Sotsiaalministeerium
[email protected]
Nr. 2.1-10/2419
28.08.2018
Hasartmängumaksu Nõukogule,
Kinnitame, et Tallinna Ülikooli uuringufondi poolt rahastatud projektist F/1617
"Kodakondsuse, rände ja lõimumispoliitikate kompetentsikeskus" on tagatud
kaasfinantseering Hasartmängumaksu Nõukogu taotlusvooru esitatud projektile "Eesti
sotsiaaltöö professionaalide teadmised, hoiakud ja kogemused tööst pagulastega: praktikate
analüüs ja tulemusi tutvustav seminar" summas 700 eurot (seitsesada eurot).
Lugupidamisega,
Katrin Niglas
Teadusprorektor
(allkirjastatud digitaalselt)
Koostas: Heidi Koolmeister, teadusosakonna teaduskorralduse spetsialist
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Tallinna Ülikool
Toetuse saaja
2. Nimi Tallinna Ülikool
3. Registrikood 74000122
4. Juriidiline aadress Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Eesti
5. Postiaadress Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Eesti
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE071010002006943007 (AS SEB Pank, SWIFT
EEUHEE2X), Tornimäe 2. Tallinn
7. Esindaja nimi ja ametikoht Mari-Liis Jakobson, dotsent, Tallinna Ülikooli
Ühiskonnateaduste instituut
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Koidu Saia (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi
teaduskoordinaator)
9. Telefon 56975142
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Eesti sotsiaaltöö professionaalide teadmised, hoiakud ja
kogemused töös rahvusvahelise kaitse saajatega: praktikate
analüüs ja tulemusi tutvustav seminar
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.11.2018 −31.10.2019
13. Projekti üldmaksumus 6690
14. Hasartmängumaksu 5990
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 0
16. Kaasfinantseeringute summa 700
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada Kuupäev
ka digitaalselt)
Katrin Niglas Digitaalselt allkirjastatud
teadusprorektor, Tallinna Ülikool
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa / Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa vastamise tähtpäev
Hasartmängumaksu 1600 Andmekogumise ja 1600
Nõukogu transkribeerimise tööjõukulud
kõikide maksudega
(uurimisassistentidest
magistrandid/doktorandid):
20 intervjuud x 8 tundi
läbiviimist ja transkribeerimist x
10 eur palgafond/tund
Hasartmängumaksu 3000 Tõlkimise kulud (teenuse 3000
Nõukogu sisseost)
15 eur x 20 intervjuud x 10 lk
Kaasfinantseering: 700 700 eur (eraldatud Andmeanalüüsi, interpreteerimise 700
Tallinna Ülikool (TLU TLU Uuringufondi ja tulemuste maatrikstabeli
Uuringufondi projekt nõukogu 10.05.2017 koostamise,“Sotsiaaltöö“ ajakirja
„Kodakondsuse, rände ja koosoleku otsusega artikli kirjutamise tööjõukulud
lõimumise poliitikate nr 7.1-17/2. kõikide maksudega.
kompetentsikeskus“ Garantiikiri lisatud.
Doktorant Hiromitsu Makino
töötab doktoriõpingute raames
andmetega ja kirjutab ka
vastutava autorina „Sotsiaaltöö“
ajakirja artikli.
Kaasfinantseeritav on poliitilise
sotsioloogia dotsent Mari-Liis
Jakobsoni palgafond seoses
andmeanalüüsi läbiviimise
juhendamise ja ajakirja artikli
kirjutamisega: 700 eur lisatasu
palgafond
Hasartmängumaksu 800 Seminari ettevalmistamise ja 800
Nõukogu läbiviimise tööjõukulud doktorant
H. Makino töö tasustamiseks ja
dotsent M-L. Jakobsoni,
professor K. Torose lisatöö
tasustamiseks kõikide
maksudega:
20 tundi x 10 eur (H. Makino)
30 tundi x 20 eur (Jakobson,
Toros)
Hasartmängumaksu 350 Seminari kohvipausikulud 350
Nõukogu 50 in x 7 eur = 350 eur
Hasartmängumaksu 240 Tallinna Ülikooli 240
Nõukogu Ühiskonnateadusete instituudi
üldkululõiv 10% käibemaksuta,
teenuslepinguteta, üldkululõivuta
eelarveosalt
(teadusassisteerimise,
finantsspetsialisti,
kommunikatsioonispetsialisti tugi
ja ruum seminari jaoks seotult
käesoleva projektiga)
TULUD KOKKU 6690 KULUD KOKKU 6690
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Alates aastast 2015 on rahvusvahelise kaitse (RVK) taotlejate ning saajate (eesti keeles kasutatakse sageli
koondnimetusena ka „pagulase“ mõistet) arv nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt järsult kasvanud (vt
joonis 1). Arvestades ebastabiilset olukorda paljudes EL lähiregioonides (nt Ukraina, Lähis-Ida, Türgi)
võib eeldada, et RVK saajate arv võib lähiaastatel püsida võrdlemisi kõrgel. Samuti väärib märkimist, et
paljud Eestilt kaitset saanud isikud on kultuuriliselt võrdlemisi erinevatest piirkondadest pärit: suurimaks
RVK saajate rühmaks on viimastel aastatel kujunenud ukrainlaste kõrval süürlased, lisaks on Eestilt kaitset
saanud veel mitmed iraaklased, sudaanlased, afgaanid jne.
Joonis 1. Välismaalased, kellele on antud Eestis elamisluba kaitsevajaduse alusel. Allikas: PPA.
