dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine

Sotsiaalministeerium · 1. august 2018
Viit
3-1/2570
Registreeritud
1. august 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Saaremaa Vähiühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. august 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf241 KB
  • 📎Hasartmängumaksu nõukogu taotlusvorm ESITAMISEKS.bdoc1028 KB
  • 📎HMN ta.bdoc111 KB

Sisu (failidest)

1 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Saaremaa Vähiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Saaremaa Vähiühing 3. Registrikood 80326566 4. Juriidiline aadress Pikk 39 Kuressaare 93812 Saaremaa 5. Postiaadress Pikk 39 Kuressaare 93812 Saaremaa 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE652200221052227173 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Siiri Rannama MTÜ Saaremaa Vähiühing juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Siiri Rannama 9. Telefon +372 5203651 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.09.2018 - 31.12.2018 13. Projekti üldmaksumus 12000.56 14. Hasartmängumaksu 5736.36 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 955.20 16. Kaasfinantseeringute summa 5309.00 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Siiri Rannama, MTÜ Saaremaa Vähiühing Allkirjastatud digitaalselt 31.07.2018 juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. 2 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 5736.36 August 2018 Lektorite töötasud ja 1798.15 Nõukogu nendega kaasnevad maksud Vaimse Tervise konverents 15.09.2018 (5 lektorit) Lektorite transpordikulud 592.00 Vaimse tervise konverents 15.09.2018 (5 lektorit) Lektorite töötasud ja 1438.52 nendega kaasnevad maksud Konverents Vähipatsientidele 27.10.2018 (4 lektorit) Lektorite transpordikulud 828.80 Konverents Vähipatsientidele 27.10.2018 (7 lektorit) Lektorite töötasud ja 1078.89 nendega kaasnevad maksud Meestekonverents 17.11.2018 (3 lektorit) Omafinantseering 955.20 Omafinantseeringu Projektijuhi töötasud ja 500.00 HMN garantiikiri sellega kaasnevad maksud (4 31.07.2018 kuud) Lektorite transpordikulu 355.20 Meestekonverents 17.11.2018 (3 lektorit) Projektiga seotud side-, 100.00 posti- jms kulud Kaasfinantseerijad Kohaliku Omaalgatuse 1796.00 Saaremaa Vastavalt taotluses esitatud 1796.00 Programm Vallavalitsuse eelarvele (lektorite majutus, korraldus nr ruumide ja esitlustehnika rent) 19.06.2018 nr 2- 3/688 SA Kodanikuühiskonna 2913.00 Toetusleping nr. Vastavalt taotluses esitatud 2913.00 Sihtkapital, EV 100 EV100-TT18-123- eelarvele (teavitus- ja VP jäädvustustegevused) Saaremaa Vallavalitsus 600.00 Kinnituskiri Konverentside toitlustamine 600.00 nr25.07.2018 nr 7- 4/4893-1 TULUD KOKKU 12000.56 KULUD KOKKU 12000.56 3 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Statistikaameti poolt kogutud andmete põhjal on saarlaste tervisenäitajad ja tervisekäitumine Eesti keskmisest halvemad. Kõige suurem on probleem vaimse tervisega, pahaloomuliste kasvajatega ning meeste tervisega: EU uuringutest selgub, et vaimse tervise häired on ühiskonnale kõige kallimad ravida. Kliinilise psühholoogi Anna- Kaisa Oidermaa sõnul esineb Eestis depressioon hinnanguliselt 6–7 inimesel 100-st, kellest enamik abi ei otsi. Seega jäävad Eestis igal aastal depressiooniga üksi kümned tuhanded inimesed. Igal aastal kaotame ligikaudu 200 inimest suitsiidi tõttu, seda on enam liiklusõnnetuste ja uppumiste tõttu kokku. Uuringud ütlevad, et ühest suitsiidist saab sügavalt mõjutatud keskmiselt 60 inimest, selle tõttu muutub iga aasta suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavamaks 12 000 Eesti inimest. Ometi on vaimseid häireid võimalik ravida ja sekkuda sisuliselt igal hetkel. (allikas: (https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/mental_health/docs/matrix_economic_analysis_mh_promotion_en.pdf; Kleinberg 2010) Pahaloomuliste kasvajate haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta paikmegruppide/ valitud paikmete, soo ja maakonna järgi Eestis ja Saare maakonnas (allikas: Statistikaamet; TAI): Mehed 687,35 2015 Kõik paikmed (C00-C97) Eestis Naised 633,85 Mehed 951,90 2015 Kõik paikmed (C00-C97) Saare maakonnas Naised 657,50 Ülaltoodud andmetest on näha, et Saare maakonna näitajad on oluliselt halvemad kui Eesti keskmine. Emakakelavähi ja rinnavähi sõeluuringule kutsutavate naiste hõlmatus kutse ja PAP-testiga ravikindlustuse olemasolu ja maakonna järgi Saaremaal (allikas: Statistikaamet; TAI): Sõeluuringule Kutsega kutsutavate Sõeluuringule Kutse hõlmatus Uuringul uuringuga kutsutavad saadetud (%) käinud hõlmatus (%) Ravikindlustatud ja Saare 1 321 1 077 81,5 617 46,7 2015 ravikindlustamata maakond Uuringutest nähtub, et sõeluuringutes osaleb Saaremaal kutsustutest alla poole, vaid 46,7 %. Surmad soo, põhjuse ja elukoha kohaliku omavalitsuse järgi Saare maakonnas (allikas: Statistikaamet; TAI): Pahaloomulised kasvajad (C00-C97) Mehed ja naised Mehed Naised 2012 SAARE MAAKOND 87 49 38 2013 SAARE MAAKOND 116 70 46 2014 SAARE MAAKOND 105 62 43 2015 SAARE MAAKOND 106 62 44 2016 SAARE MAAKOND 109 70 39 2017 SAARE MAAKOND 129 79 50 Statistikaameti ja TAI andmetel kasvab suremus pahaloomulistesse kasvajatesse Saare maakonnas pidevalt. Tartu Ülikooli poolt 2015 läbi viidud Eesti meeste tervisealane hoiakute ja käitumise uuringu lõppraporti järgi väitsid 40% meestest, kellel oli probleeme arstiabi saamisega, et nad saavad ise terveks, järjekorrad on liiga pikad või on arstiabi liiga kallis. Kui TAI 2015 andmete põhjal on meeste tervena elatud aastate arv Eestis keskmiselt 53,32 aastat siis Saaremaa meeste tervena elatud aastate arv on kõigest 50,52 aastat. 4 Mereline isolatsioon on põhjuseks, miks Saaremaa elanikud on võrreldes mandri-Eestis elavate inimestega ebavõrdselt koheldud (informatsiooni ning teenuste kättesaadavus on piiratud) Seega on väga oluline tuua teadlikkus ja info kohapeale ning integreerida omavahel sotsiaal- ja tervishoiuteenused, et maksimaalselt ära kasutada kohapeal olemasolevaid ressursse. Saare maakonnas on puudus teenuseosutajatest nii tervishoius kui ka sotsiaalteenuste osas. Kuressaare Haigla SA andmetel on eriarstidest hetkel puudu 14 arsti: üldkirurg, kõrva- nina- kurguarst, ortopeed, silmaarst, 2 günekoloogi, sisehaiguste arst, kardioloog, gastroenteroloog, anestesioloog, 2 EMO arsti, radioloog ja psühiaater. Olukorras, kus eriarstiabi lepingumahtusid Saare maakonnale vähendatakse ja nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste kättesaadavus on piisava hulga spetsialistide puudumisel pehmelt öeldes piiratud, tuleb meil teha kõik endast olenev, et Saaremaa elanikud oleksid teadlikumad, oskaksid oma tervist hoida ning saaksid vajalikku nõu ja abi kodule võimalikult lähedal. Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisekäitumise parandamiseks alustab MTÜ Saaremaa Vähiühing kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks süsteemset koostööd Saaremaa Vallavalitsuse ja Kuressaare Haigla Sihtasutusega viies 2018 sügisel läbi vaimse tervise-, vähi- ja meeste tervise alased konverentsid ning töögrupid: 1. Tervisekonverentsid toovad kokku erinevate sihtrühmade esindajad- tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, kohaliku omavalitsuse juhid, riigi esindajad, patsiendid, patsientide ühendused, lähedased. Iga konverentsi lõpus toimuvad paneeldiskussioonid mille raames kaardistatakse ära erinevate osapoolte vajadused, seisukohad ning peamised probleemid. 2. Konverentsidele järgnevad omakorda kitsama ringi töögrupid teenuste omavahelise integreerimise mudeli väljatöötamiseks. Mudeli väljatöötamiseks kasutatakse lisaks paneeldiskussioonidelt saadud sisendile ka konverentside tagasisidelehtedelt kogutud infot. Mudeli eduka piloteerimise korral on seda võimalik teenuste integreerimiseks kasutada ka teistes Eesti maakondades. Tervisekonverentsid toimuvad Kuressaares, on avalikud, võimaldavad osavõttu kõikidele ning on osalejatele tasuta. Infot sihtrühmadele ja erinevatele huvigruppidele levitame raadiojaama Kadi, maakonnalehtede Meie Maa ja Saarte Hääl, Facebook lehtede, meililistide, Saare maakonna teenuskeskuste, e-kirjade ning trükiste kaudu. Projekti põhiideed toetab erinevate aspektide kaudu Saare maakonna terviseprofiil, tervise arendamise strateegia 2010 – 2020. Projektiga alustame saarlaste järjepidevat terviseteadlikkuse tõstmist ning erinevate osapoolte vahelist süsteemset koostööd, mille üks lõpptulemusi on Saare maakonnas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks vajaliku, jätkusuutliku mudeli väljatöötamine. Käesoleva projektiga taotletakse saarlaste terviseteadlikkuse tõstmiseks vajalike konverentside lektorite esinemistasude ja transpordikulude katmist. Teavitus- ja jäädvustustegevusi rahastab EV100 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP) toetab lektorite majutuskulude ja ruumide rendikulude katmist. Omaosaluse arvelt makstakse projektijuhi töötasu, Meestekonverentsil esinevate lektorite transpordikulu ning projektiga seotud side-, posti- ja muud kulud. Saaremaa Vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate toetusega kaetakse toitlustamiskulud. 2019.aastal on plaanis korraldada koostöös Saaremaa Vallavalitsusega ja Kuressaare Haigla SA-ga saarlaste terviseteadlikkuse järjepidevaks tõstmiseks diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ning dementsust käsitlevad tervisekonverentsid. Lisame käesolevale taotlusele kolme tervisekonverentsi päevakavad. 5 Ülevaade taotlejast MTÜ Saaremaa Vähiühing on tegutsenud 2011.a kevadest. Ühingu eesmärgiks on vähihaigete huvide esindamine ja kaitsmine ning kaasaaitamine nende sotsiaalsete küsimuste lahendamisele nende toimetuleku ja elukvaliteedi parandamiseks läbi tugi-, ennetus- ja rekreatiivsete tegevuste. Ühing tegutseb selle nimel, et iga Saaremaa elanik, kes ise või kelle lähedane on saanud vähidiagnoosi, ei jääks oma murega üksi. Ühingu põhitegevusteks on vähihaigetele ja nende lähedastele tugi- ja nõustamisteenuste (avatud on teabetuba Kuressaare Haiglas, toimuvad tugigrupid) kohta tasuta info jagamine, võimalusel vajalike teenuste ning abivahendite (parukad, rinnaproteesid, peakatted) tasuta pakkumine ning edendamine; vajaliku teabe hankimine ja levitamine; koolituste, teavitusürituste jms korraldamine; abistamine ja toetamine; koostöö tegemine erinevate organisatsioonidega. MTÜ Saaremaa Vähiühing on Eesti Vähiliidu maakondlik partner ja kuulub Saaremaa Puuetega Inimeste Koja poolt koondatavate organisatsioonide võrgustikku. Ühingul on kaheliikmeline aktiivselt ühingu tegevustesse panustav juhatus ja üle 40 lihtliikme. Ühingut rahastab Puuetega Inimeste Koda iga-aastase toetusega 500.- € ulatuses ning lisarahastus kogutakse ennetuskampaaniate käigus läbiviidavate õnnelooside kaudu. Ühing ei maksa töötasusid. Ülevaade projekti meeskonnast ja kaasfinantseerijatest/ toetajatest 1. Saaremaa Vallavalitsus – kaasfinantseerib konverentse, nõustab tervisedendajate kaudu konverentside korraldamist ja läbiviimist. 2. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EV 100 – kaasfinantseerib konverentsidega seotud teavitus- ja jäädvustustegevusi. 3. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, KOP – kaasfinantseerib konverentsidega seotud ruumide ja esitlustehnika rendi ning majutuskulude katmist. 4. MTÜ Peaasjad – konsulteerib vaimse tervise konverentsi korraldamist. 5. MTÜ Eesti Vähiliit – konsulteerib vähikonverentsi korraldamist. 6. Kuressaare Haigla Sihtasutus – konsulteerib kõigi kolme tervisekonverentsi korraldamist. 7. SA Leinatamme Fond – konsulteerib meestekonverentsi korraldamist. 8. Arensburg Boutique Hotel & Spa – tagab ruumid, esitlustehnika ja toitlustuse tervisekonverentsidel 9. OÜ VM Disain – toetab rahaliselt reklaamkingituste ostmist (graveeringuga pastapliiatsid) 10. Arthemise Kontoritarbed OÜ – toetab konverentside mappide soetust (soodushind) 11. Saaremaa ettevõtjad (OÜ Saaremaa Lihatööstus, Baltic Workboats AS, LC Kuressaare Piret jpt) toetavad tervisekonverentse (toitlustus, meened, tänukingid esinejatele) 12. Eesti Rahvusringhäälingu kohalik korrespondent, Raadio Kadi ja Saare maakonna ajalehed toetavad tervisekonverentside kajastamist. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Projekti „Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine“ eesmärk on Saaremaa elanikkonna järjepidev terviseteadlikkuse ja tervisekäitumise parandamine ning kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks vajalike tegevuste planeerimine ning koostöömudeli väljatöötamine. Sihtgrupp Projekti sihtgrupp on Saare maakonna tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, omavalitsuse ja riigi esindajad, patsiendid, lähedased. Kuna vaimne tervis, vähk ja meeste tervis on teemad, mis puudutavad kas isiklikult või lähedaste kaudu pea igaüht, siis on sihtgrupp väga lai. Projekti otsesed kasusaajad on tervisekonverentsidel osalenud ~270 saarlast, kes jagavad saadud infot oma lähedastele ( 3*90 inimest koos lektoritega). Kaudseteks kasusaajateks on Saare maakonna inimesed, kelle terviseteadlikkus paraneb järjepidevalt ning kes saavad osa konverentsidel käsitletavatest teemadest, samuti ka informatsiooni võimalike tugistruktuuride ja erinevate organisatsioonide kohta, kuhu vajadusel pöörduda. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti elluviimise tulemusel on tõusnud saarlaste terviseteadlikkus ning paranenud tervisekäitumine, mis on mõõdetav ja tõendatav suurenenud osalusprotsendiga Saaremaal toimuvates sõeluuringutes ning tervena elatud eluaastate kasvus. Projekti tulemusena on loodud erinevate huvigruppide esindajatest koosnevad töörühmad, kes on alustanud jätkusuutlikku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist kohalikul tasandil. Konverentside tagasisidelehtede alusel kaardistatud erinevate osapoolte vajadused, arvamused ning peamised kitsaskohad annavad vajaliku sisendi teenuste omavahelise integreerimise mudeli väljatöötamiseks ning süsteemse koostöö tõhustamiseks. 6 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Aprill – mai 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused I (konverentside kontseptsiooni väljatöötamine, koostöökokkulepped partnerite ja erinevate organisatsioonidega, projektimeeskonna komplekteerimine ja ülesannete jaotus, projektdokumentatsiooni koostamine, toetajate leidmine erinevate fondide ja koostöösuhete kaudu jmt). Mai- juuli 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused II (konverentside korralduslik ettevalmistus, sh sobivate ruumide, toitlustajate, esinejate jm koostööpartnerite leidmine; vabatahtlike leidmine konverentside korraldustoimkonda, kokkulepped esinejatega jmt). Juuni – november 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused III (infolevi, sh teavitustegevused sotsiaalmeedia, kohalike ajalehtede, raadio ja partnerorganisatsioonide (kodulehekülgede) kaudu; osalejate registreerimine 15. september 2018 I Vaimse tervise konverents, kaardistus, töögrupi moodustamise I etapp 27. oktoober 2018 II Tervisekonverents vähipatsientidele ja nende lähedastele, kaardistus, töögrupi moodustamise II etapp 17. november 2018 III Meestekonverents, kaardistus, töögrupi moodustamise viimane etapp September – detsember 2018 Lektoritasude jm arvete maksmine, transpordikulude hüvitamine November – detsember 2018 Projekti kokkuvõtete tegemine (konverentsidel osalejate tagasisideankeedid, läbiviidud projekti analüüs jmt) ja aruandlus. Järeltegevuste planeerimine (2019. aasta väljundid, võimalikud koostööpartnerid jmt). Töögrupp alustab sisulist tööd teenuste integratsioonimudeli väljatöötamisel. 7 Projekti eelarve selgitused: Transpordikulu arvutuskäik: Kolmel konverentsil esinevatest lektoritest 15 sõidavad Saaremaale Tallinnast. Tallinn – Kuressaare vahemaa on 218 km; kilomeetri hinnaks on arvestatud 0.20 €/km. Tallinn - Kuressaare Ühe lektori 15 lektori Kilometraaž Kuressaare - Tallinn sõidukulu € sõidukulu € 218 km 218 km Kilomeetri hind 43,60 43,60 87,20 1 308,00 0.20 €/km Ülevedu Reisjapilet € Sõiduauto € x x praamiga Virtsu - Kuivastu 3,00 12,60 15,60 234,00 Kuivastu - Virtsu 3,00 12,60 15,60 234,00 Transpordikulu kokku 118,40 1 776,00 € Lektorite töötasu arvutuskäik: Töötasuks on arvestatud netotasuna 25.91 €/h, millele lisanduvad maksud. Tulumaksu arvutamisel ei ole arvestatud maksuvaba tulu (eeldusel, et lektori põhitöökoht arvestab maksuvaba tulu) ning sotsiaalmaksu arvutamisel ei ole arvesse võetud sotsiaalmaksu miinimummäära. 5 lektori töötasu. 4 lektori 12 lektori 1 lektori 3 lektori töötasu. Palgafond Vaimse tervise töötasu. töötasu töötasu Meestekonverents konverents Vähikonverents kokku Netopalk (25.91 €/h) 207,28 1 036,40 829,12 621,84 2 487,36 Tulumaks 51,82 259,10 207,28 155,46 621,84 Töötuskindlustusmakse 4,30 21,50 17,20 12,90 51,60 (töötaja) Kogumispension (II 5,38 26,90 21,52 16,14 64,56 sammas) Brutopalk 268,78 1 343,90 1 075,12 806,34 3 225,36 Töötuskindlustusmakse 2,15 10,75 8,60 6,45 25,80 (tööandja) Sotsiaalmaks 88,70 443,50 354,80 266,10 1 064,40 Tööandja kulu kokku 359,63 1 798,15 1 438,52 1 078,89 4315,56 (palgafond) Töötasu kalkuleerimisel on arvestatud lektorite soove ja lektorite tegevusvaldkonna keskmist tasu ning asjaolu, et et lektor kulutab Saaremaale sõitmiseks ja konverentsil esinemiseks vähemalt 8 tunnise päeva. Vaimse tervise konverentsil esineb kokku 6 lektorit, kellest 1 loobub töötasust; Vähikonverentsil esineb kokku 7 lektorit, kellest 3 loobuvad töötasust ja Meestekonverentsil esineb kokku 5 lektorit, kellest 2 loobuvad töötasust. Projektijuhtimisega seotud kulutused Projektijuhtimisega seotud side-, posti- jms kulutustele on planeeritud kokku 100.- €. Projektijuhile on kalkuleeritud töötasu brutosummas 373.69 €, koos tööandja maksudega kokku 500.- €. Projektijuhi töö kestab vähemalt neli kuud ja hõlmab kokkulepete sõlmimist lektoritega, konverentside ja töögruppide läbiviimist, kogu aruandlust. Projektiga seotud side-, posti-, jms kuludeks on eelarvestatud 100.00 €. Hasartmängumaksu laekumistest eraldatava toetuse taotluse lisa 1 Projekt Saarlaste t ervise teadlikkuse tõstmine Taotleja omafinantseeringu garanteerimise kinnitus Toetuse taotleja MTÜ Saaremaa Vähihing, registrikood 80326566, kinnitab, et ta garanteerib Hasartmängumaksu laekumistest eraldatava toetuse taotluse rahuldamise otsusega määratava taotlejapoolse omafinantseeringu 955.20 euro suuruses summas projektile Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine . Toetuse taotleja: MTÜ Saaremaa Vähiühing juhatuse liige Siiri Rannama Kuupäev: 31.07 .2018 Allkirjastatud digitaalselt Kultuuriministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu [email protected] 25.07.2018 nr 7-4/4893-1 Kinnituskiri Käesolevaga kinnitame, et oleme teadlikud Hasartmängumaksu Nõukogu taotlusvoorude ülesehitusest ning tingimustest. Oleme tutvunud MTÜ Saaremaa Vähiühing projektiga „Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine“ ning kinnitame, et oleme huvitatud ühisest sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimisest ja süsteemsest koostööst kohalikul tasandil. Esmakordselt Saaremaal toimuvad erinevaid osapooli koondavad tervisekonverentsid panevad aluse töögruppide moodustamiseks erinevate sihtrühmade esindajate vahel ning annavad vajaliku sisendi teenuste integratsioonimudeli väljatöötamiseks. Saaremaa Vallavalitsus on valmis sisuliselt ning finantsiliselt panustama projekti „Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine“ elluviimisesse ja projekti elluviimise järgselt koostöös MTÜ-ga Saaremaa Vähiühing jätkama sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimist Saaremaal. Projekti perioodi jooksul (positiivse rahastusotsuse korral) garanteerime kaasfinantseerimise summas 600 eurot 2018. eelarveaasta vahenditest ning edaspidiselt vastavalt sellele, kuidas Saaremaa Vallavalitsuse eelarve seda võimaldab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas vallavanem Tallinna 10, Kuressaare 93819 / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee KORRALDUS Kuressaare 19.06.2018 nr 2-3/688 KOP projektitoetused 2018 kevadvoor Võttes aluseks riigihalduse ministri 9. märtsi 2018. a määruse nr 15 „Kohaliku omaalgatuse programm“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 ja lõike 2, taotluste hindamiseks moodustatud komisjoni 31.05.2018. a protokollis nr 1 tehtud ettepaneku ning taotleja MTÜ Saaremaa Vähiühing poolt 02.05.2018 esitatud taotluse, Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi nimetatud ka maakondlik arendusorganisatsioon), annab k o r r a l d u s e: 1. Tunnistada taotleja MTÜ Saaremaa Vähiühing ja tema poolt 02.05.2018 esitatud taotlus registreerimisnumbriga 7-1/3182-1 projektile „Saarlaste tervisekonverentsid 2018” (edaspidi projekt) määruse nõuetele vastavaks. 2. Rahuldada taotleja (edaspidi nimetatud ka toetuse saaja) taotlus projektile „Saarlaste tervisekonverentsid”. Taotlusvooru eelarvelised vahendid võimaldavad rahuldada meetmes 1 maakonna pingerea 11 esimest taotlust. Taotlus kuulub rahuldamisele, kuna sai vastavalt hindamismetoodikale hindamiskriteeriumite alusel taotluse koondhindeks 8,48 ning asub pingereas kohal 2. 3. Toetuse maksimaalne suurus on 1796 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 10%. 4. Toetust antakse alljärgnevatel tingimustel: 4.1. projekti elluviimise alguskuupäev on 01.06.2018 ja lõppkuupäev on 31.12.2018 (edaspidi abikõlblikkuse periood); 4.2. maakondlik arendusorganisatsioon maksab toetuse saajale toetust summas 1796 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot; 4.3. toetus makstakse välja 10 (kümne) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, kuid mitte enne projekti elluviimise alguskuupäeva. Toetus makstakse välja toetuse saaja arvelduskontole EE652200221052227173; 4.4. toetuse saaja esitab maakondlikule arendusorganisatsioonile maakondliku arendusorganisatsiooni veebilehel (https://www.saaremaavald.ee/kohaliku-omaalgatuse- programm) kättesaadavaks tehtud vormidel projekti lõpparuande esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatult hiljemalt 31.01.2019 .a. Aruanne esitatakse e-posti aadressile [email protected]; 4.5. kui toetuse saaja poolt esitatud aruande menetlemisel avastatakse ebatäpsusi või vigu, teatab maakondlik arendusorganisatsioon sellest toetuse saajale ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul annab maakondlik arendusorganisatsioon puuduste kõrvaldamiseks kuni 5 (viis) tööpäeva. 5. Toetuse saaja on kohustatud järgima alljärgnevaid tingimusi: 5.1. täitma kõiki määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust taotluses ning määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks; 5.2. tagama projekti omafinantseeringu vähemalt 10% ulatuses projekti kogumaksumusest; 5.3. kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja käesoleva otsusega; 5.4. tagastama toetuse maakondliku arendusorganisatsiooni arvelduskontole, kui maakondlik arendusorganisatsioon esitab määruse §-dest 22 ja 23 lähtudes tagasimakse nõude; 5.5. esitama maakondlikule arendusorganisatsioonile selleks ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 5.6. pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad. Kõik toimingud tehakse panga vahendusel, sularaha arveldused ei ole lubatud; 5.7. järgima taotluses toodud tegevuskava ja eelarvet. Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti elluviimise perioodis, otsuse lisaks oleva taotlusega kavandatud tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja saama muudatuste tegemiseks maakondliku arendusorganisatsiooni nõusoleku. Eelarves üldkulude osakaalu toetuse saaja muuta ei tohi. Projekti elluviimise perioodi muutmisel peab uus projekti elluviimise periood mahtuma taotlusvooru abikõlbliku perioodi sisse; 5.8. esitama projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud ajakava ja tegevuste muutmiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile kirjaliku muudatustaotluse; 5.9. esitama maakondlikule arendusorganisatsioonile kirjalikult muudatustaotluse projekti eelarve kulugruppide vahelise muudatuse korral üle 10% toetuse mahust (v.a lubatud muudatused omafinantseeringu osas); 5.10. esitama punktides 5.6 ja 5.7 nimetatud kirjalikud muudatustaotlused maakondlikule arendusorganisatsioonile vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne projekti lõppkuupäeva; 5.11. võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 5.12. andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud soovitud andmed ja dokumendid 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 5.13. osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi; 2 5.14. teavitama toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest avalikkust, esitades projekti üritustel, trükistel, dokumentidel, materjalidel, veebilehel sobivas kohas viite: „Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest“; 5.15. säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali 7 (seitse) aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 5.16. tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel 5 (viie) aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti lõppkuupäevast alates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 5.17. informeerima viivitamata kirjalikult maakondlikku arendusorganisatsiooni kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ning põhimäärusest ja põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ühenduse ümberkujundamisest, pankrotihoiatuse saamisest, pankroti väljakuulutamisest, tegevuse lõpetamisest jne. Seda ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5.18. informeerima viivitamata kirjalikult maakondlikku arendusorganisatsiooni projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 5.19. tagastama kasutamata jäänud toetuse maakondliku arendusorganisatsiooni väljastatud aruande kinnitamise otsuse alusel taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud maakondliku arendusorganisatsiooni arvelduskontole, kui projekt on ellu viidud eelarves kavandatust väiksemate kuludega. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 10 eurot, siis kasutamata jäänud toetuse osa ei tagastata; 5.20. tagastama maakondliku arendusorganisatsiooni arvelduskontole proportsionaalse osa toetusest, kui omafinantseering väheneb alla nõutud 10%. Pärast ümberarvestust ja tagasikandmist peab projekti omafinantseering olema vähemalt 10% ja toetus mitte rohkem kui 90% projekti kogumaksumusest; 5.21. esitama maakondliku arendusorganisatsiooni nõudmisel taotluses sisaldunud projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta infot ka projekti elluviimise järgselt; 5.22. võtma vähemalt 2 (kaks) hinnapäringut toetuse saajaga mitteseotud isikutelt, kui projekti elluviimiseks vajaliku sisseostetava kauba või teenuse hind on üle 600 (kuuesaja) euro; 5.23. tegema tehingu juhatuse või muu põhikirjas ettenähtud organi liikmega või muus huvide konflikti olukorras üksnes maakondliku arendusorganisatsiooni nõusolekul ning tingimusel, et tehinguga on nõustunud ühingu üldkoosolek (sihtasutuse puhul nõukogu); 5.24. täitma kõiki õigusaktides sätestatud kohustusi; 5.25. teavitama projekti vahetuid teostajaid vajalikus ulatuses määruse nõuetest ja tingimustest, otsuses sätestatud tingimustest ja sõlmima töö teostajatega lepingud määruses ja otsuses sätestatud tingimusi ning tähtaegu arvestades; 3 5.26. kajastama toetuse saamist oma veebilehel või sotsiaalmeedia kanalis (kui on), teavitama projekti elluviimisel ning toetuse kasutamisel avalikkust. 6. Toetuse saajal on õigus: 6.1. taotleda maakondlikult arendusorganisatsioonilt nõusolekut teha projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi, arvestades määruse § 20 lõikes 3 sätestatut; 6.2. saada maakondlikult arendusorganisatsioonilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud otsusest tulenevate kohustuste täitmisega; 6.3. teha vastavalt määruse § 20 lõikele 4 projekti eelarve kulugruppide (v.a üldkulud) vahel muudatusi kuni 10% ulatuses toetusest maakondliku arendusorganisatsiooniga kooskõlastamata (omafinantseeringu suurus peab pärast muudatusi vastama määruse § 7 lõikes 2 toodule). 7. Maakondlikul arendusorganisatsioonil on õigus: 7.1. mitte välja maksta või vähendada oma otsusega taotlejale määratud toetust juhul, kui toetuse saaja ei taga programmdokumendis sätestatud minimaalset omafinantseeringut; 7.2. nõuda toetuse saajalt toetus tervikuna või osaliselt tagasi määruses ja otsuses sätestatud alustel ja korras lähtudes määruse §-dest 22 ja 23; 7.3. tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks haldusmenetluse seaduses või määruses sätestatud alustel, juhul kui taotleja ei vastanud toetuse saamise hetkel määruses sätestatud tingimustele, ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt või rikub muul olulisel viisil määruses sätestatud tingimusi. 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 9. Taotleja võib maakondliku arendusorganisatsiooni otsuse peale esitada vaide. Otsusele esitatud vaide vaatab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi maakondlik arendusorganisatsioon. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Kallas /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Liis Lepik vallasekretär Lisa: Taotlus 4 Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine 2018 MTÜ Saaremaa Vähiühing Vaimse Tervise Konverents 15.09.2018 Arensburg Boutique Hotel & Spa konverentsisaal, Lossi 15 Kuressaare 9.30 - 10.00 Registreerimine ja tervituskohv 10:00 – 10.10 Sissejuhatus, avasõnad 10.10 - 10.30 Signe Sarah Arro, nelja lapse ema, sotsiaalpsühholoogia õppejõud, OÜ Pilguse Mõis Kaotusvalu ja lein on armastuse teine pool 10.30 - 11.15 Anna Haasma, kliiniline psühholoog, pereterapeut SA Tallinna Lastehaigla Väikelapse vaimne tervis - mida märgata, kuidas hoida? 11.15 - 12.00 Ere Vasli, lastepsühhiaater, SA Tallinna Lastehaigla Teismeliste areng ja selle kõrvalekallete varane märkamine 12.00 - 13.00 Lõuna 60 minutit 13.00 - 13.45 Daniel Soomer perenõustaja Peaasi.ee Pered ja suhted - areng ja hoidmine, raskused ja rõõmud 13.45 - 14.30 Anna-Kaisa Oidermaa kliiniline psühholoog Peaasi.ee Vaimse tervise hoidmine töökohal - kulu või tuluallikas ? 14.30 - 15.00 Kohvipaus 30 minutit 15.00 - 15.45 Pille-Riin Kaare kliiniline psühholoog SA PERH Psühhiaatriakliinik Võimalused vanemaealiste vaimse tervise säilitamisel ja esmased ohumärgid 15.45 - 16.15 Paneeldiskussioon. Inspiratsiooniminutid 16.15 - 16.30 Konverentsi lõpetamine Konverentsi modereerivad kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja perenõustaja Daniel Soomer Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine 2018 MTÜ Saaremaa Vähiühing Konverents vähipatsientidele ja nende lähedastele 27.10.2018 Arensburg Boutique Hotel & Spa konverentsisaal, Lossi 15 Kuressaare 9.30 - 10.00 Registreerimine ja tervituskohv 10:00 – 10.10 Sissejuhatus, avasõnad 10.10 - 10.55 Vahur Valvere, SA PERH Onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja Teadmistega vähi vastu 10.55 - 11.40 Edward Laane, SA Kuressaare Haigla juhatuse liige, hematoloog Kohaliku tasandi võimalused, vajadused, arengud 11.40 - 12.40 Lõuna 60 minutit 12.40 - 13.25 Mare Kolk, SA PERH anestesioloog-vanemarst Vähivaluravist valuarsti pilguga. Perearsti roll valuravis 13.25 - 13.55 Inna Narro, SA PERH Palliatiivravi keskus, psühholoog Vähipatsiendi vaimse tervise toetamisest 13.55 - 14.40 Siivi Hansen, MTÜ Minu Tasakaaal, pereterapeut ja superviisor Elu murega lähedase pärast 14.40 - 15.10 Kohvipaus 30 minutit 15.10 - 15.30 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, esindaja Perearsti roll vähiravis 15.30 - 16.00 Liis Orav, Toitumistarkus OÜ,terviseterapeut ja toitumisnõustaja Toitumine kui ravi oluline osa 16.00 - 16.20 Eesti Haigekassa esindaja Sõeluuringud, vähiennetus 16.20 - 16.50 Paneeldiskussioon. Inspiratsiooniminutid 16.50 - 17.15 Konverentsi lõpetamine Konverentsi modereerib Siivi Hansen, MTÜ Minu Tasakaaal, pereterapeut ja superviisor Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine 2018 MTÜ Saaremaa Vähiühing Meestekonverents 17.11.2018 Arensburg Boutique Hotel & Spa konverentsisaal Lossi 15 Kuressaare 9.30 - 10.00 Registreerimine ja tervituskohv 10:00 – 10.10 Sissejuhatus, avasõnad 10.10 - 10.30 Madis Kallas, Saaremaa Vallavanem Avaettekanne 10.30 - 11.10 Lauri Rannama, füsioterapeut, ettevõtja Tervist, Eesti mees! 11.10 - 12.05 Kristjan Puusild, psühholoog, jooksja Kriisist välja liikumine - vaimselt ja füüsiliselt 12.05 - 13.10 Lõuna 13.10 - 14.05 Kristjan Pomm, meestearst Meeste seksuaaltervis meestearsti vaatevinklist 14.05 - 15.00 Umberto Dorus Geerts, sotsiaalpedagoog Mehed ei nuta 15.00 - 15.30 Kohvipaus 15.30 - 16.00 Paneeldiskussioon. Inspiratsiooniminutid 16.00 - 16.15 Konverentsi lõpetamine Konverentsi modereerib Kris Leinatamm, SA Leinatamme Fond Hasartmängumaksu N õukogule Käesolevaga kinnitan, et MTÜ Saaremaa Vähiühing projekt „Saarlaste Tervisekonverentsid 2018“ ei ole seotud katusorganisatsiooni MTÜ Saaremaa Puuetega Inimeste Koda poolt toetatava projektiga „ Saaremaa Vähiühingu 2018 aasta tegevusprogramm“, mida rahastatakse Hasartmängumaksu laekumisest antud toetuse kasutamise lepinguga nr /41-3/484-1/1-9 eritingimused. Projektid „Saarlaste Tervisekonverentsid 2018“ ja „ Saaremaa Vähiühingu 2018 aasta tegevusprogramm“ ei ole omavahel seotud. Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse nimel Veronika Allas. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Saaremaa Vähiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Saaremaa Vähiühing 3. Registrikood 80326566 4. Juriidiline aadress Pikk 39 Kuressaare 93812 Saaremaa 5. Postiaadress Pikk 39 Kuressaare 93812 Saaremaa 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE652200221052227173 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Siiri Rannama MTÜ Saaremaa Vähiühing juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Siiri Rannama 9. Telefon +372 5203651 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.09.2018 - 31.12.2018 13. Projekti üldmaksumus 12000.56 14. Hasartmängumaksu 1500.00 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 5191.56 16. Kaasfinantseeringute summa 5309.00 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Siiri Rannama, MTÜ Saaremaa Vähiühing Allkirjastatud digitaalselt 31.07.2018 juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. 2 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 1500.00 August 2018 Lektorite töötasud ja nendega 1438.52 Nõukogu kaasnevad maksud Konverents Vähipatsientidele 27.10.2018 (4 lektorit) Lektorite transpordikulud Konverents 61.48 Vähipatsientidele 27.10.2018 (7 lektorit) Omafinantseering 5191.56 Omafinant- Lektorite töötasud ja nendega 1798.15 seeringu kaasnevad maksud Vaimse Tervise garantiikiri konverents 15.09.2018 (5 lektorit) 05.09.2018 Lektorite transpordikulud Vaimse 592.00 tervise konverents 15.09.2018 (5 lektorit) Lektorite transpordikulud Konverents 767.32 Vähipatsientidele 27.10.2018 (7 lektorit) Lektorite töötasud ja nendega 1078.89 kaasnevad maksud Meestekonverents 17.11.2018 (3 lektorit) Projektijuhi töötasud ja sellega 500.00 kaasnevad maksud (4 kuud) Lektorite transpordikulu 355.20 Meestekonverents 17.11.2018 (3 lektorit) Projektiga seotud side-, posti- jms 100.00 kulud Kaasfinantseerijad Kohaliku Omaalgatuse 1796.00 Saaremaa Vastavalt taotluses esitatud eelarvele 1796.00 Programm Vallavalitsuse (lektorite majutus, ruumide ja korraldus nr esitlustehnika rent) 19.06.2018 nr 2- 3/688 SA Kodanikuühiskonna 2913.00 Toetusleping nr. Vastavalt taotluses esitatud eelarvele 2913.00 Sihtkapital, EV 100 EV100-TT18-123- (teavitus- ja jäädvustustegevused) VP Saaremaa Vallavalitsus 600.00 Kinnituskiri Konverentside toitlustamine 600.00 nr25.07.2018 nr 7- 4/4893-1 TULUD KOKKU 12000.56 KULUD KOKKU 12000.56 3 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Statistikaameti poolt kogutud andmete põhjal on saarlaste tervisenäitajad ja tervisekäitumine Eesti keskmisest halvemad. Kõige suurem on probleem vaimse tervisega, pahaloomuliste kasvajatega ning meeste tervisega: EU uuringutest selgub, et vaimse tervise häired on ühiskonnale kõige kallimad ravida. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul esineb Eestis depressioon hinnanguliselt 6–7 inimesel 100-st, kellest enamik abi ei otsi. Seega jäävad Eestis igal aastal depressiooniga üksi kümned tuhanded inimesed. Igal aastal kaotame ligikaudu 200 inimest suitsiidi tõttu, seda on enam liiklusõnnetuste ja uppumiste tõttu kokku. Uuringud ütlevad, et ühest suitsiidist saab sügavalt mõjutatud keskmiselt 60 inimest, selle tõttu muutub iga aasta suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavamaks 12 000 Eesti inimest. Ometi on vaimseid häireid võimalik ravida ja sekkuda sisuliselt igal hetkel. (allikas: (https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/mental_health/docs/matrix_economic_analysis_mh_promotion_en.pdf; Kleinberg 2010) Pahaloomuliste kasvajate haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta paikmegruppide/ valitud paikmete, soo ja maakonna järgi Eestis ja Saare maakonnas (allikas: Statistikaamet; TAI): Mehed 687,35 2015 Kõik paikmed (C00-C97) Eestis Naised 633,85 Mehed 951,90 2015 Kõik paikmed (C00-C97) Saare maakonnas Naised 657,50 Ülaltoodud andmetest on näha, et Saare maakonna näitajad on oluliselt halvemad kui Eesti keskmine. Emakakelavähi ja rinnavähi sõeluuringule kutsutavate naiste hõlmatus kutse ja PAP-testiga ravikindlustuse olemasolu ja maakonna järgi Saaremaal (allikas: Statistikaamet; TAI): Sõeluuringule Kutsega kutsutavate Sõeluuringule Kutse hõlmatus Uuringul uuringuga kutsutavad saadetud (%) käinud hõlmatus (%) Ravikindlustatud ja Saare 1 321 1 077 81,5 617 46,7 2015 ravikindlustamata maakond Uuringutest nähtub, et sõeluuringutes osaleb Saaremaal kutsustutest alla poole, vaid 46,7 %. Surmad soo, põhjuse ja elukoha kohaliku omavalitsuse järgi Saare maakonnas (allikas: Statistikaamet; TAI): Pahaloomulised kasvajad (C00-C97) Mehed ja naised Mehed Naised 2012 SAARE MAAKOND 87 49 38 2013 SAARE MAAKOND 116 70 46 2014 SAARE MAAKOND 105 62 43 2015 SAARE MAAKOND 106 62 44 2016 SAARE MAAKOND 109 70 39 2017 SAARE MAAKOND 129 79 50 Statistikaameti ja TAI andmetel kasvab suremus pahaloomulistesse kasvajatesse Saare maakonnas pidevalt. Tartu Ülikooli poolt 2015 läbi viidud Eesti meeste tervisealane hoiakute ja käitumise uuringu lõppraporti järgi väitsid 40% meestest, kellel oli probleeme arstiabi saamisega, et nad saavad ise terveks, järjekorrad on liiga pikad või on arstiabi liiga kallis. Kui TAI 2015 andmete põhjal on meeste tervena elatud aastate arv Eestis keskmiselt 53,32 aastat siis Saaremaa meeste tervena elatud aastate arv on kõigest 50,52 aastat. 4 Mereline isolatsioon on põhjuseks, miks Saaremaa elanikud on võrreldes mandri-Eestis elavate inimestega ebavõrdselt koheldud (informatsiooni ning teenuste kättesaadavus on piiratud) Seega on väga oluline tuua teadlikkus ja info kohapeale ning integreerida omavahel sotsiaal- ja tervishoiuteenused, et maksimaalselt ära kasutada kohapeal olemasolevaid ressursse. Saare maakonnas on puudus teenuseosutajatest nii tervishoius kui ka sotsiaalteenuste osas. Kuressaare Haigla SA andmetel on eriarstidest hetkel puudu 14 arsti: üldkirurg, kõrva- nina- kurguarst, ortopeed, silmaarst, 2 günekoloogi, sisehaiguste arst, kardioloog, gastroenteroloog, anestesioloog, 2 EMO arsti, radioloog ja psühiaater. Olukorras, kus eriarstiabi lepingumahtusid Saare maakonnale vähendatakse ja nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste kättesaadavus on piisava hulga spetsialistide puudumisel pehmelt öeldes piiratud, tuleb meil teha kõik endast olenev, et Saaremaa elanikud oleksid teadlikumad, oskaksid oma tervist hoida ning saaksid vajalikku nõu ja abi kodule võimalikult lähedal. Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisekäitumise parandamiseks alustab MTÜ Saaremaa Vähiühing kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks süsteemset koostööd Saaremaa Vallavalitsuse ja Kuressaare Haigla Sihtasutusega viies 2018 sügisel läbi vaimse tervise-, vähi- ja meeste tervise alased konverentsid ning töögrupid: 1. Tervisekonverentsid toovad kokku erinevate sihtrühmade esindajad- tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, kohaliku omavalitsuse juhid, riigi esindajad, patsiendid, patsientide ühendused, lähedased. Iga konverentsi lõpus toimuvad paneeldiskussioonid mille raames kaardistatakse ära erinevate osapoolte vajadused, seisukohad ning peamised probleemid. 2. Konverentsidele järgnevad omakorda kitsama ringi töögrupid teenuste omavahelise integreerimise mudeli väljatöötamiseks. Mudeli väljatöötamiseks kasutatakse lisaks paneeldiskussioonidelt saadud sisendile ka konverentside tagasisidelehtedelt kogutud infot. Mudeli eduka piloteerimise korral on seda võimalik teenuste integreerimiseks kasutada ka teistes Eesti maakondades. Tervisekonverentsid toimuvad Kuressaares, on avalikud, võimaldavad osavõttu kõikidele ning on osalejatele tasuta. Infot sihtrühmadele ja erinevatele huvigruppidele levitame raadiojaama Kadi, maakonnalehtede Meie Maa ja Saarte Hääl, Facebook lehtede, meililistide, Saare maakonna teenuskeskuste, e-kirjade ning trükiste kaudu. Projekti põhiideed toetab erinevate aspektide kaudu Saare maakonna terviseprofiil, tervise arendamise strateegia 2010 – 2020. Projektiga alustame saarlaste järjepidevat terviseteadlikkuse tõstmist ning erinevate osapoolte vahelist süsteemset koostööd, mille üks lõpptulemusi on Saare maakonnas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks vajaliku, jätkusuutliku mudeli väljatöötamine. Käesoleva projektiga taotletakse saarlaste terviseteadlikkuse tõstmiseks vajalike konverentside lektorite esinemistasude ja transpordikulude katmist. Teavitus- ja jäädvustustegevusi rahastab EV100 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP) toetab lektorite majutuskulude ja ruumide rendikulude katmist. Omaosaluse arvelt makstakse projektijuhi töötasu, Meestekonverentsil esinevate lektorite transpordikulu ning projektiga seotud side-, posti- ja muud kulud. Saaremaa Vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate toetusega kaetakse toitlustamiskulud. 2019.aastal on plaanis korraldada koostöös Saaremaa Vallavalitsusega ja Kuressaare Haigla SA-ga saarlaste terviseteadlikkuse järjepidevaks tõstmiseks diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ning dementsust käsitlevad tervisekonverentsid. Lisame käesolevale taotlusele kolme tervisekonverentsi päevakavad. 5 Ülevaade taotlejast MTÜ Saaremaa Vähiühing on tegutsenud 2011.a kevadest. Ühingu eesmärgiks on vähihaigete huvide esindamine ja kaitsmine ning kaasaaitamine nende sotsiaalsete küsimuste lahendamisele nende toimetuleku ja elukvaliteedi parandamiseks läbi tugi-, ennetus- ja rekreatiivsete tegevuste. Ühing tegutseb selle nimel, et iga Saaremaa elanik, kes ise või kelle lähedane on saanud vähidiagnoosi, ei jääks oma murega üksi. Ühingu põhitegevusteks on vähihaigetele ja nende lähedastele tugi- ja nõustamisteenuste (avatud on teabetuba Kuressaare Haiglas, toimuvad tugigrupid) kohta tasuta info jagamine, võimalusel vajalike teenuste ning abivahendite (parukad, rinnaproteesid, peakatted) tasuta pakkumine ning edendamine; vajaliku teabe hankimine ja levitamine; koolituste, teavitusürituste jms korraldamine; abistamine ja toetamine; koostöö tegemine erinevate organisatsioonidega. MTÜ Saaremaa Vähiühing on Eesti Vähiliidu maakondlik partner ja kuulub Saaremaa Puuetega Inimeste Koja poolt koondatavate organisatsioonide võrgustikku. Ühingul on kaheliikmeline aktiivselt ühingu tegevustesse panustav juhatus ja üle 40 lihtliikme. Ühingut rahastab Puuetega Inimeste Koda iga-aastase toetusega 500.- € ulatuses ning lisarahastus kogutakse ennetuskampaaniate käigus läbiviidavate õnnelooside kaudu. Ühing ei maksa töötasusid. Ülevaade projekti meeskonnast ja kaasfinantseerijatest/ toetajatest 1. Saaremaa Vallavalitsus – kaasfinantseerib konverentse, nõustab tervisedendajate kaudu konverentside korraldamist ja läbiviimist. 2. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EV 100 – kaasfinantseerib konverentsidega seotud teavitus- ja jäädvustustegevusi. 3. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, KOP – kaasfinantseerib konverentsidega seotud ruumide ja esitlustehnika rendi ning majutuskulude katmist. 4. MTÜ Peaasjad – konsulteerib vaimse tervise konverentsi korraldamist. 5. MTÜ Eesti Vähiliit – konsulteerib vähikonverentsi korraldamist. 6. Kuressaare Haigla Sihtasutus – konsulteerib kõigi kolme tervisekonverentsi korraldamist. 7. SA Leinatamme Fond – konsulteerib meestekonverentsi korraldamist. 8. Arensburg Boutique Hotel & Spa – tagab ruumid, esitlustehnika ja toitlustuse tervisekonverentsidel 9. OÜ VM Disain – toetab rahaliselt reklaamkingituste ostmist (graveeringuga pastapliiatsid) 10. Arthemise Kontoritarbed OÜ – toetab konverentside mappide soetust (soodushind) 11. Saaremaa ettevõtjad (OÜ Saaremaa Lihatööstus, Baltic Workboats AS, LC Kuressaare Piret jpt) toetavad tervisekonverentse (toitlustus, meened, tänukingid esinejatele) 12. Eesti Rahvusringhäälingu kohalik korrespondent, Raadio Kadi ja Saare maakonna ajalehed toetavad tervisekonverentside kajastamist. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Projekti „Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine“ eesmärk on Saaremaa elanikkonna järjepidev terviseteadlikkuse ja tervisekäitumise parandamine ning kohalikul tasandil sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimiseks vajalike tegevuste planeerimine ning koostöömudeli väljatöötamine. Sihtgrupp Projekti sihtgrupp on Saare maakonna tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, omavalitsuse ja riigi esindajad, patsiendid, lähedased. Kuna vaimne tervis, vähk ja meeste tervis on teemad, mis puudutavad kas isiklikult või lähedaste kaudu pea igaüht, siis on sihtgrupp väga lai. Projekti otsesed kasusaajad on tervisekonverentsidel osalenud ~270 saarlast, kes jagavad saadud infot oma lähedastele ( 3*90 inimest koos lektoritega). Kaudseteks kasusaajateks on Saare maakonna inimesed, kelle terviseteadlikkus paraneb järjepidevalt ning kes saavad osa konverentsidel käsitletavatest teemadest, samuti ka informatsiooni võimalike tugistruktuuride ja erinevate organisatsioonide kohta, kuhu vajadusel pöörduda. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projekti elluviimise tulemusel on tõusnud saarlaste terviseteadlikkus ning paranenud tervisekäitumine, mis on mõõdetav ja tõendatav suurenenud osalusprotsendiga Saaremaal toimuvates sõeluuringutes ning tervena elatud eluaastate kasvus. Projekti tulemusena on loodud erinevate huvigruppide esindajatest koosnevad töörühmad, kes on alustanud jätkusuutlikku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist kohalikul tasandil. Konverentside tagasisidelehtede alusel kaardistatud erinevate osapoolte vajadused, arvamused ning peamised kitsaskohad annavad vajaliku sisendi teenuste omavahelise integreerimise mudeli väljatöötamiseks ning süsteemse koostöö tõhustamiseks. 6 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Aprill – mai 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused I (konverentside kontseptsiooni väljatöötamine, koostöökokkulepped partnerite ja erinevate organisatsioonidega, projektimeeskonna komplekteerimine ja ülesannete jaotus, projektdokumentatsiooni koostamine, toetajate leidmine erinevate fondide ja koostöösuhete kaudu jmt). Mai- juuli 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused II (konverentside korralduslik ettevalmistus, sh sobivate ruumide, toitlustajate, esinejate jm koostööpartnerite leidmine; vabatahtlike leidmine konverentside korraldustoimkonda, kokkulepped esinejatega jmt). Juuni – november 2018 Projekti ettevalmistavad tegevused III (infolevi, sh teavitustegevused sotsiaalmeedia, kohalike ajalehtede, raadio ja partnerorganisatsioonide (kodulehekülgede) kaudu; osalejate registreerimine 15. september 2018 I Vaimse tervise konverents, kaardistus, töögrupi moodustamise I etapp 27. oktoober 2018 II Tervisekonverents vähipatsientidele ja nende lähedastele, kaardistus, töögrupi moodustamise II etapp 17. november 2018 III Meestekonverents, kaardistus, töögrupi moodustamise viimane etapp September – detsember 2018 Lektoritasude jm arvete maksmine, transpordikulude hüvitamine November – detsember 2018 Projekti kokkuvõtete tegemine (konverentsidel osalejate tagasisideankeedid, läbiviidud projekti analüüs jmt) ja aruandlus. Järeltegevuste planeerimine (2019. aasta väljundid, võimalikud koostööpartnerid jmt). Töögrupp alustab sisulist tööd teenuste integratsioonimudeli väljatöötamisel. 7 Projekti eelarve selgitused: Transpordikulu arvutuskäik: Kolmel konverentsil esinevatest lektoritest 15 sõidavad Saaremaale Tallinnast. Tallinn – Kuressaare vahemaa on 218 km; kilomeetri hinnaks on arvestatud 0.20 €/km. Tallinn - Kuressaare Ühe lektori 15 lektori Kilometraaž Kuressaare - Tallinn sõidukulu € sõidukulu € 218 km 218 km Kilomeetri hind 43,60 43,60 87,20 1 308,00 0.20 €/km Ülevedu Reisjapilet € Sõiduauto € x x praamiga Virtsu - Kuivastu 3,00 12,60 15,60 234,00 Kuivastu - Virtsu 3,00 12,60 15,60 234,00 Transpordikulu kokku 118,40 1 776,00 € Lektorite töötasu arvutuskäik: Töötasuks on arvestatud netotasuna 25.91 €/h, millele lisanduvad maksud. Tulumaksu arvutamisel ei ole arvestatud maksuvaba tulu (eeldusel, et lektori põhitöökoht arvestab maksuvaba tulu) ning sotsiaalmaksu arvutamisel ei ole arvesse võetud sotsiaalmaksu miinimummäära. 5 lektori töötasu. 4 lektori 12 lektori 1 lektori 3 lektori töötasu. Palgafond Vaimse tervise töötasu. töötasu töötasu Meestekonverents konverents Vähikonverents kokku Netopalk (25.91 €/h) 207,28 1 036,40 829,12 621,84 2 487,36 Tulumaks 51,82 259,10 207,28 155,46 621,84 Töötuskindlustusmakse 4,30 21,50 17,20 12,90 51,60 (töötaja) Kogumispension (II 5,38 26,90 21,52 16,14 64,56 sammas) Brutopalk 268,78 1 343,90 1 075,12 806,34 3 225,36 Töötuskindlustusmakse 2,15 10,75 8,60 6,45 25,80 (tööandja) Sotsiaalmaks 88,70 443,50 354,80 266,10 1 064,40 Tööandja kulu kokku 359,63 1 798,15 1 438,52 1 078,89 4315,56 (palgafond) Töötasu kalkuleerimisel on arvestatud lektorite soove ja lektorite tegevusvaldkonna keskmist tasu ning asjaolu, et et lektor kulutab Saaremaale sõitmiseks ja konverentsil esinemiseks vähemalt 8 tunnise päeva. Vaimse tervise konverentsil esineb kokku 6 lektorit, kellest 1 loobub töötasust; Vähikonverentsil esineb kokku 7 lektorit, kellest 3 loobuvad töötasust ja Meestekonverentsil esineb kokku 5 lektorit, kellest 2 loobuvad töötasust. Projektijuhtimisega seotud kulutused Projektijuhtimisega seotud side-, posti- jms kulutustele on planeeritud kokku 100.- €. Projektijuhile on kalkuleeritud töötasu brutosummas 373.69 €, koos tööandja maksudega kokku 500.- €. Projektijuhi töö kestab vähemalt neli kuud ja hõlmab kokkulepete sõlmimist lektoritega, konverentside ja töögruppide läbiviimist, kogu aruandlust. Projektiga seotud side-, posti-, jms kuludeks on eelarvestatud 100.00 €. Tere! Esitan MTÜ Saaremaa Vähiühing taotluse ja lisad projektile Saarlaste terviseteadlikkuse tõstmine. Austusega, Siiri Rannama MTÜ Saaremaa Vähiühing juhatuse liige tel. +3725203651
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel