GARANTIIKIRI Käesolevaga kinnitame, et MTÜ Tartu Laste Tugikeskus garanteerib projekti “ Parem uus ilm ” omafinantseeringu summas 380 eurot. 31. august 201 8 , Tartus Ragne Kepler juhatuse liige MTÜ Tartu Laste Tugikeskus Kaunase pst 11-2 Tartu 50704 tel. 7 484 666
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) Haridus- ja Teadusministeeriumile Sotsiaalministeeriumile X Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Tartu Laste Tugikeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Tartu Laste Tugikeskus 3. Registrikood 80001410 4. Juriidiline aadress Kaunase pst. 11-2/3, Tartu 50704 5. Postiaadress Kaunase pst. 11-2/3, Tartu 50704 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* Swedbank, 7. Esindaja nimi ja ametikoht Eha Berezjuk, juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kristi Reinson 9. Telefon 7484666 10. E-posti aadress ch.
[email protected] 11. Projekti nimetus Parem uus ilm 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.1 1 .201 8 -3 1 .0 5 .201 9 13. Projekti üldmaksumus 3798 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 3418 15. Omafinantseeringu summa 380 16. Kaasfinantseeringute summa 0 KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Ragne Kepler, juhatuse liige 31.august 2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 34 18 .- Töötasu kokku: 2 555 eur Projektijuht (7 kuud x 10 h kuus x 75 eur) Lektorid (2 lektorit x 20 korda x 2 tundi x 23.- eur) Individuaalnõustamine(10 x 19.-) sotsiaalmaks töötuskindlustus 525.- 1840.- 190.- 843.- 20 .- Omafinantseering 380.- X Raamatupidamine 7 kuud x 3 t. kuus Vahendid 20 korda x 6 € Bürookulud 6 x 20€ 140.- 1 2 0.- 1 20 .- Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 3 798,00 KULUD KOKKU 3 798,00 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekt " Parem uus ilm " on sotsiaal-hariduslik projekt, mis on suunatud Tartu linna ja maakonna sotsiaal-majanduslikku riskigruppi kuuluvatele peredele, kus on kuni 18 kuu vanuseid lapsi. Projekt toetab perede paremat toimetulekut, et vältida laste väärkohtlemist, hooletust ja traumasid. Projekt õpetab vanemaid laste eest paremini hoolitsema, neid arendama, sotsialiseerima, õnnetusi vältima, et lastest kasvaksid terved ja elus toime tulevad, harmoonilised ühiskonna edasiviijad. Väärkohtlemisohus väikelaste vanemad omandavad grupitöös (2 gruppi, kumbki kohtub 10 korda) teadmisi ja praktilisi oskusi, kuidas last väärkohtlemata kasvatada. Grupitöö koosneb temaatilisest lühiloengust, mille viib läbi Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog. Loengu lõpul toimub arutelu ja küsimustele vastamine. Grupitöö teise osa moodustab muusikalis-rütmiline tegevus vanemale ja beebile. Vestluse ja arutelude käigus selgub ka individuaalnõustamise vajadus. Grupitöö aitab tugevdada vanemaks olemise oskusi, õpetab üksteist toetama ning vähendab väärkohtlemise riske. Pikemas perspektiivis saavad nendest peredest hästi toimivad leibkonnad, kus laps areneb nii emotsionaalselt, füüsiliselt kui ka sotsiaalselt eakohaselt. Tartu Laste Tugikeskusel on mitmeaastane positiivne kogemus riskiperesse kuuluvate väikelaste ja nende vanematega tegelemisel. Kogemustest õppides ja väliskolleegidega teadmisi vahetades on välja kujundatud kindel metoodika, mida alati ollakse valmis täiendama ja arendama. Kohtumised sisaldavad nii uute teadmiste, oskuste andmist kui ka vanemate üksteise toetamist ja eneseabi õpetamist. Kuna mitmed perearstid on meie poole pöördunud, et oma patsiente meie lastegruppi suunata, samuti on emad helistanud ja selleks soovi avaldanud, peame vajalikuks antud metoodikal baseeruvaid grupitöid jätkata. Tartu Laste Tugikeskus on eelneva töökogemuse põhjal välja andnud kogumiku "Hooliv kasvatamine", mida antud töös kasutatakse. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärkideks on Riskiperede parem toimetulek . Laste väärkohtlemise ja õnnetuste ennetamine Tartu linnas/maakonnas. Lapsevanemad õpivad lapsega suhtlemise oskusi. Oskavad lapsega paremini tegeleda, saavutada mängides lapsega emotsionaalne kontakti. Vanemad omandavad eneseregulatsiooni oskusi ja teavad, kust leida abi stressiolukorras. Vanemad õpivad üksteiselt toimetulekuoskusi. Vanemad omandavad oskusi, mis parandavad vanema ja lapse vahelist kiindumussuhet. Sihtrühm: Tartu linna lapsevanemad ja nende lapsed (vanuses 3 kuni 1 8 kuud). Lapsevanemad on gruppi suunatud koostöös linna lastekaitseteenistusega ja perearstidega. Grupi moodustavad nii riskigrupi (sotsiaalse toimetulekuraskustega ja väheste vanemlike oskustega) lapsevanemad kui ka vanemad, kes on ise huvitatud grupitööst, et olla parem lapsevanem. Kokku: 24 ema ja last Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Lähitulemused : Paranevad vanemate teadmised ja oskused lapse kasvatmise ja arendamise osas. Kaugtulemused: koolituse läbinud peredes hoitakse ära laste väärkohtlemine ja osatakse ennetada õnnetusi ; paraneb laste vaimne ja füüsiline tervis ja perekonna sisekliima, mis mõjub tervendavalt ühiskonnale tervikuna ; suureneb riskiperede vanemate side oma lapsega. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 1. Ettevalmistusperiood 1. – 3 0 . november riskiperede leidmine ja grupi moodustamine koostöös perearstide ja lastekaitsetöötajatega. Kokkulepete sõlmimine lektoritega. 2. Praktiline grupitöö Grupijuht on õpetaja Madli Zobel ja koolitaja Tartu Laste Tugikeskuse psühholoog Ühes grupis osaleb kuni 6 lapsevanemat, kelle laps 3-18kuune, sama teises grupis. 1. detsembril kuni 28 . veebruar 201 9 ja 01 .märts kuni 30 . mai 201 9 – ema-lapse grupitöö läbiviimine. Kummagi grupi kogunemised 10 kor da 2 juhendajat 2 tundi. 3. Koolitajate ja psühholoogide ema-lapse suhte grupidünaamika ja grupikliima hindamine (2 tundi 2 korda). 5. Tagasiside andmine piirkonna lastekaitsetöötajale (2 tundi). Metoodika: Grupitöö läbiviimisel kasutame: 2 grupijuhi poolt läbiviiduna temaatilist lühiloengut, muusikalist ja rütmilist tegevust emale ja lapsele, käelist tegevust, arutelusid teemaga seonduvalt, küsimustele vastuseid. Teemad, mida käsitleme: ◦ Tutvumine. Ootuste välja selgitamine. Vanemate rollid. Vanemlikud kasvatusstiilid. ◦ Muusikateraapia. Mängud lastega. ◦ Kiindumussuhte kujunemine. Muusikateraapia. ◦ Lapse nutu, rahutuse põhjused. Lapse jonn, kuidas seada lapsele piire. Muusikateraapia. ◦ Mängu osa lapse arendamisel ja muusika kasutamine koduses kasvatuses. Muusikateraapia. ◦ Võimalikud ohud lapse ümber, kuidas neid vältida. Muusikateraapia. ◦ Lapse emotsionaalne ja kognitiivne arendamine. ◦ Muusikateraapia. Mängud lastega. ◦ Muusika ja laulu kasutamine lapse arendamisel. ◦ Loovuse kasutamine lapse arendamisel. Kokkuvõtete tegemine 6. Kokkuvõtete tegemine (10 tundi) - mai 201 9 . Emade hulgas viiakse läbi küsitlus saadud teadmiste kohta. Tagasisidet küsitakse lastekaitsetöötajatelt jooksvalt. Lisa 3 Spetsialistide lühitutvustused Lemme Haldre on kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline seksuoloog, pediaater. Lemme on töötanud Tartu Ülikooli lastehaiglas, Tartu Herbert Masingu nimelises koolis ja Kliinikus Elite . Tartu Laste Tugikeskuses töötab ta keskuse juhataja ja psühhoterapeudina. Ta on psühhoterapeudina teinud abistamistööd peredega, kus esinevad järgmised probleemid: perevägivald, laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine, lahutus ja laste jagamine, alkoholi kuritarvitamine, õigusrikkuv käitumine, sotsiaalmajanduslikud raskused. Lemme on töötanud õigusrikkujatega ning kliinilise seksuoloogina on tal oskus töötada noorukitest seksuaalkurjategijatega ning nende pereliikmetega. Lemme on tugikeskuse juhatajana koordineerinud tugiisikute programmi „Vanem vend vanem õde“ ja osalenud tugiisikute leidmisel