dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vägivallatsejate toetamine vägivallatsemise lõpetamisel

Sotsiaalministeerium · 1. august 2018
Viit
3-1/2572
Registreeritud
1. august 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Keerub Tugikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. august 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf233 KB
  • 📎Vägivallasetajte käitumise parendamine.bdoc41 KB

Sisu (failidest)

Tere! Edastan taotluse ! Parimate soovidega, Ivar Alt 5113211 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Keerub Tugikeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Keerub Tugikeskus 3. Registrikood 80306012 4. Juriidiline aadress Renneoru 4, Väike-Maarja 5. Postiaadress Renneoru 4, Väike- Maarja, 46202 Väike-Maarja vald 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE642200221049307297 7. E sindaja nimi ja ametikoht Ivar Alt, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema sama d . Projekti kontaktisik 8. Nimi Ivika Abner 9. Telefon +372 5684 6601 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Vägivallatsejate toetamine vägivallatsemise lõpetamisel 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01. 10 .2018 – 03.01 .2019 13. Projekti üldmaksumus 4 200 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa 3700 15. Omafinantseeringu summa 500 16. Kaasfinantseeringute summa 0 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Ivar Alt Allkirjastatud digitaalselt 31.07.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 3700 FORMTEXT Klientide ajutine majutus ja nõustamisruumide kasutamine (rent+ kommunaalkulud) 810 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Psühholoogilised n õustamised 600 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Meeskonna koolitamine 800 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Sotsiaalprogrammi koostamine 210 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Juriidiline nõustamine 300 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Infomaterjali koostamine, trükkimine ja levitamine 5 50 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Projektijuhtimine ja raamatupidamine 180 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Side- ja transpordikulud 15 0 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Tugigrup p i de juhendamine 600 FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Omafinantseering 500 X FORMTEXT FORMTEXT Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT TULUD KOKKU 4 200 KULUD KOKKU 4 200 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Vägivallana peetakse silmas inimese tahtlikku käitumist, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele. Vägivald ei ole ainult füüsiline akt, vaid võib avalduda väga erinevates vormides – füüsiline, vaimne, seksuaalne ja situatiivne - kodus, tänaval vm avalikus kohas, koolis, töökohal, kinnistes asutustes, küberruumis. Vägivald on laiapõhjaline probleem, mille peamised riskitegurid on ühiskondlikud ( nt vägivalda soodustavad normid, sooline ebavõrdsus, rahvustevaheline vaen), kogukondlikud (nt puudulikud ohv r ite abistamise teenused), suhetega (nt perekonfliktid, mittepädevad vanemlikud oskused) ja isikuga seotud tegurid (nt lapsena väärkoheldud, psüühika- ja käitumishäired, sõltuvusprobleemid). E namik vägivallajuhtumeid on seotud tuttavate, sugulaste või pereliikmetega. Vägivald kahe lähisuhtes oleva inimese vahel ei ole aga ainult üksikisiku, vaid kogu ühiskonna probleem. Peale kahju, mida vägivallaga tekitatakse ohvrile ja tema lähedastele, on sellel ka sotsiaalsed mõjud (nt väheneb ohvri töövõime ning suurenevad kulutused meditsiini- ja sotsiaalvaldkonnale). Perevägivallakuritegude arv on aasta-aastalt kasvanud , mis viitab ka kodanike suuremale teadlikkusele ning valmisolekule perevägivallast teatamiseks. Perevägivallatsejatele mõeldud programme napib. Perevägivallatsejatele pakutakse sotsiaalprogramme vanglas ja kriminaalhoolduses, piloodina on käivitunud lühiajalise programmi pakkumine ka väljaspool kriminaaljustiits-süsteemi. Samas puudub pikaajaline programm, mis oleks suunatud süstemaatilise vägivalla kasutajatele. Ohvriuuringu andmetel on teatamata jätmise põhjuseks ka see, et kannatanu ise lahendas kuriteo, kartis kättemaksu, tundis juhtunu pärast häbi või oli vägivallatsejast emotsionaalsel t ja materiaalselt sõltuv jms. Samuti näitavad ohvriuuringud , et paljud inimesed ei pöördu politsei poole seetõttu, sest nad ei usu, et politsei juhtumi lahendamiseks midagi teeks ja ohver ise või vägivallatseja abi saaks või teda teenustele suunatakse ja/või toetatakse . Lääne- Virumaal oli 2017. aastal 509 lähisuhtevägivalda, millest 261 juhul oli ohver nõus saama abi (nõustamisi, teraapiad), kuid vaatamata professionaalsele abile pöördub enamus neist vägivaldsesse suhtesse tagasi. 2018. aasta esimesel poolaas t al oli registreeritud 236 lähisuhtevägival l a juhtumit ning 120 ohvrit oli valmis saama abi. Sooline ebavõrdsus väljendub ka selles, kui vägivald mõjutab ebaproportsionaalselt isikuid, vastavalt soole. Näiteks pere vägivalla juhtumite puhul on vä givallatsejatest 92% mehed ja ohvritest 84% naised. Samuti on seksuaalse ekspluateerimise ohvrid ülekaalukalt naised. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad ka kogetud vägivalla raskusastmes, sageduses ja erinevate vägivallaliikide koosesinemises . Soolise ebavõrdsuse vähendamise abil on võimalik vähendada vägivalda ja sellest tulenevaid kahjusid, samuti peetakse võimalikuks soolise võrdõiguslikkuse suurendamist soolise vägivalla ennetamise kaudu. Sooline võrdõiguslikkus puudutab nii mehi kui ka naisi, mistõttu tuleb vägivalda ennetavad ja vähendavad meetmed suunata neile mõlemale, et muuta suhtumist, käitumist, soorolle ning stereotüüpset vastutust kodus, tööl, koolis, kogukonnas . Perevägivalla probleem Eestis on terav. U uring ud näitavad , et iga kolmas eestimaalane tunneb mõnda perevägivalda kogenud naist oma sõprade või pereringist. Perevägivallakuritegude arv on aasta-aastalt kasvanud, mis viitab ka kodanike suuremale teadlikkusele ning seepärast oodatakse ka reaalsemaid samme. Murettekitav on laste seotus perevägivallajuhtumitega . Näiteks 2013. aastal toimus lapse osalusega peretülisid vähemalt 20% kõikidest juhtumitest (infoteated): 13% juhtumitel oli laps (kaas)ohvriks, 9% juhtumites nägi laps vägivalda pealt . (ohvriabiseaduse järgi on laps ohver, kui ta näeb vägivalda pealt. Praegusel ajal on need numbrid suurenenud. Antud projekti eesmärgiks on l uua ja toetada koostöö-, ennetus metoodikaid ja juhtumite paremaks la hendamiseks mõeldud võrgustik, kes on valmis rakendama toimivaid sekkumismetoodikaid. Projekt on kaudselt suunatud ka vägivalla ohvrite igakülgsele toetamisele ja kaitsmisele nii sotsiaal-, tervishoiu- kui õigussüsteemis, et vältida ohvri edasisi kan natusi läbi vägivallatsejatega tegelemise programmi . Sekkumismetoodika eesmär giks on motiveerida ja õpetada vägivallast loobuma ja pakkuda neile tuge vägivaldsete käitumisharjumuste muutmiseks. Projekt hõlmab nii kogukonnas ehk karistussüsteemiväliselt pakutavaid sotsiaalprogramme kui ka karistussüsteemi osana kohaldatavaid karistuse alternatiive. Sotsiaalprogrammide või muude toetavate meetmete tulemusena peaks vä henema vägivallatsejatel uute vägivallakuritegude toimepanemine. Planeeritavad tegevused: v iia ellu programme nii situatsioonilise kui ka süstemaatilise perevägivalla toimepanijatele; Vägivald on inimõigusi kahjustav probleem, mis piirab inimeste õigust elule, vabadusele, turvalisusele, väärikusele, vaimsele ja füüsilisele puutum atusele ning mittediskrimineeri misele. Vägivald põhjustab suuri kannatusi ohvrile ja tema lähedastele ning tekitab kahju ühiskonnale (ravikulud, töövõime vähenemine, inimeste elukvaliteedi langus jne). Uuringud näitavad, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist on keeruline välja pääseda. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas – kas ohvri või vägivalla toimepanijana . t öötada välja toimiv tugisüsteem vägivallatsejatele, pakkudes neile operatiivselt käitumismustrit parendavaid teenuseid ja tuge ning luua tugi süsteem; koostada infomaterjal vägivallatsejatele vajalike kontaktide, meetodite ja pakutavate programmidega Pakutavad teenused : a jutine majutus - eemaldada vägivallatseja ja ohver (ei peaks kodus t lastega lahkuma ning annaks ohvrile aega rahulikult mõelda ja ohvriabiga kohtumiseks, samas saab vägivallatseja selge signaali oma käitumise tagajärgedest ning saaks koheselt infot programmide ja tugigruppide kohta ) j uhtumipõhine nõustamine - nõusta da ja toetada vägivallatsejat n i n g aidata mõista tema toimepandut ja analüüsida edasist elu p sühholoogiline nõustamine - professionaalne nõustamine, tagajärgede analüüs , eneseanalüüsi teadlik suunamine jne j uriidiline nõustamine- selgitamaks kliendig a toimuvat ja kohustusi/ õigusi t ugigrupi juhendamine - sarnaste probleemidega klientide suunamine ja toetamine grupis, et nad saaksid aru enda ümber toimuvast kliendikeskse s otsiaalprogrammi koostamine - personaalse programmi välja töötamine ja selle teadlik suunamine tugi võrgustiku loomine - vägivallatsejale tema käitumismustri parandamiseks ja analüüsimiseks loodav professionaalne meeskond, mis koosneb erinevatest spetsialistidest sihtrühmale toetusprogrammi koostamine - töötada välja toimiv ja kliendikeskne programm K liendipõhiselt on lisaks võ imalus pakkuda PREP- paarisuhte või PREP- üksikisikute nõustamine, võlanõustamist Teenuseid pakutakse eesti keeles. Koostööpartnerid: Ohvriabi Rakvere politseijaoskond Lääne- Virumaa k ohalikud omavalitsused Prokuratuur 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Siht grupiks on lähisuhtevägivalla toimepanijad e vägivallatsejad Lääne- Virumaal Eesmärgid: Nõustada ja jõustada vägivallatsejaid oma käitumist parendama ja muutma ; e hitada ü les toimiv tegevuskava arvestades vägivallatseja sotsiaalseid ja psühholoogilisi tugevusi, baseerudes tugivõrgustikult saadud informatsioonile ; l uua vägivallatsejale läbi sotsiaaltöö kokkupuutepunktidega toimiv tugi süsteem (psühholoog, perenõustamine , sotsiaaltöötaja , tugiisik ) ; l uua vägivallatsejale suunav ja toetav tugivõrgustik , kuhu kuuluvad KOV spetsialistid , politsei, prokuratuur, tugikeskus, ohvriabi, perearst, psühholoog, psühhiaater, lähedased ; l uua Lääne-Virumaale meeskond (teenindav personal ja tugiisikud) , kes on valmis ja pädev ad tegelema vägivallatsejatega, parendamaks lähisuhtevägivalla all kannatavate perede sotsia a lpsühholoogilist toimetulekut ning vähendaks toimepandud vägivallaakte ; infomaterjali koostamine vägivallatsejatele ja selle levitamine ; anda teadlikku infot, et vägivallatsejatega tegeletakse ning on mooduseid nende aitamiseks; anda märku, et ühiskond on muutumas ning vägivalda ei ak t septeerita ; toetada kohalike omavalitsuste spetsialiste tegelema vägivallatsejatega ennetamaks sotsiaalprobleeme ja korduvaid väljakutseid . 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused V ähendada lähisuhtevägivalla korduvaid väljakutseid lähtudes politsei statistikast Kohalikud omavalitsused on rohkem altimad sekkuma korduvatesse vägivalla juhtumitesse ja teavad keda vajadusel kaasata 4 . Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Proj ekti ettevalmistus- 02.06.-30.07 .2018 Meeskonn koolitused- 01.10-30.10 .2018 (projekti alguseks peab meeskond olema koolitatud) Infomaterjali de koostamine, trükkimine- 01.10. -31.10. 2018 Sots iaalprogrammide koostamine 01.10-31.10 .2018 Teavitustöö- 01. 11.2018-31.01.2019 Ajutise majutuse tingimuste ja nõ ustamisruumide loomine-29.09.-31.09 .2018 Erinevate sotsiaalteoori ate ja meetodite rakendamine toetamaks vägivallatsejate muutumise protsessis 01.10.2018-31.12.2012 Projekti analüüs koos koostööpartneriteg a ja aruandluse koostamine 03.01 .02 .2019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel