Sotsiaalministeerium · 19. august 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
19.08.2018 nr 65
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 30.01.2018 käskkirja nr 15
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste 2018. aasta tegevuste kirjelduse
ja eelarve kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1:
1. Muudan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjeldust
(lisa 1 vorm A) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Muudan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste eelarvet (lisa 1 vorm
B) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2018.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri .....08.2018
käskkiri nr .....….
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 30.01.2018 käskkirja nr 15
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 „Töövõimet
hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018.
aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine"
lisa 1
vorm A
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2018–31.12.2018
Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1)
Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1)
Kampaaniad
Tööinspektsioon on 2018. aastaks kavandanud ühe kampaania. Kampaania korraldatakse
2016. aastal ellu viidud kampaania „Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe“ teemal,
kasutades samu visuaale ja sõnumeid. Tööõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks on töötajate
puudulik või vähene juhendamine ja väljaõpe. Sellele viitavad tööinspektorite tööohutuse
kontrolli käigus tehtud hinnangud, kus enam kui pooltel juhtumitel hindasid inspektorid tegevusi
seoses töötajate väljaõppe ja juhendamisega halvaks või pigem halvaks.1 Kampaania
eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust juhendamise ja väljaõppe
vajalikkusest. Kampaania kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks kaasatakse partner.
Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus
Messid
Kuna 2016. ja 2017. aasta tegevustena olid messid väga edukad (suur huvi Tööinspektsiooni
messilaua ja trükiste vastu), planeeritakse ka 2018. aastal osaleda vähemalt kümnel messil ja
väliüritusel. Messide abil aitame kaasa kindlatele sihtrühmadele töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna sõnumi levitamisele, st ohutuskultuuri tähtsustamisele. Messidelt saame uusi
kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel
Tööinspektsiooni nõustamis- ja konsultatsiooniteenust.
Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii
töösuhete kui tööohutuse ja töötervishoiu teemadel) ning võtta kaasa trükiseid (brošüüre,
voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju). Messidel, kus on võimalik loengut pidada, esineb
Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teemadel, arvestades konkreetse messi
sihtrühmi.
Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus
Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine
2016. ja 2017. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni kontorites,
teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid ja trükised on
populaarsed, kuna need sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja lihtsalt
mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta.
2018. aastal on kavas koostada ja trükkida kaks uut brošüüri. Üks neist teeb sissejuhatuse
tööohutusse ja töösuhetesse, teine annab infot töövaidluste lahendamise kohta. Mõlemad
brošüürid ilmuvad nii elektroonselt kui paberil eesti ja vene keeles, ühele brošüürile tehakse
1 http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/tookeskkond_2016.pdf
1
ka ingliskeelne versioon, mis jääb elektroonselt kättesaadavaks. Lisaks trükitakse eesti ja vene
keeles tööõnnetuste voldik, mis annab edasised käitumisjuhised, kui toimub tööõnnetus.
Samuti töötatakse välja elektroonsed juhendmaterjalid füsioloogiliste ohutegurite ja
masinaohutuse teemal ning riskianalüüsi koostamise juhend haridusasutustele. Need on
töötajatele ja tööandjatele kättesaadavad Tööinspektsiooni kodulehelt ja Tööelu portaalist.
Tööinspektsioon annab alates 2010. aastast välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii
elektroonselt kui ka trükitud kujul. 2016. ja 2017. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile
olnud positiivne tagasiside nii raamatukogudelt, tööandjatelt kui ka tööandjate esindajatelt ja
katuseorganisatsioonidelt. Trükitud versiooni jagamisel messidel ja teavitusüritustel saame
juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab töökeskkonnaga seotud
olulisi uudiseid ja sündmusi ning seletab aktuaalseid töökeskkonna küsimusi. 2018. aastaks
hangitakse Tööelu ajakirja väljaandmiseks partner, kes koostöös Tööinspektsiooni teenistujate
ja teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab vajalikud artiklid. Ajakiri kajastab
artikleid, uudiseid ja teateid tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete kohta. Elektroonset ajakirja
saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti on võimalik ajakirja tellimisega liituda
messidel ja muudel teavitusüritustel.
2018. aastal antakse välja töötervishoiuteemaline kalender, kus märgitakse ära
rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ning Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu
nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi.
Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri
käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas
on tööohutust tõlgendatud. Oluline rõhuasetus on illustreerivate materjalide (piltide)
kasutamisel. Raamat on üheks instrumendiks, kuidas levitada töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ja nende kaudu laiemale avalikkusele.
Kuna raamatus kasutatakse tuntud Eesti kunstnike töid, saame teemale suurema
meediakajastatuse ja avalikkuse tähelepanu. Projekti eesmärk on kõnetada sihtrühmi, kelleni
me ei ole seni oma teavitustegevusega jõudnud. Sarnase raamatu koostas 2015. aastal Malta
ning seeläbi saavutas kohalik tööohutuse agentuur suure avalikkuse tähelepanu ja paljude
selliste sihtrühmade tähelepanu, keda seni ei oldud suudetud tööohutuse teemadele piisavalt
tähelepanu pöörama panna. Raamat on toeks nii 2018. aastal elluviidavale jätkukampaaniale
kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärk on parandada
tööohutuskultuuri töötajate töövõime säästmiseks.
Kuna videod on sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis populaarsed, töötame 2018. aastal välja
kaks videomaterjali. Üks sisaldab venitusharjutusi inimestele, kellel on istuv töö, ja teine
venitusharjutusi inimestele, kellel on seisev töö.
Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja väljaandmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas.
Alustava ettevõtte infokirjas selgitatakse alustavale tööandjale seda, mida ta töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst
on välja töötatud 2007–2013 ESF programmi raames ja seda on täiendatud käesoleva TAT
raames, vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt seadusemuudatustele.
Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus
Töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu teemaliste infohommikute läbiviimine
2018. aastal jätkatakse töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu teemaliste infohommikute
korraldamist mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle
Eesti. Kavas on korraldada neli infohommikut, kus käsitletakse nii töösuhete kui ka tööohutuse
ja töötervishoiu teemat. Lisaks toimub neli infohommikut sõidukijuhtide tööohutuse teemal ja
neli infohommikut renditöö teemal. Kümme infohommikut korraldatakse erinevatele
2
erialaliitudele ja neil keskendutakse vastava erialaliidu temaatikale. Erialaliitude
infohommikutel antakse üldine ülevaade Eesti töökeskkonnast ning tehakse ettekanded nii
töösuhete kui ka töökeskkonna teemal. Kuna 2018. aastal muutub individuaalse töövaidluse
lahendamise seadus, korraldatakse kaheksa infohommikut muudatuste ja uue korra
selgitamiseks.
Rahvusvahelisel töötervishoiu ja tööohutuse päeval korraldatakse teabepäev, kuhu on
oodatud nii tööandjad kui töötajad. Teabepäeva ettekannetes keskendutakse ohutule
töötamisele ning juhendamisele ja väljaõppele. Teabepäeval jagatakse osalejatele
infomaterjale, esitletakse konsultatsiooni- ja nõustamisteenust.
Infohommikute eesmärk on parandada mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest.
Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega
töötajad, tööandjad
Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega
Aastatel 2015–2017 toimunud ümarlauad on osutunud väga sisukateks. Arutelude käigus
kohalikul tasandil tulid välja konkreetse piirkonna eripärad ja probleemid. Viimati nimetatu on
oluline informatsioon Tööinspektsioonile riikliku järelevalve planeerimisel ja selle mõju
hindamisel.
Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudade korraldamist
sotsiaalpartnerite, huvigruppide ja erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav
info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge
riigisiseste ja üleeuroopaliste tööohutuse ja töötervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2018.
aastaks on kavandatud neli ümarlauda.
Sihtrühm: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad
Parimate praktikate kogumine
Kuna parima praktika kogumine on käesoleva TAT raames edukas olnud ning selle vastu
tunnevad tööandjad endiselt huvi, on parima praktika kogumine kavandatud ka 2018. aastaks.
Parimat praktikat rakendavad ettevõtted on sellisel viisil teistele eeskujuks ning ettevõtetel on
võimalik tööohutuse ja töötervishoiu parendamiseks uusi ideid saada. Parima praktika
kogumist oleme kavandanud erinevate meediakanalite (ajalehed/ajakirjad) kaudu. Parima
praktika esitanud ettevõtete seast valitakse välja kaks parimat, keda autasustatakse Hea
Töökeskkonna auhinnaga. Et levitada tööohutuses eeskujulike tööandjate tegevusi laiemale
avalikkusele (teistele tööandjatele ja töötajatele), on plaanis teha Hea Töökeskkonna auhinna
saajatest videoklipid, mida jagatakse sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis.
Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine
Eelnevatel aastatel korraldatud pressiüritusega, kus tutvustatakse töökeskkonnaülevaadet,
jätkatakse ka 2018. aastal. Pressiüritusel tutvustatakse viimase aasta töökeskkonnaülevaadet
ning antakse ajakirjanikele, sidus- ja huvigruppide esindajatele ja meedia kaudu avalikkusele
ülevaade ohtudest töökeskkonnas, samuti esitatakse statistikat möödunud perioodil enim
esinenud õnnetusjuhtumite ning tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete kohta. Samuti
tutvustatakse Tööinspektsiooni välja antud juhendmaterjale ja voldikuid.
Lisaks on kavas anda töökeskkonnaülevaade välja ka paberil ning edastada see ajakirjanikele
ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonnaülevaade Vabariigi Valitsuse
ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele).
Töökeskkonnaülevaade tõlgitakse ka inglise keelde ning saadetakse trükitud kujul
saatkondadele. Töökeskkonnaülevaadet saab trükitud kujul pärast pressikonverentsi
3
ajakirjanikele kaasa anda. Selle põhjal saavad nad täpseid statistilisi andmeid ja seletusi
artiklite kirjutamiseks. Trükitud töökeskkonnaülevaate saatmine sotsiaalpartneritele,
huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna
temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne
töökeskkonnaülevaade sellist mõju ei avalda, kuna jääb e-posti kaudu laekuva info suure
mahu tõttu enamasti tähelepanuta.
Sihtrühm: ajakirjanikud, sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, Vabariigi Valitsuse liikmed ja
riigiasutuste juhid, Riigikogu liikmed, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad,
laiem avalikkus
Tööelu portaali haldamine
Tööelu portaali ajakohasena hoidmiseks on 2018. aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt
materjale (tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete teemadel) Tööelu portaali ning tõlkida
Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide
avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleksid erinevad töösuhteid ja
töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid ja iga päev
ilmuvad uudised ning kajastatud oleksid tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud,
analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiu kohta.
Tööelu portaal on kättesaadav eesti-, vene- ja ingliskeelsena. Lisaks tellitakse portaali
mitmekesistamiseks populaarseid koomikseid ja teemalehtede alamlehti.
Alates 2016. aastast sisse ostetud Google AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning
suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 2018. aastal, mis
tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu.
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töökeskkonnaülevaate
2015–2020
tutvustamine ja levitamine 01.01.2018–30.04.2018
(1)
Kampaania (1) 2016–2020 01.01.2018–31.12.2018
Ümarlauad tööandjate,
2015–2020
töötajate, sotsiaalpartnerite
ja huvigruppidega (4)
Töösuhete, tööohutuse ja
töötervishoiu teemaliste
infohommikute läbiviimine
(31)
Parimate praktikate
kogumine (10) 01.01.2018–31.12.2018
Tööelu portaali haldamine 2016–2020
(1)
Messid (10)
Infomaterjalide
väljatöötamine ja
trükkimine (20)
4
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teavitus- ja
Tegevuskava 2015–2017
Väljundinäitaja kaasamistegevuste 78 550
täitmine 436
arv
Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2)
2018. aastal jätkatakse tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete alase nõustamisega.
Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel, samuti vastuvõttudena.
Lisaks konsulteerivad töökeskkonna konsultandid ettevõtetes, nii konsultandid kui ka
nõustamisjuristid peavad ettevõtetes ning erinevatel üritustel loenguid.
Konsultandid jätkavad 2018. aastal Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste
„Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“2 raames väljaantava peresõbraliku tööandja märgist taotlevate ettevõtete
hindamisega. Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi
meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, anda vajalikud
soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise
määramisest. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise juures ning
teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle äravõtmiseks.
Nõustamisteenusega rahulolu hindamiseks on 2018. aastal kavas korraldada uuring, mis
hõlmab klientide rahulolu nõustamisega, mida on tehtud e-kirja või telefoni teel või
vastuvõtuna. Samuti hõlmab uuring rahuolu Tööelu portaaliga.
Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse
meediamonitooringu sisseostmisega.
Sihtrühm: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Nõustamine (1)
2015–2020 01.01.2018–31.12.2018
Konsultandi teenus (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Nõustamistegevuste Nõustamistegevuste arv on
Väljundinäitaja 2 2
arv läbivalt 2
2 http://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat
5
Koolitustegevus (tegevus 2.1.3)
Koolitustegevusega alustame 2019. aastal.
Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse
suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2)
Tööinspektsiooni kõikidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt
arenguvestluste käigus kokku lepitud arengueesmärkidele. Koolituse prioriteetide määramisel
võetakse arvesse ka 2018. aastal tehtavate sihtkontrollide eesmärke, Tööinspektsiooni 2018.
aasta tööplaani, heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni arengukavas 2015–2020 sätestatud
eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks
2014−2020 kokku lepitud suundi. Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide
kaupa, et ühtlustada konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust ning kindlustada
seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine.
Ametigruppide koolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 2018. aasta
jaanuarikuus. 2018. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist, mis
võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis
olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi, mis on näiteks
töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt
arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40.
Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui
teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vajalik teha koostööd,
tutvuda teiste riikide praktikaga ning vahetada kogemusi. Et olla kursis muutuste ja
arengusuundadega töökeskkonna vallas, jätkavad Tööinspektsiooni teenistujad osalemist
õppereisidel, konverentsidel, koostöökohtumistel ja seminaridel. Õppereisidel, konverentsidel,
koostöökohtumistel ja seminaridel osalemisel kaetakse teenistuja transport, majutus ja
vajaduse korral ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutatakse teabeürituste
ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel
ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Tööinspektsiooni teenistujatele on 2018.
aastaks planeeritud kümme lähetust.
Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2018. aastal kohtumine Leedus.
Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu,
vajaduse korral ka majutuse kulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome töökaitseametiga, mille
raames toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Tallinnas.
Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi- ja majutuskulud.
Alustatakse koostööd Norra tööinspektsiooniga, et vahetada infot Eestist Norrasse lähetatud
töötajate tööõnnetuste kohta. 2018. aastal korraldatakse Eestis kohtumine, kus tehakse
täiendavad koostöökokkulepped. Lisaks korraldab Eesti Tööinspektsioon 2018. aastal
Euroopa jõustamisprojekti „Geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas
kasutamise ja tahtliku keskkonda viimine“ raames rahvusvahelise kohtumise, kuhu on oodata
ligi 35 osalejat üle Euroopa.
2018. aastal korraldatakse Tööinspektsiooni teenistujate seas pühendumuse ja tööga rahulolu
uuring, et hinnata teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu ning seda mõjutavaid tegureid.
Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele, andes hinnangu ametigruppide
koolitusvajadusele.
2018. aastal jätkatakse mentorlusprogrammiga, mille raames on kutseharidust või
kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud
praktikakohtadele.
6
Sihtrühm: tööinspektsiooni teenistujad
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Ametnike koolitamine (1) 2016–2020
Teenistujate osalemine
konverentsidel,
koostöökohtumistel,
2015–2020
seminaridel, 01.01.2018–31.12.2018
individuaalsetel koolitustel
(50)
Koostöökohtumiste
korraldamine Eestis (3)
Rahulolu-uuringu
läbiviimine (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teenistujate
Tegevuskava 2015–2017
kompetentsi
Väljundinäitaja 55 220 täitmine on 104
tõstvate tegevuste
arv
Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3)
Olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele
platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ja uuendada
antud valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja
töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem hakkab koosnema
erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele
süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon,
kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust
(edaspidi TEHIK), vajaduse korral ka teisi osapooli.
2017. aastal tehti TEHIKu eestvedamisel loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille
tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja
mahtusid (aja- ja finantskulu). Sotsiaalministeerium tegi 2018. aasta esimesel poolaastal
loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi
mooduli kasutajate vajaduste analüüsi, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide
(järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, sh testiti näitlikke stsenaariume ja
kasutatavust. Nii infosüsteemi eelanalüüs kui ka kasutajate vajaduste analüüs on muu hulgas
aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018–2020. 2018. aasta teises pooles jätkab
tegevuse elluviimist Tööinspektsioon, koordineerides infosüsteemi arendusi, sh valmistades
ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ning kaasates vajaduse
korral ekspertteavet. 2018. aastal on plaanis korraldada viis kohtumist ettevõtetega, et
selgitada välja loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadused.
7
Partneri tegevused
Partnerina tagab 2018. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ja
andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajaduse korral vastava tööjõuressursi
või ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt).
Loodava tööelu infosüsteemi puhul on TEHIKu rolliks vastutada, et süsteem ning selles
kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud, Eesti
e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega
seatud eesmärke. Lisaks on TEHIKu koordineerida ja jälgida, et planeeritavad
arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas, kaasates osapooli juhul, kui
tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi
arendushanget perioodini 2020, millele annab sisendi eelanalüüs süsteemi aja- ja finantskulu
puudutavate nõuete ning mahtudega.
TEHIK jätkab 2018. aastal töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenuse osutamist kuni 2020.
aastani (sh vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et
kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide
korrektne töötamine.
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
TEISi osapoolte vajaduste
2018–2020 01.08.2018–31.12.2018
kaardistus (5)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Infotehnoloogilisteks Tegevuskava täitmine
Väljundinäitaja lahendusteks tehtud 5 27 algab 01.08.2018
tegevuste arv
8