Sotsiaalministeerium · 19. august 2018
Sisu (failidest)
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……08.2018
käskkiri nr ……
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.05.2018 käskkirja nr 46
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime
süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018. aasta tegevuste
kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine“
lisa 1
vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2018–31.12.2018
TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1)
Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1)
Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata
tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja
analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla
inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime
hindamise süsteem, mille eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute
töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas
nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist,
uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel.
Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa ja
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist
2016 hakkas töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole
vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017
hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Kuna uuele
hindamissüsteemile üleminek võib metoodikas kaasa tuua vajaduse täiendavateks tegevusteks,
kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja sihtrühmade esindajaid ning vahetatakse kogemusi teiste
riikide vastava valdkonna spetsialistidega.
Et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uue süsteemi alusel hinnata, sõlmiti
2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi ja koolitas koolitajaid ning viis
2017. aasta lõpuks läbi töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitused 188 ekspertarstile.
Kokku on perioodil 2016–2018 planeeritud koolitada kuni 248 ekspertarsti. 2018. aasta teisel
poolel alustatakse uue koolitustsükli ettevalmistamisega aastani 2020. Töövõime hindamise
metoodika ja selle praktikas rakendamise koolitusprogrammi koostamise ning koolituste
korraldamise eesmärk on anda teadmised töövõime hindamise metoodikast ning oskused nende
kasutamiseks praktikas. Koolituste sihtrühmaks on töötukassa poolt hindamisse kaasatavad
tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud töötukassa ja SKA töötajad ning arsti õppekava
omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Koolituse
läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese
tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest
tulenevast korrast andma töötukassale asjakohase eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamus peab
vajaduse korral sisaldama ka soovitusi rehabilitatsiooni või abivahendite vajaduse kohta ning
sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
Lisaks Tartu Ülikooli korraldatavatele ekspertarstide töövõime hindamise metoodika koolitustele
planeerib Sotsiaalministeerium 2018. aastal korraldada infopäevad, et ühtlustada töövõime
hindamise metoodika kasutamise praktikat töövõime hindajate seas. Samuti korraldatakse
infopäevad, et jagada baasteadmisi töövõime hindamise metoodikast meeskondlikel töövõime
hindamistel osalevatele spetsialistidele, näiteks hindamisprotsessi kaasatavad tervishoiutöötajad,
füsioterapeudid jne. Vajaduspõhiselt kaasatakse ka eksperte ja partnereid ning korraldatakse
kohtumisi ja arutelusid.
Partnerite tegevused
Töötukassa töötajatele on 2018. aastaks planeeritud järgmised koolitused:
- ühepäevane töövõimereformi ja töövõime hindamist tutvustav koolitus töötukassas
2018. aastal tööle asuvatele töötajatele (ca 122 töötajat);
- kahepäevane põhjalikum töövõime hindamise koolitus töötukassas 2018. aastal tööle
asuvatele töötajatele, kes teevad tervisekahjustusega inimestega töövõime hindamise
taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita, ning nende töötajate
vahetutele juhtidele, juhendajatele ja keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 69
töötajat);
- ühepäevane töötukassa töövõime hindamise infosüsteemi esmase kasutamise koolitus
töötukassas 2018. aastal tööle asuvatele töötajatele ning nende töötajate vahetutele
juhtidele, juhendajatele ja keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 69 töötajat).
SKA ametnikele on 2018. aastaks planeeritud koolitused puude metoodika muudatustest seoses
töövõime hindamisega:
- ühepäevane koolitus SKA klienditeenindajatele (ca 100 ametnikku);
- ühepäevane koolitus SKA sotsiaalteenuste osakonnale (ca 35 ametnikku);
- ühepäevane koolitus SKA infosüsteemide osakonnale (ca 15 ametnikku);
- ühepäevane koolitus SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale (ca 40 ametnikku);
- ühepäevane koolitus SKA ekspertarstidele (ca 20 ametnikku);
- ühepäevane koolitus SKA kvaliteediosakonnale (ca 5 ametnikku).
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt
hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat
konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud
küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada
inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele
vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja
toiminguid, ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete
koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi
kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime
hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja
vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite kaudu (e-kirjad,
veebipöördumised), telefoni teel ja vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu
selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2017. aastal osutati
konsultatsiooniteenust 123 isikule perioodil august – detsember ning teenuse osutamisega
jätkatakse 2018. aastal, vajaduse korral korraldatakse teemakohaseid infopäevi.
Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad
2
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
põhimõtete arendamine
Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
põhimõtete osas kasutajate
koolitamine (sh partnerite
töötukassa ja
Sotsiaalkindlustusameti
koolitused)
Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
konsultatsiooniteenuse
osutamine (partner EPIKoda
tegevus)
Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning
andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2)
Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk
selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ja protsesside käigus tekkivad andmed ning
andmekoosseisud, mille baasilt luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja
andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks
asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus
minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi
suhtlusvahendeid.
Partneri tegevused
Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 2018. aastal mitmete
andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise.
2018. aastal jätkab TEHIK teenuste arendamist tervise infosüsteemis (TIS) ning tagab
töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavuse, võttes arvesse,
et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus.
Lisaks teostatakse vajaduspõhiselt parandustegevusi, et tagada kasutajatele vajalike andmete
kättesaadavus.
Seoses uue töövõime hindamise süsteemiga on vajalik teha arendustegevusi ka sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistris (STAR) selles osas, mis puudutab kohalike omavalitsuste (KOV), SKA
ja töötukassa vahelist andmevahetust. Arendused on vajalikud, kuna uue töövõime hindamise
metoodika ja hindamissüsteemi rakendamisega on vähenenud KOV-ide võimalused hinnata
inimeste abivajadust. KOV-il on toimetulekutoetuste menetlemisel oluline omada infot, mis
summas inimesele töövõimetoetus määrati, mis summas toetus välja maksti ning mis summas
tehti näiteks kinnipidamine kohtutäituri poolt. Praegu töötukassa poolt makstavalt
töövõimetoetuselt tehtavad kinnipidamised STAR-is ei kajastu, mistõttu on KOV-il
toimetulekutoetuste menetlemiseks vajalik vastava süsteemi arendus. Et KOV saaks hinnata ka
sotsiaalteenust taotlevate inimeste abivajadust ja langetada otsuseid abivajajatele
sotsiaalteenuste osutamise kohta, on KOV-il vaja omada infot inimese toimetuleku ja
tegevuspiirangute kohta. Nimetatud info kajastub töötukassa tehtud töövõime hindamise otsuses
ja SKA väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuses. Lisaks on oluline, et süsteemis oleks
3
nähtav info töötukassa ja SKA poolt tehtud, kuid tulevikus kehtima hakkavatest otsustest, et KOV-
il oleks pädevus inimesi nõustada (kui on vajadus näiteks suunata inimene töötukassasse
töövõime hindamiseks).
2018. aastal teeb TEHIK arendustegevusi ka SKA infosüsteemis (SKAIS2). Kuna süsteem toetab
avalike teenuste tööprotsesse ja on põhiliseks töövahendiks SKA ametnikele, on töövõime
hindamisest lähtuvalt oluline tagada korrektne andmevahetus töötukassaga. Seega teostatakse
SKAIS2 süsteemis vajalikud parendustegevused kahe asutuse vahelises infoliikumises ja
andmete kättesaadavuses.
Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, töötukassa, SKA)
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
infotehnoloogiliste lahenduste
analüüs ja arendus (partneri
TEHIK tegevused)
Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3)
Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja
kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka
sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid
meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad,
seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms,
kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Lisaks informeeritakse
sihtrühmi otsekommunikatsiooni teel, korraldades kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse
sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning
rakendusküsimuste aruteludesse, vajaduse korral võimaldatakse neil omandada kogemusi ja
teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parima praktika näitel.
Töövõimereformi edukaks elluviimiseks ja rakendamiseks on vajalik kommunikatsioonitegevuste
hea ettevalmistus. Selle tarvis tehakse perioodil 2015–2020 reformi kommunikatsiooniks vajalikke
eel- ja järeluuringuid, et analüüsida avalikkuse ja sihtrühmade hoiakuid ja meediatarbimise
harjumusi ning saada tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest. 2016. aastal valmis nimetatud
tegevuse raames eeluuring „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning
töövõimereformi teemal“, milles elanikkonna ja tööandjate küsitluste kaudu selgitati välja
vähenenud töövõimega inimeste hoiakud töötamise ja ühiskonda kaasatuse küsimustes ning
selgitati välja sihtrühmade (tervisekahjustusega inimesed, tööandjad) info saamise ootused ja
harjumused. 2017. aastal alustati nimetatud sihtrühma kohta järeluuringut, mille tulemused
selguvad 2018. aastal. Nii eel- kui järeluuringu tulemustest saadav teave on oluline
kommunikatsioonitegevuste planeerimisel.
2017. aastal alustati koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga tööandjate seas teadlikkuse
suurendamist töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. 2017. aastal
keskendusid tööandjatele suunatud teavitustegevused tööandjate võrgustiku loomisele, mille
koordineerimise kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate
vajadustega, sh vähenenud töövõimega inimestest tööjõuna, nende palkamise võimalustest,
4
kaasnevatest teenustest ja soodustustest tööandjatele. Võrgustiku tegevused hõlmavad nii
infoürituste korraldamist ja edulugude kajastamist kui ka artiklite, info- ja reklaammaterjalide
koostamist ja levitamist. Teavitustöö jätkub ka 2018. aastal, kuid teemakäsitlusse ja fookusesse
lisatakse vaimse tervise häiretega inimesed.
Avalikkusele suunatud teavitustegevusi alustati 2017. aastal ning neid jätkatakse 2018. aastal
sotsiaalkampaaniaga „Ära põe!“(www.tegijad.ee), mis toetab vähenenud töövõimega inimeste
osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniate eesmärk on suurendada Eesti elanike
teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest ja nende valmisolekut arvestada vähenenud
töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul. Sotsiaalkampaaniaga
vähendatakse ühiskonna hirme ja eelarvamusi ning suurendatakse vähenenud töövõimega
inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Nagu tööandjate puhul, on
2018. aastal ka avalikkusele suunatud sotsiaalkampaania fookuseks vaimse tervise häiretega
inimesed. Sarnaselt 2017. aastaga on ka 2018. aastal koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga
planeeritud saatesarja „Iseolemine“ uus hooaeg. Saatesari toetab eesmärki tutvustada
vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonna- ja tööelus ning julgustab
saadetes kajastatud näidete varal ühiskonna avatumat ja hoolivamat suhtumist erivajadustega
inimestesse aktiivsesse ühiskonnaellu kuulumisel.
Töövõimereformiga seotud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel on oluline roll ka
sisekommunikatsioonil, et tagada asjakohane ja õigeaegne infovahetus ning tõhus koostöö
reformi rakendajate seas. Vajaduspõhiselt korraldatakse koostöö edendamiseks töögrupi
kohtumisi, arutelusid või seminare ja infopäevi, kaasates selleks rakendajate esindajad.
Partneri tegevused
Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes sihtrühma teavitamiseks levitab
infomaterjale otsepostituse kaudu.
Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega
inimesed, reformi rakendajad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
ettevalmistamine ja elluviimine
(sh partneri SKA tegevused)
Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4)
Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda
töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa
vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid.
Vajaduspõhiselt kaasatakse õppereisidesse, seminaridesse ja koolitustesse partnerite esindajaid.
Samuti toetatakse teadmispõhisust analüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside
kaudu.
Töövõimealase analüüsi metoodika kohta loodi 2016. aastal töövõimereformi finantsmudel, et
toetada töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagada töövõimeskeemi
5
rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Loodud finantsmudel on
töövahend, mis tagab senisest efektiivsema töövõimeskeemi kulude ja tulude hindamise ning
prognoosimise süsteemi. 2017. aastal alustati mudeli edasiarendusega, mis jätkutegevusena
kestab kuni aastani 2020 ning mille raames tehakse vajalikud arendused, uuendused ja
täiendused mudeli platvormis, seireandmetes, moodulites ja analüüsiraportites. Töövõimereformi
finantsmudeli loomise ja edasiarendusega on reformi rakendavatel ja rakendamisega seotud
asutustel võimalik ühtsetel alustel seirata reformi kulgu, hinnata töövõime toetamise skeemi
kulusid tagasiulatuvalt ja prognoosida rahavoogusid (kulud, tulud, kulude kokkuhoiukohad).
Suurendamaks poliitikakujundamise teadmispõhisust kvaliteetsete ja asjakohaste
andmeanalüüside kaudu, on 2018. aastal planeeritud koostöö Eesti Statistikaametiga, millega
arendatakse tööpoliitika seireindikaatorite metoodikat ning luuakse vastav seirekeskkond.
Statistikaamet korraldab vajaliku andmehõive, andmete majutamise, regulaarse uuendamise ja
vastavate aruannete loomise ning võimaldab Sotsiaalministeeriumil selleks loodud keskkonnas
paindlikul, personaliseeritud ja visualiseeritud kujul tööpoliitika indikaatoreid seirata ning
eesmärgistada.
Samuti alustatakse 2018. aastal vähenenud töövõimega inimestele suunatud selliste meetmete
analüüsiga nagu tööandjate nõustamise ja teavitamise teenus ning töölesõidu- ja palgatoetus.
Nimetatud meetmeid analüüsides saadakse hinnang teenuse tulemuslikkusele, efektiivsusele ja
mõju kestusele eesmärgiga tuvastada põhjuslik seos teenuse ja töölerakendumise vahel.
Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
teadmispõhisust arendavad
õppereisid, seminarid,
koolitused
Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
teadmispõhisust arendavad
andmeallikad ja teavikud
Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
teadmispõhisust toetavad
poliitikaanalüüsid, analüüsi
metoodikad, uuringud ja
ekspertiisid
TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE
EDENDAMISEKS (tegevus 2.2)
Teavitustegevused (tegevus 2.2.1)
Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi
töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist,
on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhetest ja töötingimustest ning tervislike töötingimuste
kujundamise võimalustest.
6
2018. aastal keskendutakse teadlikkuse suurendamisele töökeskkonnas esinevatest
ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega. Teavitustegevuste
keskseks teemaks on keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine töökeskkonnas. Kuna
Eestis on probleemiks elanikkonna suhteliselt sage haigestumine pahaloomulistesse
kasvajatesse ja suur vähisuremus, on oluline roll vastaval ennetustegevusel, mis hõlmaks seoste
tuvastamist ning nendest lähtuvaid ennetustegevusi töökeskkonnas. Arenenud maade kõikidest
vähijuhtudest 5–10% on põhjustatud kutsealastest teguritest, kuid reaalselt võivad nimetatud
näitajad olla kõrgemad, kuna keskkonnast tingitud tegurite kindlakstegemine on raskendatud, muu
hulgas ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30 aasta möödumisel kokkupuutest
kantserogeeniga (aine, ühend, valmistis või keskkonnatingimus, mis sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib põhjustada pahaloomulise kasvaja teket või
suurendada selle esinemissagedust). Samas võimaldab tänapäevane teadmine pahaloomuliste
kasvajate tekkepõhjustest ja ennetusest vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest, kuid tulemuse
saavutamiseks on oluline roll terviseteadlikel ja -käitumuslikel valikutel. Töökeskkonnas on
vähiriskide hindamise ja maandamise kohustus tööandjal, kuid probleemiks on tööandjate vähene
teadlikkus võimalikest töökeskkonnas esinevatest kantserogeenidest. Tööandjate teadlikkuse
suurendamiseks on omakorda oluline Tööinspektsiooni suurem teadlikkus, et juhtida tööandjate
tähelepanu vastavate töökeskkonna riskide märkamisele ja ohjamisele. Seega toetavad 2018.
aastal planeeritavad teavitustegevused eesmärki vähendada töökeskkonnast tingitud vähiriski,
mille kohta korraldatakse teavitustegevusi tööandjatele, töötajatele, töötervishoiuarstidele,
Tööinspektsiooni inspektoritele ja töökeskkonna konsultantidele ning laiemale avalikkusele.
Teavitusviisideks on teemakajastused meedias, seminaride, teabepäevade ja töögrupi kohtumiste
korraldamine ja/või osavõtt nendest ning õppe- ja infomaterjali koostamine, kaasates
tegevustesse valdkonnaga seotud eksperte.
Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus, õigusaktidest tulenevate nõuete
rakendamise halduskoormuse vähendamine ning turvalisem töökeskkond, kaasajastati 2017.
aastal sellekohast regulatsiooni, mille muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019.
Kuna seadus oli pikka aega muutmata, sisaldades ettevõtjatele koormavaid formaalseid nõudeid
ja tekitades põhjendamatuid lisakulusid, valmis huvigruppide kaasamise ja põhjaliku analüüsi
tulemusena arusaadav ning õigusselge töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon, mille uued
nõuded suunavad tööandjat pöörama suuremat tähelepanu ohutule töökeskkonnale, tagades
seega ka parema kaitse töötajate tervisele. Muutunud regulatsiooniga seoses võib 2018. aastal
kaasneda teavitustegevus koostöökohtumiste, töögrupi arutelude, seminaride, teemakohase
konverentsist osavõtu jms näol. Lisaks leiab töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsitlust ka
töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise vaatenurgast.
2018. aastal jätkatakse vajaduspõhiselt ka nõustamist ja kasutajatoe pakkumist neile
ettevõtetele/asutustele, kes kasutavad töövahendit Tööbik. Tööbik on Eesti
ettevõtetele/asutustele mõeldud veebipõhine tasuta töövahend töötervishoiu ja tööohutuse
seadusest tulenevate kohustuste ja töötajatega seotud informatsiooni haldamiseks, sh
riskianalüüsi tegemiseks (http://tööbik.ee/site/login).
Töösuhtealases teavitustegevuses pööratakse 2018. aastal tähelepanu 1. jaanuaril 2018
jõustunud töövaidluse lahendamise seadusele, mis reguleerib töövaidluskomisjonide
moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusemuudatuse vajadus oli
tingitud eesmärgist luua kaasaegne töövaidluste lahendamise normistik, millega tagatakse
avalduste kiire menetlemine töövaidluskomisjonis, otsuse kvaliteet ning töövaidlusasja
läbivaatamisel kohaldatavate õigusnormide õigusselgus. Muudatustest lähtuvalt on oluline ka
vastav teavitustegevus nii töösuhte osapooltele kui ka üldisemalt laiemale avalikusele. Seega
7
korraldatakse 2018. aastal teabepäevad, kus tutvustatakse seadusega kaasnevaid muudatusi,
uusi põhimõtteid, menetlusprotsesse, töövaidluskomisjoni tööd ja praktilisi näiteid.
Lisaks on töösuhetes jätkuvalt aktuaalne ja vajalik käsitleda selliseid tulevikutööga seotud
teemasid nagu paindlike töötegemise võimaluste suurendamine, muutunud töötegemise
tingimused ja uued töövormid. Ühiskonna, majanduse ja tööturu areng on suurendanud töötajate
ja tööandjate vajadust paindlikkuse järele, tuues seeläbi kaasa uute töövormide leviku. Uued
töövormid, -viisid ja -tingimused suurendavad töösuhte osapoolte paindlikkust tööaja ja
tööülesannete valikul, toetades töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Uued töövormid panustavad tööturu
arengusse ja on atraktiivsed, samas võivad muutused kaasa tuua suurema ebakindluse
töösuhetes, suurenenud töö intensiivsuse ja pikema tööaja, mis omakorda mõjub töötaja tervisele
ja töövõimele. Tagatud ei pruugi olla ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Seega on
oluline pöörata nimetatud küsimustele tähelepanu ning selleks viiakse 2018. aastal
vajaduspõhiselt ellu asjakohaseid teavitustegevusi (kohtumised, arutelud, seminarid jms).
Sihtrühm: tööelus osalejad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
töösuhtealane teavitustegevus
(sh vajadusel
kohtumiste/arutelude
läbiviimine ja/või ekspertteabe
kaasamine)
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023
tegevuskava
aasta(te)l
Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 10 77
näitaja toetavate tegevuste arv
Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.2.2)
Parandamaks töökeskkonnaalase teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust,
kaardistati 2016/2017. aastal olemasolevad tööelu puudutavad infotehnoloogilised lahendused:
interaktiivsed töövahendid ja lahendused, e-teenused, andmekogud ja portaalid (Tööbik, tööelu
portaal, kollektiivlepingute andmekogu, töötukassa kliendiportaal, e-tööinspektsioon, kodulehed),
mida haldavad Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ja töötukassa, ning analüüsiti neid.
Analüüsi eesmärk oli koondada süsteemid, mis ühtlustaks nimetatud lahendustes hallatavat infot,
minimeeriks dubleerimist, suurendaks toimingute efektiivsust, kiirendaks tööprotsesse ning
vähendaks kasutajate halduskoormust ja -kulusid. Seega luuakse olemasolevatest töövaldkonna
infotehnoloogilistest lahendustest terviklik tööelu infosüsteem (TEIS), et korrastada ja uuendada
valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale, töötajale ja
Tööinspektsioonile suunatud e-teenused. Tööelu infosüsteem hakkab koosnema erinevatest e-
teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse.
Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu nii Sotsiaalministeerium, kaasates selleks
Tööinspektsiooni ja vajaduse korral teisi osapooli, kui ka partner TEHIK.
8
2017. aastal tehti TEHIK-u eestvedamisel loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille
tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja
mahtu (aja- ja finantskulu). Nimetatud info on muu hulgas aluseks süsteemi arendushankele
perioodil 2018–2020. Arenduse esmane etapp koosneb Tööinspektsioonile suunatud järelevalve
moodulist, infoportaali moodulist ja tööandjale suunatud töökeskkonna riskianalüüsi moodulist.
