dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 24. august 2018
Viit
1.2-3/2479-2
Registreeritud
24. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32479-2 24.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc276 KB

Sisu (failidest)

Lp Andres Anvelt Siseministeerium Teie 23.07.2018 nr SIM/18-0235/- [email protected] 2K, 1-6/1655-1/ Meie 24.08.2018 nr 1.2-3/2479-2 Kooskõlastuskiri välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule Lugupeetud minister Täname, et esitasite kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame esitatud eelnõu märkusteta, aga teeme eelnõule kaks täiendavat ettepanekut. 1. Palume täiendada välismaalaste seaduse §-i 115 ning vabastada sisserände piirarvu alt tervishoiutöötajatest välismaalased, kes on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 (tulevane säte) alusel suunatud vastavuseksamile. Kehtiva seaduse alusel kuuluvad kolmandas riigis hariduse omandanud tervishoiutöötajad sisserände piirarvu alla. Arvestades piirarvu kiiret täitumist ning tervishoiutöötajate puudust Eestis, soovime kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate sisserände piirarvu alt vabastamist. Sisserände piirarvu alt vabastamine on väga oluline Eesti tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuseks ja looks paremad võimalused tervishoiutöötajate meile tööle tulemiseks. Riigikogus on menetluses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu1 626, millega muudetakse kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate (arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad) kvalifikatsiooni tunnustamist. Kvalifikatsiooni tunnustamine on tarvilik nende Eestis töötamise lubamiseks. Eelnõu järgi tuleb edaspidi kõigil kolmandas riigis hariduse omandanud isikutel sooritada tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kandmise (ehk Eestis tervishoiutöötajana tööle asumise) eeldusena vastavuseksam, mis koosneb juhendatud tööpraktikast ning teooriaeksamist. Tööpraktika kestus on kuni aasta, mille jooksul hakatakse isikule maksma Sotsiaalministeeriumi kaudu vähemalt Eesti keskmise brutopalga suurust tasu. Selleks, et isik saaks tööpraktikat sooritada, on vaja talle anda elamisluba ning seda kvoodiväliselt, sest vastasel juhul saaksid väga vähesed, kui üldse keegi, vastavuseksamile tulla. Ettepanek tähendakski, et isikule tekiks sisserände piirarvu alt vabastus vastavuseksamile suunamise otsuse alusel ning isik saaks asuda Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures tööpraktikale. Vastavuseksami otsus kehtib üks aasta. Vastavuseksamile 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df- a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise%20sead us Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 suunamise otsuse väljastab Terviseamet, kes kontrollib eelnevalt isiku hariduse ja töökogemuse vastavust Eestis töötamiseks. Kolmandatest riikidest pärit ja Eesti tervishoiusüsteemis töötada soovivaid välisarste on seni olnud aastas umbes 40 (taotlejate arv). Kolmandatest riikidest pärit õdesid on registreeritud vaid üksikuid ja seni mitte ühtegi ämmaemandat. Oluline on siinkohal märkida, et kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate taotlusi on 2018 aastal (poole aasta peale) olnud eelmiste aastatega võrreldes rohkem. Sel aastal juba kokku 71 isiku taotlust, nendest 13 isiku on registreeritud tervishoiutöötajate registris ning 58 on suunatud sobivustestile. Kui seadus muutub, suunatakse kõik taotlejad vastavuseksamile. Seega ei ole võimalik täielikult ennustada, kui palju tervishoiutöötajaid järgmistel aastatel enda kvalifikatsiooni tunnustamist taotleda soovib ning kui palju neid vastavuseksamile suunatakse ja kui palju inimesi seega kvoodi alt välja jääks. 2. Palume kolmandas riigis hariduse omandanud õdede ja ämmaemandate puhul jätta kohaldamata Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga maksmise nõude. Teeme ettepaneku maksta neile vähemalt poolt nimetatud keskmist palka. Eelnevalt nimetatud eelnõuga muutub vastavuseksami läbimine kohustuslikuks ka kolmandates riikides hariduse omandanud õdedele ja ämmaemandatele. Selleks, et isikud saaksid Eestis tööle asuda õe või ämmaemandana, tuleb ka neil eelnevalt läbida tasustatud ja juhendatud tööpraktika ning teooriaeksam. Olukorras, kus on vajalik järgida Eesti keskmise brutokuupalga maksmise nõuet tööpraktika sooritamise ajal, tekib ebavõrdsus tööpraktikal viibivate tervishoiutöötajana registreerimist taotlejate ja Eestis juba töötavate õdede ja ämmaemandatega, kes sellisel juhul saaks vähem töötasu kui tööpraktikal viibijad. Tööpraktika sooritamise ajal ei ole kolmandates riikides hariduse omandanud isikud veel Eesti mõistes tervishoiutöötajad ning nad ei ole veel kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, neil puudub iseseisva töötamise õigus tervishoiutöötajana, seetõttu ei tuleks neile maksta kõrgemat tasu, kui muidu samal ametikohal töötavatele isikutele. Tööpraktika ajal hakatakse maksma tööpraktikal viibijale tasu Sotsiaalministeeriumi kaudu, mistõttu on isikutele kindlustatud sissetulek tööpraktikal viibimise ajal. Ettepaneku järgi makstakse tööpraktikal viibijale vähemalt pool Eesti keskmise brutokuupalga suurust tasu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Susanna Jurs 626 9329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel