide kavandis § 3 ravimiregistri põhimääruse muutmise kohta Hulgimüüja pädeval isikul ja hulgimüügiettevõttel on kohustus tagada, et müüdavad ravimid vastaksid RavS nõuetele ning et ravimite sissevedamise korral oleks ravimipakend nõuetekohane ja müügiloale vastav. Selleks kontrollitakse pakendi vastavust nõuetele ning pakendile kantud turvaelementide kaudu kontrollitakse ravimi ehtsust. Kokkuvõtlikult kuulub hulgimüüja pädeva isiku ja hulgimüügiettevõtte kohustuste hulka ka uute FMD ja DR nõuete, sealhulgas ravimipakenditel DR-ga ja selle alusel nõutavate turvaelementide olemasolu tagamine ja kontroll. Üldreeglina on turvaelemente kandvate ravimite loetelu selgitatav DR art 1 ja DR lisade 1-2 kaudu. Erandina võib turvaelementide kasutusala laiendada ka siseriiklikult, milleks eelnõu näeb ette ministri määruse volitusnormi RavS § 65 lg 12 p-s 4. Lisaks sätestab RavS § 70 lg 51 Ravimiametile õiguse patsiendiohutuse või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil nõuda pakendi rikkumisvastase vahendi kasutamist nii müügiloa andmisel kui müügiloa andmise järel. Siseriiklikult turvaelementide kasutusala laiendamise kohta selgitatakse eelnõu seletuskirjas järgmist: “[FMD] artikli 54a lõike 5 kohaselt võib liikmesriik laiendada artikli 54 punktis o osutatud ainulaadse identifikaatori kohaldamisala hüvitamise või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil retsepti alusel väljastatavatele mistahes ravimitele või hüvitamisele kuuluvatele ravimitele. Ravimi pakendi rikkumisvastase seadme nõude laiendamise otsus võidakse teha ka Ravimimeti nõudel müügiloa menetluse käigus, kui ilmneb laiendamise vajadus kas patsiendiohutuse või ravimiohutuse eesmärgil. 11 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Nõue võib tulla ka RavS § 65 lõike 12 muudatusest, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutava ministri määrusega hüvitamise või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil laiendada ainulaadse identifikaatori ja rikkumisvastase seadme kohaldamisala. Nimetatud põhjustel ei saa piirata turvaelemendi kohustust üksnes kehtivas seaduses viidatud alustega ning seaduses tuleb jätta laiem võimalus muudes õigusaktidest tulenevate turvaelementide nõuete kohaldamiseks.” (SK lk 6). Eeltoodut tervikuna hinnates näeme tõusetumas järgmisi õiguslikke ja rakendusprobleeme, mille lahendamiseks palume eelnõu ja seletuskirja muuta ning täiendada: - Peame nii õiguslikult kui rakenduslikult problemaatiliseks olukorda, kus siseriiklikult jäetakse turvaelementide kohaldamisala laiendamise üle otsustamine mitme erineva riigiasutuse pädevuseks erineva tasandi õigusaktidega. Eelnõu ja RavS kehtivate sätete koosmõjus võiks Sotsiaalministeerium turvaelementide kohaldamisala laiendada RavS § 65 lg 12 p 4 alusel üldakti tasandil määrusega. Ravimiamet saaks RavS § 70 lg 51 alusel aga teha samalaadse otsuse üksikakti tasandil haldusaktiga. Lähtudes ameti otsuse aluseks oleva normi paiknemisest RavS struktuuris tehtaks ameti otsus ilmselt haldusmenetluses, mille pooleks oleks lisaks ametile endale ainult konkreetse ravimi müügiloa hoidja ning mille läbiviimisesse teisi ravimkäitlejaid praktikas kaasata ei oleks võimalik ega ka mõistlik. Seega ei oleks peale müügiloa hoidja ega Ravimiameti teised ravimikäitlejad haldusakti andmisest ega selle tingimustest teadlikud. Seda hoolimata asjaolust, et haldusakti mõju kaudu oleks selle adressaatideks sisuliselt kõik ravimikäitlejad, sest turvaelemente kandva ravimipakendi ehtsust tuleb DR kohaselt kontrolida just turvaelementide kaudu. Seejuures tuleks edaspidi sisuliselt kontrollida nii turvaelementide olemasolu kui teatud pakendite puhul just turvaelementide puudumist. Rõhutame, et kui turvaelemente kannab pakend, millele neid lisada ei tohi, siis on tegemist võltsitud ravimiga FMD ja DR mõttes. Sellist pakendit teised ravimikäitlejad edasi turustada ei tohi ning sellest tuleks viivitamatult teavitada Ravimiametit ja müügiloa hoidjat. Seda kinnitab sisuliselt ka Euroopa Komisjoni selgitus DR kohta küsimuste- vastuste dokumendi p-s 1.10, mille kohaselt ei ole ravimitootjal õigust omaenda algatusel ja vabatahtlikult pakendile turvaelemente lisada. Komisjoni selgituse kohaselt on lisaks DR-s endas nimetatule turvaelementide kasutusala laiendamine lubatud vaid juhul, kui EL liikmesriik on kasutusala kooskõlas FMD art-ga 54a(5) laiendanud. Kuna turvaelementide rakendusala laiendamise üle hakkaks edaspidi otsustama erinevad asutused eriliigilistes haldusmenetlustes eritasandiliste õigusaktide kaudu, siis võib hulgimüüjate jt ravimikäitlejate poolt prognoosida tõsiseid raskusi DR õiguspärasel rakendamisel. - Olukorra muudaks veelgi keerulisemaks asjaolu, et teatud osas Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti pädevused turvaelementide kasutusala laiendamise otsustamiseks kattuvad (rikkumisvastase seadme kasutamise nõue ravimiohutuse eesmärgil). Seega puuduks ravimikäitlejatel lõplik selgus ja kindlus, missugusest allikast saaks konkreetse pakendi suhtes kehtivaid turvaelementide nõudeid üldse kontrollida. - Probleemi komplitseerib veelgi riigi esindajate poolt DR rakendamise aruteludes väljendatud seisukoht, et rikkumisvastase vahendi kasutamine või mittekasutamine käsimüügiravimite pakenditel jäetakse praktilisel tasandil iga ravimitootja sisemise otsustuse küsimuseks. Seega faktiliselt lisanduksid kohaldamisala laiendajate hulka lisaks Sotsiaalministeeriumile (laiendab määrusega) ja Ravimiametile (laiendab haldusktiga) ka kõik ravimitootjad, kelle käsimüügiravimeid Eestis turustatakse (laiendavad siseotsusega). Informatsiooni tootjate sellise otsuste kohta, kas mõni konkreetne käsimüügiravim peab või ei pea, tohib või ei tohi rikkumisvastast vahendit kanda ning nende otsuste muutmise kohta meile tutvustatud info kohaselt riik ise avalikult teatavaks ei tee. - Eeltoodud sätete ja seisukohtade valguses tundub, et DR õiguspärane rakendamine ravimikäitlejate poolt ei ole Eestis võimalik, sest otsuseid turvaelementide kasutusala kohta tehakse sedavõrd paljude isikute poolt 12 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit niivõrd eriliigiliste otsustega ning kõik seesugused otsused või nende muudatused ei pruugi ravimikäitlejatele üldse avalikult kättesaadavad olla. Seda riski kinnitab ka eelnõu seletuskirjale lisatud ravimiregistri põhimääruse muudatuse kavand, mille kohaselt kantakse registrisse üksnes “märge ravimi kohta, mis peab kandma turvaelemente”, aga mitte konkreetne info selle kohta, missugust turvaelementi (ainulaadne identifikaator, rikkumisvastane seade, või mõlemad) ning missugusel õiguslikul alusel konkreetne ravim faktiliselt kandma peaks või kanda ei tohi. - Hetkel jääb ka arusaamatuks, kuidas saavad ravimikäitlejad informatsiooni turvaelementide kohaldamisala laiendamise kohta tehtud Ravimiameti ja ravimitootjate otsuste muudatuste kohta? Vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et edaspidi hakatakse samaaegselt turustama sama ravimit nii pakendis mis kannab turvaelemente (näiteks varem turule lubatud partiist) kui ka pakendis, millel turvaelemente olla ei tohi (hilisem turule lastud partii). Erinevalt DR art-s 48 sätestatud üldisest üleminekureeglist käesolevas eelnõus sellesarnased rakendusjuhised turvaelementide siseriikliku kohaldamisala laiendamise puhuks aga puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust: - Palume selgitada, kuidas ja missugustele avalikele allikatele tuginedes saavad hulgimüüja pädev isik ning hulgimüügiettevõte täita oma kohustust tagada turustatud ravimipakenditel turvaelementide olemasolu, turvaemente kontrollida või veenduda, et turvaelemente ei kanna pakendid, millel neid olla ei tohiks (võltsitud ravimid)? - Kui riigil peaks olema kavas rakendada ka praktikas tänast seisukohta, et lisaks riigile omavad ka ravimitootjad ise pädevust otsustada käsimüügiravimitele rikkumisvastase seade lisamise üle ise ning et vastavat informatsiooni riigi poolt avalikkusele teatavaks ei tehta, siis peame väga oluliseks täiendada eelnõu regulatsiooniga selle kohta, et ei hulgimüügiettevõte ega hulgimüüja pädev isik ega ülejäänud ravimikäitlejad (apteegid, haiglad jm) ei pea kontrollima rikkumisvastase vahendi olemasolu ega selle puudumist käsimüügiravimite puhul, mille osas rikkumisvastase vahendi kasutamise otsuse teeb tootja ainuisikuliselt ning millest riik avalikult ja ametlikult teisi ravimikäitlejaid ei teavita. Vastava täienduse tegemata jätmisel oleks hulgimüüjad, apteegid jt ravimikäitlejad kardetavasti sunnitud käsitlema võltsinguna või vähemalt võltsingukahtlasena kõiki käsimüügiravimi pakendeid, mille kohta ei ole avalikult ja ametlikust riiklikult kinnitatud allikast informatsiooni, et vastav pakend rikkumisvastast vahendit tõepoolest kanda tohib. Samuti oleks potentsiaalselt võltsingukahtlased kõik käsimüügiravimid, millel rikkumisvastast vahendit ei ole, sest alati eksisteerib võimalus, et tootja siseotsusega on selle ravimi puhul otsustatud vahendi kasutamise kasuks. - Palume kaaluda RavS § 70 lg 51 väljajätmist seadusest või vähemalt sätte reguleerimisala kitsendamist, et see ei kattuks ministri samasisulise pädevusega. Peame kaheldavaks, kas samasisuliste otsuste tegemise delegeerimine eri tasandi haldusorganitele eriliigiliste õigusaktide kaudu oleks õiguspärane. Kindlasti kannataks seesuguse lahenduse puhul õigusselgus. - Kui RavS § 70 lg 51 siiski seaduses kehtima jätta, siis tuleks lõike terminoloogia ühtlustada DR-i ja käesoleva eelnõu terminitega. Lõikes tuleks väljend “pakendi rikkumise vastane vahend” asendada väljendiga “rikkumisvastane seade” (vrdl näiteks DR art 3(2)b) ja käesolevas eelnõus RavS § 102 lg 2 kolmas lause). - Palume kaaluda RavS täiendamist sättega, mis annaks juhise juba turule lubatud käsimüügiravimite turustamise jätkamise kohta olukorras, kus riigi või ravimitootja otsusega muudetakse selle ravimi puhul rikkumisvastase seade kohaldamisala (lisatakse pakendile rikkumisvastane vahend või keelatakse/loobutakse vahendi kasutamisest). - Palume kaaluda seaduse rakendamiseks muudetava ravimiregistri põhimääruse täiendamist nii, et lisaks abstraktsele märke turvaelementide kohta selguks registrist ka see, missugust turvaelementi konkreetne ravim 13 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit kannab (ainulaadne identifikaator, rikkumisvastane seade või mõlemad korraga), missugusel ajaperioodil vastav regulatsioon asjakohase ravimi kohta kehtis ning kuidas see on ajas muutunud. 15) RavS § 76 lg 12–13 Vastavalt RavS § 76 lg-le 1 on müügiloa hoidja kohustatud müügiloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise korral korraldama ravimi turult kõrvaldamise ja välistama selle taas-sattumise käibesse. DR art 40 punktide a ja c kohaselt tagab müügiloa hoidja turult kõrvaldatud ravimi ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamise ning ravimi kohta andmekogude süsteemis turult kõrvaldamise märke tegemise. Samuti on DR art 12 kohaselt keelatud turustada ravimit, mis kannab kasutuselt kõrvaldatud ainulaadset identifikaatorit. Vastavalt DR art 13 lõike 1 punktile d ei tohi andmekogude süsteemis “turult kõrvaldatuks” märgitud ravimi ainulaadset identifikaatorit enam uuesti aktiivseks tagasi pöörata. Küll aga lubab peatatud või tühistatud müügiloaga ja seega ka turult kõrvaldatud ravimi erandkorras edasi turustamist ja patsienditele väljastamist RavS § 76 lg 13. Lähtudes eeltoodust palume: - Selgitada, kas RavS § 76 lg 13 alusel antud Ravimiameti eriloa alusel on ka edaspidi lubatud turustadapeatatud või tühistatud müügiloaga turult kõrvaldatud ravimit või on selliste ravimite edasine turustamine DR regulatsioonist tulenevalt edaspidi keelatud? - Kui eelnimetatud alusel ravimite erandkorras turustamine on siiski edaspidi lubatud, siis palume selgitada, kuidas peaks ravimi turustaja seda ravimit käsitlema FMD ja DR ning nende rakendamisega seonduvate RavS nõuete kontekstis? - Sõltuvalt eelmiste küsimuste vastusest palume asjakohaselt täiendada eelnõu ning tunnistada RavS § 76 lg 13 kehtetuks või täiendada RavS-i sätetega turult kõrvaldatud ravimite käitlemise kohta FMD ja DR kohustuste valguses. 15) Eelnõu § 1 p 8 – RavS § 1011 lg 1 p 6 Leiame, et ei saa olle õigustatud Ravimiametile piiranguteta õiguse andmine riigi andmekogu haldava juriidilise isiku kohustamiseks võimaldada turustada turvaelementidega ravimit. Kahetsusväärselt ei selgu ka eelnõu seletuskirjast, missuguste olukordade puhul võiks Ravimiamet seesuguse ettekirjutuse välja anda. Meenutame, et andmekogude süsteemi kuuluvat riigi andmekogu haldava mittetulundusliku juriidilise isiku ja tema klientide (ravimikäitlejad) vahelised suhtes on eraõiguslikud. Seega sekkuks riik ettekirjutuse andmisega riigi suhtes 3. osapoolteks olevate eraõiguslike isikute vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse. Sõltuvalt ettekirjutuse andmise aluseks olevatest asjaoludest ja ettekirjutuse põhjendustest võib seesugune ettekirjutus kujutada endast avaliku teenuse kohustust andmekogu haldaja jaoks ning riigiabi ettekirjutusega soodustatud isiku jaoks. Seesuguste ettekirjutuste andmiseks käesoleva eelnõu regulatsioonist ei piisa. 14 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku: - säte eelnõust välja jätta või; - kitsendada säte kohaldamisala kriteeriumitega, mis selgelt välistavad sätte alusel eelnimetatud avaliku teenuse osutamiseks kohustamise ja riigiabi andmise või; - täiendada eelnõu regulatsiooni mis näeks ette avaliku teenuse osutamise eest selge riikliku hüvitismehhanismi andmekogu haldavale juriidilisele isikule ning mis kvalifitseeriks ettekirjutuse paiknemise riigiabiõiguse reeglistikus (abi liik, teavitused jms). - Kindlasti palume täiendada eelnõu seletuskirja, et sellest selguks sätte tegelik sisu ja kohaldamisala. II. Kommentaarid rakendusakti kavandile 1) Määruse kavandi § 3: tervise- ja tööministri 20.05.2016. a määruse nr 36 “Ravimiregistri põhimäärus” muutmine Palume kaaluda, kas müügiloata ravimi kohta ravimiregistrisse kantavat “märge ravimi kohta, mis peab kandma ravimi turvaelemente”, tuleks täiendada ka konkreetse turvaelemendi liigiga. Samuti perioodiga, mille kestel selle ravimi suhtes turvaelemendi kandmise kohustus kehtis. Täiendus oleks tervitatav, sest vastavalt seaduseelnõu § 1 p-le 7, samuti kehtiva RavS § 70 lg-le 51, on nii ministril kui ravimiametil õigus otsustada siseriiklikult ravimite turvaelementide kasutusala laiendamine. Kuna ravimkäitlejatel on kohustus turvaelemente kandvate ravimite ehtsust kontrollida, sh tunda ära ravimid millel ei tohi olla turvaelemente, siis tuleks see informatsioon avalikult teatavaks teha. Seejuures on äärmiselt oluline, et info oleks kättesaadav ka masin-masin-loetaval kujul, et selle saaks automaatselt alla laadida ja ravimikäitlejatele sisemiste infosüsteemide kaudu kättesaadavaks teha. Vastasel korral võib prognoosida ravimite käitlemisaegade olulist pikenemist eriti apteegi, haigla, arstide tasandil, kuna sisuliselt iga ravimiga tehtava iga tehingu puhul tuleks käsitsi kontrollida (ministri määruse puhul Riigi Teatajast, Ravimiameti haldusakti puhul hetkel ebaselgeks jäävast allikast), kas see ravim tohib/peab turvaelemente kandma. 2) Määruse kavandi § 4: sotsiaalministri 17.02.2005.a määruse nr 27 “Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord” muutmine 2.1) Palume FMD ja DR rakendamise kontekstis põhimõtteliselt üle vaadata ja ajakohastada määruse §-s 6 sätestatud vastuvõtukontrolli reeglistik. Sealhulgas näiteks määruse: - § 6 lg 2 p 7: Palume turvaelemente kandvate ravimite osas loobuda nõudest kontrollida vastuvõtul eestikeelse info olemasolu. Turvaelementide hulka kuuluva rikkumisvastase vahendi eesmärk on tagada, et ravimi pakendit ei ole avatud ning et pakendi avamine oleks selgelt tuvastatav. Avatud pakendiga (st turvaelement rikutud) ravimit ei tohi edasi turustada. Kuna eestikeelne infoleht kuulub pakendi sisse, siis saaks selle olemasolu kontrollida üksnes pakendit avades. Pakendi avamine omakorda tähendaks, et seda ravimit ei 15 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tohiks DR reeglite kohaselt enam edasi turustada. Sisuliselt muutuks ehtne ja kvaliteetne ravim vastuvõtukontrolli tulemusel kõlmatuks ja tuleks hävitada. Selline praktika pärsiks kindlasti ravimite kättesaadavust. Teeme ettepaneku jätta punkt 7 määrusest välja või täiendada seda erandiga, et seda kontrolli ei teostada turvaelemente kandvate ravimite pakendite puhul. - § 6 lg 2 p 8: Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kuid toimub pakendi vastavuse kontroll edaspidi olukorras, kus ravimitootjad võivad ise sisemiselt otsustada, kas nende käsimüügiravimi pakend võib/peab kandma rikkumisvastast vahendit, kuid kus seda ravimitootjate otsust avalikult teatavaks ei tehta? Vajadusel palume asjakohaselt täiendada või muuta määrust, et see sõnaselgelt välistaks hulgimüüjate kohustuse kontrollida pakendil rikkumisvastase vahendi olemasolu/puudumist/õigsust nende ravimite puhul, mille suhtes on vahendi kasutamise otsuse teinud ravimitootja. 2.2) Palume FMD ja DR rakendamise kontekstis täiendada ja ajakohastada määruses kvaliteedisertifikaatide regulatsiooni. Vastavalt määruse § 6 lg 2 p-le 2 tuleb vastuvõtul kontrollida ravimi kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Lõike 3 kohaselt tohib ilma sertifikaadita ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist. Praktikas on Eesti halduspraktika eelnimetatud nõuete täitmisel kujunenud tõsiseks sisuliseks, menetluslikuks ja ajaliseks takistuseks ravimite kättesaadavuse tagamisel. Kuna ehtsuse kontrolli edukalt läbinud turvaelemente kandvate ravimite puhul on juba garanteeritud, et see ravim on toodetud vastavalt kvaliteedinõuetele ning see ei saa olla ka võltsitud (läbis ehtsuse kontrolli), siis ei ole meie hinnangul edaspidi põhjendatud tänasel kujul kehtivate kvaliteedisertifikaatide nõude ja sellega seotud halduspraktika rakendamise jätkamine. Turvaelemente kandvate ravimite puhul on nende päritolu ja ehtsus ning selle kaudu kvaliteet kinnitatud. Teeme ettepaneku täiendada näiteks määruse § 6 lg 3 sõnastust järgmiselt: “(3) Kui on kahtlus ravimi kvaliteedis või puuduvad nõutavad sertifikaadid, võib ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist. Ravimiameti otsus ei ole vajalik, kui puuduva sertifikaadiga ravimi turvaelementide kontroll kinnitab ravimi ehtsust.”. 2.3) Palume kontrollida ja kinnitada, et kehtiva määruse § 8 lg 2 nõue “väljastamiseks komplekteeritud ravimid tuleb kuni nende kliendile transportimiseni säilitada väljastamiskohas” ei hakka koosmõjus DR art 22 ja art 23 ülevõtmiseks kavandatud regulatsooniga tähendama, et hulgimüüja käest eelviidatud isikutele edasi liikuvate ravimite ehtsuse kontroll ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamise toiming peaks/tohiks toimuda samuti ainult väljastamiskohas. Kui selline uus reegel sätete koosmõjust peaks siiski tekkima, siis oleks tegemist DR art 22 ja art 23 regulatsooni lubamatu kitsendamisega, kuna DR ei sea ehtsuse kontrollimisele ega ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamisele ruumilisi piiranguid. EL ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus. Sellisel juhul palume kindlasti eelnõu täiendada viisil, mis seesuguse koosmõjus välistaks. Kõige mõistlikum oleks määrust täiendada vastavasisulise uue lõikega. 16 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 2.4) Määruse kavandi § 4 – hulgimüügi tingimuste ja korra määruse § 8 uus lõige 121; ning määruse kavandi § 5 – ravimite tootmise eeskirja § 8 lg 5 uus punkt 4 Leiame, et uue ja väga rangelt eraldi dokumendi vormis nõutava kinnituse – [ravimitootja] “kinnitus rikkumisvastase seadme asendamise kohta” – loomine ja lisamine ravimite tarneahelasse koormaks ebamõistlikult tarneahela kõiki osapooli. Seesuguse uue dokumendi peaksid edaspidi looma ravimitootjad; hulgimüüjad peaks selle dokumendi olemasolu kontrollima ning dokumendi “paljundama” ja edasi saatma vastavalt sellele, kui palju on neid kliente, kellele saadetakse ravimid, mille kohta tootja dokument on algselt välja antud; kõik hulgimüüjalt ravimi saajad peaksid omakorda samuti dokumenti eraldi kontrollima. Seejuures peaksid kõik tarneahela osapooled vastavad kontrollitegevused ning dokumendikoopiad säilitama ka enda asjaajamises. Lähtudes eeltoodust: - Teeme ettepaneku uue dokumendi loomisest loobuda ning asjakohased sätted määrustest välja jätta. - Kui tootja kinnitus pakendil rikkumisvastase seadme asendamise kohta peaks siiski tingimata vajalik olema, siis palume loobuda dokumendi suhtes rangete vormi- jms nõuete kehtestamisest. Ravimitootja “kinnitus” ning hulgimüüja poolt enda klientidele edastatav “kinnitus”, et tootja “kinnitus” on olemas, võiks jääda tarneahela osapoolte sisemise asjaajamise ja vormistuse küsimuseks. Muuhulgas võiks olla lubatud nende “kinnituste” andmine selliste tarneahela osapoolte vahel koos ravimiga liikuvate dokumentide osana, mille olemasolu nõuab juba kehtiv õigus. Kindlasti peaks olema välistatud nõue, et tootja kinnitus peaks alati olema vormistatud eraldiseisva dokumendina, mis või mille koopia peab alati koos ravimiga liikuma läbi tarneahela. III. Täiendavad kommentaarid seletuskirjale 1) Seletuskirja p 1.3 kolmandas lõigus on ekslikult väidetud nagu oleks käesoleva eelnõu menetluses koostatud ka väljatöötamiskavatsus (VTK). Seletuskirjas viidatud väljatöötamiskavatsuse dokumendis üksnes nenditi, et ministeerium kaalub seaduse täiendamist. Normitehnika eeskirja kohast analüüsi sellest, mida ja kuidas ning missuguste alterntiivide kaudu võiks reguleerida, väljatöötamiskavatsuses ei olnud. VTK-s käsitles käesoleva eelnõu reguleerimisala küsimusi üksnes alljärgnev tekst: “4.8) Kaalutakse RavS-i täiendamist tulenevalt 2016. a veebruaris vastu võetud komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2016/161, millega kehtestati üksikasjalikud eeskirjad inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide ja nende kontrollimise kohta, samuti nõuded turvaelementide haldamiseks müügiloa hoidjate poolt loodavatele andmebaasidele. Tegemist on otsekohalduva määrusega, mida hakatakse kohaldama alates 2019. a veebruarist. 11.4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse viimine 11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Oluline mõju on direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 lõigete 4-6 ülevõtmisel Eesti õigusesse, mis omab positiivset mõju ravimite kättesaadavusele. Ravimi turvamärgise lisamine aitab vähendada riske ravimi võltsingute sattumist ravimi seaduslikku tarneahelasse. Ravimi kliiniliste uuringute regulatsiooni ühtsete EL nõuete kehtestamine loob tõhusamad võimalused uuringute Eestis teostamiseks. 17 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 11.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Suurim mõju avaldub kliiniliste uuringute ja raviks vajalike ravimite kättesaadavusele, samuti on patsiendile paremini välistatud ravimivõltsingud tarneahelas.”. Kuna VTK käesoleva eelnõu küsimusi sisuliselt üldse ei käsitlenud, siis palume vastav osa seletuskirjast välja jätta. Meenutama, et ministeeriumi poolt algasid sisulised arutelud FMD ja DR rakendamiseks huvirühmadega siiski alles 2018. a veeburarikuus. Esmased kirjalikud dokumendid, mille pinnalt võis hakata analüüsima ministeeriumi kavas DR rakendamisel ja RavS muutmisel, saadeti huvirühmadele 2018. a aprilli lõpus. 2) Ilmselt ekslikult ja eksitavalt on seletuskirja sattunud ebaselge väide, justnagu võiks haiglaapteek ravimi väljastamisel teisele, ilma apteegita haiglale, ravimi saava haigla asemel ise kontrollida ja kasutuselt kõrvaldada asjakohase ravimi turvaelemendid. Seletuskirja kohaselt: “Võttes aluseks [FMD] /.../ artikli 22 punkti e ja artikli 23 kehtestatakse erisus ravimi väljastamisel turvaelementide ehtsuse ja terviklikkue kontrollimiseks ning turvaelementide andmekogust ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks. /.../ Erand ei kehti haiglaapteekidele, kui ravimi väljastamisel haigla osakondadele või teisele haiglale, millel ei ole haiglaapteeki, kontrollitakse turvaelemente ravimi väljastamisel ja haiglaapteek kõrvaldab kasutuselt väljastatava ravimi ainulaadse identifikaatori.” (SK lk 5) . Kuna DR art 22 ja art 23 reguleerivad selgelt üksnes hulgimüüjate kohustusi, siis ei see nende sätete pinnalt teha tõlgendust haiglate ja haiglapateekide kui DR kohaselt ravimeid üldsuse väljastada võivate isikute kohustuste kohta. Meenutame siinjuures, et DR üldpõhimõtete kohaselt tuleb ravimi turvaelemendid kontrollida ja unikaalne identifikaator kasutuselt kõrvaldada tarneahela lõpus, seega viimase nö professionaalse ravimikäitleja poolt enne ravimi andmist või manustamist üldsusele / patsiendile. Erandid nimetatud regulatsioonist näebki eeskätt ette DR art 23, mis aga käsitleb kitsalt hulgimüüjaid ja teatud juhul ravimitootjaid. Palume seetõttu selguse huvides seletuskirja täpsustada. 3) Palume kindlasti täiendada eelnõu mõjuanalüüsi hulgimüüjatele 3. isikute eest pandavate kontrollikohustuste osas. Hetkel jätab eelnõu ekliku mulje mõju väheolulisusest. (vt siinjuures ka käesoleva kirja I pt p 11 kommentaarid) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor 18 • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900 Tere, Edastan Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega Teet Torgo ERHL 5178539
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel