Justiitsministeerium Teie 11.06.2018 nr 18.7.1/18-1940/-
[email protected] 2T/
Meie 29.08.2018 nr 1.4-1.1/2018-3
Ravimite täiendava kaitse määruse eelnõu
Sotsiaalministeerium toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EÜ) 469/2009
ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta muutmise ettepanekut. Seisukoha koostamisel on
arvestatud Ravimiameti arvamust, mis on samuti eelnõu toetav.
Toetame Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärki tõsta EL ravimitööstuse konkurentsivõimet
ja luua EL-s tegutsevatele geneeriliste ja ja sarnaste bioloogiliste ravimite tootjatele võrdsed
tingimused kolmandates riikides tegutsevate tootjatega.
Oleme seisukohal, et ravimitööstuses tuleb leida tasakaal, et ühelt poolt säiliksid piisavad
stiimulid uute ravimite arendamiseks ja tootmiseks ning teisalt oleks tagatud esmatähtsate
ravimite taskukohasus ja kättesaadavus. Ravimite alane innovatsioon on kahtlemata oluline
ja vajalik, kuid uute innovaatiliste originaalravimite puhul on tihti probleemiks nende kõrge
hind, mis ei ole patsientidele ja tervishoiusüsteemidele jõukohane ning mille tõttu paljud uued
ravimid jäävad patsientidele endiselt kättesaamatuks. Geneerilistel ravimitel on oluline roll
ravimite taskukohasuse ja kättesaadavuse tagamisel, laiendades ravimite valikut ja luues
võimalused teha inimestele tõhusad ravimid kättesaadavaks taskukohase hinnaga. Euroopa
Komisjoni tellitud ravimite täiendava kaitse majanduslike mõjude uuringus (Copenhagen
Economics, 2018) tuuakse välja, et geneeriliste ravimite turule tuleku järgselt langeb
originaalravimite hind keskmiselt umbes 40% võrra.
Sotsiaalministeeriumi riikidevahelised ravimite hinnavõrdlused on näidanud, et riikides, kus
toimeaine ravimvormil ja tugevusel on ravimiturul mitu kehtivat müügiluba, on toimeaine
hinnad konkurentsivõimelisemad ja madalamad. Samuti on turul tootja või müügiloahoidja
monopoli tekkimise risk väiksem. Eestis on viimastel aastatel järjest rohkem näiteid
toimeainetest, millel ei ole turul analoogravimeid ning mille kättesaadavuse tagamiseks peab
riik pidama läbirääkimisi ja sageli konkurentsi puudumise tõttu leppima kõrgema hinnaga.
Eestis moodustavad kulud ravimihüvitistele 11% ravikindlustuse kuludest ning seetõttu on
sellel ka oluline mõju tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele. Kulutused ravimitele
moodustavad ka kõige suurema osa Eesti inimeste omaosaluskoormusest, Tervise Arengu
Instituudi andmetel kokku 38% kõigist tervishoiule tehtavatest kuludest, sealhulgas
kulutatakse 16% käsimüügi- ja 22% retseptiravimitele. Eesti on sõltuv ravimite sisseveost ja
kodumaine ravimitööstus on Eestis vähene. Ravimite tootmise tegevusluba on 36 ettevõttel,
millest enam kui pooltel piirdub lubatud tegevuste ring vaid mujal toodetud ravimite
ümbermärgistamise või droogide käitlemisega. Luba reaalseteks tootmistegevusteks on 10
ettevõttel.
Leiame, et eelnõu ei sea ohtu EL originaalravimite tootjate õigustatud huvisid, kuivõrd
eelnõuga kehtestatakse tootmiserand ravimite ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus
patendikaitse ei kehti. Samas aitab EL geneeriliste ravimite tööstuse suurem
konkurentsivõime parandada ravimite kättesaadavust ja taskukohasust nii Euroopas kui
kolmandates riikides. Kuigi eelnõu eesmärgiks on kehtestada tootmiserand ekspordi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
eesmärgil, siis võib eeldada, et sellega kaasneb positiivne mõju ravimite kättesaadavuse
parandamisele ka Euroopa Liidu riikides pärast täiendava kaitse lõppemist, kiirendades
geneeriliste ravimite Euroopa turule jõudmist.
Eelnevast tulenevalt toetame tootmiserandi rakendamise võimaluse laiendamist kõikidele
kehtivatele täiendava kaitse tunnistustele, mitte ainult pärast määruse jõustumist välja
antavatele uutele täiendava kaitse tunnistustele. Enne määruse jõustumist välja antud
patentide erinev kohtlemine ei ole põhjendatud ning see piiraks oluliselt määruse
rakendamist ja sellest saadavat kasu. Kuna paljudel juhtudel esitatakse Eestis täiendava
kaitse taotlus koos aluspatendiga, mille kehtivusajaks on 20 aastat, siis määruse
kohaldamisel ainult uutele täiendava kaitse tunnistustele oleks määruse tegelik rakendamine
võimalik alles 20 aasta pärast.
Leiame, et eelnõus sätestatud teavitamise kohustused on piisavad ja mõistlikud ning
eelnõuga kehtestatavad nõuded ei tohiks tekitada geneeriliste ravimite tootjatele
ebamõistlikku halduskoormust. Lisaks patendiameti teavitamisele geneeriliste ravimite
ekspordi eesmärgil tootmisega alustamisest, võib olla põhjendatud paralleelselt ka
originaalravimi tootja teavitamine. Samas ei pea me põhjendatuks teavitamiskohustuse
laiendamist ja iga tootmisetapi kohta eraldi teavituse esitamist. Ravimiseaduse §16 lg 2
kohaselt ravimite tootmiseks loetakse ravimite, sealhulgas vahetoodete valmistamist,
steriliseerimist, pakendamist, märgistamist, ümberpakendamist, ümbermärgistamist,
kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos sellega kaasneva materjalide hankimise,
vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega. Samuti leiame, et kehtestatavad nõuded ei tohiks
panna EL tootjaid erandi rakendamisel ebavõrdsesse seisu kolmandate riikide tootjatega,
näiteks mis puudutab pakendi turvaelemendi kasutamise keeldu ekspordiks toodetavatel
ravimitel.
Kokkuvõttes peame komisjoni ettepanekut põhjendatuks ja toetame eelnõu menetlusega
kiiret edasiliikumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Elen Ohov 626 9241
[email protected]