Lp Urmas Reinsalu
Justiitsministeerium Teie 04.05.2018 nr JUM/17-0188/-
[email protected] 2K, 8-1/3363/
Meie 24.08.2018 nr 1.2-3/1562-3
Täiendav kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse
seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud minister
Saatsime 7. juunil 2018. a kooskõlastuskirja Teie esitatud kriminaalmenetluse seadustiku
(edaspidi KrMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutise seaduse eelnõule
(nn KrMS revisjoni eelnõule). Lisaks 7. juunil 2018. a esitatud kirjas sisalduvatele märkustele
esitame lisanduva ettepaneku eelnõu täiendamiseks.
Palume täiendada KrMS § 1411 lõiget 2 või sama paragrahvi lõikega 21.
Täienduse sisuks oleks see, et kui kehtiva § 1411 lõike 2 järgi saab ajutist lähenemiskeeldu
kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldada üksnes kannatanu nõusolekul, siis teeme
ettepaneku, et teatud isikute ringi puhul – leibkondsete või praeguste või endiste
perekonnaliikmete juhtumites – saaks seda teha kannatanu nõusolekuta.
Selgitused ettepanekule:
Perevägivalla ohvrite kaitseks vahetu ohu olukorras on distantsi loomine kannatanu ja
vägivalda kasutanud inimese vahel üks tõhusamaid vägivalla tõkestamise meetmeid. KrMS
kohaselt võib lähenemiskeeluga keelata kahtlustataval või süüdistataval kohtu määratud
paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. Perioodil
2016–2017 oli enamikel juhtudest, kus ajutist lähenemiskeeldu määrati, tegemist
perevägivallaga (93%), valdavalt paarisuhtevägivallaga, kus kannatajaks oli naine (sh nende
lapsed) ja vägivallatsejaks mees. Mõned juhtumid olid lapse suhtes toime pandud
(seksuaal)vägivallaga, kus vägivallatsejaks oli isa ja üksikutel juhtudel oli täisealine mees
kasutanud vägivalda tuttava või endise elukaaslase uue partneri suhtes.1 Vägivallatseja
eemaldamine on oluline, sest pärast eemaldamist on võimalik alustada kannatanu
võimestamist sotsiaalsüsteemist, st kriisinõustamist, vajaduste ja riskide hindamist läbi
ohvriabi või naiste tugikeskuse.
Kuna kehtiva KrMS kohaselt saab ajutist lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu
nõusolekul, siis teeme ettepaneku täiendada seadust nii, et ajutist lähenemiskeeldu saab
kohaldada järgmistel juhtudel kannatanu (arvestades ülal toodud isikute ringi ehk
leibkondsed või praegused või endised perekonnaliikmed) nõusolekuta:
1) kui on kahtlus, et kannatanu ei saa avaldada oma vaba tahet;
1 Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ülevaade. Kriminaalpoliitika teemaleht 1/2017. Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2) tema vaimne ja/või füüsiline seisund pärsib võimekust kaalutletult hinnata vägivalla
jätkumise riske ja võtta vastu otsuseid enda elu ja tervise kaitseks.
Ettepanekut tehes lähtume seisukohast, et perevägivalla all kannatanute huvid ja õigused
peavad olema esikohal ja rõhutada tuleb vägivalda kasutanud inimeste vastutust.
Perevägivalla all kannatanud inimesed on võrreldes teiste vägivallaohvritega haavatavamas
ja keerukamas olukorras – vägivallatsejaks on lähedane, sh intiimsuhtes olev inimene,
kellega kokkupuuted jätkuvad sageli ka pärast vägivallajuhtumit (näiteks laste
hooldusküsimuste korral). Perevägivalla juhtumite analüüsid on toonud välja vägivalla all
kannatajate (sagedamini naiste) peamise takistuse abisüsteemidesse pöördumisel – hirm
selle ees, kas ja kuidas tagatakse kaitse temale ja lastele.
Perevägivalla juhtumeid ja Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla pilootprojekti tulemusi
analüüsides saab välja tuua juhtumid, kus kannatanute kaitse vägivalla kordumise eest ei ole
piisav. Näiteks võib tekkida olukord, kus politsei alustab pärast perevägivalla juhtumit
menetlustoiminguid, viib vägivallatseja politseijaoskonda, kuid vabastab inimese toimingute
lõppedes, kuna vahistamiseks alused puuduvad. Nii tekib olukord, kus pereliikmete suhtes
vägivalda kasutanud ja nende rahu häirinud inimene pöördub tagasi elukohta ning vägivald
võib jätkuda, kannatanu aga uuesti politseid kutsuma ei hakka, kuna on kogenud selle
vähest kasutegurit. Vaja on tagada kannatanute kaitse ja turvalisus piisavaks ajaks, nii et neil
tekib võimalus kaitstud olukorras võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, sh alustada
koostööd abiorganisatsioonidega.
Mitmed riigid Euroopas võimaldavad ajutise lähenemiskeelu taotluse esitamist kannatanu
nõusolekuta, näiteks Inglismaa ja Soome. Soomes2 saavad taotluse esitada prokurör,
politsei, sotsiaaltöötaja olukordades, kus kannatanu seisund seda teha ei võimalda (tunneb
ennast ohustatuna, on füüsilised ja/või vaimsed piirangud). Inglismaal3 saab taotluse esitada
politsei.
Haavatavas olukorras inimeselt nõusoleku küsimine ajutise lähenemiskeelu kui liikumist
piirava tõkendi kohaldamise kohta temaga lähedases suhtes oleva inimese suhtes võib
seada ohtu tema edasise turvalisuse, halvimal juhul tema elu ja tervise. Seaduse
täiendamisel on võimalik vabastada perevägivalla all kannatanud haavatavas olukorras
olevad inimesed kohustusest otsustada ajutise lähenemiskeelu kohaldamine enda
leibkondsete ja praeguste või endiste pereliikmetega suhtes, vähendades sellega
kannatanute taasohvristamise võimalust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Susanna Jurs 626 9329
[email protected]
2
Resttraining order brochure. Poliisi of Finland. https://www.poliisi.fi/crimes/restraining_order
3
Domestic violence protection orders guidence (2011). https://www.gov.uk/government/publications/domestic-violence-
protection-orders