Uut elu neile mittetuttavas ühiskonnas alustanud inimesed vajavad toetust sisseelamiseks ja
integreerumiseks. Sellises olukorras muutuvad sotsiaaltöötajate professionaalsed oskused märkimisväärselt
oluliseks rahvusvahelise kaitse saajate abistamisel. Lisaks on sotsiaaltöötajatel oluline roll kogukondades,
kus nad saavad aidata vähendada n-ö pagulastega seotud alusetuid hirme ja muresid ning aidata RVK
saajate elu mõista.
Arvestades viimastel aastatel kiiresti muutunud konteksti on oluline mõista, millised teadmised, hoiakud ja
ka kogemused Eesti sotsiaaltöötajatel nimetatud sihtrühmaga seonduvad, samuti vajavad sotsiaaltöötajad
võimalusi oma mõtete, kogemuste jagamiseks, praktiliste kogemuste analüüsimiseks. Lisaks kaitse
saajatega töötavatele sotsiaaltöö praktikutele on selle kogemuse analüüsimine ja heade praktikate jagamine
oluline teistele lähivaldkondade (hoolekande)teenuse osutajatele, aga ka sotsiaaltöö (sh
sotsiaalpedagoogika, lastekaitse) üliõpilastele – et arendada professionaalseid teadmisi ja oskusi seotult
selle töövaldkonnaga.
Projekti fookuses on küsimused „Millised on sotsiaaltöötajate teadmised, hoiakud ja kogemused RVK
saajatega? Mida sotsiaaltöötajad saavad teha? Mida sotsiaaltöötajad peaksid tegema RVK saajate
igapäevaelu toetamisel? Millised on sotsiaaltöötaja rollid töös RVK saajatega, tuginedes teaduslikule
teadmisele?
Kvalitatiivse uurimuse käigus viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud (kavandatult 20) Eesti sotsiaaltöö
professionaalidega. Andmete analüüsimisel kasutatakse kontentanalüüsi meetodit. Empiiriliste andmete
alusel koostatakse maatrikstabel sotsiaaltöötaja rolli(de) kirjeldamiseks töös RVK saajatega.
Tulemusi tutvustatakse:
(1) Tallinna Ülikoolis 2019. aasta sügisel toimuval avatud seminaril, kuhu oodatakse osalema
eelkõige sotsiaaltöö praktikuid, teemast huvitatud üliõpilasi, kuid ka teisi valdkonnaga kokku
puutuvaid eksperte ja sidusrühmi.
(2) Eesti erialaajakirja „Sotsiaaltöö“ artiklis sügisel 2019.
(3) Kõrgetasemelis(t)es teadusartikli(te)s, mille kirjutamine jätkub ka pärast käesoleva projekti lõppu,
kuid selle projekti raames kogutud, analüüsitud andmete kasutamisel lisatakse artikli(te) juurde
täpne viide käesolva HMN projekti rahastusallikale.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärkideks on:
(1) suurendada Eesti sotsiaaltöötajate, hoolekandeteenuste osutajate ja sotsiaaltöö üliõpilaste
teadlikkust, tolerantsust, kaasavaid hoiakuid seoses RVK saajatega töötamisega (seotud HMN
hoolekandevaldkonna prioriteetidega p 1.61) ja
(2) arendada sotsiaaltöötajate, hoolekandeteenuste osutajate ja sotsiaaltöö üliõpilaste professionaalset
kompetentsust RVK saajatega töötamise valdkonnas (HMN hoolekandevaldkonna prioriteet p 1.4).
Peamiseks sihtgrupiks on Eesti (nii RVK saajatega töötavad kui mittetöötavad) sotsiaaltöötajad,
hoolekandeteenuste osutajad ja sotsiaaltöö (sh lastekaitse, sotsiaalpedagoogika) üliõpilased.
Kuna kõnealune valdkond on suhteliselt uudne sotsiaaltöö praktikas (kuigi kajastatud meedias ja poliitilistes
debattides), võimaldab läbiviidava uurimuse alusel toimuv tulemuste tutvustus (seminar) laiendada osalejate
teadmisi sotsiaaltöö praktikast RVK saajatega ning jagada ja reflekteerida seniseid kogemusi.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused:
(1) Uurimistulemusi kokkuvõttev maatrikstabel (sotsiaaltöötaja rollidest töös RVK saajatega), mis lisatakse
projekti lõpparuandesse ning tutvustatakse sügis 2019 seminaril.
(2) Seminar (teemal: sotsiaaltöö pagulastega; täpsem pealkiri täpsustub) vähemalt 50 sotsiaaltöö praktikule,
hoolekandeteenuseosutajatele, sotsiaaltöö üliõpilastele Tallinna Ülikoolis läbi viidud sügisel 2019.
(3) Seminarist vähemalt üks veebi-/sotsiaalmeediakajastus (nt Tallinna Ülikooli välisveebis ja / või blogis),
kus viidatakse ka HMN rahastusele.
(4) Uurimistulemusi tutvustav artikkel esitatud (ja eeldatavasti projekti lõpuks ka vastu võetud/avaldatud)
ajakirjas „Sotsiaaltöö“.
1
1.6. Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses:
November 2018 – jaanuar 2019 (3 kuud): andmekogumine (intervjuud sotsiaaltöötajatega)
Veebruar – juuni 2019 (5 kuud): transkribeerimine ja andmeanalüüs. Maartikstabel tulemustest
Juuli – august 2019 (2 kuud): artikli kirjutamine ajakirja „Sotsiaaltöö“
September – oktoober 2019 (2 kuud): seminari ettevalmistamine (sh kommunikatsioon, ruumid,
registreerumise korraldamine jms) ning läbiviimine
Oktoober - november 2019: lõpparuande koostamine ja esitamine