ja koolitamisel. Lisaks on ta viinud läbi mitmeid koolitusi lastega töötavatele spetsialistidele laste arengu, peresuhtlemise, väärkoheldud laste abistamise, psühhoteraapia ning nõustamise alal. Ta on lepinguline lektor Tartu Ülikoolis. Lemme Haldre on kaasautor raamatutele: „Laste väärkohtlemine I “, „Laste väärkohtlemine II, „Seksuaalsus Eestis“, „Hüperaktiivne laps“. Lemme artiklid erinevates ajakirjades käsitlevad laste arengu ja peresuhete teemasid. Eha Berezjuk on kliiniline -ja koolipsühholoog. Ta õppinud kolm aastat teadusmagistriõppes. Eha on läbinud kognitiiv-käitumisteraapia põhiväljaõppe ja õppinud ka lahenduskeskset lühiteraapiat. Eha Berezjukil on pikaaegne koolipsühholoogi kogemus. Praegu töötab ta Tartu Laste Tugikeskuses psühholoog-psühhoterapeudina ja Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses psühholoog-psühhoterapeudina. Nõustamistöös puutub sageli kokku multiprobleemsete peredega. Peredes, kus on alkoholiprobleeme, majanduslikke toimetulekuraskusi, kus lapsevanematel on vähe teadmisi laste arengu iseärasustest ja edukatest kasvatusmeetoditest. Ta kuulub ka alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooni meeskonda. Kus ta viib läbi hindamist ja psühholoogilist nõustamist. Vaikimisi on ta spetsialiseerunud laste- ja täiskasvanute erinevate ärevushäirete ravile Eha Berezjuk on tegev ka koolitajana, viies koolitusi läbi õpetajatele, lapsevanematele, sotsiaaltöötajatele, psühholoogidele jt. On Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige ja Eesti Kognitiivse Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige. Malle Roomeldi on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1976.a. kliinilise meditsiinipsühholoogina. Omab lapsepsühholoogi IV astme kutsetunnistust, kliinilise psühholoogi IV astme kutsetunnistust, rahvusvahelist gestalt-terapeudi sertifikaati ja kliinilise seksuoloogi sertifikaati. Malle Roomeldi on töötanud alates 1976.- 1990.a. Tartu Ülikooli Rakenduspsühholoogia Laboris teadurina, kus ta osales erinevate teemadega projektides-uuringutes, 1990.-2002.a. töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli Lastehaigla Polikliinilises osakonnas kliinilise psühholoogina, kus tema töö sisuks oli laste ja vanemate nõustamine ning teraapia erinevate probleemide korral, personali koolitamine, loengud lapsevanematele psühholoogilistel teemadel, osalemine rehabilitatsioonialases meeskonnatöös. 2000.-2005.a. töötas ta Eesti Tervisekasvatuse Keskuses ja selle järeltulijas - Tervise Arengu Instituudis, „Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi“ vaimse tervise projekti juhina, kus tema tööks oli laste ja noorte vaimse tervise alase tervisedendusliku töö organiseerimine, koolituste läbiviimine, TORE liikumise (tugiõpilaste oma ring Eestis) toetamine ning koolitajate koolitamine, osalemine tervistedendavate koolide ning lasteaedades liikumise arendamises. Alates 1995.a. kuni käesolevani töötab Malle Roomeldi Tartu Laste Tugikeskuses psühhoterapeudina, on ka Tugikeskuse asutajaliige. Tema tööks on väärkoheldud laste ja nende pereliikmete nõustamine ja psühhoteraapia, multiprobleemsete perede nõustamine ja teraapia, koolituste läbiviimine lapsevanematele, lastega tegelevatele spetsialistidele, osalemine käitumishäiretega laste rehabilitatsioonimeeskonna töös, erinevate projektide juhtimine, „Vanema Venna Vanema Õe“ programmi vabatahtlike koolitamine ja supervisioon. Põhiliseks klientuuriks on lapsed, noored ja pereliikmed multiprobleemsetest peredest, st peredest, kus on nii vägivallaprobleeme, alkoholiprobleeme, majanduslikke raskusi, puudega pereliikmeid, haigeid pereliikmeid, käitumisprobleemidega lapsi ja noori. Suure hulk klientidest on ka lahutavad perekonnad, kus vanematel on väga erinevatel põhjustel raskusi omavahelise suhtlemisega lastega seotud küsimustes ja laste kasvatamisel.