Sotsiaalministeerium teeb 2018. aastal loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve
mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüsi, mis annab infot
süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, muu hulgas testitakse
näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poolt planeeritavateks
tegevusteks töö riskianalüüsi mooduliga, sh sisuks vastava materjali koostamine ja/või
kohandamine Eesti praktikale sobivaks. Vajaduspõhiselt kaasatakse tegevusse asjakohane
ekspertteave ning korraldatakse koostöökohtumisi ja arutelusid nii infosüsteemi töögrupi kui ka
teiste seotud osapoolte ja koostööpartnerite vahel.
Sotsiaalministeerium viib kirjeldatud tegevusi ellu kuni 31.07.2018, alates 01.08.2018 jätkab
tegevuse elluviimist Tööinspektsioon TAT-st „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine“.
Partneri tegevused
Partnerina tagab alates 2017. aastast TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, vajaduse korral vastava tööjõuressursi või
ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt).
Loodava tööelu infosüsteemi puhul on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles
kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti
e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud
eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused
püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas, ning kaasata osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded
tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi arendushanget perioodini
2020. Selle üheks aluseks on eelanalüüs võimalike süsteemi nõuete ja mahtude kohta (aja- ja
finantskulu).
Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ja tugiteenuse osutamist
kuni aastani 2020 (vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et
kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide
korrektne töötamine.
TEHIK partnerina viib kirjeldatud tegevusi ellu kuni 31.07.2018, alates 01.08.2018 jätkab tegevuse
elluviimist Tööinspektsioon, sh partnerina TEHIK TAT-st „Töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine“.
Sihtrühm: tööelus osalejad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
9
Tööelu käsitlevate 27.06.2016–30.07.2018 01.01.2018–30.07.2018
infotehnoloogiliste lahenduste
kaardistamine, analüüs ja
arendus (sh partneri TEHIK
tegevused). Vajadusel
kohtumiste/arutelude
läbiviimine ning ekspertteabe
kaasamine.
Töövahendile Tööbik hooldus- 01.01.2016–30.07.2018 01.01.2018–30.07.2018
ja tugiteenuse tagamine
(partneri TEHIK tegevus)
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023
tegevuskava
aasta(te)l
Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 3 77
näitaja toetavate tegevuste arv
Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3)
2018. aastal on poliitikaanalüüside osas planeeritud töötervishoiuteenuse analüüs. Lähtuvalt
töötervishoiu ja tööohutuse seadusest on töötervishoiuteenus töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe,
tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa
töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning
säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Analüüsiga vaadeldakse nimetatud teenusega
seotud kitsaskohti ja võimalikke lahendusi, et parandada teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.
Analüüsi tegemisse kaasatakse ekspert.
Lisaks alustatakse 2018. aastal analüüsiga selle kohta, kas ja kuidas oleks mõistlik praktikas
rakendada Eestis tundmatuid töö tegemise vorme. Analüüsiga uuritakse näiteks, kas Eesti
tööandjad peavad vajalikuks ja otstarbekaks rakendada miinimum-/maksimumtundidega
töölepinguid, millised on tööandjate jaoks selle positiivsed ja negatiivsed küljed, kuidas võimalikud
muutused töötajate poolt vastu võetakse ja kuidas muutused töötajaid mõjutaksid.
Sihtrühm: tööelus osalejad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töötervishoiuteenuse analüüs 01.01.2016–31.12.2020 01.06.2018–31.12.2018
(sh eksperdi kaasamine)
Eestis tundmatute töö 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
tegemise vormide praktikas
rakendamise analüüs
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023
tegevuskava
aasta(te)l
10
Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 1 77
näitaja toetavate tegevuste arv
Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4)
Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate
pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse
andmeallikaid ja teavikuid.
Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
arendavad õppereisid,
seminarid ja koolitused
Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018
arendavad andmeallikad ja
teavikud
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023
tegevuskava
aasta(te)l
Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 3 77
näitaja toetavate tegevuste arv
11
MINISTRI KÄSKKIRI
19.08.2018 nr 66
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 10.05.2018 käskkirja nr 46
"Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207
"Töövõime süsteemi toetavad tegevused"
kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018.
aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve
kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused"
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1:
1. Muudan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjeldust
(lisa 1 vorm A) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Muudan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste eelarvet (lisa 1 vorm
B) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2018.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister