dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Täiendav kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Sotsiaalministeerium · 24. august 2018
Viit
1.2-3/1562-3
Registreeritud
24. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31562-3 24.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc379 KB

Sisu (failidest)

Lp Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Teie 04.05.2018 nr JUM/17-0188/- [email protected] 2K, 8-1/3363/ Meie 24.08.2018 nr 1.2-3/1562-3 Täiendav kooskõlastuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Lugupeetud minister Saatsime 7. juunil 2018. a kooskõlastuskirja Teie esitatud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutise seaduse eelnõule (nn KrMS revisjoni eelnõule). Lisaks 7. juunil 2018. a esitatud kirjas sisalduvatele märkustele esitame lisanduva ettepaneku eelnõu täiendamiseks. Palume täiendada KrMS § 1411 lõiget 2 või sama paragrahvi lõikega 21. Täienduse sisuks oleks see, et kui kehtiva § 1411 lõike 2 järgi saab ajutist lähenemiskeeldu kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldada üksnes kannatanu nõusolekul, siis teeme ettepaneku, et teatud isikute ringi puhul – leibkondsete või praeguste või endiste perekonnaliikmete juhtumites – saaks seda teha kannatanu nõusolekuta. Selgitused ettepanekule: Perevägivalla ohvrite kaitseks vahetu ohu olukorras on distantsi loomine kannatanu ja vägivalda kasutanud inimese vahel üks tõhusamaid vägivalla tõkestamise meetmeid. KrMS kohaselt võib lähenemiskeeluga keelata kahtlustataval või süüdistataval kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. Perioodil 2016–2017 oli enamikel juhtudest, kus ajutist lähenemiskeeldu määrati, tegemist perevägivallaga (93%), valdavalt paarisuhtevägivallaga, kus kannatajaks oli naine (sh nende lapsed) ja vägivallatsejaks mees. Mõned juhtumid olid lapse suhtes toime pandud (seksuaal)vägivallaga, kus vägivallatsejaks oli isa ja üksikutel juhtudel oli täisealine mees kasutanud vägivalda tuttava või endise elukaaslase uue partneri suhtes.1 Vägivallatseja eemaldamine on oluline, sest pärast eemaldamist on võimalik alustada kannatanu võimestamist sotsiaalsüsteemist, st kriisinõustamist, vajaduste ja riskide hindamist läbi ohvriabi või naiste tugikeskuse. Kuna kehtiva KrMS kohaselt saab ajutist lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu nõusolekul, siis teeme ettepaneku täiendada seadust nii, et ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada järgmistel juhtudel kannatanu (arvestades ülal toodud isikute ringi ehk leibkondsed või praegused või endised perekonnaliikmed) nõusolekuta: 1) kui on kahtlus, et kannatanu ei saa avaldada oma vaba tahet; 1 Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ülevaade. Kriminaalpoliitika teemaleht 1/2017. Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2) tema vaimne ja/või füüsiline seisund pärsib võimekust kaalutletult hinnata vägivalla jätkumise riske ja võtta vastu otsuseid enda elu ja tervise kaitseks. Ettepanekut tehes lähtume seisukohast, et perevägivalla all kannatanute huvid ja õigused peavad olema esikohal ja rõhutada tuleb vägivalda kasutanud inimeste vastutust. Perevägivalla all kannatanud inimesed on võrreldes teiste vägivallaohvritega haavatavamas ja keerukamas olukorras – vägivallatsejaks on lähedane, sh intiimsuhtes olev inimene, kellega kokkupuuted jätkuvad sageli ka pärast vägivallajuhtumit (näiteks laste hooldusküsimuste korral). Perevägivalla juhtumite analüüsid on toonud välja vägivalla all kannatajate (sagedamini naiste) peamise takistuse abisüsteemidesse pöördumisel – hirm selle ees, kas ja kuidas tagatakse kaitse temale ja lastele. Perevägivalla juhtumeid ja Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla pilootprojekti tulemusi analüüsides saab välja tuua juhtumid, kus kannatanute kaitse vägivalla kordumise eest ei ole piisav. Näiteks võib tekkida olukord, kus politsei alustab pärast perevägivalla juhtumit menetlustoiminguid, viib vägivallatseja politseijaoskonda, kuid vabastab inimese toimingute lõppedes, kuna vahistamiseks alused puuduvad. Nii tekib olukord, kus pereliikmete suhtes vägivalda kasutanud ja nende rahu häirinud inimene pöördub tagasi elukohta ning vägivald võib jätkuda, kannatanu aga uuesti politseid kutsuma ei hakka, kuna on kogenud selle vähest kasutegurit. Vaja on tagada kannatanute kaitse ja turvalisus piisavaks ajaks, nii et neil tekib võimalus kaitstud olukorras võtta vastu enda elu puudutavaid otsuseid, sh alustada koostööd abiorganisatsioonidega. Mitmed riigid Euroopas võimaldavad ajutise lähenemiskeelu taotluse esitamist kannatanu nõusolekuta, näiteks Inglismaa ja Soome. Soomes2 saavad taotluse esitada prokurör, politsei, sotsiaaltöötaja olukordades, kus kannatanu seisund seda teha ei võimalda (tunneb ennast ohustatuna, on füüsilised ja/või vaimsed piirangud). Inglismaal3 saab taotluse esitada politsei. Haavatavas olukorras inimeselt nõusoleku küsimine ajutise lähenemiskeelu kui liikumist piirava tõkendi kohaldamise kohta temaga lähedases suhtes oleva inimese suhtes võib seada ohtu tema edasise turvalisuse, halvimal juhul tema elu ja tervise. Seaduse täiendamisel on võimalik vabastada perevägivalla all kannatanud haavatavas olukorras olevad inimesed kohustusest otsustada ajutise lähenemiskeelu kohaldamine enda leibkondsete ja praeguste või endiste pereliikmetega suhtes, vähendades sellega kannatanute taasohvristamise võimalust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Susanna Jurs 626 9329 [email protected] 2 Resttraining order brochure. Poliisi of Finland. https://www.poliisi.fi/crimes/restraining_order 3 Domestic violence protection orders guidence (2011). https://www.gov.uk/government/publications/domestic-violence- protection-orders
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel