Lp Andres Anvelt
Siseministeerium Teie 23.07.2018 nr SIM/18-0235/-
[email protected] 2K, 1-6/1655-1/
Meie 24.08.2018 nr 1.2-3/2479-2
Kooskõlastuskiri välismaalaste seaduse ja
rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse
eelnõule
Lugupeetud minister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame esitatud eelnõu märkusteta, aga teeme eelnõule
kaks täiendavat ettepanekut.
1. Palume täiendada välismaalaste seaduse §-i 115 ning vabastada sisserände piirarvu alt
tervishoiutöötajatest välismaalased, kes on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30
(tulevane säte) alusel suunatud vastavuseksamile.
Kehtiva seaduse alusel kuuluvad kolmandas riigis hariduse omandanud tervishoiutöötajad
sisserände piirarvu alla. Arvestades piirarvu kiiret täitumist ning tervishoiutöötajate puudust
Eestis, soovime kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate sisserände piirarvu alt
vabastamist. Sisserände piirarvu alt vabastamine on väga oluline Eesti tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuseks ja looks paremad võimalused
tervishoiutöötajate meile tööle tulemiseks.
Riigikogus on menetluses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu1 626, millega muudetakse kolmandates riikides hariduse
omandanud tervishoiutöötajate (arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad) kvalifikatsiooni
tunnustamist. Kvalifikatsiooni tunnustamine on tarvilik nende Eestis töötamise lubamiseks.
Eelnõu järgi tuleb edaspidi kõigil kolmandas riigis hariduse omandanud isikutel sooritada
tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kandmise (ehk Eestis tervishoiutöötajana tööle
asumise) eeldusena vastavuseksam, mis koosneb juhendatud tööpraktikast ning
teooriaeksamist. Tööpraktika kestus on kuni aasta, mille jooksul hakatakse isikule maksma
Sotsiaalministeeriumi kaudu vähemalt Eesti keskmise brutopalga suurust tasu.
Selleks, et isik saaks tööpraktikat sooritada, on vaja talle anda elamisluba ning seda
kvoodiväliselt, sest vastasel juhul saaksid väga vähesed, kui üldse keegi, vastavuseksamile
tulla. Ettepanek tähendakski, et isikule tekiks sisserände piirarvu alt vabastus
vastavuseksamile suunamise otsuse alusel ning isik saaks asuda Eesti tervishoiuteenuse
osutaja juures tööpraktikale. Vastavuseksami otsus kehtib üks aasta. Vastavuseksamile
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df-
a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise%20sead
us
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
suunamise otsuse väljastab Terviseamet, kes kontrollib eelnevalt isiku hariduse ja
töökogemuse vastavust Eestis töötamiseks.
Kolmandatest riikidest pärit ja Eesti tervishoiusüsteemis töötada soovivaid välisarste on seni
olnud aastas umbes 40 (taotlejate arv). Kolmandatest riikidest pärit õdesid on registreeritud
vaid üksikuid ja seni mitte ühtegi ämmaemandat.
Oluline on siinkohal märkida, et kolmandates riikides hariduse omandanud
tervishoiutöötajate taotlusi on 2018 aastal (poole aasta peale) olnud eelmiste aastatega
võrreldes rohkem. Sel aastal juba kokku 71 isiku taotlust, nendest 13 isiku on registreeritud
tervishoiutöötajate registris ning 58 on suunatud sobivustestile. Kui seadus muutub,
suunatakse kõik taotlejad vastavuseksamile. Seega ei ole võimalik täielikult ennustada, kui
palju tervishoiutöötajaid järgmistel aastatel enda kvalifikatsiooni tunnustamist taotleda soovib
ning kui palju neid vastavuseksamile suunatakse ja kui palju inimesi seega kvoodi alt välja
jääks.
2. Palume kolmandas riigis hariduse omandanud õdede ja ämmaemandate puhul jätta
kohaldamata Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga
maksmise nõude. Teeme ettepaneku maksta neile vähemalt poolt nimetatud keskmist palka.
Eelnevalt nimetatud eelnõuga muutub vastavuseksami läbimine kohustuslikuks ka
kolmandates riikides hariduse omandanud õdedele ja ämmaemandatele. Selleks, et isikud
saaksid Eestis tööle asuda õe või ämmaemandana, tuleb ka neil eelnevalt läbida tasustatud
ja juhendatud tööpraktika ning teooriaeksam. Olukorras, kus on vajalik järgida Eesti
keskmise brutokuupalga maksmise nõuet tööpraktika sooritamise ajal, tekib ebavõrdsus
tööpraktikal viibivate tervishoiutöötajana registreerimist taotlejate ja Eestis juba töötavate
õdede ja ämmaemandatega, kes sellisel juhul saaks vähem töötasu kui tööpraktikal viibijad.
Tööpraktika sooritamise ajal ei ole kolmandates riikides hariduse omandanud isikud veel
Eesti mõistes tervishoiutöötajad ning nad ei ole veel kantud tervishoiutöötajate riiklikusse
registrisse, neil puudub iseseisva töötamise õigus tervishoiutöötajana, seetõttu ei tuleks neile
maksta kõrgemat tasu, kui muidu samal ametikohal töötavatele isikutele. Tööpraktika ajal
hakatakse maksma tööpraktikal viibijale tasu Sotsiaalministeeriumi kaudu, mistõttu on
isikutele kindlustatud sissetulek tööpraktikal viibimise ajal. Ettepaneku järgi makstakse
tööpraktikal viibijale vähemalt pool Eesti keskmise brutokuupalga suurust tasu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Susanna Jurs 626 9329
[email protected]