Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Pr. Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie: 28.06.2018. a nr 1.2-2/79-1
Meie: 2.08.2018. a
Arvamus ravimiseaduse muutmise
seaduse eelnõule
Austatud proua minister,
Täname Sotsiaalministeeriumit Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) poolt ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu saatmise eest. Esitame eelnõu, seletuskirja ja sellele lisatud rakendusaktide kohta alljärgnevad märkused:
I. Kommentaarid eelnõule
1) Ravimiseaduse (RavS) § 3 lg 3
Lisaks eelnõus juba kavandatule tuleks täpsustada RavS kohaldamisala sätet RavS § 3 lg-s 3. Võltsravimite
direktiivi 2001/83/EÜ (FMD), FMD rakendamiseks antud otsekohalduva Euroopa Komisjoni delegeeritud
määruse (EL) 2016/161 (DR) ning DR rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätete kohaldamisalast ei
saa välistada ravimite käitlemist valitsusasutustes, valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ega kohaliku
omavalitsuse üksuste poolt.
Soovitame täiendada eelnõu RavS § 3 lg 3 viisil, mis jätaks RavS kohaldamisala erandist välja FMD ja DR
regulatsioonide ülevõtmiseks tehtud RavS muudatused.
2) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 sissejuhatav osa
Soovitame selguse huvides liigendada lõige 1 kaheks erinevaks lõikeks, kus eraldi uue lõike moodustaks
eelnõust lõike 1 teine lause koos loeteluga. Eelnõus pakutud kujul on lõike esimene ja teine lause erineva
reguleerimisalaga, kus esimene käsitleb turustamist, teine laiemalt ka andmekogude infosüsteemi, Eesti riigi ja
Euroopa Komisjoni vahelist suhtlust, riikliku järelevalvet jm.
3) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 3, lg 3
3.1) Soovitame selguse huvides täpsustada RavS § 102 lg 1 p 3 sõnastust. Hetkel jääb ebaselgeks, mida
tuleks mõista väljendi /määrust kohaldatakse/ "ravimite turvaelementide infosüsteemi ... sellele juurdepääse-
1
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
tavusele, millega töödeldakse turvaelemente käsitlevat teavet" all.
Eeldatavasti on eelnõu sätte aluseks DR art 1(c), mille kohaselt reguleerib DR juurdepääsu andmekogude
süsteemile, kus hoitakse ravimite turvaelemente sisaldavat teavet. Soovitame DR eestikeelse teksti mõnevõrra
ebaõnnestunud tõlke asemel võtta eelnõu sõnastamisel aluseks määruse ingliskeelne tekst.
Võrdluseks DR-st:
“Käesolevas määruses sätestatakse: /.../ (c) sätted andmekogude süsteemi asutamise, haldamise ja neile
juurdepääsetavuse kohta, milles hakatakse hoidma turvaelemente käsitlevat teavet;”
“This Regulation lays down: /.../ (c) the provisions on the establishment, management and accessibility of the
repositories system where the information on the safety features shall be contained;”.
Kui eesmärk on eelnõus sätestada, et DR kohaldub ka juurdepääsule turvaelementide infosüsteemile, siis võiks
sobida näiteks järgmine sõnastus:
/määrust kohaldatakse/ “3) andmekogude süsteemi, kus hoitakse informatsiooni turvaelementide kohta,
asutamisele ja haldamisele ning süsteemi ligipääsetavusele/kättesaadavusele” vms.
3.2) Soovitame eelnõus ühtlustada turvaelementide infosüsteemi kohta kasutatav mõiste. RavS § 102
pealkirjas nimetatakse seda /ravimite turvaelementide/ “andmekogu süsteemiks”, sama paragrahvi lõike 1 p-s 3
“ravimite turvaelementide infosüsteemiks”; lõikes 3 esmalt taas “ravimite turvaelementide andmekogu
süsteemiks”, kuid seejärel ka “ravimite turvaelementide andmekoguks”.
Lisaks samatähenduslike mõistete paljususest tekkivale ebakõlale tekitab sõnastus ebaselgust ka DR art 32 lõike
1 kontekstis. Nimelt hõlmab mõiste “andmekogude süsteem” DR kohaselt mitmeid erinevates Euroopa riikides
paiknevaid elektroonilisi andmekogusid: a) Euroopa keskset teabe- ja andmeruuterit “keskus” ning; b) keskusega
ühendatud andmekogusid, mis teenindavad ühe riigi (“riigi andmekogu”) või mitme EL liikmesriigi
(“riikideülene andmekogu”) territooriumi. Meile teadaolevalt peaks DR rakendumisel kuuluma andmekogude
süsteemi üle-Euroopaliselt ca 30 erinevat andmekogu, millest igaühe asutab ja haldab eraldiseisev juriidiline isik
(N. Eesti, Läti) või mitmest juriidilisest isikust koosnev ühendus (N. Saksamaa, Hispaania, Austria).
Kuna EL õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas EL õiguses kasutusel
olevate terminitega, siis ei tohiks RavS-is kasutada terminit “andmekogude süsteem” eritähenduslikuna DR-iga
sellele antud sisust.
Üks võimalus Eestis asutatava andmekogu nimetamiseks võiks näiteks olla viite kaudu DR art-le 31(1)b), mis
juba tunneb terminit “riigi andmekogu” kui üle-Euroopalise andmekogude süsteemi osa ning defineerib selle kui
“andmekogu, mis teenindab ühe liikmesriigi /käesoleva eelnõu kontekstis vastavalt Eesti/ territooriumi”.
(sama kommentaar ka RavS § 102 lg 3 juures)
4) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 6; RavS § 16 lg 7
4.1) Soovitame üle kontrollida FMD-le tehtud viite vormistuse. Kuna edaspidi oleks tegemist RavS-i tekstis
esmakordse viitega FMD-le, siis ilmselt tuleks sättes nimetada direktiivi täielik pealkiri koos
avaldamisandmetega. Seejärel võib soovi korral lühendada viite vormistust RavS § 16 lg-s 7.
2
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
4.2) Soovitame selguse huvides loobuda eelnõu sättes sõna “komisjon” kasutamisest tähenduses “Euroopa
Komisjon” või alternatiivselt defineerida eelnimetatud lühend selgelt just Euroopa Komisjoni tähendust
omavana. Vastasel juhul jääks ebaselgeks, missugust “komisjoni” sättes silmas peetakse.
5) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 1 p 7
5.1) Sätte aluseks oleva DR asjakohase normi eeskujul soovitame selguse huvides asendada eelnõus sõnad
“nende teavituste” otsese viitega eelnõu sama lõike eelmisele punktile järgnevalt: “käesoleva lõike punktis 6
nimetatud teavituste”. Vastasel juhul jääks mõistetamatuks, missuguseid teavitusi peetakse väljendiga “need
teavitused” silmas.
5.2) Soovitame selguse huvides loobuda eelnõu sättes väljendi “komisjon” kasutamisest tähenduses
“Euroopa Komisjon” või alternatiivselt defineerida eelnimetatud lühend selgelt just Euroopa Komisjoni
tähenduses.
6) Eelnõu § 1 p 1 – RavS § 102 lg 3
6.1) Arvestades eelnõus kavandatud RavS § 102 lg 3 sõnastuse kohta alljärgnevates punktides 6.2-6.4
tehtud märkuseid, teeme esmalt ettepaneku muuta tervikuna lõike sõnastust ning loobuda selles DR
regulatsiooni muutvate ja kitsendavate tehniliste nõuete sätestamisest ja DR terminite muutmisest.
Selle asemel soovitame näiteks sõnastada lõike viitega DR-le järmiselt:
“(3) Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikkel 32 lõikes 1 nimetatud andmekogude
süsteemi kuuluva Eesti territooriumi teenindava riigi andmekogu asutaja ja haldaja peab vastama komisjoni
määruse (EL) 2016/161 artiklis 31 ja artikkel 35 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.”.
Kui sätet tervikuna siiski mitte muuta, siis palume alternatiivselt muuta sätte sõnastust alljärgnevalt
punktides 6.2-6.4 toodud osas.
6.2) Palume DR art 31(3) ja art 35(1)b) eeskujul täiendada eelnõus RavS § 102 lg 3 sõnastust, märkides, et
ravimi tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate kõrval võivad vabatahtlikkuse alusel olla turvaelementide
infosüsteemi haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutajateks ka hulgimüüjad ja isikud, kellel on
luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida.
Samuti oleks eelnõu DR regulatsiooniga selgemalt kooskõlas, kui mittetulundusliku juriidilise isiku asutajatena
oleks nimetatud turvaelemente kandvate ravimite tootjad ja müügiloa hoidjad.
Turvaelementide infosüsteemi haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutamist käsitleb DR alljärgnevalt:
Art 31(1): “Andmekogude süsteemi /.../ asutab ja seda haldab turvaelemente kandvate ravimite tootjate ja
müügiloa hoidjate poolt liidus asutatud mittetulunduslik juriidiline isik või mittetulunduslikud juridiilised
isikud”;
Art 31(3): “Hulgimüüjatel ja isikutel, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, on õigus olla osaline
lõikes 1 osutatud juriidilis(t)es isiku(te)s vabatahtlikkuse alusel tasuta.”;
Art 35(1)b): “Iga andmekogude süsteemi kuuluv andmekogu peab vastama järgmistele tingimustele: /.../ b) selle
asutaja ja haldaja on mittetulunduslik juriidiline isik, mille on liidus asutanud turvaelemente kandvate ravimite
3
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
tootjad ja müügiloa hoidjad ning – kui nad on otsustanud osaleda – hulgimüüjad ja isikud, kellel on luba või
õigus üldsusele ravimeid tarnida,”.
Kui eelnõu piiraks mittetulundusliku juriidilise isiku asutajate ringi üksnes ravimite tootjate ja müügiloa
hoidjatega, siis kitsendaks eelnõu lubamatult otsekohalduva DR nõudeid. EL ja siseriikliku õiguse vastuolu
korral kuuluks igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus.
Meenutame, et ka Eestis osalesid hulgimüüjad ja apteegid ravimitootjate kõrval turvaelementide infosüsteemi
haldava mittetulundusliku juriidilise isiku asutamisel.
Lähtudes eeltoodust pakume eelnõu väljendi “ravimite tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate asutatud” asemel
sõnastuseks näiteks “turvaelemente kandvate ravimite tootjate ja müügiloa hoidjate ning vabatahtlikkuse alusel
hulgimüüjate ja isikute, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, poolt asutatud”.
6.3) Palume loobuda eelnõus turvaelementide infosüsteemi asutava ja haldava mittetulundusliku juriidilise
isiku osas DR-ga võrreldes olulist kitsendust tegeva isiku õigusliku vormi sätestamisest.
Eelnõus on DR piire ületades ekslikult sätestatud nõue, et turvaelementide infosüsteemi peaks asutama
mittetulundusühingu õiguslikus vormis tegutsev juriidiline isik.
DR-s sätestatuga võrreldes oleks siseriiklikus õiguses turvaelementide infosüsteemi haldava juriidilise isiku
õigusliku vormi piiritlemise näol tegemist otsekohalduva EL õiguse lubamatu kitsendamisega. EL ja siseriikliku
õiguse vastuolu korral kuuluks igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus.
Nimelt ei reguleeri DR art 31(1) ja art 35(1)b) infosüsteemi asutava juriidilise isiku õigusliku vormi küsimust.
DR sätestab juriidilise isiku suhtes üksnes nõude, et see peab olema “mittetulunduslik”.
Eesti siseriiklikust ühinguõigusest tuntud juriidilise isiku liik “mittetulundusühing” ja DR nõue “mittulunduslik”
ei ole samatähenduslikud. Nende mõistete sisuline võrdsustamine RavS-i kaudu kitsendaks ja muudaks oluliselt
DR-s sätestatut.
Mittetulunduslikkuse nõue DR-s seab küll piirangu juridiilise isiku tegevusele – eeskätt ei tohiks infosüsteemi
asutamine ja haldamine olla suunatud kasumi teenimisele ja jaotamisele – kuid mitte selle õiguslikule vormile.
Euroopas on turvaelementide infosüsteemi loomiseks kasutatud erinevaid juriidiliste isikute liike, sealhulgas
näiteks sihtasutusi ning kohati lausa äriühingute vormi kombineerituna ja kontsernis teiste ühinguvormidega
(meile teadaolevalt näiteks Soomes, Hispaanias, Austrias).
Meenutame, et Eestis ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekide poolt DR rakendamiseks asutatud juriidiline isik
Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS) tegutseb samuti just sihtasutuse õiguslikus vormis.
Vastavalt SAS § 1 lg-le 1 on sihtasutus Eestis eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on
loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kooskõlas eelviidatud DR ja
4
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
SAS sätetega ning vastavalt REKS põhikirja punktile 1.3 ongi REKS loodud justnimelt vara valitsemiseks ja
kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Põhikirja p 1.4 kohaselt on REKS-i eesmärgiks vältida
võltsitud ravimite läbi seadusliku tarneahela patsiendini jõudmist ning REKS on asutatud FMD art 54a(2) ning
DR art 31 ja 35 alusel ja täitmiseks. Vastavalt põhikirja puntile 1.6 ei ole REKS-il soodustatud isikuid. Seega on
REKS asutatud üksnes DR-s ette nähtud ülesannete täitmiseks ning REKS-i tegevusel ei ole ärilist kasumise
teenimisele ja jaotamise suunatud eesmärki. Seega on REKS DR tähenduses “mittetulunduslik juriidiline isik”.
Lähtudes eeltoodust soovitame DR art 31(1) eeskujul asendada eelnõu § 102 lg-s 3 sõna “mittetulundusühing”
sõnadega “mittetulunduslik juriidiline isik”.
6.4) Soovitame eelnõus ühtlustada turvaelementide infosüsteemi kohta kasutatav mõiste. RavS § 102
pealkirjas nimetatakse seda /ravimite turvaelementide/ “andmekogu süsteemiks”, sama paragrahvi lõike 1 p-s 3
“ravimite turvaelementide infosüsteemiks”; lõikes 3 esmalt taas “ravimite turvaelementide andmekogu
süsteemiks”, kuid seejärel ka “ravimite turvaelementide andmekoguks”.
(täpsemad põhjendused ja sõnastusettepanek vt eespool punktis 3.2 samasisulise kommentaari juures RavS § 102
lg 1 p 3 kohta)
7) RavS § 34 lg 3
Selguse huvides palume seletuskirjas selgitada, kas RavS § 34 lg-s 3 sätestatud ravmite töötlemise keeld tollilaos
ja vabatsoonis välistab võimaluse neis asukohtades ravimite ehtsuse kontrolliks, ravimipakendi ainulaadse
identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks jm DR-st tulenevate toimingute läbiviimiseks?
8) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26
Palume kindlasti loobuda eelnõus DR art 20 regulatsiooni oluliselt muutvast ja piiravast nõudest, mille
kohaselt peaks hulgimüüja kontrollima turvaelementide ehtsust inimtervishoius kasutatava ravimi
“vastuvõtmisel ja turustamisel”.
Eelnõu sõnastus eksib DR art 20 regulatsiooni vastu mitmes väga olulises aspektis:
- DR art 20 sätestab hulgimüüja kohustuse ravimite ehtsuse kontrollimiseks ajalise vahemikuna, mitte
konkreetse ajahetkena või seotuna mõne konkreetse toiminguga. DR kohaselt peab hulgimüüja kontrollima
“tema füüsilises valduses olevate ravimite” ainulaadse identifikaatori ehtsust. Seega on hulgimüüja kohustuse
täitmise aeg ajalises mõttes piiritletud ravimite üle DR tähenduses füüsilise valduse omamisega ehk perioodiga
valduse tekkimisest kuni valduse lõppemiseni. Selle vahemiku sees on hulgimüüjal õigus ise valida, missugusel
ajahetkel ehtsuse kontroll läbi viia. Erinevalt eelnõust ei seo DR hulgimüüja kontrollikohustust ühegi konkreetse
ajahetke või toiminguga – ei “ravimi vastuvõtmisega”, “ravimi turustamisega” ega nende toimingute tegemise
ajaga.
- Lähtuvalt DR sõnastusest saab ravimite ehtsust kontrollida ainult see hulgimüüja, kellel on ravimite
“füüsiline valdus”. Selles aspektis on DR regulatsioon oluliselt kitsam, kui eelnõus sätestatu, mis kehtestaks
kontrollikohustuse kõigile hulgimüüjatele. Meenutame, et Eestis tegutsevad ka ladustamisõiguseta hulgimüüjad,
kellel ei pruugi ravimite füüsilist valdust üldse kunagi tekkida.
- Erinevalt eelnõust – ehtsuse kontroll “vastuvõtmisel ja turustamisel” – ei näe DR art 20 hulgimüüjatele
ette ravimite ehtsuse mitmekordse kontrollimise kohustust.
5
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
- Erinevalt eelnõust - hulgimüüja peab “veenduma, et ravim ei ole võltsitud, kontrollides turvaelementide
ehtsust” – näeb DR ette, et hulgimüüja peab üldreeglina kontrollima üksnes ainulaadse identifikaatori ehtsust.
Kuna turvaelemente on kaks eriliiki – ainulaadne identifikaator ja rikkumisvastane seade – siis tähendaks
hulgimüüjatele kõigi turvaelementide osas üldkehtiva kontrollikohustuse panemine DR regulatsioonis
ettenähtuga võrreldes hulgimüüjate koormuse lubamatut mitmekordistamist. Rõhutame, et üksnes DR art 23 näeb
hulgimüüjatele ette nö laiendatud kontrollikohustuse, mis hõlmab lisaks ainulaadse identifikaatori kontrollile ka
rikkumisvastase seade terviklikkuse kontrollimist. See täiendav kontrollikohustus on aga rangelt piiritletud
üksnes kitsale isikute ringile ravimite tarnimise juhtumitega.
Seega muudaks ja laiendaks eelnõu sõnastus põhimõtteliselt DR-s hulgimüüjatele sätestatud kohustusi,
kitsendades samas hulgimüüjatele DR-ga jäetud vabadust oma kohustuste täitmise korralduse üle. EL-i ja
siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks aga igal juhul kohaldamisele otsekohalduv EL õigus.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku muuta eelnõus RavS § 44 lg 1 p 26 ja sõnastada see näiteks järgmiselt:
“(26) tegema ravimi sisseveol kindlaks ravimi pakendi vastavuse müügiloale ning inimetervishoius kasutatavate
turvaelemente kandvate ravimite puhul veenduma, et ravim ei ole võltsitud, kontrollides Euroopa Komisjoni
määruses (EL) 2016/161 sätestud juhul ja korras ravimi turvaelemente;”.
9) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26
Palume seletuskirja selgitada, kas RavS § 44 lg 1 p 26 sätestatud hulgimüüja ja tootja kohustus veenduda
“et ravim ei ole võltsitud, kontollides turvaelementide ehtsust ja terviklikkust” hõlmab üksnes müügiloaga
ravimeid või ka müügiloata ravimeid?
Kooskõlas FMD art-ga 5 ei kuulu müügiloata ravimid üldjuhul FMD kohaldamisalasse. Kuna DR ja selle
rakendamiseks käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused RavS-is põhinevad FMD-l, siis FMD üldpõhimõtte
kohaselt ei kuuluks müügiloata ravimid võltsravimite vastase reformi reguleerimisalasse. Seega ka juhul, kui
asjakohasel ravimipakendil on turvaelemendid olemas, ei oleks nende ehtsuse kontrollimine nõutav. Samas
võivad liikmesriigid siseriiklikult otsustada laiendada turvaelementide reeglistikku osaliselt või täielikult ka FMD
art 5 alusel käideldavatele ravimitele. Eeltoodud tõlgendust kinnitab ka Euroopa Komisjoni poolt DR
rakendamise antud juhise p 1.8.
Käesolevaga RavS-i kavandatud hulgimüüja kohustus kontrollida turvaelemente aga müügiloaga ega müügiloata
ravimite vahel selgelt ei diferentseeri.
Praktikas on edaspidi võimalik, et Eestisse müügiloata ravimina toodavad ravimid võivad kanda turvaelemente,
sest nende päritoluriigis on selle ravimi puhul turvaelemendid nõutavad. Teisipidi võib vähemalt teoreetiliselt
olla ka võimalik, et Eestisse toodav müügiloata ravim ei kanna turvaelemente kuigi need võiksid Eesti
siseriikliku reeglistiku kohaselt olla nõutavad.
Seepärast palume selgitada, kas müügiloata ravimid kuuluvad Eestis uue turaelementide reeglistiku
kohaldamisalasse või mitte. Kui mitte, siis palume vastav erand selgelt sätestada kas RavS §-s 44 või
alternatiivselt näiteks RavS uues §-s 102 või RavS üldises reguleerimisala sättes §-s 1.
6
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
10) Eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 27
Soovitame eelnõus konkretiseerida ja võimalusel kitsendada Ravimiameti ja müügiloa hoidja või tema
esindaja ravimi võltsingust ja nö võimalikust võltsingust (“ravim võib olla võltsitud”) viivitamatu
teavituskohustuse ulatust ja sisu.
Meie ettepanek on eeskätt suunatud nn “võimalikust võltsingust” teavitamise juhtumitele, mille täitmine
hulgimüüjate ja tootjate poolt ning teavituste haldus koos asjakohaste võltsingukahtluse uurimismenetlustega
ameti ja müügiloa hoidjate poolt tõotaks kujuneda äärmiselt töömahukaks. Seda kindlasti ja eriti reformi
rakendamise esimes(t)el aasta(te)l, kus süsteemi sissetöötamise tõttu tekib tõenäoliselt palju valeteateid nagu seda
on tänaseks näidanud teiste riikide testimiskogemused.
Selleks tasuks DR eeskujul rakendada võltsingust ja võltsingukahtlusest teavitamise kohustuse sätestamisel
täiendavaid kriteeriume:
- DR art 18, 19 ja 24 näevad ravimitootjatele ja hulgimüüjale ette ravimi turustamise keelu ning riigi
pädeva asutuse teavituskohustuse üksnes kahel juhul: a) kui “on alust arvata, et selle [ravimi] välispakendit on
rikutud” ning b) kui “ravimi turvaelementide kontroll näitab, et toode võib mitte ehtne olla”. Seega seob DR
teavituskohustuse otseselt just turvaelementide kontrolli tulemustega ning mõnevõrra abstraktsemal tasandil
ravimi välispakendi võimaliku rikkumisega juhul, kui hulgimüüjal on sellise rikkumise äratundmiseks mingi
objektiivne alus. Teisisõnu ei teki teavituskohustus igasuguse võltsingukahtluse puhul.
- Samuti piiritlevad DR art 18 19 ja 24 teavituskohustuse üksnes riigi pädeva asutuse teavitamisega. Seda
erinevalt eelnõus sätestatust, mille kohaselt peaks hulgimüüjad lisaks teavitama ka müügiloa hoidjaid või nende
esindajaid.
- Ühtlasi lähtub DR mõistlikult eeldusest, et hulgimüüjad saavad võltsingutest ja võltsingukahtlustest siiski
eeskätt teada toodete liikumisel seaduslikus tarnahelas. Ebaseaduslikult – ebaseaduslikes tarneahelates – liikuvate
ravimitega seadusliku tarneahela õiguskuulekalt käituvad osapooled üldjuhul kokku ei puutu. Leiame, et
sedasorti tegevustest teavitamise regulatsiooni puhul põhjendatud kõrge teavitus- ja tegevusstandardi ülevõtmine
ei pruugi olla mõistlik FMD ja DR põhiste võltsingukahtluse tegevuste puhul, kus on vähemalt DR rakendamise
algusperioodil juba ette tõenäoline suure hulga valeteadete esinemine.
11) Eelnõu § 1 p 4 – RavS § 44 lg 1 p 28
Palume muuta RavS § 44 lg 1 uue punkti 28 asukohta RavS struktuuris ning sätestada kavandatud
regulatsioon § 44 lõike 3 loetelus uus punktina. Vastavalt tuleks muuta eelnõu § 1 struktuuri ja sätete
numeratsiooni. Eelnõus kavandatud kohustuse, et ravimi välispakendil olevate turvaelementide nõuded oleks
täidetud, täitmist saavad tagada vaid ravimi tootjad ravimite pakendajana, mitte hulgimüüjad. Ka eelnõu
seletuskirja kohaselt on nimetatud säte mõeldud reguleerima just tootjate tegevust.
Seetõttu ei sobi regulatsiooni asukohaks RavS § 44 lg 1, mis sätestab kohustused nii tootjatele kui
hulgimüüjatele. Sobiv oleks § 44 lg 3, mis sätestab ravimi tootjatele täiendavad, tootjate spetsiifikast lähtuvad
erikohustused.
7
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
12) Eelnõu § 1 p 4 ja 5 – RavS § 44 lg 1 p 29 ja § 44 lg 4
DR art 23 alusel hulgimüüjatele täiendavate kohustuste panemisel ei tohi ületada DR-s lubatud piire.
Pakutud kujul laiendaks eelnõu põhimõtteliselt DR-s hulgimüüjatele sätestatud kohustuste piire ning
satuks DR-ga vastuollu.
Ka seletuskirjas selgitatakse muudatust ja selle mõjusid vastuoluliselt, sedastades üksnes paljasõnaliselt
muudatuse väidetava vältimatuse, ja vähese mõju ning erandi saavate isikute ebaselge avatud loetelu, kuid jättes
põhjendamata miks muudatus siiski tegelikult vajalik on ja kuidas see kõigi erandi saavate isikukategooriate
lõikes põhjendatud ja DR alusel lubatav võiks olla.
Seletuskirjast:
- “[FMD] kohaldub kõigile ravimite turustusahelas osalevatele isikutele. [FMD] artikli 23 kohaselt on jäetud
liikmesriikidele võimalus, võttes arvesse liikmesriikide tarneahela eripärasid, teha erandeid turvaelementide
ehtsuse ja terviklikkuse kontrollimisel ja kasutuselt kõrvaldamisel. Tarneahela lõpp võib liikmesriikides olla
erinevalt korraldatud, mistõttu on liikmesriikidele jäetud võimalus vabastada asutusi või isikuid, kellel on õigus
ravimeid üldsusele jaotada, turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrollimise ning ainulaadse identifikaatori
kasutuselt kõrvaldamise kohustusest, ja tagada, et kontrollimeetmete mõju oleks nende osalejate jaoks
proportsionaalne.
/.../ Arvestades Eesti tarneahelas osalevate isikute mitmekesisusega ja asjaoluga, et teatud juhtudel jaotavad
tarneahelas osalevad isikud ravimeid üldsusele, omamata sealjuures ravimite jaemüügiõigust (näiteks
sotsiaalministri 4. märtsi 2005. a määruses nr 38 loetletud isikud), on käesolevas sättes loodud õiguslik alus
erisuste kehtestamiseks (vt RavS § 44 lõike 1 täiendamine punktidega 28, 29 ja lõikega 4)”
(SK lk 3).
- “Võttes aluseks [FMD] /.../ artikli 22 punkti e ja artikli 23 kehtestatakse erisus ravimi väljastamisel
turvaelementide ehtsuse ja terviklikkue kontrollimiseks ning turvaelementide andmekogust ainulaadse
identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks. Erisuse kohaselt peab inimtervishoius kasutatava ravimi väljastamisel
RavS § 27 lõike 1 alusel veterinaararstile, RavS § 28 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud isikutele või
RavS § 44 lõike 4 nng jaemüügiõiguseta isikutele, kellel on õigus ravimeid väljastada üldsusele (näiteks arstid,
hooldekodud, kiirabiteenuse osutaja, koolitervishoiuteenuse osutaja jm), välja arvatud väljastamisel
haiglaapteegile, turvaelementide ehtsuse ja terviklikkuse kontrolli tagama ning ainulaadse identifikaatori
kasutuselt kõrvaldama ravimi hulgimüügi tegevusloa omaja. Erand ei kehti haiglaapteekidele, kui ravimi
väljastamisel haigla osakondadele või teisele haiglale, millel ei ole haiglaapteeki, kontrollitakse turvaelemente
ravimi väljastamisel ja haiglaapteek kõrvaldab kasutuselt väljastatava ravimi ainulaadse identifikaatori.”
(SK lk 5) .
- “Erisuse kohaldamine ravimite väljastamisel RavS § 28 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud isikutele
ning sellega kaasnev mõju ravimite hulgimüüjatele ja ravimitootjatele on vältimatu. Täiendavalt kohaldatakse
erisust inimtervishoius kasutatavate ravimite väljastamisel veterinaarotstarbel veterinaararstidele, kellel
põhitegevuseks on veterinaarteenuse osutamine. /.../ Seega on mudatusega kaasnev sagedus vähene. Kaasneda
võib täiendav ajaline kulu turvaelementide kontrollimiseks ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt
kõrvaldamiseks, kuid arvestades mõju ulatust ei ole see märkimisväärne.”
(SK lk 8–9).
8
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Peame oluliseks rõhutada, et DR art 23 seab hulgimüüjatele 3. isikute eest täiendavate kontrollikohustuste
panemise sõltuvusse järgmistest kriteeriumitest, mis kõik peavad olema üheaegselt täidetud:
- DR eriregulatsiooni tohib rakendada vaid erandjuhul, kui “on vaja liikmesriikide terrritooriumil toimiva
tarneahela eripärade arvessevõtmist” – seega tohib:
a) erandit rakendada üksnes Eesti territooriumil toimiva tarneahela eripärade tõttu ning
b) erandi rakendamiseks ei piisa pelgalt “tarneahela eripära” olemasolust, vaid tuleb iga erandjuhtumi
osas objektiivselt näidata, kuidas tarneahela eripära just sel juhul erandi rakendamist õigustab;
- DR sätestab art 23 punktides a–k loetelu isikutest, kelle puhul on erandi rakendamine üldse lubatav – iga
selle erandi kaudu hulgimüüjate kohustuste tõstmise arvelt leevenduse saav isik / isikute kategooria vajab
eelnimetatud kriteeriumite alusel eraldi põhjendamist ja selgitamist selles, kuidas just see isik vastab erandi
tegemise eeldustele;
- DR kehtestab art 23 punktide a ja g kaudu täiendava erandina loetelu isikutest, kelle puhul on erandi
rakendamine selgelt keelatud – erandi kasutamine ei ole lubatav haigla, ambulatoorse või statsionaarse ravi
kliiniku, tervisekeskuse ja apteegi puhul. Nende isikute osas on erandi tegemine igal juhul keelatud.
Eelnõu vastuolu DR-ga:
- Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, missugust või missuguseid Eesti territooriumil toimiva
tarneahela eripära(sid) erandi kehtestamise vajaduse kindlakstegemisel silmas peetakse – Seega on täitma DR art
23 erandi rakendamise esimene kohustuslik eeldus.
- Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, miks vajaks just need /samuti selgusetuks jäänud – vt
eespool/ tarneahela eripärad erandi kaudu leevendust hulgimüüjate arvel – Seega on täitmata DR art 23 erandi
rakendamise teine kohustuslik eeldus.
- Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, missugustele DR art 23 punktides loetletud erandile
õigustatud isikute kategooriale vastavad need isikud, kellele eelnõu koostaja peab vajalikuks hulgimüüjate arvelt
erandeid kehtestada – Seega on täitmata DR art 23 erandi rakendamise kolmas kohustuslik eeldus.
- Eelnõust (ega eelnõu seletuskirjast) ei selgu, kuidas on erandi saavatele isikutele erandi andmine
proportsionaalne võrreldes erandi andmisega hulgimüüjatele lisanduvate kohustustega. Meenutame siinjuures, et
andmekogude infosüsteemi tehniline lahendus hõlmab ka veebipõhist graafilist portaali, mille kaudu on võimalik
turvaelemendite kontrolli läbi viia, ilma et selleks peaks mingisuguseid muid tegevusi või ettevalmistusi
korraldama. Seda erinevalt hulgimüüjatest, kes peavad iga erandi saanud isikutekategooria puhul mitte üksnes
arvestama lisanduva töö- ja ajakuluga, vaid ümber kujundama terve ravimite väljastamise protsessi (IT, töö- ja
ajakulu, tööprotsessid, töötajate koolitus, võimalik laopinna ümberkujundus) sõltuvalt üksnes sellest, kas tema
klient kuulub erandi saanud isikute hulka või mitte. Kindlasti ei saa sellist erandite andmist pidada
proportsionaalseks näiteks selliste isikute puhul, kelle käideldav ravimite kogus on minimaalne ning kes saaksid
seetõttu kontrolli ise teostada andmekogude süsteemi veebilahenduse kaudu.
- Teatud isikute suhtes, kellele eelnõuga erandit soovitakse kehtestada, kehtib DR art-st 23 tulenev erandi
rakendamise keeld. Näiteks eelnõu seletuskirjas nimetatud “arstid” juhul, kui nad tegutsevad DR tähenduses
tervishoiuasutuses. Eeldatavasti ka näiteks ilma haiglaapteegita haiglad, keda võidakse pidada silmas elnõus
nimetatud “jaemüügiõiguseta isikutena, kellel on õigus väljastada ravimeid üldsusele, välja arvatud
väljastamisel haiglaapteegile”. – Seega on eelnõu nende isikute osas DR-ga vastuolus isegi juhul, kui erandi
rakendamise esmased eeldused saaks lugeda täidetuks. Kuna eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, missugused isikud
mahuvad või võiksid potentsiaalselt veel mahtuda RavS § 44 lg 1 p 29 ja § 44 lg 4 erandite sisse, siis on vastuolu
DR-ga eeldatavasti ulatuslikum, kui eeltoodud näited, kuid nende täiendavate isikute puhul ei ole erandi
rakendamise õiguspärasus isegi kontrollitav.
9
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
- Eelnõuga RavS § 44 lg-s 4 ministrile antav volitus laiendada määrusega erandit ka muudele isikutele on
DR-ga vastuolus kõigi eeltoodud nõuete osas, sest volitusnorm ei sea ministrile erandi kehtestamisel mitte ühtegi
DR-s sätestatud kriteeriumi.
- Ohtlikult eksitav on ka seletuskirja väide justnagu võiks haiglaapteek ravimi väljastamiseks teisele
haiglale ise ravimi saaja eest turvaelemente kontrollida ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldada. Kuigi
DR art 25(2) annab haiglas, kliinikutes ja tervisekeskustes töötavatele isikutele laiema ajalise vabaduse kontrolli
teostamise hetke üle, kui see on ette nähtud tavalistele apteekidele (seal kontroll alati ravimi üleandmisel
patsiendile), siis ei luba DR art 25(1) võimalust, et ravimeid patsiendile andev tervishoiuteenuse osutaja ise üldse
ravimite ehtsust ei kontrolliks.
Kuna eelnõu koostamisel ei ole nimetatud kriteeriumitega arvestatud, siis on kavandatud regulatsioon DR-ga
otseses vastuolus. EL-i ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks aga igal juhul kohaldamisele otsekohalduv
EL õigus.
Ühtlasi looks eelnõu mitmetele ravimikäitlejatele ebaõige mulje ja eksliku ootuse nagu võiksid nad loobuda DR
rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisest. Normiadressaatide eksitusse viimine päädiks kardetavasti
keerukate riigivastutuse ja riikliku järelevalve vaidlustega EL õigusega vastuolus oleva RavS kaudu eksitusse
viidud isikute ja riigi vahel.
Kuna hulgimüüjad peavad oma tegevuses lähtuma otsekohalduvast DR-st, mis on siseriikliku õiguse ees
ülimuslik, siis ei tohi hulgimüüjad DR-ga vastuolus olevat siseriikliku õiguse normi rakendada ega DR-i piire
ületavalt erandi saanud isikute eest ravimite ehtsuse kontrollimisega seotud kohtustusi täita isegi juhul, kui
hulgimüüjad seda sooviks.
Lähtudes eeltoodust:
- Soovitame eelnõus loobuda RavS täiendamisest § 44 lg 1 p-ga 29 ja § 44 lg-ga 4.
- Kui siiski kaaluda DR art-ga 23 lubatud erandi rakendamist mõne isikutekategooria puhul, siis:
i. tuleb hulgimüüjatele seesuguste kohustuste panemisel rangelt järgida DR art-s 23 lubatud piire. Erandi
kasutamise rakendamise igal üksikul juhul tuleb selgitada, kuidas on täidetud erandi rakendamise
eeldused, kuidas just see konkreetne erandi saav isik neile eeldustele vastab ning miks on
hulgimüüjatele selle isiku eest kohustuse panemine proportsionaalne võrreldes hulgimüüjale
lisanduvate kohustustega. Nende erandite kaalumisel tuleks lisaks eelnõu seletuskirjas juba
kirjeldatud mõjuhinnangule arvestada DR-st tervikuna hulgimüüjatele lisanduvate kohustustega.
FMD ja DR ühe väljatöötajana ja vastuvõtmise heakskiitjana on riik hulgimüüjatele lisanduvate
mõjude tegelikust väga suurest ulatusest kahtlemata teadlik. Samuti on neid erinevates formaatides
arutatud ERHL ja riigiasutuste kohtumistel.
ii. tuleb RavS § 44 lg-s 4 ministrile volitusnormi sõnastamisel järgida DR art-s sõnastatud piire ja
kriteeriume. Normitehniliselt saab lõike sõnastada näiteks viitega DR-le järgmiselt: “(4) Arvestades
Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artiklis 23 sätestatud tingimusi võib
valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada ...”.
- Palume kindlasti muuta ja täiendada eelnõu seletuskirja, et sellest selguks erandite rakendamise vajadus ja
õiguspärasus ning erandi saavate isikute selge loetelu.
10
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
13) RavS § 44 lg 2
Vastavalt RavS § 44 lg-le 2 kohaldatakse RavS § 44 lg-s 1 hulgimüüjatele ja tootjatele sätestatud kohustusi nn
ladustamisõiguseta hulgimüüja suhtes tema tegevusest tulenevaid erisusi arvestades. Lõikes 1 nimetatud nõuete
hulka kuulub edaspidi ka hulgimüüja kohustused kontrollida ravimite turvaelemente jm FMDst tulenevad
ülesanded.
Palume selgitada, missuguseid erisusi ja kuidas tuleb praktikas silmas pidada, kui määratletakse
ladustamisõiguseta hulgimüüja kohustusi ravimite turvaelementide kontrollimisel? Näiteks:
- Kas mõistame RavS-i ja DR-i koosmõjus õigesti, leides, et ravimite omanikuks olev ladustamisõiguseta
hulgimüüja ei pea ega saa ise kontrollida ravimi ainulaadset identifikaatorit, sest tal puudub ravimite üle
“füüsiline valdus” DR art 20 tähenduses?
- Kas oleme õigusaktidest korrektselt aru saanud ka selles, et ravimite omanikuks olev ladustamisõiguseta
hulgimüüja ei saa ega pea täitma ravimite turvaelementide nö laiendatud kontrollikohustust DR art 23 alusel ega
turvaelementide kasutuselt kõrvaldamise kohustust DR art 22 ja 23 alusel, sest tal puudub ravimite “otsene
valdus” siseriikliku õiguse tähenduses?
- Kellel on eelviidatud RavS sätte valguses õigus DR art 13a) kriteeriumi kohaselt pöörata kasutuselt
kõrvaldatud ainulaadse identifikaatori seisund tagasi aktiivseks, kui ladustamisõiguseta hulgimüüja omandis
oleva ravimi ainulaadse identifikaatori on DR art 22 või art 23 täitmiseks kasutuselt kõrvaldanud
ladustamisõiguseta hulgimüüjale laoteenust pakkuv ladustamisõigusega hulgimüüja?
Oleme tänulikud ka kõigi muude selgituste eest, mida eelnõu koostaja selles kontekstis saab pakkuda.
14) Koosmõjus RavS § 54 lg 4-5 ja § 70 lg 51, § 73 lg 1 ja 3; samuti eelnõu § 1 p 3 – RavS § 44 lg 1 p 26;
eelnõu § 1 p 4 – RavS § 44 lg 1 p 29; eelnõu § 1 p 7 – RavS § 65 lg 12 p 4; rakendusaktide kavandis
§ 3 ravimiregistri põhimääruse muutmise kohta
Hulgimüüja pädeval isikul ja hulgimüügiettevõttel on kohustus tagada, et müüdavad ravimid vastaksid RavS
nõuetele ning et ravimite sissevedamise korral oleks ravimipakend nõuetekohane ja müügiloale vastav. Selleks
kontrollitakse pakendi vastavust nõuetele ning pakendile kantud turvaelementide kaudu kontrollitakse ravimi
ehtsust. Kokkuvõtlikult kuulub hulgimüüja pädeva isiku ja hulgimüügiettevõtte kohustuste hulka ka uute FMD ja
DR nõuete, sealhulgas ravimipakenditel DR-ga ja selle alusel nõutavate turvaelementide olemasolu tagamine ja
kontroll.
Üldreeglina on turvaelemente kandvate ravimite loetelu selgitatav DR art 1 ja DR lisade 1-2 kaudu. Erandina
võib turvaelementide kasutusala laiendada ka siseriiklikult, milleks eelnõu näeb ette ministri määruse
volitusnormi RavS § 65 lg 12 p-s 4. Lisaks sätestab RavS § 70 lg 51 Ravimiametile õiguse patsiendiohutuse või
ravimiohutuse järelevalve eesmärgil nõuda pakendi rikkumisvastase vahendi kasutamist nii müügiloa andmisel
kui müügiloa andmise järel.
Siseriiklikult turvaelementide kasutusala laiendamise kohta selgitatakse eelnõu seletuskirjas järgmist:
“[FMD] artikli 54a lõike 5 kohaselt võib liikmesriik laiendada artikli 54 punktis o osutatud ainulaadse
identifikaatori kohaldamisala hüvitamise või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil retsepti alusel väljastatavatele
mistahes ravimitele või hüvitamisele kuuluvatele ravimitele.
Ravimi pakendi rikkumisvastase seadme nõude laiendamise otsus võidakse teha ka Ravimimeti nõudel müügiloa
menetluse käigus, kui ilmneb laiendamise vajadus kas patsiendiohutuse või ravimiohutuse eesmärgil.
11
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Nõue võib tulla ka RavS § 65 lõike 12 muudatusest, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutava ministri
määrusega hüvitamise või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil laiendada ainulaadse identifikaatori ja
rikkumisvastase seadme kohaldamisala. Nimetatud põhjustel ei saa piirata turvaelemendi kohustust üksnes
kehtivas seaduses viidatud alustega ning seaduses tuleb jätta laiem võimalus muudes õigusaktidest tulenevate
turvaelementide nõuete kohaldamiseks.” (SK lk 6).
Eeltoodut tervikuna hinnates näeme tõusetumas järgmisi õiguslikke ja rakendusprobleeme, mille
lahendamiseks palume eelnõu ja seletuskirja muuta ning täiendada:
- Peame nii õiguslikult kui rakenduslikult problemaatiliseks olukorda, kus siseriiklikult jäetakse
turvaelementide kohaldamisala laiendamise üle otsustamine mitme erineva riigiasutuse pädevuseks erineva
tasandi õigusaktidega. Eelnõu ja RavS kehtivate sätete koosmõjus võiks Sotsiaalministeerium turvaelementide
kohaldamisala laiendada RavS § 65 lg 12 p 4 alusel üldakti tasandil määrusega. Ravimiamet saaks RavS § 70 lg
51 alusel aga teha samalaadse otsuse üksikakti tasandil haldusaktiga. Lähtudes ameti otsuse aluseks oleva normi
paiknemisest RavS struktuuris tehtaks ameti otsus ilmselt haldusmenetluses, mille pooleks oleks lisaks ametile
endale ainult konkreetse ravimi müügiloa hoidja ning mille läbiviimisesse teisi ravimkäitlejaid praktikas kaasata
ei oleks võimalik ega ka mõistlik. Seega ei oleks peale müügiloa hoidja ega Ravimiameti teised ravimikäitlejad
haldusakti andmisest ega selle tingimustest teadlikud. Seda hoolimata asjaolust, et haldusakti mõju kaudu oleks
selle adressaatideks sisuliselt kõik ravimikäitlejad, sest turvaelemente kandva ravimipakendi ehtsust tuleb DR
kohaselt kontrolida just turvaelementide kaudu. Seejuures tuleks edaspidi sisuliselt kontrollida nii
turvaelementide olemasolu kui teatud pakendite puhul just turvaelementide puudumist. Rõhutame, et kui
turvaelemente kannab pakend, millele neid lisada ei tohi, siis on tegemist võltsitud ravimiga FMD ja DR mõttes.
Sellist pakendit teised ravimikäitlejad edasi turustada ei tohi ning sellest tuleks viivitamatult teavitada
Ravimiametit ja müügiloa hoidjat. Seda kinnitab sisuliselt ka Euroopa Komisjoni selgitus DR kohta küsimuste-
vastuste dokumendi p-s 1.10, mille kohaselt ei ole ravimitootjal õigust omaenda algatusel ja vabatahtlikult
pakendile turvaelemente lisada. Komisjoni selgituse kohaselt on lisaks DR-s endas nimetatule turvaelementide
kasutusala laiendamine lubatud vaid juhul, kui EL liikmesriik on kasutusala kooskõlas FMD art-ga 54a(5)
laiendanud. Kuna turvaelementide rakendusala laiendamise üle hakkaks edaspidi otsustama erinevad asutused
eriliigilistes haldusmenetlustes eritasandiliste õigusaktide kaudu, siis võib hulgimüüjate jt ravimikäitlejate poolt
prognoosida tõsiseid raskusi DR õiguspärasel rakendamisel.
- Olukorra muudaks veelgi keerulisemaks asjaolu, et teatud osas Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti
pädevused turvaelementide kasutusala laiendamise otsustamiseks kattuvad (rikkumisvastase seadme kasutamise
nõue ravimiohutuse eesmärgil). Seega puuduks ravimikäitlejatel lõplik selgus ja kindlus, missugusest allikast
saaks konkreetse pakendi suhtes kehtivaid turvaelementide nõudeid üldse kontrollida.
- Probleemi komplitseerib veelgi riigi esindajate poolt DR rakendamise aruteludes väljendatud seisukoht,
et rikkumisvastase vahendi kasutamine või mittekasutamine käsimüügiravimite pakenditel jäetakse praktilisel
tasandil iga ravimitootja sisemise otsustuse küsimuseks. Seega faktiliselt lisanduksid kohaldamisala laiendajate
hulka lisaks Sotsiaalministeeriumile (laiendab määrusega) ja Ravimiametile (laiendab haldusktiga) ka kõik
ravimitootjad, kelle käsimüügiravimeid Eestis turustatakse (laiendavad siseotsusega). Informatsiooni tootjate
sellise otsuste kohta, kas mõni konkreetne käsimüügiravim peab või ei pea, tohib või ei tohi rikkumisvastast
vahendit kanda ning nende otsuste muutmise kohta meile tutvustatud info kohaselt riik ise avalikult teatavaks ei
tee.
- Eeltoodud sätete ja seisukohtade valguses tundub, et DR õiguspärane rakendamine ravimikäitlejate poolt
ei ole Eestis võimalik, sest otsuseid turvaelementide kasutusala kohta tehakse sedavõrd paljude isikute poolt
12
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
niivõrd eriliigiliste otsustega ning kõik seesugused otsused või nende muudatused ei pruugi ravimikäitlejatele
üldse avalikult kättesaadavad olla. Seda riski kinnitab ka eelnõu seletuskirjale lisatud ravimiregistri põhimääruse
muudatuse kavand, mille kohaselt kantakse registrisse üksnes “märge ravimi kohta, mis peab kandma
turvaelemente”, aga mitte konkreetne info selle kohta, missugust turvaelementi (ainulaadne identifikaator,
rikkumisvastane seade, või mõlemad) ning missugusel õiguslikul alusel konkreetne ravim faktiliselt kandma
peaks või kanda ei tohi.
- Hetkel jääb ka arusaamatuks, kuidas saavad ravimikäitlejad informatsiooni turvaelementide
kohaldamisala laiendamise kohta tehtud Ravimiameti ja ravimitootjate otsuste muudatuste kohta? Vähemalt
teoreetiliselt on võimalik, et edaspidi hakatakse samaaegselt turustama sama ravimit nii pakendis mis kannab
turvaelemente (näiteks varem turule lubatud partiist) kui ka pakendis, millel turvaelemente olla ei tohi (hilisem
turule lastud partii). Erinevalt DR art-s 48 sätestatud üldisest üleminekureeglist käesolevas eelnõus sellesarnased
rakendusjuhised turvaelementide siseriikliku kohaldamisala laiendamise puhuks aga puuduvad.
Lähtuvalt eeltoodust:
- Palume selgitada, kuidas ja missugustele avalikele allikatele tuginedes saavad hulgimüüja pädev isik ning
hulgimüügiettevõte täita oma kohustust tagada turustatud ravimipakenditel turvaelementide olemasolu,
turvaemente kontrollida või veenduda, et turvaelemente ei kanna pakendid, millel neid olla ei tohiks (võltsitud
ravimid)?
- Kui riigil peaks olema kavas rakendada ka praktikas tänast seisukohta, et lisaks riigile omavad ka
ravimitootjad ise pädevust otsustada käsimüügiravimitele rikkumisvastase seade lisamise üle ise ning et vastavat
informatsiooni riigi poolt avalikkusele teatavaks ei tehta, siis peame väga oluliseks täiendada eelnõu
regulatsiooniga selle kohta, et ei hulgimüügiettevõte ega hulgimüüja pädev isik ega ülejäänud ravimikäitlejad
(apteegid, haiglad jm) ei pea kontrollima rikkumisvastase vahendi olemasolu ega selle puudumist
käsimüügiravimite puhul, mille osas rikkumisvastase vahendi kasutamise otsuse teeb tootja ainuisikuliselt ning
millest riik avalikult ja ametlikult teisi ravimikäitlejaid ei teavita. Vastava täienduse tegemata jätmisel oleks
hulgimüüjad, apteegid jt ravimikäitlejad kardetavasti sunnitud käsitlema võltsinguna või vähemalt
võltsingukahtlasena kõiki käsimüügiravimi pakendeid, mille kohta ei ole avalikult ja ametlikust riiklikult
kinnitatud allikast informatsiooni, et vastav pakend rikkumisvastast vahendit tõepoolest kanda tohib. Samuti
oleks potentsiaalselt võltsingukahtlased kõik käsimüügiravimid, millel rikkumisvastast vahendit ei ole, sest alati
eksisteerib võimalus, et tootja siseotsusega on selle ravimi puhul otsustatud vahendi kasutamise kasuks.
- Palume kaaluda RavS § 70 lg 51 väljajätmist seadusest või vähemalt sätte reguleerimisala kitsendamist, et
see ei kattuks ministri samasisulise pädevusega. Peame kaheldavaks, kas samasisuliste otsuste tegemise
delegeerimine eri tasandi haldusorganitele eriliigiliste õigusaktide kaudu oleks õiguspärane. Kindlasti kannataks
seesuguse lahenduse puhul õigusselgus.
- Kui RavS § 70 lg 51 siiski seaduses kehtima jätta, siis tuleks lõike terminoloogia ühtlustada DR-i ja
käesoleva eelnõu terminitega. Lõikes tuleks väljend “pakendi rikkumise vastane vahend” asendada väljendiga
“rikkumisvastane seade” (vrdl näiteks DR art 3(2)b) ja käesolevas eelnõus RavS § 102 lg 2 kolmas lause).
- Palume kaaluda RavS täiendamist sättega, mis annaks juhise juba turule lubatud käsimüügiravimite
turustamise jätkamise kohta olukorras, kus riigi või ravimitootja otsusega muudetakse selle ravimi puhul
rikkumisvastase seade kohaldamisala (lisatakse pakendile rikkumisvastane vahend või keelatakse/loobutakse
vahendi kasutamisest).
- Palume kaaluda seaduse rakendamiseks muudetava ravimiregistri põhimääruse täiendamist nii, et lisaks
abstraktsele märke turvaelementide kohta selguks registrist ka see, missugust turvaelementi konkreetne ravim
13
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
kannab (ainulaadne identifikaator, rikkumisvastane seade või mõlemad korraga), missugusel ajaperioodil vastav
regulatsioon asjakohase ravimi kohta kehtis ning kuidas see on ajas muutunud.
15) RavS § 76 lg 12–13
Vastavalt RavS § 76 lg-le 1 on müügiloa hoidja kohustatud müügiloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse
peatamise korral korraldama ravimi turult kõrvaldamise ja välistama selle taas-sattumise käibesse.
DR art 40 punktide a ja c kohaselt tagab müügiloa hoidja turult kõrvaldatud ravimi ainulaadse identifikaatori
kasutuselt kõrvaldamise ning ravimi kohta andmekogude süsteemis turult kõrvaldamise märke tegemise. Samuti
on DR art 12 kohaselt keelatud turustada ravimit, mis kannab kasutuselt kõrvaldatud ainulaadset identifikaatorit.
Vastavalt DR art 13 lõike 1 punktile d ei tohi andmekogude süsteemis “turult kõrvaldatuks” märgitud ravimi
ainulaadset identifikaatorit enam uuesti aktiivseks tagasi pöörata.
Küll aga lubab peatatud või tühistatud müügiloaga ja seega ka turult kõrvaldatud ravimi erandkorras edasi
turustamist ja patsienditele väljastamist RavS § 76 lg 13.
Lähtudes eeltoodust palume:
- Selgitada, kas RavS § 76 lg 13 alusel antud Ravimiameti eriloa alusel on ka edaspidi lubatud
turustadapeatatud või tühistatud müügiloaga turult kõrvaldatud ravimit või on selliste ravimite edasine
turustamine DR regulatsioonist tulenevalt edaspidi keelatud?
- Kui eelnimetatud alusel ravimite erandkorras turustamine on siiski edaspidi lubatud, siis palume
selgitada, kuidas peaks ravimi turustaja seda ravimit käsitlema FMD ja DR ning nende rakendamisega
seonduvate RavS nõuete kontekstis?
- Sõltuvalt eelmiste küsimuste vastusest palume asjakohaselt täiendada eelnõu ning tunnistada RavS § 76
lg 13 kehtetuks või täiendada RavS-i sätetega turult kõrvaldatud ravimite käitlemise kohta FMD ja DR
kohustuste valguses.
15) Eelnõu § 1 p 8 – RavS § 1011 lg 1 p 6
Leiame, et ei saa olle õigustatud Ravimiametile piiranguteta õiguse andmine riigi andmekogu haldava juriidilise
isiku kohustamiseks võimaldada turustada turvaelementidega ravimit. Kahetsusväärselt ei selgu ka eelnõu
seletuskirjast, missuguste olukordade puhul võiks Ravimiamet seesuguse ettekirjutuse välja anda.
Meenutame, et andmekogude süsteemi kuuluvat riigi andmekogu haldava mittetulundusliku juriidilise isiku ja
tema klientide (ravimikäitlejad) vahelised suhtes on eraõiguslikud. Seega sekkuks riik ettekirjutuse andmisega
riigi suhtes 3. osapoolteks olevate eraõiguslike isikute vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse.
Sõltuvalt ettekirjutuse andmise aluseks olevatest asjaoludest ja ettekirjutuse põhjendustest võib seesugune
ettekirjutus kujutada endast avaliku teenuse kohustust andmekogu haldaja jaoks ning riigiabi ettekirjutusega
soodustatud isiku jaoks. Seesuguste ettekirjutuste andmiseks käesoleva eelnõu regulatsioonist ei piisa.
14
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku:
- säte eelnõust välja jätta või;
- kitsendada säte kohaldamisala kriteeriumitega, mis selgelt välistavad sätte alusel eelnimetatud avaliku
teenuse osutamiseks kohustamise ja riigiabi andmise või;
- täiendada eelnõu regulatsiooni mis näeks ette avaliku teenuse osutamise eest selge riikliku
hüvitismehhanismi andmekogu haldavale juriidilisele isikule ning mis kvalifitseeriks ettekirjutuse
paiknemise riigiabiõiguse reeglistikus (abi liik, teavitused jms).
- Kindlasti palume täiendada eelnõu seletuskirja, et sellest selguks sätte tegelik sisu ja kohaldamisala.
II. Kommentaarid rakendusakti kavandile
1) Määruse kavandi § 3: tervise- ja tööministri 20.05.2016. a määruse nr 36 “Ravimiregistri
põhimäärus” muutmine
Palume kaaluda, kas müügiloata ravimi kohta ravimiregistrisse kantavat “märge ravimi kohta, mis peab
kandma ravimi turvaelemente”, tuleks täiendada ka konkreetse turvaelemendi liigiga. Samuti perioodiga,
mille kestel selle ravimi suhtes turvaelemendi kandmise kohustus kehtis.
Täiendus oleks tervitatav, sest vastavalt seaduseelnõu § 1 p-le 7, samuti kehtiva RavS § 70 lg-le 51, on nii
ministril kui ravimiametil õigus otsustada siseriiklikult ravimite turvaelementide kasutusala laiendamine. Kuna
ravimkäitlejatel on kohustus turvaelemente kandvate ravimite ehtsust kontrollida, sh tunda ära ravimid millel ei
tohi olla turvaelemente, siis tuleks see informatsioon avalikult teatavaks teha.
Seejuures on äärmiselt oluline, et info oleks kättesaadav ka masin-masin-loetaval kujul, et selle saaks
automaatselt alla laadida ja ravimikäitlejatele sisemiste infosüsteemide kaudu kättesaadavaks teha. Vastasel
korral võib prognoosida ravimite käitlemisaegade olulist pikenemist eriti apteegi, haigla, arstide tasandil, kuna
sisuliselt iga ravimiga tehtava iga tehingu puhul tuleks käsitsi kontrollida (ministri määruse puhul Riigi
Teatajast, Ravimiameti haldusakti puhul hetkel ebaselgeks jäävast allikast), kas see ravim tohib/peab
turvaelemente kandma.
2) Määruse kavandi § 4: sotsiaalministri 17.02.2005.a määruse nr 27 “Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord” muutmine
2.1) Palume FMD ja DR rakendamise kontekstis põhimõtteliselt üle vaadata ja ajakohastada määruse §-s
6 sätestatud vastuvõtukontrolli reeglistik.
Sealhulgas näiteks määruse:
- § 6 lg 2 p 7: Palume turvaelemente kandvate ravimite osas loobuda nõudest kontrollida vastuvõtul
eestikeelse info olemasolu. Turvaelementide hulka kuuluva rikkumisvastase vahendi eesmärk on tagada, et
ravimi pakendit ei ole avatud ning et pakendi avamine oleks selgelt tuvastatav. Avatud pakendiga (st
turvaelement rikutud) ravimit ei tohi edasi turustada. Kuna eestikeelne infoleht kuulub pakendi sisse, siis saaks
selle olemasolu kontrollida üksnes pakendit avades. Pakendi avamine omakorda tähendaks, et seda ravimit ei
15
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
tohiks DR reeglite kohaselt enam edasi turustada. Sisuliselt muutuks ehtne ja kvaliteetne ravim
vastuvõtukontrolli tulemusel kõlmatuks ja tuleks hävitada. Selline praktika pärsiks kindlasti ravimite
kättesaadavust.
Teeme ettepaneku jätta punkt 7 määrusest välja või täiendada seda erandiga, et seda kontrolli ei teostada
turvaelemente kandvate ravimite pakendite puhul.
- § 6 lg 2 p 8: Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kuid toimub pakendi vastavuse kontroll
edaspidi olukorras, kus ravimitootjad võivad ise sisemiselt otsustada, kas nende käsimüügiravimi pakend
võib/peab kandma rikkumisvastast vahendit, kuid kus seda ravimitootjate otsust avalikult teatavaks ei tehta?
Vajadusel palume asjakohaselt täiendada või muuta määrust, et see sõnaselgelt välistaks hulgimüüjate kohustuse
kontrollida pakendil rikkumisvastase vahendi olemasolu/puudumist/õigsust nende ravimite puhul, mille suhtes on
vahendi kasutamise otsuse teinud ravimitootja.
2.2) Palume FMD ja DR rakendamise kontekstis täiendada ja ajakohastada määruses
kvaliteedisertifikaatide regulatsiooni.
Vastavalt määruse § 6 lg 2 p-le 2 tuleb vastuvõtul kontrollida ravimi kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Lõike 3
kohaselt tohib ilma sertifikaadita ravimit väljastusse lubada pärast Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist.
Praktikas on Eesti halduspraktika eelnimetatud nõuete täitmisel kujunenud tõsiseks sisuliseks, menetluslikuks ja
ajaliseks takistuseks ravimite kättesaadavuse tagamisel. Kuna ehtsuse kontrolli edukalt läbinud turvaelemente
kandvate ravimite puhul on juba garanteeritud, et see ravim on toodetud vastavalt kvaliteedinõuetele ning see ei
saa olla ka võltsitud (läbis ehtsuse kontrolli), siis ei ole meie hinnangul edaspidi põhjendatud tänasel kujul
kehtivate kvaliteedisertifikaatide nõude ja sellega seotud halduspraktika rakendamise jätkamine. Turvaelemente
kandvate ravimite puhul on nende päritolu ja ehtsus ning selle kaudu kvaliteet kinnitatud.
Teeme ettepaneku täiendada näiteks määruse § 6 lg 3 sõnastust järgmiselt:
“(3) Kui on kahtlus ravimi kvaliteedis või puuduvad nõutavad sertifikaadid, võib ravimit väljastusse lubada
pärast Ravimiametilt heakskiitva otsuse saamist. Ravimiameti otsus ei ole vajalik, kui puuduva sertifikaadiga
ravimi turvaelementide kontroll kinnitab ravimi ehtsust.”.
2.3) Palume kontrollida ja kinnitada, et kehtiva määruse § 8 lg 2 nõue “väljastamiseks komplekteeritud
ravimid tuleb kuni nende kliendile transportimiseni säilitada väljastamiskohas” ei hakka koosmõjus DR art
22 ja art 23 ülevõtmiseks kavandatud regulatsooniga tähendama, et hulgimüüja käest eelviidatud isikutele
edasi liikuvate ravimite ehtsuse kontroll ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamise toiming
peaks/tohiks toimuda samuti ainult väljastamiskohas.
Kui selline uus reegel sätete koosmõjust peaks siiski tekkima, siis oleks tegemist DR art 22 ja art 23 regulatsooni
lubamatu kitsendamisega, kuna DR ei sea ehtsuse kontrollimisele ega ainulaadse identifikaatori kasutuselt
kõrvaldamisele ruumilisi piiranguid. EL ja siseriikliku õiguse vastuolu korral kuuluks igal juhul kohaldamisele
otsekohalduv EL õigus.
Sellisel juhul palume kindlasti eelnõu täiendada viisil, mis seesuguse koosmõjus välistaks. Kõige mõistlikum
oleks määrust täiendada vastavasisulise uue lõikega.
16
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
2.4) Määruse kavandi § 4 – hulgimüügi tingimuste ja korra määruse § 8 uus lõige 121; ning määruse
kavandi § 5 – ravimite tootmise eeskirja § 8 lg 5 uus punkt 4
Leiame, et uue ja väga rangelt eraldi dokumendi vormis nõutava kinnituse – [ravimitootja] “kinnitus
rikkumisvastase seadme asendamise kohta” – loomine ja lisamine ravimite tarneahelasse koormaks
ebamõistlikult tarneahela kõiki osapooli.
Seesuguse uue dokumendi peaksid edaspidi looma ravimitootjad; hulgimüüjad peaks selle dokumendi olemasolu
kontrollima ning dokumendi “paljundama” ja edasi saatma vastavalt sellele, kui palju on neid kliente, kellele
saadetakse ravimid, mille kohta tootja dokument on algselt välja antud; kõik hulgimüüjalt ravimi saajad peaksid
omakorda samuti dokumenti eraldi kontrollima. Seejuures peaksid kõik tarneahela osapooled vastavad
kontrollitegevused ning dokumendikoopiad säilitama ka enda asjaajamises.
Lähtudes eeltoodust:
- Teeme ettepaneku uue dokumendi loomisest loobuda ning asjakohased sätted määrustest välja jätta.
- Kui tootja kinnitus pakendil rikkumisvastase seadme asendamise kohta peaks siiski tingimata vajalik
olema, siis palume loobuda dokumendi suhtes rangete vormi- jms nõuete kehtestamisest. Ravimitootja “kinnitus”
ning hulgimüüja poolt enda klientidele edastatav “kinnitus”, et tootja “kinnitus” on olemas, võiks jääda
tarneahela osapoolte sisemise asjaajamise ja vormistuse küsimuseks. Muuhulgas võiks olla lubatud nende
“kinnituste” andmine selliste tarneahela osapoolte vahel koos ravimiga liikuvate dokumentide osana, mille
olemasolu nõuab juba kehtiv õigus. Kindlasti peaks olema välistatud nõue, et tootja kinnitus peaks alati olema
vormistatud eraldiseisva dokumendina, mis või mille koopia peab alati koos ravimiga liikuma läbi tarneahela.
III. Täiendavad kommentaarid seletuskirjale
1) Seletuskirja p 1.3 kolmandas lõigus on ekslikult väidetud nagu oleks käesoleva eelnõu menetluses
koostatud ka väljatöötamiskavatsus (VTK). Seletuskirjas viidatud väljatöötamiskavatsuse dokumendis üksnes
nenditi, et ministeerium kaalub seaduse täiendamist. Normitehnika eeskirja kohast analüüsi sellest, mida ja
kuidas ning missuguste alterntiivide kaudu võiks reguleerida, väljatöötamiskavatsuses ei olnud.
VTK-s käsitles käesoleva eelnõu reguleerimisala küsimusi üksnes alljärgnev tekst:
“4.8) Kaalutakse RavS-i täiendamist tulenevalt 2016. a veebruaris vastu võetud komisjoni delegeeritud
määrusest (EL) nr 2016/161, millega kehtestati üksikasjalikud eeskirjad inimtervishoius kasutatavate ravimite
välispakendil olevate turvaelementide ja nende kontrollimise kohta, samuti nõuded turvaelementide haldamiseks
müügiloa hoidjate poolt loodavatele andmebaasidele. Tegemist on otsekohalduva määrusega, mida hakatakse
kohaldama alates 2019. a veebruarist.
11.4. Müügilubade regulatsiooni kaasajastamine ning ravimiseaduse sätete EL õigusega vastavusse viimine
11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Oluline mõju on direktiivi 2001/83/EÜ artikli 24 lõigete 4-6 ülevõtmisel Eesti õigusesse, mis omab positiivset
mõju ravimite kättesaadavusele. Ravimi turvamärgise lisamine aitab vähendada riske ravimi võltsingute
sattumist ravimi seaduslikku tarneahelasse. Ravimi kliiniliste uuringute regulatsiooni ühtsete EL nõuete
kehtestamine loob tõhusamad võimalused uuringute Eestis teostamiseks.
17
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
11.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta
Suurim mõju avaldub kliiniliste uuringute ja raviks vajalike ravimite kättesaadavusele, samuti on patsiendile
paremini välistatud ravimivõltsingud tarneahelas.”.
Kuna VTK käesoleva eelnõu küsimusi sisuliselt üldse ei käsitlenud, siis palume vastav osa seletuskirjast välja
jätta. Meenutama, et ministeeriumi poolt algasid sisulised arutelud FMD ja DR rakendamiseks huvirühmadega
siiski alles 2018. a veeburarikuus. Esmased kirjalikud dokumendid, mille pinnalt võis hakata analüüsima
ministeeriumi kavas DR rakendamisel ja RavS muutmisel, saadeti huvirühmadele 2018. a aprilli lõpus.
2) Ilmselt ekslikult ja eksitavalt on seletuskirja sattunud ebaselge väide, justnagu võiks haiglaapteek
ravimi väljastamisel teisele, ilma apteegita haiglale, ravimi saava haigla asemel ise kontrollida ja
kasutuselt kõrvaldada asjakohase ravimi turvaelemendid.
Seletuskirja kohaselt: “Võttes aluseks [FMD] /.../ artikli 22 punkti e ja artikli 23 kehtestatakse erisus ravimi
väljastamisel turvaelementide ehtsuse ja terviklikkue kontrollimiseks ning turvaelementide andmekogust
ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamiseks. /.../ Erand ei kehti haiglaapteekidele, kui ravimi
väljastamisel haigla osakondadele või teisele haiglale, millel ei ole haiglaapteeki, kontrollitakse turvaelemente
ravimi väljastamisel ja haiglaapteek kõrvaldab kasutuselt väljastatava ravimi ainulaadse identifikaatori.”
(SK lk 5) .
Kuna DR art 22 ja art 23 reguleerivad selgelt üksnes hulgimüüjate kohustusi, siis ei see nende sätete pinnalt teha
tõlgendust haiglate ja haiglapateekide kui DR kohaselt ravimeid üldsuse väljastada võivate isikute kohustuste
kohta. Meenutame siinjuures, et DR üldpõhimõtete kohaselt tuleb ravimi turvaelemendid kontrollida ja unikaalne
identifikaator kasutuselt kõrvaldada tarneahela lõpus, seega viimase nö professionaalse ravimikäitleja poolt enne
ravimi andmist või manustamist üldsusele / patsiendile. Erandid nimetatud regulatsioonist näebki eeskätt ette DR
art 23, mis aga käsitleb kitsalt hulgimüüjaid ja teatud juhul ravimitootjaid.
Palume seetõttu selguse huvides seletuskirja täpsustada.
3) Palume kindlasti täiendada eelnõu mõjuanalüüsi hulgimüüjatele 3. isikute eest pandavate
kontrollikohustuste osas. Hetkel jätab eelnõu ekliku mulje mõju väheolulisusest. (vt siinjuures ka käesoleva
kirja I pt p 11 kommentaarid)
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
18
• Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit • Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •Eest i Ravimihul gimüüj at e L iit •
Vae 16 , Laagri • telefon (0) 650 1926 • faks (0) 650 1900
Tere,
Edastan Ravimihulgimüüjate Liidu arvamuse ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Teet Torgo
ERHL
5178539